AVASTA
LAUPA MÕIS
Ammendamatu inspiratsiooniallikas JOONISTA, JOONESTA JA VÄRVI TUTVU ARHITEKTUURIGA HUVITAVAID FAKTE
Dekoratiivsed reljeefid Laupa mõisahäärberi projekteeris baltisaksa päritolu Eesti ja Saksa arhitekt Jacques Rosenbaum. Ta ehtis 1913. aastal valminud esindusliku peahoone fassaade külluslikult. Mõisa välisfassaadi dekooris on rikkalikult kasutatud vanikuid, mis kaunistavad akende, rõdude ja uste ümbrust. Vanikutes tunned ära taimede, puuviljade, lipsude ja paelte kujutisi.
Festoon mõisa jõepoolsel fassaadil
Reljeefid on skulptuurid, mis kinnituvad aluspõhjale. Dekoor on ehitise pinnakaunistus. Stukk on kipskrohv, pastataoline kipsi, liiva ja lubja segu, mis kivistub kiiresti ja millest valatakse või vormitakse lae- ja seinakaunistusi. Girland on taimedest, tihti ka lilledest vanik, mida saab kaela riputada või millega kaunistatakse ruume. Festoon on hoonet kaunistav ehitusmaterjalist ruumiline taimede kujutistega vanik ehk girland. Orvand on volditud servadega lahtise merekarbi motiiv.
Kaunis orvandiga dekoor Girlandid fassaadidel
16
Kujunda kaks erinevat vanikut ehk girlandi: 1. lipsude ja puuviljadega, 2. orvandi ja taimemotiividega.
1.
Konsoolid on rõdusid toetavad tugikivid ehk kandetalad, mis võivad olla erinevate kujudega. Inimese- või loomanäolised tugikivid on maskaroonkonsoolid. Akantus on troopikas kasvava taime – karusõra – lehe lihtsustatud kujutis, mis on levinud kaunistuselement arhitektuuris. Akantusega on kaunistatud Laupa mõisa maskaroonkonsoolid.
Maskaroonkonsool
2.
Akantuse lehemotiiv
3. 3. Kujunda ise omanäoline maskaroonkonsool, kaunistamiseks näiteks eestipärast tammelehe motiivi.
kasuta
17
Mansardkatus
Katuse pealtvaade ja joonis
Renessansi ajastul elas ning tegutses prantsuse arhitekt Francois Mansart, kes hakkas ehitama kaldus pindade ehk kelpadega katuseid. Tema nime järgi nimetataksegi murtud kaldpindadega katust mansardkatuseks ja selle alust korrust mansardkorruseks. Sinna on harilikult ehitatud eluruumid. Valgus tuleb nendesse ruumidesse läbi katuseakende. Algselt katusest eenduvad ning kauba üles tõmbamiseks tehtud luugi ja vintsiga aknad muutusid hiljem katusekorruse valgusallikateks, neid nimetatakse kas uukaken või vintskapiaken. Katust ääristab lai kaunistuslik mitmeastmeline kivist liist ehk räästakarniis.
katusehari kaldhari kelp
Mõisa juugend retrostiilis uukaknad
Joonista mansardkatusele katusekivid. Joonista uukaknad järgides mõisa akende juugendstiili. Värvi joonistus. Joonista katuse pealtvaate joonisele katuseaknad ja korstnad.
20
Rõdud, terrassid Terrassid, verandad ja rõdud avanesid mõisates enamasti pargi poole. Laupa mõisas on terrassid äärestatud nii kivist kui ka sepistatud nikerdustega ja asuvad mõlemal maja poolel. Giljošš on keerukas kahest või enamast paelast moodustuv, ribana kulgev põimornament, millega on ääristatud rõdupiirded. Sarnase joonega on kujundatud ka siseruumides asuvad radiaatorite katted. Jõepoolse fassaadi terrass trepiga Fuajee sepistatud trepikäsipuu
Siseruumi radiaatorivõre
Peafassaadi rõdu
Akromaatilised- ehk värvusetud värvid on:
Peafassaadi sepistatud rinnatisega rõdu
Jätka rõdu ja terrassipiirete joonestamist. Liigu piirde joonestamisel nurga all edasi. Õpi rõdu põimornamenti kujutama ruumiliselt. Värvi akromaatiliste värvidega.
21
Jätka taimemotiivide joonistamist. Värvi joonisel antud sekundaarvärvidega.
26
Seinamaali taimemustrid
Seinamaali taimebordüürid
Jätka taimemotiivide joonistamist. Värvi joonisel antud vastandvärvidega.
27
LAUPA
ÕIS
Sarjas on eelnevalt ilmunud Vääna mõisa raamat. Sellest raamatust leiad Laupa mõisaga seotud lugusid, tutvud kunstialaste mõistetega ja saad olla ise justkui restauraator, kes taastab kunagise ajaloolise miljöö. Seinamaalingute mustrid, külluslik arhitektuur ning Pärnu jõe lindude tundma õppimine pakuvad tegevust lastele alates lasteaiast kuni kooli lõpuni ja miks ka mitte täiskasvanutele. Laupa mõis kui ammendamatu inspiratsiooniallikas on andnud ideid värvimiseks, joonestamiseks, joonistamiseks ja oma logo väljamõtlemiseks.
9 789949 599172