Kõndides vikerkaarel, kaugel
Terengganus …
Malai keeles tähendab sõnapaar terang ganu „kirgast vikerkaart“ ning Terengganut – üht Malaisia kuningriigi osariiki, nimetatak se imetlevalt „Idaranniku kalliskiviks“. Just sellise – mitmetahuli se, kirka ja ahvatlevana see mulle meelde jäigi ning ma ei imesta põrmugi, miks paigutas Maailma Turismiorganisatsioon Malaisia aasta tagasi kümne enimkülastatud riigi sekka ja ajakiri Forbes maailma sõbralikemate riikide esikümnesse.
P
ean aga kohe loo alguses tunnistama, et ma pole kunagi olnud nö Aasia fänn ega tundnud seda „vastu pandamatut tõmmet ja salapä rast hingesugulust“ ühegi sealse kultuuri ega rahvaga, nagu tun nevad paljud eestlased näiteks India või Tiibeti puhul. Aastaid on mulle pigem sümpatiseeri nud lumi ja jää, kui lakkama tu neljakümnekraadine kuumus ja päike lagipähe, lihtsalt rannal lebamise nimel pole ma iial ette võtnud reisi maailma teise otsa. Elamused, isegi karmid ja oota matud, see on teine asi! (Kagu) Aasia riigid ja rahvad asuvad meist kaugel nii geograafiliselt, kultuuriliselt kui ajalooliselt ning olgem ausad: huvi tekkeks on vaja kas „suurt juhust“ või tugevat
Koraan Ujuvas mošees hommikuse koraanitunni ajal.
sed ning ma mõtlesin sellele kõi gele kaua tagant järele. Ja muidu gi kippusin tagasi, kuigi lend oli olnud kurnav, kohver läks kadu ma ja juba esimesel ööl raputas 5.4 palline maavärin mu baldah hiiniga voodi paigast. Sest, mida koha peal nägin ja kogesin, kaa lus kõik viperused tuhande kord selt üles. Kuid isegi kõige hullemates fantaasiates poleks ma osanud arva Huvi tekkeks on vaja kas „suurt ta, et lendan kunagi taas juhust” või tugevat tõuget – „kulmaakera teise otsa põh jusel, et mind kutsutak tuurilist maavärinat”, mis su põhse kalale! Kui aga sain sel jalikult läbi raputab. kevadel koos 200 ajakir janikuga maailma 22st riigist kutse Malaisiasse tõuget – „kultuurilist maaväri Terengganu Kalmaarifestivalile, nat“, mis su põhjalikult läbi rapu polnud muidugi mingit kaksipi tab. Kui ma kaks aastat tagasi di mõtlemist. Öine kalmaaripüük tõepoolest „suure juhuse tahtel“ LõunaHiina merel oli vaid üks Aasia üht paradiislikuma loodu kild hiigelpõnevast programmist, sega riiki Indoneesiat külasta sest Terengganus on tõesti mida sin, sain just sellise „raputuse“ teha ja vaadata. osaliseks nii otseses kui kaudses Kuna tean giidina hästi, kui mõttes. Sellest reisist sai pöörde oluliselt kergendavad taustatead punkt minu senises jahedas huvis mised ühe maa, rahva ja selle Aasia vastu. Mind ei lummanud kultuuri mõistmist, aitaksin heas mitte ainult sealse looduse ilu ja meelega lugejat just selles vallas rikkus, vaid kogu selle maailma pisut järje peale, lisades „rosi nurga uskumatult rikas kultuur, naiks“ ülevaate kohalikest vaata põnev ajalugu ja võrratud inime mis ja huviväärtustest.
32 Reisimaailm 3/2014
Malaisia Föderatsioon
S
aavutas iseseisvuse Suurbritannia alluvusest 31. augustil 1957. Asub Malaka poolsaarel, Malai saarestikus, omab riigipiiri Tai, Indoneesia ja Bruneiga. Riigikord: konstitutsioonilise monarhiaga liitriik (13 osariiki ja 3 liiduala) Riigipea: Tema Kuninglik Kõrgus Abdul Halim (s.1927). Oli enne seda Kedahi sultan. Pindala: 329,847 km2 (maailma 67. riik) Elanikke: 30 mln/2014 (maailmas 42. riik) Pealinn: Kuala Lumpur, administratiivpealinn asub Putrajayas Riigikeel: malai keel Igas paigas omad kombed Malaka poolsaare idarannikul asuv Terengganu sultanaat on üks kolme teistkümnest Malaisia Föderat siooni kuuluvast osariigist ning
Imeline Kristallmošee Kuala Terengganus. seda ei peeta mitte ainult loodusli kult üheks kaunimaks, vaid ka kõige konservatiivsemaks ja religioosse maks. Nii nagu Malaisias terviku na, domineerib ka Terengganus islam (vastavalt 53% ja 96.9%) ja see ei mõjuta ainult kohalike, vaid ka turistide elu-olu (näit. mis puu dutab alkoholi kättesaadavust, rõi vastusetiketti, avalikku korda täna vail jne.). Lisaks on Terengganule Araabiamaailma poolt omista tud austav tiitel „Darul Iman“ ehk (usu) võitluse paik ning see seletab/ õigustab paljutki, mida Terengganu osariigis ja selle pealinnas Kuala Terengganus näha ja kogeda võib. Kummutan siinkohal juba etterut tavalt tekkida võivad eelarvamused rõhutades, et kõik need kirjutatud või kirjutamata reeglid võib tege likult paigutada termini alla „hea lastetuba“ ning kui sellele lisada elementaarsedki teadmised islamis aktsepteeritud käitumis- ja riietu misetiketist, on eksida praktiliselt võimatu. On ju kehtivate reeglite eesmärk üldinimlik ja mõistetav: ole kaasinimeste suhtes lugupidav ja korrektne, oma käitumises taga sihoidlik ja karske, ära solva kelle gi inimlikke ega religioosseid tun deid. Igal juhul pole tegu ahistava või pealesurutud religioossusega, vaid äärmiselt tolerantse ühiskon
naga. Kummutan veel teisegi tek kida võiva eksiarvamuse, mis on seotud üsna rohkearvulise polit seinike, sõjaväelaste ja sisejulgeole kumeeste (eriti hotellides ja linna tänavail) kohaloluga. See kõik on nii turistide kui kohalike turvali suse huvides ning nii sisejulgeolek kui riigi väliskuvand tervikuna on Malaisia keskvõimule ühtviisi olu lised. Seda eriti foonil, mida ajalu gu on Malaisiale tema üsna heitliku sisekliimaga lähinaabrite kogemus te varal õpetanud.
Terengganu raidkivi on aukohal ka Kuala Terengganu linnasüdames.
Vingeimad kalurid, kaunimad paadid Terengganul on Malaisia Föderat sioonis kõige pikem merepiir – 244 km. Üks peamisi põhjusi miks siia tullakse, ongi kahtlemata lumival ged liivarannad, äärmiselt puhas merevesi ja võrratu veealune maa ilm. Et seda looduse ilu ja rikkust hoida, on moodustatud üheksast saarest koosnev Redangi Merepark, mis koordineerib ja reguleerib kogu paradiisisaartel ja selle lähivetes toi muvat. Mereparki peetakse Malaisia üheks kõige liigirikkama veealuse floora ja faunaga piirkonnaks üldse, siinsed „koralliaiad“ kuuluvad maa ilma kauneimate sekka ning just siinsetel randadel asuvad haruldas te merekilpkonnade pesitsuspaigad,
Ujuv moshee. Reisimaailm 3/2014
33
Õine kalmaaripüük.
Pulau Redangi rand. mida armastavad lisaks teadlaste le väga ka loodusdokkide tegijad. Loodusteadlastele ja -huvilistele on Terengganu kui taevane kingitus: sellist liigirikkust annab maailmas tõesti otsida! Kuigi Terengganu loodust ülis tatakse ja imetletakse, jäi see kant kuni möödunud sajandini Malaisia suurte turismihittide – pealinna Kuala Lumpuri, ajaloolise pealin na Melaka ja imekauni Langkawi (tegelikult enam kui sajast saarest kosonev saarestik, mille tuntuim saar on neist suurim – Langkawi) populaarsuse varju. Veelgi otsese malt väljendudes oli Terengganu kuni 1980ndateni Malaisia kõige mahajäänum piirkond, millel puu dus ligitõmbavus nii omade kui võõ raste silmis. Terengganu põliselani kud on malaid, kes moodustavad tänasestki elanikkonnast ligi 95% (hiinlasi on 2,6%, hindusid 0,2%). Sajandeid on nad elatunud kala- ja mereannipüügist, põllumajandus saaduste kasvatamisest (banaanid, arbuusid, durian, rambutan, man gostan), käsitööst ja paadiehitusest ja need tegevusalad on valdavalt samaks jäänud tänaseni. Kalmaarija kalapüük on terengganulastele ajast aega toonud lauale põhitoidu se, sest siin on ülirikkalikud kala veed, ja nagu öeldakse: parimad paadimeistrid ja vingeimad kalu rid kogu Malaisias. Terengganu on kuulus oma laialt levinud kauni
34 Reisimaailm 3/2014
Kalurid Terrapuri kalurikülas noota vedamas te puunikerdustega kalapaatide – bangau´de valmistamise poolest ja muide, alles suhteliselt hiljuti hakati neid mootoritega varustama. Kalmaarihooaeg kestab aprillist augustini, merele minnakse õhtu hakul ja püük kestab hommiku ni. Tihti minnakse merele paariks päevaks, kaasas ka mõnikümmend suurt kalavõrku (õigemini võrgu sumpa), kuhu lastakse prügikala, et sellega ligi meelitada head toi dukala. Hulpisime meiegi ajakir janikena Lõuna-Hiina merel (pal jud, tõsi küll, totaalse merehaiguse pärast laevatekil siruli olles, kuid ikka kohustruult iga paari minuti järel tamiili sikutades) kuni täiskuu pea kohal sirama lõi. Kõige pare mini näkkabki kalmaar just öösel ning kui täiskuu latern ei põle, pan nakse kalmaaride ligimeelitamiseks põlema suured prožektorid. See on lummav vaatepilt kuidas roosa kal maariparv ülehelikiirusel ümber paadi tuiskleb! Ning kuigi näib, et neid on nii palju, et neid võiks kamaluga paati krahmata, püüdis meie paatkond vaid paar väikest kalmaaripoega... Parimatel päeva del võib kalurite saak ulatuda aga kuni 100 kg paatkonna kohta. Raha purskab otse merest Just see, et põliselanike osakaal on püsinud suur ja migratsioon olnud üliväike, on säilitanud Terengganul talle omased traditsioonilised elu
alad- ja -laadi, väärikad käsitööt raditsioonid, rahvakombed, -män gud, -laulud ja -tantsud. 21. sajandil elatakse Terengganul justkui kahes maailmas korraga: sügavalt tradit sioonilises ja igati kaasaegses, kuid need kaks mitte ei rivaalitse ega lämmata üksteist (ma ei tahaks kui dagi kasutada sõna „kontrast“), vaid elavad harmooniliselt kõrvuti. Kuid tõsi – moodsad ajad on siiski kal lutanud demograafilise kaalukausi linnastumise suunas – maapiirkon dades elab täna 49% veidi enam kui miljonilisest elanikkonnast. Ning kuigi osariigi seitsmest omavalit susest on Kuala Terengganu terri tooriumilt väikseim (605 km2), elab seal umbes kolmandik kogu sulta naadi elanikest. Kui möödunud sajandi 80ndatel avastati Terengganu ranniku lähe dalt Lõuna-Hiina merest suured gaasi- ja naftavarud, andis see osa riigile täiesti uue hingamise. Koos Malaisia rahvusliku gaasi- ja naf takompanii Petronasega on raja tud suured nafta- ja gaasitööstus kompleksid ning see omakorda andnud tõuke uute sadamate, taris tute ja infrastruktuuride väljaehi tamiseks. Meresügavustest purs kuv „rahajuga“ on pannud rattad käima igas elu- ja majandusvald konnas: loonud massiliselt uusi töökohti, innustanud noori õppi ma uusi erialasid, andnud võima luse heaks sissetulekuks, paranda
nud otseselt inimeste elujärge ja kujundanud kogu sultanaadi ilmet. Heaolu kasv peegeldub vastu igal tasandil, nii riiklikus mastaabis kui tavalises tänavapildis ja elu-olus. Uued eramurajoonid näevad väga šikid välja, linnades on palju rohe lust ja lilli, ohtralt uusehitisi (eriti suurt rõhku on pandud ühiskond likele hoonetele ja spordirajatiste ehitamisele) ja linnade-külade hea kord on enamasti suisa eeskujulik. Osariik toetab usinalt ka väikeette võtlust ja MTÜ-sid, soosides nende tegevust maksusoodustuste läbi ja luues riigi rahadega kalleid infra struktuure. Ohtralt on investeeri tud nii loodushoidu, kui olulisse osasse turismitööstuse arendami ses, rajatud tasemel hotelle, turis mikomplekse, muuseume, käsi tööstuudioid ning suisa ahhetama panevaid huvi- ja vaatamisväär susi (näit. Kenyiri Elevandipark, Islami Kultuuriväärtuste Park, Kristallmošee jmt.). Välja on jõu tud koolitada terve giidide ja turis misektorit teenindavate inimeste hiigelarmee, kelle meeldiv ja sõbra lik olek, lisaks suurepärasele võõr keelteoskusele ja erialateadmiste le, teevad paljudele nende Euroopa kolleegidele silmad ette. Kuid eks ole just turism nafta-, gaasi- ja kalatööstuse kõrval Terengganu majandusliku heaolu oluline tugi tala. Sellest saadakse suurepära selt aru ja võrdset rõhku pannakse nii loodus-, kultuuri-, kui butiik puhkuse sektorite väljaarendamis se. Sihikindel jõupingutus on kand nud head vilja ja arvud räägivad ise enda eest: 1990. aastal külastas Terengganut 196,957 kodumaist ja 79,371 välisturisti, 2013. aastal olid vastavad näitajad 3,229,704 ja 807,426 (!) ning tänavu prognoo sitakse külastajate koguarvuks 5 miljonit. Peamised turistide sihtkohad on konkurentsitult osariigi pea linn Kuala Terengganu ja seal asuv Islami Kultuuriväärtuste Park ja Kristallmošee, Kenyiri tehisjärv oma saarestiku ja uhiuue Kenyiri elevan dipargiga, Sekayu kosed, Kuala IIbai mangroovilaguunid, Batu Buroki ja Kemasiki imelised rannad, mere kilpkonnade pesitsuspaigana tun tud Rantau Abang, võluvad paradii sisaared Pulau Redang, Pulau Lang Tengah, Pulau Kapas ja Perhentia korallsaared. Samuti on suudetud
Iraanlanna Simin Saghafi rõõmustab südamest ja osutab Kuala Terengganu Islami Kultuuriväärtuste Pargis oma kodumaa ühele kuulsamale sheik Lutfallhi mošeele. hea korraldusega võita spordimaail ma tähelepanu rahvusvahelise pur jevõistluse Monsoon Cupi näol. Esmakordselt 2005. aastal toimu nud purjetamisvõistlusest on saa nud torme ja tuult trotsivate pur
nii riik kui erasektor. Nüüd on selle kõrvale tõusmas rahvusvaheline Terengganu Kalmaaripüügifestival – nädalapäevi kestev hasart ne meelelahutus. Samuti kuulub Terengganus eelisspordialade hulka jalgrattasport ning palju on panustatud jalgratta Varaseimad kirjalikud ülestähenmatkamise arendamisse ja populariseerimisse nii dused Terengganust kui Lõunakohalikul kui välisturul.
Hiina mere- ja kaubateel asunud piirkonnast pärinevad 6. sajandi algusest. jetajate seas ülipopulaarne võistlus ning turismi madalhooaja on see Malaisia suurim rahvusvaheline üri tus, millesse on paigutanud miljo neid ringgit’e (Malaisia rahaühik)
Islami mõju on ajalooline ja kõikehõlmav Kuid mis on siis ikkagi siinkandis nii suurt rolli mängiva islami ajaloolised tagamaad ja nii laia leviku põhjused? Varaseimad kirjalikud ülestähendused Terengganust kui Lõuna-Hiina Reisimaailm 3/2014
35
mere- ja kaubateel asunud piirkon nast pärinevad 6. sajandi algusest A.D. Sarnaselt teiste Malaisia saa restiku muistsete riikidega valit ses siingi sajandeid hinduism ja budism kombineerituna animismi ga. 1899. aastal Kuala Berangist leitud raidkivi, mis on dateeri tud aastaarvuga 1303 on vanim seni leitud tõend islami kohalolust Terengganul ning ühtlasi kinnitab, et just siin võeti Malaisias esime sena vastu islami usk ja järgiti selle seadusi. Nimelt on mustal raidkivil Jawi keeles (malai keel kirjutatu na araabia alfabeeti kasutades) üles tähendatud kohalikud seaduseteks tid, mis lähtuvad otseselt islami seadusest ehk šariaadist. Islami lai ja kiire levik Malaisias sai aga algu se mõnevõrra hiljem, 15. sajandil, mil mõjuvõimsa Malaka kuning riigi monarh Megat Iskander Shah islamisse pöördus, oma riigi sulta naadiks ümber nimetas ja ise sulta ni tiitlit kandma hakkas. See samm tagas talle suurepärase läbisaamise India rannikuil asunud mõjuvõim sate Gujarati ja Bengali sultanaa tidega ning meelitas Malaisiasse kaupmehi ligi lisaks Indiale ka Araabiast ja Pärsiast – just nemad aga kontrollisid 15.–16. sajandil maailma siidi- ja vürtsiteid ning olulisi kaubasadamaid. See ergu tas ka elavat kaubavahetust samu ti islami vastu võtnud Maluku ehk Vürtsisaartega ja Jaavaga, mis olid toona vürtside ja riisi peamiseks kasvukohaks. Kuid oleks ühekülgne hinnata islami mõju vaid religiooni ja kau banduse vaatevinklist, sest lisaks majanduslikule õitsengule tõi see kaasa ka olulised muudatused nii kultuuri- kui vaimuelus. Lisaks usu teadlastele saabusid Malaisia saa restikku ka muude elualade tead lased ja õpetlased, kujunema hak kas kohalik vaimueliit, silmapaist vate oskusega käsitöömeistrid, arhi tektid ja ehitusmeistrid, insenerid ja muude alade tegijad rikastasid märkimisväärselt kohalikku tradit sioonilist kultuuri. Kuni iseseisva sultanaadi loomiseni 1724. aastal kuulus Terengganu Malaka Johori impeeriumi koosseisu, kuid kuna ka esimene Terengganu sultan päri nes samast kuninglikust dünastiast, rääkimata ajaloolis-majanduslikest sidemeist, oli Malaka mõju koha likus elus määrav kuni 19. sajandi
36 Reisimaailm 3/2014
Terengganu sultanipaari pilte võib näha kõikjal. ni, mil sultanaat läks Siiami kuning riigi (alates 1949. kasutakse nime Tai) mõjusfääri ning piirkond raske maksukoorma ja sõna otseses mõttes paljakskoorimise käes vaesus. 1909. aastal sõlmitud Siiami Kuningriigi ja Suurbritannia vahelise lepinguga läks ülemvõim piirkonnas üle britti de kätte. II Maailmasõja ajal okupee risid Terengganu jaapanlased, 1948. aastal sai Terengganust Malaisia föderaalriigi liige ning ta jäi sinna ka pärast Malaisia täieliku iseseisvuse väljakuulutamist 1957. aastal.
nes ajaloolistel kuning- ja sultani riikidel. Õiglustunde ja riigi sta biilsuse nimel otsustati, et iga viie aasta järel roteerib valitsemis järg valmisnõukogu hääletamistu lemuste põhjal järgmise dünastia kätte. Malaikeelne nimetus Yang di-Pertuan Agong tähendab otse tõlkes „ülemvalitsejat“ või „ülimat valitsejat“, kuid paljudes keeltes on kinnistunud Malaisia monar hi puhul kuninga tiitel. 2006–2011 oli Malaisia kuningas on prae gune Terengganu sultan Tuanku Mizan Zainal Abidin. 1962. aastal siinsamas Õiglustunde ja riigi stabiilsuse Kuala Terengganus, Istana Maziah kuninglikus palees nimel otsustati, et iga viie aasta sündinud sultan on troonil järel roteerib valitsemisjärg val1998. aastast. 2011. aastal misnõukogu hääletamistulemuste asus troonile 14. Malaisia kuningas Tema Kuninglik põhjal järgmise dünastia kätte. Kõrgus Abdul Halim, kes on seni ainus kuningas, kes on vali Ütle, kes on kuningas! tud ametisse teist korda. Lisaks Malaisia on maailmas valitsemis riiklikele esinduskohustustele on korralduse poolest väga unikaal riigipea ka Malaisia vägede ülem ne riik ja seda ei kutsuta asjata juhataja, vaimulik juht, avab riigi „üheksa kuninga maaks“. Põhjus parlamendi, määrab peaministri, on lihtne: riiki valitsevad tõepoo määrab Kuala Lumpuri linnapea lest järgemööda üheksa kuninglik ja kubernerid neljale osariigile, kel ku dünastiat (föderatsiooni kuu oma sultanit pole. Malaisia monarh lub küll 13 osariiki, kuninglik liin ei tohi siiski istuda „kahel troonil on säilinud üheksal). Pärast ise korraga“, vaid peab riigipeaks ole seisvuse saavutamist moodustati mise ajal loovutama võimu oma Malaisia Föderatsioon, mis tugi sultanaadis asevalitsejale.
Kenyiri tehisjärv.
Mõned ideed, mida Terengganus olles teha ja näha: Kenyiri järv ja saarestik. Tegu on suurim inimkätega loodud veekogu ga Kagu-Aasias, mis võtab enda alla 209 199 hektarit. Kuni 145 m süga vune järv ja selle 340 saart tekkisid 1985. aastal, mil rajati elektrijaama tamm. Tänasel päeval moodustab ala harmoonilise terviku Taman Negara rahvuspargiga (suurim Malaisias), pakkudes võrratuid looduselamusi. Sopilise kaldajoonega, kärestikuliste jõgede, mühisevate koskede ja müs tiliste karstikoobaste rikka järve kal dad ja saared on kaetud vihmametsa ga, mille vanust hinnatakse 130 mln aastale ja see on vanim maailmas säi linud vihmamets. Seetõttu on siinne floora ja fauna haruldane ja ülimalt liigirohke: 8000 lille-, 2500 puu- ja põõsa-, 370 linnu-, ja 300 kalaliiki! Kenyiri piirkonda ei kutsuta asja ta loodusmatkajate pelgu- ja unel matepaigaks. Eriti tore oleks ööbida mõnel saarel olevas armsas hotellis või paadihotellis. Erilised paigad on kindlasti Liblikasaar, Orhideesaar ja Troopikapark.. Kenyiri Elevandipark. Midagi nii toredat – kõndida rippsildadel puudelatvade kohal, all mühisemas kärestikuline Telemongi jõgi ja ürg mets, saatjaks elevantide norsatu sed, pole ma ammu teinud! Kaks aastat tagasi alustatud hiigelpro
Jalutuskäik 130 mln aastases vihmametsas on elamus.
Kenyiri elevandiküla. jektist on tänaseks valmis esime ne etapp. Praegu 44 hektarit enda alla võttev ja kolmest tsoonist koos nev elevandiküla ei ole loomaed, kus külastajad puuris olevaid loomi piidlevad, vaid erakordne võima
Kenyiri järvel Sungai Petangil asub kuulus Kelah kalade kudemiskoht. Seal saab nii kalu peost sööta kui nendega koos ujuda.
lus sukelduda otse eheda elevan tide pereelu keskele – 500 meet rit „taevaseid teid“ ja 8 vaatetorni annavad selleks suurepärase võima luse. Lisaks on ehitatud show-väl jak, kuhu loomad sööma kutsutakse ning kohviku terrassilt (või jalgupidi jões olles) saab osa elevantide õhtu sest kümblusest. Siinsete elevantide looduslik leviala on Borneol ja tegu on Aasia elevantide perekonda kuu luva Borneo Pügmeedega, kelle tun nusteks on mustjaspruuni nahavärv ja väike kasv. Kuala Terengganu Islami Kul tuu riväärtuste Park, Kristall mošee ja Ujuv mošee. See on üks omanäolisemaid turismiobjek te maailmas, kus saab ühel terri tooriumil külastada islami kultuu riruumi arhitektuuripärlid. Just Terengganus, kui ühes usuvagamas Malaisia osariigis on selline vaata misväärsus igati põhjendatud. Tegu pole pelgalt islami arhitektuurii mede väliskuju edasi andvate rep likatega, vaid tõetruuks on jäädud ka ehitiste interjöörides. Lisaks on mõnede olulisemates ehitistes kino saal, kus tutvustakse originaalehi tise ajalugu ja avatud on museaa lide väljapanek. Kokku on pargis esindatud 22 maailmakuulsat isla miarhitektuuri pärlit, nende seas Reisimaailm 3/2014
37
Terengganu riiklik muuseum.
Terengganu Hiinalinn.
Terengganu kaunitaridest tantsijannad. Jeruusalemmas asuv Kaljumošee, Alhambra palee Granadas, Kalyani minarett Buhaaras, šeik Lutfallahi mošee Iraanis, Abu Samarra suur mošee Iraagis, Aleppo tsitadell Süürias, Agras asuv Taj Mahali mausoleum jmt. Paljudesse islami maailma pühamutusse pole mitte moslemitel iialgi ligipääsu, sestap
38 Reisimaailm 3/2014
annab see haruldase võimaluse näha neid ehituskunsti imesid ka seest poolt. Kristallmošee valmis 2008. aas tal valdavalt terasest, peegelklaa sist ja kristallist pühakoda peetak se õigustatult maailma üheks kau nimaks nüüdismošeeks ning see on tõesti silmatorkav oma hiilguses ja toreduses. 23 mln ringgit maksma läinud pühakoda ehitati kaks aas tat ja see mahutab 1500 palvetajat. Mittemoslemitesse suhtutakse väga tolerantselt, neid lubatakse mošees se sisse ja lubatud on ka pildistada. Vaatamist väärib ka 10 km Kuala Terengganust Sungai Ibais asuvat Ujuv mošee. Vaiadel mošee asub tehisjärvel ning jätab kõrge veeta seme ajal mulje nagu ujuks see jär vepinnal. Terengganu riiklik muu
seum. Muuseum asub otse Kuala Terengganu südames, 27 hektari lises kaunis pargis, kus saab ka jõel paadiga sõita. Tegu on suure muuseumikompleksiga ja Malaisia suurima muuseumiga. Ainuüksi muuseumi peahoone, mis on ehi tatud kohalike ehitustraditsiooni de vaimus, mõjub tänu imposant setele mõõtmetele aukartust ära tavalt. Ekspositsioon haarab etno graafiat, arheoloogiat, ajalugu, loo dusteadusi ja mereajalugu ning annab hea ettekujutuse mitte ainult Terengganu, vaid ka Malaisia kul tuurist ja ajaloost laiemalt. Eriti huvitav ja kaunis on tekstiiliosa konna väljapanek. Muuseum asu tati 1976. aastal, selle rariteetseim eksponaat on Syed Ghulam Al Bukhari poolt Kampung Bulohist leitud juba eelpool jutuks tulnud Terennganu raidkivi. Terengganu Hiinalinn. Kaunis vana linnaosa, kust sai alguse Kuala Terengganu ajalugu. Linnaosa algab otse Suure turu (Pasar Besar) juurest. Pudupoekesed, käsitööko jad, armsad restoranid, oma kuna
Peene ja siidise songeti kuduja Kuala Terengganu Noor Arfa käsitööstuudios.
maitseb nagu vahukoort vaarikate ga! Duriani peetakse ka suurepära seks afrodisiaakumiks ja ega asja ta kõla Malaisias kõnekäänd: „Kui durian langeb, siis sarongid tõuse vad!“ Durian on kallis puuvili ras kete viljelustingimuste tõttu (pin nas peab olema väga spetsiifiline), puud on kõrged ja sealt allakuk kumine eluohtlik, lisaks varitsevad puu all durianiga maiustada taht vad elevandid, ninasarvikud, ahvid ja isegi tiigrid, kellest farmer peab nobedam olema! NB! Olge toidu turul ettevaatlikud – see ei hiil ga kahjuks just hügieenireeglitest See on kurikuulus ja ülimaitsev durian. Loo autor igatahes kiidab! kinnipidamisega. Duriani vilja ei tohi viia ühessegi hotelli gist hiilgust taga nutvad linnavillad Duriani vilja ei tohi viia ühessegi ja seda tegu pole võimalik ja vanad paadikuurid seisavad täni kuidagi ka varjata. hotelli ja seda tegu pole võimalik ni kaldapealsel sõbralikult kõrvuti. Ärge unustage Tereng Muinasjutulised väikesaared. kuidagi ka varjata. ganu kuulsat käsitööd. Nii suurepäraseks rannapuhkuseks, Kaasaegses võtmes lahen kuid eelkõige unustamatuks snorgel datud ja väga kvaliteetseid damis- ja sukeldumiselamuste koge paadimeistrid teevad käsitööpaa tooteid on õigem soetada spetsiaal miseks võtke ette laevasõit. Märtsist te ja meisterdavad nende imelisi setest avatud stuudiotest nagu Noor oktoobrini Setius asuva Merangi miniatuure. Arfa Käsitöökompleks, kus saab sadamast (asub 25 km KT-st, mitte Maitske ära puuviljade kunin avatud stuudios näha traditsiooni segi ajada Marangi nimelise külaga!) gas durian. Kui tunnete Malaisias list batik-tehnika sündi ja ka ise bati saab Redangi Mereparki (Redang ja olles mingit kummalist ja vänget kat teha. Teine väga oluline koht on Bidong on populaarsemad puhke- ja lõhna (väävelvesinik), ja eriti juhul Terengganu sultana Nur Zahirah snorgaldmissaared), Lang Tenghale kui olete turul, võite kindel olla – nime kandev käsitöökompleks, ja Pulau Kapasele. Shahbandari Jetty läheduses kõrguvad duriani püra kus kootakse ja müüakse hinna sadamast saab samuti Redangile miidid. Duriani kohta öeldakse, list, siidist kuld-ja/või hõbeniitidega kuid sealsed kiirlaevad teenindavad et sa kas armud temasse või vih kootud kangast – songet´i ja huvi eelkõige Redangi resorte, lõbureisi kad südamest, sest see „maitseb tava disainiga rõivaid ja aksessuaa jad saavad peale, kui on vabu kohti. nagu taevas ja lõhnab nagu põrgu“. re. Suur valik kohalikke tekstiile ja Imelistele Perhentia korallisaartele Kuid ilma durianita Malaisias ei rõivaid on väljas Kuala Terengganu (Kecil ja Besar) lähevad kiirpaadid saa! Nimi durian tuleneb koort kat Suurel turul. Kuala Besuti sadamast. vatest teravatest okastest (duri), Kui tahad näha ehedat kohalikku kuid kuningliku staatuse on puu Tekst ja fotod Riina Luik, elu, veetke päev vanade kaluriküla vili pälvinud äärmiselt hõrgu ja eri reisiajakirjanik ja giid dega asustatud Seberang Takiris, lise konsistentsiga viljaliha tõttu. kuhu lähevad paadid Suure turu Paksu koore varjus asub viieks sek Autori sõitu Terengganusse lähistel asuva Terengganu turismi toriks jaotunud seemet ümbritsev toetas Malaisia Turismiameti büroo kõrvalt. Seal lennutavad lap viljaliha, mille konsistents meenu Stockholmi esindus ja Terengganu sed eriliselt kauneid tuulelohesid, tab imeõrna vahukommi ja mis osariigi turismiamet. Reisimaailm 3/2014
39