Nelikaare 9/2009 by Veljo Puujalg

EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 9 (15)

September 2009

LEHES

Tervitus!

Rait jaCorine Sool ....... lk2

heidke kõik oma mure tema peale

Karmen Benno .............. lk2

Ära jää ilma kuningriigist!

John Eckhardt ............... lk3

Julgustus – hoolimise võti

Lawrence J. Crabb, jr. ja Dan B. Allender .............. lk4

Alur Õunpuu, pastori kt

KAKS KOJA EHITAJAT

ahutervitused kõigile lehe lugejatele. Kätte on jõudnud septembrikuu ja algamas uus kooliaasta. Õpilastel on suvepuhkus läbi ja taas minnakse kooli, et omandada teadmisi. Mäletan aega kui koolis käisin ja lause mida õpetaja ütles: “Teadmised ja tarkus, mida koolis omandate on alus millele te hakkate rajama oma elu.” Jah, loomulikult on teadmised ja tarkus oluline ja vajalik, kuid rajades oma elu ainult koolis omandatud teadmistele ja tarkusele ei ole küllalt piisav, et meie koda mida oleme ehitamas vastu peaks “elutormidele”! Kas on siis miskit mida me veel võiks teada? On üks lugu Piiblis paljude teiste lugude hulgas, mis on kirja pandud Matteuse evangeeliumi 7:24-29 Jeesus kõneleb: “Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja teeb nende järele, on võrreldav mõistliku mehega, kes ehitas oma koja kaljule. Ja ränk sadu tuli ja tulid

vetevoolud, ja tuuled puhusid ja sööstsid vastu seda koda; aga ta ei langenud, sest tema alus oli rajatud kaljule. Ja igaüks, kes neid minu sõnu kuuleb, aga ei tee nende järele, on võrreldav jõleda mehega, kes oma koja ehitas liivale. Ja ränk sadu tuli ja tulid vetevoolud, ja tuuled puhusid ja sööstsid vastu seda koda, ja ta langes, ja tema langemine oli suur.” Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need kõned, et rahvahulgad hämmastusid tema õpetusest; sest ta õpetas neid nõnda nagu see, kellel on meelevald, ja mitte nõnda nagu nende kirjatundjad. Nüüd ma tean, et on veel üks õpetaja, õpetaja JEESUS, kelle õpetust kuulasid rahvahulgad ja olid hämmastunud sellest kuidas ja mida ta õpetas. Täna on ka meil võimalus lugeda neid lugusid Piiblist, mida Jeesus rahvale jutustas ja õpetas. Ja kõik see õpetus mis on kirjutatud Piiblisse on see, mida me vajame, et oskaksime õigesti elada. Lugu mille ta rääkis, kõneleb kahest koja ehitajast. Üks koda jäi püsima kui tulid tugevad tuuled ja vetevoolud ja teine koda langes. Mis siis oli nende kodade erinevus? Vaadates nende majade maapealset osa ei pruugigi aru saada, et nad erineksid. Võibolla see koda, mis purunes

paistis silmale isegi ilusam ja uhkem kui see mis jäi tormides püsima. Leiame, et põhjus miks üks koda jäi püsima ja teine langes on ehitajates. Jeesus ütles: “Kes minu sõnu kuuleb ja teeb nende järele, on mõistlik mees, kes ehitab oma koja kaljule”. Ja see koda jääb püsima! Ja igaüks, kes Jeesuse sõnu kuuleb ja ei tee nende järele on võrreldav jõleda mehega, kes oma koja ehitas liivale. Ja see koda langes! Iga inimene on ehitaja ja kuidas keegi oma koda on ehitamas võiks mõtiskleda selle loo üle mille Jeesus kõneles? Täna ei ole veel hilja, et alustada koja ehitust selliselt, et ta jääks püsima! Oli aeg, kus Eestimaa koolides peeti vajalikuks inimesele anda eluteele kaasa mitte ainult selle “maailma tarkust” vaid ka Jumalasõna õpetust, mis on tähtsam inimese elus kui ükski teine õpetus. Kallid kristlased, hoiame oma lippu kõrgel ja au sees ning teeme eestpalveid, tänupalveid kõigi inimeste eest ja kõigi ülemate eest, et võiksime vaikset ja rahulikku elu elada kõiges jumalakartuses ja aususes!

Märtrite Hääl ............................................ lk5

Noorte suvetegemistest Tiina Usin .................... lk7

Tervitus / Mõtisklus

Nelikaare / September 2009 / nr 9

Tere kallid sõbrad!

ervitame Teid taas kõiki palavalt meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel. Oleme Jumalale väga tänulikud Teie sõpruse ja kõige selle hea eest, mida Ta meile on Kristuses annetanud. Oleme hiljuti lähemalt siinse koguduse keskel uurinud, kui võrratu on meie Issand ning mida tähendab olla Kristuses. Usun, et kõige imelisem on arusaamine, et Kristus on meile juba absoluutselt kõik andnud, mis on vajalik eluks ja jumalakartuseks (2Pe.1:3). Temas on meile antud Jumala arm ja rahu (2Pe.1:2), meie pattude andekssaamine ja lepitus Jumalaga (Ro.3:25, Ef.1:7), vabadus (Ga.5:1), Jumala lapseõigus (Ga.3:26, Ef.1:5), taevariigi pärimine (Ga.3:29, Ef.1:14), jpm. Kristuses on antud meile ka armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus, s.o. Vaimu vili (Ga.5:22,23). Just nimelt, see kõik on Jumala Vaimu vili ja mitte meie enese püüdluste, pingutuste, heategude, s.t. Seaduse järgimise vili (Ro.3:19,20; Ga.5:23). Meie vana, lihalik ja patune loomus ei suuda iialgi tuua esile Jumalale meelepärast Vaimu vilja, sest meie enese loomus on vaenujalal Jumala Vaimuga (Ga.5:17). S.t. meis iseenestes ei ela mi-

dagi head, mis võiks meeldida Jumalale (Ro.7:18). Meie eneste „süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud” (Jer.17:9). Oma loomu poolest oleme oma esi-isalt Aadamalt pärinud kurja, uskumatu südame (Heb.3:12).

tu ütleb ka apostel Paulus: „Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mind lahti sellest surma ihust? Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!” ning „Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on

Aga tänu olgu Jeesusele Kristusele, kes on meie ustav Päästja, kes on tulnud, et anda elu ja seda ülirohkesti (Jh.10:10). Minu suurimaks vaenlaseks olen ma ise, sest mul enesel puudub võime uskuda Jumala tõotustesse ja headusesse. Iseenesest ei suuda ma iialgi end sellest lootusetusest olukorrast päästa. Seetõt-

Kristuses Jeesuses (kes käivad Vaimu ja mitte lihaliku loomuse järgi)” (Ro.7:24,25; 8:1). Tõesti, ma võin nüüd rõõmuga tänada Jumalat, et mul on Kristuse läbi rahu Temaga. Sest minu patune loomus suri koos Kristusega Kolgata ristil, ning maeti ristimises maha koos Temaga, nüüd aga võin elada Jumalale Kris-

tuses Jeesuses (Ro.6:3,4). Minu „vana Aadama loomus” suri koos Kristusega, ning nüüd elab Kristus minu sees ja minu läbi Oma võrratut elu (1Kor.15:22; Ga.2:19,20). Mulle tundub see nii hea, et see tõotus on lausa uskumatu! Kuid see on just nii, kuidas Jumal näeb mind Kristuses. Ainus viis, kuidas seda vastu võtta ja selles õnnistuses elada, on usu läbi Tema sõnasse. Kas ma ikka usun sellesse, sest ilma usuta on võimatu olla meelepärane Jumalale (Heb.11:6). Issand, „ma usun, aita mind mu uskmatuses!” (Mk.9:24). Vaadakem siis üles Jeesusele, meie usu alustajale ja täidesaatjale (Heb.11:2), lase Tema viib oma töö lõpuni meie sees oma Vaimu läbi, kes meis elab. Luba Vaimu viljal tulle esile sinu elus, et Kristus võiks särada sinu läbi ning inimesed sinu ümber võiksid näha, kuulda ning tunda, kui hea on meie Kristus! Igatse Teda tunda lähemalt kui kunagi varem, et sa võiksid ka ise võtta vastu oma usu eesmärgi – oma hinge pääste! (1Pe.1:9). Jumal õnnistagu Sind väga, armas Jeesuse sõber! Teid tervitavad palavalt Rait abikaasa Corine’iga, hetkel veel Austraaliast

Heitke kõik oma mure tema peale! Karmen Benno

e kõik oleme läbi tulnud erinevatest rasketest olukordadest, kas oleme kaotanud lähedase, tulnud läbi rasketest võitlustest, pidanud pettuma kelleski või milleski jne. Jumal näeb meie valu, kurbust ja pisaraid. Oluline on usaldada Jumalat, hoolimata sellest, mis probleemid parajasti sinu elus on. Jumalal ON kõigele lahendus, ta on tõotanud meile seda! Siinkohal ma tahan just Sind julgustada, Jumala Sõnaga.1Pt 5:7 ütleb: “Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest! “. Jumal tahab, et me oleks vabad probleemide ahelatest! Jumal tahab, et me saaksime tänada Teda selle eest, et Tema on vabastaja! Probleemid ja mured EI OLE sinu kanda, Sina ei pea

ennast koormama nendega. Paar kuud tagasi, ühes laagris olles tõi Jumal mulle ja ühele mu sõbrale ühe suure kinnituse. Minu jaoks elu muutva tähtsusega kinnituse. Me olime noorteteenistusel, kui äkki Jumal käskis mul minna allkorrusele ning võtta kätte paber, pliiats ja Piibel. Ma hakkasin Piiblit lappama ja ootama Püha Vaimu kinnitust, millal on see moment, mil ma olen leidnud õige kirjakoha. Lõpuks ma leidsingi selle, kirjutasin paberile ning panin selle inimese kotti. Selle noore inimese elus olid hiljuti ära surnud kaks sõpra. Just see kirjakoht oli nii tema elule kui ka minu elule vägevaks kinnituseks. Halleluuja! See kirjakoht oli Filiplastele 3:13-14 : “...Ma unustan ära, mis on taga, ja sirutun sinnapoole, mis on ees, tae-

vase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.” Selle tagapool oleva all mõeldakse minevikku, meie läbielatut. Kui ka oleme teinud pattu, Jumal andestab selle meile ning tahab, et me ei hoiaks sellest kinni ega põeks selle asja pärast. Probleemide ja muredega on samamoodi. Jumal tahab, et me unustaksime selle, kuna kui me sellele tihti mõtleme, hakkab segama see meie vaimuelu. Võivad tekkida süümepiinad või koguni mõtted, et ei olda Jumala väärilised. See aga viib meid Jumalast kaugemale. Kuid Püha Vaim ütleb Pauluse kaudu, et me sirutuks ettepoole ning see võikski ja peakski olema meie eesmärk. Põdemisega ei saavuta me mitte midagi, kui ainult rohkem probleeme. Jumala peale vaadates, aga saavutame me vabaduse Jee-

suses Kristuses, nagu on õeldud Galaatlastele 5:1: “Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!” Ma tahan teid väga julgustada, Jumal siiralt armastab teid ning tahab teile parimat. Ta ei taha, et te vaevleksite. Jumal on alati olemas, et teid toetada, kus iganes te ka oma eluga ei oleks. Ka kõige suuremas patus, Jumal tahab teile andestada, et te saaksite minna edasi. Ta hoolib teist. Jeesus on valanud oma vere Sinu ja minu eest. Ta armastab Sind ainuisikuliselt ja ta ei lase Sinul langeda probleemide meelevalda! Ta EI lase sul langeda! Rahu ja õnnistust kõigile, Jumal hoiab Teid, mis iganes ka ei juhtuks. Te olete Tema suurimad silmaterad!

Prohvetlik sõna

Nelikaare / September 2009 / nr 9

Ära jää ilma Kuningriigist! John Eckhardt

IMPACT

“Ära jää ilma Kuningriigist! Võta ja haara sellest kinni!” „... Ja ma nägin öistes nägemustes, vaata, taeva pilvedega tuli keegi, kes oli Inimesepoja sarnane. Ja ta saabus Elatanu juurde ning viidi tema ette. Ja temale anti valitsus ja au ning kuningriik; ja kõik rahvad, suguvõsad ja keeled teenisid teda. Tema valitsus on igavene valitsus, mis ei lakka, ja tema kuningriik ei hukku. … Ja kuningriik ning valitsus ja võim kuningriikide üle kogu taeva all antakse Kõigekõrgema pühale rahvale. Tema kuningriik on igavene kuningriik ja kõik valitsused peavad teda teenima ning temale alistuma.“ Taanieli 7:13-14 ja 27 Taanieli prohveteering räägib ’inimese pojast,’ kes tuleb vastu võtma Kuningriiki. Salmis 13 seatakse meile Jumala Kuningriiki puudutava osas alus. Mäletad, Jeesus kuulutas Jumala Kuningriigi evangeeliumi. Kõikjal, kuhu ta läks, kuulutas ta sama sõnumit: „Parandage meelt, sest Jumala Kuningriik“ või „Taeva Kuningriik on lähedal“ (vt Mt 4:17 ja Mk 1:15). Me leiame kõikjal evangeeliumist, et Jeesuse rõhuasetus oli Kuningriigil. Jeesus valis 12 meest, seadis nad apostliteks ning saatis nad välja selle sama sõnumiga. Kuulutage Jumala Kuningriiki! Tehke haiged terveks, äratage üles surnud, tehke pidalitõbised puhtaks ja ajage välja kurjad vaimud. Ta ei käskinud mitte ainult kuulutada, vaid ka demonstreerida Jumala Kuningriiki. Luuka 10 peatükis määras Jeesus veel 70 ja saatis nad kahe kaupa välja, öeldes neile sama. Ta käskis neil minna ja kuulutada, et Jumala Kuningriik on ligi ja tervendada haiged. Peamine põhjus, miks Jeesus tuli maa peale, oli et juhatada sisse Jumala Kuningriik. Sageli me kuuleme, et põhjus, miks Jeesus tuli, oli surra ristil. Jeesus tõesti tuli, et surra ristil, aga see surm ristil oli sellel eesmärgil, et rajada Jumala Kuningriik.

Kui kuningriik tuleb sinu juurde – haara sellest kinni!

Kui Jeesus kuulutas Kuningriigi evangeeliumi, olid seal suured rahva hulgad. Mõned jäid sellest ilma – teised ei jäänud. Jeesus ütles: „… taevariiki rünnatakse ja ründajad kisuvad selle endale (ingl.k Taeva Kuningriik kannatab vägivalla all ja vägivaldsed võtavad selle jõuga) (Matteuse 11:12). See sõna ’vägivaldne’, ei viita füüsilisele vägivallale, vaid pigem inimesele, kellel on ilmutus Kuningriigist ja kes haarab sellest kinni! Nad võtavad selle jõuga. Jõuga võtmine tähendab ’arestimist’. Kui politsei tuleb ja arestib kedagi, siis nad võtavad ta jõuga kinni. Kui kuningriik tuleb sinu lähedale, siis tuleb sul see kinni võtta! Sul tuleb see jõuga haarata, ära lase sellel mööda minna. Kui sa lased ta mööda, võid sa sellest ilma jääda. Ära võta liiga palju aega selle üle mõtisklemiseks ja otsustamiseks, kas sa seda tahad. Kui kuningriik tuleb, pead sa sellest kinni haarama! Kuningriigi sõnum jõuab mõnede inimesteni ja nad mõtlevad selle üle. Nad mõtlevad sellele, nad uurivad seda ja siis see läheb neist mööda. Teised, kelle juurde see sõnum on jõudnud, on sellest kinni haaranud. Nad haarasid sellest kinni, sest nad oli meeleheitlikud. Evangeeliumi kuulutati peamiselt vaestele seetõttu, et nad olid meeleheitel. Jeesus ütles: „Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit …“ (Lk 4:18). Põhjus, miks vaesed sisenevad Jumala Kuningriiki kiiremini kui rikkad, on seepärast, et nad on meeleheitlikud. Rikas peab jõudma iseenese lõppu. Vaesed on sõltuvad, nad on murtud ja nad vajavad abi. Kui Jumala Kuningriigi hea sõnum jõuab vaese juurde, on ta selle jaoks valmis. Vaene ja haige, pime ja kuivetunud, lombakas ja kurjast vaimust vaevatud, nad kõik jooksevad Jumala Kuningriiki. Nemad olid need, kes järgnesid Kristuse teenistusele. Piibel ütleb, et seadus ja prohvetid ulatusid Ristija Johanneseni. Aga sellest ajast peale kuulutatakse evangeeliumi Jumala riigist ja igaüks

tungib väevõimul sinna sisse (Vt Lk 16:16). Sõna ’tungima’ räägib rahvast, kes tungib peale, et haarata kinni Kuningriigist. Jeesus käis ringi linnades ja külades, kuulutades evangeeliumi – häid sõnumeid. Seal olid hulgad vaeseid, haigeid ja kurjadest vaimudest vaevatuid. Neid peeti ühiskonna madalaimateks. Kuid ometi, nemad tungisid sisse, et haarata kinni parimatest uudistest, mida nad iial olid kuulnud. Isegi oma olukorras – haigena, vaesena ja vaevatuna, nad teadsid ja neil oli ilmutus, et see mees, Jeesus, ei tulnud neid hukka mõistma. Ta ei tulnud nende üle kohut mõistma. Vaid ta tuli, et tuua lootust, et tuua Kuningriik, mis ei ole selle maailma kuningriigi sarnane. See on Jumala Kuningriik.

Jumala Kuningriik on suurem, kui Inimese Kuningriik

Taanieli raamatust sa leiad, et ta kirjeldab inimeste kuningriiki kui metsalist. Inimese loomust on kõrvutatud metsalise omaga. Arv 666 on inimese arv; see on metsalise arv. Sageli võib inimene käituda kui metsaline (metsloomad, kiskjad). Neil on võime olla julm, domineeriv ja häbematu. Sageli ühiskonna madalamates klassides, koosneb inimeste kuningriik neist, keda on hüljatud, keda on põlatud ja kellest on taga räägitud. Neid on vääriti koheldud, justkui neil ei oleks õigusi, neid põlatakse ning kasutatakse ära. Inimeste kuningriigis antakse väärtus positsiooni, võimu, kuulsuse ja raha järgi. Jumala Kuningriik on vastupidi. Jumala Kuningriigis, ei tähenda inimese staatus, võim ja nimi mitte midagi. Kui palju sul raha on, ei avalda Jumalale muljet. Jeesus ütles: „hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki“ (Mt 19:24) Jeesus ei öelnud, et rikkal on võimatu minna tema Kuningriiki. Kuid sageli, kui neil on võim, raha, prestiiž ja mõjukus, siis kaldub neil olema ka uhkust ja neil ei ole alandlikkust. Neil ei ole vaja sõltuda kellestki, nii et kui Kuningriik tuleb nende juurde, siis hakkavad nad sageli juurdlema, nad mõtisklevad, uurivad ja ütlevad iseene-

ses: „Mul ei ole seda vaja, mul on kõik olemas. Mul on raha ja maju. Mul on ilus auto, positsioon, kuulsus ja võim. Ma olen number üks oma enda kuningriigis, oma ühiskonnas.“ Neil ei ole ilmutust ega arusaamist oma vajadusest Jumala Kuningriigi järele.“ Vaesed, keda on rõhutud, kes vajavad vabastust, keda on maha kantud, on need, kellele Jeesus tuli kuulutama. Need on need, kes surusid ennast Kuningriiki ja haarasid sellest kinni, sest nad mõistsid oma vajadust. Nad mõistsid, et on Kuningriik, mis on kõrgem, kui need kuningriigid, mis on neid maha surunud. Kuningriik, mis on kõrgem kui ükski poliitiline kuningriik, religioosne kuningriik, kõrgem kui nõiduse kuningriik või isegi haiguse kuningriik. Igaüks neist inimestest, kes Jeesuse juurde tuli, surus peale, ta uskus ja haaras kinni Jumala Kuningriigist ning sai terveks, vabastatud ja vabaks. Sul tuleb kinni haarata Tema Kuningriik – haara kinni sellest – kui sa ei tee seda, siis see läheb sinust mööda. See on hämmastav, kuidas üks ime võib olla su ukse taga ja kui sa sellest kinni ei haara, siis see läheb sinust mööda. Me ei saa istuda ja religioossed välja näha – kui Jumal tuleb kohale, haara temast kinni! Too ta oma olukorda. Praegu ei ole aeg olla lahe või muretseda, mida sinu sõbrad ja perekond ütlevad. Tunne ära oma vajadus tervenemise ja vabastuse järele ja oma vajadus Jumala Kuningriigi järele. Tänu Jumalale tema Kuningriigi eest!

Jumala Kuningriik on nüüd – see on siin!

Kui Jeesus tuli ja kuulutas Jumala Kuningriigi evangeeliumi, siis juutide jaoks ei olnud see võõras mõiste. Nad ootasid, et Messias tuleks Taeva Kuningriigiga. Taanieli kaudu olid nad saanud prohveteeringud ’sellest, kes tuleb …’ (Vt Tn 4:13, 23 ja 7:13). Nii, et variserid ootasid inimese poega tulemas au pilvedes, et neid roomlaste käest vabastada. Nad ootasid Iisraeli kuningat. Variserid ei uskunud, et Jeesus oligi see, kuid ometi nad küsisid talt, millal see kuningriik tuleb. Jeesus oli kuulutanud, et Jumala Kuning-

Prohvetlik sõna / Kristlik elu

riik on tulnud – et see oli kohal. Ta kuulutas seda siis ja ta kuulutab seda praegu. Jumala Kuningriik on nüüd – see on siin! Mõnedele võib meeldida positsioon, kuid kuningriik ei ole positsioonis. Asi pole selles kui võitud sa oled, kui suur sa oled, mis su nimi on või kas sa oled televisioonis või raadios. Jumal ütleb, et sa alandaksid ennast ja tema ülendab sind. Kui sina ei hooli oma mainest, siis tema ülendab sind. Kui Jumal sind ülendab, siis ükski inimene ei saa selles osas midagi teha. Tema on kohtumõistja. Tema kõrvaldab ühe ja tõstab teise üles. Tema on kuningas oma Kuningriigis! Tänu Jumalale Kuningriigi eest! Uuenda oma meeled: Jeesus tuli tooma teistsugust korda. Ta tuli tooma teistsugust Kuningriiki, hoopis midagi muud, mida sa iial oled tundnud. Eemalda oma meeltest asjad, millega sa oled harjunud. Eemalda oma meeltest asjad, mida sa näed televisioonist, mis on meelelahutus programmides. Ei ole oluline, kes juhib või kes järgneb. Kõrvalda see kõik oma meeltest. See ei ole Jumala Kuningriik.

Kuningriik puudutab alandlikkust; see puudutab teenimist ja armastamist. See puudutab halastust.

Me võime olla nii hõivatud teenistusega, et me paneme mööda Jumala Kuningriigist. Jeesus ei ole tulnud tooma teenistust – ta tuli tooma Kuningriiki. Me laulame, tantsime, jutlustame ja prohveteerime, me ajame välja kurje vaime, me reisime ja meil on suured teenistused, meil on suured kogudused ja ikkagi ei tunne Jumala Kuningriiki. Me teame usust, tervenemisest, imedest, apostellikust ja prohvetlikust teenistusest. Me teame kõike eestpalvest ja kurjade vaimude välja ajamisest aga me ei tea Kuningriigist. Jeesus ei tulnud jutlustama usust või tervenemisest. Ta ei jutlustanud imedest. Ta jutlustas Jumala Kuningriigist! Tervenemised, vabastus ja usk tulid neile, kes haarasid kinni Jumala Kuningriigist. Kõige esimene asi Jumala mõtteis on tema Kuningriik. Enne kui Jeesus Kristus tuleb tagasi, tuleb meil see korda seada. Ta ei tule järele

segamini kogudusele. Ta tuleb tagasi Kogudusele, mis on laiguta ja plekita ja kortsuta. Ta tuleb tagasi Kuningriigi rahvale! Ta näitab meile, milline on Kuningriik. „Taevane Isa, näita meile, näita mulle oma Kuningriiki!“ Ära pane mööda Jumala Kuningriigist.

Kuidas toimida Jumala Kuningriigis

Kui sa tahad toimida tema Kuningriigis, tuleb sul ennast alandada. Kui sa tahad toimida tema Kuningriigis, tuleb sul mõned asjad kõrvale asetada. Aseta maha ambitsioonid, igatsus olla nähtav, positsioon või võimu iha. Need ei ole Kuningriik. Jeesus ütles variseridele (pea meeles, religioossetele inimestele), et probleem on selles, et te otsite mingit suurt sündmust, et taevad avaneksid; Kuningriik ei tule sel viisil. Jumala Kuningriik on siin ja praegu, sest MINA OLEN KUNINGAS ja teie ei näe seda. Luuka 17, Jeesus ütleb, et nad otsivad taevast seda, millest Taaniel rääkis ja ütlevad: „Millal sa tuled tagasi?“ Teie silmad on olnud keskendunud taevastesse, aga siinsamas, teie ees, on Jumala Kuningriik. Sama on täna. Inimesed vaatavad taevasse, oodates, et midagi juhtuks, kui Jumal aga ütleb: „Minu Kuningriik on siinsamas, juba praegu.“ Kui sa kuuled Jumala Kuningriigi evangeeliumi – võta see kinni! Haara sellest kinni ja pressi selle poole. Ära jää sellest ilma! Ilmus Elijah Listis 27. august 2009 Tõlkinud Tiina Usin Autorist: John Eckhardt on tugeva apostelliku kutsega, ning ta toimib apostli ametis. Ta on ülevaataja Crusaders Teenistusele, mis baseerub Chicagos, Illinois osariigis. Ta on teeninud kõikjal Ühendriikides ning enam kui 70 erinevas riigis. Apostel Eckhardt rajas IMPACT võrgustiku, et tuua esile globaalne apostellik reformatsioon. Kirgliku evangeeliumi sulasena, on tema visiooniks näha kogudust saamas apostellikuks, valmistades pühasid teenimise töö ja Kuningriigi jaoks, õpetamise, aktiveerimise ja demonstreerimise kaudu. Ta on kirjutanud üle 35 raamatu; paljud neist on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Apostel Eckhart elab Chicago piirkonnas koos oma naise, Wanda, ja viie lapsega.

Nelikaare / September 2009 / nr 9

Julgustus – hoolimise võti Lawrence J. Crabb, jr. ja Dan B. Allender

KOKKUVÕTE Kristlased peavad õppima, kuidas üksteist sõnadega julgustada. Sõnad ei saa julgustada, kui inimesed end haigetsaamise eest varjates kaitsekihtidesse mässivad. Sõnad, mis on motiveeritud kaitsmisvajaduse poolt on ennastteenivad ja seetõttu mittejulgustavad. Ainult armastuse sõnad saavad julgustada. Kihilt- kihile osadus peab saama eemaldatud et areneks tõeline kogukond, mida iseloomustavad armastus ja vastastikune hoolitsus. Ravimiks kihilt-kihile osaduse tarvis ei ole mitte see, kui oma kaitsekihid ära rebida ja üksteisele julgelt näidata kõike mis me oleme ja tunneme. Kuigi me peame end Jumala ees avama ja Talle avalikult oma patusust tunnistama, siis täielik avatus inimestega on viga. Üldiselt on see motiveeritud igatsusest, et teised meid võtaks sellistena, nagu me oleme. Me peaksime ainult Jumalast sõltuma, et saada aksepteeritust, mida me vajame. Täielik avatus kui põhiline lähenemisviis suhetes toodab isekat ülehõlmatust inimese enda õnnelikkusega ja lõhenemisi ja pingeid suhetes. Pealiskaudse kogukonna probleemile peame leidma teise lahenduse.

5. TÄIELIK PÜHENDUMINE: ÕIGE LAHENDUS Eelnevad peatükid on näidanud, et julgustava kogukonna väljaarendamine pole lihtne asi. Üks-kaks-kolm tüüpi vormelid ei tööta, kui sihiks on inimesi tähendusrikkalt ja kestvalt aidata. Kogudused on proovinud paljusid programme, et kirikusiseseid suhteid edendada, kuid lahendus pole programmides. Lahenduseks on üleloomulikul teel antud armastus. Kuid tihti me eksime selle armastuse juurde viivalt teelt. Kaalugem järgnevat: rühm Jumala inimesi tuleb kokku siira, otsusekindla igatsusega väljendada praktilise elu kaudu kristlikus kogukonnas oma usku. Nad

igatsevad Kristust tunda sellise kirega, mis muudab kõik teised soovid ebaolulisteks. Peale rohket palvet ja piibliõpet järeldavad nad, et nende esmaseks ülesandeks peab olema saada vastastikku julgustavaks osaduseks. Teinud kindla otsuse tõotavad nad teha kõik mis võimalik, et julgustada üksteist armastusele ja headele tegudele. Üks praktiline grupiliige aga katkestab koosoleku öeldes: “Me leppisime kokku, et me peame üksteist julgustama. Kuid ma pole päris täpselt kindel, mida ma tegema peaks, et see julgustav oleks.” Teised vaagivad seda ja nõustuvad, et küsimus on hästi püstitatud. Kuidas kristlased üksteist julgustavad? Kõik grupis lepivad omavahel kokku mõelda, lugeda ja nõukate inimestega rääkida, et antud küsimusele vastust leida. Peale kuuajalist uurimistööd kogub grupp oma avastused kokku. Nad tulevad järeldusele, et enamik inimesi lihtsalt ei kuula üksteist. Kui nad tahavad inimeste kui jumaliku kuju kandjate väärtust tõsiselt võtta, peavad kristlased inimesi kohtlema inimese moodi. Grupp loeb üles silmkontakti, avavad küsimused, koosveedetud kvaliteetse aja, tunnete peegeldamise, avatud arutelu, kuuldu täpsustamine ja teised vestlusstrateegiad. Nad loodavad, et need annavad edasi respekti ja väärtustamist ja seega on julgustavad Teatud aja edeneb eksperiment üllatavalt hästi. Gruppi täidab soojuse ja läheduse voog. Osadusajad on tähendusrikkad. Varsti aga paistab lähedus kahanevat. Siis hakkavad kogu grupis levima ootamatud pinged, mida verbaalsed tehnikad paistavad olevat võimetud kontrolli all hoidma. Liikmed näevad, kuidas nende kogudus silmnähtavalt laiali laguneb ja imestavad, mis valesti läks. Paljud kogudused on taolise asja üle elanud. Otsusekindel soov perekondliku atmosfääri väljaarenddamiseks paistab mõnda aega vilja kandvat. Siis kaob aga ühtsus järk järgult ja hulk kristlasi satub segadusse, kaotab julguse ja hinge tuleb tühjus ja lootusetus.

Kristlik elu / Märtrite Hääl

Nelikaare / September 2009 / nr 9

ALGUSPUNKT Ma usun, et nende inimeste probleemiks julgustava osaduse ehitamisel on vale alguspunkt. Suhtlemisstrateegiate valimine ja äraõppimine ei ole see asi, millest alata. Kui kogudus julgustamisega tõeliselt edasi jõuda tahab, peab ta esmalt pikalt ja põhjalikult olemasolevate suhete olemust uurima. Hoolikas järeleuurimine toob päevavalgele fundamentaalse raskuse, mida pelk suhtlemisoskuste parandamine isegi mitte ei puuduta. Inimeste südameis luurab sügav hirm, et nende igatsus selle järele, et neid kui väärtuslikke inimesi koheldakse, ei täitu kunagi. Nende põues on hirm hülgamise ja lugupidamatuse ja tähtsusetuse ees. Loomulik hoolitsus oma ohutuse eest õhutab inimesi ennast emotsionaalsete kaitsekihtidega riietama. Need on turvavad kattekihid, mis kaitsevad inimest solvangute ja kriitika eest, maskid mille varjust üksteist tervitada; fassaadid mis on loodud hoidmaks eemal piinlikkust või naeruvääristamist. See on kokkusepitsetud väliskuju, mis peidab neid külgi, mis vastuvõtmatud paistavad. Need kaitsekihid on tugevasti paigale kinnitatud. Teravaks ihutud tehnikad ja pealiskaudne sõbralikkus ei tõrju neid paremini välja, kui hernepüss pilvelõhkuja pikali lükkab. Kuulamis- ja heakskiitmistehnikatel pole kestvat väärtust, kui neid räägitakse ühelt kaitsekihilt teisele. Distants jääb. Kaitse, mille eesmärgiks on blokeerida hülgavaid sõnu, hoiab ära ka julgustavate sõnade jõudmise inimese südamesse. Kui me tahame, et kirikutest saaksid tõeliselt julgustavad kogukonnad, siis esmajärguline küsimus on mida ette võtta pealiskaudse kogukonnaga. 4. peatükis nägime, et kaitsekihtide äraheitmine ja kõigi oma tunnete taktitu väljendamine üksteisele ei ole edukas viis tegelemaks pealiskaudse kogukonnaga. Milles on lahendus? Pange tähele apostel Pauluse sõnu efeslastele: “Ühtegi nurjatut sõna ärgu tulgu teie suust, vaid rääkige ainult seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks, et kuuljad saaksid armu” (EF 4:29). Selles salmis esitab Paulus lahenduse meie suhtlemisprobleemidele. Lahendus on nii radikaalne, et selle lihtsus meil kahe silma vahele jääb. Nagu ma Pauluse sõnadest aru saan, ei nõuta meilt midagi

vähemat kui et iga meie suust tulev sõna oleks kooskõlas eesmärgiga ehitada üles meie kuulajaid. Meil pole lubatud tuua üle huulte midagi, mis kompromiteeriks või häiriks seda ühest, kõikehõlmavat eesmärki. Pauluse lahendus probleemile pole selles, et heita ära piirangud ja end täielikult “paljastada”. Pigemini juhatab ta meid, et me mõistaks teiste teiste inimeste hirme ja kaitsehoiakuid ja vajadusi ja et me pühenduksime mitte iseendi jagamisele, vaid Issanda jagamisele teiste vajaduste teenimiseks. See on ka kooskõlas mujalasuvate Pauluse manitsustega pidada teisi tähtsamaks kui iseennast (nagu näiteks FI 2: 3-4). See kõlab petlikult lihtsalt: eelistada täielikku pühendumist täielikule avatusele. Selle asemel, et väljendada mida mina tunnen ja püüda oma kaitsekihte eemaldada peaksin ma kandma hoolt selle eest, et ma räägin sõnu, mis ulatuvad teiste kaitsekihtide taha ja vaigistavad teiste hirme. Kuid täieliku pühendumise otsusega edasijõudmisel on oluline takistus. Pauluse idee nõuab, et me arendaksime välja väga selgepiirilise motivatsiooni, et meil oleks kontroll oma sõnade eesmärgi üle. Ta ei räägi meile, mis sõnu öelda; ta räägib meile, milline peaks olema motivatsioon meie sõnade taga. See teeb asja häirivalt keerukaks. Meil tuleb vähem muret tunda selle üle, mida me ütleme ja rohkem hoolt kanda selle eest, miks me seda ütleme. Kuid on tohutult lihtsam teha lihtsalt õiget asja, kui arendada välja õiget motiivi. Meid suunava motiivi mahuti pole mitte ainult raskesti mürgitatud isekuse ja iseolemisega, vaid raske on ka märgata tõelisi põhjuseid meie tegude taga. Meie süda on petlik ja kuri üle kõige muu. Me oleme imepäraselt võimekad veenmaks endid, et meie tõeline eesmärk on üks asi, kui tegelikult on see hoopis midagi muud. Ütlused nagu: “Kallis, ma tõesti armastan sind”, võivad olla ajendatud peidetud eesmärgist kuulda vastuseks samasuguseid sõnu. Või - “Ma tõesti tänan sind abi eest” võib edukalt ümber tõlkida “Ma tahan, et sa mind veel aitaks.” Lihtne tervitus nagu “Tere, kena sind näha”, võib tegelikult olla püüd leevendada omaenda närvilisust, mitte niivõrd viis anda edasi südamlikku soojust. Ilma et me oleks sellest teadlikud, võib see, mida me ütleme olla ajendatud soovist saavu-

Teheran, Iraan – Kaks Iraani kristlasest naist, olid pühapäeval 9. augustil Teheranis ringkonnakohtu ees, nende süüdistuseks on ’usust taganemine’ ning neid sunniti lahti ütlema oma usust Jeesusesse Kristusesse. Kuigi neile avaldati tugevat survet, teatasid mõlemad naised, et nad ei salga oma usku. Maryam Rustampoor ja Marzieh Amirizadeh arreteeriti 5.märtsil, 2009 ning on vanglas olles palju kannatanud, nende tervis on halvenenud, nad on olnud üksikvangistuses ning talunud mitmeid tunde ülekuulamisi kinniseotud silmadega. Pühapäeval, 9.augustil, kutsuti nad kohtusse, et kuulda nende kohtuotsust. Peamine ülekuulaja oli soovitanud ’ususttaganemise’ otsust, kuid kui nad kohale jõudsid, ei antud mingit otsust. Selle asemel oli kohtusessioon keskendunud sellele, et abiprokurör, Hr Haddad, küsitles Maryami ja Marziehi nende usu kohta ning ütles neile, et neil tuleb oma usust lahti öelda, nii verbaalselt kui kirjalikult. See tõi selgelt esile, et Maryami ja Marziehi ainus kuritöö, oli kristlusesse pöördumine.“ Hr Haddad küsis neilt naistelt, kas nad on kristlased. „Me armastame Jeesust,“ vastasid nad. Ta kordas oma küsimust ning sai vastuseks: „Jah, me oleme kristlased!“ Seejärel ütles Hr Haddad: „Te olite moslemid ja olete saanud nüüd kristlaseks,“ „Me sündisime moslemi perekonda, kuid me ei olnud moslemid,“ oli nende vastus. Hr Haddad’i küsitlus jätkus ning ta küsis, kas nad kahetsevad kristlaseks saamist, millele sai vastuse: „Meil ei ole midagi kahetseda.“ Seejärel ütles ta rõhutatult: „Te peaksite oma usust lahti ütlema suuliselt ja kirjalikult.“ Naised seisid kindlalt ja vastasid: „Me ei salga oma usku.“ Ühel küsitluse pingelisel hetkel, viitasid Maryam ja Marzieh sellele, et Jumal oli neid veennud oma Püha Vaimu läbi. Hr Haddad ütles neile: „Jumalal on võimatu inimestega rääkida,“ Marzieh küsis temalt vastu: „Kas sa sead kahtluse alla Jumala kõikväelisuse?“ Hr Haddad vastas siis: „Sa ei ole väärt, et Jumal sinuga kõneleks.“ Marzieh vastas: „See on Jumal, mitte teie, kes otsustab, kas ma olen väärt seda.“ Seejärel kästi naistel pöörduda tagasi vanglasse ning mõelda nende valikute üle, mis neile pakuti ning tulla tagasi, kui nad on valmis (kuuletuma). Maryam ja Marzieh vastasid: „Me oleme juba teinud oma mõtlemise.“ Vaatamata ametnike ühistele pingutustele suruda neid oma usust lahti ütlema, armastavad Maryam ja Marzieh Jeesust ning on otsustanud seista kindlalt kuni lõpuni vaatamata sellele, mis juhtub. Nad on näidanud välja oma armastust Jeesuse vastu ning on valmis andma ka oma elud, kui seda peaks nõutama. Peale kohtuistungit nad ütlesid: „Kui me tuleme vanglast välja, tahame teha seda auga.“ Praegu on naised vanglas tagasi, oodates kohtuotsust. Suur hulk arreteerimisi, mis valimisprotestide ajal toimusid, võivad otsust viivitada. Todd Nettleton, Märtrite Häälest, ütleb: „Üks karistusi usust taganemise eest Iraani kohtusüsteemis, on surmanuhtlus. Tavaliselt seda naistele ei määrata, kuid see on üks võimalustest usust taganejale. Üsna tõenäoline on aga pikk vanglakaristus.“ Naistel on ka võimalus hiljem otsust edasi kaevata, kuid ei ole tõenäoline, et seda otsus muudetakse, kuna mullad on Iraanis võimul. Tundub, et kristlased kogevad seal kasvavat tagakiusu. Hiljuti arreteeriti ja kuulati üle kümneid kristlasi, kuigi enamik neist hiljem vabastati. „See kohtuprotsess on osa Iraani valitsuse strateegiast, et evangeelsetele kristlastele rohkem survet avaldada,“ rääkis Nettleton. „Valitsus ja eriti religioossed juhid näevad tuhandeid moslemeid valimas järgida Jeesust. Nad tahavad seda peatada … seepärast reageerivad nad taolise survega; arreteerimiste, ülekuulamiste ja kohtuprotsessidega.“ Palveta Maryami ja Marziehi eest, mil nad ootavad kohtuprotsessi tulemust.

Kristlik elu

tada midagi, mida meie taotleme, isegi kui sõnad ise on viisakalt teiste kesksed. Piibel kutsub meid üles halastamatule eneseuurimisele. Kuid ilma üleloomuliku abita jäävad meie pingutused viljatuks. Me lihtsalt satume segadusse, kaotame julguse ja saame pahaseks. Ainult Jumal saab tõeliselt eristada meie südame peidetud motiive. Tema Sõna kaheteraline mõõk on Vaimu instrument ilmutamaks meile meie sisemisi mõtteid ja kavatsusi (HE 4:12). Jumala ees peame olema emotsionaalselt alasti ja vabad kaitsekihtidest tuues kõik meis peituva täielikult ilmsiks. Heebrea 4:13 ütleb: “Ja ükski loodu ei ole Tema ees nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud Tema silma ees - Tema ees, kellele meil tuleb aru anda.” Sõna, mis on tõlgitud kui “paljastatud”, sisaldab tähendust olukorrast, kus meie pea on kuklasse tõmmatud ja meie kõri on meie kallaletungijale paljastatud, nii et ta võib meid kahjustada just nii palju kui soovib. Jumal teab, kes me oleme. Me peame ise osalema teadvustamisprotsessis, et olla teadlikult olukorras, kus me oleme püha Jumala poolt haavatavad. Kiirustamata hetked mõtisklevaks endassesüvenemiseks, juhituna ja kontrollituna Vaimu poolt, Kes läbi Pühakirja räägib - need on vältimatud eeltingimused meie motivatsiooni selgitamiseks ja „joonde“ seadmiseks. Lävides inimestega peame muutuma tundlikult ärksaks oma tõelise eesmärgi suhtes. Vastasel korral ei saa me kuuletuda Pauluse käsule olla valitsetud teenimismotiivi poolt. Kaitsekihtidega osadusele on ainult üks lahendus, mis tõeliseks julgustamiseks võimalusi loob: täielik pühendumine olla Jumala tööriistaks teiste inimeste eludes. Ja millestki vähemast kui Vaimust juhitud ja Piiblist ärgitatud eneseuurimine ei piisa võimaldamaks meil ära tunda, kas meie sõnad on ennastteenivad või ajendatud igatsusest teisi teenida. Täieliku pühendumise lahendus sunnib meid seetõttu tegelema meie motivatsiooni probleemiga. Kuid see seab meid vastamisi uue dilemmaga.

KES MEID JULGUSTAB? Me võime välja arendada võime tundlikult eristada oma peidetud motiive ja end tähendusrikkalt teenimise eesmärgile pühendada. Kuid mida teha meie vajaduste ja valudega?

Nelikaare / September 2009 / nr 9 Kuidas tuleme toime hirmude ja igatsusega aksepteerituse järele, mis meid endiselt kaitsekihtidega riietuma ajendab? Täieliku pühendumise lahendus pakub meile põhialust rääkimaks sõnu, mis on mõeldud teiste julgustamiseks, kuid kes meid julgustab? Me võime autoga pika maa maha sõita, kuid mingil hetkel on vaja bensiinipaaki täita. Me võime anda ja anda ja anda, kuid kui me midagi vastu ei saa, sureb auto keset teed välja. Mõnikord on vaja meie emotsionaalset bensiinipaaki täita. Nagu enamik inimesi, tunnen ma töölt tulles tihti end kurnatuna ja väsinuna. Vahetevahel olen ma eriti koormatud läbikukkumistest oma nõustamises- nagu siis, kui abielupaar, keda ma kuude kaupa nõustanud olen, on just helistanud ja öelnud, et nad lähevad lahku. Üle koduläve astudes pole ma tõesti teenimistujus. Ma igatsen kahtekümmend vaikset minutit, kus ma saaksin õhtulehe spordirubriiki lugeda ja kergelt ja meeldivalt vesteldes lõdvestunult õhtust süüa. Mu naine tervitab mind: “Tere kallis, kuidas su päev läks?” Ma vastan kuuldavalt ohates: “Ma olen audis. Mis õhtusöögiks on?” Mõtle, mu sõnade eesmärgi peale. Ilmselt tahan ma, et mu naine mõistaks mu kurnatud olukorda ja kohtleks mind kaastundlikult. Kuuldav ohe on mõeldud talle vihjeks, et ta hoiaks uudised katkiläinud külmkapi kohta teiseks korraks. Minu vajadused, mitte tema omad saavad esmase koha. Kuid apostel Paulus ütleb mulle, et ma eksin ja olen olukorra pea peale pööranud. Minu naise vajadused, mitte minu omad peaksid olema mu esmaseks hooleks. Ma ei peaks ütlema midagi, mis rikub mu pühendumist olla tema elus Jumala poolt kasutatav. Oletagem, et ma tulen koju ja tuletan endale meelde pühendumust oma naisele. Kõik muu jääb samaks. Ma olen väsinud ja julguse kaotanud ja mu naine tervitab mind: “Kuidas sa end tunned?” Nüüd ma vastan öeldes: “Kallis, mul oli tõesti raske päev ja ma tunnen end halvasti. Ma tahan mõne minuti puhata enne kui ma pere hulka tulen.” Mitte miski nendes sõnades ei ole tingimata vastuolus teenimise eesmärgiga. Kui ma olen teadlikult pühendunud eesmärgile teenida oma naise vajadusi, siis vastavad mu sõnad Pauluse kriteeriumile.

Kui ta nüüd kohe need raskused teatavaks teeks, millega ta silmitsi on, siis nõuab mu pühendumus, et ma annaks talle vastuse. Ja Jumala arm teeb mind võimeliseks hästi vastama. Aga siiski, kuigi ma teen kõik et elada teenimise motiiviga kooskõlas, jään ma teravalt teadlikuks omaenda emotsionaalsetest vajadustest. Oletagem, et naine reageeris sellele, kui mees soovis mõnda minutit vaikust toibumiseks, nähvates: “Alati pead sa oma päeva minu omast raskemaks! Ma tahaks näha, kuidas sina hoiaks maja puhta, vastaksid viiskümmend korda päevas neetud telefonile, hoiaksid tänapäeva hindade juures külmkapi toitu täis ja peaksid vastu sellele, kui kari lärmakaid lapsi päev otsa uksest sisse ja välja jookseb. Millal mina puhata saan?” Kuidas peaks mees sellele vastama? Kui me oma Piibli kinni hoiame ja südametunnistuse vait sunnime, tulevad ehk mõned võimalused pähe. Kuid kui meie Piibel on avatud Efesose kirja 4. peatüki kohalt ja meie südametunnistus Vaimu juhtimisele, siis mis nõu me raske valiku ees seisvale mehele annksime? Küsimuse saab taandada järgnevale: Kuidas saame järgida eesmärki teenida teisi, kui meie oma rahuldamata vajadused karjuvad? Et sellele raskele küsimusele vastata, peame vahet tegema kahel erineval asjal: EESMÄRK ja IGATSUS.

EESMÄRK IGATSUSE VASTU Eesmärki võib deﬁneerida kui sihti, mille saavutamisele inimene on püsivalt pühendunud. Ta tunnistab, et on eemärgi eest tingimusteta vastutav ja see on saavutatav, kui ta tahab selle nimel tööd teha. Igatsust võib siinjuures deﬁneerida kui midagi, mida ei ole võimalik saavutada ilma teise inimese koostööta. See on siht, mille saavutamise eest ei saa inimene mingit vastutust võtta, kuna see on tema kontrolli alt väljas. Igatsuse saavutamine ei tohiks kunagi saada käitumise taga olevaks motiveerivaks eesmärgiks, sest siis võtab inimene vastutuse millegi eest, mida ta oma jõududega pole võimeline saavutama. Paistab et üks teatud sõber ei mõista kunagi mu seisukohta, ükskõik millal me ka arutlema ei hakkaks. Mõnikord olen ma mõelnud et kas ta üldse austab

minu mõtteid piisavalt, et sellele mida ma ütlen tõelist tähelepanu pöörata. Mõnikord olen ma tundnud, kuidas pettumus ja viha kogunevad, kui meie vestlus kandub teemadele, milles meie arvamused lahku lähevad. Miks? Millest tuleb mu pettumus? Mõelgem, mis mu sõnade eesmärk võib olla. Äkki ma nõuan, et mu sõber mu mõtteid mõistaks, isegi kui ta nendega nõus ei ole. Ma püüan oma sõnadega jõuda mingile sihile, kuid ma ei saa seda garanteerida. Ma ei saa teda mõistma sundida. Veelgi vähem saan ma teda panna mõista tahtma. Siiski on mu eesmärgiks saanud panna ta minu ideid mõistma. Mu motivatsioon on vale. Võibolla see, et mu sõber keeldub kuulamast kujutab endast tema kaitsekihti, et ta ei peaks tegelema probleemidega, millele ta ei taha näkku vaadata. Kindlasti aga kujutavad mu tõredad pingutused endast kaitsekihte, mis on loodud vääritimõistmise valu vastu. Apostel Pauluse standardite järgi on mu sõnad kahjuliku mõjuga, kasutud ja väärtusetud- läbinisti mittejulgustavad. Ma ei näita üles mingit pühendumust oma sõbra heaolule. Mu eesmärk sundida teda kuulama on siht, mis on vastuolus sellega, milline eesmärk mul tohiks olla, kuid see sobib hästi igatsuse alla. Muidugi ma tahan, et ta mind kuulaks. See iseenesest pole patt. Kuid nõuda, et ta kuulaks; kuidagi eeldada, et mul on vaja et ta mind kuulaks, on patt. Ma pean mõningad vaimsed „juhtmed“ ümber ühendama, et mu eesmärgiks saaks mõista teda nii hästi kui ma suudan. Seda kahest eesmärki- mõista teda ja väljenduda selgelt on võimalik saavutada ilma tema kaasabita või koos sellega. Mu igatsust, et ta mind kuulaks, peab hoidma just õigel kohal - see peab olema igatsus, mitte eesmärk. Eesmärgid on sihid, mille saavutamiseks peaksime vaeva nägema. Igatsused on sihid, mille eest me peaksime palvetama. Ma pean pingutama selle nimel, et oma sõpra mõista ja oma mõtteid arusaadavalt esitada. Ja kui ma selle eesmärgi nimel töötan, palvetan ma, et ta ükspäev mind mõistaks. Palveta igatsuste eest. Tööta eesmärkide nimel. Võibolla me oleme väsinud abikaasad, keda äravaevatud naised kodus vastu võtavad. Tõrjutud naised, kes on hüljatud töönar-

Noortetöö

Nelikaare / September 2009 / nr 9 komaanidest meeste poolt. Üksikud vallalised, kes ei leia oma kohta elus. Sõbralikud kristlased, keda pidevalt külmalt koheldakse - kestahes me ka oleksime, peame hoolikalt eristama oma eesmärke ja igatsusi. Me võime õigustatult nii väga igatseda julgustuse järele - see on igatsus, kuid me peame oma tahte suunama eesmärgile julgustada teisi - meie eesmärk. Peame palvetama, et meie igatsus julgustuse järele saaks rahuldatud (ja usaldama Jumalat ükskõik kuidas läheb) ja peame kõvasti töötama, et teisi julgustada. Mu igatsus on, et mina julgustatud saaks. Mu eesmärk on teha kõik mis võimalik, et teisi julgustada. Pealiskaudse kogukonna probleemi lahendus peitub täielikus pühendumises teenimise eesmärgile. Kuid see ei lahenda kogu probleemi. Oletagem, et minu seesmised igatsused jäävad pidevalt rahuldamata. Kas ma suudan piiramatult jätkata teiste teenimise eesmärgi suunas edasirühkimist, kui keegi mind ei teeni? Selle küsimusega tegeleb järgnev peatükk.

Noorte suvetegemistest! Tiina Usin

uhu suvi kadus? Alles see algas ja nüüd juba ongi september käes! Kui poleks toredaid mälestusi nendest kolmest kuust, siis poleks neid nagu olnudki. Noorte jaoks toob suvi endaga alati kaasa palju suurema vabaduse ja valikute võimaluse. Kuidas siis keegi? Üks valikutest, mida me tahame neile ka suvel anda, on osadus omavahel ja tugevama suhte saamine Issandaga. Seepärast jätkasime noorteõhtutega ka suvel, tulles kokku mõnikord ka lihtsalt ülistuseks ja palveks. Läbi aastate on minu arvates parima vaimuliku mõjuga olnud millegipärast just noorte suvelaagrid. Oleme mitu aastat teinud seda koos Siioni noortega. Sel aastal tahtsime ühendada

KOKKUVÕTE Pealiskaudse kogukonna probleemile ei too lahendust mitte täielik avatus, vaid täielik pühendumine. Täielik pühendumine nõuab, et ma ei pühenduks omaenda hirmude vähendamisele. Eesmärk on teha kõik mida suudan, et hajutada teiste hirme või täita nende vajadusi. Täieliku pühendumise idee ulatub motivatsioonini meie sõnade taga. Peaksime rohkem hoolt kandma selle eest, et meie eesmärgiks oleks teisi teenida, kui teatavaid kindlaid sõnu välja öelda. Oma motiividest teadlikuks saamiseks on meil vaja vaimulikku läbinägelikkust. Seda on võimalik saavutada vaid Pühakirja tundmaõppimise ja selle üle mõtisklemise teel. Me peame end teiste julgustamise eesmärgile pühendama. Samas tunnistame endile oma igatsust, et teised meid julgustaksid. Kui meie igatsus saada julgustust ei täitu, on raske teiste teenimise eesmärgile kindlaks jääda. Kuid see on võimalik. Järgneb Tõlkinud Aare Luup

Rattalaagri algus ...

ja lõpetamine.

kaks üritust, mida aja puudusel ei saanud eraldi teha – ratta matk ja noorte suvelaager. Neist kokku saime 17.-19. juulil ’Laager ratastel’. Nii, et 25 noort otsustas siis laagrisse sõidu teekonna võtta ette ratastel, ülejäänud tulid muude transpordi vahenditega järele. Teekond ise oli u 45 km pikk, sõitsime Meiustesse, kus sealne kogudus meid väga lahkelt vastu võttis. See oli äärmiselt lahe ja õnnistatud aeg. Meil oli külas Ingmar Elm, kes jagas oma väga võimast tunnistust ja sõnumit üleloomulikest asjadest, mis on kättesaadavad Jumalas. Pühapäeval, viimasel teenistusel saime kuulda rohkem kui kümmet tunnistust sellest, mida Jumal selle aja jooksul tegi. Mitmete noorte suhe sai Jumalaga taastatud; üks noor sai päästetud; mõni koges võimast Püha Vaimu puudutust; mõni

koges kuidas Jumal meid enam ühendas; kohalikelt kuulsime, kuidas jutud meist levisid üle alevi; tunnistusi oli sellest, kuidas Jumal kuni pisiasjadeni meid juhtis; keegi tunnistas, et tema allergia nähud taandusid jne. See oli äge! Teine laager, milles mitmed noored veel osalesid, oli 26.- 30. juulini Kaarma Põhikoolis toimunud inglise keele laager. See laager oli suunatud väljapoole, noortele, kes kirikus ei käi ning selle kaudu saime üsna mitmete uute noortega kontakti. Usume, et paljud neist tulevad ka edaspidi noortekatele. Aga me jätkame! Uus hooaeg on tulemas. Issandal on palju head varuks ja me oleme pürgimas selle poole, et need asjad kätte saada! Palvetage meie eest jätkuvalt!

Koguduse info / Reklaam / Kuulutused

TÄHTPÄEVAD “Ärka üles, kes sa magad, ja tõuse üles surnuist, siis särab sulle Kristus!” Ef 5:14

August Nadezda Puujalg Varje Tulit Marvi Õunpuu Maimu Kalm Leini Puhhalova Toomas Paju Maiu Medri Toivo Sääsk Margus Sirk Kristiina Linna Erika Reisko Robert Kalm Heigo Kips Tõnu Usin

03. sept. 03. sept. 04. sept. 07. sept. 08. sept. 17. sept. 20. sept. 21. sept. 22. sept. 24. sept. 27. sept. 27. sept. 29. sept. 30. sept.

Rohket Jumala õnnistust!

Nelikaare / September 2009 / nr 9

SÜNDMUSED

MITMESUGUST

06. SEPTEMER, pühapäev Külas Rahvusvahelise Kiriku pastor RANDY EPLIN 12. SEPTEMER, laupäev ülistusteenistus SIIONI KIRIKUS, algus kell 14.00 13. SEPTEMER, pühapäev Kõneleb Kalmer Koppel. Issanda surma mälestamine, uute koguduseliikmete õnnistamine 20. SEPTEMER, pühapäev Kõnelevad Külli liiv, Tõnu Paju 27. SEPTEMER, pühapäev Kõnelevad Tõnu Usin ja Aivar Arge 30.september - 01.oktoober noorteüritus “Vali vabadus”, noored kuulutavad evangeeliumi koolides nii sõna kui lauluga. Noortekad : 05.09.09 laupäev kell 18.00 19.09.09 laupäev kell 18.00 26.09.09 laupäev kell 18.00 01.10.09 neljapäeva õhtul noortekoosolek “Vali vabadus”

NELIKAARE KIRIKU TEGEVUS Koosolekud toimuvad Kaare tn. 6, I korruse saalis Jumalateenistus Pühapäevakool Osadusõhtu Palvehommik Vendade osadus Palveõhtu Noortekas

igal pühapäeval igal pühapäeval igal kolmapäeval igal kolmapäeval igal reedel igal reedel igal laupäeval

algus kell 11.00 algus kell 11.00 algus kell 19.00 algus kell 10.00 algus kell 18.00 algus kell 19.00 algus kell 18.00

Iga kuu teisel pühapäeval Issanda surma mälestamine Iga kuu kolmandal pühapäeval misjoniohver Igal pühapäeval avatud kohvik, müügil vaimulik kirjandus ja avatud raamatukogu. Koguduse koduleht: www.nelikaare.ee (uus koduleht valmimisel)

Koguduse juhatus: Pastori kt Alur Õunpuu, juhatuse esimees Tõnu Usin, Kalmer Koppel, Aivar Arge, Ain Vares Ülistus: Aivar Arge, Kalmer Koppel, Virge Siirak, Karin Reisko, Karmen Benno, Alic Kallas Lastetöö: Angela Koppel, Marvi Õunpuu, Sirli Kallas Noortetöö: Tiina Usin Nelikaare teenistused

Pildiraadios

igal pühapäeval 15.00

www.pereraadio.com

06. Septembril külas Rahvusvahelise Kiriku pastor

RANDY EPLIN EKNK Orissaare Kogudus Kuivastu mnt 14, Orissaare Pühapäev Jumalateenistus kell 11 Esmaspäev Palveosadus kell 19 Teisipäev Naisteosadus kell 19 (Rita Lauge kodus) Neljapäev Osadus kell 19

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kuressaare Koguduse kuukiri

Nimed jutustavad * Elizabeth ja Leonardo Nott Arizonast võtsid varjupaigast raskeid päevi näinud koera, keda oli hoitud pidevalt õues Arizonas suures kuumuses. ”Seal oli nagu tulises ahjus (Taanieli 3). Me panime talle nimeks Sadrak. Nüüd on ta armastatud, ära hellitatud ja naudib eraldi sissepääsu majja. Ta elab koos meiega majas, kus on kena ja jahe.” * Mona Lackore perel ei olnud õnne kassidega. Neid oli olnud tervelt üheksa ja ükski neist polnud elanud kaua. Lootes järgmisele kassile pikemat elu, pani naine talle nimeks Mooses Metuusala. “Ta tõesti elas märkimisvaarselt kauem kui kõik tema eelkäijad”, teadis rääkida nende naaber. * Rennard ja Grace Svanoe, kes olid misjonärid Mehhikos, leidsid kord oma mikrobussi roninud paisetega kaetud haige koera. “Meile meenus kohe mõistujutt rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest.” Laatsarus, kes ilmus ootamatult nende ellu, sai head ravi, tähendusrikka nime ja ilusa elamise. * Paulus oli tagakiusatud Jeesusesse uskumise tõttu oma elu ajal. Keiser Nero, varakristlaste tagakiusaja, nautis aga võimu ja rikkust täiel rinnal. Tänapäeval on kogu maailm täis nimesid Paul ja Paulus, seevastu Nero nime antakse enamasti vaid koertele. Tallinna Allika Baptistikoguduse weebilehelt.

Toimetus: Helle Piisk, Kalmer Koppel, Tiina Usin, Veljo Puujalg, Ain Vares Info: tel. 507 0563, 520 3537 e-mail: ajakiri@nelikaare.ee Trükk, küljendus: Väljaandmist toetab:

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kuressaare Kogudus Kaare tn. 6, Kuressaare Telefon +372 454 9479, 5331 6153 e-mail: info@nelikaare.ee a/a 221011046162 Hansapank

Koguduse sekretär: Helle Piisk Tel. 507 0563, e-post: helle.leib@tt.ee