Sahtel # 7

Sahtel nr. 7 Sahtel nr.

Arhiveeritud linnakaja _ ISSN 1736-2199

MASH (San Fransisco) / EESTI RULA FILMIJAD / BMX VIDEOS / UFO MAANDUMINE GIJS GIESKES / VOOLUVÄÄNE / MASA / AEG ON RAHA etc.

HIND 80.-

1.

9

7 7 173 6

2 19 0 0 4

Sahtel nr. 7

2.

Sahtel nr. 7

3.

Sahtel nr. 7

4.

Sahtel nr. 7

5.

Sahtel nr. 7

6.

Sahtel nr. 7

7.

Sahtel nr. 7

8.

Sahtel nr. 7

9.

Sahtel nr. 7

2x Mike Martin

_ editorial

Sahtel # 7 alateemaga "Video" viis meid erinevate videondusega seotud nähtuste otsingutele. Tavaliselt juhtub ikka olema nii, et trükimeedia räägib filmist, mitte vastupidi. Nii peegeldab ka Sahtli seekordne eklektiline teemadevalik peamiselt liikuva pildi maailma. Nagu eelmiselgi korral, on esimesed kaks kolmandikku ajakirjast pühendatud Sahtli juurtele ehk rulasõidu ja rattateemadele – seekord siis läbi videoprisma. Räägime fixed gear rattafilmist MASH ning vastukaaluks Ameerika BMX-filmimeeste intervjuule jagavad oma filmimõtteid ka Eesti noored skeidivideote tegijad.

Ajakirja teisest poolest leiab sektsiooni, mis on täidetud DIY-videonduse ning sellega seotud elektroonikaga, sekka ilmuvad lood muusikavideo tegemisest ning paarist disainija animatsiooniprojektist. Sahtli viimased läikivad küljed on jällegi pühendatud rula- ja rattafotodele ning filmide väljavõtetele. Kaante vahele on maandunud aga ka üks värviline võõras keha – nimelt käisime uurimas, kuhu on Eestis UFO laskunud. Enjoy.

11.

Sahtel nr. 7

Video is the technology of electronically capturing, recording, processing, storing, transmitting and reconstructing a sequence of still images representing scenes in motion.

Sahtel nr. 7

sIsukord: mash eestI rula fIlmIjad bmX vIdeos ufo maandumIne vÄÄna endale Ise pIll! gIjs gIeskes stabIlIsaatorId kIllIng tIme masa elvIs sÕnajalg aeg on raha fred kotkas foto & vIdeo lÕpp lk. 12-41

lk. 42-49

lk. 50-63

lk. 65-80 lk. 82-87

lk. 88-91

lk. 92-95

lk. 96-98

lk. 99-105

lk. 106-107

lk. 108-109 lk. 111

lk. 112-127

lk. 128

12.

Sahtel nr. 7

Jonathan Burkett Foto: Mike Martin

13.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

MASH Intervjuu: Lily Lin ja Risto Kalmre Fotod: Mike Martin, Lily Lin ja Jonathan Burkett T천lkisid: Risto Kalmre ja Liina Ristoja

14.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

MASHi liige Massan paneb hullu. Otsi ta pildilt 端les.

Foto: Mike

15.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

Olen sõitnud kõikvõimalike jalgratastega, kolmekatest maastikuratasteni, kogu oma teadliku elu. Kümme aastat tagasi avastasin enda jaoks BMXi, viimased aastad olen asfalti mõõtnud maanteerattaga. Kui jätta kõrvale 88. aastal toimunud Souli olümpiale kaasaelatud hetked, oli minu esimene kokkupuude fixed gear jalgrattaga neli aastat tagasi, mil mu NY-st pärit sõber rääkis elevil häälega, mida trekiratta tänavasõit pakub ja tähendab. Proovisin siis isegi Amsterdami siledatel teedel mehe kiidetud velo ning olin hetkega võlutud. Mõned võivad fixed gear ratast nimetada ebapraktiliseks või tüütuks nähtuseks, sest nagu iga äkitselt liiga suureks paiskunud trend, on see peale heakskiidu ka pahameelt tekitanud. Kuid paljud nõustuvad minuga, et trekiratta dünaamika ja lihtsus loob lummava sõiduelamuse, olgu see siis täie auruga kihutamise, vaikse liuglemise või trikkide näol.

MASH on videoprojekt, mis portreteerib esmaklassilise kaameratööga seltskonda trekirattaid armastavaid San Francisco kullereid ning nende tänavasõidu-entusiastidest sõpru. Filmi panid kokku tunnustatud skeidifoto -ja videograafid Mike Martin ja Gabe Morford. Ülima populaarsuseni jõudnud fixed gear maanialaines võib aasta tagasi esilinastunud MASHi pidada revolutsiooniliseks nii sõiduliinide kui kaameratöö poolest. Kuigi teedrajava teose autorid on jätkuvalt ajast ees ning selles üles astunud ratturid liiguvad juba uutel radadel, on neil siiani MASHist elavad mälestused ja põletav kirg rattasõidu vastu.

MASHis osalenud Garret Chow’ga tutvusin aastaid tagasi Berliinis ning kui möödunud suvel meest San Franciscos uuesti kohtasin, tundus olema õige aeg fiksiteema Sahtlisse kaasamiseks. Siiski kulus sobiva momendi leidmiseks oma aeg ja see avanes viimaks meie ajakirja videonumbriga, kuhu lugu kenasti sobitus. Palusin nüüd oma heal sõbral, San Franciscos elava trekifännil ja graafilisel disaineril Lily Linil kinni püüda MASHi liikmed Jonathan Bucketti ja Garret Chow ning teha nendega Sahtli jaoks eksklusiivintervjuu.

Garretti ja Jonathani sõnum fixed gear maailmale paistab olema - rahuneigem ning nautigem rattasõitu selle enese pärast mitte moeaksessuaarina.

Risto Kalmre

16.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

The Americans like to nickname their cities. For example, Chicago is known as “The Windy City”, and there is of course New York City, known best as “The Big Apple”. San Francisco also has a few, such as “San Fran, “City by the Bay” or “Frisco”. But the one thing that San Francisco is probably best known for is not quite the bay or the Full House houses, but for its massive hills. Before moving there, I would have probably laughed at the suggestion of riding a bike around in San Francisco. But two years later, I’m still car-less and my bikes seemed to have procreated and multiplied. Whenever I tell people that I get around the city by riding a bike, the reaction I get is usually “aren’t there a lot of hills in San Francisco?”. And the answer to that question is well, yes, but its something you learn to deal with.

MASH was still in production, but with its trailer circulating the internet, there was a steady increase in fan-base and rise in popularity all over the world. Call it a trend, call it a revolution, call it a passion, call it an obsession, whatever it was, there was energy and excitement surrounding riding fixed gear bikes. Riding fixed gear and brakeless (for some) in a hilly city may seem to be somewhat irrational to many people, but this did not stop the growth in interest. San Francisco itself is small as it forms roughly a seven-byseven-miles square. It's a city where you meet people quickly and sometimes not by choice. Perhaps the compacted nature of San Francisco is also a reasons why track bikes blew up all of the sudden. Now, almost a year after the San Francisco MASH premier, there are more track bikes than ever in the city. But there seems to be a lull with the activities with the MASH crew. The co-directors Mike Martin and Gabe Morford have been busy with their jobs as professional photographers and the riders too are going about their daily business making bread and butter. Jonathan and I met a year ago through work and I knew Garrett because I had purchased my first track frame from him. Knowing them, felt a bit like knowing celebrities; MASH had made them appear bigger than life, as most films do with people. So after playing Tetris with our calendars, we were finally able to meet up in the East Bay and chat a bit about the film and what they have been up to over bottomless coke and mexican food.

Lily Lin

Lily

17.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

Jonathan

Mis on sinu nimi ja kui vana sa oled?

G: Minu nimi on Garrett. Ma olen 36-aastane.

J: Jonathan Burkett. 26-aastane.

Kui kaua olete sõitnud trekiratastega? Millist tüüpi ratastega sõitsite enne trekiratastele üleminekut või olete alati nendega sõitnud?

G: Mina olen trekiratastega sõitnud viis aastat ning rattad on minu elus alati väga tähtsad olnud.

J: Olen trekiratastega sõitnud peaaegu viis aastat. Alustasin maanteerattaga sõitmist 2002 aastal, seejärel ostsin Freewheeli komisjonimüügist trekiratta ning sellest ajast alates olen alaga pidevalt tegelenud.

Kas sa oled rattakuller? Kui ei, siis mis on sinu erialaks?

Millega tegelevad teised ratturid?

G: Ei, ma ei ole kuller. Oma erialalt olen graafiline disainer ning tegelen nii selle kui ka muude asjadega: otsin kingapaelu, sõidan jalgratastega, laisklen võrkkiigel ning püüan üldiselt oma tegevustega võimudele mitte jalgu jääda. Mõned teised MASHi ratturid on või olid kullerid – Dirt, Travis, Emi, James, Richie, Josh, Dustin ja Demarco.

J: Ei ole rattakuller. Ma olen graafiline disainer. Enamik MASH rattureid on ühel või teisel ajal olnud kullerid.

Kui suur on teie nädalane läbisõit? Kuidas on MASHiga tegelemine seda muutnud? Kas MASHi filmimine on muutnud teie suhtumist rattasõitu?

G: Tavaliselt sõidan nädalas 200 kuni 255 miili. Peale MASHi linastumist olen sõitnud suurema osa ajast maanteerattaga. Enamiku sõitudest teen nädalavahetusel. Olen üritanud treki- ja maanteerattaga sõitmisi tasakaalustada ning sõita nädala sees treki- ning nädalalõppudel maanteeveloga.

Põhilised aspektid, mis filmi mõjul muutusid, olid rütm ja kadents (vändapöörete arv minutis – toim.), mis aitavad mul

Garrett

siiani saada oluliselt tugevamaks ratturiks. Enne filmi tegin kõik pikad ja lühikesed sõidud trekirattal. Praegusel ajal kasutan trekiratta kõrge käiguga saavutatud vormi selleks, et viia oma kadents olulisemalt kõrgemale ka maanteerattal sõites.

J: Parematel nädalatel sõidan peaaegu 250 miili, kuigi keskmine nädalane läbisõit moodustab sellest umbes poole. MASH on minu trekiratta-sõidustiili kindlasti muutnud. Kui ma alustasin, meeldis mulle liikluses väga kiiresti sõita. Tahtsin linnas kihutada nii kiiresti kui võimalik ning autode eest põigelda.

MASHi alguses jätkasin oma sõidustiili, aga kõik teised olid huvitatud sõitmisest San Francisco mägistel tänavatel ning tahtsid samal ajal ka trikitada. Nüüd olen huvitatud pikematest sõitudest, kuid ikkagi meeldib mulle sõita ka liikluses. Lihtsal proovin liikluses oluliselt hoolikam olla.

Eelmisel aastal lõpetasite 3-aasta pikkuse projekti nimega MASH. Mida te filmisite ja mida projekt võttis või andis?

G: Küllalt sageli mindi koos välja ning filmiti kindlates kohtades kindlaid trikke või rattureid. Mõnikord Gabe ja Mike lihtsalt järgnesid sõitjale ning filmisid nende tegemisi ilma stsenaariumi, plaani või kindla marsruudita. Nii tekkis väga suur kogus salvestatud filmimaterjali ning mida filmitegemise lõpu poole, seda rohkem keskenduti erinevatele trikkidele.

J: Väga palju rattakumme kulus. MASH oli ikka väga suur projekt. Tegelikult oli see, nagu ma olin lootnudki, lihtsalt sõprade seltsis filmimine ja ringikolamine. Trikkidega ega vallutatud mägedega seoses ei olnud mingit pinget. Igaühel olid omad eesmärgid ning kõik tegelesid nendega. See oli suurepärane kogemus.

Millised on teie parimad ja halvimad mälestused MASHi filmimisest?

G: Minu parimad mälestused on seotud leitud sõprade ning reisimise ja rattasõiduga.

J: Raske öelda, mis oli parim või halvim mälestus. Kogu

18.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

Gabe Morford Jonathani videoosa filmimas. Fotod: 3x Mike

loominguline osa oli super. Kohtumine uute inimestega ja nendega koosveedetud aeg olid mu elu parimad hetked.

Kõige halvemaks kogemuseks oli suhtlemine inimestega, kes näitasid MASHi suhtes üles alusetut ja mõttetut vihkamist.

Oleks neil oma suhtumisele olnud mingisugunegi põhjendus, ei oleks ma näinud probleemi, aga enamikel neist see puudus.

Mil moel jõudsid filmitud inimesed videosse? Kuidas valiti filmis osavõtvaid rattureid? Kas te olite üksteisega eelnevalt tuttavad?

G: Niipea, kui seltskonda tekkis mõni tugev ja andekas rattur, oli tema osalemine MASHis otsustatud. Olin sel ajal just naasnud San Franciscosse ja mulle tutvustati kogu gruppi sõna otseses mõttes ühe käeviipega.

J: Enne video tegemist olid ainult mõned meist omavahel tuttavad. Kui alustasime, ei olnud fixed gear rattamaania kaugeltki nii ulatuslik kui praegu. Enamikel juhtudel tunti üksteist rataste järgi, sest linnas polnud palju inimesi, kes sõitsid fixed gear’idega. See oli tõeliselt väike skene. Mike Martin aitas pärast Gabe’iga kohtumist korraldada esimese Hooligan’s Picnicu (fixed gear ratturite võidusõit ja kogunemine – toim.), mis tõi kokku kõik need inimesed, kes jõudsid esimesse MASHi treilerisse. Elasin sel ajal Mehhikos ning seks ajaks, kui tagasi jõudsin, oldi selle osa filmimisega ühel pool. Kuid jätkasime ülejäänud videoga töötamist. Filmimise käigus liitus meiega veel inimesi, näiteks Garrett, kes oli just Amsterdamist tagasi kolinud ning pikka aega trekiratastega sõitnud.

19.

When I Was startIng out, I Was very Into rIdIng fast In traffIc. all I Would do Is rIde all around the cIty as fast as I could, WeavIng In and out of cars.

Kuidas hakkasite selle projektiga tegelema?

G: Ma kohtusin Ugene'iga, kuna jalutasin või sõitsin rattaga iga päev mööda poest nimega Huf, kus ta töötas. Ühel päeval jooksis ta välja ja tutvustas end mulle. Ugene omakorda viis mind kokku Benny’ga, kes kutsus mind Gabe’i ja Jonathani poolt korraldatatud rattasõidule. Samal päeval kohtasin Mike’i, Andy’t ja Massanit, kes kutsusid mind koos endaga rattasõidule ja filmimisele. Kõik muu, nagu öeldakse, on ajalugu.

J: Ma tundsin Andy’t juba keskkoolis ning ta osales samuti sellel Hooligan’s Picnicul. Tema rääkis Mike’ile, Gabe’ile ja Dustinile minust ning mulle neist. Kui ma Mehhikost tagasi tulin, sain kõikide kuttidega näost näkku tuttavaks ja nii see kõik alguse saigi.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

Garrett p천ikleb autode vahel oma p채ritolumaal Jaapanis. Foto: Mike

20.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

G: Minu puhul oli tegemist erilise olukorraga – liitusin MASHiga pärast USAsse tagasipöördumist, kui filmimine ja projekt ise olid suures osas juba käima tõmmatud. Ma ei olnud tegelikult MASHi ametlik liige, vaid pigem uus sõber, kelle vanad olijad oma tiiva alla võtsid. Ma arvan, et otsus minust projekti pärisliige teha, ei valminud enne meie Jaapani-reisi.

Mis on Hooligan’s Picnic?

J: Hooligan’s Picnic oli Mike Martini korraldatud võidusõit, mis lõppes skidding (pidurdamisel libistamine – toim.) võistlusega ning freestyle session’iga. Sellega loobuti alley cat standardsest võistlusformaadist. Erinevaid trikke oli alati tehtud, kuid mitte kunagi sellise ürituse vormis. Arvan, et see võistlus oligi MASHi asutajaliikmete kokkutuleku ning projekti käivitamise katalüsaatoriks. Teine samalaadne üritus korraldati päev pärast Bicycle Film Festival’i, kus näidati ka MASHIi 20-minutilist treilerit.

Kui palju kulus aega sinu videoosa filmimiseks?

J: Natuke rohkem kui aasta. Suurema osa saime suhteliselt kiiresti valmis, kuid lõpupoole hakkas tekkima igasugu väiksemaid asju, mida tahtsime samuti linti saada. See osa projektist oli meie jaoks kõige raskem.

Olin seks hetkeks sõitnud rohkem kui eales varem ja tublisti edasi arenenud ning polnud seetõttu enam kahe aasta taguse videosse jõudnud filmimaterjaliga rahul.

G: Nagu ma juba ütlesin, ei olnud minu osa algselt sisse planeeritud. Minu rolliks sai peegeldada rattasõidu spontaansust ja elulisust. Ühel päeval helistasid mulle Andy ja Gabe ning kutsusid sõitma ja minu osa filmima.

Selleks tegime koos Andy’ga kogu San Franciscole sõna otseses mõttes tiiru peale. Sel päeval oli eriti palav ning kuna läbisime praktiliselt võisteldes tohutuid vahemaid, siis oli hetki, kus me pidime suurest jõupingutusest peaaegu oksele hakkama.

Millist filmimistehnikat Gabe ja Michael kasutasid?

G: Nad filmisid suurema osa motorollerilt, Mike oli roolis ning Gabe kaamera taga. Paljud suure kiirusega läbi tiheda liikluse filmitud jälituskaadrid tegi Gabe rulatades. Gabe’i rulasõit on niivõrd kiire, et ta võib mäest alla tuhisevast ratturist vabalt mööduda.

J: Enamiku minu osast filmisime Gabe’iga kahekesi. Ta ületas rulal tiheda liiklusega mägesid, ise samal ajal filmides.

Vahepeal on filmis kuulda, kuidas ta palub mul kiiremini sõita, kui hakkab minu eest ära libisema. Ta on väga hämmastav inimene ning tema filmimismeetod on lihtsalt parim. Mitte ükski senitehtud video ei pääse ligilähedalegi.

I thInk bad vIdeos and rIdIng Is only goIng to perpetuate more bad vIdeos and rIdIng. 21.

MASH _ fixed / video

Kas sul on minevikus muid filmimise kogemusi ette tulnud?

J: Tegelikult eriti ei ole.

G: Ülikoolis filmisin ja monteerisin ma palju 8-mm filme.

Töötasin ka Kyle Cooperi stuudios Imaginary Forces, mis produtseeris Hollywoodi filmide tiitreid. Ma töötasin “Titanicu”, “Donnie Brasco”, “Fools Rush In”, “Conspiracy Theory” algus- ja lõputiitrite kallal. Samuti olen teinud mõningaid telereklaame.

Tunduvad huvitavad projektid! Kas video ja filmiga seotud kogemused sind kuidagi ka MASHi juures aidanud on?

G: Ei, üldsegi mitte. Vaatamata sellele, et suudan end filminarratiivi kaudu väljendada, ei olnud mul MASHi projektis kaamera taha asja. See oli Gabe’i ja Mike’i rida, minu asi oli lihtsalt kiiresti sõita.

Millist tagasisidet on MASH ratturite kogukondadelt saanud?

G: Mulle tundub, et tagasiside on väga erinev. MASHi fännavaid inimesi on sama palju kui neid, kellele see ei meeldi.

Reiside ja promotuuride käigus sõlmitud ohtrad tutvused näitavad, et üldine suhtumine projekti on siiski entusiastlik. Kuid nagu iga underground-kultuuri puhul, leidub inimesi, kes usuvad, et asja mainstream'ile esitlemine suretab ja õõnestab selle tõsiseltvõetavust ja tänavamentaliteeti.

Umbes nagu tükk aega tagasi juhtus rulakultuuriga.

J: Oma üllatuseks olen kohanud peamiselt positiivset vastukaja. Kuigi nüüd kipun kuulma, et MASHi ümber on mõttetu haip ning oleme jamad ja aeglased. Lõppude lõpuks soovin, et inimesed naudiksid filmi ning paljud, keda ma tõesti respekteerin, on öelnud, et MASH tekitab neis rula- või rattasõidu isu.

Teiste inimeste arvamus ei lähe mulle korda.

Kas MASHi filmimise juures keegi viga ka sai?

G: Jah, aga kõik juhtumid olid õnneks väiksemat sorti.

J: Juhtus igasugu väiksemaid õnnetusi – mõned kukkumised, mõned purunenud raamid, üks murdunud pahkluu. Kuid üldiselt on meil meeletult vedanud.

Kuidas on fixed gear rattakultuur viimaste aastatega nii velodroomil kui tänaval muutunud?

J: Fixed gear skene on kõvasti kasvanud, kuid mulle tundub, et mitte ainult positiivses suunas. Inimesed on liiga huvitatud sellest, mida teised neist arvavad, mis omakorda tähendab viletsaid valikuid. Ma näen paljusid inimesi, kes ei suuda oma rattaga toime tulla ning see hirmutab mind. Ma loodan, et aeg muudab asjad rahulikumaks ning kõik jääb ohutuse piiridesse. Seda nii ratturite kui ka kultuuri seisukohalt.

G: Ma olen jälginud paljusid inimesi, samuti seda, kuidas rataste ehitus ning sõidustiilid muutuvad – isegi MASHi lühikese eluea jooksul. Umbes kolm aastat tagasi sõitis enamik treki-sarvlenksudega. Selleks, et muuta linnasisese rattasõidu asendit mõistlikumaks, hakkasid ratturid kasutama kõrgemaid lenkstange. Samal ajal toimus ka nihe tri-spoke või väheste kodarate ning sügavama pöiaga esirataste suunas.

Teetähiseks kujunesid Vittoria Randonneur rattakummid oma suurepäraste skidding omaduste tõttu, mis on järskude mägedega linnas nagu San Fransisco, elulise tähtsusega. Võimalus tõhusamalt aeglustada või peatuda muudab rattasõidu

Sahtel nr. 7

kiiremaks. Tänapäeval on San Franciscos raske leida jalgratast ilma Randonneur tagakummita. Ma olen tähele pannud, et paljud noored on hankinud trekiratta mõjutatuna mõnest teisest subkultuurist: sneaker-kultuurist, tänavamoest jne. Siiski arvan, et inimesed jalgratastel on igal juhul tervitatav nähtus.

Hoolimata sellest, kust inimese huvi trekiratastesse pärit on, loodan ma, et nende suhtumine hakkab liikuma tervislikust ja keskkonnasõbralikust jalgrattasõidust saadava puhta naudingu poole.

Mida on trekirattaga sõitmine sulle andnud?

G: Mulle on jalgrattad alati iseseisvust tähendanud. Juba lapsepõlves tähendas jalgratas mulle suuremat liikumisvabadust. Kõige muu hulgas on trekiratas suurepärane vahend jõudmaks punktist A punkti B. Ma ei usu autodesse ning käin kõikjal jalgrattaga.

J: Trekirattad on lihtsalt väga lõbusad ja kõik. Sõidustiil on klass omaette. Mulle meeldib, kuidas ratas on nagu jalgade külge ühendatud ning sellega peab koos töötama. See on eriti tore pikkade sõitude ajal.

Kas osalete ka võistlustel? Miks või miks mitte? Kui jah, siis kuidas on need viimaste aastate jooksul muutunud?

G: Mulle meeldivad kõik võistlused, kuid minu lemmikalaks on lühikesed, 250 ja 500 meetri pikkused, plahvatuslikud ja võimsad sprindid. Põhilised muutused on need, et võistlusi on juurde tulnud ja et paljusid neist korraldavad tegelased väljastpoolt rattakullerite kogukonda. Viimastel võistlustel, millel olen osalenud, olen märganud palju uusi nägusid.

J: Ma võistlesin alleycat’idel. Tundsin tol ajal, et pean midagi tõestama, ning teatud määral tegingi seda. Kui sa polnud kuller, siis said teistelt ratturitelt igasugust kräppi kaela. Nii ma siis läksingi ning tõestasin, et nad ei olegi nii head, kui arvasid end olevat. Kuid nüüd ei hooli ma sellest enam. Kui skene laienenes, hakkasin uuesti üksi, kõikidest teistest eemal sõitma. Praegu võistlen ainult iseendaga. Mul ei ole kellelegi midagi tõestada ja hoian võistlustest kõrvale, välja arvatud siis, kui on tegemist algupärase alleycat’i või sõprade poolt korraldatud võistlusega.

Nüüd natuke San Franciscost. Kui kaua olete seal elanud?

Kus te enne elasite? Kui te ei ole parasjagu San Franciscos, siis kus viibite?

J: Kasvasin üles San Diegos, Kalifornias. See ei ole just kõige rattasõbralikum linn – ringiliikumiseks on seal auto hädavajalik. Praegu elan veel San Franciscos, kuid suvel kolin Berliini.

G: Kasvasin üles San Francisco Bay piirkonnas. Vahepeal elasin kaks aastat Kesk-Kalifornias, viis aastat käisin Los Angeleses ülikoolis ning seitse aastat viibisin Hollandis.

Pärast Euroopat tulin tagasi San Franciscosse ning elasin seal kuni veebruarini, mil kolisin lahe teisele kaldale, Berkeleysse.

Mulle meeldib seal.

Miks Berliin, miks Berkeley?

G: MASHi projekt saabus just siis, kui töötasin The London Police grupeeringus grafitikunstnikuna. Olin veetnud neli suurepärast aastat mööda maailma reisides ning elades pidevalt kohvrite otsas. Elatasin ennast selle projekti raames

22.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

I remember groWIng up and seeIng people of all types, colors and backgrounds beIng a part of the punk scene In san francIsco.

Whereas In other cItIes, one Would be hard-pressed to see someone other than a WhIte teen-aged kId beIng a part of that World.

1. Garrett’i Ciocc Enemy on kokkupanemisel.

2. Kahvli lahtivõtmisel tuleb olla ettevaatlik, eriti kui sel on lahtised kuullaagrid. Andy kahvli laagrid lendasid laiali ning Garrett aitab neid tagasi kokku panna.

3. Emi lõpetab ratta kokkupanemist ning ülejäänud seltskond on läinud poodi päevaks vajalikke jooke ostma.

4. Rattad jäävad välja ootama, samal ajal kui ratturid otsivad Austini tapva kuumuse eest konditsioneeritud poest hetkelist varjupaika.

5. Väike paus Mellow Johnny rattapoe ees. Gabe ja Mike on valmis filmima, aga Emi ja Macaframa tiimikutid James ja Rainer tõmbavad korraks hinge.

Fotod: 5x Jonathan

23.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

Andy r端hib 端les Frisco 端hest paljudest j辰rskudest katsumustest.

Jonathan Burkett

24.

MASH _ fixed / video

Gabe’i rulasõit on nii kiire, et pole probleemi MASHi kutte isegi hullematest mägedest alla jälitades filmida.

25.

Sahtel nr. 7

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

despIte What a person’s prImary Interest In track bIkes mIght have been, I can hope that theIr mIndset begIns to skeW toWard the health, envIronmental and the sheer joy of rIdIng for oneself can brIng.

2x Mike 26.

MASH _ fixed / video

tehtud installatsioonide, galeriidelt saadud toetuste, maaliperformance’ite ja näitustel osalemistega. Esines perioode, kus viibisin tuuridel rohkem kui neli kuud järjest. Kui jõudsin tagasi Amsterdami, siis olid kõik mu toataimed pikka aega surnud, postkastis oli tohutu hulk kirju ning kõike kattis paks tolmuvaip. Kõik see viis mu mõtted San Franciscosse kolimisele, mis tähendas elutempo aeglustamist ning suurema tähelepanu pööramist püsivatele väärtustele. Kui MASHi projekt liikuma hakkas, siis tuli kohvrid uuesti välja võtta ning tundsin tõmmet asju vahelduseks taas rahulikumalt võtta. Berkeleysse kolimine on üleminekuperioodiks enne päriselt maale suundumist. Hetkel on see suurepärane koht keskendumaks rattasõidule ja hipielu nautimiseks.

J: Lähen Berliini, et enda elus midagi uut käivitada. Kõikidest võimalikest kohtadest, kus mulle elada võiks meeldida, on Berliin üks parimaid variante. Berliinis on hämmastav loominguline kultuur ning seal on kõik veel suhteliselt odav. See võimaldab mul kaaluda kinnisvara ostmist ning omaenda disainifirma rajamist. San Francisco on olnud suurepärane koht elamiseks, kuid hetkel on aeg edasi liikuda ning vaadata, mis juhtub. Lisaks sellele olen alati tahtnud Euroopasse tagasi minna. Seal tunnen ennast mugavamalt kui USAs. Nii et olen kolimise suhtes väga põnevil.

Kuidas sa kirjeldaksid San Franciscot?

G: San Francisco on päris vapustav koht. Minu kogemuste põhjal on see üks maailma parimatest paikadest. Looduslähedus, hea elukvaliteet ning vaimustavad inimesed muudavad selle linna suurepäraseks elukohaks.

J: Peeter Paani sündroom. Kaunis, kuid sisutühi linn.

Kuidas saate hakkama San Francisco autojuhtidega? Kuidas võrdleksite San Franciscot teiste linnadega, kus olete rattaga sõitnud?

G: Liikluskultuur San Franciscos ei ole üldse nii hull. Näiteks Milanos või Pariisis on olukord palju halvem. Kõike arvesse võttes on San Francisco inimeste teadlikkus ja lugupidamine jalgratturite suhtes küllalt kõrgel tasemel. Siiski ei saa öelda, et siinse linna tänavad oleksid ohutud või et inimesed ei käituks troppide kombel – lihtsalt keskmine kohalik autojuht on harjunud maanteed rohkem jalgratturiga jagama.

J: Jah, üldiselt inimesed hoolivad jalgratturitest. Meil on tänavatel piisavalt rattureid, nii et olukord ei ole kõige hullem, kuid on samas ideaalsest kaugel. Autod on kohutavad. Mul ei ole autode kohta midagi head öelda ning ma tahaks, et nad teedelt kaoks.

Millised inimesed San Franciscos trekiratastega sõidavad?

J: San Franciscos olen näinud trekiratastega liikumas kõiksugu rahvast. Ehkki see on kindlasti nooremate hulgas populaarsem, olen ometi sõitnud koos ligi 50-aastastega, kel sõidustaazi paarkümmend aastat. Tähtis on see, kuidas sa oma rattaga sõidad, mitte milline ratas sul on. Fixed gear’iga sõitmist naudib igaüks.

G: San Francisco on selle poolest alati eriline olnud, et siinsed inimesed ei tee vahet, mis skenedes nad sees on. Näiteks mäletan oma noorusaastatest, et pungiliikumisega olid seotud väga erineva tausta ja nahavärviga inimesed. Samas kui ülejäänud linnades nähti punki vaid valgete teismeliste pärusmaana.

27.

Sahtel nr. 7

San Francisco trekiratturite skene koosneb väga erinevatest inimestest, keda ei saa liigitada arhetüübi järgi.

Miks on teie arvates Friscos nii eluterve jalgrattakultuur? On see üldse nii?

G: Mulle tundub, et San Francisco inimestel on enamike asjade suhtes küllaltki progressiivne lähenemine ning see puudutab ka jalgrattaid. Siin on väga palju inimesi, kes kasutavad liikumiseks jalgrattaid. Sellist elujõulist rattakultuuri on Bay piirkonnas lihtne ette kujutada, vastupidiselt näiteks Texases paiknevale Dallasele.

J: San Franciscos on üldiselt tõesti väga eluterve jalgrattakeskkond. Tegemist on väga progressiivse linnaga, kus on palju ratta seljas liiklejaid. Kuid siinne trekirataste skene mulle väga ei istu – liiga palju poosetamist ja võistlemist.

MASH on teinud kaks Jaapani tuuri – mis tunne on sõita jalgrattaga Tokios või Osakas?

G: Kui vasakpoolne liiklus kõrvale jätta, on Jaapanis asjad nagu teisteski maailma suurlinnades.

J: Minu meelest oli mõlemas linnas lummav, kuid väga raske sõita. Tänavad on kitsamad, liiklus on vasakpoolne ja taksodel on automaatselt avanevad uksed. Tokios on siiski väga lõbus rattaga sõita. Osakas samuti, kuigi sealsed juhid püüavad rattureid tahtlikult teelt välja suruda.

Sarnaselt paljude muude asjadega tundub, et jaapanlased naudivad trekirattakultuuri peaaegu haiglaslikult. Kas jaapanlased võivad muutuda trekirataste skenes liidriteks?

G: Jaapanlastel on võime uusi asju innukalt vastu võtta ning neile kohalikku iseärasust lisada. Kui teist korda Jaapanis käisime, nägime seal tunduvalt rohkem rattureid kui aasta varem, meie esimese reisi ajal.

J: Mina seda ei usu. Kui jaapanlased milleskti vaimustuvad, siis süvenevad nad sellesse nagu ei keegi teine. Kuid ma ei arva, et nad võiksid asuda jalgrattakultuuri eestvedajateks, sest mulle tundub, et laias laastus lähevad jaapanlastele teistsugused asjad peale. Kuigi tegelikult on kaks maailma parimat

more and more companIes are tryIng to co-opt track bIke ‘culture’ WIthout fIrst doIng theIr homeWork, and the lImIted longevIty and lIfe-spans of theIr offerIngs In the marketplace are a testImony to these Impure motIvatIons.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

trekisõitjat pärit Jaapanist – Shino ja Hal. Nad on mõlemad äärmiselt positiivsed kutid ning väga kiired ratturid. Nad võiksid ükskõik keda õpetada.

Jonathan: sa käisid hiljuti Londonis – mis seal toimub? Ja Garrett, sa oled elanud Hollandis – kuidas seal rattasõiduga oli?

J: London oli hämmastav. Trekirattad jõudsid sinna suhteliselt hiljuti, nii et hetkel pannakse seal rõhku rohkem juppidele ja keskendutakse trikkidele. Kuid ma arvan, et Odge ja Andy Fixedgear Londonist ( kohalik trekirataste seltskond - toim.) on siiski õigel teel. Kuttidel on õige suhtumine ning nende ümber on tekkimas lahe skene. London meenutab mulle mitmel moel nelja aasta tagust San Franciscot. Ma pööraks Londonile kindlasti erilist tähelepanu.

G: Amsterdamis on pika aja jooksul välja kujunenud väga kindel arusaam, missugune peab olema üks linnasõiduratas.

Sealsed inimesed ei uskunud, et kannan igal õhtul oma ratast kodutrepist üles – Amsterdamis on jalgrattad pelgalt tööriistad, mis sõidetakse ribadeks ning neid hoitakse tänaval lukus.

Seetõttu on raske inimestele selgeks teha, et peale tüüpiliste vanaema-jalgrataste (oma fiets – hollandi k.), mida 90% sealsetest elanikest kasutab, on olemas ka teistsuguseid variante.

Kui seal elasin, oli linnas kokku viisteist kuni kakskümmend trekiratast ning peale minu sõitsid kõigi nendega vaid rattakullerid. Jalgratas kui niisugune, on Hollandi igapäevaelus väga oluline. Jalgrattateed ja marsruudid on suurepärased.

Maailmas on vähe riike, kus ratas on nii sügavalt omaks võetud kui Hollandis.

4x Mike

the maIn aspects of my rIdIng that Were changed by the movIe are tryIng to vary cadence and gearIng In order to become a stronger cyclIst overall. noWadays I use the strength gaIns achIeved by pushIng a large gear to complIment the hIgher cadences I try to favor on the road bIke.

Osa MASHi liikmeid saab nüüd vahepeal näha ka kiivrit, käike ja pidureid kasutamas: Jonathan ja Garrett.

28.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

See pilt on Jonathani ja Andy korraldatud brakeless võidusõidult ümber San Francicso.

Sõite oli kolmel eri maastikul - laskumine, tõus ja lauskmaa. Punasel rattal on näha Garrettit.

Foto: Jonathan

Kas on olemas mõni koht, kus sooviksite kõige rohkem sõita?

Miks?

G: Olen sõitnud oma trekirattaga enamikes maailma suurlinnades. Mulle meeldiks mõnes neist linnadest sõita ka maanteerattaga. Samuti viiks ma hea meelega oma maanteeratta Spring Classics’i ja Tour de France’i mägedesse.

Lähema aja jooksul tahan keskenduda pikematele rattasõitudele, et harjutada trippideks Dolomiitides, Püreneedes või Alpides. Eelmisel suvel sõitsin üksinda 1300 km Portlandist San Franciscosse. See sõit muutis mu elu. Ootan juba põnevusega järgmist sellesarnast pikemat rattasõitu. Selline sõltumatu vabaduse- ja naudingutunne ning enese proovilepanek on midagi uskumatult imelist.

J: Mulle meeldiks Kopenhaagenis ringi kruiisida, sest seal on hämmastav linnaplaneering. Tahan lihtsalt Euroopasse naasta ning seal sõita, eriti oma maanteerattaga. See on maanteesõidu sünnikoht! Mul tekib kerge peapööritus, kui mõtlen võimalusest sõita samadel teedel, kus toimuvad Giro, Tour de France või isegi Tour of Flanders.

Treki- ja fixed rattad on muutunud viimase kahe või kolme aasta jooksul väga trendikaks. Miks on see teie arust juhtunud ning kas see on teie meelest hea?

G: Trekiratta populaarsus võib paljuski olla seotud Internetiga.

Kogu maailma noored on haipide veebikülgede, Youtube’i ja sarnaste saitide kaudu üksteisega ühendatud ning näevad,

29.

mis teised teevad. See ei olnud näiteks rula populaarsuse tõusu põhjuseks – tol ajal oli teabe levimine piiratud aeglaselt leviva meediaga nagu ajakirjad või meeskondade tuurid, mis propageerisid rulatamist väljaspool Kaliforniat. Kuid sõltumata motivatsioonist – mida rohkem inimesi maailmas jalgrattaid kasutab, seda parem.

J: Fixed rataste populaarsuse kasv ei pruugi olla negatiivne, kuid ma arvan, et see on siiski nii. Ratturid tunnetavad veidrat survet tõestamaks oma üleolekut ja see sunnib ohtlikult ja üle oma võimete sõitma. Või rumalaid trikke filmima ning neid kohe Youtube’i ja sarnastele saitidele üles panema. Kõik võiks olla suurepärane, kuid arvan, et see on kujunenud pealiskaudseks trendiks. Ma olen kindel, et kolm neljandikku inimestest, kes praegu sõidavad, tegelevad viie aasta pärast muude asjadega.

San Franciscos ja mujal kasvab trekiratastega sõitvate inimeste arv. Mis teeb treki- või fixed rattad teie arvates atraktiivseks?

Kas MASH on asjaga seotud?

J: Inimesed on trekiratastest huvitatud nende populaarsuse pärast ning pisik levib. On positiivne, et ratastega sõidab rohkem inimesi. Loodetavasti säilitavad trekirattad ohutu kuvandi.

G: On vaieldamatu, et MASH on trekirataste arvukusele tänavatel väikestviisi kaasa aidanud. Juba enne filmi linastumist sõitsid paljud trekiratastega, kuid ehk oli MASH paljudele teistele ratturitele ja nende kohalikele skenedele eeskujuks. Ma

MASH _ fixed / video

arvan, et MASH aitas asju kiirendada, kuid kui poleks olnud meie filmi, siis oleks seda tõenäoliselt teinud mõne teise seltskonna koduvideod. MASH lihtsalt juhtus olema esimene.

J: Ma ei tea täpselt, kuidas MASH kaasa on aidanud. Ma arvan, et mitte eriti palju, kuna sõitsime filmimise ajal oma teatud stiilis. Kihutasime punase tule ajal valgusfooride alt läbi, ei järginud liikluseeskirju ega kandnud kiivrit. Kuid sellest rääkides saame sedalaadi eksimused heaks teha. Filmis ma ei kandnud kiivrit, kuid teen seda nüüd alati ning soovitan teistel samuti talitada. See ei ole võistlus. Punase tule taha jäädes tee hetkeks paus ning puhka, mitte ära torma üle ristmiku nagu idioot.

BMX rattad on tingituna ühest suurest üritusest, mitmetest uutest parkidest ning ühest kauplusest muutunud Eestis päris populaarseks. Mis on see, mis aitaks kaasa trekirataste skene tekkimisele?

J: Mitte miski. Trekirattasõiduks ei ole vaja midagi sellist nagu pargid, piisab lihtsalt rattast. Kuigi tegelikult oleks tore näha, et USAs pandaks uuesti püsti rohkem trekistaadione.

Regulaarselt päris velodroomivõistlustel käimine on üsna keeruline, sest neid on hõredalt.

G: Võib olla on tegemist lihtsalt erinevaid seltskondi ühendava nähtusega? Samuti kui Eesti BMXiüritus inimesed kokku toob, saab seda teha näiteks MASHi-sarnane projekt – võidusõit, filmiesitlus või kunstinäitus.

Viimasel ajal on mitmed BMX ettevõtted liikunud trendiga kaasa ning teinud algust oma trekirataste tootmisliiniga.

Näiteks firmad nagu FBM ja Volume. Mis te sellest arvate?

G: On väga läbinähtav, kui firma toodab rahateenimise eesmärgil midagi planeerimatult ja kiirustades. Trekirataste skene saab väga kiiresti aru, kui talle mingit jama pähe määrida tahetakse. Kui ettevõte üritab tulla trekirataste keerulisse ja tundlikusse maailma mittesobivate turundusvõtete või kehva tootega, siis on see ettevõtmine koheselt läbikukkumisele määratud. Üha enam firmasid üritab trekirataste kultuurist ilma piisava kodutööta kasu lõigata. Kuid nende pakkumiste piiratud eluiga on kinnituseks nende vääritule motivatsioonile.

J: Mulle meeldib väga, et BMX on teemas sees. Ma tean, et Robbie Morales on MASHist vaimustatud. Aga minu arvates on kõige parem, kui nad jäävad selle juurde, mida kõige paremini oskavad ning toetavad võimalusel trekirattakultuuri.

Sahtel nr. 7

Mulle meeldib BMX väga ning soovin, et trekirataste kogukond lõpetaks BMX-trikkide kopeerimise. BMXratastel näeb kõik selline nagunii palju parem välja.

Kuna rattad muutuvad tugevamaks, siis näeme fixed gear rattureid järjest rohkem BMXi- ja rulatrikke üle võtmas. Mis suunas teie arvates fixed rattasõit areneb?

G: Rataste evolutsioon võtab kõige tõenäolisemalt kuju, mis on sulam BMXist ja trekirattast. Trekirataste füüsikalised omadused piiravad neil BMXiga samal tasemel trikkide tegemist. Nad ei ole lihtsalt nii ehitatud, ega selleks ette nähtud. Samas, kui muuta standardne BMX fixed gear-iks, siis kaotab see ära kõik trekirattale iseloomulikud omadused. Ma ei saa tegelikult neist inimestest päriselt aru, kes üritavad trekiratastega BMXtrikke järgi teha. Ma olen alati arvanud, et on tobe näha rulatrikke kopeerida üritavaid rulluisutajaid. Nii et ehk võib sama öelda ka BMXtrikke imiteerivate trekiratturite kohta? Mulle meeldib trekiratas eelkõige sellise masina näol, milleks ta on disainitud – suurel kiirusel kihutamiseks. Kui ma tõesti sooviksin teha trikke, siis ma valiksin BMXi.

I love bmX and WIsh that the track bIke scene Would stop tryIng to copy theIr trIcks. It Is done so much better on a bmX bIke. I WIsh that serIous rIdIng, fast and hard, on a track bIke Would come back, and the focus on trIcks Would dIsappear.

30.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

San Francisco v천천rustas eelmisel aastal P천hja-Ameerika rattakullerite v천istlust nimega NACC. Fotod: 8x Lily

31.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

Jonathan Burkett

32.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

Garrett Chow

Gabe Morford

33.

MASH _ fixed / video

J: Nagu juba mainisin, meeldib mulle BMX ning soovin, et trekirataste seltskond jätaks nende trikid rahule. Ma sooviksin näha tõsise, kiire ja raske trekirattasõidu tagasitulekut ning, et trikkidele keskendumine kaoks.

Kas teil on olnud suuremaid õnnetusjuhtumeid? Mida arvate San Francisco üldisest suhtumisest ratturite ohutusele?

J: Mul on väga-väga-väga palju õnne olnud. Kunagi pole midagi tõsist juhtunud. Praegusel ajal üritan tõeliselt ohtlikke olukordi vältida. Kiiver on kõige tähtsam! Jalgratta sõiduohutus on San Franciscos üsna halval tasemel. Väga paljudel liiklejatel puudub austus teiste jalgratturite või autode vastu, mis tekitab omakorda uut vihkamist ning muudab olukorra kõigi suhtes raskemaks.

G: Õnneks ei ole mul olnud suuri õnnetusi. Viimasel ajal on kiivrit kasutavate ratturite hulk kasvanud. Kui sõidan maanteerattaga, siis kannan alati kiivrit, kuid trekirattaga kasutan seda millegipärast harva.

Minu teada ei ole ravikindlustussüsteem just USA parim külg.

Olen kuulnud, et paljudele BMXratturitele on see tõsiseks probleemiks. Kuidas see teid mõjutab?

J: Mulle pole see kunagi muret valmistanud. Nagu ma ütlesin, on mul olnud õnne ning alati olnud hea kindlustus. Ma tean, et rattakulleritele on see raskeks probleemiks, kuid enamik neist armastab oma tööd. Risk tasub ennast ära.

G: Sa räägid inimesega, kes ei ole viimased kaheksa aastat ravikindlustust omanud! San Franciscos on asutatud broken-bones messenger fond, mis aitab kindlustamata kullereid õnnetusjuhtumite korral. Süsteemist väljaspool on õnnetusjuhtumi läbi elanud inimestele suhteliselt vähe võimalusi abi saada. Tere tulemast Ameerikasse…

Kas teil on oma spetsiaalne toidusedel? On see seotud rattasõiduga?

G: Mul on väga kiire ainevahetus ning rattasõit nõuab tippvormis olemiseks väga suurt kogust kaloreid. Seetõttu söön viis kuni kuus korda päevas. Mind on toitumine ning selle mõju sportlikule sooritusele alati huvitanud. Tegelesin kaheksa aastat mägironimisega ning see õpetas mulle mismoodi optimaalse tulemuse saavutamiseks keha kütusega varustama peab. Seetõttu olen noorest peale pooldanud tervislikku toitumist. Olen kakskümmend aastat olnud taimetoitlane ning alkoholi ei tarbi ma absoluutselt. Jalgrattasõidu ajal tarbin toidulisandeid ja jälgin pingsalt, et mu keha saaks vajalikke toitaineid: mineraale ja süsivesikuid. Pärast sõitmist taastan kulutatud energia aminohapete ja glükogeeni abil.

J: Olen olnud vegan viimased üheksa aastat ning alles hiljuti alustasin uuesti piimatoodete tarbimist. Olen üritanud säilitada oma tervislikku menüüd, kuid tervise tugevdamiseks proovin nüüd süüa rohkem erinevaid toiduaineid. Siiski kasutan ka pulbrilisi jõujooke, näiteks Hammerit.

Viimase aasta jooksul on mitmed USA seltskonnad oma videotega välja tulnud ning neid on hakanud sponsoreerima riideid ja jalgrattavarustust tootvad firmad. Tundub, et isegi suurettevõtted on trekikultuuri pealt kasu lõikamas (näiteks Urban Outfitters oma messenger-kottide seeria ning trekiratastega seotud tootefotodega). Samal ajal on paljud kuulsused

Sahtel nr. 7

näidanud üles huvi trekirataste vastu. Mida te sellest arvate ning kuidas see teie arvates rattakultuuri ning sellesse suhtumist mõjutab?

G: Mul ei ole eriti aega tegeleda inimestega, kellel on kalduvus muretseda selle pärast, et nende skene on vallutatud. See juhtub igal juhul. Vaadake kasvõi rulasõitu ning selle levikut kõikjal maailmas. Väga lühikese aja jooksul muutus see “ääreala” ja “põrandaalune” tegevus globaalseks X-mängudel edastatavaks spordialaks.

J: Ma olen õnnelik, et inimesed tegelevad rattasõiduga, kuid ma soovin et trekirattarahvas päästaks selle skene mandumisest. Väga paljud reliisitud videod ei paku midagi uudset ning nad on halvasti produtseeritud. Ma arvan, et halvad videod ja kehv sõit tekitavad veel rohkem viletsaid videosid ja viletsat rattasõitu. Ma tean, et kõik ei suuda teha sellist suurt projekti nagu MASH, kuid ma ei näe ka vajadust panna kõik filmitud kraam kohe Youtube’i üles. Igasugused vereimejatest suurfirmad soovin endast nii kaugel hoida kui võimalik. Nendest ei tule midagi head ning me ei vaja sellist mõju.

Kuidas erineb fixed rattakultuur näiteks BMXist või rulasõidust?

J: See ei muutu kunagi nii võimsaks. Võib-olla ma eksin, kuid trekibaikide trikiratastena kasutamine ei jää kestma – kuna juba eksisteerib selline suurepärane trikiratta vorm nagu BMX. Miks vaadata tüüpi, kes teeb trekirattaga kohutavaid pedaaligrainde ning koledaid wheelie’sid, kui teised kutid ripivad samal ajal BMXratastel.

I don’t have a Whole lot of tIme for people gettIng all bent out of shape because ‘theIr’ scene Is gettIng ‘Invaded’. It’s goIng to happen. you need only look at skateboardIng and Its ubIquIty In the World at large to see that It takes a very short tIme for an actIvIty to go from beIng a ‘frInge’ and ‘underground’ actIvIty to becomIng globally broadcast on the X-games.

34.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

Andy skidding Tokyo t채navatel.

Foto: Mike

35.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

G: Rulal on neli ratast, trekirattal aga kaks. BMXil on vabajooks, trekirattal mitte. Need on tegelikult ainukesed erinevused.

MASH-is ja ka teistes mainitud videofilmides domineerivad meessoost isikud. Miks see nii on?

G: Me ei ole teinud mingeid jõupingutusi naiste MASHist eemale hoidmiseks. Tegelikult tegime projekti varajases etapis mõnedele tüdrukutele isegi ettepaneku osalemiseks, kuid nad ei tahtnud. Kuna meie videos ei ole tüdrukuid, siis arvavad mõned inimesed, et oleme naistevihkajad. See on täiesti naeruväärne.

J: Ausalt öeldes polnud sel ajal eriti tüdrukuid, kes asjaga tegelesid. Need, kes sõitsid, ei olnud sellisest filmimisest või sõidumaneerist huvitatud. Kuid praegu on vaateväljas palju fixed gear sõiduga tõsiselt tegelevaid tütarlapsi. Ma tean, et Londonis on hulk naisi, kes sõidavad, ning ka San Francisco võistlustel olen näinud mõningaid trekisõidus väga tugevaid naissoo esindajaid, kes ei jää poistele milleski alla. Tegelikult on nii, et MASHi kutid on ühed pööraseimad naistemehed. Eriti meeldivad neile tüdrukud, kes sõidavad.

MASH on esilinastustest saadik küllaltki vaikne olnud.

Kas tegelete uute projektidega? MASH 2? Mis järgmiseks?

G: Hetkel liigume edasi ning tegeleme mitme suure plaaniga,

mis projekti arendaks. MASH oli suurepäraseks alguseks ja inspiratsiooniallikaks meie tulevasteks mõteteks ja tegevusteks. Me ei planeeri MASHile järge, kuid uute liikmete ning spottide lisandumisel hoiame asju alati arengus ja värsketena.

J: Just eelmisel nädalal Austinis andis MASH mulle elu võimaluse. Aga valdavalt on kõik üsna vaikne olnud. Ma ei ole viimasel ajal filmimisele keskendunud ning tean, et ka paljud teised MASHi liikmed on skenest tahaplaanile tõmbunud.

Arvatakse, et me lõpetasime rattasõidu, kuid me ajame lihtsalt vaikselt oma rida ning töötame selle nimel, et meist saaksid igas mõttes paremad ratturid. Enamik meist on selles mängus pika perspektiiviga ning me ei ole huvitatud sellest, et figureeriksime fixed gear ringkonnas nähtaval kohal. Viime oma asjad ellu meediakärast väljaspool.

Jonathan, mis sa Austinis tegid?

J: Lance Armstrong avas seal uue rattapoe nimega Mellow Johnny's. Ma arvan, et ta oli saanud kuskilt MASHi DVD ning siis võtsid tema inimesed meiega ühendust, et koos midagi ette võtta. Niisiis läksime sinna ning filmisime mõned lühikesed promofilmid. Loodetavasti jõuavad need klipid varsti meie võrgusaitidele ning ka Mellow Johnny poodi mängima.

Andy võtab kurvi.

Foto: Mike

36.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

Gabe Morford sedakorda kaamerasilma ees. Mehel on fixed bunnihop kenasti lukus. Siin aga hoopis wallcarve.

Foto: Mike

a lot of the hIgh-speed folloW shots through dense traffIc Were done by gabe WhIle on a skateboard. gabe Is so fast on the skateboard that It’s possIble for hIm to pass you WhIle you’re pedalIng aWay on your bIke.

37.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

Soovite veel midagi lisada? Mõni soovitus kohalikele edasipüüdlikele jalgratturitele?

G: Valides jalgrattasõidu puhta personaalse naudingu eesmärgil, olete astunud pika sammu tagamaks pidevust selles suurepärases pika ajalooga spordialas. See oli kõikevõitev armastus jalgratta vastu, mis avas mu silmad kõigepealt trekirataste ning seejärel maanteerataste osas.

J: Sõitke oma lõbuks, kandke kiivrit, sõike bullhorn’idega, trikke tehke BMXiga: Chase Hawk ja Ruben Alcantara ripivad! There is no death before derailleurs, and no more aerospokes please!

See on selleks korraks kõik, tänan kutid!

Lily

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

1. Travis 2. Emi 3. Igei 4. Dustin 5. Richie 6. Andy 7. Jonathan 8. Massan 9. Eugene 10. Yohei 11. Gabe 12. Garrett 13. Rob

14. Dirt 15. Mike 16. Josh 17. Demarco 18. James

38.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

Lily

people thInk We stopped rIdIng, but We are just out there doIng our oWn rIdes and WorkIng on becomIng better cyclIsts. most of us are goIng to be In the game for the long haul, but aren’t Interested In beIng vIsIble In the scene. We can make stuff happen In the background.

39.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

Emi Foto: Mike

40.

MASH _ fixed / video

Sahtel nr. 7

Kommenteerivad:

Mul on ainult hea meel, et inimesed liiguvad rohkem kahel rattal, olgu siis vabakäiguga või ilma. Kodanikuna ei meeldi mulle aga isegi kasvatamatud maanteesõitjad ja sellist trekirattaga loha tõmbavat venda ei tahaks linnaliikluses kohata. Samas trekisõidu fännina – tänu sellistele vendadele müüakse ilmselt teatud segmendis kordades rohkem trekirattaid ning seetõttu pääsevad ka hinnad langema.

Minu lugupidamine kuulub iga ala sportlastele ehk inimestele, kes arendavad oma võimeid. Küll aga tundub mulle, et enamik rämbiga seotud inimesi on tondid, kelle jaoks BMX ja rula on vaid hängimise ja lantimise lisavarustus. Seepärast ei ole ka niinimetatud klassikalised alad populaarsed, sest jooksja ega tavarattur ei landi lihtsalt oma olemisega.

Lätlased proovisid BMX-racingu tegijaid trekile tuua. Asi oli edukas, kuna füsioloogiliselt on need ju sarnased alad. Kuid projekt lõppes kohe, kui trekisõitjate poolne huvi kadus – BMXeritel ei olnud sootuks huvi oma võimeid rakendada.

Trekisõit Eestis on ootefaasis – kas trekk ehitatakse või ei. Olen kümme aastat saba ja sarvedega asjas olnud, kuid minu lõpetades kukkus asi sinnasamma, kust alustasin.

See on märk, et see ala püsibki täna vaid fänni(de)l ega ole ise jätkusuutlik. Täna on siiski üks päris kõva tegija – Daniel Novikov.

Andres Lekko trekientusiast ja Eesti ainukese profirattaklubi treener

41.

Ma küll teadsin, et midagi sellist New Yorgis ja mujal toimub, aga ei uskunud, et päris niimoodi sõidetakse. Suhtun muidugi positiivselt, et inimesed ratastega sõidavad, aga trekirattad pole siiski sellise asja jaoks ehitatud. Need peavad ikka väga profid ratturid olema, kes suudavad piduriteta trekiratastega ohutult sõita.

Eestis jääb see nähtus minu arvates suhteliselt võõraks.

Kogu siinne liikluskultuur vajab ülevaatamist, nii autojuhid kui ka ratturid peaksid olema hoolikamad. Juba maanteerattaga on Eestis ohtlik sõita. Seega olen arvamusel, et vähemalt praegusel ajal Eestis trekirattaga linnatänaval sõita mõtet ei ole. See on pigem ekstremistide pärusmaa.

Ma ei sõida Eestis isegi tavalise rattaga. Olen võtnud elus küllalt riske ning arvan, et ei vaja veel üht taolist.

Professionaalse velodroomisõiduga ei ole ma praegusel ajal enam eriti kursis, peale selle, et Eesti velodroom ei vasta normatiividele. Kuni trekki ei ole, ei saa ka ala areneda.

Erika Salumäe endine trekirattur ja kahekordne olümpiavõitja

Sahtel nr. 7

42.

Sahtel nr. 7

Mike 43.

Eesti rula filmijad _ rula / video

Sahtel nr. 7

44.

Eesti rula filmijad _ rula / video

Sahtel nr. 7

eestI rula fIlmIjad

Te kõik raudselt praegu mõtlete, et skeidifilmimine on lihtsalt point and shoot laks ja mingit kunsti sellega ei kaasne.

Pärast hea kokku monteerida Windows Muuvimeikeriga ning oma “zone.ee/sisestalahekasutajanimi” kodukale üles laadida. No kui täitsa aus olla, siis statistiliselt on just selliseid skeidifilmijaid kordi rohkem kui neid, kes võtavad asja tõsiselt ning pühenduvad higi ja pisaratega oma erialale.

Ent tegelikult on tegemist urbanistliku kunstivormiga ning võimalused hea kaadri saamiseks on piiramatud – filmida võib nii Kopli getos kui ka metsavahel ilusas looduses. Ja kui kõik tavalised kaadrid tunduvad liiga igavad, siis miks mitte kalasilm kaamerale otsa keerata – see avab täiesti omaette maailma.

Maailmas on skeidifilmide tegijaid päris palju, aga meil Eestis on skeidikultuur veel noor ning seetõttu on ka tegijaid vähe. Seega võtsin neil kratist kinni ning sundisin oma küsimustele vastama: Ranno Sootla, Chris Männik, Ats Luik.

Janar Ilves ja Sahtli palvel teen seda ka ise.

Antti Sinitsyn

45.

Eesti rula filmijad _ rula / video

Millal ja miks alustasid filmimist? Kas inspiratsiooniks oli mingi äge rulavideo või tuli lihtsalt tahtmine oma sõpru jäädvustada?

Ranno: Ma täpselt ei teagi, millal alustasin. Oma esimese 1 chip kaamera sain kuskil aastal 2006, aga siis ma ei olnud filmimisega veel nii teemas. Tõsisemalt hakkasin filmimist võtma kuskil 5-6 kuud tagasi. Põhimõtteliselt oli jah nii, et tahtsin sõpru jäädvustada ja et sõbrad mind ka filmile võtaks.

Chris: Huvi tekkis juba päris mitu aastat tagasi. Ei tea täpselt, mis selle ajendiks oli, aga nägin rulafilme ja ka teisi filmimas ning kujutasin ette, et võiksin ka ise sellega tegeleda.

Ats: Ausalt, ei oskagi täpselt öelda. Lihtsalt üks hetk oli kaamera käes ja sellega siis filmisime absoluutselt kõike. Õnneks või kahjuks on enamik vanu kassette juba ammu ära kadunud.

Need olid täis igasugust kräppi – alustades lühimängufilmidest ja lõpetades Pärnu uusaastapidudega. Kaamera ei olnud vaid rulatamise filmimiseks. Ja oligi hea.

Janar: Ma alustasin suhteliselt hiljuti, et soliidses eas juba, mitte eriti varakult. Millest on muidugi kahju, sest varem oleks leidunud kindlasti rohkem aega kui praegu. Samas, varem polnud kaamerat kusagilt võtta ja ju ta siis pidi nii minema.

Antti: Umbes 2004. aastal hakkasin digikaga filmima.

Peamiseks põhjuseks oli jäädvustada erinevaid skeiditrikke ning huumorit. Inspiratsioon oligi sõprade filmile talletamine.

Mis oli su esimene kaamera ja mis kala seal otsas käis?

Ranno: JVC GR-D345e ja kalasilmaks oli lainurkkonverter firmalt Sakar.

Chris: Esimene kaamera oli üks vanem Sony mudel, täiesti tavaline händikämm. Kala sellele algul polnudki, aga kui saime wide-angle’i otsa, varastati kaamera ära. Suhteliselt kurb, eks?

Aga tänu sellele ma võib-olla VXi saingi, kuna oli vaja ju uus kaamera osta.

Ats: Esimene kaamera oli Sony HI-8, mille otsas rippus Egiptusest ostetud kuldne kalasilm. Eriti mõnus ja krõbe kvaliteet.

Janar: Esimene ja siiamaani viimane kaamera oli Sony DCRTRV33. See on mingi tavaline ühe CCDga Mini-DV videokaamera, mis töötab minu arust suhteliselt hästi. Kala on samas nagu päris. Juri tõi Ameerikast Century Baby-Deathi, mis on sellisele väikesele kaamerale parim. Päris alguses oli mingi Kenko 0.43x kala ka natuke aega.

Antti: Esimene, millega filmima hakkasin, oli Canon Powershot A60 digiseep, kuhu ostsin hiljem Titanium 0.42x kalasilma otsa. Aga esimene kaamera oli mul (ja on siiamaani) JVC GR-D23E koos Kenko 0.43x fisheye objektiiviga.

Kas õppisid kohe alguses kõik filmimisnipid ja manuaalfunktsioonid ära või oli selline brocam teema?

Ranno: Alguses ei jaganud eriti biiti, aga ajapikku hakkas midagi pärale jõudma küll. Kindlasti oli suureks abiks Antti veebikülg antti.pri.ee, kust leidsin nii mõnedki tähtsad näpunäited.

Chris: Ma ei mäletagi, algul vist polnud manuaalfunktsioonidest eriti aimu, aga eks ajapikku hakkasid need järjest tähtsamaks muutuma. Lugesin netist juurde ja üritasin siis nii palju kui võimalik ise kruttida.

Ats: Neid nippe ja funktsioone ei oska ma siiamaani, ega tahagi selgeks saada. Nii on huvitavam, kunagi ei tea, mis välja tuleb.

Sahtel nr. 7

Janar: See kaamera, mis mul on, on ise üks paras brocam ja ma pole erilisi nippe veel selgeks saanud. Põhiline on, et kaamera peab otse olema ja seda ei tohi raputada. Need nipid siis.

Aga mu kaameral saab siiski paljusid asju käsitsi paika sättida ja seda olen ma ka algusest peale teinud. Eriti kehvaks läheb asi automaatse exposure’ga. See tuleb küll tavaliselt käsitsi paika panna. Ja white balance ka, kui kunstvalgustuse all filmida.Need on põhiasjad, mida ma käsitsi sätin, aga võibolla tuleb seda teha brocam’i pärast, mis pole väga tasemel.

Antti: Alguses oli kõik ikka point and shoot. Vist 2005. aastal hakkasin manuaalfunktsioone kasutama. Kompositsiooniga oli teine teema. Sellest asjast hakkasin ikka päris hilja aru saama.

Alguses imiteerisin teiste filmijate kompositsioone ja siis hakkasin ise ka vaikselt asju nägema nii, et hea võte jääks.

Kas alustasid kohe pärast kaamera kättesaamist video filmimisega? Mis video nimi oli ja kuidas see välja kukkus?

Ranno: Jah, hakkasin kohe tegutsema filmiga „Enne lund”.

Sõbrad jäid rahule, ise jäin rahule – järelikult kukkus hästi välja.

Chris: Esimene video läks suhteliselt aia taha. Ei mäletagi täpselt, kas sellel mingi nimi ka oli või kuidas, aga mingi fuuti me filmisime ära küll enne kui kaamerast ilma jäime. Märkimist väärib võib-olla meie teine üritus nimega “Peace”. See sai juba VXi ja Raynox’i fishy’ga filmitud ja jäädvustatud terve suvi ning isegi natuke kevadel ja sügisel. Materjali oli hunnikute viisi ja kõike ei saanudki sisse panna, sest film tuli niigi pikk (umbes 40 minutit). Üldiselt jäin rahule, kuigi skill ja kaameratöö oleksid võinud paremad olla.

Janar: Jaa, alustasime kohe trikkide filmimist. Alguses oligi kõige lahedam – kõik see kaameravärk tundus huvitav. Et vaatad läbi pildiotsija ja pärast telekast või arvutist. Sõbrad liiguvad ekraanil, hääled on reaalsed ja kaamera megapikslid ja kilobitid töötavad. Tegime eile.ee-sse võimalusel klippe ja suurema osa DŽässiklubi videost on sellesama kaameraga filmitud. Ise arvan, et suhteliselt hästi kukkusid need asjad välja.

Antti: Jah, umbes kaks aastat (2005-2006) filmisin „A mul meeldõb“ video tarvis. Tagantjärgi vaadates on see ikka päris jube, aga omal ajal olin küll eriti stoked selle üle. Võib-olla sellepärast, et video oli filmifestivalil ja värki.

Kas skeidi filmimine piiras sinu rulasõitmist ja skill’i arenemist?

Ranno: Ei piiranud.

Chris: Skill’i kohta ei oska öelda, sest ma ei tea, kas ma sõidaks paremini, kui mul poleks kunagi kaamerat olnud. Aga sõita sain ma vahest küll vähem, kuna keskendusin ikka teiste jäädvustamisele ja võimalikult hea materjali kättesaamisele.

Ats: Ei, filmimine ei ole midagi piiranud. Aga kuumadel suvepäevadel tuleb ikkagi jonn peale, kui kõik teised saavad suits käes kruisida ja sina vea seda fucking kaamerat. Õnneks olen tänaseks juba autokooli lõpusirgel, olukord hakkab muutuma.

Janar: Ei piiranud. Ma pole filmimist kunagi nii tõsiselt võtnud, et selle asemel sõitmata oleks jäänud. Pigem jäävad viimasel ajal enamasti trikid filmimata, sest töö pärast ei jõua eriti tihti sõitma ja kui jõuab, siis tahaks rohkem sõita kui filmida. Aga ikkagi proovime taaskord uue filmi teha!

46.

Eesti rula filmijad _ rula / video

Antti: Ma pole kunagi eriti sõita osanud, aga mul on reegel, et rulatamine tuleb ennem filmimist. Näiteks kui mul oleks valida uue kompliidi või uue statiivi vahel, siis ma võtaks pigem kompliidi.

Mida oled oma projektidega saavutanud? Rahulolu, raha, feimi või midagi muud?

Ranno: Iseenda rahulolu on kõige tähtsam ja selle olen ma saavutanud. Ei saa ka öelda, et feimipuudust oleks. Sulli pole reaalselt saanud, aga mingit nänni ikka.

Chris: Senimaani olen saavutanud selle, et tean, millele ma tahaks oma edasise elu pühendada. Mitte ka ainult rulafilmidele, vaid üldse filmikunstile. Raha on ka õnnestunud teenida, küll mitte rulafilmide, vaid reklaamide ja presentatsioonivideote filmimise ja monteerimisega. Enda projektidega olen saanud filmimis- ja montaažioskusi ning edasisteks projektideks tarvilikke kogemusi.

Janar: Põhiliselt raha ja feimi, loomulikult. Aga tegelikult on see lihtsalt huvitav hobi, mis pakub rahulolu – kogu see värk jäädvustatud ajast ja nii edasi. Hiljem vaatad, kui tobe või lahe mingi asi välja nägi ja nostalgitsed selle üle.

Antti: Nii iseenda, kui mingil määral ka minu projektides osalejate rahulolu. Vennad ikka alati leiavad, mille üle viriseda (naerab). Nii „A mul meeldõb“ kui ka „Hallo vä?!“ puhul olen rahadega miinustesse jäänud. Nii-öelda tellimustööde eest saab mingil määral ka tasu, aga kindlasti mitte piisavalt, et sellest ära elada. Aga arvan, et kõige tähtsam saavutus on tähelepanu pööramine oma sõprade sõiduoskustele. Kui neid videosid ei oleks olnud, siis ei oleks ka neil sponsoreid.

Sahtel nr. 7

Antti: Praeguseks on vist nii, et kõik kollektiivid filmivad ennast ja topivad klippe netti, seega on jäädvustusi ikka piisavalt. Ainult seda kvaliteetset kraami jääb väheks.

Kas skeidi filmimine on tekitanud ka üldist huvi kinematograafia vastu ja mõtet seda ülikooli õppima minna?

Ranno: Jah on küll! Aga eks seda näitab aeg.

Chris: Kusjuures just nii ongi minuga juhtunud. Huvi üldise filmikunsti vastu on suur ja kui võimalik, siis peale keskkooli lõpetamist proovin Balti Filmi- ja Meediakooli filmirežiid või montaaži ka õppima minna. Sellega seoses on kavas ka üks suurem projekt, kuid kuna rahastamise ja kõige muuga pole veel jõutud piisavalt tegeleda, seega on asi veel lahtine.

Ats: Huvi on tekkinud ja ülikoolis olen samuti käinud. Huvi on mul alles, kuid kinokooli enam ei taha. Praegu vähemalt veel mitte.

Janar: Siiamaani ei ole. Ma vist sain oma esimese kaamera alles siis, kui ülikool juba läbi oli ja sellist huvi pole tekkinud, et peaks ennast akadeemiliselt täiendama.

Antti: Nojah, ikka! Üritangi sel aastal sinna filmikooli sisse saada.

Üha rohkem on mulle meeldIma hakanud fotokate ja mobIIlIdega tehtud vÄga lahedad ja meeleolukad vIdeod. see lIIgne tÄpsus, puhtus ja perfektsus kÄIbkI tÄnapÄeva skeIdIvIdeotes nÄrvIdele.

Kuidas kirjeldaksid Eesti rulakultuuri jäädvustusi? On neid piisavalt või liiga vähe? Mida peaks tegema, et kunstisuunda edendada?

Ranno: Arvan, et arenemisruumi on kõigil ja neid, kes tõsiselt skeidi jäädvustamisega teemas, on tõesti vähe. Edendamise kohta ei oska väga midagi öelda, kuid USAs näiteks viiakse läbi skeidi filmimise ja monteerimise kursuseid, mida nägin Concrete Wave’st. Äkki tuleks ka Eestis midagi taolist läbi viia, aga arvan, et meil jääks inimmaterjalist väheks.

Chris: Ei tahaks küll kriitiline olla, aga ligi neli aastat tagasi oli rulafilmide arv Eesis üsna kesine ja ainult mõned üksikud Kui sa skeidivideot vaatad, siis ikka jälgid, kuidas see filmineist olid tehtud täie tõsidusega. Eestisse jõudis tõsisem filmitud on, eks? hullus alles hiljuti – aasta või kaks tagasi. Hetkel on filmijate ja Ranno: Jep! Põhivärk, noh! filmide arv tunduvalt kasvanud, mis on ainult positiivne. Eks Chris: Kuidas kunagi, tavaliselt, kui midagi iseäralikku silma paljudel ole veel nii mõndagi õppida, ning oskused tulevad jääb siis mõtlen küll, kuidas see filmitud on. Tihtilugu jälgin ikka läbi kogemuse. seda isegi mängufilmides ja reklaamides, kus on kasuAts: Kahjuks ei ole eriti kursis, aga see viimane RuKeLi poiste tatud palju efekte. Mõtlen kuidas ma ise seda filmiks või video oli küll äge – rohkem hoogu ja vähem toksimist ja ongi monteeriks. hea video valmis.

Ats: Jah, mingil määral ikka jälgin, aga üha rohkem on mulle Janar: Mulle tundub, et praegu sõidetakse ja filmitakse päris meeldima hakanud fotokate ja mobiilidega tehtud väga lahepalju ning kvaliteet läheb vastavalt sellele ka järjest paremaks. dad ja meeleolukad videod. See liigne täpsus, puhtus ja perSamas ei ajaks ma taga täiuslikkust, põhiline on ikka teha fektsus käibki tänapäeva skeidivideotes närvidele. Võiks isegi ja materjal avaldada. Muidugi võiks asju rohkem DVD peale öelda, et liigne matemaatika ja professionaalsus ei tule siin jõuda, mitte kokkupakitult kuhugi võrku üles minna. See kasuks. olekski põhiline, mida edendada ja mitte käest lasta – rohkem Janar: Tõsi ta on ning lisaks ka muid asju. reaalselt käega katsutavaid purke toota. Muidu kipub kõikFoto: liigaTuukkaAntti: Karta on – ilus kaader lummab rohkem kui trikk.

Kaila virtuaalseks minema. Plaadi või videokasseti tegemine võrreldes sama asja võrku ülesriputamisega nõuab ikka mingit pühendumist.

47.

Eesti rula filmijad _ rula / video

Milline on kõige bädässim rulavideo, arvestades skeiti, filmimist ja montaaži?

Ranno: “Fully Flared”? Tegelikult on lemmikuid nii palju, et ma jääkski neid üles lugema.

Chris: Enne sellele küsimusele vastama hakkamist lappasin läbi oma rulafilmide kogu – seal oli 46 filmi ja neist kõige uuem oli tehtud eelmisel aastal. Seega ei ole ma viimase poole aasta reliisidega eriti kursis, aga isiklikult on kõige paremini meelde jäänud kõige rohkem Girli “Yeah Right!”. Pärast seda pole vist üheski rulafilmis taolisi efekte kasutatud. Skill oli videos ka päris hea, nii et nuriseda ei saa. Euroopa toodangust on siiani kõige selgemini meeles Cliché film “Freedom Fries” ja Elementi “Rise Up”. Olen seda oma kõrvaga kuulnud ja julgen öelda, et Euroopa sõidu- ja filmimise stiil on parem kui teisel pool Atlandi ookeani.

Ats: Uus Happy Hour on väga bädäss…

Antti: “Baker 3”. Skeit on top-notch, filmimine on ülimalt toores ja montaaž on muuvimeikeri tasemel. Geniaalne!

Kes on sinu arvates kõige bädässim rulafilmitegija? Miks?

Ranno: Jon Holland kindlasti. Transworldi videotes on ta end minu jaoks tõestanud.

Chris: Sellele küsimusele ma pikalt vastata ei oska, sest nii jube, kui see ka pole, siis tiitrites ma tavaliselt filmijate nimedel näpuga järge ei aja. Äranimetamist vääriks võib-olla Fred Mortagne (aka French Fred), kelle tööde hulka kuuluvad näiteks Es'i “Menikmati”, Flipi “Sorry” ja ka üks minu lemmikuid, Cliché “Freedom Fries”.

Ats: Fred Mortagne, ilma kahtlusteta. Tal on täiesti omapärane ja väljakujunenud stiil ning ta oskab ikka ja jälle uute huvitavate lahendustega üllatada.

Janar: Ma arvan, et Ahto Eller, sest ta oskab kaamerat kenasti viltu hoida ja on üldse kõige bädässim rularott Eestis! Ats Luik ja Paul Kuimet loomulikult ka. “Lõuendit” tuleb kindlasti uuesti vaadata, see on bädäss foreva ja läheb järjest kurjemaks.

Bädässiks ei sünnita, vaid selleks saadakse.

Antti: Josh Stewart. Ta suudab valida õigeid spotte, sõitjaid ja veelgi paremat muusikat. Montaažist ei hakka ma parem rääkimagi!

Sahtel nr. 7

on ajakirjandus. Mulle meeldivad kõik nimetatud videod ja ka 411-s on häid asju, mida mitu korda vaadata. Samas on neid raske ühest vaatenurgast hinnata, kuna stiilid on liiga erinevad. Iga video on kunstiteos, küsimus on kunstniku oskustes tehnikat käistleda ja õigeid nurki leida. Lisaks on videos oluline koht ka muusikal, mida taustaks kasutatakse. Võiks öelda, et triki jäädvustamine on tähtis ja kunst, mis jäädvustatud trikkidest tehakse on samamoodi tähtis.

Antti: See teine variant.

soovItaksIn hÄstI palju kÕIke fIlmIda – sÕItu, tuvI, vIhma, pÄIkest, sÕpru. palju materjalI on kIndlastI parem kuI vÄhe materjalI. Lõpetuseks võiksite midagi soovitada neile inimestele, kes just on kaamera kätte võtnud Ranno: Manual settinguid.

Chris: Algajal tuleks kindlasti teha selgeks filminduse põhitõed ning seejärel seada endale eesmärk, milleni ta jõuda tahab. Nii on lihtsam seda saavutada.

Ats: Kaamera õlale ja minek! Võtke asja iisilt.

Janar: Soovitaksin hästi palju ja kõike filmida – sõitu, tuvi, vihma, päikest, sõpru. Palju materjali on kindlasti parem, kui vähe materjali. Ja kui sa ise selle materjaliga midagi ei tee, siis leiab äkki keegi su kassetid või kõvaketta kusagilt pööningult ning avastab enda jaoks kadunud maailma. See on sügav!

Antti: Et harjutamine teeb meistriks

Kas sinu jaoks on tähtis vaid triki jäädvustamine või püüad peale trikkide ka muid kunstilisi kaadreid oma videotesse lisada?

Ranno: See teine variant ikka, aga üle ei tasu ka pingutada selle artsy teemaga.

Chris: Filmimisega alustades ei olnud mul kunstist õrna aimugi, aga mida aeg edasi, seda enam tekkis tunne, et tahaks teha rulafilmist kunstiteose. Trikk on tähtis, aga mitte kõige tähtsam. Olulisem on tabada seda nii, et ka pärast on hea vaadata ja eriti hea oleks seda teha veel nii nagu keegi teine varem teinud ei ole. Aga selleks, et jõuda sellise rulafilmini, millega rahule jääksin, peaksin ise kogu aeg kaamera taga olema.

Teistele, kes filmimisega ei tegele, ei saa kaameratööd eriti usaldada.

Janar: Ma ei teagi. Kunst on kellele... Et mis see kunst täpselt on? Kas Antihero videod ja Toy Machine “Welcome to Hell” on sama kunst, mis “Static II” või Girli “Yeah Right”? Või on need videod kunst ja 411 Video Magazine ei ole kunst, kuna

48.

Eesti rula filmijad _ rula / video

Mihkel Vahermaa - smith / Balti Jaam, Tallinn / Operaator: Antti Sinitsyn

49.

Sahtel nr. 7

Eesti rula filmijad _ rula / video

Sahtel nr. 7

Kristjan Prik - fronstide 360 / Koht: Viru Keskus, Tallinn / Operaator: Antti Sinitsyn

50.

Eesti rula filmijad _ rula / video

Paul Kuimet - ollie up no-comply manual / Koht: London / Operaator: Ats Luik

51.

Sahtel nr. 7

_ bmx videos

Sahtel nr. 7

52.

_ bmx videos

Sahtel nr. 7

Intervjuu: Risto Kalmre Tõlkis: Liina Ristoja Fotod: Corey Martinez, Sandy Carson Harrison Boyce, Walter Pieringer Illustratsioon: Natali Pahapill

On olemas ütlus, et kui metsas puu langeb, aga seda keegi ei kuule, siis kas heli ei olegi? Umbes samamoodi on BMXiga.

Kui keegi teeb kuskil salajases spotis mõne triki, aga seda mitte keegi ei näe, siis olekski nagu trikk tegemata jäänud.

Leiduvad mõned underground sõitjad, keda igasugune kajastus külmaks jätab, kuid üldiselt on sõidu taasesitamine staatilise või liikuva pildi abil BMXi lahutamatu osa. Foto ja video määratlevad rattakultuuri uued suunad ning on ala edasiviivaks veduriks. Vahendite lihtsuse ja odavuse ning võrguklippide kiire leviku tõttu on viimasel ajal iga teine muutumas videograafiks ning graafiliseks disaineriks, kes sageli kopeerivad juba olemasolevaid videosid nii enda kultuuri seest kui ka väljastpoolt, tekitades hulgaliselt visuaalset virvarri. Jäljendamises pole iseenesest midagi halba, sest mõnikord luuakse just nii ka midagi uut ning seesama matkiv ja kaootiline mass tõukab professionaalsed tegijad püüdele oma loomingu piire laiendada. BMXvideograafias on kõik võimalik ning õige nägemus ning osavus võivad viia selle vormi kunstiliselt ja tehniliselt uudsele tasemele.

Mõned viimaste filmide reliisid näitavadki tõusu just produktsiooniväärtustes ja rõhuasetust filmide detailidele ning kvaliteedile. Selle mängu esireas rühivad kolm USA filmimeest - Joe Simon, Will Stroud ja Chad Shackelford.

53.

_ bmx videos

Sahtel nr. 7

Corey

Walter

Joe

Will

Nimi, vanus, elukoht?

J: Joe Simon, 30, Austin, Texas, USA W: Will Stroud, 27, Greensboro, Põhja-Carolina, USA. C: Chad Shackelford, 24. Viimasel ajal resideerun kuhuiganes Sunday Bikes’i uue DVD produktsioon mind viib. Hetkel on kogu mu varanatuke küll Austinis, Texases, aga juunis siirdun kuuks ajaks Guadalajarasse Mehhikos.

C: Praegu töötan täie rauaga Sunday Bikes’i DVD kallal. Lisaks sellele teen üht-teist Odyssey heaks. Filmisin nende viimase filmi “Electronical” ja hoolitsen ka Odyssey veebivideote eest.

Lisaks sellele teen kaastööd just avatud BMX uudisküljele nimega www.yauw.com, kus on peale minu kambas ja veebisaidi Come Up tegija Adam Grandmaisson ja rattafirma Macneil loovjuht ning veebiajakirja Defgrip asutaja Harrison Boyce.

Millal ja miks hakkasid videograafiaga tegelema?

J: Esimese kaamera ostsin omale 1999. aastal, mil pääsesin Mutiny gruppi ja mul oli vaja oma sõit “American Screami” video jaoks linti võtta. Niipea kui filmima hakkasin, võitis videograafia mu südame.

W: Huvitama hakkas see mind kuskil 90ndate keskel või lõpus.

Sõitsin tihti koos oma venna, Chris Doyle’i, Ryan Barretti, Cory Muth’i ja teistega Raleigh’s, Põhja-Carolinas asuvas 401 treilis ja kui ma parajasti ise ei sõitnud, hakkas mulle ajaviiteks meeldima teisi filmida. Ühel päeval palus Doyle minult abi enda filmimisel DK “Damn Kids” video jaoks ja ma olin nõus.

Loomulikult ei olnud mul erilist aimu, mida tegin – lihtsalt püüdsin pilti, vajutasin record nuppu ja üritasin käigu pealt õppida, kuidas võtet raamistada ja kaamerat liigutada. Chrisi ja teiste sõprade filmimine oli mu videograafi-karjäärile väga lõbusaks alguseks. Jube naljakas on praegu toonast materjali vaadata, see oleks nagu sada aasat tagasi olnud.

C: Sattusin videograafia juurde, kuna sõitsin BMXi ning tahtsin sõpru filmida. Sealt kõik edasi areneski.

Millised projektid hetkel õhus on?

J: Palju erinevaid. Mutiny’ga näeme praegu vaeva ühe uue veebifilmi kallal, mis sel suvel välja tuleb. Vahepeal teen ka paari indie-filmi ja pulmavideot.

W: Olen terve selle aasta hõivatud Levi’se veebi- ja DVDproduktsiooni haldamisega. Tööd on küll hunnikute viisi, aga ma naudin seda. Levi’se tiim on lahe ja mul on vedanud, et mul on avanenud võimalus nii tunnustatud brändiga koostööd teha.

Millised projektid juba kaanetatud?

J: Esimeseks oli Trendi video aastal 2001, kaks aastat tagasi tegin video The Shadow Conspiracy’le. Mutiny tiimitööna on valminud filmid “Subversion” (2002), “Road Trip” (2006), “SOBP” (2007) ja sel aastal ka “Spring”, mis ei ole küll DVD peale jõudnud, aga mille tegemisse ometi päris palju aega investeerisime.

W: Minu tehtud täispikad videod on “Stock”, UGP Roots Jam’i video 2001 ja 2002. aastal, Useless’i “Filler”, Props’i “How-To”, Robbie Miranda “How-To Race BMX”, System’i video, Local Exposure Tour’i videod, Hoffman Bikes’i “Broke Off” ning Odyssey “Electronical”. Olen teinud videosid ka MirraCo’le, Red Bullile, Targetile, Ride BMX’ile ja hiljuti ka Levi’sele.

C: 2001. aastal algatasime koos paari sõbraga videoseeria nimega “Shine” ja reliisisime mõned filmid selle koodnime all.

2003. aastal tegin esimese “Shooki” ning olen jätkanud nende produtseerimist viimase viie aasta jooksul. Hetkel oleme jõudnud järjekorras kaheteistkümnendani. Olen töötanud ka arvukate teiste videote juures nagu näiteks “Manmade”, Animal’i filmid, “Vice Versa” (Sunday skeiditiim), Hoffman Bikes’i filmid ja “Transcend”. Reliisisin ka Failure Bikes’i, Local Exposure 3, Red Bull “Build Off” ja viimati Odyssey “Electronical’i” DVD. Nii et olen töötanud umbes viie video juures ning ise produtseerinud 19 filmi.

Mis on sinu siiani kõige kõvem projekt olnud, mille üle kõige rohkem uhkust tunned?

54.

_ bmx videos

Sahtel nr. 7

I thInk eventually vIdeos WIll all be payed doWnloads of some sort. thIs Is probably fIve years aWay or so but It WIll enable companIes to put out great vIdeos for less money sInce you Won’t need a physIcal copy. It WIll be good for everyone.

Harrison

Chad

J: Kindlasti Mutiny “Stoked On Being Pumped”. See oli esimene projekt, mille filmimisele ennast täiega pühendasin.

Kuna ma ise videos üles ei astunud, oli mul aega igale kaadrile keskenduda ja kõik põhjalikult läbi mõelda.

W: Ilmselt Systemi video aastal 2004. Sain selle tegemisele 100%-liselt pühenduda ja kõik tuli kuidagi loomulikult välja ja sujus eriliste probleemideta.

C: Odyssey “Electronical”. See oli raudselt kõige parem kogemus ja parim film, mille kallal olen töötanud. Olen väga uhke meie tehtud töö üle.

Oled sa režii alal ka koolis haridust saanud või oled iseõppinud filmitegija?

J: Koolis ma igatahes käinud ei ole, seega vist iseõppinud. Loen palju kinematograafia-, toimetamis- ja graafikaalaseid raamatuid ning kõike filmiga seonduvat, mis kätte satub. Üle õppida ei ole võimalik. Kogemus on parim haridus. Silma peab aga filmimise peale küll olema. Mõningatel on see kaasa sündinud, teised peavad punnitama, et filmitunnetust saavutada.

On haridus olemas või mitte – videograafi jaoks ei ole midagi kasulikumat kui päriselupraktika.

W: Käisin kolledžis ja sain kraadi filmi-ja videoproduktsioonis.

Kool oli tore – sain sealt mõningaid filmitegemise elementaarteadmisi, kuid mulle tundub, et õppisin rohkem praktikast ja tehtud vigadest. Kui filmidega alles alustasin, siis olidki vead mu põhiliseks õppevahendiks.

C: Olen kõike omal käel õppinud. Mul ei ole midagi kooli vastu, aga mulle lihtsalt meeldib töötada ja asjadega valmis saada. Pealegi õpetab iga projekt midagi juurde.

Viimasel ajal on BMXivideote kvaliteet teinud läbi märgatava tõusu. Huvitav, miks?

J: HD on praegu väga aktuaalne ja kaamerate hind langeb pidevalt, mistõttu saavad rohkemad inimesed neid endale lubada.

Parema väljanägemisega toormaterjal ajab filmiga katsetajad elevile ning samal ajal püüavad ka filmijad teha oma tööd

55.

järjest paremini. Iga kord, kui keegi tõstab oma produktsiooni väärtust, tahavad teised BMXifirmad, et ka nende videod oleksid vähemalt sama head. Ja nii see spiraal keerlebki. Minu meelest on tore, et videote tegemisse pannakse järjest rohkem energiat ja pühendumist – paari aasta pärast tähendab see mõningate tõeliselt vapustavate filmide reliisi. Ma arvan ka, et umbes viie aasta pärast on kõik videod netist allalaadimiseks.

See võimaldaks ettevõtetel videosid odavamalt kättesaadavaks teha, kuna neid ei oleks enam vaja füüsilisele kandjale panna.

See oleks kõigile kasulik.

W: Mul on hea meel BMXivideote puhul kvaliteeditõusu näha, sest nii on mul ka endal tunne, et suudan teha paremini ja püüan pidevalt uute filmiideedega lagedale tulla. Ma arvan, et inimesed on tüdinud kogu aeg samasuguste videote vaatamisest ja tegemisest. Internet on videote leviku uskumatult igapäevaseks ja kättesaadavaks teinud. Täiesti hull, kui palju ühe päeva jooksul veebi uusi videosid üles pannakse! Loomulikult peab kogu sellest massist läbi sumama, et kvaliteetsed üles leida. Väga lahe, et Mutiny paneb kõrgekvaliteedilisi HD videosid veebi ja Blu-raysse üles. Ka on mul hea meel, et filmime uut Levi’si DVD-d HD peale. Loodetavasti tõuseb BMXifilmide tase ka edaspidi.

C: Vahendite kvaliteet tõuseb, kulud alanevad ning produktsiooni väärtus paraneb kõikide tööstusharude juures. Kui me oma filmidega sammu ei peaks, siis ei näeks meie väljalasked ajakohased välja ega peegeldaks ka arengut, mille poole ratturid püüdlevad. Me võlgneme neile nii häid videosid kui võimalik.

Keda oma töös ja BMXis imetled?

J: Raske öelda, sest olen BMXis kõikidega sõber ega taha kedagi mainimata jätta. Kui täiesti aus olla, siis mis puutub filmimisse ja toimetamisse, on mind tõeliselt pöördesse ajanud Etniese “Grounded”, Loteki “Vancouver”, “Voices”, “Tomorrow We Work” ja Ride BMXi “Insight”.

W: Austan väga Joe Simoni, Mike Manzoori, Chad Shackelfordi,

_ bmx videos

Dave Jacobsi, Ryan Navazio ja James Coxi töid. Nende videotest on kohe näha, et igas produktsioonietapis on mõttega tööd tehtud.

Millised filmid sulle muidu meeldivad?

J: Armastan sõltuvalt meeleolust igasuguseid filme, aga läbi aegade on lemmikud “The Science of Sleep” ehk “Eternal Sunshine of the Spotless Mind”, “Requiem for a Dream”, “Fight Club”, “The Professional” ja “No Country for Old Men”.

W: Naudin täiega Robert Rodrigueze, Quentin Tarantino ja Alejandro Gonzalez Inarritu filme.

Tegutsed BMXi videoprojektide kõrvalt ka professionaalse videograafina. Mida see endast kujutab ja kas see mõjutab ka su rattasõiduga seotud ettevõtmisi?

J: Teen natuke indie-filme ja vahel ka kommertsi. Lisaks pulmafilme. Erineva iseloomuga tööd hoiavad mind värskena ja tekitavad õppimisisu.

W: Olen oma kodukandis teinud mõningaid pulmavideosid ja muid BMXiga mitteseotud töid. See on olnud hea kogemus, aga kui aus olla, siis ma ei nautinud neid eriti. Samal põhjusel olen üles öelnud päris mitmeid hästitasuvaid otsi, et jätkata BMXifilmidega. Ma küll ei tea, kas tahan igavesti BMXifilminduses tegutseda, aga tunnen, et see on praegu minu jaoks õige koht. Samas olen päris kindel, et liigun kunagi mõnda teise videovaldkonda.

C: Tegelikult on just vastupidi – BMX on õpetanud mulle kõike, mida tean, ja ma ei suudaks teha ühtegi teist tööd ilma selle taustata. Ausalt öeldes ei tee ma hetkel muud tööd peale BMXiga seonduva, sest olen praegu vähemalt mõneks ajaks BMXis nii sees. Minevikus olen vahepeal oma vabast ajast mõningaid kõrvalprojekte teinud, aga hetkel ei ole midagi sellist käsil.

Kuidas jagad oma aega BMXiga seotud projektide ja teiste videotööde vahel ning kumb sulle leiva lauale toob?

J: Ma teen muid töid kõvasti rohkem kui BMXiga seonduvaid.

sometImes I WIll joke WIth rIders that have been tryIng the same trIck for a WhIle and tell them that If they pull It thIs try I’ll buy them a dInner. It’s more of a joke than a brIbe, but It’s cool When It Works and We get the clIp.

Sahtel nr. 7

Praegu on mul ainult üks BMXifilm käsil, teen seda koos Mutiny Bikesiga. Rattafilmide tegemisest on raske ära elada, seega teen neid vaid lõbu ja vahelduse pärast. Ei ole mingit varianti, et saaksin endale filmimiseks vajalikku varustust vaid BMXifilmide pealt teenituga soetada. See, et ma ei suhtu BMXifilmidesse kui töösse, on kindlasti ka lõpptulemusest näha.

W: Hetkel on kõik mu tööd seotud BMXi videotega. Päris hull tunnistada, aga jah – ma teenin elatist, filmides täiskasvanud mehi lasteratastel kihutamas.

C: Kindlasti ei kümble ma BMXivideote pealt teenituga šampanjas, aga see maksab mu arved ära ning see on mu põhitöö.

Erinevalt sellest, mida inimesed arvavad, peab minu alal juba lihtsalt töö tegemiseks palju vaeva nägema. Ma olen end vahepeal lõhki laenanud, et varustada ennast tutika tehnikaga.

Milliseid riistu oma töös kasutad?

J: Põhiline kaamera on Panasonic HVX-200, teiste ja kolmandate nurkade võtmiseks kasutan Canon XHA1-te.

Produktsioonivarustusse kuuluvad veel: Century kalasilmobjektiiv, Glidecam 2000 Pro, Nikoni läätsega Brevis 35 adapter, Kessler 8’ kraanastatiiv, Indie Dolly, rula, Audio Technica AT-4073a shotgun mikrofon, kahe 1k lambiga 3000 vatine Honda generaator ja kaks 650 vatist Arri’t. Monteerin Final Cut Pro-ga.

W: Panasonic HVX-200 HD kaamerat, ühte 32 GB ja ühte 8 GB P2 kaarti, Dave Jacobsi Lens Bastard kalasilma, Glidecam Pro 400-t, Arri Lighting komplekti, Ogio kaamerakotte ja Mac PowerBook G4 sülearvutit.

C: Pildi võtan üles Panasonic HVX-200-ga, monteerin Maci peal Final Cut Studioga ja animeeritud graafikat teen Adobe Production Suite’iga. Minevikus olen ka Adobe After Effects CS3-e rakendanud. Lühidalt öeldes täitsa tavaline värk aga detailidest võiksin tegelikult õhtuni rääkida.

Oled sa kunagi filmitegemise pooleli jätnud, kuna su visioon ja tegelikud karakterid omavahel ei klapi? Kui oluline on sõitja ja filmija omavaheline suhe?

W: Ei ole ja loodetavasti midagi sellist kunagi ei juhtu ka. Head omavahelised suhted lähevad filmimisel vägagi korda. Kui ma suudan sõitjaga hea kommunikatsiooni saavutada ning sõitja usaldab mu võimet ta trikid jäädvustada, siis on mõlema töö kordades produktiivsem. Enamasti on filmitavad juba eelnevalt mu head sõbrad, seega läheb filmimine 99% juhtudest üsna libedalt.

C: Ei, üritan sõitjatega võimalikult palju suhestuda. Iga rattur on erinev, seega üritan saavutada pideva ja tiheda kontakti, et nii sõit kui kaadrid tuleksid võimalikult hästi välja. Filmimise momendiks on väga tähtis omavaheline klapp saavutada, üksteise energiat ammutada. Eriti masendav on, kui näiteks filmitav kuulab filmimise ajal kõrvaklappidest oma mussi. See lööb kohe seina vahele ja tapab igasuguse energiavahetuse.

J: Keemia peab tekkima. Peab lõbus olema, aga samal ajal peab asja ka valmis saama.

Mis on HD puhul hea, mis halb?

J: Hea on see, et ekraanil näeb kõik hämmastav välja. Halb aga see, et kehvemates valgustingimustes see ei toimi hästi ja võtab jube palju kettaruumi.

56.

_ bmx videos

Tihe töögraafik mõjub sõidutundidele laastavalt, aga seda väärtuslikumad on need vähesed, mis õnnestub välja pigistada.

Joe turndown’ib üle duubli Austin Texase kuulsal 9. treilil.

Foto: Sandy Carson

57.

Sahtel nr. 7

_ bmx videos

Sahtel nr. 7

Kuidas valid oma filmidesse muusikat? Kas otsustad selle üle omaette või küsid ka sõitjate käest?

J: Tavaliselt palun kogu tiimil, graafilisel disaineril ja Mutiny kaasomanikult Gaz Sanders’il saata oma eelistused. Nii ma siis kuulangi kõik läbi ja nokin stseeni meeleoluga sobivad lood välja. Muusika on äärmiselt oluline, seepärast peab soundtrack väga hea olema.

Kas mäletad trikki, mille filmimine sul kõige kauem aega võttis?

J: Olen mitmel korral ühe triki filmimise kallal tunde vaeva näinud – see kuulub asja juurde.

W: Odyssey “Electronicalis” on üks Aaron Rossi trikiseeria, mida filmisime Uus-Meremaal. Kui ma õigesti mäletan, siis püüdsime seda üle nelja tunni linti saada. Lõpuks tuli seeria välja ja oli ka vaeva väärt. See oli liin, kus Aaron barspinnib üle posti, teeb 180-se whipi kaldteele, siis manuaalib kahte järjestikust boksi ning lõpuks hüppab 180-ga kolmest astmest üles.

Ma ei muutu kunagi rahutuks, kui sõitja tahab filmi jaoks kindlasti mõne trikiga hakkama saada. Mõned trikid on nii keerulised ja tehnilised, et vahepeal veedame ühes võttepaigas ilmatu kaua aega ja saame linti ainult ühe triki. Aga lõppkokkuvõttes ju loebki kvaliteet, mitte kvantiteet.

C: Viimasel ajal ei võta miski liiga kaua aega. Aga kui filmisime ühe kooli territooriumil Shooki „Put in Werki“, pidime kaks päeva jutti uuesti kohale sõitma, et Eric Cuiperi trikiseeria purki saada. Enamik kutte aga, keda filminud olen, on sõidu ajaks tavaliselt oma trikid juba ära häälestanud.

Kas sulle meeldib teha pigem trikk-triki-järel sorti filme või eelistad stsenaariumi ja kontseptsiooniga videosid?

J: Sõltub filmist. Tavaliselt meeldib mulle erinevates videolõikudes trikkide vaheldumist kontseptsiooniga siduda ja tunnetada, kuidas lõpuks paremini välja veab.

W: Mulle meeldib nende kahe segu. Trikk triki järel võib lõpuks igavaks minna isegi siis, kui sõit on igati timmis. On hea, kui art direction’i ja kontseptsiooni tasakaalustab progressiivne sõit, oskuslikud võtted, heal tasemel soundtrack ja kõik muu, millel on algupära.

C: Oleneb, mida klient soovib. Mulle meeldib mõlemat pidi.

Kas ja kuidas su filmikäsi ja stiil aja jooksul arenenud ja muutunud on?

J: Õppides uusi tehnikaid, lähevad need ju ikka järgmistes projektides käiku. Samuti osutuvad mõned harjunud võtted aja jooksul ebaefektiivseks. Inimestena muutume me ise ja

you have to have an eye for vIdeography. some people are born WIth It and some have to Work theIr asses off for It. 58.

_ bmx videos

Sahtel nr. 7

Will Stroud p端端ab oma hiljutisel Barcelona tripil filmilindile Nathan Williamsi icepicki. Foto: Corey Mairtnez

59.

_ bmx videos

at tImes bmX Is very uncontrolled and sporadIc, WhIch Is also, What I love about It. muutub ka stiil. Ma ei usu, et jään kunagi ühele stiilile pidama, kuna õpin pidevalt juurde ja loobun vanadest töömeetoditest.

W: Aastatega olen õppinud filminduse ja filmitöötluse erinevaid aspekte, mind on inspireerinud mitmed inimesed ja sõbrad. See kõik on loomulikult mu tööstiili mõjutanud.

Tehnilisest küljest on mu stiili muutnud ka asjaolu, et hakkasin eelmise aastal HD peale filmima ning pean nüüd kõike freimima 16x9 laiekraanile, mitte 4x3 ekraanile, nagu eelmiste Sony kaamerate puhul. HD-l on ka vähem vertikaalset suumi, seega pean natuke teisiti filmima. Aga mulle kohutavalt meeldib HD kvaliteet!

C: Mulle meeldib ikka mõelda, et ma projekte tehes pideva lt edasi arenen. Enamikel juhtudel näen ma oma edasiminekut, kuid mõnikord olen nii ületöötanud, et ei suuda kõikidele projektidele samapalju pühenduda, kui mulle meeldiks. Põhjus peitub selles, et enda elatamiseks ei piisa ühest projektist korraga, vaid peab kogu aeg sebima ja mitut asja korraga ajama.

Mitu kassetitäit sa oma viimase projekti tegemisel musta materjali üles võtsid?

J: Filmisime “SOBPi” otse P2 kaardile, seega mingeid linte ei olnudki. Aga toorest materjali oli kokku 300 gigabaiti, see on umbes 60 tundi.

W: Sellest ajast, kui HD-le filmin, on mu elu imeline, kuna enam ei pea mingite kassettidega jamama. “Electonicali” jaoks filmisime aga kokku umbes 400-500 giga (80-100 tundi) musta materjali.

Kes või mis mõjutavad su tööd BMXifilmija ning videograafina?

W: Ma ütleks, et mind inspireerib mu enda sisemine tahe endast alati parim anda. Ma naudin BMXi ja tunnen, et minu ülesanne on seda visuaalselt hästi esitada. Ka muusika inspireerib mind ja on videote puhul põhiliseks fiilingu tekitajaks.

Muusika mõjutab videos nii sõitu, tempot kui ka üldist tooni.

Soundtracke on põnev nikerdada – mõelda, kuidas kõik omavahel sujuma panna. Väljaspool BMXi mõjutavad mind mu pere, abikaasa ja lähedased sõbrad.

C: BMXerid mõjutavad mind tegema võimalikult head tööd.

Kuna nad ise püüavad täiest väest progressi ja innovatsiooni

I don’t fIlm contests. I thInk I Would probably freak out and Want to kIll every other photo or vIdeo guy In my Way.

Sahtel nr. 7

poole, siis ei taha ma ise kehvem olla. Selle kõrvalt mõjutab mu parajasti käesolevat tööd kõik visuaalne, mille otsa satun, ning kõik, millel on loominguline taust – kunst, arhitektuur, disain, mood, muusika, toit.

Kas sind miski BMXi puhul masendab ka?

C: Vahepeal on BMX kuidagi kontrollimatu ja juhuslik. Teisalt on need omadused, mis mind BMXi puhul kõige rohkem köidavad.

J: See, et tüütud tatikad mölisevad netis – mingu parem ja sõitku oma rattaga! BMX on nii negatiivne, kõik vihkavad ühte või teist. Mul on sellest nii kõrini, et olen enda jaoks teatud BMXimaailma jama välja lülitanud ja keskendun sellele, mis tähtis on – sõidurõõmule.

W: Mitte eriti. Ja kui masendabki, siis kinnitan endale, et see on õigest BMX ja selle pärast pole mõtet närvi minna.

Kelle filmimine sind enim rõõmustab?

J: Kogu Mutiny meeskonna, muidugi!

W: Kõige parem on šuutida neid, kes kogu hingest endast parimat välja pigistavad ja kellel on algusest lõpuni hea tuju ning õige suhtumine. Lemmikuid on mul kokku väga palju, siin on vaid mõned neist: Chris Doyle, Corey Martinez, Morgan Wade, Jamie Bestwick, Biz, Nathan Williams, Dakota Roche, Gary Young, Aaron Ross, Jim C, Taj, Josh Harrington, Colin Winkelmann (RIP).

C: Lemmiksõitjat mul ei ole. Mind teeb õnnelikuks, kui saan lihtsalt sõpradega töötada ja lõbutseda. Ma naudin Chase Hawki, Mike Aitkeni, Sean Sextoni, Aaron Rossi, Jim Cielencki, Ian Schwartzi ja oma sõpradega töötamist. Tavaliselt kasvab minu ja sõitja vahel filmiprojektist välja pikaajaline sõprus.

Kui tihti sa ise sõita saad?

J: Kahjuks mitte kuigi sageli, paar korda nädalas. Pidev töö tegemine ikka imeb küll – ma raban umbes 70 tundi nädalas!

W: Mitte nii palju kui peaksin. Jõudsin just koos Levi’se tiimiga Barcelonast tagasi, kus sain peale filmimise ka natuke ise sõita, mis oli väga cool. Viimasel ajal meeldib mulle järjest rohkem lihtsalt vaikselt nokitsedes sõita. Reisidel on mul õnneks see võimalus, kodus eriti ei jõua. Pean endale rohkem aega tekitama!

C: Peaaegu üldse mitte ja see põletab mu hinge. Pidin langetama otsuse ja see langes filmimehe elustiilile. Tripil olles ma sõita ei saa, sest olen seal kui videograaf. Kodus käin ma aga nii harva, et sõitmise jaoks ei jää üldse aega. Ma igatsen kogu hingest rattaga sõita.

Tundub, et viimasel ajal enam ilma kaamerata sõitmas ei käidagi. Mis sa sellest trendist arvad?

J: Filmimine on muutumas osaks BMXisõidust. Ehkki minu meelest peaks iga asi omal ajal toimuma – on aeg filmida ja aeg sõpradega koos chillida ja lihtsalt sõita. Nende vahel peab olema hea tasakaal ja tuleb tunnetada, millal asju enam õigetel põhjustel ei tehta.

W: Tundub jah, et ratturitele meeldib praegusel ajal ennast rohkem filmida kui varem. See on küll hea, sest ennast filmides on motivatsioon kõrgem ja ratturid pingutavad rohkem, et järjest paremini sõita ja hullemaid trikke rebida.

C: Minu jaoks on see suurepärane, sest muudab mu töö palju

60.

_ bmx videos

Sahtel nr. 7

Joe võtab vabalt.

Foto: Walter Pieringer

produktiivsemaks. Samas tapab see igasuguse võimaluse ise sõitmas käia, sest kui jätan kaamera koju, siis tundub, nagu hülgaksin oma kohustused.

Mis iseloomustab üht head BMX videograafi?

J: Kannatlikkus, kindel käsi, hea kompositsioonitunnetus, väledad jalad ja oskus igas olukorras ratta seljas püsida.

W: Kannatlikkus, loomingutuhin, karm tööeetika, ärivaist ja tung kogu aeg ringi tuuritada.

C: Oma varustuse tundmine ja oskus seda kasutada. Loomulikult on BMXi-videograafi jaoks äärmiselt tähtis ratturitaust – see aitab kaasa võtete tegemisel ja sõitjaga suhestumisel.

Kas rakendad filmitavate peal ka mingeid nippe, et nad endast filmi jaoks parima välja annaksid?

J: Ei, lihtsalt lõbus peab olema. Kui parasjagu mõned trikid välja ei tule, siis pole mõtet punnitada ega sundida.

W: Sõltub täielikult ratturist ja olukorrast. Ma ei taha kunagi kedagi sundida üle oma varju hüppama. Kui mõnel mehel trikiga ühele poole saamine terve igaviku võtab, siis pakun mõnikord naljatades pistist ja luban õhtusöögi välja teha, juhul kui järgmisel katsel trikk õnnestub. See on rohkem nali, aga on lahe, kui see vahepeal töötab ja klipi linti saame.

61.

the productIon value contInues to rIse In all other IndustrIes. If We dIdn’t keep up WIth It, then our releases Would look dated and not mIrror the same progressIon our rIders strIve for. We oWe It to them to make them look as good as possIble.

_ bmx videos

It seems lIke the lInes that rIders Want to do noWadays are so dIffIcult and tech that We typIcally spend more tIme at spots noW even If It’s just to get one trIck. C: Püüan lihtsalt sõitjate iseloomule pihta saada ja proovin neid motiveerida just nii, nagu mulle tundub, et nad seda vajavad. Kuna kõik sõitjad on erinevad, siis peab pidevalt silmad lahti hoidma ja vaatlema, millised meetodid kellegi peal töötavad.

Kui BMXer üritab mõnda tõeliselt hullu trikki, mida ta suudab võibolla ainult ühe korra teha, kas muretsed siis selle lintisaamise pärast?

W: Jah, aga minu võimuses on ainult oma parimale äranägemisele loota, et materjal ühe võttega kätte saada. Tohutult hea tunne on küll, kui õnnestub trikk nii linti saada, et ise olen rahul ja rattur on õnnelik.

C: Muidugi, iga videograaf muretseb. Samas on tavaliselt küllalt aega, et võte enne shooti läbi mõelda, nii et kui asi korralikult ette võtta ja asi kindla käega ära teha, siis ei tohiks probleemi olla.

Kas muretsed vahest, et sõitjale sinu valitud kaameranurk ei sobi või oled enda oskustes ja otsustes alati kindel?

J: Kuna ma filmin kõike alati vähemalt kahe kaameraga, siis võin täitsa kindel olla, et saan lõpuks hea materjali kokku.

W: Kui kutil on parajasti mingi tõeline haamer varuks, siis küsin ikka üle, millise nurga alt ta oma ponnistust ekraanil näha tahaks. Püüan seda siis arvestada, oma parima anda ja asja ühe korraga purki saada. Kui ma mõne võtte ära rikun, siis annan muidugi teada ja vabandan.

C: Kindlasti, aga ma julgustan sõitjaid minuga alati avatud ja aus olema. Filmimine on ju koostöö ja pealegi ei ole ma mingi egomaniakist režissöör – nad on ju siiski mu sõbrad.

Mida sulle enim filmida meeldib?

W: Treili või striiti.

C: Mulle meeldib kõike filmida, aga kõige rohkem treili ja striiti.

Võistlustel ja tuuridel on tavaliselt platsis rohkem kui üks fotoja videograaf. Kas sul on kunagi ametikaaslastega mõne kaameranurga pärast ka võidelda või konflikti asuda tulnud?

J: Võistlusi ma ei filmi, seega ei kujuta ette, kuidas pingelises olukorras käituma võiksin hakata. Tõenäoliselt läheks ma hullult närvi ja tahaks kõik ära tappa, kes mulle ette jäävad, haa-haa. Ka tuuridel on vahepeal raske, kui fotograaf oma välkudega heale kaameranurgale ette jääb, aga tavaliselt saame omavahel kuidagi ikkagi hakkama, ehkki stressi tekitab küll.

Sahtel nr. 7

W: Selsamal põhjusel mulle ei meeldi võistlusi filmida, sest teiste videomeeste ja fotograafidega on häda. Kui ikka hordide viisi meediat üritab ühe mehe trikki filmida, siis on väga suur tõenäosus, et keegi jääb jalgu ja keerab kogu võtte tuksi.

Trippidel nii hull ei ole, seal jagan maid ainult ühe fotograafiga, kellega on lihtsam arvestada.

C: Võistlustel puudub toimuva üle igasugune kontroll, mistõttu on konflikte ette tulnud küll mõnede inimestega. Aga mul on tavaliselt palju nurki, mille alt saan filmida, nii et minuga on lihtne kompromissile jõuda.

Lemmikkoht filmimiseks?

J: Austin, Texas.

W: Barcelona või Uus-Meremaa.

C: Barcelona.

Mis on olnud su parim filmitripp?

W: Iga tripp, mille tulemuseks on peatäis häid mälestusi ja viisakas hulk materjali, mille kallal töötama hakata, on minu jaoks suur kordaminek.

C: Käisin just Barcelonas filmimas, mis oli väga lõbus ja tulemusrikas. Ei olnud mingit stressi võttekohtade ega materjali pärast, kõik tuli täiesti iseenesest välja. Seal oli minu jaoks ka täiesti uudne kultuur ning kogu aeg pidin ennast ületama, et suuta suhelda ja igapäevaseid asju teha. Väga turgutav oli.

Kas sinuga on filmimisel midagi hirmutavat ka juhtunud?

W: Midagi kohutavat küll meelde ei tule. Ma vihkan, kui ratturid filmimisel viga saavad, aga mul on palju vedanud ja keegi ennast veel tõsiselt vigastanud ei ole. Loodame, et mu õnn ei pöördu.

C: Jimmy Levani õnnetus (kukkus rulaga sõites pea peale ja sai tugeva ajutrauma – toim.) oli siiani kõige intensiivsem juhtum, millega olen pidanud kokku puutuma.

Kas ametivõimudega ei ole pahuksisse sattunud?

W: Kinni võetud ega arreteeritud ei ole, aga trahve on küll välja kirjutatud.

C: Õnneks mitte. Mul on küll olnud päris mitu napikat turvameeste ja vihaste politseinikega, aga oskan hästi lolli mängida ja olukorda enda kasuks pöörata. Tavaliselt on inimeste egod need, mis probleeme tekitavad.

Kui palju maksab ühe korraliku täispika BMXifilmi valmistamine?

J: Nii palju kui võimalik. Iga videoga on muidugi erinev lugu.

Oleneb sellest, kui paljusid inimesi filmi tahad, kust neid kohale lennutama peab ja kuhu, kui palju reise tegema peab, kas nad süüa ka tahavad jne. Nii et päris raske on mingi teoreetilise numbriga lagedale tulla.

W: Oleneb, mida filmida ja mida projekt eeldab. On alla tuhandetaalase eelarvega filme tehtud ja ka selliseid, mille peale on rohkem kui 50 000 dollarit pandud. Kunagi tahaks mõne ülikalli filmi teha küll – et proovida, mis kõik võimalik on.

C: Ma teen videosid igasugusel eelarveskaalal – alustades olematust eelarvest, lõpetades sellisega, mis võrdub keskmise tööinimese aastapalgaga. Ühtegi summat välja tuua seega ei oska, aga mida rohkem, seda uhkem.

62.

_ bmx videos

Kui rahamure ei kimbutaks, siis mida oma filmide tegemisel hea meelega kasutaksid?

J: Mulle meeldiks teha üks video üleni Super 16 mm filmi peale.

W: Ilmselt kombinatsiooni 35mm filmist, viimase peal objektiividest, võimalikult rohkest lisavalgustusest ja proffidest koosnevast meeskonnast.

C: RED kaameraid. (ülikõrge resolutsiooniga digitaalne filmikaamera – toim.)

Kas jäädvustaksid oma järgmise video filmilindile, kui saaksid?

J: Muidugi – aga eelarve ei elaks seda üle.

W: Jaa, kahtlemata. Kui oleks piisavalt pappi ja tööandjale see mõte meeldiks, siis hakkaksin kohe pihta. Isegi HD ei suuda tõelist filmitunnet ületada.

Millisest tehnikajubinast unistad?

J: RED kaamerast. Need näevad nii head välja!

W: Aaton A-Minima 16mm filmikaamerast.

C: Ainult ühest? Mu unistuste nimekirja võiks mitu päeva ette lugeda ja ma muudkui loodan, et ühel päeval on mul piisavalt eelarvet, et need soovid täita. Kui peaksin aga ainult ühe ütlema, siis....ma ei tea! Sorry, mul on liiga palju asju korraga peas.

Mille minema viskaksid?

W: PC.....Macintosh all the way!

C: Ma ei teagi, äkki beta kaamera?

Milliseid ajakirju loed või tellid ja milliseid videosid vaatad?

W: Ajakirju ma enam ei telligi, sest saan kogu vajaliku info netist ja foorumitest kätte. Klippe vaatan küll vahetevahel.

C: Kuna mul puudub püsiv aadress, siis ajakirju ma ei telli.

Lugeda meeldib aga “Dwelli”, “Vice UK’d”, “Nylonit”, “URBi” ja BMXi ajakirju. Videosid ega telekat ma eriti ei vaata, sest mul pole töö kõrvalt aega sellega tegeleda.

Räägitakse, et rula- ja surfifilmid on palu paremad kui BMXivideod. Kas asi on rahas, mis nendesse süstitakse või milleski muus?

C: Ma arvan, et asi on suuresti eelarvetes, kuid väga oluline on ka visioon ja ettevalmistus ehk ilmselt on eelproduktsioonile rohkem aega pühendatud. Aga viimasel ajal on asi ka BMXis paremaks läinud ja hea meelega hoiaks rattafilme veel tükk aega pidevalt tõusva produktsiooniväärtuse rööbastes.

Sahtel nr. 7

võimaluse teha palju filmireise. Hetkel produtseerin Levi’sele “Clip of the Week” seeriat. Iganädalased videod nõuavad väga palju energiat – pean sel aastal tootma 40 videot, mis on päris raske, arvestades, kui palju ma reisima pean. Aga ma armastan oma tööd ja olen väga tänulik, et saan lahedate inimeste ja tunnustatud brändiga koostööd teha.

Mitu päeva aastas sa reisid?

W: Umbes seitse-kaheksa kuud. Varsti aga enam nii ei ole, sest ma saan sel aastal isaks ja mu pere vajab mind kodus rohkem.

Kas kohandad oma stiili vastavalt kliendile?

W: Jah, minu nägemus ei ühti päris sageli mind värvanud firma omaga ja pean tegema nii, nagu tellitud. Mitte et mul midagi selle vastu oleks – niikaua kui minult midagi sellist ei nõuta, mis mu taluvuspiiri ületab, on kõik korras. Enamasti pean ainult kosmeetilisi muudatusi tegema, mis ei röövi video hinge.

Mis teeb lihtsalt videost hea video?

W: Loomingulisus, kontseptsioon, aeg ja kannatlikkus, filmija-, toimetaja- ja sõitjapoolne püüd oma tööga hästi hakkama saada. Ja loomulikult meeletu hulk rassimist.

C: See, kui on aimata, et BMXer on oma sõidu kallal tööd teinud, aga see ei paista välja. Nii ebaloogiliselt kui see ka ei kõlaks. Üks tõeliselt hea video on läbimõeldud ja oma ajast ees.

Mida soovitaksid neile, kes plaanivad filmimisega algust teha?

J: Kui tahad filmida, siis lihtsalt kobi kohale ja hakka pihta! Ja kui meeldima hakkab, siis jää asja juurde. Film on suurepärane kunstivorm – nauding, mis ma olen BMXifilmide tegemisest saanud, on ebareaalne. Soovin teile kõike paremat!

W: Vaadake hästi palju videosid, haarake kaamerast, tehke käsi valgeks, siis õppige oma vigadest, rabage tööd teha ja nautige BMXi! C: Lugege ja harige ennast. Vaadelge, õppige ja esitage küsimusi inimestele, keda imetlete.

Nimeta mõni hea BMXivideo, mida hiljuti nautinud oled!

W: Viimati sattusin nägema uut Ride’i videot “Insight”, mille peale mul katus täiesti ära sõitis – see oli tõeliselt suurepärane! Meelde on jäänud ka Unitedi “Down Under”, Etniese “Grounded” ja üldiselt kõik, milles Mutinyl käpp sees on.

Loodetavasti paraneb kvaliteet lõputult ja ratturid muutuvad järjest paremaks.

C: “Stoked On Being Pumped” ja ongi kõik.

Will, kuidas Levi’s tööandjana on ja mida nende jaoks valmistad?

W: Levi’sega on suurepärane koostööd teha. Nad on üks suurematest ettevõtetest, mis on BMXi viimase kahe aasta jooksul tõesti palju panustanud. Samuti on Levi’s andnud BMXeritele

63.

Sandy

bmx videos

Sahtel nr. 7

Garrett Reynolds – rail hop to whip to manual to 180 bars.

Shook “Like Totally” / 2007 / Nine to Five Films / Chad Shackelford

Selle Aaron Rossi trikiseeria lintisaamiseks kulus Will Stroudil üle nelja tunni.

Odyssey “Electronical” / 2008 / Odyssey BMX / Will Stroud & Chad Shackelford

64.

bmx videos

Sahtel nr. 7

Ryan Smith – toothhanger.

Mutiny “Stoked on Being Pumped” / 2007 / Mutiny Bikes / Joe Simon

Seth Kimbrough – treileri wallride to 360 out.

Hoff man Bikes “Broke Off ” / 2006 / Nine to Five Films / Will Stroud

65.

Sahtel nr. 7

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

UFO maandumine Teekond UFO juurde, mis on maandunud graafilise disaineri ja kunstniku, Labori pealiku Martin Pedaniku taluõuele.

NÄE, LEHMAD ON HOOVIS PALLI MÄNGINUD. Martin Pedanik

Tekst: Villem Valme Fotod: Timo Toots 65.

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

Sahtel nr. 7

TOMORROW. THE RISE AND FALL OF A PLASTIC HOUSE. Soome arhitekti Matti Suuroneni projekteeritud puhkemaja, inspireerituna otseselt tulnukate sõidukitest. Maja valmis 1968, samal aastal esitleti seda Londonis maailmanäitusel, Futuro ujus Londoni kesklinnas Thamesi peal laeval. Hiljem esitleti maja Ameerikas, lootusega müüa seda nii maailmaturul kui USAs. Martin: „Vietnami sõda oli just läbi saanud ja need suured transpordihelikopterid tulid sõjast tagasi. Plaan oli, et tehakse selline firma, kellelt saab tellida: „Hello, take me to Kalifornia,“ tuleb firma, UFOle pannakse rihmad taha ja ise sõidad autoga sinna järgi. Aga päris nii see asi ei kujunenud.

Siiski ei jäänud asi ka päris eksperimendi tasemele, et ta ikkagi sai masstootmisesse ja teda on tehtud umbes sada või üle saja, neid on Uus-Meremaal, Araabia Emiraatides ja USAs. Hetkel on allesolevaid teada ca 70. Tol ajal said seda lubada ikkagi rikkamad inimesed, ta oli suhteliselt kallis: 60ndate lõpus maksis 10 000 dollarit tühja kestana ja 14 000 koos sisustusega.

Tol hetkel oli see suur väärtus.

Ta peaks sobima igasse kliimasse, Venemaal töötab ta siiamaani suusakuurortis 3000 m kõrgusel üüritava majana. Täisvarustuses on tal 8 magamiskohta, WC, köögi- ja dušinurk, keskel ümmarguse katlaga korsten, kus sai kaminaaluses tuld teha.“

66.

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

67.

Sahtel nr. 7

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

Sahtel nr. 7

Varjane hommikutund keset ebamäärast talve, istume Sahtli võttegrupiga NO teatri ees autos ja ootame Martinit. Ta on öö läbi oma 6 ruutmeetrises ilma akendeta konkus kujundanud NO teatri ajalehte. Martin ei tule ega tule, kuni ilmub lõpuks välja, udune, aeglane ja karvane. Teekond algab.

Martin Pedanik hommikul Risti ristis: ühe jalaga une-, teisega Eesti riigis.

Lihula lähistel kohtasime maanteel konutavat endist rebast (Vulpes vulpes).

Erakliku omnivoori kohevast sabast ja hambavalemist 3/3 1/1 4/4 2/3 on autod järele jätnud vaid riismed.

68.

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

Sahtel nr. 7

Martini talu asub Matsalu külas, mis asub Euroopa suurima rannakarjamaa külje all. Külavanem on härra Tõnu Ots, Nõukogude ajal üles kasvanud inimestele tuntud kui dr Noormann, Eesti esimene seksoloog.

Martin oma talu ees, koht, kus Martin on pärit tulevikus. Elumaja on vooderdatud 1937. aastal valmistatud roomattidega, peal uus roost katus. „See on täiesti geniaalne asi, ime, et seda nii vähe kasutatakse. Kraami jätkub tegelikult sitaks, terve Eesti rannik on täis seda roogu. Ainult niida maha ja topi katusele.“

69.

Talu ise oli enne, kui Martin ta avastas, tükk aega ühe metsafirma bilansis olnud. „Aastaid olid ostjad vaatamas käinud, aga kõik vaatasid, et liiga mäda on. Aga noh, mis liiga mäda. Ostsin ära.“

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

Sahtel nr. 7

Kohe talu kõrvalt algab puisniit, inimese ja looduse koostöö kroonijuveele. „See puisniit oli olnud siit veel 4-5 kilti edasi, kui vene aeg tuli, kasvas kõik võssa.

Praegu on välja puhastatud 6 hektarit. See on nagu läbipaistev park, karjamaad ja värgid puude all. Puude vahe peab olemas vähemalt ühe mehe siruulatuse laiune.“

DOWN TO EARTH SPACE AGE CUSTOMER MAGNETS. Kolpade, sarvede ja kontide poolest on talu heal järjel. Ühed kööki installeeritud põdrasarved tõi Martin Koola poolsaarelt ekspeditsioonilt. „Ühes linnas tuli mingi jota vastu, ütles, et tahad, „aleenije eta...“, no kuidas need sarved on, ostsin talle väikse viina, ta andis mulle sarved. Käisin kaks päeva mägimatkal, sarved seljakoti peale seotud. See oli siuke linn, kus tapeti põhjapõtru. Tapmine käis niimoodi, et sajad või tuhanded aeti mingisse latrisse ja siis tapeti seal ära, käsitsi. Tüübid, kes tapsid, olid põlvini vere sees.“

70.

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

Sahtel nr. 7

Keraamiline kuivkäimla pott, mis pakasega toob kaasa omad riskimomendid, on Martini elukaaslase Anna Aua kätetöö.

Toidu tulevik, ega kinkudelt kerki, väljub meist endist ja kannab me märki.

INIMESED SIIN ÜMBERRINGI VÕTAVAD SÕNA, NAGU SÕNA ON. SÕNADEGA SIIN EI MÄNGITA.

71.

Martin külakokkutulekust: „Igal aastal toimub Matsalu külakokkutulek ja mehed olid mõelnud siukse asja välja, et iga talu või pere peab oma aasta tegemistest 5-minutilise ülevaate tegema.

Ma ei olnud muidugi ette valmistatud ja üldse, ma kardan kõnet pidada, no mutid seal tegid mingit absurdi nalja kitse- ja piimakarjast loobumisega ja mina siis rääkisin, et meil on maa nii märg siin, et kogume raha, et UFOle mootor osta ja ära lennata. Selle peale jäid kõik vait... et mis jama? Ma üldse ei mõelnud sellega, et me lähme minema siit, noh, t šiki-briki, aga mitte keegi ei plaksutanud, muidu kõigile plaksutati tükk aega. Inimesed siin ümberringi võtavad sõna, nagu sõna on.

Sõnadega siin ei mängita.“

Martin kätega sea tapmisest: „Mul kõrval elavad mehed, kes tapavad metssigu – kätega. Vaata sealt talust (viipab käega) läheb Ain metsa ja sealt talust läheb Argo metsa. Neil on koerad, ja siis koer püüab metsseapõrsa kinni, ära ei murra päris. Mees läheb sinna, vaatab, põrsas on päris väike, võtab kahe jala vahele, haarab turjast kinni ja viskab piuuh vastu maad ja põrsas on valmis – siuksed hobid! Aga teine mees, tal on puss vööl, võtab põrsa ja tsih-tsih, põrsas on valmis.“

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

Sahtel nr. 7

Musikaalsete kasside septett.

Pilt s체gavalt silma vaatamiseks.

Martin Pedaniku positiiv kohtub l천ikelaual Kaljo P천llu teadmistega.

72.

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

Sahtel nr. 7

Päkapikud teevad rokkansamblit. „Pilt on pärit Saaremaalt, ostsin selle mõned aastad tagasi. See on absoluutne rahvakunst, siin ei ole mingisugust pingutust.“

THE FUTURO HOME WILL BE STANDING IN ALMOST MINT CONDITION IN 30 YEARS’ TIME. Kõikvõimalikke eksootilisi, antiikseid ja lastele mõeldud keel-, klahv- ja löökpille leidub Kasevälja talus kõikjal. Igast liigutusest võib puhkeda muusika.

73.

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

Sahtel nr. 7

Lähenemine UFOle.

THE FUTURO IS NOT A SHIP, IT IS A ‘SPACESHIP’ THAT MIGHT LAND ON ANY BEACH OR HILLSIDE.

74.

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

UNIQUE PORTABLE, ECONOMICAL, REUSABLE, MAINTENANCE-FREE, SPACEAGE-ENGINEERED, INSTANTLY CONSTRUCTED, INSTANTLY SUCCESSFUL, FIBERGLASS SUPERSTRUCTURE. MAXIMUM IMPACT WHEN FLOWN BY HELICOPTER.

75.

Sahtel nr. 7

Martin UFO Matsallu jõudmisest: „Eestisse sattus ta niimoodi, et 90ndate alguses tehti Pärnu lähedale Halingasse kaubanduskeskus, selle omanikeks olid mingid sommid ja need olid leidnud selle maja kuskilt Soomest, kus teda oli enne kasutatud maantee ääres kohvikuna.

Sommid ostsid selle ära ja tõid Halingale.

Keskus toimis mõned aastad ja müüdi siis jälle ära, mingi Eesti ärimees ostis ja mõtles, et teeb oma lastele mingiks pullimajaks, aga siis vaatas, et liiga väsitav, ei viitsi, ja kui nad olid Keilast Saaremaale kolimas, pani mees Kuldsesse Börsi kuulutuse. Ma juhuslikult ostsin lehe ja vaatan – esimesel lehel on kuulutus, et müüa kohvik-suvila UFO, siis ma sain aru, et see on see legendaarne maja, millest ma kogu aeg mööda olen sõitnud, helistasin ja oligi, 50 000 hind. Mul oli juhuslikult papirull taskus, ostsin ära ja kui selle talu leidsin, tõin siia.“

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

Sahtel nr. 7

Nii võiks välja näha Eesti presidendi maandumine võõrriigis, kui poliitilise show autoritele rohkem loomingulist vabadust anda.

76.

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

Sahtel nr. 7

Kui unustada kõik, mida tead, näeb UFO aknast välja vaadates planeet Maad värske pilguga. Madala taeva alune põld mõjus pikemal vaatlemisel paigana, kust võiks isegi varsti edasi lennata.

77.

A MAN’S HOME IS HIS SAUCER.

Sahtel nr. 7

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

Formaat, mis töötab: UFO nurkadeta sisemuses on elul hoopis teine flow.

Martin: „Kõikvõimalikud inimesed on käinud siin vaatamas ja selle ruumi vorm kammib kõigil niimoodi ära, et ükskõik, mis leveli inimene, vana pensionär, suvaline autojuht või kes iganes, tuleb ja ütleb: „Kurat, see on ilgelt lahe!“ või midagi sellist, mida sa sellelt inimeselt kunagi ei usuks. Selles mõttes on see maja üks väheseid inimese välja mõeldud utoopiaid, mis on realiseerunud, läinud masstootmisse.

Siin energia liigub kiiremini, energial pole pidepunkti ja ta käib mitu korda kiiremini.

Siit saad sellise energialaksu, mis võibolla natuke sarnane püramiididega. Ta ei ole siuke koht, kus sa peaksid elama, lihtsalt käid siin korra või oled ja vaatad ringi.

Musa on siin näiteks tore teha, kuigi akustika on nagu on.“

THE FUTURO WAS LIKE A WOMB, A FANTASTIC VIBE. IT TOOK YOU IN ITS ARMS... IT WAS A HEAVENLY FEELING OF ACTION AND TOGETHERNESS, THE HERE AND NOW. W

78.

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

Sahtel nr. 7

Itaalias toodetud võltsflamingo saavutamas kontakti väikese pianistiga.

Martin: „Nägin neid flamingosid mingil aiandusmessil, ei raatsind osta, aga lõpuks ikka ostsin ära ja panin sinna oma UFO ette.

Siis tuleb mul naabrimees külla ja ütleb, et tema käis just Penijõel looduskaitsekeskuses ja luges mingist brošüürist, et peale sõda, umbes 42. aastal, lendas siia Matsallu flamingo. Ja siis tollal kohalik roovaht lasi ta maha, kuna siis oli selline taktika, et kui mingi eksootiline lind tuleb, laseme maha, teeme topise ja siis vaatame, mis liik see on. Flamingo lendas siia, lasti maha, tehti topis ja minu teada on see topis praegu Kuressaare loodusmuuseumis eksponeerimisel.“

Tulnuka väljumine pardalt Martin Pedaniku näitel.

79.

UFO maandumine _ arhitektuur / paik

Sahtel nr. 7

Hea näide bioloogilisest loodist: isegi kui nokk on viltu, on vaade otse.

Tarrvi Laamann Martinist: Tere! vastaksin hoopis küsimusele: „milline on Martin?” ...well, Martin on geniaalne isiksus ning kellel õnnestub olla Tema sõber on väga õnnelik inimene! Kiidusõnu jätkuks raamatu jagu, aga ehk parim Tema juures on Ta mõttekäigud ja maksimaalne „chill olek”. Kui keegi on tõeliselt vaba, siis seda on Martin! Austus Martin!

* Pealkirja tegelik vorm on muusika, mille autoriks on Erkki Hüva.

Lae lugu „UFO maandumine“ ja sellele eelnev „UFO maandumise proloog“ alla siit: www.ounaviks.ee/ov02.html

** Artikkel sisaldab endas väljavõtteid raamatust: „Futuro - Tomorrows House From Yesterday“ 80.

Sahtel nr. 7

Vääna endale ise pill _ muusika / elektroonika

vÄÄna endale Ise pIll! Tekst, fotod ja illustratsioon: Liina Ristoja

Mis juhtuks, kui otsustaksid anda oma väikese värvilise süntesaatori mõneks ajaks musaprogemist harrastava hobielektroonikust sõbra hoole alla?

Suure tõenäosusega ei suudaks ta oma kruvikeerajat, tinutuskolbi ja uudishimu ohjeldada ning hakkaks viisaka meloodia mängimise asemel lelu sisikonda hoopis juppideks lahti kakkuma ja valesti ümber ühendama, kuni see on oma demod ja heliredeli unustanud ning tervitab sind samba asemel hoopis mingi kisa, müra ja krõbinaga.

Kõlab kui süngevõitu vägivald abitu muusikalise mängasja kallal, eks ole.

Sentimentaalsustesse poleks aga siiski mõtet laskuda, sest peagi vabaneks väike sünt oma väikekodanlikust kestast ja saaks lõpuks ometi näidata, milleks ta tegelikult võimeline on.

Jutt käib lõbustusest nimega circuit bending, mida võiks otsetõlkes nimetada vooluringi väänamiseks. Lühidalt on tegemist loomingulise tegevusega, mille mõte on madalapingelisi, patareitoitel töötavaid elektroonikaseadmeid – eelkõige lihtsakoelisi elektroonilisi (second hand või vanakooli) mänguasju – lühisesse ajada, et muuta need muusikainstrumentideks ja heligeneraatoriteks.

Pikemalt on tegemist üle maailma hajutatud DIY subkultuuriga, mida vedavad elektroonikafanatid korraldavad erinevais paigus festivale (iga-aastane Bent Festival USAs) ja workshop’e, jagavad oma blogides kogemusi (getlofi. com) ning, loomulikult, postitavad oma

bendimissaavutustest tehtud klippe YouTube’i. Olgu saavutuseks siis esialgsest kordi huvitavama kesta ja keerulisema siseeluga süntekas või hoopis kaheteistkümnest benditud Pikachust koosnev programmeeritud orkester.

Circuit bending’u kunstiliseks väljundiks on ühelt poolt eksperimendi käigus tekkiv juhulooming, teisalt aga instrumendist välja võlutud helide või efektide salvestamine, nende fikseerimine ja tulemuse vormistamine uueks meediumiks.

Kui tavalise instrumendi puhul on pilli võimalused ette valmis mõõdetud ning looming tekib läbi kombinatsioonide, siis bendingu puhul tekivad eksperimentaalse kombineerimise tagajärjel üheaegselt nii looming kui instrument ise. Nagu teeks masinaga inspiratsiooni mõttes ajurünnakut. Eksperiment ja juhus ongi circuit bending. Nimelt hakanud kunagi kuuekümnendatel oma tegevust esimesena circuit bend’imiseks nimetanud ameerika helikunstnikul Reed Ghalasal mänguvõimendi ootamatult lühisesse sattununa ebamaiseid helisid tekitama.

Bendingu ristiisa sattunud avastatud efektist hetkega vaimustusse ega ole siiani maha rahunenud, kirjutades veel üsna hiljuti raamatu sellest, kuidas omale isiklikku tulnukpilli ehitada („Circuit-Bending: Build Your Own Alien Instruments”). Sarnaselt pioneerile on bendimishoogu sattunud tuhanded elektroonikafännid ja muusikud üle planeedi. Ühest pühendunumast neist, bendivast hollandlasest Gijs Gieskesist, saad lugeda ka seekordsest Sahtlist.

Internetist leitu põhjal võiks arvata, et eriti agarad bendijad on Jaapani ja USA kodanikud, kellel ilmselt hunnikute viisi erinevatest kümnenditest pärit lahedaid elektroonilisi mänguasju pööningul vedelemas. Asja uurides aga selgus, et bendimine ei ole üldsegi mitte mingi välismaa värk – ka Eestimaal leidub neid, kes on enda jaoks DIY ja VOI (vääna-omale-ise) elektroonika avastanud, valmistatud pille oma muusikas kasutanud, laividel demonstreerinud ja muidu näitamiseks välja pannud.

Asja veelgi edasi uurides sai selgeks, et bendimine on ikkagi suuremalt jaolt isetegemise rõõm – sellest võib lugeda, rääkida või video pealt vahtida, kuid õige tunde saab ikkagi kätte vaid ise vooluringi lülitudes. Niisiis otsustas Sahtel ühel päikesepaistelisel pühapäeval koos elektroonikakunstniku Maike Londi, popdadapoisi Barthol lo Mejori ehk multiprofiilse semiootikatudengi Pärtel Vissaku ja elektronmuusiku Mihkel Tombergiga nohikute kombel natuke toas kükitada ja paari aparaati putitada. Et proovida, mis värk on.

Järgnev jutt on pooltekstiline-poolpildiline lahangreportaaž meie väikesest workshop’ist, mida illustreerivad paremad killud Barthol lo Mejori circuit bending’u teemalisest esseest.

84.

Vääna endale ise pill _ muusika / elektroonika

BENDIMISEKS VAJALIK KOLA

Sahtel nr. 7

Võiks arvata, et ühe tõsise bendija baasvarustusse peaks eelkõige kuuluma midagi kahe kõrva vahelist ehk vähemalt elementaarteadmised elektrooniliste seadmete toimepõhimõtetest. Kõigi füüsikas tiba tuhmimate algajate rõõmuks see siiski nii ei ole – sisuliselt saab bendimisega hakkama isegi viieaastane või puruloll.

Iseasi, kui edukalt. Eelduseks on aga kindlasti arenenud peenmotoorika ja loominguline meeleolu. Kõik ülejäänu on juba juhuse ja osavuse küsimus.

Maike: Bendimine on hästi lihtne! Sa ei teegi põhimõtteliselt midagi – ajad tal lihtsalt juhtme kokku! Võtad suvalised kohad ja proovid, kus on võimalik midagi teha. „Circuit bending on kiiresti õpitav, kiiresti tulemusi andev ning küllaltaltki lollikindel tegevus,“ kirjutab Barthol oma essees. Selleks, et bendimisega pihta hakata, võiks ennast peale benditava instrumendi ja pildil nähtava varustada veel jootekolvi ja tina, kruvikeerajate,

klamberotsaliste juhtmete ehk „krokodillide“ ja krokodillilaadse statiiviga varustada (mugavuse mõttes). Kindlasti võiks läbi hüpata mõnest elektroonikapoest ja hankida erinevaid takisteid, potentsiomeetreid (muudetava takistusega takisti), kondensaatoreid ja lüliteid. Kui kujutlusvõime võtab, siis ka muud kraami, mida vooluringi ühendada võiks.

Kui pappi napib ja instrument lubab, võib esimese bendimiskogemusena proovida lihtsalt iseennast takistina kasutada.

Bendimise üheks iseloomulikumaks võtteks ongi inimese keha kasutamine heli moonutamisel. Mida rohkem inimesi vooluringi ühendada, seda suurem on takistus ning seda erinevam väljatulev heli. Kusjuures, Ghalaza circuit bending’u filosoofia terminoloogias esineb mõiste nagu bioelektrooniline audiosapiens – tehnoorgaaniline heliolend, mis tekib taolise vooluringi tulemusena. Kõlab hästi, kas pole?

ALLES KLAR! Üheks meie workshop’i eesmärgiks oli ära bendida pildilolev laste mobiiltelefon Troll & Toy for Kids, mis maksis 49 krooni (algaja bendija jaoks üsna paras hind, sest neid mobiile võib enne korraliku tulemuse saavutamist mitu tükki kuluda). Hiinas programmeeriti tulevane bentrument laste rõõmuks nupuvajutusele saksakeelsete hüüatustega reageerima. Mitte kauaks!

Barthol kirjutab /.../Circuit bending kätkeb endas anarhiale ja vastuhakule omaseid jooni. Kui muidu on „fight the machine“ või „fight the system“ üsna abstraktsed loosungid, siis circuit bendingu puhul on masin ja süsteem füüsiliselt olemas ning katsetaja asub reaalselt võitlusse pealesunnitud korra ning organiseerituse vastu. Mänguasjad on ju tihti toodetud suurfirmade poolt, kes loodavad laste pealt tulu teenida/.../

Juuresoleval pildil on kujutatud meie teist bendimisobjekti, süntesaatorit nimega 37 keys Electronic Keyboard, mille leidsime kaubamajast. See tore väike süntekas mängis mitut peenikest viisijuppi ning ehkki sellel sai vajutada kahte klahvi korraga, otsustasime selle muusikalist ampluaad laiendada. „Toetasime jälle Hiina majandust!“ rõõmustas Barthol ja hakkas süntesaatoril agaralt kruvisid välja keerama.

Barthol kirjutab /.../Mänguasja kui lastele määratud eseme andmine fanaatikust muusiku kätte, kes üldse ei taha ilusasti mängida ja muudab selle õnnelikud helid müraks, on kujundlikult mänguasja pööramine suurfirmade vastu. Circuit bending sisaldab endas tugevat vastuseisu lihtsa elu ehk valmis asjade tarbimise vastu. Eksisteerib grupp inimesi, kes ei saa jätta omandatud asjade enda vajaduste järgi ümber tegemist – sisaldub selles ju ürgne loominguline püüe keskkonda enda eripärade järgi kujundada ning seista vastu massikultuurile ning ühtesulamisele/.../

ANARHIA

85.

Sahtel nr. 7

Vääna endale ise pill _ muusika / elektroonika

TEHNOLOOGILINE TÕDE

Süntekas sai juppideks ja meie meelevalda selle klaviatuuriseade, kaks mikroskeemi, millest üks on sünteka helisid kontrolliv digitaalne skeem ja teine võimendi. Enamik lihtsakoelisemaid aparaate on üles ehitatud analooginfole, mis võimaldavad kerge vaevaga masinas lühiseid esile kutsuda. Paljudes praeguse aja masinates sisalduvad aga digitaalsed kiibid, mille väänamine on juba kõrgem pilotaaž. Kuna ka meie sünteka digitaalne skeem oli raskesti ligipääsetav, siis oli võimendi antud juhul bendimiseks parem valik. Viimase kallal hakkas Barthol kohe ka katsetama.

Tarkusetera Maikelt: klaviatuur on põhimõtteliselt takistite jada ehk on välja arvutatud, et kindlatele hertsidele vastab kindel takistus. Ühe seadme bendimisel saab kasutada teisest pärit klaviatuuri – nagu tegi Mihkel Tomberg oma bentrumendiga.

Vaadates agarust, millega nii Maike kui Barthol mõlemat instrumenti hakivad, on selge, et kumbki ei tee asja esimest korda. Millal nad seda aga tegid ja mis seadet väänatud sai?

Maike: Bendisin oma elu ära sellest hetkest kui avastasin elektroonika! Aga jah, kõigepealt ma ikka bendisin (nüüd ehitab nullist ise – toim.) ja esimene asi oli ikka mingi pill... Rattalampi olen bendinud!

Rattalambil on mingi kaks või kolm mode’i ja põhimõtteliselt tuli need signaalid hook’ida kõlariga ja oligi kõik. Tuli selline sequencer, rütmimasin. LEDid töötavad hästi bendimismaterjalina ja ostsillaatoreid kasutasin palju.

Barthol: Kõige esimene benditud asi oli sääsepeletaja. See oli seest umbes samasugune nagu mängutelefon, mida häkkima hakkame. Kasutasin selle peal ühte takistit ja ühte kondekat. Kõige lihtsam analoogasi.

ALLESKLAR! ALLO? HEALTHCLUB! Maike: See mobiil ei sisalda mitte midagi, siin on ainult üks mikrokiip. Enamikel Hiina mänguasjadel ongi kogu saiens see üks plönn. Asja mõte on sellel juhe kokku ajada, et talle ligi pääseda.

Vihje Maikelt: Kui juhtmed enne tinutamist juba tinaga kokku teha, saab teha puhtamat tööd, muidu läheb plötserdamiseks.

Bendimise puhul käib töö enamasti nii, et hakatakse traadiga omavahel mikroskeemil paiknevaid klemme ühendama ja otsima kombinatsioone, mis heli huvitavamaks muudavad. Kui õnnestub midagi avastada, siis tuleb ühendused ära märkida, et need kaotsi ei läheks ning saaks need hiljem omavahel püsivalt ühendada. Vahele aga pookida takisteid ja teisi seadmeid (kondekaid-potekaid), mis heliga mängida võimaldavad.

VÄÄNAMINE EDENEB... ...ehkki süntekas ei taha eriti alluda.

Pärast Bartholi põhjalikke püüdlusi ühendusi nii- ja naapidi sättida, mängib see ikka veel vaid sisseehitatud helisid ning tahab kogu aeg restarti – protsessor jookseb kokku. Bendimiseks instrumenti valides ei tea peaaegu kunagi, mis selle sisemuses ees ootab ja arvestades, et bendimine on alati eksperiment, siis on olemas oht, et katsetus luhtub ja lõbus ei hakkagi. Ohtudest rääkides aga on see ka ainuke ja pigem psühholoogilist laadi. Füüsilises plaanis on mänguasjade bendimine täiesti ohutu tegevus ja jutt, et inimesed on viievoldiste patareide lakkumise tõttu ootamatu otsa leidnud, on laste hirmutamiseks.

Maike: Elektrit ma küll kunagi saanud ei ole. Me tegeleme ju siiski madala pingega, mis jääb enamasti alla 13,8 voldi. Nii et ei ole midagi!

Igaks juhuks - miinus on maandus, vool tuleb plussist.

86.

Vääna endale ise pill _ muusika / elektroonika

FRANKENSAATORI SÜND

Sahtel nr. 7

Maike ja Barthol üritavad erinevaid klemme ühendades süntekat kiusata ja panna seda midagi huvitavamat laulma.

Viimane kipub aga ikkagi vaid vana reprertuaari esitama. Läheb mitu tundi, enne kui kõlaritest juba ka märksa krõbedamat saundi kostma hakkab. Lisades vooluringi lisatakistust või taimereid, on võimalik m muuta heli pulseerivaks, madalamaks-kõrgemaks ja lisada näiteks glitch’i ja muid efekte. Muuseas – bendimise ajaks on hea oma tulevasest bentrumendist väljuvad helid võimendisse suunata, et kuulda kõikide loovate lahenduste helinüansse täpsemalt. Võtad lihtsalt mänguasja enda kõlari tagant juhtmed ära ja ühendad võimendisse mineva jack juhtmega. Siit ka väike vihje edasijõudnutele: kui ühendada väljuv heli mikrisisendi klemmiga, siis võimendub heli topelt ehk annab tagasisidet laheda heliefekti kujul.

MIHKEL TUUNIB MARU MÖKUT Samal ajal kui Maike ja Barthol tegelevad kahe uue pilli kallal, lisandub seltskonnaga Mihkel Tomberg, kes hakkab nokitsema instrumendi kallal, millesse ta viimasel ajal päris palju energiat on pannud. Mihkli tulevase pilli korpuseks on vana Tristar kassettdiktofoni karkass, helitekitajaks pisikese Happy Rythm süntesaatori klaviatuuriskelett ning helivõimendiks silindrikujuline kunstnahast kurtide kõlar. Pill teeb päris häid hääli ja Mihkli eesmärgiks on oma leiutis magamiskoti katte mõõtu pehme võnkekõlari kesta ajada, et sellest saaks tulevikus kompaktne kaasaskantav müramasin Maru Möku, millel „käpikkoer sepapoiste laulu haugub“. Tahaks kuulda.

Mihkel: Koer ja sünt on mõlemad suht väikeste võimalustega, nendele tuleb ainult kontroller juurde takistuse suurendamiseks ja vähendamiseks.

Pärast tükki aega mobiiliga sebimist on sellest saanud üks suur juhtmepundar.

Maike on mobiili enda kiibile juurde lisanud ühe LDR valgustakisti ja kaks kondensaatorit ning ühendanud mobiili süsteemi taimeri, millest tulevad rütmilised impulsid panevad pilli pulseerivate helidega mängima. Alates hetkest, mil saksa aktsendiga „healthclubist“ saab veider süngem helilause, avanevad mobiili tšakrad järjest kiiremini ning mobiilist saab ootamatult täiesti mõnus instrument. „See on no bit muusika,“ diagnoosib Maike ruumi täitvaid laia spektriga helisid. Enamikke ühendusi hoiavad seni koos krokodillid, aga kuna pill teeb juba täitsa huvitavamaid hääli, võib hakata tasapisi ühendusi kokku jootma.

Vihje Maikelt: Valgustakisti on maailma kõige odavam sensor. Reageerides valgusele, muutub selles takistus, mille tulemusena muutub ka helikõrgus. Oma töös on Maike kasutanud ultrahelisensoreid, mis mõõdavad ka kaugust, ning infrapunasensoreid, mis reageerivad liikumisele.

NO-BIT MUUSIKA

87.

Vääna endale ise pill _ muusika / elektroonika

Sahtel nr. 7

KOHVIPAUS EHK KES NEED INIMESED SIIS NAGU TÄPSEMALT ON? reageeris tantsija liigutustele, saatis info läbi arvuti, mis genereeris info heliks, ja mängis reaalajas sellelesamale tantsijale taustaks. Maike on samuti kaasa löönud multikunstiaktsioonis LAB001 ja veel hiljuti koos Taavet Janseni ja Päär Pärensoniga interdistsiplinaarses performance-etenduses “Algorytm”. Lavastuse inspiratsiooniks olid Eesti triipseelikute mustrite algoritmid, mis olid rakendatud helis, videos, koreograafias, tekstis ja dramaturgias.

Maike Lond on heli- ja videokunstnik, kelle portfoolio on täis elektroonikaga seotud video-, muusika-, teatri- ja näituseprojekte ning sisaldab ka Haagi Kuningliku Kunstiülikooli kraadi art science’is.

Bendimist alustas Maike täiesti nullist, ehkki elektroonika oli tema jaoks nö kogu aeg õhus. „Mul polnud alustamise ajal netti ka. Ma ei teadnud, et on olemas selline väljend nagu circuit bending. Tegin bändi ja tahtsin lihtsalt oma kidrabloki ära fakkida,“ meenutab Maike, kes kuulus 90ndatel bändi Zriamuli – oma aja ainsasse mässavasse tüdrukutebändi Tallinna alternatiivskenes, mis andis üle 60 kontserdi ja väljastas isegi plaadi.

Täna moodustab Maike 50% perfonksivideo-audioduost Cirkus Apraxie (www.myspace.com/cirkusapraxie). „Kasutame muu hulgas ka circuit bending’ut, näiteks benditud süntekat. Peale sämplerite, keyboard’ide ja elektrooniliste instrumentide aga veel ka mitmeid analoogpille – lüürat, viiulit ja paari kitarri,“ kirjeldab Maike oma muusikalist arsenali.

Muusika kõrvalt rokib Maike koos Taavet Janseniga korduvalt nii Eestis kui välismaal esinenud VJ-duos Erection Duck, mis kasutab visuaalide tekitamiseks eelkõige live-kaamerat ja minimaalselt ettevalmistatud klippe, et neid kohapeal manipuleerides ette mängida.

Kevadel Tartus toimunud Protoeclectica peol aga võis Maike esituses näha mõnusalt manuaalseid visuaale, mis tekitati erinevate vedelike, hingeõhu ja grafoprojektoriga.

Kunstnikuna tegeleb Maike palju elektrooniliste süsteemide ehitamise ning nende abil eri meediumite ühendamisega. Kaks aastat tagasi korraldas Maike koos Taavet Janseniga projekti “Music is movement is image is music”, mille ideeks oli heli genereerimine läbi koreograafia. Maike ehitas projekti tarvis VHS-kasseti karpi masina, mis

Aprillis aga oli Tallinna Linnagalerii ruumides üleval Maike loodud heli- ja valgusinstallatsioon “Sirquit Garden”, mis kujutas endast inimeste liikumisele ja puudutustele heli ja valgusega reageerivat tehisaeda.

Loe rohkem: maike.lond.interfaculty.nl

Barthol lo Mejori mõtted ja ideed ei piirdu kunagi vaid ühe žanri või meediumiga. Temast võib rääkida nii elektroonilise muusika, kirjanduse kui kultuuriteooria võtmes.

Kõige suurema tõenäosusega olete Bartholi näinud üles astumas mõnel elektroonilise muusika üritusel, näiteks festivalidel Eclectica või Cabaret Derrida.

Barthol on teiste seas teinud koostööd interdistsiplinaarsete kunstnike Kiwa ja Fabrique’iga, kelle veetava Robodada leibeli alt ootab peagi väljaandmist tema „Popdada nites“ nimeline noise’i ja naiiv-klišeehelide segune elektroalbum.

Bartholi sõnul ilmub kogumik mälupulgal, et kõik saaksid suhestuda muusikaga mingil teisel tasandil kui ainult kuulamine, näiteks lugusid miksides või ümber tehes.

Bendimist netiõpetuste juhendamisel harrastama hakanud Bartholi popdada ideoloogiast kantud loomingus on lühisinstrumendid hakanud viimasel ajal järjest olulisemat rolli mängima. Circuit bending’ut näeb ta osana popdadast – vastuliikumisena pop- ja tarbimiskultuurile: „Olemasolevale süsteemile lisatakse uus kui viirus, mis kinnitub tervelt talitleva raku külge, hakkab oma signaale saatma ja terve raku talitlust omatahtsi ümber korraldama. Lisaks leiab ta, et kuna circuit bending kasutab tavaliselt second hand aparatuuri, siis on see oma olemuselt ka vanade asjade taaskasutamine ja loomingulisse protsessi lülitamine. Samas seostab Barthol circuit bending’ut ka grafitiga, sest „jäetakse ju masinale oma signatuur, mis

annab maailmale signaali autorist“ ning füüsilise häkkimisega, „kuigi bendingu tulemused on reaalselt kasulikumad ning loomingu-pärasemad“.

Kirjanduslike katsetustega alustas Barthol mõned aastat tagasi, riputades loomingut üles oma hektilisele ja fotosensitiivse häirega inimestele mittesoovitatavale kodulehele. Veel selle aasta jooksul („kui hästi läheb“) ilmub Bartholi sulest raamat, mis räägib popdada subkultuuri noortest, nende pidudest ja elust ning on mõeldud noortele teistsuguseks kirjanduseks. Raamatu tegevusega paralleelne kirjutis ilmub augustikuu Värskes Rõhus, mida lugedes võib teosest aimu saada. Seni on Bartholi tekstid publitseeritud eksperimentaalkirjanduse kogumikus „Kangelasema toitepiim“ ning noorte kirjanike väljaannetes Vihik ja Värske Rõhk.

Loe rohkem: zone.ee/cutecagechildren www.myspace.com/barthollomejor

Mihkel Tomberg on muusikamees, kellele on asjade sisemus juba lapsest saati pinget pakkunud. „Võtsin alati kõik lahti, mis võimalik,“ räägib ta. Circuit bending’ut defineerib ta kui mänguasjade paremaks tegemist ning on oma elu jooksul nii mõnedki parandused korda saatnud. Mihkel on oma benditud masinatega ka laivis üles astunud, näiteks esines ta oma benditud sämpleriga kord KUMU Audio ööl üheskoos väänatud raadiol musitseeriva Barthol lo Mejoriga.

Muusikat hakkas Mihkel progema kümme aastat tagasi, katsetades vana 486-e meediapleieriga võnkeid ja vibratsioone ning proovides programme nagu ModPlug Tracker ning Renoise. Täna teeb Mihkel arvutil ja mitmesugustel instumentidel muusikat nii üksi kui mitmekesi ja töötab Veljo Tormise loomingu töötluste kallal.

Mihkel moodustab koos sõprade Roland Karlsoni ja Hendrik Kaljujärvega stiile sulatava ja nüansirohket rütmimuusikat viljeleva rühmituse Algorütmid. Grupi debüütesinemine toimus 2006. aprillis festivalil Plektrum, tänaseks on neil kogunenud juba muljetavaldav hulk ülesastumisi parematel elektroonilise muusika üritustel. Viimastel andmetel on esinemiste osas aga mõnda aega vaikust oodata, kuna kuuldavasti on peagi plaat välja tulemas ning kogu energia salvestub uute lugude kujul stuudios.

88.

Vääna endale ise pill _ muusika / elektroonika

ALL ABOUT THE LOOKS

Sahtel nr. 7

Circuit bending’u kunstiliseks väärtuseks on leidlik ja tavatu vaate- ja kuuldemäng. Üheks bendimise võtmeetapiks on seega bentrumendi kokkuühendamine ja sellele lõpliku kuju andmine, mis võib muutuda lausa disainieesmärgiks omaette. Sageli säilib bendingu tulemusena originaalsest instrumendist vaid südamik ning ümber kerkib juba täisesti uus nö kasutajaliides.

Meie mobiiltelefoni karkass on liialt väike selleks, et kogu lisatud tehnoloogiat mahutada. Seepärast jääb sel korral väga ilus ümbris ära ning rahuldume pilliga, mida iseloomustab väljasopistuv kiip ja roheline triip teipi, mis seda koost lagunemast hoiab.

Kui bendimine ise on üks paras bardakk, siis lõpptulemus ongi üks neist näitajatest, mis eristab kogenud bendijat algajast. Esiteks annavad iseehitatud muljetavaldav karkass, lisanupud, -efektid ja -detailid instrumendi edaspidiseks kasutamiseks vajaliku lihvi. Teiseks ei ole bendimise kunstiliseks väärtuseks pelgalt väljatulev heli või pilt, vaid ka viis, kuidas seda võimalikult efektselt ja innovatiivselt esitada ning seeläbi bendingu kontseptsiooni ja võimalusi edasi arendada.

MIHKEL SAAB OMALE VIBRAKÕLLPILLI...PEAAEGU. Mihkel on oma isu täis musitseerinud ja asub Maru Möku väljanägemise kallale.

Mihkli jaoks omab bentrumendi disain täiesti praktilist ja funktsionaalset rolli, kuna ta kavatseb pilli õuetingimustele vastupidavaks teha. Olles juba tükk aega oma seadeldist kõlari sisse teipida ja muudmoodi kinnitada üritanud, on see lõpuks kuidagimoodi paigas. Tombergi ilme järgi otsustades jääb aga õuejämm vist esialgu ära. „Kruvisid oleks pidanud kasutama,“ analüüsib ta mõtlikult ja tunnistab, et midagi läheb vist kohe-kohe katki..

MUUSIKALISES MÕTTES TÄIELIK JUURVILI Maike: Mul on enamik seadmeid tuksi läinud. Põletad ta läbi, kiip ei ole lõputute võimalustega.

Mis seal ikka, tuleb tõdeda, et mõnikord lihtsalt ei tule midagi välja. Kui sünteka tehasehelid enne juba enamvähem lahti häkitud olid, siis kokkukruvimise järel vajus pill seletamatul põhjusel koomalaadsesse seisundisse ja suudab kuni tänase päevani vaid vaikse sahina saatel Jingle Bells’i mängida.

Igatahes täiendasime oma bendimisoperatsiooni käigus süntekat kahe kondeka, ühe poteka, ühe jack juhtme (võimenduseks) ja paarikümne sentimeetri värvilise traadiga (ühenduste loomiseks). Peale selle püstitas Barthol selle karkassile kangnupu, mis ühenduste kokkukukkumise tõttu paraku mitte midagi tegema ei hakanudki.

ALLESKLAR! ALLO? HEALTHCLUB! Workshopi lõpuks, kuus tundi hiljem, on meil olemas vähemalt üks töötav benditud pill, millest väljatulevat heli saab väänata valgusega mängides (mobiiliga valgust näidates) ja näpuga klemme vajutades. Saund on väga lahe ja lindis ka. Tseki veebist: www.sahtel.ee

EPILOOG Guugelda ise.

89.

Barthol kirjutab: /.../Circuit bendinguga tegelejad on elektroonilise muusika maailma partisanidest relvasepad, kes linnadžungli tihnikutes oma kummastavate pillidega varitsevad ja publikut uute kummaliste ning etteaimamatute helidega ehmatavad. Selle armee eesmärgiks on konformistide ja popkultuuri lõhkumine (mitte hävitamine) ja uue esteetika tutvustamine maailmale./.../

Gijs Gieskes _ video / muusika / elektroonika

Sahtel nr. 7

Intervjuu: Liina Ristoja ja Risto Kalmre Artikkel: Liina Ristoja

Gijs Gieskes on disainer ning helikunstnik, kes on 8-biti fännide ja DIYelektroonika harrastajate seas tuntud oma eepilise pühendumise poolest kõikvõimalike instrumentide programmeerimisele ja ehitamisele ning circuit bending’ule. Tema Hollandi linnakeses Geldropis asuv kodu on põrandast laeni täis oma kätega ehitatud isevärki saundija vaatemängumasinaid ning agenda täis VJ-sette ja kontserte, kus ta neid mängitamas käib. Sahtel palus ka Tallinnas Plektrumi festivalil oma töid demminud mehel rääkida, kuidas ta näppude vahel ikka nii lahe aparatuur valmib.

Gijs’i tee elektroonikasõbrast heli-ja visuaalileonardoks on kestnud juba üle kümne aasta. Millal tal asja vastu huvi tärkas, Gijs ise enam ei mäleta. „Ma arvan, et see kõik sai alguse siis, kui tahtsin uut tehnikat, aga mul polnud selle ostmiseks raha,“ arutleb Gijs ja märgib elutargalt, et eelarvekitsikus on alati üks hea põhjus millegi valmismeisterdamiseks. Elektroonilise käsitöö võimalustest võlutuna on mees tänaseks inseneerinud muljetavaldava hulga lühikestele kirjeldustele allumatuid instrumente ja viinud nende disaini ja funktsioonidega eksperimenteerimise täiesti omaette tasemele.

„Ma tahan alati midagi ehitada,“ räägib ta. „Niipea kui millegagi ühele poole saan, on mul juba uued ideed ootamas.“ Täiesti usutav, kui heita pilk ta kodulehel www.gieskes.nl paiknevate teoste müriaadile. Lisaks leiutamisrõõmule saab Gijs oma pööraste ideede kokkupõrgete tulemusel sündinud masinatest toidet pikaajalisele kirele kiibimuusika ja visuaalide vastu.

VISUAALSED VÄÄNDED Gijs on (ümber) ehitanud terve rea seadeldisi, mille mõte on tekitada asina 90.

Gijs Gieskes _ video / muusika / elektroonika

enda disainist veelgi lahedamaid väljuvaid vaatepilte, mis on enamasti kirevalt ekspressionistlikud, olles muusikaliste impulsside toimel genereeritud. Nimelt peidavad Gijs’i nö isetekkivad visuaalid enda taga põhjalikku progemisprotsessi.

Mehe esimene videoleiutis, mida ta muideks siiani kasutab, on 1998. aastast pärinev Feedback Video Log, mille visuaalseks väljundiks on kõlarivõngete toimel liikuvat peeglit filmiva kaamera, reaalajas kaamerapilti esitava monitori ja viimast reflekteeriva peegli tagasisideefekt. Teine silmapaistev eksemplar tema loomingust on näiteks 3D-graafika moodi visuaale väljutav ja treipinki meenutav Camera Sequencer 1, mis on programmeeritud üheaegselt nii pilditekitaja kui mikserpuldina toimima. Peale selle ka Sega Mega Drive konsoolist aretatud helidega sünkroniseeruv visuaaligeneraator Sega Seq ja plinkivas Las Vegase glasuuris piparkoogi moodi visuaalitabloo PCB Puppet, mis tantsib meistrimehe mängitava kiibimuusika taktis.

Lisaks on mees kõva käpp ka omapäraste efektidega Gameboy Cameraga töötamises. Kuna harilikul Gameboy’l puudub videoväljund, kasutab ta kaamerat Super Gameboy ja SNESi või videoväljundiga Gameboy Advance’iga, et lindistada DV-le, mida reaalajas filmib. „Otseselt VJ-inud ma Gameboy Cameraga ei ole, küll aga animatsioone meisterdanud ja neid siis VJ-seti jaoks kahe DVD-mängija ja videomikseri abil esitanud,“ räägib Gijs, kes on juhendanud ka mitmeid samateemalisi workshop’e.

Enamik Gijs’i kaadervärkidest on ideeliselt algupärased, tema isikliku mõtte- ja kätetöö vili. Samas töötab Gijs valdavalt omaelektroonika ja circuit bending’u kokkupuutealal – paljud tema instrumendid põhinevad circuit bending’ul ehk juba olemasoleva elektroonika ümberehitamisel.

Võiks arvata, et kui perekonnas on asjade sisemusest huvituv inimene, siis hakkavad katkise mikseriga sugulased tema ümber tiirlema nagu kärbsed ümber mee. Vanakraamisõbrast Gijs’i puhul see aga nii ei ole. Ilmselt tema veendunud

Gijs Gieskes 91.

Sahtel nr. 7

suhtumise pärast tänapäeva masstoodangusse. „Enamik praeguse aja kraami on suhteliselt parandamatu,“ leiab ta ja eelistab oma kunstis jääda truuks pigem retrole. Heliloomingu huvides on Gijs huvitavaks väänanud mitmeid Casio süntesaatoreid ning trummimasinaid nagu Roland tr-707 ja Korg DDD1. Visuaalide tarbeks aga vanakooli Nintendo NES ja Sega Mega Drive konsoole ning Gameboy’sid. Video bendimine on Gijs’i sõnul siiski väga keeruline, kuna selles peab maadlema liitsignaalidega. „Audio annab palju rohkem andeks,“ arvab ta.

KIIBITSEB MUUSIKAT PROGEDA Gijs toodab ohtralt kohati mürarikast ja kohati naiivsekõlalist lo-fi tehno ja 8-bit kiibimuusikat, millest suur osa on kuulamiseks üleval tema kodulehel.

Produktsioonis on Gijs tugev, olgu tegemisel masinad või nende kaudu realiseeritud heliunelmad. Näiteks kord Soomes reisides oli ta eesmärgiks iga päev üks lugu valmis teha. Tulemuseks 27-träkine projekt „Gijs in Finland“.

Külalisesinejana on Gijs reliisinud paar singlit netileibeli-promootorkollektiivi 8bitpeoples alt, mille hingekirjas on ka sellised artistid nagu Nullsleep ja Bit Shifter. Esineb Gijs enamasti muusiku ja videokunstnikuna üheaegselt. „Mulle meeldib mõlemat korraga teha – mängida Gameboy’ga muusikat ja oma Cam Seq’iga visuaale teha. Kuna mu lood on peaaegu täielikult programmeeritud – ja laivi tehes on minu osaks vaid stardinuppu vajutada – on mul võimalik visuaalidele keskenduda,“ selgitas ta.

Suurem osa selle elektrooniku loomingust valmibki Gameboy ja spetsiaalselt taskukonsooli jaoks välja töötatud Little Sound DJ nimelise tarkvara abil, millest viimase programmeeris korra ka Tartus Eclectical esinenud Rootsi kiibimuusikamees Johan Kotlinski alias Role Model.

Oma Gameboy-muusika puhul peab Gijs olulisimaks saundi ennast, kuid püüab siiski meloodilisest küljest rohkem areneda. „Ma arvan, et muusika puhul

on oluline lihtsus ja meloodia. Gameboy puhul on mu võimalused saundi mõttes väga piiratud, mistõttu pean pingutama, et just uute meloodiate peale tulla,“ märgib ta.

Lisaks Gameboy’le rakendab Gijs oma heliloomingus veel mitmeid saundikombaine, millest enamiku on ta leiutanud ja kokku pannud ise. Näiteks Totem Tone Wheel’i, mis baseerub vanasti orelites kasutusel olnud pöörleva helirulli tööpõhimõttel, mille siinustoone saab elektromagnetilise adapteri abil elektrivooluks ja sealt edasi didgeridoo-kõlaliseks heliks muundada. Samuti katsetab Gijs erinevate salvestamis- ja kopeerimistehnikatega (isetehtud grammofonsalvesti).

Enamik Gijs’i keerulisemaid agregaate on sequencer’id ehk manipulaatorid, mille ühendamisel muusikavõrku saab sellesse sisenevaid signaale omal moel moonutada. Siinkohal aplodeeriks meistriteose, Hard Soft Synthesizer’i ehk multifunktsionaalse monoheli manipulaatori kõrval ka Gijs’i vokilaadsele puidust Seq01’le, kassettpleiereid miksivatele Tape Seq’ idele ja 5 Volts Sequencer’ile, millega saab muuta ükskõik millise 5-voldisel toitel töötava heliaparaadi saundi.

TRIBUUT TASKUKONSOOLILE Gameboy tundub olevat Gijs’ile kõige hingelähedasemaks aparaadiks – neid on ta kasutanud nii muusika kui visuaalide tegemisel. Üks Gijs’i samaaegselt lennukamatest ja (eba)praktilisematest leiutistest on vaimukas austusavaldus nimetatud konsoolile – Gameboy tellised. Gijs’i sõnul ei olnud idee eos kuigi raske tulema, kuna klassikalise Gameboy fännid, kelle hulka mees ka ise kuulub, hüüavad oma armastatud taskusõpru „telliskivideks“ (the brick). „Tahtsin panna Gameboy telliskivi kujul kauem elama – seega oli projekti sees teatud arheoloogiline moment,“ mõtestas Gijs oma muidu ka äriliste sugemetega ekstsentriliste telliste projekti.

Hetkel Hollandi valitsuse disainistipi peal töötav, muidu programmeerimise,

Benditud Casio SK-1t

Gijs Gieskes _ video / muusika / elektroonika

veebisaitide haldamise ja aeg-ajalt laekuvate kunsti- ja disainitoetustest elatuval Gijs’il ei ole midagi selle vastu, et ka mõni oma teistest taiestest maha ärida. „Jah, ma müün oma asju küll, aga ostuhuvilisi on üldiselt vähe,“ tunnistab ta ja loendab, et tavaliselt leiab uue omaniku vaid null kuni kaks koopiat tehtud instrumentidest. Infoks neile, kellel müür või lillepeenar ehitamisel – üks netist tellitav värviline Gameboy-tellis maksab kümme eurot pluss postitus.

KARKASSIKUNSTI ABC Nii uskumatu kui see ka pole, ei oma kirjeldatud keeruliste masinate autor üldsegi mingit elektroonika-alast väljaõpet.

Tuleb välja, et Gijs on hoopis pühendunud tööstusdisainer. Kitsamalt on tema teemaks meeste ja identiteedi küsimusega tegelev kontseptuaalne disain. „Mu ideed põhinevad probleemidel, millele lahendust otsin. Sageli tekitan probleemi kunstlikult, et seda siis lahti harutama asuda,“ heidab Gijs valgust oma inkubaatormeetodile. „Instrumendi lõplik välimus on väga tähtis,“ arvab ta.

Seepärast näeb Gijs ka päris palju vaeva, et oma agregaatidele samaaegselt ilus ja mõtekas vorm anda – tema masinate karkassid ja nupud on alati detailideni läbi mõeldud ning näevad samas väga mängulised välja. Näiteks üks benditud Casio sünt meenutas nõukaaegset mehaanilist autorallimängu või plaadimängijat ning üks magnetliidese saanud sünt tuletab meelde väikest ksülofoni. Tegelikult aga on Gijs’i aparaadid ehitatud hoopis rangetel disainipõhimõtetel. „Koolis õppisin, et masina küljes ei tohi olla midagi otstarbetut. Järgides seda reeglit näeb kõik hea välja,“ leiab mees ja nendib, et selles osas on siiski väga lihtne vigu teha, mille parandamine võtab palju aega. Gijs’i instrumendid paistavadki – hoolimata värviliste juhtmete rägastikest – lakooniliselt funktsionaalsed ja leidlikud, tasakaalustades ta veebisaidi disaini, mille puhul jääb kohe meelde agrovõitu eitbit-esteetika ja hüsteeriliselt neoonne värvigamma, mis on omane Gijs’i loomingule.

Teine reegel, mille vastu Gijs püüab mitte eksida, on masinate kompaktsus, kuna Gijs’i tuppa pole varsti seal paikneva kola tõttu enam võimalik siseneda. „Igal juhul üritan kõik masinad võimalikult väikesed teha. Siis on neid ka lihtsam näiteks kontserditele transportida,“ teab ta hea omast käest. Ehitamiseks vajalikku varustust ja materjale hangib Gijs hollandi second hand kolaga kaubitsevatelt veebilehtedelt, kauplustest või turgudelt, tellib eBay’st ja Digi-Key’st ning ostab kohalikest elektroonikapoodidest. Materjalide valikul ja masinate ehitamisel Gijs mingitest äratuntavatest

loosungpõhimõtetest ei lähtu, ehkki kasutab näiteks palju puitu. „Ehitamine on lihtsalt lõbu ja ma ei tea, mille muuga võiksin tegeleda,“ tunnistab ta.“Kui saaksin päikeseenergia kasutamist arendada, teeks ma seda kindlasti, kuid jään esialgu veel reaalsuse piiridesse,“ poetab see täiesti ebareaalsete masinate autor. Ehk leiab ta varsti sellekski võimaluse.

IDEE ON PÕHILINE „Iga kord kui midagi ehitan, tundub, et läheb järjest paremini. Alguses tegin ikka väga palju vigu. Aga kui praegu midagi kokku panen, hakkab see sageli justkui iseenesest kohe tööle,“ naudib Gijs kogemuse vigadevastast vaktsineerimisvõimet. „Aga tehes midagi esmakordselt, on möödalaskmised paratamatud,“ ei ole ka algajatunne Gijs’ile võõras. Tehnika ehitamine ei ole kuigi lihtne lõbu, veelgi vähem suurejooneliste inseneriprojektide elluviimine. Paljude suurte ideede realiseerumise teel seisavadki paratamatult proosalised takistused – Gijs ei tee saladust asjaolust, et paljud ta ideedest jäävad teostamata, kuna need on liiga keerulised. „Idee peale tulla on imelihtne, kuid millegi töötava ehitamine tegelikkuses üsna raske,“ selgitab ta. Näiteks neli kuud kestnud Hard Soft Synth’i nikerdamist peab Gijs seni kõige rohkem aega võtnud projektiks. „Sellepärast läks nii kaua, et ma pidin Arduinot (elektroonika prototüüpimise platvorm – toim.) kasutama õppima ja tegema päris palju skriptimist, millega polnud varem kokku puutunud,“ seletas Gijs. Arduinost on Gijs viimasel ajal erilisse vaimustusse sattunud ning nuputab pidevalt uusi võimalusi selle käikulaskmiseks. „Ma jalutan iga päev ringi, igasugused mõtted peas. Lõpuks ometi võivad paljud neist tegelikkuseks saada, sest õppisin Arduinot käsitlema. See on eriti lihtne ja praktiline,“ rõõmustab ta.

Milliste leiutistega Gijs järgmisena lagedale tuleb, on raske ette kujutada. Küll aga saab protsessil pidevalt silma peal hoida, sest ehitamise vahepeal lõbustab Gijs ennast oma saidi pideva täiendamise ja külaliste heameeleks ka kõikvõimalike interaktiivsete karussellide progemisega.

Seega, kellele pakub pinget chip-muusika progemine ja DIY-tehnika, on Gijs’i koduleht eriti heaks know-how staabiks.

Seal on Gijs lahkelt jaganud spetsiifilisi ülevaateid oma projektidest, riputanud üles videosid, helisämpleid ning nõuandeid näiteks Gameboy loominguliseks rakendamiseks. Muideks – kui Gijs’i kodulehel linki „soundtoys“ klikkida, jõuab ühele naljakamatest süntesaatoritest kogu Võrgus.

Sahtel nr. 7

anImatIon arduIno arkaos cIrcuItbendIng emI fIeldrecordIng gameboy gameboycamera gramophonerecorder Instruments lsdj mIcromusIc mp3 nes overclockIng pcb rom hackIng schematIcs sega sequencer soundtoys souvenIrs table-draW teleteXt toneWheel underclockIng vht vIdeo vIsual-equIpment Walkman Webtools Workshop 92.

Gijs Gieskes _ video / muusika / elektroonika

Sahtel nr. 7

Camera Sequencer 1

PCB Puppet

Benditud Sega Mega Drive 2

Feedback Video Log

www.gieskes.nl Gameboy Bricks 93.

Tape Sequencer 2

Stabilisaatorid _ video

Sahtel nr. 7

stabIlIsaatorId Tekst: Elen Lotman

Hetkel, mil konsentreerusin peamiselt sellele, et mitte tänamatult täis oksendada oma kaaslast, ekslesid mu mõtted stabiilsusele. Olin kõvasti pingutanud, sest mu kõrvalistuja ei olnud millegagi sellist kohtlemist ära teeninud. Tütarlast pahaaimamatult kinno kutsudes ei saa ju arvestada võimalusega, et ta su täis oksendab. Miks peakski keegi taipama kinno „Cloverfieldi“ vaatama minnes kaasa võtta tagavarariided? Seetõttu sulgesin silmad ja mõtlesin stabiilsusele.

Silmad liiguvad vahetpidamata, kuna silma nägemisteravus on ebaühtlane ning võrkkesta keskosas on see kõige teravam. Järelikult selleks, et aju saaks ümbritsevast maailmast ehitada fokusseeritud kujutise, peavad silmad vahetpidamata liikuma. Silma taolist liikumist nimetatakse sakaadiliseks ning näiteks praegu, kui sa seda artiklit loed, liiguvad su silmad sakaadiliselt ridade vahel.

Tajupsühholoogia-uuringud on andnud tõestust, et kui inimese meeleelundeid vastu tema tahtmist segada, võib see tekitada halba enesetunnet, hallutsinatsioone ja isegi psüühikahäireid. Näiteks Guantamo Bay vangide piinamiseks kasutati nn sensoorset islolatsiooni – neil kaeti kinni silmad ja kõrvad, pandi kindad kätte ja hingamismask ette, et nad ei saaks blokeeritud meeleelundite tõttu vabalt maailma tajuda Juhul kui see toimub vastu tahtmist (kui seda teha tahtlikult, võib sensoorset isolatsiooni kasutada nt mediteerimise abivahendina), ütleb aju sellise käitlemise peale tavaliselt „thanks, but no thanks“ ja paneb pillid kotti.

Kui ekraan on väike ja asub piisavalt kaugel (nt teleka puhul), siis ei ole silmal põhjust sakaadilisi liikumisi teha, vaatamine keskendub ühele punktile ning silm langeb „vangi“. Piisavalt pika vaatamise järel jõuab vaataja hüpnoosilaadsesse seisundisse ning võib teleka liikuvat pildikest vaatama jäädagi, isegi kui nähtav teda otseselt ei haara. Vastupidine olukord tekib, kui ekraan on suur (kino) või asub silmale väga lähedal (arvuti).

Sellisel juhul peab silm väga aktiivselt ja suure ulatusega liikuma, et kujutist ajju saata. Kui pilt on väga muutlik ja ebastabiilne, nii et silm jääb ajule kujutise saatmisega hätta, tekib sensoorne häire ning süütu käsikaamera võib tekitada terrorismivastase sõja vangile tehtavaid piinasid. Kuna enamike filmitegijate eesmärk on luua vaatajas emotsioon, et ekraanil nähtav on „päris“, tekitamata seejuures tugevaid füsioloogilisi reaktsioone (sest vaataja võib lihtsalt kinost jalga lasta), on filmitööstus töötanud välja terve paleti erinevaid kaamera stabiliseerimise süsteeme.

akude või optika abil, muudab raskuskeset nii, et käest filmimine muutub ebamugavaks. Seetõttu tasub kaamera stabiliseerimise abivahendina kasutada midagi natukenegi vähem liikuvat kui käe ranne, paremini sobiksid näiteks õlg või maapind. Fotograafid on ammu avastanud monopod'i rõõmud – väikeste kaamerate puhul sobib kolmjala asemel kasutada üksjalga. Isegi seda maha mitte toetades, vaid lihtsalt käes hoides, päästab see randmeliigese ebastabiilsusest. Üksjala saab teha suvalisest harjavarrest, mida kodutöödel kasutatakse, seejuures on oluline, et varre otsas olev kruvi sobiks kaamera põhjas oleva kruviauguga (kuhu muidu kinnitatakse statiiviplaat).

Need, kes on rulaga sõites filminud, on kindlasti katsetanud ka liiva või muud raskust täis kotti. Kui kaamera sinna peale kinnitada ja hoida kotti rihmadest niiviisi, et koti raskus hoiab selle külge kinnitatud kaamera maapinna suhtes enam-vähem paigal, on see tunduvalt stabiilsem kui kummargil sõites ja kaamerat käes hoides.

Peamiselt aitab kaamerat stabiliseerida selle raskus. Kuigi selline mulje võib jääda, ei ole filmitööstuses kasutatavate kaamerate massiivsuse põhjuseks sugugi see, et suur kaamera on operaatorile samasuguseks jäsemepikenduseks nagu mõnele mehele Hummer. Põhjuseks on hoopis see, et kui kaamera on kerge, mõjuvad talle destabiliseerivalt ka kõige väiksemad liigutused, mis pika optika puhul veelgi võimenduvad. Väikese kaamera raskemaks muutmine, näiteks

Kraanad, kärud, relsid ja steady-cam’id on filmitööstuse teine lahendus kaamera liikumapanemiseks nii, et see jutustaks lugu ilma vaatajate maosisu kino põrandale kutsumata. Üks tõeline guerilla-filmi sõdalane ehitab endale ise just sellise jurgise, mida tal kaamera liikumapanemiseks tarvis on. Netist leiab sellise kraami tegemisõpetusi otsisõna “DIY” (do-it-yourself) do-it-yourself) abil. Üks üsna mõnus do-it-yourself leiutis on DIY skater-dolly, mille koduse variandi saab suuremate raskusteta 94.

Stabilisaatorid _ video

ehitada vineeri ja rula- või rulluisurataste abil. Ühe ülal asuva foto peal on näha üks versioon, mis oli valmistatud Ramasola Studios. Skater-dolly on praktiline riist, kuna sellega saab filmida nii maapinnalt, kui vajaduse korral ka kõrgemalt. Selleks on vaja tellitava kõrgusega riiuli abil tekitada maapinnast kõrgemal asetsev sile pind. See näeb küll naljakas välja, aga oskus enda üle nalja teha on niikuinii hädavajalik omadus, et karmis filmitööstuses läbi lüüa. Nii et parem on varakult alustada.

Igaüks, kes on supermarketis ostukäruga ringi rallinud, teab, et iga ratas armastab sõita eri suunas. Sellise asja vältimiseks on filmimaailmas kasutusele võetud relsid. Kärurelsside süsteemi ehitamiseks piisab rula- või rulluisuratastest ja armastusest ketaslõikuri vastu. Väikesele kaamerale võib relsid ehitada ehituspoest ostetud metall- või PVC-torudest ning isegi kahest pooleks lõigatud hularõngast, mis on sirgeteks torudeks painutatud. Kahest torust koosneva relsi peale tuleb tekitada nelinurkne alus, mille igas nurgas on kaks üksteise suhtes viltu asetsevat rularatast, nii et kummalegi poole relssi jääb üks ratas. Kuna see viimane lause kõlas nagu maailma kõige arusaamatumate lausete vanaisa, saab selgema ettekujutuse juuresolevatelt piltidelt.

Inimkehast tekkivate liikumiste stabiliseerimise süsteeme on filmikunsti saja-aastase ajaloo jooksul 95.

Sahtel nr. 7

leiutatud igasuguseid. Kuulsaim neist on Steadicam (sic! sic! Registreeritud kaubamärk kirjutataksegi grammatiliselt valesti – i, mitte y-ga). Süsteemi mõte on kaamera balansseerimine vasturaskuste abil, mis neutraliseerivad ära nii kaamerale mõjuva gravitatsioonijõu kui ka liikumise käigus tekkiva tsentrifugaaljõu. Samas ei ole Steadicam mingi imeriist, millega isegi vanaema suudaks rediste rohimise pausi ajal seljasirutuseks Matrixi valmis filmida. Steadicami kasutamiseks on vaja pidevalt treenida ja harjutada, vastasel juhul ei ole tegemist mitte sujuva, vaid ujuva liikumisega. Viimane võib küll abiks olla kui tahate vaatajas purjusoleku tunnet tekitada, kuid selleks, et silma sakaadid oleksid ajule vastuvõetavad, on Steadicami tehnilisest täiusest olulisem operaatori treenitus ja osavus. Väikestele kaameratele on välja mõeldud erinevaid süsteeme, mis kasutavad sama põhimõtet, näiteks Glidecam ja Pogocam. Sarnast süsteemi, kuid mille puhul kaamera asub allpool, nimetatakse DoggyCamiks, sest sellega filmimine on nagu koeraga jalutamine.

Kui filmida rula pealt, saab improviseeritud DoggyCami teha ka kokkupandud statiivist või monopod’ist. Sel juhul hoiate kaamerat tagurpidi statiivi otsas ja kaamera enda raskus stabiliseerib seda. Pärast tuleb ainult pilt montaažiprogrammis õigetpidi keerata. Selline süsteem on rulatrikkide filmimisel väga käepärane ning kui operaator sõidab ka rulluiskudega, on tulemuseks peaaegu

sama vägev vaatepilt, mis avaneks mängu ajal hokikepile. Olete te kunagi mõelnud, kuidas näeb maailma hokikepp?

Inimkeha külge saab kinnitada ka süsteeme, mida müüakse easy-rig nime all. Taoliste süsteemide põhimõte seisneb selles, et operaatori selg stabiliseerib kaamerat. Selja külge on kinnitatud üle operaatori pea ulatuv kaardus otsaga tugivarras, mille otsas ripub kummi või tagasikeerduva trossi küljes kaamera, mida operaator käte abil juhib. Sellise mehhanismi DIY-versiooni saab ehitada endale näiteks veneaegse matkakoti metallraamist, metalltorust ja tugevast tööstuskummist, mille otsa riputatakse kaamera. Lausa hädavajalikuks muutub siis aga eelpoolmainitud huumorimeel, sest agregaati avalikus kohas seljas kandes, saadab sind terve päeva kaaskodanike kõrgendatud tähelepanu.

Kraanamehhanismid sobivad nii üles-alla liikumiseks kui ka lühikesteks horisontaalliikumisteks. Koos väikese kaameraga kasutatava DIY-beebikraana ehitamiseks on vaja statiivi, mille peale installeeritakse õngeridva moodi konstruktsioon, mille ühte otsa kinnitatakse kaamera ja teist kasutab operaator juhtimiseks.

Juhtimise lihtsustamiseks ja stabiliseerimiseks võib näiteks vana jalgratta kahvli lahti monteerida ja samuti kasutusele võtta. Kõige primitiivsemate kraanamehhanismide maailmameistritiitel läheks aga süsteemile, mis koosneb

Sahtel nr. 7

Stabilisaatorid _ video

treppredelist, selle peale pikali pandud pudelist ja viimasele toetuvast pikast vineerplaadist.

Kui aga juba päris kiiret liikumist vaja läheb, võib mõelda auto kasutamisele.

Auto katuseluugist välja ulatuva süsteemi ehitamine ei ole sugugi keeruline, kuid samas ei ole see ka eriti juhitav. Kui kaameral on olemas pildiväljund, võib mõelda lisamonitorile, mida saab akna kaudu kaameraga ühendada. Seejärel on autos istudes võimalik näha, mis kaadris paistab ja juhendada autojuhti. Kui satute sel viisil filmima lauspäikese käes, ärge unustage pildiotsijat allapoole keerata või kinni katta, sest sinna sisse paistev päike ei pruugi kaameraga hästi läbi saada.

Kõik need süsteemid ei ole muidugi mõttekad, kui filmitegija eesmärgiks on vaatajates füüsilise reaktsiooni tekitamine. Filmiajaloost leiab mitmeid huvitavaid näiteid sellest, kuidas panna vaataja end kinos tundma nagu sõidaks ta 1986. aastal Ikarus bussiga Lõuna-Eesti kruusateedel. Üks hilisem selline linateos on kindlasti „Cloverfield“. Ma ei oksendanudki oma kaaslast täis, muuseas. Seda peamiselt tänu asjaolule, et pool filmi mõtlesin stabiilsusele. Silmad kinni.

P.S. Ahjaa! Lendamisest tahtsin ka paar sõna öelda. Need, kes oleks tahtnud linnuna sündida, aga läks veidi nihu ja

sattusid inimkeha gravitatsioonivangistusse, on avastanud maailmas väga populaarseks muutunud hobi nimega First Person View (FPV või RPV). Täpsemalt tähistab lühend videopiloteerimist RC (radio control) lennuki, helikopteri või mõne muu mudellennumasinaga (või ka sõitva ja sukelduva liikuriga). Üks üpris põhjalik sait selleks, et saada esimene FPV doos lennusimulatsiooninarkomaania teel, on www.fpvvideo.com Ei pea olema just kõige teravam pliiats karbis välja mõtlemaks, et mudellennuki külge saab kinnitada väiksemaid kaameraid või mobiiltelefone, mis filmimisega hakkama saavad. Aga see kjubeklane, kes taipas ühendada kaamera virtuaalse reaalsuse prillidega, mis edastavad signaali prillide kandja ja lennukimudeli juhtija pea liikumisest, võib küll saada aasta teravama pliiatsi tiitli. Sel ajal, kui ameeriklased tegelevad ilmselt MI tagatubades asja uurimisega, müüvad Šveitslased sellist kraami juba ka tavainimestele (www.rc-tech.ch).

Miks mitte valmistada endale ise virtuaalreaalne lennumasin? See võimaldab näiteks üritusi linnulennult filmida ning sobib eriti hästi neile, kes enda keha päris lennuki peale ei usalda. Virtuaalse keha lennuõnnetus läheb ju maksma ainult kaamera ja mudellennuki hinna.

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud erinevaid internetimaterjale. Kui käed ehitamise järgi sügelema hakkasid, leiad rohkem infot siit:

www.jorenclark.com/whitepapers.html www.homebuiltstabilizers.com www.blog.makezine.com/archive/2008/04/diy_micro_dolly.html www.stormforcepictures.com/howto-buildacameradolly.php www.stormforcepictures.com/howto-buildacameradolly.php www.codydeegan.com

96.

Stabilisaatorid _ video

Sahtel nr. 7

RC-Tech mudellennukivarustuse pildid ajakirjast Modellflugsport.

97.

My name is Kawasaki. Nice to meet you. I've heard of you. Thank you.

Great. Short and sweet. Very Japanese. I like that.

This way, please.

My name is Kawasaki. Nice to meet you. I've heard of you. Thank you.

Good night. Thank you. Thank you.

All right. Thank you.

You know who that is? It's not him.

Thank you. Enjoy your stay with us.

Thank you... What's this?

And Mr. Tanaka.

Thankthis? you. Thank you.

Thank you... What's

Thank you very much.

Can you believe it? Okay, maybe it is.

So, what He's here with us. I'm gonna go talk to him. Shut up. Shut up. are you doing here? Yeah.

Thank you.

And we will pick you up in the morning?

Mr. Harris, welcome to Park Hyatt Tokyo.

I'mYeah. in your arms

And you are kissing me

Mr. Harris, welcome to Park Hyatt Tokyo. Yeah.

We'reOdds. here on business.

Sunset Loved it.

but it's just so much better if they're just skinny and nerdy like they came in, you know.

Bye. Love you. Bye.

And, um, I don't know...

Do you think this is done?

I just... I don't know who I married. Look, can you wait a second?

Ow.

Um, I don't know... I went to this shrine today. Mm-hmm?

Just hold on. I'll be right back. Okay, sure.

I do

The label guy just kept saying, "More lock and loll,"

Okay. Have the best time. Just call me when you get back.

I don't get that close to the glass until I'm on the floor.

As soon as I can.

I do

You're beautiful I do

Well, why do you have to pointI love out how you stupid everybody is all the time?

I do

Okay, arigato, arigato.

Aah!itMoshi moshi.!

I thought was funny.

Forget it.

Evelyn Waugh?

Well...

t? You know... You know, not everybody went to Yale.

I do

and, you know, really helpful.

I love you I do He made me feel really comfortable, so...

Um...

Okay.

Hai. Okay. Hai. Hai. Okay. so we have all these different things in common.

So there's hope... There's hope in reincarnation, I think.

So there's hope... There's hope in reincarnation, I think.

So, you know, we both really like Mexican food...

What was it like working with Keanu Reeves?

This book is about finding your soul's purpose or destiny.

and yoga and...

does.

Everybody thinks that. Yeah, 'cause you look so...

Oh,Everybody you wanna come?

I hope your Porsche works out.

okay.

I do

I do

he eventually gets reincarnated.

he eventually gets reincarnated.

You know, I guess the reason why I likeJapan the best...

Me

You're beautiful Konnichi wa. Hello. Hi.

and, you know, really helpful.

I love you

He made me feel really comfortable, so...

because although Keanu dies, before you've even gotten here.

Did you ever wonder what your purpose in life is?

Bye.

You're beautiful

because although KeanuAnd dies, we both have two dogs, and we both live in L.A.,

Hey, John, we gotta go. Oh. Yeah.

You purpose know... You know, Did you ever wonderWhat? what your in life is? not everybody went to Yale.

karate!

He was always so... He was always, you know, giving me ideas...

all compacted into a pattern that has been selected by your soul...

Well...

What? Evelyn Waugh was a man.

Oh, come on. She's nice.

What was it like working with Keanu is Reeves? because I really feel close to, um, Buddhism.

I do That's part of what drew me to Midnight Velocity as well,

I do

To Scarborough Fair Parsley, sage

I really feel... I really believe in reincarnation.

I love you

I do

- I always think of Sean Connery. Seriously. - No, no.

- I always think of Sean Connery. Seriously. - No, no.

Okay, close your hand, please.

Huh?

out of all Asian countries...

I thought it was funny. Forget it.

You mean "more," or "Roger Moore"again? Yeah. Yeah.

Yeah. Okay. L... I...

Am I drinking? As soon as I'm done.

You're beautiful The Inner Map Theory is an example ofhow each soul begins with an imprint,

I love you The Inner Map Theory is an example ofhow each soul begins with an imprint,

I do

Mo I do

"Loger" Moore?

"Loger"Moore? "Loger" Moore.

Joey Bishop would you like? Yes. Just change film.

is because I really feel close to, um, Buddhism.

soul her? has its path, but sometimes that path is not clear.

Why do you have Every to defend

Okay. Yeah.

Yeah. Okay I love you

I do

You know "Loger" Moore? Roger Moore?

You're beautiful Well, why do you have to point out how stupid everybody is all the time?

You're beautiful

And, uh, 007?

He drinks martinis, but okay, I got it. 007 yeah.

I do

Are you drinking? No?

It was just a pseudonym, for Christ's sake.

Why do you have to defend her?

I do

I love you

Yes You're beautiful

You're beautiful

Close my... Yes. Sorry.

That's good.

Yeah.

More t... Am I drinking? As soon as I'm done.

You know? Call me. Okay? Yeah. Okay.

Aah! Moshi moshi.!

Great.

I need more tension, please.

- Let's all go out for a drink sometime. - Yeah.

Close my... Yes. Sorry.

I do

Rat P... Rat Pack?

I need more mysterious and, uh...

I'm under Evelyn Waugh.

IListen, love you

You're beautiful

I think I know what you want. You want this, right?

Rat Pack. Yes, please. Oh, right, right.

I think I know what you want. You want this, right?

Can you put your hand close your face?

Yes.Moore.

Close your face, please.

Didn't you get the Sean Connery one over here? No. "Loger"

Yes. Close your face, please.

That's more of Dino. That's Dino. Yeah, yeah, yeah. I do

"Lat Pack. " You know "Lat Pack"?

Can you show mysterious? Mysterious.

Close your hand. Yeah... Close it?

Close your hand. Yeah... Close it?

I love you

I do

I do

Can you show mysterious? Mysterious.

I'm sorry, Naka. What?

Okay, close your hand, please. Huh?

You so gentleman, yes?

Yes, I should be doing movies, yes, but... And "Lat Pack.

Old" Blue Eyes. Yeah.

love Pack. you " Yes, I should be doing movies, yes, but... AndI "Lat I do

I need mysterious face.

So, can you put your hand close your face, please?

You're beautiful

You are a movie star, yes?

You're beautiful

Forget it. Call me back.

et it. Call me back.

Yes, pleas What?

You are a movie star, yes?

"Sinatora. " You know "Sinatora"?

This is not whiskey. This is iced tea. If you gave me real whiskey...

I love you

I do

I do Please. Thank you.

A- ring-a-ding-ding. Yeah.

Yes. You want a whiskey?

I do

Oh, oh, oh. Shh. Okay?

More mysterious. Yeah. I'll just try to think, "Where the hell's the whiskey?"

How's this?

You're beautiful

You're beautiful I love you

I do Welcome back, Mr. Harris. Yes, Mr. Harris.

I do

But then you try to... I mean, you know...

All right, you're scheduled leave Friday, butglass we'll hold foronyou I don't gettothat close to the until it I'm theSaturday. floor.

to leave Friday, but we'll hold it for you Saturday.

You're breaking up, Fred. There's no reception in this studio.

I love you

Yeah, that's exactly what I was saying. I love you I do

I do

but it's just so much better if they're just skinny and nerdy they came in, you know.

That'slike what I think.

Okay. Have the best time. Just call me when you get back.

ve. L- I gotta get out of here.

know? Call me. Okay? Yeah. Okay.

Yeah, that's exactly what I was saying.

Do

I don't think I... I like massage anymore

Well, I'll stop later.

You're beautiful Yeah.

I love you

I do but the band wasn't tough at all.

I do

I do

And I didn't feel anything. You know?

They should let them be who they are. Don't you think?

You're beautiful

I love you

I do Nothing. It's okay. I'll call you later. Okay?

Thank you.

It's just so bad for you, though.

They should let them be who they are. Don't you think?

rock and roll clothes,

Sorry. What were you saying?

I love you I do these monks and they were chanting. there were

And, um,

nd they were chanting.

God!

At the fitting today, they had all these...

You're beautiful

You're beautiful You're beautiful I love you

Mr. Kazu sent me. Oh? I like to. I don't really smoke that much.

They're making them wear all these Keith Richards clothes, and it's just ridiculous.

Oww!

It's great here. It's really great.

oday. Mm-hmm?

Mr. Harris? Yes?

I don't know. I don't know.

Would you... Would you please stop smoking?

They're making them wear all these Keith Richards clothes, and it's just ridiculous.

Hey. Oh, my God. How's Tokyo?

Yeah? Great.

Bob? Bob Harris? You're awesome, man.!

But there seems to be

Lauren?

Charlotte! Hey!

Um, seeing friends. Seein

He's here with us. I'm gonna go talk to him. Shut up. Shut up.

I even tried ikebana, and John is using these hair products.

Hello?

I heard he did his own driving. Did you do your own driving?

It looks like him, but it's not him.

Something good? Mm-hmm.

And Mr. Tanaka. Thank you. Thank you.

Okay. Okay. See you tomorrow.

Four buses... And he took that thing and everything exploded.

You see that guy? Yeah.

Mr. Harris, welcome to Park Hyatt Tokyo.

Good night. Thank you. Thank you.

And Mr. Awinami. Nice to meet you.

Man, that car chase... I couldn't believe it.

This way.

We're all... You're all really tired, I'm sure. See you tomorrow.

And Miss Shibata. Hey, I need that.

- Welcome to Tokyo. - Thank you very much.

Thank you.we'll Have nice stayclub. withYeah. us.

Finish this drink, then goato a jazz

Thank you. Have a nice stay with us.

And Mr. Mori from Suntory. Hi.

Welcome to New Tokyo International Airport. Welcome.

Loved it.

Finish this drink, then we'll go toSunset a jazz Odds. club. Yeah.

Mr. Harris, pleased to welcome.

- My pleasure. - Yeah, get some sleep, ya?

Mr. Harris, pleased towill welcome.

For you. Thank you.

- My pleasure. - Yeah, get some sleep, will ya?

Like, I'll take that and putday a delay it,him so it's like...

Every theyon told they put poison in the food.

You're beautiful

You're beautiful

Cheers to that, huh? Cheers to that. You're beautiful

Yeah, sure.

You're beautiful

You're beautiful

Okay. Yeah.

Thank you! I know, but it's...

You're beautiful

Every day they told him they put poison in the food.

I love you Kanpai.

I love you

I love you

I do

Wait.! Take me with you.!

I love you

I do

You

I love you

I do

Stepped out of a dream

I love you

I do I mean, I eat whatever. I have a really high metabolism.

I do So they would always make themselves throw up after every meal.

I do

Wish I could sleep.

One, two, three, and okay.

Mmm!

All right.

I do

IEverybody do is always, like, "Kelly, you are anorexic. "

I do

Me too.

I do

And I'm, like, "No, I'm not. " I eat so much junk food, you wouldn't believe it.

One, two, three, four.

You don't listen to hip-hop? Uh...

That's some crazy shit.

He, um, fought on the American side of the Bay of Pigs in Cuba.

Oh, my God! You guys gotta listen.

You don't think he sounds kinda goofy? No!

He, um, fought on the American side of the Bay of Pigs in Cuba.

He was taken prisoner, and the whole time he was there they tortured him about food.

Everybody thinks that. 'cause lookfood. so...

He was taken prisoner, and thedoes. wholeEverybody time he was there theyYeah, tortured himyou about

I love you

kept telling myself that I just wanted to be ready in case we go to war tonight.

Okay. SeeI ya.

Um,then?

Bob, this is Charlie Brown.

I have that. Did it work out for you, I love you I do

I don't know.

I love you

I do

Oop...

I love you

I do

My bathroom is messier than yours.

Obviously.

And it's not like you're not tryin'.

Uh, anybody ever tell you you may be too small?

Uh, anybody ever tell you you may be too small?

You really are having a midlife crisis, huh?

Let's go. Wait!

I kept telling myself that I just wanted to be ready in case we go to war tonight.

Gonna use my arms Gonna use my legs

Thanks. This is hard.

Oh, Jesus.

I could feel at the time

'Cause I'm Gonna make you see

With her feet down to the ground

More than this

Gonna make you see

Over there

Tell me one thing

Tell me one thing

no Hey, you know, those carpetOh, samples... you were right about the burgundy.

It wasn't even close.

uh, it. there were Japanese surfers there, Blows the others away. I'm glad And, you like

As free as the wind

So special Special?

and the guy was playing really, really, really great music.

Hopefully learnin'

I gotta have some of your

Why the sea on my theeyes tide Close

Why the sea on the tide

I don't know

I should've found out what was and brought some... that burgundy would've been good in itthis house, really. Really?

How you could not love me now

Japan... "Appuh. " Nannen.

We're not going to another hospital, so whatever you say is okay.

Yeah. Switched to beer, huh? Go.

Let's try "mixed internal. "

It was... Yeah. That toebe, is almost dead.

Gotta you know, in this country... somebody's gotta prefer a black toe.

I saw a great house tonight that you would've loved, and...

Feel me now

Has no way of turnin'

as... Yeah. That toe is almost dead.

Okay.

Go. Go. You might want to switch to sake.

I gotta take you to a doctor. You can't, uh, just put that back in the shoe.

Stop.

Or we should probably hang around until someone orders it.

No. I don't think so.

ve black toe over in this country.

Irun desuka.

Uh... For, uh, her... emergency room.

"In desuka"? Irun desuka.

I'm stuck.

Why do they switch the "R"s and the "L"s here?

No.

And they turn out to be the most...

Every girl goes through a photography phase.

Look at you.

and what you want,

That's hard.

You know, like horses?

ould never be as much fun.

Whatever you say. You're the boss.

You know?

But I'm so mean.

Only if you want to.

Okay. Okay, bye.

Matthew Smellick!

Thank you for coming Enjoy your, your trip? I had a great time.

Hai.

Listen to the girl

Excuse me. Ar-Aren't you Bob Harris? Yes, I am.

Are you going right now? Yeah. And my bodyguards are in here.

That I can do for you I'll be your plastic toy

All right. Aren't you gonna wish me "Have a good 'fright,"' or something?

I'll be your plastic toy

Just like honey Ju

Just like h

Eating up the scum

In her honey dripping Beehive

Just like honey Just like honey

For you

Moving up and so alive Hey, hold on here. Let me out. Thank you.

Jus Just like honey Just like honey

For you

As she takes on half the world

You're welcome. Thought I'd missed you.

Are you going right now? Yeah. And my bodyguards are in here.

I had a very good time.

I can do

I can do

Bye.

Hai.

Just like h Is the hardest thing thatJust like honey

Is the hardest thing that Bye. Bye.

Oh, okay. Well...

Hi. Thank you. Hi.

So good Walking back to you

Okay? Okay.

- Can I take one more picture? - Sure.

How are you? I'm good. How are you?

It's so good All right.

It's so good All right.

Okay. Well, bye. All right.

What are you doing here in Japan? I have to go right now. Excuse me one second.

Mommy

Beehive It's good, so good

Hey, you.

Yeah, right.

What are you doing here in Japan? I have to go right now. Excuse me one second.

Mr.Oh, Harris... okay. Well...

Well, travel safely. I'll see you soon.

Yeah, right.

So,nice to meet you. Thank you very much I guess, good-bye I'm such a big fan. So Nice to meetand you.enjoy my jacket which you stole...

Hello. Hello.

Traces of romance in our heads

Hello? Hello? Bob, it's me.

I got it.

All right. Aren't you gonna wish me "Have a good 'fright,"' or something?

I'm such a big fan. So nice to meet you. Thank you very much Nice to meet you.

ood. How are you?

Okay, um, her ballet recital is Sunday. Don't forget.

Heaven's holding a half moon Thank you. Thank you so much.

Do I need to worry about you, Bob?

so this is good-bye, and, uh...

It's okay. It's okay.

Traces of romance in our heads

Matthew "Snellick. "

But they're getting used to you not being here.

od-bye and enjoy my jacket which you stole...

No. Uh, she just ran into the other room.

Shadows paintin'our faces

Shadows paintin'our faces

They're fine. They miss their father.

You know, I want to take better care of myself.

Midnight at the oasis Send your camel to bed Yeah, I guess you're busy, huh?

Send your camel to bed

How are the kids doin'?

I don't know. I just want to get healthy.

Zoe, come say hello to your father.

Hmm.

Midnight at the oasis

Bye.

etter care of myself.

You wanna come? Yeah, but I can't right now.

Hi.

Well, why don't you just stay there, and you can have it every day?

Oh, I'm... I couldn't hear ya.

You wanna come? Yeah, but I can'tHey, rightyou now. want to talk to Zoe? Yeah.

Hi. Uh, champagne. Thanks.

I'll see you... I mean, I'll talk to you later.

It's just carpet.

Um, I'm going that place, that sushi place in Daikanyama.

Hello?

It'stoLydia, your wife.

Um, I'm going to that place, that sushi place in Daikanyama.

I gotta go. Okay.

I would like to start eating, like, Japanese food.

That's not what I'm talking about. What are you talking about?

from me.

Yeah, I kno

Have a rough night?

We'll take a really short break, and we'll see you in a minute.

Bob, I got things to do.

I don't want all that pasta.

What?

Whatever you like. L- I'm completely lost.

But it's so

The kids miss me, but they're fine.

I would like to start eating healthier.

It's gonna take 12 weeks. Did you like any of the other colors?

and I moved to Los Angeles when John and I got married.

Never to return.

But they learn how to walk, and they learn how to talk, and...

need me to be there.

Mean's okay. Yeah?

I hate what I write.

Um, I grew up in New York,

as you know it,

is gone.

she doesn't...

Keep writing.

I tried being a writer, but...

he boss.

Where'd you grow up?

Your life,

Now she doesn't want to leave the kids, and...

I'm not worried about you.

I just don't know what I'm supposed to be.

Look, um, your burgundy carpet isn't in stock.

Hmm, that's nice.

Yeah. Nobody ever tells you that.

and we would laugh about it all.

I just don't know what I'm supposed to You'll be. figure that out.

Yeah.

you will ever meet in your life.

You know? Take, uh, dumb pictures your with feet.me when I made the movies, Lydia wouldofcome

the less you let...

Let's never come here again, 'cause it would never be things as much fun.you. upset

delightful It's the most terrifying day of your life the people... day the first one is born.

Yeah. It's scary.

We used to have a lot of fun.

It'swhen the most terrifying day of your life the day the first one is born.

Lydia would come with me I made the movies,

You horses?

Weknow, usedlike to have a lot of fun.

The more you know who you are,

They have to amuse themselves. 'Cause we're not makin' 'em laugh.

we're not makin' 'em laugh.

and you want to be with them.

It gets a whole lot more complicated when you have kids.

What about marriage? Does that get easier?

but they're so mediocre, you know.

It gets easier.

Oh, yeah?

Thanks.

Wh

Japan... "Appuh. " Nannen.

Um, I'm going to meet Charlie and those guys at this place called Orange around 10:00

And I tried taking pictures,

Yes.

It gets easier.

Hey, Bob, it's Charlotte.

"Appuh. " "Appuh.

We're not going to another hospital, so whatever you say is okay. " After?

Which er?

Does it get easier?

Oh, for yuks. You know, just to mix it up.

Check out my Chrissie be-Hynde It's fine all of the time

Japan. "Appuh. "

Japan "appuh. " Japan...

Let's try "mixed internal. "

Marcello, come here. Hurry up.

Yeah, it can be for you.

Nihon ni.

Japan.

Okay, do we fill this out? We go over there?

Okay, we fill this out? We go over there?

No! Hey, use thedohorn, fella.

You got a sharp knife?

Is that for me?

Eh...

Careful, okay? No, don't!

I hope you can come and meet us. Bye. How's that song go?

Ahh, so. Ahh...

Yeah. We need a doctor. Hai.

It's not an emergency. I just hurt my foot.

All right. Thank you. All right.

See, they love black toe over in this country.

Hi. Hi.

so

Ahh-ah, so. Ahh-ah.

Ahh, so. Ahh...

Uh... For, uh, her... emergency room.

Hospital regulations. Get in there.

He's smiling. You like that idea?

Hi.

Yeah. We need a doctor. Hai.

Hey, what's with the straight face?

Well, you either go to a doctor, or you leave it here.

"Nannen. "

Could you put that back "Nannen. in the garage " for us?

Could you put that back in the garage for us?

Youprobably might want toaround switchuntil to sake.

OrGo. we Go. should hang someone orders it.

Uh, "brack" toe.

"s and the "L"s here?

He's a fashion guy. All these fashion people were there.

From the way I feel

Who can say where they're blowin'

I'm special - Special

A guy designed his own house and built it.

Oh, yeah?

I wish I'd seen it.

Hey, you know, those carpet samples... you were right about the burgundy.

Hello, Bob.

You can't hide

Ooh, there's nothing

Fallen leaves in the night

Nobody else here No one like me

Hello. Hey.

And I want you, love, to know

More than this

There was no way of knowing

that burgundy would've been good in this house, really. Really?

You will know

More than this You know there's nothing

Imagination, oh-ohh

Ooh! Get o Oh, oui, oui. The emperor's house? Cool.- I'm leaving! They'll sting.!

She's "B," and she's Rico, and she's Myumi.

Um, Bob, this is Charlie Brown.

Has no way of turnin' Ladies and gentlemen, Mr. Bob Harris.

Gonna use my, my, my My, my, my

Sometime, sometime. You're a surfer?

Oh, I'll be right back.

Bob, over here. These are my friends. Very beautiful.

Hi! How are you? Hi, Charlie!

Ladies and gentlemen, Mr. Bob Harris.

Gonna use my sidestep Gonna use my fingers

my, my, my My, my, my

- Good. How are you? - My Japanese is getting better.

Sometime, sometime. You're a surfer?

There's the elevator. I gotta go. Hey!

Hi! How are you? Hi, Charlie!

Attention Give it to me Gonna use my style

Hey. Hey. How you doin'?

This is my surfing teacher. - He's your surfing teacher?

Everybody say, "He looks like Charlie Brown. " You know, Snoopy, man.

Let's go. Wait!

Whose is this? "A Soul's Search: Finding Your True Calling. "

Really? Yeah, I was afraid of that. Mmm.

Maybe Do you'd toanything sing backup You don't have anything... youlike have b... for me.

Maybe you'd like to sing backup for me.

- And where's your bag? - It's right here.

You're too tall.

Yeah? Yeah.

Cool.! Right.

Ahh! Hi, Bob.

His real name's Hayashi, but... Why do they call you Charlie Brown?

name's Hayashi, but... Why do they call you Charlie Brown?

- Where's your room key? - It's inHis myreal bag.

Here, will you cut the tag out for me? Sure.

Hold on.

I do

Bob from United States, man.

- This is Bambi. - How are you, Bambi?

Okay. Okay.

Where's your shoes? They're over here.

Here, will you cut the tag out for me? Sure.

You're beautiful Oh, oui, oui. The emperor's house? Cool.

I love you

I do - Myumi. How are you? I'm Bob. - Oh! Bob. I do

I do

I do

I do

I like the burgundy, but whatever you want. "

Which one is burgundy?

I do

She's "B," and she's Rico, and she's Myumi.

Hi. Nice to meet you. How are you? Nice to meet you.

I love you

Hi. Nice to meet you. How are you? Nice to meet you.

I do "Bob, which one do you want for your study?

Hold on!

Like, I'll take that and put a delay on it, so it's like...

You're beautiful

You're beautiful

You're beautiful

You're beautiful

You're beautiful

I tried this power cleanse. It's so amazing.

You know that break beat, right? Well, I been takin' it to some next level shit.

Because I thought you were anorexic too.

She wants to talk about some photo thing. Maybe I'll go downstairs with you.

So it, like, sounds hella large on the track. You know what I'm sayin'?

That's horrible. That's terrible.

Really? Oh, really?

Yeah.

Just because I have a high metabolism.

Yeah, I-I-I gotta go downstairs and meet Kelly for some drinks.

And one, two...

My dad was an anorexic.

My dad was an anorexic.

Yeah, I-I-I gotta go downstairs and meet Kelly for some drinks.

And one, two, three, four.

I do

So they would always make themselves throw up after every meal.

And I'm, like, "No, I'm not. " I eat so much junk food, you wouldn't believe it.

Yeah.

But, um...

How'd it go, huh?

Oh, it was good, you know. I'm tired. Ohh.

Is the hardest thing for Beehive It's good, so good

Is the hardest thing for Me to do

Just like honey

Moshi moshi.

See you, Bob. Keep it up.

Man, that car chase... I couldn't believe it.

Suntory time.

All ri... Yeah, I'm coming down.

I love you. I'll see you later. Okay. Bye. Okay?

Gently.

All right, does he want me to... to... turn from the right,

Turn to camera.

Aah.

We're here on business.

Passionate. Camera. Passion.

Suntory whiskey.

Moshi moshi.

Hey! "Lip" my stocking!

Oh, no! Mr. Harris! Oh, my God!

"Lip" them. Like this. "Lip" them.

Rip them? "Lip," yes.

Hi. Oh, crap.

Ohh! Let me go! Let me go.

I love you MyRip stockings... "lip" them. your stockings.

You want me to rip your stockings. Yes. Please? Please? Please?

I do

No! Oh, no, Mr. Bob Harris!

Okay. Mm-hmm. I believe I may have a previous commitment.

Let me go, Mr. Harris!

Didn't you get the Sean Connery one over here? No. "Loger" Moore.

And thyme

Oh! Oh, th-they are? Really?

He's really sad.

Yeah, yeah. Wh-What's... What's...

Yeah, yeah. Wh-What's... What's...

Thank you. We're glad to be here.

"Loger" Moore? No...

I love you

I do

ore. Please.

I do

CD or...

You mean beautiful. "more," orThey're "Rogerbeautiful, Moore"again?

Yeah.

They're yeah. Yeah.

You know?

I do

And sexy.!

Yeah, CD. Playing her...

John?

Oww!

Excuse me, sir. From the woman over there.

Oh! Oh, th-they are? Really?

So, what are you doing here?

I love you

I love you

I do

And we have some friends that live here. How long have you been married?

What can I get you?

Um, I'm not sure.

Um...

He got married a couple of times...

For relaxing times, make it...

I did it last week, and it's amazing. I'll be right back.

You're beautiful I love you

I do

I'm trying to organize a prison break.

I love you

I do

We'd have to, first, get out of this bar.

I do With all, like, the pollution, all, like, the...

Hello. Hello.

So, you having a nice time?

I'll see you. Okay? Yeah, it's just gonna be a couple of... a couple of days.

Get any sleep?

Y- You know, you don't have to stay.

I know. You're gonna be working the whole time.

Well, that's good.

I'll have a much better time here. I'll call Charlie and those guys. Yeah! Call those guys.

Oh, no.

Come on!

Hey, guys! Over here!

It's not fun. It's just... It's just very, very different.

Huh, what

Nobody does it better

Uh-huh

Can I get you a couple drinks? Let's go.

hat else is in the Teaches of Peaches

There you are.

Come on.

But the first time I saw you was in the elevator.

Thank you. Okay. All right, bye. Thank you, Mr. Harris.

Mr. Harris? A fax for you. Yes.

Um, I grew up in New York,

Okay. Can you send it up?

and I moved to Los Angeles when John and I got married.

Do you think you can kick it under the door, slide it under the door, please?

Mm-hmm. I would love to change my plans and stay.

Do you want I send it to your room? Just slide it under the door, please.

Ah. He wants to show you his dance.

Thank you. Okay. All right, bye. Thank you, Mr. Harris.

I'm switchin' to beer. Okay?

Bye. Well, she is closer to your age.

growing up in the '50s.

Maybe she liked the movies you were making in the '70s,

I do

I do

Free To go

Just like honey Just like honey

I love you

Just like honey

I do I

With you You're always

Just like honey

I do I do

To learn

Last time

Just like honey

City girl You're beautiful

Just like honey Just like honey

Free

honey Just like honey

I know

You

Just like honey Just like honey

ust like honey

Could love

All night

Wonderful I wanted you

With you

When you walked into the room

City girl

Charlotte, I'm down in the lobby, and I'm leaving now.

Good night. Good night. Okay.

Good night.

Okay.

There was voodoo in the vibes

I do Just like honey Just like honey

Just like honey Just like honey

I'll be one minute.

Whoo-hoo

I was captured by your style

Just like honey Just like honey

st like honey

Await instructions from the authorities.

Await instructions from the authorities.

I'm switchin' to beer. Okay?

Thank you. Good-bye

I am so into you, baby I'm so into you

Wasn't there anyone else there to lavish you with attention? and leave the building.

Wasn't there anyone else there to lavish you with attention?

y! Okay.

We'll start a jazz band.

We'll start a jazz band.

I'll miss you.

Tomorrow.

I'll miss you.

To your nearest exit...

So don't.

Stay hereflight. with me.

Good morning, Mr. Harris.

Have a nice Thank you.

So don't. Stay here with me.

When are you leaving?

when you still were making movies.

I didn't forget.

Good morning, Mr. Harris. Have a nice I don't want to leave.

We'll have two of these, okay? like, um,

Maybe she liked the movies you were making in the '70s,

No, it's always a good time.

But I could not catch your eyes

But cook I could notown catch your eyes What kind of restaurant makes you your food?

So bad.

I can't tell the difference.

You could talk about things you have in common,

Hi, Lydia. Is this a bad time?

Do I... Do I have to dance with him?

Ladies and gentlemen,

That was the worst lunch.

Biru?

Hello? Bob?

Japanese dance step. Uh... Uh... Japanese dance.

American movie star.

ow.

Okay. Bye.

Welcome, Bob. He was

Welcome, Bob. He was saying, "Welcome, Bob. " What?

He said you guys are e- mailing together.

I would.

Do you want I send it to your room? Just slide it under the door, please.

o different there.

Bobby, Bobby, Bobby, B

Bobby, come on! Bobby, come Bobby,on!

Bobby, Bobby, Bobby...

Whoo! Nice to meet you.

Yes, I would love to do his talk show.

Do you think you can kick it under the door, slide it under the door, please?

To-tung a-tung. To-tung To-tung a-tung. To-tung a-tung

Come on, Bob. Come on, Bob. To-tung a-tung.

To-tung a-tung

Come on, Bob. Come on, Bob.

Hey, Ms. Kawasaki. It's Bob Harris.

Okay. Can you send it up?

My goodness.

To-tung a-tung. To-tung a-tung.

Da de da dah! Whoo!

Hello?

Well, not that b

Well, not that big.

Do I... Do I have to dance with him?

Come on.! Da de da de, da de da dah.

Mr. Bob Harris!

you will ever meet in your life. You're not hopeless.

Just like honey

Bigger. Yeah, big... big...

Come on.! Da de da de, da de da dah.

Hmm.

honey

Just that one time. Like that, but bigger.

You were very dashing.

Thank you, Tokyo!

Mr. Harris? A fax for you. Yes.

No, you smiled.

Yes, it was a complete accident. A freak. I ha

I triedattothe hide from your love, yeah You know, the first time I saw you, you were wearing a tuxedo bar.

I liked the mascara.

Hmm, that's nice.

Did I scowl at you?

No, you smiled. I did?

Hi. You ready?

John thinks I'm so snotty.

Hey, you want to talk to Zoe? Yeah.

It must be over there.

Mmm.

You know, the first time I saw you, you wereawearing a tuxedo at the bar. I haven't seen it since.

Yes, it was complete accident.

A freak.

I tried to hide from your love, yeah

Say "Hi. "

Oh

No, no. Not here.

Both of you.

I wasn't lookin' But somehow you found me

He's dancin'. He's dancin'. Where'd he go?

Why, what What, right

Mmm.

I guess you do kind of blend in, huh?

Baby, you're The best You two.

He's cutting back. He cut back.

He's dancin'. He's dancin'. Where'd he go?

Um, they're takin' a dance class.

Uh-huh

Half as good as you

as good as you They've got roomHalf to run.

They've got room to run.

Where's Charlie and those guys?

Check out my Chrissie be-Hynde It's fine all of the time

Really? You don't remember?

Nobody does it

How long have you been here? I He's couldn't say. got blockers.

Like sex on the beach is

Really? You don't reme

Makes me feel sad for the rest

Like you wanted me Callin'me all the time like Blondie Thank you.

Callin'me all the time like Blondie

How long have you been here? I couldn't say.

I did it the othe

Didn't you feel any pain? Your... Yeah, it really hurt.

That was a stupid idea.

Okay. Okay.

Suckin'on my titties like you wanted me

That's... How... When did you do this?

I did it the other day. It hurts, you know?

And the tightness has completely, uh, disappeared... Mmm.

I love you.

Well, you better get some sleep. You have work in the morning.

Your dad says eat something. No.

Oh, my gosh. I know.

That's... How... When did you do this?

shiatsu massage in my room. Mmm, that's nice.

Good night, Bob. Good night. Good night.

How do you say no?

So I called down and, and had a, uh,

So I called down and, and had a, uh,

I mean, I guess have a great morning, huh?

I might not be It's-It's, like, Your dad says eatup. something.

No. 4:00.

I got my foot ba

I got my foot banged up, and... Wanna see it?

Shoulders and neck. Mm-hmm.

I might not be up. It's-It's, like, 4:00.

Yeah. I'm in pain.

I was feeling tight, you know? Mm-hmm.

I wasnight. feeling All right. Have a great, great Alltight, right.you know? Mm-hmm.

So, can I call you in a while?

So, can I call you in a while?

Just staggering, unbearable pain. Ooh, that's too bad

Just staggering, unbearable pain. Ooh, that's too bad.

That must be nice. Hmm.

All right. Have a great, great night. All right.

I'm just trying to get her to eat something.

I hope you can come and meet us. Bye.

Gonna make you, make you make you notice

unbelievable pain.

Maybe that's good.

Um, I have to get the kids off for school, okay?

I'll fax you a map on how to get there.

Is all hope lost

All right. Well, thanks for checking in. I gotta go.

Do you want some cereal? Tell her I said she's gotta eat something.

Yeah. Tell her I said she has to eat something.

I ask myself

I'm winkin' at ya

And been replaced by...

It's not fun. It's just... It's just very, very different.

And, uh, there were Japanese surfers there,

Callin'me all the time like Blondie

Of insanity

Look, I'm glad you're having fun.

No, actually, they gave me tomorrow off.

Look, I'm glad you're having fun.

You have to have something for breakfast.

What's so funny 'bout peace, love and understanding

Searchin' What's for lightso in funny the darkness 'bout peace, love and understanding

I guess I couldn't live without things

That sounds great. Can you hold on?

I should've found out what it was and brought some...

What's so funny 'bout peace, love and understanding

Eat. Tell her I said so. She won't eat anything. Forget it.

I'll bring some back. I'll try to find out.

And each time I

This wicked worldOhh-oh-oh-oh-ohh

I felt like the shell that a crab comes in

In fact, we made a kind of...

That sounds great. Can you hold on?

There's no future

This wicked world

But deep inside my heart

And we camp over there on the beach.

A guy designed his own house and built it.

And misery

There's one thing I want to know

In England's dreaming As I walk through

I tried my best to smile

And we camp over there on the beach.

Well, it's a feelin'I get

Suckin'on my titties like you wanted me

She ain't no human being Just understand I was afraid to be a simple guy

Into blank pages

About seven people, you know. Some friends.

Gorgeous? Blonde and black.

And hatred And each time I feel like this inside She ain't no human being

Just understand I was afraid to be a simple guy

Last weekend, I went surfing. Right.

Hurry up.!

Yeah? Gorgeous.

It made you a moron Apotential H-bomb

God save the queen

I knew our time was gone

Hi. Hi.

Hurry up! Hurry up! Hurry up!

Charlie.

A fascist regime

Baby, when I saw you turnin' at the end of the street

Hi, I'm Hans. Nice to meet you.

I'm Charlotte. Nice to meet you.

Wait! Our tour guide!

out, guys!

Is there only pain

Yeah, yeah... Hi. It's a feelin'I get Ohh!

Hi, I'm Hans. Nice to meet you.

Hey, guys! Over here!

Sure. Okay. I'll see you later.

Wait. What kind of weed is it? I don't know.

- Cheese. Cheese-o.! - Cheese!

Hey-hey-hey-hey-hey!

Oui. You don't have anything... Do you have anything b...

Hi.

Um, I'm going out with some fr

Um, I'm going out with some friends later, if you wanna come.

Hello.

Who are these guys, anyway?

We started speaking English.

I'll be in the bar for the rest of the week.

I love you.

Can you keep a secret?

Whoo!

I do

How long you staying fo

How long you staying for?

I know. You're gonna be working the whole time.

I hope you've had enough to drink. It's gonna take courage.

Not yet. How about you?

No. Not yet.

Bye.

Well, I...

Good. How are you?

I do It's a cool pool, isn't it?

Yeah, it's nice.

Okay? I love you.

I do

You're beautiful

I do

I'll see you. Okay? Yeah, it's just gonna be a couple of... a couple of days.

Good. I'll go pack my stuff.

Get your coat. See ya.

Yeah.

Okay, promise me you'll try it. Will you try this power cleanse?

Hello. How are you?

I love you I love you, you know.

I do

I mean... You don't have to go, do you?

Are you in, or are you out? I'm in.

Uh, I like this one. If I fall, someone will notice.

I love you

I love you, you know.

Well, I'm... I gotta go. I mean, I...

I do

Y- You know, you don't have to stay.

You ever switch seats?

And I'm gonna be back on Sunday, and I...

You're beautiful And I'm gonna be back on Sunday, and I...

I do

Then the hotel, then the city, and then the country.

Then the hotel, then the city, and then the country.

No. No?

Well, I'm sure you'll figure out the angles. Yeah.

You're just a teenager at marriage.

Mmm, I love Cristal. You wanna have some?

I love you

I do

Yeah, there's a good buck in that racket. Yeah.

So you're down to 16 and change.

Oh, look. The label gotYou're me these. beautiful

You're beautiful

I'm looking for, like, an accomplice.

so good to get the toxins out of your body.

So it, like, sounds hella large on the track. You know what I'mIt's sayin'?

I do

That knocks off eight years of marriage right there.

Yeah, there's a good bu

Well, so far it's pro bono.

Mmm.

You're probably just having a midlife crisis.

But the good news is, the whiskey works.

What did you study?

Philosophy.

Mmm. Two years.

Twenty-five long ones.

Oh.

I just graduated

I just spring.

Well, yougraduated figure youlast sleep one-third of your life.

Oh, thank you.

Oh, thank you. when I could be doing a play somewhere.

to endorse a whiskey...

when I could be doing a play somewhere.

Um...

I do

What did you study?

Well, you figure you sleep one-third of your life.

and, uh, getting paid $2 million...

Thank you... Hi. Thanks.

What can I get you?

Yeah.

You're beautiful

I'm not sure yet, actually.

I do

That's a... Well, it's impressive.

I do

What do you do?

I love you

I do

Twenty-five years.

And we have some friends that live here. How long have you been married?

Taking a break from my wife, forgetting my son's birthday,

so I never gave a damn whether he was straight or not.

No, no, no. But, listen, um...

You can drive it, but there's still the occasional accident.

I love you

I wasn't doing anything, so I came along.

I do

I do I never liked his acting,

I have the worst B.O. Right now. I'm so sorry.

You know... Oh, this is... this is my wife, Charlotte.

You know, I was thinking about buying a Porsche.

You're beautiful

so he's here working and, uh, I do

Uh, a couple of things.

I do Okay.

Um, my husband's a photographer,

You're beautiful

I love you

I do

But there were always rumors.

Um...

So it's, like, evolving, the beat.

Yeah. Oh. Oh, yeah. It's amazing.

It's true!

Did you buy a Porsche yet?

What are you doing?

Thanks.

You're beautiful

Oh, come on! No, you a

Ohh! Oh, it's amazing!

Ohh! Oh, it's amazing!

Uh, oh, w-well, you know, uh, w... I'm just here, uh, shooting a band.

Beautiful women too. I mean, you and I would be crazy for these women.

Um, I'll have a vodka tonic.

You're beautiful

You are my favorite pho

I'm gonna goyou shoot Oh, come on! No, are.inI Fukawaka. only want you to shoot me.

Oh, my God! John! What are you doing here?

Suntory time.

To some nice women.

I do

You are my favorite photographer.

What about you? I'm here promoting that action movie I did.

He got married a couple of times...

Wife? Yeah. Yeah.

John.

I do John. Huh?

I do

So, how long are you gonna be here? We're here for a week.

Help!

Beautiful women too. I mean, you and I would be crazy for these women.

I do

God, it is so good to see you! Yeah. Yeah.

God, it is so goodI to seeyou you! Yeah.

Yeah.

Hello!

Yeah.! love

I do

I'm gonna shoot Fukawaka.

Uh, oh, w-well, you know, uh,gow...

I'm in just here, uh, shooting a band.

Rosemary

exican food. Yoga.

It's crazy. Ohh!

He never listens. Yeah.

Yeah. Oh, beautiful, man.

Hi! It's really nice to meet you! Hi. Nice to meet you.

You're beautiful

You're beautiful

I love you

I do

That's what I told him.

I do

That's a beautiful job.

Old temple? An old temple?

Old temple? An old temple?

Hyah! You know! I'm doing 20 million interviews a day.

Are you okay? Yeah. Fine.

Car is outside. Shall we go?

I love you

Oh, she plays... guitar? Guitar. Guitar.

Send these over to that table over there.

Are you going

CD or...

I do

I do

Good.

You're beautiful

Yeah, Buddhism.

They're beautiful. They're beautiful, yeah.

You it's know?

I love you

Yeah, okay. Good.

You know... Oh, this is... this is my wife, Charlotte.

Hyah! You know! I'm doing 20 million interviews a day.

Good morning. Good morning.

You're beautiful

You're beautiful

y.

I already have. L- I gotta get ou

What about you? I'm here promoting that action movie I did.

Good morning. Good morning.

Is Japan... Is it mainly Buddhism here?

Is Japan... Is it mainly Buddhism here?

We're Sausalito.

Johnny Carson o

Bob, these people are p

Bob, these people are paying you a lot. Would you please consider it?

Shall we go? Yes.

Mr. Harris.! Good morning.

Oh, no! Let me go! Come on. Come on.

Apparently, he's a really big de

Johnny Carson ofJapan. Yeah.

Sure. I understand.

"Lip" them.

I do I do

Okay. Mm-hmm.

I believe have previous commitment.

Apparently, he'sIamay really bigadeal...

I do

"Lip" them.

All right, I'm gonna rip your stockings, and you tell Mr. Kazu we had a blast.

s.

I love you

I do

I do

Oh! Help, please! Help, please! Come on. Come on.

All right, I'm gonna rip your stockings, and you tell Mr. Kazu we had a blast.

We're looking into it, Bob. You're beautiful They really want you to stay and do that talk show.

Uh, I'm surprised and honored, but I think I need to check with my agent.

You're beautiful

Uh, I'm surprised and honored, but I think I need to check with my agent.

I love you I do

Ohh! Oh, please.

Let me go, please!

Mr. Harris, help, please. Careful with those.

I do

"Lip" my stockings.

I gotta be on a plane Thursday night.

Can you stay here until Friday?

I love you

I do

I do

I think you should do it

It is a big honor to be invited to his show.

You're beautiful

Help, please! Help, please! Okay.

Rip your stockings. You want me to rip your stockings. Yes. Please? Please? Please?

I love you I do

We just got a request from Tanabe Mori. He is theJohnny Carson ofJapan.

I think you should do it. No, hear this, Fred.

Oh, no! Help! Help! Yeah... Yeah.

You're beautiful

Mr. Kazu sends premium fantasy.

make it Suntory time.

Oh, no, Mr. Bob Harris, don't let me go! No!

Oh, no, Mr. Harris!

You want me to rip your stockings? Yes, "lip" my stockings, please.

You're beautiful

For relaxing times,

Please let me go. With pleasure.

Just "lip" my stocking!

You want me to rip your stockings? Yes, "lip" my stockings, please.

make it Suntory time.

Cut-o, cut-o, cut-o, cut-o.!

Mr. Bob Harris, don't touch me! Ohh! Let me go! Let me go. Oh, crap.

Don't touch me!

For relaxing times,

- Okay. - Okay?

- Hey, come on! Come on, come on, come on.

Okay?

Oh, no! Let me go! Come on. Come on.

"Lip" them. Like this. "Lip" them.

se.

Suntory time.

Right side, and, uh, with intensity.

Casablanca. Bogie.

Hey! "Lip" them? "Lip" them? What?

Mr.Hey! Kazu sentthem? me. Oh? "Lip" "Lip" them? What?

and with more... intensity?

It's Suntory time! Okay?

It's Suntory time! Okay?

I can see it in your eyes Later.

o you like massage?

Like an old friend, and into the camera.

Whiskey.

Passionate. Camera. Passion.

Mr. Bob-san.

e.

Tension.

Okay.

or... turn from the left?

Go to sleep.

May I enter?

Uh, could you do it slower...

Like an old friend, and into the camera.

All right, does he want me to... to... turn from the right,

Are you awake?

ng friends.

Cut-o.! Cut-o, cut-o, cut-o, cut-o, cut-o.!

Whiskey.

John.

I did. Cool.

make it Suntory time.

Is that everything? I mean, it seemed like he said quite a bit more than that.

That's all he said? Yes.

I love you. I'll see you later. Okay. Bye.

I heard he did his own driving. Did you do your own driving?

Um, he want you to turn, look in camera.

Um, he want Iyou to turn, in Okay. camera. gotta go tolook work.

Okay.

I gotta go to work. Okay.

Okay. Good night. Good night.

Um, I was calling...

to see if you still have my jacket.

If you could you bring it down, but you're not there,

to see if you still have my jack

If you could you bring it

Sahtel nr. 7

Killing Time _ disain / film

Huh, what Suckin'on my titties like you wanted me Callin'me all the time like Blondie How long have you been here? I How long have you been here? I couldn't say.

Where's Charlie and those guys?

Um, they're takin' a dance class.

Why, what Uh-huh

Uh-huh

What, right

Oh

Can I get you a couple drinks? Let's go.

Graafilise disaineri Jonathan Puckey projekt “Killing Time” uurib võimalusi, kuidas ajal põhinevat nähtust nagu film või video trükimeediasse tõlgendada.

Jonathan programmeeris süsteemi, mis muutis filmi „Lost in Translation“ automatiseeritud viisil raamatulehekülgedeks.

Loe projektis kasutatud meetodist lähemalt mehe uuelt kodulehelt: www.jonathanpuckey.com/projects/killing-time

100.

Masa _ muusika / video / paik

Sahtel nr. 7

couldn't say.

hollyWood In the desert. fotoreportaa fotoreportaaĹ˝ muusIkavIdeo loomIsest mustangIte maal.

Fotod: Hindrek "Masa" Maasik

101.

Masa _ muusika / video / paik

Sahtel nr. 7

102.

Masa _ muusika / video / paik

103.

Sahtel nr. 7

Masa _ muusika / video / paik

Sahtel nr. 7

104.

Masa _ muusika / video / paik

105.

Sahtel nr. 7

Masa _ muusika / video / paik

Sahtel nr. 7

106.

Masa _ muusika / video / paik

107.

Sahtel nr. 7

Elvis Sõnajalg _ animatsioon / video

Sahtel nr. 7

elvIs sÕnajalg – anImeerIv loom?

Tekst: Maria-Kristiina Soomre

Eesti on kuulus animatsioonimaa.

On Priit Pärn ja tema koolkond, on Nukufilm, Joonisfilm, ja on Lotte. Lottest võiks pikemalt rääkida, aga samas - kes meist siis Lottet ei teaks. Ja pealegi paluti mul kirjutada seekord hoopis Elvis Sõnajalast. Elvisest ei tea mina küll mitte midagi, tema filme olen nüüdseks (erinevalt Lottest) näinud ja ... ma parem ei hakka ära arvama, kes või mis nende taga on. Üks täpsustus siiski: ei pea olema just meisterdetektiiv, et filme näinuna aimata - Elvis on ilmselt suhteliselt noor tegelane. Eriti noor oli ta ilmselt sajandi algul, kui ta oma nüüdseks juba aukartust äratavalt arvukat filmipagasit legendi järgi tootma asus. Kas see on probleem? Ausalt öeldes minu jaoks küll mitte. Kui koolipsühholoog õigel ajal käe vahele saanuks, võibolla tema jaoks oleks olnud... Aga kõigest järjekorras.

Elvis Sõnajala loominguga sai kitsam kultuurihuviline publik tutvuda Kanuti Gildi SAALi sarjas “Teise korruse filmid” möödunud aasta novembris. Seanss oli alla 16-aastastele keelatud. Ilmselt ainuõige käik. Kuigi autori näol pole ilmselt tegu mitte palju vanema kodanikuga, peab igavleva pubekavaimu loova lennu nautimiseks olema siiski sobivas eas ning teatud elukogemusega. Lõppude lõpuks ei ole üllas animatsioon ka mingi laste žanr ja ega eespool mainitud Eesti gurudki alati vaid Lottesid vorbi.

Elvise multikad on igavusest sündinud.

Igavusest ja (liigsest) vabast ajast. Seda on ta ise filmide tiitrites kinnitanud ja sellega olekski justkui kõik öeldud.

Võiks veel lisada, et – vähemalt mulle tundub nii - need on sündinud mingist spetsiifilisest “poiste igavusest”. Aga ma ei taha hakata psühholoogidelt nende leiba varastama. Pealegi, kui vaadata neid filme psühhoanalüüsi või sotsiaalpedagoogika võtmes, oleks tulemus liiga igav ja etteaimatav. Võiks isegi öelda, et kuigi loova vaimu vabast (alati küll vist mitte päris kainest) lennust sündinud, on Elvise filmides palju kontrollitud naiivsust, mis justkui ootaks seostejada papa Freudilt ja noorsooametnikelt. Aga võibolla ma mõtlen üle. Igal juhul pean paremaks siinkohal üksikteoseid mitte analüüsida ja vaadata seda filmipagasit, mis on minuni jõudnud DVD-ks pakitud kujul, tervikuna läbi kunstiteadlase kangete prillide. Teha üldistusi, nagu öeldakse.

Millest siis Elvise multikad räägivad?

See ei ole alustuseks muidugi parim küsimus, sest kuigi tihti korralikult subtitreeritud, ei ole sõnaline, vahel kogu narratiivne osa neis alati põhiline.

On läbivad motiivid, kohati reaalsest elust pärit tegelased ja situatsioonid. Üllad teemad nagu rassism, vihkamine, vägivald ja narkokriitika. Ja samas kõige nimetatu ja ka kõige muu kujuteldamatu ning kirjeldamatu rahulik rõõmsameelne praktika. Elvise loomingu peategelasteks kipuvad - vähemalt teatud loomeperioodil - olema veri, sperma, sitt ja kõik võimalikud neid tootvad isendid. Tihti räägivad need isendid inglise keeles ja esindavad äratuntavalt klišeelikke action-kangelaste tüüpe, või on siis tegemist hoopis pealtnäha täiesti tavaliste kuttidega, kohati kindlasti “autoportreedega”. Ei pea vist mainima, et autoportreelised tegelased, nagu ka autori sõbrad ja pereliikmed käituvad palju ontlikumalt, “normaalsemalt” kui kujutletud kangelased, kes mitmel puhul esindavad inimkõntsa galeriid selle kõige värvikamates vormides. Filmides esineb kokku ka paar naistegelast (täiesti tavalised, beibestamata, pigem “emakujud”) ning mitmed pealtnäha nunnud loomad.

108.

Elvis Sõnajalg _ animatsioon / video

Sotsiaalreklaamidega tegemist ei ole, “eluliste probleemidega” aga ilmselt siiski. Mulle tundub, et Elvise filmidel on – kohati šokeerivast pildikeelest sõltumatult – tõesti sõnum. Tihti küll kitsalt oma siseringile, kuid kohati ka kogu maailmale suunatud. Tal on isegi mingid ootused oma teoste tuleviku suhtes, sest olgem ausad, niisama aja ja väärtuslike unetundide surnukslöömiseks oleks ju ka leebemaid viise. Aga ei, meie kangelane istub arvuti ees, silmad punased peas, näiteks hommikul kell viis, ja tõdeb, et kõik normaalsed inimesed magavad. Ta loeb kokku järjekordse teose valmimiseks kulunud päevad või tunnid ja kirjutab tulemuse pea sportlasliku uhkusega lõputiitritesse, lisades vahele mõne sõbraliku soovituse vaatajatele, palju tihemini aga omapoolse kriitilise märkuse stiilis “No replay button because this sucked”. Tihti võib temaga nõus olla, ühest korrast piisab täiesti. Mõnel juhul on aga filmil “kihte” rohkem, on detailid ja dialoogid, situatsioonikoomika või pisut mitmeplaanilisem huumor, mis sunnivad kaaluma replay-võimalust.

Ja siis on muusika. Või on muusika hoopis kõigepealt? Kunstikriitikuna kirjutan siinkohal rahulikult: Elvise muusikakasutus on geniaalne. On Scatmantjuune, mis läbib tema loomingut punase niidina, aga on ka rida täiesti diipe leide.

Uhh. Üheksakümnendad... ja mitte ainult. Eesti popp! Aga ei - ei ole siin ajastu-, žanri- ega keelepiire, heliriba on over”, kokku pandud ““from all over ”, muuhulgas siis muidugi ka koduseid vahendeid kasutades. On ka üks läbinisti-heliteos, drunken-speech-žanrist, millel on suur võimalus kujuneda laialt tsiteeritud klassikuks.

109.

Sahtel nr. 7

Radikaalse loovisiku suurim unistus on muidugi tsensuur või vähemalt leebem ärakeelamine, sellist saatust loodab mõnele oma töödest ka Elvis, alustades üht nimetut filmi tõdemusega, et see ilmselt keelatakse ära, kuna film sakib.

Keelamine võib teatud kontekstis neid filme tabada küll, kas kvaliteedi või siis väljakutsuvalt tsenseerimata sisu pärast, meinstriim-meedia jaoks peaks Elvis igal juhul žanrit vahetama, sest enamikest tema lühifilmidest ei jääks kogupere-filtrit läbides mitte midagi alles. Aga mulle tundub, et see poleks see, ehk et ma kahtlustan sügavalt, et kogu see verepulm, vägivald ja teatud passiivne (mehekeskne) seksiobsessioon ongi oluline osa Elvise tänasest autoripositsioonist.

Animatsioon võimaldab palju ja joonistatud vägivald justkui ei olegi ju päris. Aga samas – mõte sellest, et kujutatu millele fantaasialend piire eriti ei pane taga on autor ja tundide viisi isiklikku tööpanust – mõjub pilt siiski palju ängistavamalt kui meie igaõhtused telemaratonid laibalõikujate, roimarite ja psühhode seltsis. Seega – tahtmise korral ja väikese mõttetöö tulemusena võiks Elvis tänaselt lähtepositsioonilt arendada ka palju diibimat ja psühholoogilisemat horrorit.

Kuigi – huumor on talle vist siiski armsam žanr. Siit jõuamegi põhjuseni, miks ma üldse nii ülbelt ja “ülalt alla” poosilt siin kunstiteadlasena olen võtnud Elvise tegemisi kommenteerida. Ei, ma ei püüa väita, et see, mida Elvis teeb, ongi kunst, kaasaegne kunst. Tehniliselt võttes on see pigem folkloor. See, et kaasaegsest kunstis kasutatakse aeg-ajalt samu märgisüsteeme, šokeerivaid kujundeid ja sarnaseid “elulisi teemasid”, ei ole ammugi minu argument. Sellest hoolimata tekitasid need öösiti valmis monteeritud hobimultikad minu jaoks kaks väga otsest ja aktuaalset paralleeli tänasest Eesti kunstist. Marko Mäetamme mõttemaailma, ja eelkõige tema teostega “Family” või “Bleeding Houses” on side muidugi ilmne - tema perevägivalda kujutlev jubenaljakas verdpritsiv lamenukk-film või maalid veritsevatest majadest hingavad kohati Elvisega sama hapnikku. Samas, mõnes mõttes on nende kahe vahel terve universum. Natuke kaudsemalt,

ja seda tänu Elvise toon’ile “Endipoiss läheb närvi”, võiks rääkida ka teisest Eesti meinstriim-kunstimaailma vaieldamatust tipust, Kaido Olest. Võiks isegi arvata, et mainitud film on Elvise omamoodi “hommage” Ole brändiks muutunud maaliesteetikale. Aga ma aiman, et pigem see nii ei ole. Absurditunnetus on igal juhul täiesti olemas ja sellega on nimetatud kahe kunstniku positsioonini pea pool teed käidud.

Elvise käekiri muutub filmist filmi, minu nähtud valikust eristub kindlalt vähemalt viis täiesti omaette “stiili”, mõned neist omapärased, teised suhteliselt osavad viited ühele või teisele meinstriimile. Et oleks põhjust rohkem replay-nuppu vajutada, võiks tehnilistele (ja sotsiaalsetele) katsetustele lisanduda rohkem lugusid, kasvõi laenatuid. Kuni oma “päris” point lõpuks paistma hakkab - seda oleks parem mitte laenata. Aga ega ma praegugi pettunud ole, lõppude lõpuks – midagi nii ausat ja filtrivaba saab luua ainult laps (mis praegusel juhul vist päris paika ei pea) või loom. Animeeriv loom?

Mina isiklikult küll ei arva, et laste ja loomade kaudu kõneleks meiega, tänu enesetsensuuri puudumisele, puhas tõde, aga muidu - mis saab meil olla loomade vastu?

Aeg on Raha _ animatsioon / uurimus

Sahtel nr. 7

aeg on raha!

Tekst ja illustratsioon: Kristjan Holm EKA Animatsiooni magistrant

Selle taksojuhtide ametühingu moto otsa komistasin möödunud kolmapäeval kell neliteist nelikümmend seitse. Pärast põlvede puhtakskloppimist uurisin teelesattunud takistust lähemalt. Selgus, et mõlemat nähtust on võimalik numbriliselt kokku lugeda, kuid vaatamata sellele jäävad need laiemas tähenduses häbematult abstraktseks ja suhteliseks.

Läheduses kummitava euro-reformi valguses ostustasin võrrandi lahendada.

Uurimustöö üllas eesmärk oli kahe ebamäärase väärtuse ühendamisel üks konkreetne luua.

Esimese katsumusena ootas lahendust dilemma, kas jätta käibele üks olemasolevatest terminitest ning teine jäädavalt kustutada või luua kompromissina uus ja ennekuulmatu. Alalhoidliku kodanikuna valisin esimese, kuid valulisema variandi.

Esimese probleemi edukale lahendamisele järgnes kohe uus proovikivi. Kas poes viibimine muutuks talutavamaks, kui naeratav kassapidaja kahe kilekotitäie kraami eest viis päeva, kolm tundi, kuusteist minutit ja nelikümmend kaks sekundit sisse kasseeriks? Kas olukord tunduks optimistlikum, kui brigadirile hommikul seletada, et hilinesid sada nelikümmend kaks krooni ja kolmkümmend seitse senti, kuna kellakäole jäi viiekopkane kurku kinni? Nagu globaalse tähtsusega asjade otsustamisel maailmas ikka toimitakse, tuli ka minul visata kulli ja kirja. Võitis aeg! Ta oli lihtsalt kiirem.

Lisaks välisele värskusele oli uurimustöö tulemus ka puhtpraktiline. Kui enne hooples keegi, et tal on portmonees sada tonni, siis esiteks ei olnud võimalik aru saada, et miks see tal nii palju kaalub ja teiseks ei andnud see mingisugust infot,

kui kiiresti ta selle ära suudab kulutada ehk sellest ilma jääda. Nüüd on olukord lihtsam: kui kodanik X ütleb, et tal on praegu kolm kuud, viisteist päeva, nelikümmend kaks tundi, seitse minutit ja viiskümmend kuus sekundit, siis juhul, kui ta meile kägu ei aja, see täpselt öeldut tähendabki. Uue süsteemi käimalükkamisel annab edukalt kohandada moodsamates liiklusvahendites kasutatavaid kompuutreid, mis arvestavad läbitud teekonna keskmist kütusekulu ja arvutavad selle põhjal välja, kui palju on paaki jäänud kütusega veel võimalik edasi põrutada. Liiklusvahenditel on erinev kütusekulu ja paagis võib olla ka erinev hulk kütust, kuid sisuliselt huvitab meid siiski mitu kilomeetrit veel on võimalik liikuda. Igapäevaelus hakkab see olukord siis nüüd niimoodi toimima, et kui keegi tuleb välja eelpoolmainitud avaldusega, siis näiteks tema kolme kuu keskmist kulutamist arvestades annab kompuuter meile tundetu täpsusega numbri, palju tal veel on jäänud aega hoobelda. Oma reitingu tõstmiseks on loomulikult võimalik sujuvalt kiirust vähendada või vahepeal võimalusel tankida.

Uurimustöös käsitlesin paralleelse väärtussüsteemina ka võimalust oma aeg animatsiooniks konverteerida.

Animatsioon sisaldab endas vanades hinnangutes, kui aeg ja raha olid veel kaks erinevat mõistet, ekstreemselt vastuolulisi kvantitatiivseid väärtusi. Ühelt poolt jaguneb inimmõistusele piisavalt väike sekund kahekümne neljaks kaadriks, millega tuleb üksikjuhtumitena tegeleda. Teisest küljest sisaldab üks sekund rahalises väärtuses tõsiseltvõetava hulga ühikuid. Moodsalt väljendudes tekib uus, eelmisest tunduvalt

huvitavam võrrand, näiteks: 1 sekund = 3 päeva. Lahtiseletatuna võib ühe sekundi animatsiooni tootmiseks, mis koosneb kahekümne neljast pildist, kulutada ühest sekundist tunduvalt astronoomilisemaid ajaühikuid. Näitena toodud kursi juures kulub 5 minuti (300 sekundit) pikkuse filmi tootmiseks 900 päeva, ehk 2,5 aastat. Eeldame, et sellise töömahuga film on kulutatud vaeva väärt ja teenib eetriaja ja korraliku animatsiooni juurde kuuluva nänniga tagasi 6,8 aastat puhast kasumit. See teeb uueks kursiks 1 sekund = 8,16 päeva!!! Muidugi võib minna ka teisiti.

anImatsIoonIbÖrssIdel spekuleerItakse nII, et kaadreId lendab.

Kokkuvõtteks võib nentida, et uue süsteemi eelis on ka parem orienteeritus loodusrütmidele: kaadriteks jagatud aeg vastab öö ja päeva loomulikule vaheldumisele. Aastat võib vaadelda 365-kaadrise tsüklina. Polaaraladel, kus eriti numbreid ei tunta, on osa filmist paraku küll veidi üle- või alavalgustatud, kuid seni kuni projektori pirn vastu peab ei oma see kriitilist tähtsust.

Järgmisel korral üritame kummutada väidet, et silmalaud on ekraanid, kuhu näidatakse unenägusid.

110.

Aeg on Raha _ animatsioon / uurimus

Sahtel nr. 7

AnimatsioonibÜrsihail läks pea segamini.

111.

_ paus

Sahtel nr. 7

112.

arvamus _ joonistus

Sahtel nr. 7

Illustratsioon: Fred Kotkas

113.

Sahtel nr. 7

114.

Sahtel nr. 7

115.

_ video

Sahtel nr. 7

Erki Lastik – kickflip feiki Operaator: Ats Luik

116.

_ video

117.

Sahtel nr. 7

_ foto video

Sahtel nr. 7

Ats Luik – ollie up bs big spin Operaator: Paul Kuimet

118.

_ video

119.

Sahtel nr. 7

_ foto

Sahtel nr. 7

Mihkel Vahermaa – bs crooked Tallinna Vanalinnas.

Foto: Tanel Tepper

120.

_ foto

121.

Sahtel nr. 7

_ foto

Sahtel nr. 7

122.

_ foto

Sahtel nr. 7

Enis Fazilov – bs lip ja flip välja Lahtis.

Foto: Tuukka Kaila

123.

_ foto

Sahtel nr. 7

Kevin Viljakainen – poleride feikisse Maarjamäel.

Foto: Lauri Täht

124.

_ foto

Sahtel nr. 7

Kristjan Prik – nolli heel Õismäel.

Foto: Lauri Täht

125.

_ foto

Sahtel nr. 7

Aleksandr Valt천shev -KUMU halfpacker.

Foto: Timo Toots

Foto: Timo Toots

126.

_ foto

Sahtel nr. 7

Moskva Urmo striidikunn Soom flätib Kukaratťa oma koduterritooriumil oma koduterritoorimil Saaremaal.

- duubelpeg.

Foto: Foto: Andrey TimoArtukhov Toots

127.

_ foto

Sahtel nr. 7

Dima Tshaklidi – lookback Veskimetsa dirt’is.

Foto: Tom Elson

128.

_ foto

Sahtel nr. 7

Joosep Nilk – duubelpeg to icepick kusagil Kadriorus.

Foto: Tom Elson

129.

Sahtel nr. 7

_ lõpp / internet

sahtel # 7 @ WWW.sahtel.ee / vIdeoklIpId / helInÄIted / / tÄIsversIoon fIlmIst „lÕuend 2“/ / InglIse keelsed versIoonId Intervjuudest / / ja muu regulaarne kola /

Ajakirja veebilingid ja lisaallikad: „MASH“ | www.mashsf.com | blog.honeyee.com/mashsf | www.michaelmartin.com | www.flickr.com/photos/mikorp | | www.thelondonpolice.com | www.supplementalstudios.com | www.itwasaloveaffair.com | www.flickr.com/photos/supplemental | | www.flickr.com/photos/jealouskids | www.hufsf.com | www.cadencecollection.com | www.macaframaproductions.com | | www.sheldonbrown.com/fixed | „Eesti rula filmijad“ | antti.pri.ee | www.hot.ee/dzassiklubi | www.eile.ee | „Ameerika BMX videomehed“ | www.mutinybikes.com | www.stokedonbeingpumped.com | www.joesimonproductions.com | www.ninetofivefilms.com | | www.yauw.com | www.defgrip.net | www.levisbmx.com | www.odysseyelectronical.com / www.red.com | | www.shookin.com | www.thecomeupbmx.net | „UFO maandumine“ | www.ounaviks.ee/ov02.html | „Vääna endale ise pill“ | www.myspace.com/cirkusapraxie | maike.lond.interfaculty.nl | www.myspace.com/barthollomejor | zone.ee/cutecagechildren | „Gijs Gieskes“ | www.gieskes.nl | „Stabilisaatorid“ | www.fpvvideo.com | www.rc-tech.ch | www.jorenclark.com/whitepapers.html | www.homebuiltstabilizers.com | | www.blog.makezine.com/archive/2008/04/diy_micro_dolly.html | www.stormforcepictures.com/howto-buildacameradolly.php | | www.stormforcepictures.com/howto-buildacameradolly.php | www.codydeegan.com | „Aeg on Raha“ | www.karabana.planet.ee |

130.

Sahtel nr. 7

131.

Sahtel on: Risto Kalmre / väljaandja / peatoimetaja / disainer Jan Tomson / disainer / kaastoimetaja Liina Ristoja / kaastoimetaja Tanel Tepper / fotograaf Timo Toots / fotograaf

Sahtel nr. 7

Kaastööd: Maria-Kristiina Soomre Villem Valme Thomas Elson Elen Lotman Fred Kotkas Antti Sinitsyn Harrison Boyce Lily Lin Sandy Carson Walter Pieringer Corey Martinez Mike Martin Gabe Morford Jonathan Burkett Anton Koovit Natali Pahapill Jonathan Puckey Tuukka Kaila Lauri Täht Kristjan Holm Masa Väljaandja: OÜ Sahtel Kirjastus sahtel@sahtel.ee www.sahtel.ee Postiaadress: Ajakiri Sahtel Pikk 20 10133 Tallinn Reklaami tellimine: Juss Apivala juss@sahtel.ee Tel: 56 609 450 Trükk: Printon (printon.ee) Levi: Lehepunkt (lehepunkt.ee) Paberid: Arctic Volume 115 g Cyclus Print 115g Munken Print Cream 80 g Galerie Art Gloss 130 g Tom&Otto Gloss 300g Kirjatüübid: Scala Pro (fontshop.com) Scala Sans (fontshop.com) Akkurat (lineto.com) Helvetica (linotype.com) Erbar (linotype.com) Grouch (itcfonts.com) Velodromatic (korkork.com) Sahtel tänab Ville Jehet ja Kerttu Kongast.

Sahtlit toetab Eesti Kultuurkapital.

Ajakiri Sahtel on autorikaitse objekt.

132.