2012 Aprill

T T Ü T U D EN G I LEH T . APR I LL 2 012 . T U T S T U D EN T N E WSPAPER

Praktikast võidavad kõik lk 8 Eesmärk on lennata mitte maanduda... lk 18 Kuidas minust sai AS SEB panga teller lk 26 Mis on võti tulevikku? lk 26 Soe vestlus TTÜ psühholoog Marika Kivikuga lk 22

„NELI LÕVI“ 02. aprillil kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ 1990ndatel Briti televisioonis pööraselt naljaka telesarjaga The Day Today endale nime teinud satiirik Cris Morrise debüütfilmis „Neli lõvi“ on nii musta kui värvikat huumorit: musta, sest filmi peategelased on briti džihaadi terroristid, kes on tekitanud hirmu nii Inglismaal kui kogu Euroopas; värvikat, sest Morrise esitluses on need mehed pigem tsirkusetolad, kelle planeeritavad rünnakukatsed kujunevad enamasti äpardunud perfomance‘iteks. Nende käigus naeruvääristavad nad kokkuvõttes iseennast ja kogu oma tegevuse mõtet.

„VASAKU JALA REEDE“

09. aprillil kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€

Õlu, pidu ja ilusad tüdrukud on see, mis kolmel sõbral mõttes, kui nad täiesti tavalise reede hommikul bussijaamas kohtuvad. Vaevalt võivad noormehed aimata, et 25 tundi hiljem on nad segatud vägivaldsete sündmuste ahelasse, kus laipade hulk iga hetkega aina kasvab. Ühe salapärase spordikoti ja 70 aastat vana püstoli toel põimub filmis kokku 8 erinevat lugu, millest liigub läbi suur hulk värvikirevaid tegelasi: kaks Nietzschet tsiteerivat kurjategijat, II maailmasõja aegne veteran, kes Clint Eastwoodi stiilis maailma parandada püüab, punt reaalsustajule vee peale tõmmanud narkomaane, üks rikaste vanemate võsuke, kellel väga keeruline suhe oma isa ja noore ahvatleva võõrasemaga ning 5 noort naisterahvast, kes kõik endale elus kohta üritavad leida.

„MÄRTSI IIDID“

16. aprillil kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€

„Märtsi iidid“ on teravmeelse dialoogiga pingeline draama poliitika- ja võimumaailmast, kus põimuvad seks, ambitsioonid, lojaalsus, reetmine ja kättemaks. Noor pressiesindaja langeb poliitilise niiditõmbamise, vilunud poliitiku reetlike manipulatsioonide ja noore võrgutava praktikandi ohvriks.

Tunnustatud lavastaja ja näitleja George Clooney toob ekraanile haarava põneviku, milles astuvad üles mitmed tunnustatud näitlejad. Tema ise kehastab kuberner Morrist, kes osaleb Demokraatide partei kandidaadina presidendivalimiste eelvoorus. Ryan Gosling mängib tema pressiesindajat, Philip Seymour Hoffman Morrise kampaaniajuhti jpt.

„PLEKKSEPP, RÄTSEP, SÕDUR, NUHK“ 23. aprillil kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€

Külma sõja ajal 1973. aastal astub peale operatsiooni „Budapest“ tagasi Briti Salateenistuse (SIS) juht - koodnimega Kontroll. Ilmneb, et üks neljast kõrgemast juhist keda Kontroll uskus oli tegelikult vene agent – „Mutt“ ning Ungari operatsiooniga püüti välja selgitada, kes neljast on reetur. Koos Kontrolliga on sunnitud lahkuma ka üks tema parimaid leitnante Smiley. Peagi saab viimane valitsuse korraldusel kutse ministriabilt Oliver Laconilt. Salaja palgatakse ta uuesti ametisse, sest Salateenistuse ridadesse on arvatavasti imbunud topeltagent, kes töötab Nõukogude Liidu heaks.

Noore agendi Peter Guillami kaasabil uurib Smiley Briti Salateenistuse tegevust nii tänasel päeval kui minevikus. Veel enne, kui selgub jahmatav tõde, tuleb rahvusvahelisse spioonimängu segatud asjaosalistel maksta lõivu, ja veel millist...

„REGILAUL“

30. aprillil kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Kaheksasilbiline regilaul pärineb vanast soome-ugri maailmapildist, olles kasvulavaks eestlaste laialt tuntud laulukultuurile. Jõulises ja monotoonses helis peitub salapärane jõud, mis innustab otsima oma juuri ja leidma regilaulule uusi kasutusvorme. Praegusel, oluliste muutuste ajastul on paljud kaotamas oma identiteeti. Küsimus, kuidas end selles maailmas kehtestada, puudutab meid kõiki. Film pakub võimsaid pilte, mille kaudu saab nähtavaks eriline kudum Eesti looduse, inimese ja laulu vahel.

PEATOIMETAJA VEERG

SISUKORD Muudatused minu toas ja ülikoolis / 4 Kiviaeg on möödas / 5 Teklitsreremoonia / 6 15 aastat Tallinna Kolledžile! / 8 Igal Eesti tudengil on võimalik üliõpilaspilet otse postiga koju tellida / 9 Merilin Vahersalu

Peatoimetaja veerg Kallis tudeng!

Ma täna ei kirjuta sulle pikalt, vaid soovin kaunist kevade algust ning rõõmurohket naljakuud.

Koeraga tüdruk kõrgharidust omandamas / 11 Erinevus rikastab, teadus ütleb / 12 Andres Maimik manipuleerib emotsioonidega / 14 “Kaplinski süsteem” – portree mehest võimsate sõnade taga / 16 Bon Iver " Bon Iver" / 17 AEGEE Suveülikooli kogemus Gruusia mäed ja päikeselised rannad / 20 Ekskursioonid hariduse hüvanguks / 22 Campus Europae – kvaliteetne üliõpilasvahetus / 23 WorkBook.ee – et raha poleks enam takistus! / 24 MAATA VAAILMA esmakordselt Tallinnas! / 25 Stress – mis see on? / 26 Kui stressis sa oled? / 27 TTÜ E-Sport 2012 / 28 Kaunid naised ja kiired autod / 30

1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

Peatoimetaja : Merilin Vahersalu KÜLJENDAJA : MARI HUNT ESIKAAs: MARKO VILBERG Toimetus : Mari Löper, Piret Spitsõn, Aleksander Vassiljev, Martin Simpson, Victor Alar, Karel Tõnson, Robert Sarv Trükk : AS TRÜKIKODA TRÜKIS Väljaandja : TTÜ Üliõpilasesindus Aadress : Ehitajate tee 5, Tallinn kirjuta : STUDIOOSUS@tipikas.ee helista : 620 3621 ©Studioosus 2012 | Kõik õigused kaitstud

TTÜ Tantsutüdrukud lendavad uutesse kõrgustesse aprillis TTÜ Korvpalliklubi play-off mängul! / 32 Time is running out… / 33 halva huumori instituut / 34 RISTSÕNA / 35 APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

KOLUMN

Muudatused minu toas ja ülikoolis Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Ü

hel hommikul äratas mind vali müra. See kostus alumiselt korruselt, kus lööktrell oli halastamatu järjepidevusega tungimas betoonseina. Uputades oma näo summutava padja sisse, püüdsin vältida möödapääsmatut, kuid peagi sundisid kuulmiselundid mind voodist püsti tõusma ja leppima sellega, mis oli tulemas ka minu ühikatuppa - uued riiulid.

Muudatus, mida ma tahta ei osanud, aga ometi sain. Kas pole mitte kummaline, et kõige sagedasemad on need kingitused, mida sa ei soovi?

Tere, kallis tipikas! Mida sa muutustest arvad? Tavaliselt ei suhtu ma neisse just kuigi hästi. Kui miski toimib minu jaoks piisavalt hästi, siis muutma ma seda ei kipu. Üldse pole ma väga hästi mõistnud meie sajandi trendi kõike muuta, üle teha ja uuendada. Kõigil peab olema uusim nutitelefon ja suurem koht, kus elada ning uus iPad, mis sellest, et see on täpselt, nagu eelmine. Kui mitu korda olen ma loengu ajal näinud kedagi sirvimas arvutis kortereid ja autosid või vaatamas mingit muud vidinat, mis tähtsuselt loengut edestab? Päris mitu! Mina aga olen pigem rahul oma vana arvuti, nuppudega telefoni ning ka ühikatoaga. Jah - tuba oli pisut sassis, aga otseselt hullu sellest midagi ei olnud. Ometi vajas keegi sinna midagi juurde ja peagi rippusid need kaks riiulit kasvajalikult minu toa seintel ning provotseerisid muutusi.

Igasuguste muutustega kaasneb oht.

Oht, et olukord ei lähe mitte märgatavalt paremaks, vaid juhtub nii, et heas usus tehtud muudatusega läheb toimiv süsteem ainult halvemaks. Sama toimub 4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2012

ka siis, kui proovida muuta paremaks näivalt halba hetkeseisu. Võib juhtuda nii, et läheb paremuse poole, võib aga juhtuda, et halvast olukorrast on saanud kohutav. Kõikide muudatusega kaasneb paratamatult oht, et tagantjärgi paistab endine olukord palju paremana, tekitades küsimuse: milleks mul üldse midagi muuta oli vaja. Passiivsus on sellega võrreldes palju ohutum. Ühelt poolt ei muutu midagi paremaks, aga teisalt ei ole ka riski endisest halvemale järjele jääda. Ma oleksin võinud rahumeeli eksisteerida oma toas teadmisega, et osa asjadest on laua alla lükatud. Veel paar päeva tagasi oli ühel seinal plakat, mis mulle meeldis.

Teisel aga kahtlane plekk, mis hämaras valguses koera meenutas, ning ka see meeldis mulle. Nende asemel olid nüüd tühjad riiulid, mis sisustamist nõudsid.

Tõstes ümber seda vähest maist vara, mis mu toas leidub, ning paigutades seda uuele riiulile, meenus mulle üks teine muudatus. Muudatus ühes TTÜ instituudis, mis võib potentsiaalselt ka edasi levida - nimelt keelas Avaliku halduse instituut nö kinniste kuvarite poliitikaga ära kõiksuguste elektrooniliste vidinate kasutamise loengute ajal.

Peab tunnistama, et selline keeld kõlas alguses minu jaoks väga võikana. Milline tohutu muutus - mõtlesin ma, püüdes mõista, kuidas peaks inimene ilma arvutita konspekti tegema. Siis aga meenus mulle aeg enne seda, kui mu sõrmed puutusid esmakordselt Thinkpad T21, sülearvutit maailma parima klaviatuuriga. Kuigi ma olen juba üle seitsme aasta kasutanud kirjutamiseks valdavalt arvutit, siis oli ka aeg, kus kümneleheline referaat või mõni essee jooksis välja pastaka otsast, Microsoft Office'i vahenduseta. Seejuures ei mäleta ma, et näiteks koolis oleks märkmeid või koduseid töid sellevõrra keerulisem teha olnud. Ma arvan, et sinagi said käsitsi kirjutamisega kenasti hakkama. Ometi otsustasime me teha muudatuse ja minna üle kirjutusvahendile, mis jooksis küll aeg ajalt kokku, kuid selle eest võimaldas teha algul Ctrl+C ja siis Ctrl+V.

Kirjutades on arvutil kahtlemata mitmeid eeliseid, kuid kas just loengus? Ma ei ole veel kuulnud sellist õppejõudu, kelle jutt oleks sedavõrd kuldne, et iga sõna tema suust vajaks jäädvustamist.

Arvuti, millega saab kiiremini kirjutada, ei kasuta oma potentsiaalset kiirust kunagi ära, sest vaevalt, et loengu stenogrammi kellelegi vaja on. Sama hästi võib konspekteerimiseks, mis on ka põhiline rakendus, mis arvutil loengusaalis olema peaks, kasutada ka vanaema meetodil, paberit ja pliiatsit. Arvutiga saab muidugi loengus teha ka palju muud, mida ma kaaskuulajate monitoridelt enamasti ka näinud olen. Kuid kas seda ei saaks mitte teha pärast loengut?

Nii nagu sain mina Üliõpilaskülalt, nii said ka Avaliku halduse tudengid soovimatu muudatuse osaliseks. Asjad oleks võinud jääda endiseks - toas oleks olnud segadus ja loenguruumis klahvide klõbin. Ometi on taaskord toimunud muutus. Kuigi oleks olnud mugav leppida olemasoleva olukorraga ja jätkata samas vaimus, ei saa päris paigal siiski seista.

Me oleme juba kord selline liik, kes tahab ehitada ja lammutada, pidevalt uuendades ja muutes endist. Vahel on muutused head, vahel halvad. Vahel teame, mis juhtub, vahel kompame pimedust. Kas sülearvuti keeld muudab midagi paremaks, või ei, seda näitab tulevik. Kas ka teised instituudid lähevad üle paberi määrimisele, sedagi näitab aeg. Mis puudutab aga minu toa riiuleid, siis paar päeva hiljem olin ma nendega harjunud. Nad koguni hakkasid mulle meeldima, ruumi tekkis juurde ja mul oli niigi juba ammu vaja põhjust, miks tuba koristada. Loo moraal on küllap see, et ei tasu muudatusi automaatselt karta. Tasub anda neile võimalus - need võivad siiski ka head olla.

Kui ei, siis tasub pidada meeles üht maffia aforismi: uppudes on algul ebamugav, aga pikapeale harjub ära. Vajadusel võivad ka paber ja pliiats harjumuspäraseks saada.

Kaanelugu

Kiviaeg on möödas Aivar Hannolainen Filmiklubi kommunikatsioonijuht

“K

aua me seda 4:3 pilti peame vaatama, kas 16:9 ei saaks?" küsis tipikas Hannes ühes väljamõeldud episoodis 1000 aastat enne TipikasTV-d. "Saab-saab," lubas TipikasTV uudiste saatejuht Taavi ja nihutas puurondist ehitatud ekraani pikemaks.

vad vastavalt nõudlusele ja vajadusele, siis uudised ilmuvad kindla regulaarsusega ning said alguse ilma igasuguse vajaduseta. Siiski on vajadus tekkinud tagantjärgi - iga nädal vaatab uudiseid ca 600 üliõpilast.

Ja nii ongi - tipikatel on oma telekanal, mida saab vaadata laiekraan-formaadis ning kõrgekvaliteedilises (HD) pildis.

Telekanal on küll vaid Internetis, aga siiski otsast lõpuni ise tehtud.

Senikuni Eestis rohkem tudengite telekanaleid pole, võivad kõik tipikad uhkust tunda igal esmaspäeval kell 21.00 algava uudistesaate üle, mis seni veel kordagi sel hetkel alanud pole. Kui sügissemestril said esmaspäevased uudised valmis kolmapäevaks, siis nüüd saavad uudised valmis juba samal päeval ja kaugel ei ole moment, kui TipikasTV uudised algavadki Aktuaalse Kaameraga samal ajal.

Saate siis ise valida, kumb on parem.

Telekanal koosneb esialgu uudistest ja ülekannetest. Kui otseülekanded toimu-

Uudiste viibimise põhjused on olnud tehnilised ja organisatoorsed, seetõttu

on toimetuse töö alati huvitav ja sündmusterohke. Kes tahab, võib tulla ja sellest osa võtta! Meist ei olnud varem keegi saadet teinud, kuid nüüd me juba midagi teame ja oskame õpetada ka uusi tulijaidtegijaid. Kes tahab, saab hakata meie juures reporteriks, operaatoriks, monteerijaks, tehnikuks. Rätsepaid ja autojuhte on ka vaja.

Mis saab TipikasTV-st edasi? Tegemist on TTÜ Filmiklubi projektiga, aga Filmiklubi ka väga täpselt ei tea, mis saab.

Kindel on vaid see, et kiviaeg on möödas ning tipikad selle portaali taga jäävad leiutama ja teoks tegema uusi ideid nagu unistasid kaks tipikat arhailises episoodis 1000 aastat tagasi. Sa ei tea, millest unistasid tipikad tuhat aastat tagasi? Tipikas.tv-st leiad vastuse.

APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

Meie au ja uhkus

teklitsreremoonia

8.

märtsil leidis järjekordselt aset traditsiooniline Teklitseremoonia mille käigus rektor premeeris tublimaid alustajaid tekliga . Teklitseremoonial tunnustatakse

käesoleva õppeaastal parimate tulemustega esmakursuslasi, igast teaduskonnast 10’t ja kolledžist 5’t.

Esimest korda oli tseremoonia aga avalik, ehk vaatama võisid tulla kõik soovi-

jad. Esines väga lahe TTÜ Akadeemilise Meeskoori 7-liikmeline ansambel ning päeva juhtis meie enda tipikas Jaan Kekišev.

Loodame siiralt, et sellise ürituse avalikuks muutmine innustab ka teisi üliõpilasi hästi õppima ning suurendab tekli populaarsest. Tegu on siiski mütsiga, mis sümboliseerib tipikate ühtekuuluvustunnet, kõrget autoriteeti ja tegevusjanu!

Kui jäid aga napilt kümne parima seast välja☺ , siis tule ja soeta endale tekkel üliõpilasesinudsest (I-217) !

NB! Kõik teklisaajad, kes ei saanud osaleda tseremoonial saavad oma tekli kätte TTÜ Üliõpilasesindusest(I-217) kella 9.00-16.00 Palju õnne veelkord kõikidele teklisaajatele ning heade tulemuste rohket kevadet!

Mehaanikateaduskonna 10 parimat

Majandusteaduskonna 10 parimat

IT teaduskonna 10 parimat

RAIMOND VABA

MARK VARLASHEV

SANDER SUURSALU

RIHO MARKNA

RIINA KIIVER

ERIC-JOHANN ISTAL

HELIS VESIALLIK

ILJA GUŽOVSKI

SANDER SALURAND

HELMET EHRENBUSCH

ANNA KUBLITSKAJA

ROMAN KASKMAN

MARIS LAURSON

VAHUR KAAR

KRISTINA OJAMÄE

ALEKSANDR POŽIDAJEV

POLINA MOZHEIKO

LIISI MÕTSHÄRG

KAILI PAAS

TAAVI KALVI

EVGENIA LUPAN

OLIVER KELL

Ehitusteaduskonna 10 parimat

Mat-loodusteaduskonna 10 parimat

Keemia ja materialitehnoloogia 10 parimat

ANNA ANTONOVA

AGNES KIVISTIK

TIIU AASLEPP

MERLI ARON

EKATERINA GOLENDUKHINA

ANN SAAREPUU

MORTEN KAASIK

KASPAR PÕLDEMAA

MARILIIS HOLM

MARIANN KOLK

DMITRI TRUBITSÕN

HELEN JUHKAMA

MATS TAMME

HELIAN VUNK

KRISTI-MARI KIRSS

JÜRGEN VÄLJARU

ESTELLE SILM

FRIEDA KRIISA

RENE PÄRT

KÄRT KUKK

HELIN MEIER

MAARJA ROOMET

LUISE TIKS

KERSTIN METSLA

ANTON SAVITŠ

KAIA KALEV

HOLGER PART

NATALJA ŠESTJORKINA

KAIA-LIISA SIIMON

SIIRI SAARMA

PAAP URBANUS SANDER PARTS OTT-OLARI RUUS RAINER LEPIK LAURI LEEMET PRIIT LILLE CAROL RENNEBAUM TAAVI TIIDO

6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2012

Meie au ja uhkus

Energeetikateaduskonna 10 parimat FILIPP ŠUBIN GERD-HERMAN VEEBER ALEKSANDR KOSKIN Fotod: Sander Rikka

IVAR KIITAM KIRILL KABIN MARK KURZIN MARKO TEALANE VEIKO AUNAPUU

Tallinna Kolledži 5 parimat

Virumaa Kolledži 5 parimat

OLEG JEGOROVA

ROMAN ŠESTILOVSKI

Sotsiaalteaduskonna 10 parimat

TAILI JÄRVA

ALEKSEI HOLOMEJEV

SVEA KAUKES

NATALIA SAVITSKAJA

ANDRES ILLAK

MARIKE NOOR

VALENTINA VOLKOVA

MAIKEN JÕESOO

MARGUS ÜLPER

ALISSA KULIKOVA

Tartu Kolledži 5 parimat

Kuressaare Kolledži 5 parimat

KRISTIINA KRUUP

KRISTIAN NUUT

UKU SALUMÄE MAKSIM NOBELIND

TUOMAS-JAAKKO KALLIO HENRIK KUTBERG MIHKEL KÄRG KATRIN KÖBAS KADRI LEESMENT KRISTIINA MADISSON TATJANA NURK KÄDI ÄMARIK

LIISA PUUSTUSMAA

ARVIDAS MATŠENAS

TAAVI MALS

TUULI KÄIRO

ESTER NUGIS

EERIKA TAMM

PÄLVI OJALA

TAAVI PUPART

APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 7

Meie ülikool

15 AASTAT TALLINNA KOLLEDŽILE!

T

allinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledži ajaarvamine algab 22. aprillist 1997, mil Tallinna Tehnikaülikooli Nõukogu otsustas liita TTÜ koosseisu selleks soovi avaldanud Tallinna Kommertskooli.

Alates 1. septembrist 2004 kannab kõrgkool nime Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž.

Kuigi 15 aastat on väike juubel, tahetakse seda siiski väärikalt tähistada. Sünnipäevanädalal toimuvad erinevad üritused, mis on suunatud nii üliõpilastele kui ka vilistlastele ning võivad põnevust pakkuda kultuuri-, haridus- ja spordihuvilistele.

Avalöögi annab 21. aprillil kell 14.00 toimuv tudengite ja vilistlaste vaheline korvpallivõistlus, mis leiab aset spordisaalis aadressil Erika 5. Üritus on muutunud meeldivaks traditsiooniks, kus üliõpilased ja vilistlased võistlevad rändkarika eest. Praegu juhivad vilistlased üldseisuga 5:3.

Kolmapäeval, 25. aprillil algusega kell 22.00 tähistatakse TTÜ Tudengimajas Tallinna Kolledži 15. aastapäeva pöörase sünnipäevapeoga, kuhu on oodatud kõik TTÜ tudengid! Õhtu käigus valitakse Tallinna Kolledži imeline prints ja printsess. Meeleolukat muusikat mängib ansambel Lucky Jeans. Kõigi külaliste vahel loositakse välja hulgaliselt auhindu.

Täname kõiki sponsoreid, aga soovime erilist tänu avaldada bussifirmale Simple Express, kes viib meie kroonitud paari aasta jooksul võrratutesse sihtkohtadesse. Samuti täname firmat Tallink Hotels, kes pakub võitjatele võimaluse veeta terve päeva luksuslikus veekeskuses. Olge

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2012

kindlasti kohal!

27. aprillil kell 10.00 - 14.00 toimub Rahvusraamatukogu konverentsisaalis TTÜ Tallinna Kolledži 15. aastapäevale pühendatud konverents, kus käsitletakse tudengitele huvitavaid ja aktuaalseid teemasid.

Sünnipäevanädala lõpetab 27. aprillil kell 19.00 algav vilistlaste, töötajate,

üliõpilaste ja õppejõudude pidulik koosviibimine Meriton Grand hotelli C. R. Jakobsoni saalis aadressil Toompuiestee 27. Valitakse aasta vilistane, kellele annab aukirja üle direktor, samuti toimub ka parima korvpallimeeskonna autasustamine.

Täpsem info kolledži kodulehel http:// www.ttu.ee/tallinna-kolledz

Meie ülikool

Igal Eesti tudengil on võimalik üliõpilaspilet otse postiga koju tellida Eestis kehtivad üliõpilaspiletid:

ISIC üliõpilaspilet

Eesti üliõpilaspilet

• rahvusvaheline üliõpilaspilet • üle 700 erineva soodustuse • pikendamiseks telli uus kaart

• Eesti üliõpilaspilet • täiendavad soodustused puuduvad • pikendamiseks küsi uus kehtivusaja kleebis üliõpilasesindusest

Kaartide hinnakiri ISIC 1-aastane

ISIC 2-aastane

Eesti Üliõpilaspilet

Esmane kaart

2,8 eurot

7,9 eurot

tasuta

Kaardi pikendamine

6,4 eurot

11,5 eurot

tasuta uue kleebisega

Kaardi asendamine

6,4 eurot

6,4 eurot

3,6 eurot

* kaardi koju tellimisel lisandub 1,10 € saatmiskulu. Kaart valmib maksimaalselt 10 tööpäeva jooksul ja jõuab postiteel soovitud asukohta. Üliõpilasesinduses kohapeal valmistatakse kaarte ainult välisüliõpilastele!

Pangakaardi funktsiooniga ISIC kaarte väljastab SEB pank. Üliõpilaspileti taotlemisel tutvu ka kaardikasutamise tingimustega.

ISIC kaardi antavad soodustused leiad aadressil www.isic.ee

Kaardi tellimine Üliõpilaspileti tellimiseks mine lehele www.minukool.ee ja logi sisse oma pangaparoolide või ID-kaardiga. Sisesta kaarditaotlusele enda andmed, lisa foto, kinnita taotlus ning maksa internetipanga vahendusel kaardiväljastustasu. Õigust kaardi tellimiseks kontrollitakse automaatselt Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Küsimuste korral pöördu TTÜ üliõpilasesinduse poole: info@tipikas.ee (+372) 620 3621 või 51 21 933 Asume uues ruumis – I-217

APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

Meie inimesed

Koeraga tüdruk kõrg infoallikas. TTÜ-s ei ole veel väga tublisid eestvedajaid.

Katrin Köbas katrin.koebas@gmail.com

C

hristel Sogenbits on sotsiaalteaduskonna neiu, kes erineb tavatudengist mitmes mõttes. Ta on positiivse ellusuhtumise ja kaine mõtlemisega püüdlik tipikas, keda igapäevaselt saadab neljajalgne sõber.

Väiksena tahtis Christel saada arstiks või juristiks. „Kuna käsikaudu ajuoperatsiooni teha ei saa, pidin võtma selle, mis oli võimalik,“ põhjendab ta naljatades oma otsust õigusteadust õppima asuda.

Kuidas on sinu senine koolitee kulgenud?

Oma kooliteed alustasin Tallinna 37. keskkoolis, kus käisin üksteist aastat.

12. klassi läksin lõpetama Tartu Emajõe kooli, kuna mu nägemine ei võimaldanud enam tavatingimustes õppida. Pärast seda tahtsin kõrgkooli minna, aga kartsin alguses, et suures ülikoolis ei saa ma hakkama. Hiljem selgus muidugi, et kujutlusvõime oli mul laes, nagu ikka.

Alustasin erakõrgkoolis ja see polnudki tegelikult nii hirmus, kui arvasin. Kuna ühel hetkel tekkis seal aga probleeme, pandi mu pähe idee jätkata õpinguid TTÜ-s. Alguses olin skeptiline, kuid siis mõtlesin, et ega ma mingist pehmest materjalist ole! Hetkel ma oma valikut ei kahetse, sest õppejõud, töötajad ja kaasüliõpilased on ikka väga lahked ja abivalmid.

On TTÜ-s kerge hakkama saada?

Loomulikult on TTÜ ideaalne koht liikumispuudega üliõpilastele. Küll aga tuleb veel tegeleda sellega, et nägemispuudega üliõpilastel oleks sama kerge liikuda ja erinevatel üritustel kaasa lüüa.

See võtab lihtsalt kauem aega, kuna nägemispuuet on kõige raskem kompenseerida. Nägemine on inimese peamine 10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2012

Koer pidavat olema inimese parim sõber. Tutvusta oma igapäevast kaaslast.

Hmmm... Musta värvi, karvane, pehmete lontis kõrvadega, imearmsate punnis pruunide silmadega ja märja külma ninaga. Ja sellise norskamisega, et loengus on vahel isegi natuke piinlik! Roosi on minu juhtkoer, jah. Armastuse ja vihkamise vahel on õhkõrn piir ja meil Roosiga on samamoodi. Kuna me mõlemad oleme tujukad, isepäised ja meile ei meeldi, kui öeldakse, mida peame tegema, siis vahel on temaga üsna raske. Aga me tuleme superhästi toime! Kui ma viibin Roosita kuskil väljas, on mul tunne, nagu oleks midagi puudu. Me oleme täielikult kokku kasvanud.

Kuidas teie koostöö toimib?

Meil on välja kujunenud oma marsuudid, kuid ega meil ka uutel radadel väga palju probleeme ole. Iga kord, kui hakkame välja minema ja Roosi kuuleb oma rakmeid, tuleb ta rõõmsalt sabaga vehkides ja ärevil olekuga minu juurde, paneb ilusasti oma pea rakmetest läbi ja ongi valmis tööle asuma. Eriti rõõmus on ta siis, kui hakkame pärast loenguid koju minema ja ta teab, et saab natukese aja pärast ringi joosta ning vabadust nautida. Roosi õpib uskumatult kiiresti! Kohe aru saada, et ta on eriline.

Kuidas kaasõpilased käituvad, kui Sind koeraga näevad? Õnneks TTÜ-s ei juhtu väga sageli, et tullakse koera katsuma, kui tal rakmed seljas on. Nimelt ei tohiks koera siis eriti häirida, kuna ta teeb ikkagi tööd.

Kui kõrgeid eesmärke Sa endale tulevikuks sead?

Ma ei sea endale väga kõrgeid eesmärke.

Minu situatsioonis pole see lihtsalt võimalik. Pigem haaran võimalustest, kui need tekivad. Eesmärgiks on tegeleda südamelähedaste asjadega. Mul on väga

palju erivajadustega tuttavaid, kellel on just juriidilisi probleeme. Loodan, et ehk suudan neid tulevikus aidata. On ka väike äriplaan, aga see on alles toores mõte.

Eestis on mulle antud võimalus eneseteostamiseks ja hakkamasaamiseks.

Kas Sa tunned, et TTÜ ja ühiskond laiemalt toetavad Sinu püüdlusi?

See on keeruline küsimus. Ma arvan, et TTÜ ja ühiskond küll üritavad toetada nii minu kui teiste püüdlusi, aga iseasi, kuidas nad seda teevad. Ma arvan näiteks, et soodustused ja haletsemine pole toetavad. Pigem võiksid inimesed tulla näiteks julgemalt suhtlema. Kui ma lähen audika juurde, on seal üldjuhul palju rahvast ja sumin nii suur, et ma lihtsalt ei kuule, kus keegi on. Nii ei saa ise suhtlust alustada.

Niisiis oleks vaja inimeste seas teavitustööd teha?

Me oleme korraldanud koolituse nii õppejõududele kui tudengitele, kuid sinna ei tulnud tookord kuigi palju rahvast.

Minu jaoks on tegelikult väga raske see, et ma pean kogu aeg selgitama, selgitama, selgitama. Miks on vaja, et lift ütleks korruste numbreid? Miks inimesed ei peaks jätma uksi poolenisti lahti? Miks on vaja öelda, et seltskonnas pöördutakse just nägemispuudega inimese poole?

Miks on vaja ennast pöördumisel esmalt tutvustada? Need on sellised asjad, millele igapäevaselt ei mõelda ja mida tuleb pidevalt meelde tuletada. Samas on TTÜ organisatsioonid olnud väga tublid. Kui ma pöördusin Üliõpilasesindusse korgikampaania asjus, olid nad kohe nõus sellega tegelema.

Räägimegi nüüd lähemalt korgikampaaniast. Mis see on?

Tegemist on üle-euroopalise kampaaniaga, mille käigus kogutakse plastikust pudelikorke Belgia nelja nägemispuudega inimese toetamiseks. Nimelt kingitakse pudelikorkidest saadud tulu eest neile juhtkoerad. Ühe koera treenimiseks on vaja umbes kahte miljonit korki. TTÜ-

Meie inimesed

gharidust omandamas s on 14 000 tudengit. Kui igaüks tooks kümme korki kuus, oleks panus juba meeletu. Kuna Eesti Leod on mindki koera saamisel toetanud, mõtlesin, et tahaks nüüd ise ka kuidagi aidata.

Kui oluline on Sinu arvates see, et tudengid leiaksid õppimise kõrvalt aega erinevates organisatsioonides ja projektides osalemiseks?

Kes soovivad osaleda, neil peaks see võimalus olema. Samas ei tohiks olla suhtumist, et kui inimene ei osale kuskil, siis tembeldatakse ta veidrikuks. Leidub inimesi, kes ei tunne end suures seltskonnas hästi. Neile meeldib ajada omi asju omas tempos. Isiklikust kogemusest võin öelda, et halb on minna kuskile, kus pole

ühtegi tuttavat. Kuna hääled ei jää kohe meelde, on imelik kogu aeg küsida, kellega ma suhtlen. Nii ei saa ennast vabalt tunda. Samas on Roosi tubli icebreaker!

Millised on Sinu hobid ja huvialad?

Reisimine ja erinevates projektides osalemine. Näiteks suhtlen tihedalt Tallinna juhtkoerte omanikega ning vahel korraldan neile ka üritusi. Kuna ma olen seriaali „Vampiiri päevikud“ fänn, siis selle vaatamine ka kindlasti. Mulle meeldib lugeda. Samuti meeldib käia ööklubides, kuigi ega ma sinna väga tihti satu. Üksi ei taha minna ja üsna raske on leida kaaslast, keda saab täielikult usaldada.

Ma ei usu küll, et keegi mind nüüd just hätta jätaks. Pigem on probleem selles, et

rahulikke ja kindlaid inimesi, kes ei satu paanikasse iga kord, kui ma komistan, on raske leida.

Missugune on Sinu suhe kunstivaldkondadega?

Mulle väga meeldib kinos käia. Samuti meeldib käia erinevatel muusikaüritustel – kontserdid, muusikalid ja taolised etendused. Teater on ka väga-väga tore.

Lihtsalt nii hea tunne on minna välja ja nautida head seltskonda! Olgu see, kus iganes. Kunstinäitused mulle ei meeldi.

Skulptuurid, maalid – ei näe nagu nende võlu... (Naerab.)

Korgikampaania kohta leiab rohkem infot aadressil www.lions.ee

APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11

Persoonilugu

Andres Maimik manipuleerib emotsioonidega Katrin Köbas katrin.koebas@gmail.com „Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta“, „Kuku: mina jään ellu“ ning „Elav jõud“ on vaid väike osa Andres Maimiku selgelt omanäolisest loomingust. Filmikriitik ja –lavastaja käis TTÜ Kinos kodumaise komöödia „Umbkotid“ seansil ning jagas Studioosusega mõtteid kunstist, kinost ja inimlikest omadustest.

Studioosus on Tehnikaülikooli õpilasleht. Kuidas seostada omavahel kunsti ja tehnikat?

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2012

Seosed on ilmsed. Juba antiikajal oli tehnika (nii tööriistade kui käsitööoskuste mõistes) kunstniku töö lahutamatu osa.

Leonardo Da Vinci oli nii geniaalne kunstnik kui ka leiutaja-visionäär. Kõik kino pioneerid – vennad Lumiered, Georges Melies, vennad Pathe'd – olid samuti oma ajastu suured innovaatorid.

Tänapäevane kino, nii massimeelelahutus kui ka sügavam ja isikupärasem kunstkino, oleks mõeldamatu ilma tohutu tehnilise ressursita.

Milline on kunsti roll tänapäeva ühiskonnas?

Kinokunsti roll ei erine palju ootustest, mida me omistame kultuurile üldiselt: tekitada elamusi nii emotsionaalsel kui intellektuaalsel tasandil, pakkuda võimalust end argipäeva muredest korrakski välja lõigata, avardada maailmataju,

harida ja kasvatada, meelt lahutada, äratada uutele mõtetele, pakkuda lahendusi painavatele psühholoogilistele ja sotsiaalsetele probleemidele, käivitada fantaasialendu, esitada meile inimesi, kohti ja olukordi, kellega me oma igapäevases elus kokku ei satu, jutustada elust suuremaid lugusid, kutsuda esile puhastavat tundetulva ja äratundmisefekti, mõelda lõpuni meie poolelijäänud mõtted ning esitada meile võimalikke arengustsenaariumeid nii mikro- kui makrotasandil. Ühesõnaga – avardada meeli ning muuta meid veidi paremaks inimeseks.

Millega köita Eesti kinopublikut?

Heade lugudega, äratuntavate olukordadega, põnevate karakteritega, ootamatute süžeepööretega. Muheda huumoriga ning oskusega heas mõttes manipuleerida vaatajate emotsioonidega.

Persoonilugu

Kuidas peaks enda loomingu avaldamisel suhtuma kriitikasse?

Kriitika eest pole pääsu. Kunstniku looming on avalik asi, mille kohta saab paraku igaüks arvamust avaldada. Sestap peab enesele paksu naha kasvatama ning lootma, et nii palju, kui on inimesi, on ka maitseid ning iga pime kana leiab lõpuks oma tera. Tean hulgaliselt inimesi, kellele meie looming on vägagi korda läinud ning kes pole seda ka häbenenud välja öelda, olgugi, et kriitika haugub.

Milliseid väljakutseid esitab riigi väiksus ühele filmikriitikule, -kunstnikule? Ühest küljest on hea, kui kõik kõiki tunnevad ja vastastikku vannuvad. Konkurents on väiksem, karjääriredelid on lühemad. Ei pea aastaid nahast välja pugema, et lõpuks oma projekt käiku saada.

Teisalt jälle pead juba ette arvestama, et ka suure hittfilmi puhul näeb seda tühine kübeke maailma paisuvast elanikkonnast.

Kelle filmid Teile enim meeldivad?

Neid on palju ja need muutuvad kogu aeg. Viimasel ajal hindan ma lüürilisi komöödiaid, olgu siis Ameerika või Euroopa päritolu.

Kui palju peab inimeses olema aferisti ning kui palju ratsionaalset planeerijat,

et oma unistused teostada?

Päris aferismiga pikalt läbi elu ei uju. Ausus on küll raskepärasem, aga kindlam meetod sihile jõudmiseks. Muidugi makse tuleb osata optimeerida, eriti kui eesti film kannatab krooniliselt liiga väikeste eelarvete käes. Ning meie erialal peab suutma ka ennast kriitikavabalt reklaamida, isegi siis, kui oled loomult tagasihoidlik ja avalikkust pelgav natuur.

Kui oluline on oskus enda üle naerda? Kas eestlased osakavad olla eneseiroonilised või peavad nad seda veel õppima?

Naer on läbi kultuuriajaloo üks ilusamaid teraapiaid, millega vabastada end sotsiaalsetest painetest ja maha suruda hirmu tabude, rituaalide ja võimu ees.

Olgu need Vana-Kreeka komöödiad, keskaja karnevalid või satiirilised telesaated tänapäeval. Eneseiroonia on vastavalt võimalus oma sisemiste vastuolude ja komplekside väljaelamiseks, ja veel sellisel viisil, et lõppude lõpuks jääd igati cooliks kutiks. Enese üle naermine on ütlemata lõbus ja vabastav toiming – soovitan järele proovida!

Kui sageli käite teatris?

Aeg ajalt ikka satun.

Kuidas suhtute alternatiivteatritesse nagu Tartu Uus Teater või Cabaret Rhizome?

Väga hästi! Olen suur Tartu Uue Teatri austaja.

Kes Teid inspireerivad?

Viimasel ajal, nii triviaalne kui ka see ei oleks, Briti ja Ameerika telesarjad: Life's Too Short, Louie, Eastbound And Down, Bored To Death, Curb Your Enthusiasm.

Kuivõrd saab kunstiliikidele mingeid piire tõmmata?

Kas näiteks kokakunsti kohta võib öelda, et see peaks olema meeste või naiste pärusmaa?

Miskipärast on telekas täis ainult meeskokkasid. Piirid on head selleks, et ennast distsiplineerida või veelgi parem, et piiridest üle astuda. Kindlasti mitte selleks, et kedagi paika panna.

Kui palju on maailmas värve? Ehk võib võtta kõike ka must-valgena?

Filmikunstis seostub must-valge kas retrostilistikaga või millegi kaaluka ja tõsisega. Liigne värviküllus on aga seotud lastele või lillelastele suunatud formaatidega, mis korralikul tööinimesel pea kergelt pööritama panevad. Jäägem siis kuhugi kahe vahele. Isegi Uno Loop ei teadnud täpselt, mis värvi on armastus.

APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

Teadus seletab

Erinevus rikastab, teadus ütleb Victor Alari victor.alari@phys.sea.ee

T

eate, ma pean kabinetti jagama kolme noore füüsiku ja geenitehnoloogiga.

Alguses, kui see geenikeevitaja meile tuli, ei arvanud ma temast kuigi palju. Aeg on aga näidanud, et meie sisekliima oleks ilma temata üpris vaene. Olen hakanud nägema, et erinevad distsipliinid ei konkureeri üksteisega ning et üks pole parem kui teine.

Selline lisaväärtus on hoopiski privileeg, seda enam, et jagame sama uurimisobjekti – merd. Erinevus rikastab.

Looduse uurimine toimub alati toetudes

mingile meetodile, mida teised saavad korrata. Muideks, see eristabki teadust usust. Mina kasutan meetodina põhiliselt matemaatikat, geenitehnoloog aga mõõtmisi. Ma rõhutan sõna põhiliselt, sest vahel möllan ma ka välitöödel ning ühel tema jaoks mitte kõige ilusamal päeval peab ka tema FORTRAN’i avama. Üks ei saa läbi teiseta - me ei jõua kogu planeeti ära mõõta, aga samas tuleb mudeleid kontrollida. Erinevus rikastab.

See on natuke moonutatud jutt, et teadusesse lähevad ainult mehed. Kabinetis on kaks füüsikut neljast naised, blondide juustega. Nojah, neil vähemalt on midagi. Erinevus rikastab.

Vahel peab ka merel käima. Ma olen see kõva mees, kes ei jää kunagi merehaigeks. Mõned jäävad. Siis on huvitav küsida, mis tunne see oli. Enamasti nad ei vasta, vaid viivad kohusetundlikult oma mõõtmised lõpuni, et saada võimalikult

head andmed. Erinevus rikastab.

Vanusevahe noorima ja vanima töötaja vahel on ligi kuuskümmend aastat. Me suhtleme väga hästi, pealegi on ta geniaalne leiutaja. Mina ei oska kodus olevat konserviavajatki kasutada. Erinevus rikastab. Ükskord nägin ma üht teadusartiklit, kus tulemused erinesid minu omadest.

See andis mulle võimaluse kirjutada ka teadusartikkel ning küll siis varsti ka doktorikraad kolinal kaela sajab. Erinevus rikastab.

Mida siis teadus seletas? Seda, et siiras huvi erinevuste vastu tagab edu!

Muide, kui palju meid kabinetis on? Parima vastuse andja saab viia peatoimetaja enda kulul õhtust sööma.

Joonis 1. Erinevustega arvestamine ei tähenda dialoogi puudumist, vaid pidevat suhtlemist, vahet pole, kuidas.

14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2012

Pealkiri

APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

Kultuurirubriik

“Kaplinski süsteem” – portree mehest võimsate sõnade taga

“K

aplinski süsteem” on dokumentaalfilm, mis tutvustab Jaan Kaplinskit, aga mitte kui kirjanikku, luuletajat, tõlkijat, perekonnainimest, vaid lihtsalt kui Jaan Kaplinskit. Film valmis Eesti ja Prantsusmaa koostöös ning esilinastus ametlikult 13. märtsil 2012. aastal. Tegelikult oli filmi võimalik näha juba 2011. aasta novembris PÖFF-il, kus see osales Tridensi Balti Filmide konkursil, kus minagi seda nägema juhtusin.

Minu jaoks aitas film näha ja avastada meest, kes on Jaan Kaplinski kohati aukartust äratava nime ning eelkõige tema sõnade taga. Nagu režissöör Raphael Gianelli-Meriano ise ütles, ei ürita ta portreteerida Jaan Kaplinski töömeetodit, vaid süsteemi, mis teda, kui inimest ümbritseb. Kogu selle süsteemi lahtimõtestamise jooksul tundsin teatud kadedust ning samas ka austust eelkõige Jaan Kaplinski intellekti ja maailmatunnetuse vastu. Suhtlus vaatajaga toimub prantsuse keeles, mis režissööri arvates teda eelkõige maailmakodanikuna näitab.

“See, et Kaplinski räägib prantsuse keeles, aitab illustreerida, et ta on tõepoolest maailmakodanik, kes suudab igasugusest taustsüsteemist pärit inimestega kohaneda.” (Raphael Gianelli-Meriano, EPL).

52 minuti jooksul on võimalik kuulda Jaan Kaplinskit rääkimas oma elust, mõtetest, tööst ning taustaks näha helgeid kaadreid tema lastest ja lastelastest, kes aeg-ajalt looduslähedaselt mööda Eesti metsade ja niitude idülli vabalt ringi jooksevad.

Filmi vaadates tekkinud tunnet on sõnadega raske edasi anda, seda peab ise kogema. Artikli ilmumise ajaks on viimased seansid kinos Sõprus küll arvataJaan Kaplinski • Sündinud 22. jaanuaril 1941. aastal Tartus • Õppis aastatel 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat • Tänapäeva Eesti tuntuim ja tõlgituim kirjanik.

16 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2012

vasti läbi, kuid arvestades Jaan Kaplinski tähendust Eestile, võib kindel olla, et nägemata see huvilistele ei jää.

Kes on Raphael Gianelli-Meriano?

Prantsuse päritolu režissöör on õppinud kirjandust ja filmi Montpellier’ ülikoolis. Lisaks filmide tegemisele on ta ka fotograaf. Oma blogis ütleb mees enda kirjelduseks, et maailmas on olemas kahte sorti vaatajaid: need, kes näevad mütsi ja need, kes näevad boad, kes on alla neelanud elevandi. Enda kohta lisab ta, et ta ei näe enam ammu mütse. Tõlgendamine jäägu igaühe enda teha.

“Kaplinski süsteem” on Gianelli-Meriano teine dokumentaalfilm. Tema esimene dokumentaal oli samuti Eestiga seotud. Nimelt tegi ta filmi “Üks öö ilma paavstita” kingituseks Priit Pärna 60. juubeliks.

Vastuseks küsimusele, miks ta otsustas sellisel teemal dokumentaalfilmi teha, ütles režissöör: "Ma lugesin raamatut, see oli inglise keeles ja need sõnad puudutasid mind. Siis ma tundsin, et neil sõnadel on mingi side minu fotodega.

Hiljem oli mul paar filmiprojekti ja ma otsustasin, et tahan kohtuda Jaan Kaplinskiga." (ERR)

Kultuurirubriik

Bon Iver " Bon Iver"

Album arvudes • Ilmus müüki 17. juuni 2011 • 2012. aasta jaanuariks oli ainuüksi Ameerikas müüdud 357 811 koopiat, millest esimesel nädalal pärast ilmumist osteti 104 000.

• Debüteeris esimesel kohal Taani ja Norra müügiedetabelites ning teisel kohal US Billboard 200 edetabelis.

• 2 Grammyt – parim alternatiivalbum, parim uus tulija.

• Mitmete tähtsamate muusikaajakirjade (Mojo, Q , Uncut jt) Top 50 Albums of 2011 listides.

“Who is Bonnie Bear?”

Kui tänavusel Grammyde jagamisel Bon Iver’i samanimeline album 2 auhinda sai, oli väga suur hulk inimesi hämmingus. Twitteris oli hetkeks populaarseim küsimus “Who is Bonnie Bear?”. Need inimesed arvatavasti lootsid, et parima uue artisti auhind läheb Nicki Minaj’ile või Skrillexile ning muidugi on ju arusaamatu, et karuse välimuse ja nende arust ka nime poolest karu moodi mees, akustilist muusikat luues üldse tänapäeval nii tähtsaid auhindu saada võiks. Minu rõõm oli igatahes suur, kui avati ümbrik ja parima uue artistina kutsuti lavale Bon Iver. Tegelikult on aga Bon Iver välja andnud juba 2 albumit, millest esimene pealkirjaga “For Emma Forever Ago”, ilmus 2007. aastal.

Kui hakati välja kuulutama parimat alternatiivalbumit, ei uskunud ma Bon Iveri võitu, sest auhinnale oli nomineeritud selline muusikaline suurkuju nagu Radiohead ja eelmisel aastal võimsa debüüdi teinud Foster the People. Siiski, jällegi minu suureks rõõmuks, läks auhind albumile, mille loonud tagasihoidlik “mees metsast” ehk Wisconsini osariigist Eau Claire’ist Justin Vernon.

“Mees metsast” selletõttu, et kuulduste kohaselt olnud mees suurema osa esimese albumi materjalist loonud muust maailmast eraldatud majakeses Wisconsini metsade vahel, kus ta veetis kolm kuud.

Lihtsuses peitub võlu Mulle tundub, et artistide suurimaks väljakutseks on tihti välja anda album, millel lood oleksid võrdväärsed. Võrdväärne aga ei tähenda samasugust, pigem on asi tundes, mille iga laul tekitab ning subjektiivselt hinnates suudab “Bon Iver” iga looga inspireerida ning lihtsalt panna nautima Justin Vernoni õrna ja kohati hingekraapivat vokaali ning mõnusat akustilist tausta. Seega olen julge ja ütlen, et Bon Iver on suutnud luua midagi perfektset. Palju on neid albumeid, millel mõned väga head lood, võiks isegi öelda – hitid, ning ülejäänu ei pruugi olla halb, aga tihti ilma wow-efektita. Kui Bon Iver’i kuulab aga inimene, kes vähegi hindab kvaliteetset akustilist alternatiivmuusikat, leiab ta arvatavasti selle efekti kiiresti.

Justin Vernon ei üritagi luua hitte, ta loob lihtsalt muusikat, mis tuleb hingest ning mis on inspireeritud teda ümbritsevatest lihtsatest asjadest. Just see lihtsus mõjub väga värskendavalt tänases muusikalises pildis, kust vaatavad vastu muusikud, kellest paljud loovad sisutuid ja enamasti ka muusikaliselt suhteliselt vaeseid hitte.

Bon Iver ja geograafia

Justin Vernon selgitab oma albumi lugude geograafiliste nimede tagamaid ja ütleb, mis on nende tähendus. Järgnevalt ka lühike ülevaade, mis näitab, kui eriline on iga laul selle imelise albumi pealt.

1. Perth – Austusavaldus mehele, kelle parim sõber oli surnud samal õhtul, kui Vernon temaga kohtus. Mees oli pärit Austraaliast Perthist.

2. Minnesota, WI – Väljamõeldud nimi Vernoni “kohale”, mis on 90 miili pikkune ala Minnesota linna Minneapolise ja Wisconsinis asuva Eau Claire’i vahel.

3. Holocene - Baar Portlandis Oregoni osariigis, kus Bon Iver 2008. aastal esines.

4. Towers – Nõnda on nimetatud ühiselamud Eau Claire’s, kus Justin Vernon oma esimese ülikooliaasta veetis.

5. Michigant – “It’s about the things you can’t do any more. So if you do you’ll be sent to West Michigan for ever.” Lühidalt öeldes Põrgu.

6. Hinnom TX – Esialgne Hinnom oli koht Jeruusalemmas, kuhu kristluse algusaegadel kristlased võõraid matsid.

Justin Vernon nihutab selle Texase osariiki.

7. Wash. – Kui esimest korda seda laulu kuulsin, seostasin mina, nagu arvatavasti paljudki teised laulu Washingtoni osariigiga. Tegelikult räägib see aga märtsivihmadest, mis Eau Claire’is lume ära sulatavad.

8. Calgary – Vernon ütleb, et see on armastuslaul inimesest, keda sa ei tea, kohas, kus sa pole kunagi käinud. Ja Calgary on koht, kus Justin Vernon pole kunagi käinud.

9. Lisbon, OH – Instrumentaalpala, mis pühendatud Vernoni sõbrale Ian Wallace’ile, kes veetis 3 aastat just selles linnas ökoterrorismi tõttu.

10.

Beth/Rest – Beth on väljamõeldud koht, Rest aga vihje sellele, et surm ei ole lõpp, vaid uue tsükli algus.

Briti muusikaajakiri Q avaldas oma 2011. aasta septembrikuu numbris artikli, kus APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 17

Töövarju projekti algus Üliõpilasesinduses . Tule Töövarjuks!

Kell 20.00 TTÜ Kino „Neli lõvi“ VII-226

E2

T 10

Kell 16.00 KARJÄÄRISEMINAR: “CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“

T3

APRILL 2012

E9 2. ülestõusmispüha Kell 20.00 TTÜ Kino „Vasaku jala reede“ VII-226

K4

K 11

P1

Palmipuudepüha

Suur reede

R6

L 14

P8

N5

Künnipäev

P 15

1. ülestõusmispüha

Kell 16.00 KARJÄÄRISEMINAR: “Akadeemiline karjäär?“ Kell 22.00 pidu – Teknopol TTÜ Tudengimajas

R 13

L7

N 12

Konverents Maata Vaailma: välispraktika olulisus ja selle kasu.

N 19

Kell 12.00-14.00 Frisbee alagrupi mängud TTÜ Spordihoones Kell 16.00 KARJÄÄRISEMINAR: “CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“ vene keeles Kell 18.00 AIESECi suvepraktika infoõhtu X-317 Kell 19.00 Inseneride Moeshow TTÜ aulas.

K 18

P 22

T 17

Kell 16.00 KARJÄÄRISEMINAR: “Kuidas tööintervjuul edukas olla?“ Kell 21.00 International dinner + party TTÜ Tudengimajas

L 21

E 16

Kell 12.00-14.00 Frisbee finaalturniir TTÜ Spordihoones Kell 18.00 Mälumängusarja VII etapp

N 26

R 20

Kell 20.00 TTÜ Kino „Märtsi iidid“ VII-226

Kell 16.00 KARJÄÄRISEMINAR: «Stressi juhtimise praktiline töötuba» Kell 16.00 KARJÄÄRISEMINAR: “Appi - praktika tuleb!“

K 25

P 29

T 24

Töövarju projekti lõpp Üliõpilasesinduses

L 28

E 23

Kell 16.00 KARJÄÄRISEMINAR: “CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi

R 27

Jüripäev Kell 20.00 TTÜ Kino „Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk“ VII-226

Markusepäev Kell 16.00 KARJÄÄRISEMINAR: “Edukas esinemine“ Kell 16.00 KARJÄÄRISEMINAR: “Karjääri planeerimine” (vene keeles)

E 30 Kell 20.00 TTÜ Kino „Regilaul“ VII-226

1920

Student Union of Tallinn University of Technology

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus

Lisainfot ürituste kohta leiad iga nädala esmaspäeval ilmuvast Üliõpilaselu nädalakirjast. Telli nädalakiri oma meilile nadalakiri@tipikas.ee

Tudeng pajatab

AEGEE Suveülikooli kogemus Gruusia mäed ja päikeselised rannad Märt Erik, endine TTÜ tudeng

M

ulle meeldib reisida kohtades, mis on erinevad ja ahvatlevad võrreldes üldiselt külastatavate riikide ja turismikuurortitega. Kohtades, mis võluvad huvitavate inimeste ning lummavate vaadetega ja pakuvad põnevaid seiklusi. Need olid minu ootused ka Gruusiale ja ma ei pidanud pettuma.

Gruusia on väga vana ja ilus maa. Maastik, taimestik ja loomastik varieeriub tohutult isegi väikeste vahemaade tagant.

Meie majutus asus põhiliselt Gruusia pealinnas Tbilisis, kuid praktiliselt iga päev olid meil väljasõidud Tbilisi ümbrusesse. Distants külastatud kohtadesse oli suhteliselt lühike - 50 kuni 200 kilomeetri vahel-, kuid loodus erines igast eelenevast kohast drastiliselt. Paar päeva matkasime metsas, kus meil oli võimalus supelda väga kõrge kose all. Ühe päeva kõndisime ringi mägises kõrbes. Samuti

veetsime päeva Kaukasuse mägedes ronimides, kus jõudsime 2200 meetri kõrgusele. Gruusia kõrgeim mägi on natuke üle 5000 meetri (võrdluseks siinkohal Eesti kõrgeim küngas, mis on 318 meetrit). Mainisin osalejatele ja korraldajatele meie kõrgeima mäe kohta ja selle peale sai rahvas muidugi naerda, välja arvatud hollandlased, kes jäid suhteliselt tõsiseks. Lisaks eelmainitud maastikule on Gruusial läänepiiriks Must meri, seega on loodus väga mitmekesine ja pakub uskumatult lummavaid vaateid.

Gruusia suved on kuumad ja kuivad. Suveülikooli ajal augustis oli temperatuur enamasti 30 ja 40 kraadi vahel ning vihma sadas kahe nädala jooksul ainult üks kord. Ideaalne ilm rannas päevitamiseks (negatiivne külg on muidugi asjaolu, et rand on seal kivine) ja Mustas meres ujumiseks. Me olime Batumis - mis on kuurortlinn nagu meil Pärnu - viis päeva ja enamus meist nautiski seda suurepärast ilma rannas. Gruusia kuumad ja päikeselised suved on ka põhjuseks, miks selle riigi veinivalmistamise traditsioonid on väga vanad, ulatudes tagasi paar tuhat aastat enne Kristust. Grusiinid ise peavadki enda riiki veini sünnimaaks. Tuleb tunnistada, et olen ka ise hakanud pärast Gruusia reisi veini austama ja jooma.

Gruusia suveülikool oli täis mitmesuguseid tegevusi ja seiklusi. Nagu eelnevalt ka mainitud, sai päris palju matkata: kõrbes, metsas ja mägedes. Meile tehti linnaekskursioonid Tbilisis, Batumis ja paaris väikeses linnas. Paljud said oma esimese raftingukogemuse metsikul ja väga kiirel mägijõel. Loomulikult külastasime ka vanu kirikuid, arheoloogilisi kohti ja ajalooliselt olulisi paiku - korraldajad viisid meid isegi Gorisse Stalini muuseumisse. Saime käia ka veepargis ja lõbustuspargis. Meile tutvustati põhilist viinamarjaistanduste piirkonda, kus saime degusteerida ka erinevaid veine päris veinikeldris. Lisaks peab siinkohal ära mainima, et ma ei ole kunagi maganud nii vähe ja pidutsenud nii palju. Kuna see oli mu esimene AEGEE suveülikool, siis

20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2012

Tudeng pajatab

ei osanud ma oodata nii palju tegevusi, kuid korraldajad hoidsid meid pidevas liikumises ja mulle meeldis see tohutult.

Samas oli meil siiski aega, et ujuda, päevitada ja lõõgastuda (eks see suveülikool ise oligi üks mõnus lõõgastus).

Gruusia suveülikooli osalejad olid toredad ja korraldajad ülimalt kenad ning abivalmid. Siiski peab tunnistama, et korradajatel oli natuke probleeme aja planeerimisega - enne kuhugi minemist kogunesid kõik kindlasse kohta ning öeldi, et lahkume kahe minuti pärast, kuid üldiselt lahkusime pool tundi hiljem. Nädala möödudes oskasid osalejad juba sellega arvestada ja kui öeldi, et lah-

kumine on kahe minuti pärast, siis läks mõni alles duši alla ja inimesed hakkasid päevasündmusteks asju pakkima. Sellele vaatamata said AEGEE-Tbilisi liikmed organiseerimisega väga edukalt hakkama ja kui keegi abi vajas, siis seda ta ka sai. Näiteks vabal päeval - mis oli ka korraldajate vaba päev- olid mõned korraldajad meiega ja näitasid poode ning turge, kust osta suveniire. Lisaks olin mina ise kaks päeva voodis mingi kõhuviiruse pärast- ausalt öeldes oli vist kõikidel osalejatel suveülikooli jooksul kõhuga probleeme ja terve selle aja hoolitsesid korraldajad minu eest. Rääkides Eesti ja Gruusia suhetest, siis need tunduvad olevat üpriski head ja meie riigi panust

hinnatakse Gruusias. Meie suurimad linnad ja härra Mart Laar olid teada isegi suvalistes väikestes külapoodides. Siinkohal ei hakkaks ma võrdlema Eestit ja Gruusiat, kuid kellel on selle vastu huvi, siis on olemas 2010. aasta 7. septembri Postimehe 12 - 13 leheküljel hea artikkel Ahto Lobjakase poolt pealkirjaga “Vene konstandiga korrutatud suur saatus”.

AEGEE Suveülikoolidesse kandideerimine kestab kuni 24. aprill 2012.

Lisainfo: http://www.projects.aegee. org/suct/su2012/ http://www.aegee-tallinn.ee/

APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

Tudeng pajatab

Ekskursioonid hariduse hüvanguks Taavi Simson

A

sjast huvitatud TTÜ tudengitele toimus 16. märtsil ekskursioon Ida-Virumaale, mille korraldas Eesti Energia. Ekskursiooni põhifookuses oli Eesti Energia Tehnoloogiatööstus. Päev algas kogunemisega TTÜ peahoone juures, kust starditi kella 8 paiku. Kuigi kohaletulnuid oli plaanitust vähem, veidi üle kümne, ei lastud sellest tujul langeda. Kõigepealt võeti suund Jõhvi, kus asub üks osa Eesti Energia Tehnoloogiatööstusest. Jõhvi tehnoloogiatööstuse harus tegeletakse suurte metallobjektide, näiteks puisteainete punkrite valmistamisega, projekteerimisega ning kaevanduses ja elektrijaamades töötava tehnika remondiga.

Jõhvis alustati väikese kohvipausiga, mille raames tutvustati lähemalt, mida kujutab endast EE Tehnolooogiatööstus, laiemale üldsusele tuntud kui Enefit.

Peale kohvipausi käidi läbi ka kontorist, kus töötab projekteerimismeeskond. Pisikese humoorika arutelu käigus selgus, et kui sinna tööle minna, siis vene keele mitte-oskamise probleemist vabaneb õige pea. Seejärel käidi läbi erinevad tsehhid, kus võis tutvuda erinevate masinatega, nii suurte kui väikestega, ka sellistega, mida isegi TTÜ laborites näha ei saa. Masinapark on seal lai ja teostada saab kõiki operatsioone alates puurimisest ja treimisest ning lõpetades karastamise ja tsementiitimisega.

Kui Jõhvis oli ring peale tehtud, võeti suund Narva lähistele Auveresse, kus asub Eesti Elektrijaam ja Enefiti valmimises olev tehas Enefit-280. Seda vaatama mindigi. Pärast väikest seiklemist leiti üles õige koht, kust ära pöörata ning kui jõuti tehase juurde, siis oli avanev vaatepilt võimas. Ei piisa sõnadest suur ja gigantne, see on objekt, mida iga inimene peaks ise oma silmaga nägema. Lihtsalt üks number ilmestamaks seda objekti: hoone teraskonstruktsioonides on kasutatud 12 000 tonni terast. Aga tagasi ekskursiooni juurde. Kõigepealt tutvustati ekskursantidele tehase tehnoloogiat ja

22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2012

tööpõhimõtet, kuigi sellega olid pisikesed viperused. Nimelt oli seletav insener vene keelt kõnelev isik ja eestlasest insener, kes pidi esialgu tõlkima, ei osanud ka ise kõiki termineid ära tõlkida. Meie noor põlvkond ju eriti vene keelt ei valda ja ilma tõlgita hakkama ei saa. Kuid kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.

Varsti kutsuti appi noor neiu, kes hakkas venekeelset juttu tõlkima inglise keelde.

Tulemus ei olnud just märkimisväärselt edukam, kuid kuidagi me asjadest aru saime ning võib rahule jääda.

Seejärel sokutati meile pähe kiivrid ja pandi selga helkurvestid - ohutus ennekõike - ja ringkäik võis alata. Tegelikult pole tehas veel täielikult valmis. Transpordikonveier on veel puudu ja seadmed tahavad häälestamist, öeldi, et tehas hakkab korralikku toodangut andma selle aasta lõpus. Hiljem lisandub ka rafineerimistehas, kus hakatakse valmistama mootorikütuseid, kuid see valmib ja hakkab toodangut andma alles umbes 2016. aastal. Meile näidati ka tehase kõiki tähtsamaid sõlmi, nii tehase sees kui väljas.

Kõige kõrgem punkt, kus me käisime, oli “ainult” 20 meetrit, kuid kui vaadata augulisest terasrestist jalge all allapoole, siis isegi see võtab kõhedaks. Pärast põgusat ringkäiku läksime lõunat sööma, mis oli ka omaette kogemus. Nimelt oli söökla kokku pandud mitmest pisikesest konteinerist. Üldse oli terve ehitusplats kaetud konteineritega, kus asusid töötajate magamis-, puhke- ja kontoriruumid.

Nii palju konteinereid ei saa isegi mõne ehitusfirma platsil näha. Söök ise oli aga maitsev ja portsud suured. Pärast lõunat oli veel pisike kogunemine, kus andsime ära kiivrid ja vestid ning jagasime muljeid ekskursioonil nähtust. Lisaks anti igale ekskursandile mälestuseks kilesse mähitud A4 suuruses värvifoto tehasest.

Siis soovisime head aega ja võtsime ekskursioonigrupiga suuna Tallinna peale.

Tagasi Tallinnasse jõuti poole kuue paiku õhtul.

Ise jäin ekskursiooniga rahule ja muljed on positiivsed. On tore, et ettevõtete poolt selliseid ekskursioone korraldatakse, mis aitavad tudengeid firmade juurde meelitada ja samas annavad nei-

le ka parema ettekujutuse sellest, mida töö konkreetses firmas endast täpselt kujutab. Sarnaseid ekskursioone toimub tegelikult üsna tihti. Näiteks said mehaanikateaduskonna tudengid käia 21. veebruaril külastamas Normat. Käisin ka ise ja oli peaaegu sama huvitav kui EE ekskursioon.

Ainuke asi, mis taoliste ekskursioonide puhul soovida jätab, on info kättesaadavus. Mõni mitteaktiivne tudeng või tudeng, kelle sõpruskond pole väga suur, ei pruugi üldse teadlik olla taoliste ekskursioonide olemasolust. Näiteks Norma ekskursioonist kuulsin ise alles 20-ndal veebruaril ühe meililisti vahendusel ja oleksin selle peaaegu maha maganud. Samas mitmest ekskursioonist olen ka ilma jäänud, kuna saan infot liiga hilja ja olen üsna kindel, et ma pole ainuke selline tudeng. Mida ma ise pakuksin lahendusena, on see, et info ekskursioonide kohta ja registreerimine nendele võiks toimuda ÕIS-i kaudu, kuna ÕIS-is saab seadete alt panna teated jõudma meilboksi ja nii jõuaks info alati õigeaegselt ja mis peamine, kõikide tudengiteni.

Kindlasti on sellised ekskursioonid vajalikud, kuna need toovad tudengid ja ettevõtjad teineteisele lähemale. Tudengite võit on see, et nad näevad ära, millega ja kuidas ettevõte tegeleb ning nii saab tudeng otsustada, kas selle firmaga tasub oma tulevik siduda või mitte. Läbi ettevõte külastuse tekib tudengil palju parem ettekujutus ettevõte organisatsioonikultuurist ja sealsest töökliimast.

Ka ettevõted ise võidavad taolistest ekskursioonidest - tehakse end tudengite hulgas tuntumaks-populaarsemaks ja nii on võimalus märgata ka potentsiaalseid töötajaid, kes paistavad asjast rohkem huvitatud olema. Tegelikult näitab juba ekskursioonidest osavõtt tudengi huvi, kuna seal osaletakse ikkagi oma vabast ajast.

Loodetavasti toimub selliseid toredaid ekskursioone, nagu korraldas Eesti Energia, tulevikus veel, sest neist saavad kasu kõik osapooled. Hea tuju veel kauba peale.

Tudengi võimalus

CAMPUS EUROPAE – KVALITEETNE ÜLIÕPILASVAHETUS

T

TÜ tudengitel on suurepärased võimalused sooritada vahetusõpinguid partnerülikoolides, lisaks kõige enam kasutatavale Erasmus programmile, on tipikatele avatud Campus Europae (CE) võrgustiku liikmesülikoolid. Lisandväärtus, mis CE pakub, on seotud õppetöö kvaliteedi aspektiga ning paremate keeleõppe võimalustega.

Campus Europae võrgustik on ellu kutsutud juba 1998. aastal ning aastatel 20062011 on partnerülikoolides õpingud sooritanud üle 800 liikmesülikooli üliõpilase. Võrgustikus osaleb 18 ülikooli 16-st erinevast riigist.

Miks kasutada CE skeemi üliõpilasvahetuseks?

1. Campus Europae liikmesülikoolid on teinud tõsise ettevalmistuse õppekavade võrdluses, st et tudeng saab hõlpsalt informatsiooni , millises liikmesülikoolis temale sobivaid/vajalikke aineid õpetatakse.

2. TASUTA KEELEÕPE! Kuna Campus Europae soosib ainete läbimist kohalikus keeles, pakub CE eelnevat tasuta online keeleõpet A1 ja A2 tasemel Hook-up! projekti raames (http://languagelearning.campuseuropae.org/). Üliõpilasel on võimalik pidada

õppejõuga keeletunde Skype vahendusel, mis muudab õppimise hõlpsamaks.

Samuti saavad tudengid partnerülikoolides jätkata keeleõpet intensiivsetel keelekursustel.

Finantseerimisvõimalused Kuna CE ei paku eraldiseisvat finantseerimisskeemi, toimuvad enamus CE üliõpilasvahetustest Erasmus programmi raames, pakkudes samas lisandväärtust kvaliteedi ning keeleõppe vallas. Seega on kõigil TTÜ tudengitel võimalik taodelda CE vahetusprogrammi tarvis Erasmuse stipendiumit (kui ei ole Erasmuse stipendiumit varem saanud).

CE sertifikaat CE raames üliõpilasvahetuses osalenud tudengid saavad ainulaadse CE sertifikaadi juhul kui on täidetud järgmised tingimused: 1. Vahetusõpingute periood 10 kuud (üks õppeaasta) ja läbitud keeleõpe – Hook-up! online keelekursus ning intensiivne keelekursus sihtriigis, vähemalt B1 tasemel 1. Vahetusõpingute lõpus kannab tudeng koduülikooli vähemalt 45 EAP-d.

Töötamine CE vahetusõpingute ajal Kuna CE võrgustik on hästi teadlik tudengite vajadusest õpingute ajal töötada, alustab 2012/13. õppeaastal võrgustiku LED pilootprojektiga (Learning Employability Places), mis pakub rahalist tuge välisõpingute ajal töötavatele tudengitele.

Avalduse esitamise tähtaeg projektis osalemiseks on 31. mail 2012 (kui tudengil endal töökohta veel välja valitud pole).

Partnerinstitutsioonid teevad oma parima töökohtade leidmiseks soovijatele kuid lõppvastutus töökoha leidmisel lasub siiski tudengil.

Liikmesülikoolid · University of Alcalá (Hispaania) · University of Aveiro (Portugal) · University of Cyprus (Küpros) · University of Eastern Finland (Soome) · Gazi University (Türgi) · Greifswald University (Saksamaa) · University of Hamburg (Saksamaa) · Vytautas Magnus University (Leedu) · University of Lodz (Poola) · Techical University of Lodz (Poola) · University of Luxembourg (Luksemburg) · Henry Poincaré University (Prantsusmaa) · University of Novi Sad (Serbia) · University of Latvia (Läti) · St. Petersburg State University (Venemaa) · University of Trento (Itaalia) · University of Vienna (Austria) · European Humanities University (Valgevene) Lisainformatsioon: CE koordinaator TTÜ-s: Riin Kobin (riin.kobin@ttu.ee, III-209) CE üliõpilasesindaja TTÜ-s: Sigrid Västra (sigrid.vastra@tipikas.ee) www.campuseuropae.org APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23

Tudengi võimalus

WorkBook.ee – et raha poleks enam takistus!

K

ujuta ette olukorda, kus noor tudengite paar otsustab kokku kolida, kuid nende valitud korter vajab veidi remontimist. Noored soovivad seinu värvida, aga ise nad selleks piisavalt osavad pole ning maalri palkamine mõnest firmast osutub liialt kalliks. Noorte raha kulub juba niigi õppemaksu maksmiseks, enda ülalpidamiseks ning nüüd ilmnevad veel lisakulud seoses uue elamisega. Mida sellises olukorras teha?

Kui vaid noored tunneks kedagi, kes on maalritööd õppinud ja oleks nõus tegema seda mõistliku hinna eest, siis see lahendaks nende probleemi. Selleks, et taolisi inimesi leida, on loodud WorkBook.ee – üli- ja kutsekooliõpilaste tööja praktikabörs.

Veebikeskkonna eesmärk on pakkuda noortele uusi võimalusi tiheda konkurentsiga tööturul. Tudengid ja kutsekooliõpilased on värskete oskustega ning oma ala asjatundjad, kes soovivad oma teadmisi ja oskusi nii enda kui ka teiste kasuks tööle rakendada. Leheküljel www.workbook.ee saavad tööd pakkuda nii õpilased kui ka kõik teised eraisikud, ettevõtted ja organisatsioonid.

Noored võivad abiks olla kõiges, alates lapsehoidmisest lõpetades peo toitlustamisega. Projektipõhised ja lühiajalised tööd eraisikutelt on vaid üks osa WorkBook.ee internetikeskkonnast. Töid ja praktikakohti pakuvad lehel ka ettevõtted ning tulevikus on oodata veel mitmeid lahedaid ja uuenduslikke lisafunktsioone.

Mis aga eristab WorkBook.ee-d juba olemasolevatest tööportaalidest? Vastus peitub eelkõige lehekülje suunitluses.

WorkBook.ee on mõeldud tudengitele ja kutsekooliõpilastele, kes otsivad praktikat, uusi kogemusi ja võimalusi lisaraha teenimiseks. Noortel tööotsijatel on oma oskuste tõestamiseks võimalik koostada isiklik CV profiil, kuhu saab ka lisada pilte enda tehtud töödest. Profiili eesmärk on esindada inimese identiteeti. Tulevikus on võimalus oma CV-d internetipan24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2012

ga kaudu autentida, et tagada veebikeskkonna usaldusväärsus tööandjate suhtes.

WorkBook.ee missioon on leevendada noorte tööpuudust Eestis ning luua tudengitele ja kutsekooliõpilastele võimalikult soodsad tingimused tööturule sisenemiseks. Ettevõtte ühinemine meie kasutajaskonnaga näitab firma sotsiaal-

set vastutustundlikkust. Workbook.ee on toiminud juba alates 2011 aasta septembrist ning areneb pidevalt, eriti tänu selle hooaja Ajujahi konkursi finaali pääsemisele.

Tee sinagi endale kasutaja! www.WorkBook.ee

Tudengi võimalus

MAATA VAAILMA esmakordselt Tallinnas!

V

arasemalt Tartus toimunud noortekonverents MAATA VAAILMA toimub sellel kevadel esimest korda ka Tallinnas.

Programm koosneb maailmaturu mõistmisest, rahvusvahelisest messist, rahvusvahelise kogemuse kasulikkusest ning globaalsest külast, kus mitmest rahvusest noored tutvustavad oma kultuuri.

Maata Vaailma leiab aset 13.aprillil Tallinna Tehnikaülikoolis algusega kell 10.00.

Maata Vaailma konverents sai alguse Tartus, tutvustades noortele maailma avastamise võimalusi, mida erinevad organisatsioonid neile pakuvad.

Sel õppeaastal selgitavad Eesti ettevõtjad, miks tänapäeva noorel on vaja välismaal töötamise kogemust ning kuidas see tulevikus kasuks tuleb.

Täpsemat informatsiooni http: //www. aiesec.ee/est/akadeemia/maata-vaailma.

TTÜ Üliõpilasesindus otsib oma meeskonda: 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

Sporditoimkonna juhti Ürituskorralduse koordinaatorit Rahvusvaheliste suhete spetsialisti Üliõpilasnõukogude koordinaatorit Hariduse kvaliteedi töögruppide projektijuhti Projektijuhti projektile Tudengielu Avalöök Projektijuhti projektile Õpingukorralduse tunnid Juulius Tipikas Facebook'i turundusjuhti

Omalt poolt pakume: Head keskkonda ja võimalusi enesearenguks Suurepärast hüppelauda tööturule Uusi huitavaid kontakte ja tutvusi Meeleolukaid ühisüritusi Sõbralikku, teotahtelist ja nooruslikku meeskonda Kui siin on midagi SINU jaoks, kirjuta elise.parnamets@tipikas.ee PS! Lisaks algab 11.04 kandideerimine juhatuse esimehe ja juhatuse liikme ametikohale. Huvi korral kirjuta tauri.karson@tipikas.ee

APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

Psühholoogia

Stress – mis see on?

Piret Spitsõn piret.spitson@tipikas.ee

H

ei, kallid lugejad! Kuna käes on aeg, mil paljudel on eksamite, kontrolltööde, igapäevaprobleemide ja muu säärasega päevad tihedasti sisustatud, on kerge tulema olukord, kus ühel hetkel ütleb tervis liigse pinge tõttu üles. Seekordses artiklis ongi juttu ühest tänapäeval väga levinud seisundist, mis probleeme tekitab, ning kuidas seda lihtsate meetoditega leevendada ja ennetada.

Stress on emotsionaalne ja/või füüsiline reaktsioon muutustele või muutunud nõudmistele. Kuigi tavakasutuses on stress omandanud pigem negatiivse olemuse, võib stress olla ka positiivne. Positiivne ehk eustress võimaldab nimelt inimestel kohaneda, areneda, muutuda.

Distress on aga seotud puuduliku eneseusuga ja hirmuga eelseisvate ülesannete või tegevuste ees. Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestvus olnud piisav jõuvarude taastamiseks võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi.

Kui muidu kulutab keha energiat toidu seedimisele, immuunsussüsteemi optimiseerimiseks või kindlustab inimese viljakuse, siis eluohtlikus olukorras muutuvad need ebaoluliseks. Organism annab endast kõik, et sellises olukorras juhtida kogu energia lihastesse ja ajju.

See on oluline omadus, mis on aidanud inimliigil säilida siiani. Stressirikkas olukorras hakkab süda kiiremini tööle, vererõhk tõuseb ja hingamine kiireneb, et oleks võimalik võimalikult palju hapniku ja energiarikast verd südamesse pumbata. Maks saadab verre rohkem suhkrut, et vajalikul hetkel oleks võimalik seda ära kasutada.

26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2012

Kui vanasti arvati, et stressi tekitavad välisärritajad, siis tänaseks on väljaselgitatud, et stressi võib tekitada ka inimese enda mõtteviis ja tunded ehk see, kuidas ta olukordi enda jaoks tõlgendab. Suurem osa stressist, mida me kogeme, ongi meie endi tekitatud. See, kuidas me seletame endale mingit olukorda, muudab meid vastavalt sellele rõõmsamaks, kurvemaks, enesekindlamaks, arglikumaks jne. See oleneb sellest, kuidas me end ja meid ümbritsevat tunnetame.

Stressi esmasteks sümptomiteks on tavaliselt väsimus ning keskendumisraskused. Tüüpiliseimad stressi sümptomid on juuste hõrenemine, unetus, depressioon, naistel ebaregulaarne menstruatsioon, madal libiido, söögiisu suurenemine-vähenemine ja kõrge vererõhk.

Stressi saab käsitleda sama loogiliselt ja süstemaatiliselt nagu muid tervise- ja ohutusküsimusi. Õige lähenemise korral on võimalik nii ennast kui ka teisi negatiivse stressi eest kaitsta.

Stressiga toimetulekuviise: • tee asju, mis sulle meeldivad – nt muusika kuulamine, jalutamine, raamatute lugemine • hoolitse oma keha eest – süüa tervislikult ja vältida kohvi joomist, suitsetamist, alkoholi ja erguteid, magada piisavalt, olla kehaliselt aktiivne • planeeri enda aega – tee omale plaan, kuhu paned kirja ülesanded ja nende tähtsuse, oluline on mitte lasta asjadel kuhjuda • arenda oma õpioskusi – leia enda jaoks sobivad mälu- ja õpitehnikad • vaata olukorda kõrvalt – leia oma mõtetes kasutud ja halvad mõtted ning asenda need kasulikema ja parematega • saa teistega hästi läbi – kuula, mida vestluskaaslane räägib

• huumor – näe läbi huumori elu helgemat ja rõõmsamat poolt • lõdvestu – tegele hingamis- ja lõdvestusharjutustega (nt jooga) Inimene ei tohiks murede ilmnemisel endasse sulguda ja proovida ise kõigele lahendusi leida. Kui ei ole võimalik rääkida oma probleemidest sõbra või lähedasega, siis peaks pöörduma professionaalse nõustaja poole. Probleeme tuleks lahendada ükshaaval, mitte korraga püüda kustutada kõike korraga.

Hoidke enda ja oma lähedaste tervist!

Psühholoogia

Kui stressis sa oled?

3. ___ Mul on probleeme või konflikte inimestega tööl/koolis.

(1 = Peaagu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Enamik aega) 4. ___ Mul on probleeme või konflikte pereliikmetega.

(1 = Peaagu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Enamik aega) 5. ___ Mul on magamisega raskusi (1 = Peaagu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Enamik aega) 6. ___ Tunnen, et olen ülekoormatud.

(1 = Harva, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Enamik aega) 7. ___ Kasutan narkootikume, alkoholi või retseptiravimeid, et lõõgastuda või pingeid vähendada.

(1 = Harva/mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Sageli, 4 = Korduvalt)

S

tress on midagi rohkemat kui lihtsalt halb päev või raske nädal. Stress on füüsiline ja emotsionaalne vastus erinevatele sündmustele elus – nii suurtele kui ka väikestele.

Loe alltoodud väiteid ja hinda neid numbritega 1-4 vastavalt sellele, kuidas suudad neid endaga samastada, võttes aluseks viimased kuud.

1. ___ Tunnen, et olen pinges.

(1 = Peaagu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Enamik aega) 2. ___ Minu elu tundub olevat kontrolli alt väljas.

(1 = Peaagu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Enamik aega)

8. ___ Ma olen tööl või koolis mahajäänud.

(1 = Peaaegu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Sageli, 4 = Korduvalt) 9. ___ Tunnen, et olen masenduses.

(1 = Peaagu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Enamik aega) 10. ___ Muretsen enda finantsolude pärast.

(1 = Peaagu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Enamik aega) 11. ___ Teen regulaarselt trenni.

(1 = Peaaegu alati, 2 = Tihti, , 3 = Vahel, 4 = Peaaegu mitte kunagi) 12. ___ Söön rohkem kui peaks.

(1 = Peaaegu alati, 2 = Tihti, 3 = Vahel, 4 = Peaaegu mitte kunagi) Allikas: http://www.valueoptions.com/spotlight_ heart/html/pdfs/Quizzes/Am_I_Stressed.pdf

TULEMUSED Liida tulemused kokku. Kui su skoor on: 12-20 punkti: Palju õnne! Sinu skoor näitab, et sa saad stressiga oma elus hästi hakkama.

21-31 punkti: Sinu skoor näitab, et kuigi sa koged stressi, saad sellega üsna hästi hakkama. Me võtame tihti enda peale üks või kaks kohustust rohkem kui peaks või meid tabab mõni ootamatu sündmus ning elu tundubki üle jõu käiv.

Stressi ja selle mõju kohta uurimine aitab pingeseisundiga paremini hakkama saada. Kui tunned end ülekoormatuna, siis on hea sõbra rääkimine, pereliikme või mõni muu inimesega, keda usaldad (k.a psühholoog), hea variant stressi vähendamiseks.

32-48 punkti: Sinu skoor näitab, et oled stressis ja ülekoormatud. Kauakestev stress võib omada tõsiseid emotsionaalse ja füüsilise tervise häireid. Kui tunneme, et meil käivad asjad üle jõu, võime kaotada perspektiivi. Ärevus ja depressioon võivad olla pikaajalise stressi tekitatud. Kui tunned end ülekoormatuna, siis hea sõbra, pereliikme või mõni muu inimesega, keda usaldad (k.a psühholoog), rääkimine on hea variant stressi vähendamisel. Sinu skoor viitab sellele, et võid vajada pigem juba ka professionaalset abi.

Tee test!

APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

Sündmus

TTÜ E-Sport 2012

T

TÜ E-Spordi nime kandev võrgupidu on täitnud TTÜ aulat suminaga juba kuus aastat ning seegi aasta oli märtsi esimesel nädalavahetusel Tehnikaülikool puupüsti arvutihuvilisi täis.

Tegemist on TTÜ IT teaduskonna üliõpilasnõukogu igaastase suurima sündmusega, mille eesmärgiks on anda arvutimänguritele võimalus tulla kokku, mängida, panna ennast ja teisi proovile, sotsialiseeruda vabas õhkkonnas, luua uusi kontakte ja laiendada oma silmaringi, sel aastal ka seminaridel.

Tegu on ühe Eesti suurima võrgupeoga, mille külastajate arv on püsivas kasvutrendis. Kui mõne aasta eest külastas üritust mõnikümmend huvilist, kes olid valdavalt organisatsioonisisesed, siis käesoleval aastal oli külastajaid juba üle 250, eri Eesti otsadest, millele lisandus seminaride kuulajaskond.

Inimesi jätkus nii aulasse, seitsmenda korpuse õppehoone suurtesse auditoo-

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2012

riumitesse kui ka Tudengimajja, kus mõlemas ruumis oli tipphetkel liikumisruum piiratud.

Nagu eelnevatelgi aastatel, oli ka seekord eesmärgiks pakkuda võimalust ja

põhjust kohale tulla kõigile, kes kunagi ükskõik, millist arvutimängu mänginud.

Samas ei ole see sündmus kunagi olnud suunatud vaid arvutimänguritele: kohale tulid WePlay esindajad, kes tutvus-

Sündmus

tasid ja mängisid huvilistega erinevaid lauamänge, Sony Center-i poolt oli kohal Playstation 3 konsool, TTÜ hoonetes toimus võistluslik orienteerumine ja kogu laupäev oli sisustatud firma DevTraining harivate seminaridega

Kui auhinnafondi pärast kohale tulnud Counter Strike (CS) kõrvale jätta, toimusid turniirid mängudes League Of Legends (LOL), Flatout 2, Starcraft 2, Call Of Duty. Kindlasti ei piirdunud mängude nimekiri ainult sellega ning kohale tulnud panid üksteist proovile ka väljaspool ametliku kava legendaarsetes mängudes, nagu Age of Empires 2, millel väljalaskeaastaks 1999 ja kuulda oli ka GTA2 mängukõminat.

Kohale oli tulnud nii seltskondi kui ka üksiküritajaid, kes kasutasid võimalust perest eemale saada ja rahulikult oma mänguhimu rahuldada.

Kuigi käesoleva aasta auhinnafond jäi eelnenud aastale alla, oli tegu siiski ühe suurimaga antud ürituse seerias. E-spordi üks eesmärke on hoida ka piletihind võimalikult madal, samalaadsete ürituste piletite hind on tavaliselt kuni kümnekordne (Eestis siiski tavaliselt kahe- või kolmekordne) Counter Srtike oli vaieldamatult suurima auhinnafondiga üksikturniir, kus

võistkondade esikolmiku vahel läks jagamisele 950€ vastavalt 50%, 30% ja 20% ulatuses. Ülejäänud turniiride peale jagunes Photopointi poolt välja pandud 800€ eest Roccati tooteid ja meened WePlay ning Progames-i poolt.

Seadmeid ja mängureid aitas omavahel võrgutada Elion, Linkstelecom ja HKHK - Haapsalu Kutsehariduskeskus, kellel on 13. - 15. aprillil tulemas ka oma võrgupidu.

Oma panuse andsid E-spordi toimumisse erinevate toetustega veel A le Coq, RedBul ja Webmedia.

Kellel vähegi huvi tekkis ning kes tunneb, et info jõudis temani liiga hilja, sellel on võimalik silm peal hoida ITÜN-i kodulehel www.itun.ttu.ee ja Facebook-i lehel, kus kuulutatakse piisava etteteatamisega välja TTÜ-s korraldatavad avalikud võrgupeod.

APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

Autorubriik

Kaunid naised ja kiired a Kati Kadakas Mehaanikateaduskond

S

ilmapilkselt on üks kuu juba möödunud ning esimesed ponnistused on tehtud. Enne, kui olin hakanud midagi uut õppima, oli mul hirmuvärin sees. Ma ei teadnud, mida oodata, mida mitte. Mõtlesin, kas peaksin enne korraldama põhjaliku google-otsingu ja teooria endale selgeks tegema või mitte. Ühesõnaga olin ma väga hirmul, kuid siiski valmis.

Esimese asjana otsustasin alustada vaikselt ja rahulikut. Proovisin siis enda kodus üksi autosse klaasipesuvahendit

valada (naerge). Nagu ikka, tegin kapoti lahti sealt rooli alt kangist ning tõstsin kapoti üles (seda olen teinud ka varem).

Siis võtsin kanistri ja kallasin selle sinise

Enne, kui olin hakanud midagi uut õppima, oli mul hirmuvärin sees.

Ma ei teadnud, mida oodata, mida mitte.

vedeliku just sinna, kuhu seda tuli valada. Õnneks jagasin ise ära, kuhu tuleb valada ega vajanud isa abi. Tunnistan, et seda ei olnud üldse raske teha ja sellega saavad kõik naised eeldatavasti hakkama. Lihtsalt varem pole olnud tarvis seda teha ja vähemalt nüüd on see linnuke kirjas.

Järgmisena läksin koos Kristjaniga garaaži. Seekord otsustasin jääda tagaplaanile ning jälgida toimuvat ohutust kaugusest. Kuna Kristjan on asunud oma auto mootorit vahetama, siis just tol päeval kutsuti tugevamad mehed kokku ja tõsteti mootor autost välja. Enne seda oli tehtud ka korralikult eeltööd. Kui päris aus olla, tundus pärast mootori välja tõstmist auto väga tühi ja must. Eks ma saan aru jah, et auto sõidab ja läheb mustaks. Seekord ma küll käsi mustaks ei teinud, kuid usun, et ega minust ei oleks olnud ka abi.

Kui päris aus olla, tundus pärast mootori välja tõstmist auto väga tühi ja must.

Siis otsustasin, et nüüd oleks aeg midagi asjalikku õppida. Kuna juba 1. märtsist alates võib seaduse järgi talverehvid suverehvide vastu vahetada, siis otsustasin, et oleks õige aeg õppida justnimelt seda, kuidas ratta vahetamine käib. Leppisime siis Kristjaniga aja kokku ning esimene tund võis alata. Esimese asjana otsisime minu auto tagavararatast, tõkiskingi ja tungrauda. Kuna pika otsimise peale leidsime peaaegu kõik vajalikud asjad, väljaarvatud õige rattavõtme, siis otsustasime, et toimetan Kristjani autoga.

Vahetamisele läks juhipoolne tagumine ratas. Selleks, et vahetada seda ratast, tuli panna tõkiskingad diagonaalselt oleva ratta ette ja taha. Kui see tehtud, üritasin keerata polte veidi lahtisemaks.

See oli vist kõige raskem osa. Kui jõudu ikka ei ole, siis tulebki rattavõtit lüüa või oma massiga need kuidagi lahti saada.

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2012

Autorubriik

autod parem oleks seda teha risti ehk kõigepealt ülevalt paremalt, siis alt vasakult jne. Ka see ei olnud enam raske, ainult et jõudu oleks natuke rohkem vaja olnud.

Siis tungraud kinni keerata, auto alla lasta, tööriistad ära koristada ja oligi kõik.

Terve selle töö käigus olin isegi enda põse kuidagi ära määrinud, aga ma ei teinud sellest välja. See oli ilmselt töö vili.

Nüüd pean vist ka isale märkuse tegema, et tuleks õige rattavõti autosse muretseda ja korralik tungraud ka. Sellisel juhul olen võimeline juba isegi ratast vahetama, mis sest, et see vahetamine võtaks tohutult aega. Nagu öeldakse - harjutamine teeb meistriks.

Nii tegin ka mina. Kristjan muudkui seletas, mida ja kuidas peaks tegema ja vahel näitas kõik ka puust ja punaselt ette.

Kui selle osaga hakkama sain, võtsin tungraua ja panin auto alla. See tegevus oli suhteliselt hirmus, sest esimese korraga läks tungraud auto alla kuidagi pahasti, nii et auto õhus olles veidi liikus. Otsustasime, et turvalisuse mõttes peaksin auto alla laskma ja kasutama paremat tungrauda. Kuna ma olin tõesti aeglane ja kõik tundus mulle väga naljakas, siis Kristjan aitas mind ja tegi selle töö ruttu ära. Kui teine tungraud oli korralikult auto all, tõstsin sellega masina üles kuni ratas enam maas polnud. Ei saanud arugi, et see juba nii ruttu õhus oli. Järgmiseks tuli kõik poldid ükshaaval lahti keerata ja ära võtta. Kui see tehtud sai, pidin kuidagi selle ratta sealt kätte saama. Samal ajal, kui küsisin, kuidas seda kõige parem teha oleks, toetasin rattale ja see kukkus juba iseenesest maha. Ja nii see ratas alt ära käiski. Aega võttis päris palju, kuid kui arvestada seda, et tegin seda esimest korda, siis olen rahul. Natukene uurisime veel ka rattakoopas ringi ja mulle näidati, mis on piduriketas ja suport.

Kuigi see eelnev tegevus oli mind juba piisavalt väsitanud, ei andnud ma alla ning asusin ratast tagasi panema. Ratas tuli mingi randi peale tõsta ja vaadata, et augud kattuksid. Õnneks ei võtnud see palju aega, sest see on umbes sama raske, kui lillede kastmine. Seejärel tuli kõik poldid käsitsi sisse keerata ja neid ükshaaval rattavõtmega kinni keerama hakata, nii tugevasti kui võimalik. Kõige

Kui jõudu ikka ei ole, siis tulebki rattavõtit lüüa või oma massiga need kuidagi lahti saada.

Kuna juba eelmine kord mainisin midagi enda punastest piduriketastest, siis pärast sellist praktilist tööd mõtlesin, et võiks midagi ka teooriast teada saada.

Niisiis küsisin Kristjanilt pidurite ja selle süsteemi kohta. Sain teada, et kui autost piduripedaali vajutada, siis pedaali küljes olev varras surub pidurivõimendi membraanile. Pidurivõimendi, nagu nimigi ütleb, võimendab pidurdamist. Pidurivõimendi membraani abiga surutakse piduri peasilindris olevale kolvile. Seal sees on spetsiaalne piduriõli ning kuna teatavasti ei ole vedelikku võimalik kokku suruda, siis peab õli seal sees kuhugi liikuma. Mööda pisikesi torusid liigub õli kiiresti edasi. Vastavalt on siis neli erinevat torukest iga erineva ratta juurde.

Kui toru kaudu on õli liikunud rattani, siis jõuab ta supordisse ehk töösilindrisse. Töösilindris on omakorda kolb, mida surub pidurisüsteemis olev rõhk. Kolvid suruvad piduriklotsid vastu piduriketast ning sellest tulenev hõõrdumine pidurdab autot. Sellest jutust järeldub, et pidurikettad ja supordid on erinevad asjad.

Kui ma kunagi ütlesin, et mul on punased pidurikettad, siis naerdi mind välja.

Nüüd ütlen, et mul on punased supordid

ning kõik saavad aru, et jagan asjast natukene rohkem kui enne.

Ratas tuli mingi randi peale tõsta ja vaadata, et augud kattuksid. Õnneks ei võtnud see palju aega, sest see on umbes sama raske, kui lillede kastmine

Seega olen nüüd autoalaselt veidi rohkem haritud. See väsitas mind päris korralikult, aga midagi võimatut rattavahetamise juures ei ole. Plaanin võimaluse korral tulevikus kindlasti veel rattaid vahetada ning kogemust juurde saada. Kes teab, äkki võtan isegi aega ja üritan veelgi paremaks saada. Alati võib mind ka välja kutsuda ja rattavahetuse võistlust teha.

Lõpuks ometi on ka Eestis natukene kevadet ning ma ei jõua ära oodata, millal saan enda auto korralikult puhtaks pesta ja sellega ringi sõita. Äkki on välja mõeldud ka mingi autode spetsiaalne pesemisviis või midagi sellist. Küll ma selle ka teada saan ja selgeks õpin. Plaanin veel igasuguseid erinevaid nippe välja uurida, mida autokoolis eriti ei õpetata või ei selgitata, miks nii on. Kindlasti on plaanis ka midagi uut ja suurt õppida. Mida? Sellest juba järgmine kuu. Tsaukiii

Terve selle töö käigus olin isegi enda põse kuidagi ära määrinud, aga ma ei teinud sellest välja.

APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31

Tudengi võimalus

TTÜ Tantsutüdrukud lendavad uutesse kõrgustesse aprillis TTÜ Korvpalliklubi play-off mängul!

T

TÜ Tantsutüdrukud on juba mõnda aega kibelenud teha midagi uut ja huvitavat – pidev areng on olnud tantsugrupi märksõnaks.

Areng tähendab uute akrobaatilisemate elementide õppimist, uute tantsustiilide kasutamist ja aina raskemate tõstete harjutamist, kuid juba umbes aasta aega on ka tegeletud ühe Eestis täitsa uue idee elluviimisega. Üheks märksõnaks on salto! ;) TTÜ Korvpalliklubi play-off mängul aprillis tuleb Eestis esimest korda tantsutüdrukute etteastes esitlusele kava, kus tantsutüdrukud kasutavad abivahenditena trampetti ning korvpallikorve!

Selliseid kavasid võib näha pigem USA ja ka mõningate Euroopa tantsugruppide esituses, kuid Eestis pole seda siiani veel tehtud. Kuna TTÜ Tantsutüdrukud otsivad pidevalt aina põnevamaid ideid ja püüavad teha mitmekesisemaid ette-

TTÜ Korvpalliklubi play-off mängul aprillis tuleb Eestis esimest korda tantsutüdrukute etteastes esitlusele kava, kus tantsutüdrukud kasutavad abivahenditena trampetti ning korvpallikorve!

asteid, siis on see kava tantsutüdrukutele just sobiv väljakutse. Idee elluviimine ei olnud kerge, kuna kava jaoks vajalik varustus ja trenniajad tulid raskelt, kuid 1,5 aastat peale algse idee tekkimist on see ikkagi reaalsuseks saanud.

Selleks, et TTÜ Tantsutüdrukute uusi trikke näha, tulge vaatama TTÜ Korvpalliklubi play-off mängu aprillis TTÜ Spordihoones!

TTÜ Tantsutüdrukud tänavad TTÜ Spordiklubi ja ka kõiki TTÜ tudengeid, kes eelmise aasta kevadel TTÜ Tantsutüdrukutel aitasid võita Balti Liiga tantsutüdrukute pallikavade võistluse – saadud auhinnaraha läks samuti just selle projekti elluviimiseks.

32 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2012

Selleks, et TTÜ Tantsutüdrukute uusi trikke näha, tulge vaatama TTÜ Korvpalliklubi playoff mängu aprillis TTÜ Spordihoones!

ÜRITUS

Time is running out…

Juliane Jokinen

T

he most precious thing we have next to our life is the time we spend living it.

Even though time is very important for us, most of the time we are not able to control it. All of us know how it feels when time is running out. Some of us even share the feeling every day. Especially, when trying to balance between university, work, social life and free time activities. Most of the time we will find situations when we cannot do it all and one has to set priorities.

So it is time to figure out the bad guy who invented time. But before we can figure out who the rotten apple is we would have to agree on a common definition for time. Should we define time as all we have got until eternity, or should we just agree that time does not exist at all; it is merely a convention of thought and conversation?

If we agree on the later one to be the closest definition for time then that would make everyone we are dealing with guilty of stealing our time, as they would have to agree with us or decide for us our deadlines. But where does the word deadline come from? The word became first popular among journalists in the newspaper business. Before that, the word deadline was used in connection with American Civil War prisoners, who were kept within a marked area; usually their small territory was marked by a line scratched into the dirt. Crossing that line meant death.

Also this article has a deadline. It will be up to me if I manage to get this article to the editor in chief of Studioosus in time, if this article will reach the next month’s issue or not. If I succeeded, you will be reading this article now from the newest Studioosus. This is also a good example on how time is an agreement through conversation. On the other hand, if one does not keep the deadline given, the article will never get published.

Back to the start! As time has been defined as something which lies between eternity and as something which does not exist, but includes many deadlines, controlling it is nearly impossible. Only if someone had developed a time machine and could travel through time, then one would be the master of time. As far as I know, no one has been able to invent a time machine. Of course, if I am wrong, please feel free to correct me! Let me know when and where you have met time travellers.

Time is given for free to every one of us, but it is priceless. As one cannot touch time, we cannot own time. We can only spend it. It cannot be captured behind a safe deposit box neither can we sell it further to others. If we count the hours people live on average, assuming that an average life expectancy is 78 years, the person will have 638 805 hours. So far, I have spent 179 580 hours. Based on statistics, I have 504 225 hours time left to get more deadlines done!

1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

TÄHELEPANU, TIPIKAS! Oled mõelnud, millega tegeletakse üliõpilasesinduses?

Mida teeb esimees, rahvusvaheliste suhete juht, spordivaldkonna koordinaator jt?

Nüüd on Sinu võimalus.

Tule töövarjuks!

Töövarju projekti eesmärk on leida organisatsiooni uusi eestvedajaid.

Töövarjuks võivad tulla kõik TTÜ tudengid.

Töövarjutus kestab vahemikus 2.-27.aprill.

Lisainfo: elise.parnamets@tipikas.ee.

APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 33

MEELELAHUTUS

halva huumori instituut Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Ein Volk, ein Reich, ein Institut!

Teooria vs praktika Keemia- ja majandusteaduskonna tudengid vaidlevad teel klosetti - Humanitaarteadused on ikka kõige õigemad, need õpetavad mitmeid teoreetilisi lähenemiseid ja viise kuidas probleem lahendada – ütleb majandustudeng.

- Ei, rakendusharidus on kõige parem, see annab praktilise oskuse olukord lahendada – ütleb keemia tudeng.

Väljudes WC-st jääb majandustudeng käsi pesema.

- Sa käsi ei pesegi või? – Küsib majandustudeng.

- Eks teoreetiliselt võib ju jääda ja pesta kasvõi mitut moodi, kuid praktiline lahendus on nende peale algusest peale mitte kusta. - vastab keemik.

Loodusteaduskond vs sotsiaalteaduskond

Arutelud erinevate ülikoolide sööklates

Kuidas nimetada nähtust, et sündinud laps on naabrimehe nägu?

- Loodusteaduskond - pärilikkus.

- Sotsiaalteaduskond - Väliskeskkonna mõju!

- Eesti Kunstiakadeemia K: Millises linna otsas järgmine loeng algab?

V: Õppejõud oli eile neljani levikas, ma arvan et jääb ära.

- Tartu Ülikool K: Millises ruumis järgmine loeng algab?

V: Õppejõud oli eile neljani Zavoodis, ma arvan et jääb ära.

- Tallinna Ülikool K: Kas sa ka ei saanud Tartusse sisse?

V: Ega ei saanud jah.

- Eesti Maaülikool K: Kas päris loomi ka näha saab?

V: Määää...

- Tallinna Tehnikaülikool K: Kas sa ütlesid, et õpid majandust?

V: Määää...

Mõista-mõista - Mis seisab, käib ja jookseb? - Tavaline päev tudengi elus peale sessi – töö seisab, pudel käib ringi ja aeg jookseb -

MS Word

Paber ja pliiats

Digitaalne Kirjutamine ja salvestamine Saatmine ja jagamine Erinevad värvid Erinevad kirjastiilid Graafikud ja tabelid Sõnade loendur Speller Käekirja tuvastamine Volditav Põrutuskindel Töötab ilma elektrita Mängud

EESTI RAHVA RISTSÕNAD

Joonistamine Tüütu klahviklõbin Jookseb kokku 145 kuradi eurot!!!

34 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2012

Telli soodsalt www.ajakirjad24.ee

MEELELAHUTUS

APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 35

Jaan PoSka STiPendiumi konkurSS Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tallinna Linnavalitsusega kuulutab välja konkursi Jaan Poska stipendiumile.

Stipendium á 1280 eurot määratakse kord aastas kümnele alaliselt Tallinnas elavale ning TTÜ statsionaarses õppevormis õppivale üliõpilasele, kes on läbinud kõrgharidusõppes vähemalt esimese õppeaasta.

STiPendiumi määramiSeL arveSTaTakSe JärgmiST: üliõpilase ühiskondlikku aktiivsust ja silmapaistvat tegevust Tallinna linna hüvanguks; üliõpilase akadeemilist edukust, sh peab jooksva õppeaasta kaalutud keskmine hinne olema vähemalt 3,5; üliõpilase uurimistöö (bakalaureuse-, magistri-, aine- vms uurimistöö) on valminud koostöös ettevõtete ja/või Tallinna linna ametiasutustega ning uurimistöö tulemused on Tallinna linna jaoks rakendusliku väärtusega. kandideerimiSekS eSiTaTavad dokumendid: stipendiumitaotluse põhjendus (1–2 lk uurimistöö sisu avamiseks ja taotleja ühiskondliku aktiivsuse näitamiseks); elulookirjeldus (curriculum vitae); andmed õpitulemuste kohta õppeinfosüsteemist; soovituskiri ühelt TTÜ professorilt juhul, kui taotluse esitab üliõpilasesindus või üliõpilane ise.

Stipendiumitaotluse esitamise tähtaeg on 9. aprill 2012.

Stipendiumitaotlus esitada rektoraati (ruum vii-608).

Stipendiumikomisjoni sekretäri ülesandeid täidab õppeprorektori juhiabi kristiina kolk, telefon 620 2006.