2012 November

T TÜ TU DENG ILEHT . NOVEMBER 2012 . TUT STUDENT NE WSPAPER

Liina Vahter: "Rõõm toob energia!"

• Liina Vahter: väsin niisama passimisest lk 10-11 Katrin Köbas • Sinu heategu päästab elusid! lk 12 Sirli Kalbus • Flick diet lk 22 Henri Raska

peatoimetaja veerg

Peatoimetaja veerg Peatoimetaja : Merilin Vahersalu KÜLJENDAJA : sandra stumbur Keeletoimetaja: Evelin Viilmann Tõlk: Siret Laasner Fotograaf : MARKO VILBERG(FOTOKLUBI) Peakaane foto: Mardo Männimägi Toimetus : Piret Spitsõn, Taavi Simson, Aleksander Vassiljev, Krista Palder, Katrin Köbas, Victor Alari, Merilin Lukk, Kati Kadakas MAkett : Sandra stumbur Trükk : AS TRÜKIKODA TRÜKIS Väljaandja : TTÜ Üliõpilasesindus Aadress : Ehitajate tee 5, Tallinn kirjuta : STUDIOOSUS@tipikas.ee helista : 620 3621 ©Studioosus 2012 | Kõik õigused kaitstud

Merilin Vahersalu

Peatoimetaja veerg

K

aunid sügislehed langevad puudelt ja pimeduse loor hakkab taas meid katma. Õnneks on tipikad nii elurõõmsad ja särtsu tulvil, et see meid juba ei heiduta. Selle kuu Studioosuse persoonilugu tuleb meie enda üliõpilase, näitleja, tantsutähe ja lihtsalt kauni ja särava isiksuse, Liina Vahteriga. Isiklikult on mul äärmiselt hea meel, et ta leidis aega seda intervjuud teha ja tuua meie pimedatesse sügisilmadesse päikest.

Samuti on meil intervjuu Summer Startup Garage 2012 võitjatega – Flick Dietiga. Muidugi on meil, nagu traditsiooniks ikka, eksperimendi, psühholoogia ning vürtsikas kolumn, aga kõigest sellest ja paljust muust lugege lähemalt lehest.

Seniks soovin teile kõigile kaunist sügise jätku ja kaunist tulevat hingedepäeva. Süüdake küünal, mõelge oma kallitele, väärtustage neid, kellega saate olla koos ja mälestagem neid, keda enam ei ole meiega.

Editor-in-Chief’s Column

B

eautiful autumn leaves are falling from the trees and a veil of darkness starts to cover us again. Fortunately, TUT students are so cheerful and full of spark that this does not intimidate us. This month’s persona story is about our very own student, actress, dancer, and simply beautiful and shining personality – Liina Vahter.

Personally, I am extremely glad that she found the time to give this interview and brighten up our dark autumn weather. Additionally, we made an interview with the winners of Summer Startup Garage 2012 – Flick Diet.

Most certainly, according to our tradition, there will be the experiment, psychology, and spicy column. So, read all about it from the fresh number. In the meantime, I wish you all pleasant autumn and a beautiful coming All Souls’ Day. Light a candle and think of your dear ones, value those who you can be with and remember those who are no longer with us.

NOVEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

03 Peatoimetaja veerg

10-11 Liina Vahter

06 Kolumn- Kiiks külmikuga

12 Sinu heategu päästab elusid

08-09 Robotiehitus kui lapsemäng

14 ETÜN esitleb: väljasõitude sai "Klassiruumist praktikasse ja tagasi"

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2012

16 17 -

Ettevõtlik noor

14

Olukorrast teadmistepõhises majanduses

Meie ülikool

Peakaanelugu

Sisukord

ETÜN esitleb: Väljasõitude sari "Klassiruumist praktiasse ja tagasi"

1

10- 1 Liina Vahter: väsin niisama passimisest

Meie ülikool

Robotiehitus kui lapsemäng

8

16-17 Olukorrast teadmistepõhises majanduses 20-21 Karjääriseminar 22 Flick diet

24-25 Lugu sellest kuidas põhjala keemikud Eestit külastasid 26 Raamatukogus orienteerumine: katsumus või lapsemäng?

29 Info tipikale/ Jätk avalöögile

Psühholoogia

Sportlik tudeng

Trikke tegevad pildid ja mustkunst

30-31 Kõht talveks trimmi!

KMeie ülikool

24- 25 Lugu sellest kuidas põhjala keemikud Eestit külastasid

Ettevõtlik noor

Flieck diet

22

31

34 Halva huumori instituut

30-31 Kõht talveks trimmi!/ Kikkpoksis leiad enda!

33 Trikke tegevad pildid ja mustkunst

27 Kommentaar eksperimendile/ Uskumatu India

NOVEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

KOLUMN

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Paks ajalootudeng sõidutas mind kohale Tartu sellesse kanti, kus elavad kunstnikud, kirjanikud, eluheidikud ja muud joodikud. Oodates meest külmikujupiga, vahetasin ma tulevase ajaloolasega eestlaslikult sõbralikke solvanguid. Sadas vihma, aeg tiksus ja ühes pealinna korteris seisis toasoojas pakk piima.

Minu külmiku restaureerimise projekt oli selleks ajaks kestnud juba poolteist kuud ja toasoe piim maitses aina halvemini.

Tundsin survet saada asjaga ühele poole.

T

ere, kallis tipikas!

Ehk oled sa kunagi näinud ühte nendest kumeratest nõukaaegsetest külmikutest – ZIL Moskva. Kunagi lapsena jäi üks selline kupatus mulle silma ja olin juba siis otsustanud, et kui ma endale kunagi külmiku ostan, siis ei tohi see olla midagi muud kui viiekümnendate nõukogude disainiklassika.

Nõukaaegne disainiklassika kõlab muidugi omaette jaburusena, kuid kujutamata ette seda kappi, luba mul seletada.

ZIL Moskva oli kunagine luksuskülmik, mida ehitati Moskva autovabrikus ZIL. Selle tehase toodang ei läinud lihtsa nõukogude inimese kätte, vaid seda ehitati tavapärasest suurema hoole ning tähelepanuga. Tehas ZIL tegi enamasti ameeriklaste malli järgi paraadautosid. Ühelt 6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2012

KIIKS KÜLMIKUGA Buicki kloonilt sai endale ebatavalise kroomitud uksepiida ka nende külmik. Autole omaselt tulid nende külmikutega kaasa ka autovõtmed, millega kolhoosi esinaine sai külma viina mehe eest luku taha panna. Moskva oli ehitatud nagu tank. Ma imestan jätkuvalt, miks ei mõelnud insenerid panna seda 90 kilo kaaluvat külmikut rataste või veelgi sobilikumalt – roomikute peale. Minu külmik on aastast 1954.

Muidugi tahtsin mina sellist ZIL-i, mis oleks ideaalses korras.

Sellist pole aga tänapäeval enam võimalik leida ja ainukeseks võimaluseks jäi restaureerimine.

Pooleteise kuuga olen: eemaldanud kõik kroomitud jupid, lõiganud välja üleliigse metalli, et teha ruumi uue jahutussüsteemi jaoks, eemaldanud vana soojustuse, paigaldanud uue kompressori ja jahutussüsteemi, soojustanud kõik uuesti, eemaldanud vana värvi, pahteldanud ja kruntinud kere, valmistanud uued plastdetailid, vahetanud tihendid, poleerinud kõik kroomitud osad ja nokitsenud pisiasjade kallal. Nüüd olin Eesti teises otsas, ostmas üht originaalset lülitit ja uksehinge katet.

Oodates külmikujupiga härrasmeest Herne tänaval, pani kõik eelnev mind

korraks mõtlema – miks ma seda ikkagi teen? Mul läheb veel mitu nädalat, enne kui ehitamine ühele poole saab. Kas igasuguse kasutegurita on minu subjektiivne esteetika kogu seda tööd ja vaeva väärt? Mul pole siiani aimu, miks olen ma kõik vabad hetked viimase pooleteise kuu jooksul veetnud nokitsedes vana külmiku kallal. Samas tean ma, et naudin seda, olgu see kui tahes ebapraktiline. Järsku peitub kogu selle taga inimese ürgne vajadus realiseerida oma soove. Järsku hoopis algfaasis vaimuhaigus. Mu hea sõber ütles hiljuti, et antud projekt võtab ilusasti kokku kõik selle, mis mul viga on. Tal võib vägagi õigus olla. Üks on aga kindel – sügiskülmadega toimib külmikuna väga hästi ka ühikas õpitud trikk, riputada õlled akna taha.

, ) && + % ! !$$ " * # .

0.""/*,*2+"/*,5/" */31*2"43*00/* 043*6 0--8700%* 343&/"2*34 *- 7&/ !*-30/ 2&*3*# 0." ,*)-"45 1&2&(" "2**3* :)&- 3A%"@@- 3"45# 4" 004"."45-4 ""34"4&33& /*/( ,0)45# 3&- "+"- 3&"- &-"/5% ,5/34/*,& +" 3552,5+5%&(" /"(5 5=5&- "-* *49(&2"-% &.*/(7"8 +" *$"330 ,," 0/ /** &4 .@@%5/54 /<&.& *%&""-3&/" 0-&6*,5(" 0-&.& 2")5-0-&."45% !00%8 --&/* 4&2"6.&&-/& "+"3 2&*3*.*3& ,0.@@%*" 0-& 024&2* *(*)"-+"34& 6**3*%& 3""4&- 0/ ,5* "2."3453,*2* "2**3*-& ,5-4552*)<--*-&

,

+ % ! !$$ " * # .

D &34-"//" "2**3*3E 0/ */*.35)&4& %2""." ,")&34 &&34* /"*3&34 "2**3*3 &34* 6<*,&-*//"34 1<2*4 /"*3&- "6"/&# 6?*."-53 4&)" 4@@% "2**3* ,&3,-*//"3 )00-%"%&3 35*43**%*,"-%5653&(" 6"/"1205"4 :,3*-%"3& 3552-*//" *-."%"".* +" 1206*/43*)00-%"+" 35)& ,"36"# A-& */*.-*,5,3 3*%&.&,3 .*3 "//"# .?44& /&/%& &%"3*3&,3 &-5,3

,

+ % ! !$$ " * # . */5-4 "2."34534 0/ 30& +" 103*4**6/& ,0.@@%*" .*3 /<*4"# 6&&/6"-4 &4 ," ,?*(& -00453&45."3 0-5,022"3 6?*# ,?*, )&" "--&3 &&3 00%"4" *-. 0/ ""/* 0043* ,0034@@ /*/( 1&"03"%&3 0/ &34* 15#-*,5-& 45/45% ""/* /<*4-&+"//" 2*/& 82)0-. /*/( 34""2 *&2$& 203/"/ &B*33@@2 53"//& *&2 204)&23 / " &44&2 !02-% 0/ '*-.* 1"//5% /** "2."34534 "#352%* )55.02*4 4&2"6.&&-3&4 %*"-00(* ,5* ," 3A%".-*,,& ,"2",4&2&*% ",3 6<(" &2*/&6"4 1&2&,0/%" ,0)456"% ,"5/*3 4""-*" 6*--"3 &4 4<)*34"%" ,003 20."/4*-*34 6**.3& %&4"*-*/* 1-"/&&2*45% 15-."1*%5 00.5-*,5-4 &* -<)& ,?*, /** /"(5 1-""/*45% ,

+ % ! !$$ " * # .

3-0 -<)&%"- "3408 3""2&- 4&(543&3 3"+"/%* "-(53&3 /0024&6"/(-" ,53 A)*3,0//")&*%*,54&34 10*3*% &-"3*% 6"-652*4& 3"%*34-*,5 2&B**.* "-- "2*%53& "/%.*3& "3&.&- 35//*4",3& ""34"3&*% 10*33& 4&(&."

2</," 4@@% /*/( /&*- &* +<< .55% A-& ,5* ,0)"/&%" 0." &#"*/*.-*,5 0-5,022"(" 5*% 3**3 3""#5# 3""2&-& ""34"/& 2-*/( ,&%" )56*4"# 6"*% 3&"-4 1?(&/&.*/& 5* ,"5(&-& 0/ 4" 6"-.*3 6"#"%53& /*.&- .*/&." ("+5)5- A2*4"# 4" ,*//*1&&4"6"4& 3&"3 6<(*6"-%3&4 6"/(-".<335 ,022"-%"%" *4.& 2**(* ,0034@@/" 6"-.*/5% '*-.* 6?44&% 40*.53*% 1&".*3&-4 &34*3

Meie ülikool

Robotiehitus kui lapsemäng Marti Arak Robotex 2012 projektijuht marti.arak@robotex.ee

E

estis tegutseb kolm väga aktiivset robotiklubi: Tallinna Tehnikaülikooli Robotiklubi, Eesti Infotehnoloogia Kolledži Robootikaklubi ning Tartu Ülikooli Robotiklubi. Kokku üle kahesajapealine seltskond tegutseb aktiivselt robotite ning nende rakenduste ehitamise ning arendamisega. Suur osa neist on saanud robotipisiku juba varajases eas, mis on andnud tõuke minna õppima valitud eriala ning hakata valdkonnaga süvitsi tegelema.

Nüüdseks on paljud neist panustanud oma vaba aega Eesti robootika järjepideva arengu tagamiseks.

Lisaks ehitamisele on paljud võtnud endale südamelähedaseks ülesandeks juhendada ka värskeid pealehakkajaid, kes klubiga liitunud. Viimane on koht, kus asjatundjad koolitavad ning annavad pikaajalisi kogemusi järeltulijatele edasi.

Professionaalseks robotiehitajaks ei sünnita üleöö. Tegemist on pikaajalise ning vaevanõudva protsessiga. Seda just eelkõige antud ala multidistsiplinaarsuse tõttu, milles põimuvad nii mehaanika, infotehnoloogia, mehhatroonika kui ka tootedisain. Sellest tingituna on äärmiselt oluline eeltoodud erialasid suures mahus populariseerida ning teadvustada lastele tehnikateaduste olulisust. Pelgalt rääkimine sellest, milline eriala on vajalik või milline mitte, ei ole piisavalt tõhus. Lasteni tuleb antud ideed viia läbi mängulise efekti, mis paneb neid asjast huvituma ning kaasa elama. Samuti tuleb luua eeldused, et noored saaksid ise midagi oma kätega valmis teha ja tulemust näha. Lisades võistlusmomendi ning

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2012

potentsiaalse tunnustuse erinevate robotivõistluste kaudu, tunneb osaleja veelgi suuremat rahulolu. Viimased kasvatavad huvi ning panevad veelgi rohkem hea tulemuse nimel pingutama.

Robotiehitamine kui interaktiivne ja põnevat võistlusmomenti pakkuv valdkond tõstab otseselt huvi loodus-, täppis- ja tehnikaerialade vastu. See on aga äärmiselt oluline kvaliteetsete inseneride järelkasvu tagamisel ning Eesti majanduse ühe olulise arengumootori järjepideva tõrgeteta töö säilitamisel.

Eesti suurimaks robotitevaheliseks võistluseks on Robotex, mis leiab aset juba alates aastast 2001. Robotexil on robotid läbi aegade lahendanud mitmeid erinevaid ülesandeid: mänginud võrkpalli, läbinud labürinte, roninud köitel, maadelnud, päästnud mängukaru „põlevast“ majast ning koristanud tube. Alates aastast 2009, mil kolme Eesti suurima robotiklubi poolt pandi paika robotite jalgpalli reeglid, ei ole jalgpalli kui võistlusülesannet enam muudetud.

Küll aga on modifitseeritud reegleid, millel on väga konkreetne põhjendus.

Järjepideva võistlusülesande eesmärgiks on tõsta robotite tehniline tase piisavalt kõrgele, et võimaldada robotiehitajatel pista rinda Euroopa suurimal robotite jalgpallivõistlusel Robocup.

Selle tarbeks on jalgpallireeglitesse viidud sisse vaid muudatusi, mis standardiseeriks meie robotivõistlust võimalikult lähedaseks Robocup’i omaga. Järjepidevus on võimaldanud mitmeid pikaajalisi tehnoloogilisi arenguid, nagu 360

kraadi nägemine ning pilditöötluse kvaliteedi märkimisväärne täienemine.

Esimese põhimõte on idee poolest küllaltki lihtne - roboti kaamera on suunatud otsejoones üles kumerasse peeglisse, mis võimaldab tuvastada pilti enda ümber. Sellest tulenevalt nähakse paljusid objekte korraga ning see võimaldab jalgpallirobotil arvutada kiiremaid ja otsemaid teid pallideni.

Lisaks tuvastatakse eri värvides väravaid ning tajutakse väljaku piire enda ümber. Küll aga poleks antud tehnoloogiast mingit kasu, kui eelnevalt poleks töötatud nõnda kaua pilditöötluse enda kallal, mis on jõudnud tasemele, millest võib olla abi nii tulevikutööstuses kui ka argielus.

Selle aasta Robotexil leidub kõiki eelpool mainituid - nii entusiastlikke noori, professionaalseid vanu tegijaid kui uusimat tehnoloogiat. Robotex 2012 leiab aset 23. - 25. novembril TTÜ Spordihoones, kus robotid lisaks jalgpallile järgivad joont ning ühtlasi toimuvad võistlused LEGO Sumos ja Mini Sumos. Kõigile tehnikahuvilistele on avatud ka uusimaid tehnikaimesid tutvustav näitus. Robotexi meeskond ootab kõiki lapsi ja noori osa võtma interaktiivsetest töötubadest ning panema oma anded proovile joonistus-, foto- ja videokonkursil.

Värskeimat infot toimuva kohta leiab ürituse Facebook’ist RobotexEstonia ja ametlikult kodulehelt www.robotex.ee.

Robotexi ametlikud kuldsponsorid on ICD Industries ja Meiren Engineering.

meie ülikool

ABB innovatsiooniseminar tõi TTÜ-sse esindusliku esinejaskonna Selene Gnadenteich

ABB

Eesti juhtiv energeetika- ja automaatikatehnoloogiaettevõte ABB AS tähistas Eestis tegutsemise 20. aasta juubelit selleteemalise nädala ja innovatsiooniseminariga Tallinna Tehnikaülikoolis.

Dull, Dangerous, Dirty (igav, ohtlik, räpane) ehk siis robotid asendavad inimest eelkõige üksluise, ohtliku või lihtsalt musta töö tegemisel ning võimaldavad samas tõsta kvaliteeti, ohutust, tootlikkust ja ka paindlikkust nii otseses kui kaudses mõttes.

5. oktoobril toimunud innovatsiooniseminaril esinesid kontserni tippspetsialistid üle kogu maailma. Seminari, mille eesmärk oli anda ülevaade maailma juhtivatest toodetest ja tehnoloogiatest nii energeetika kui automaatika alal, avas Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor härra Alar Kolk, kes käsitles oma ettekandes nii innovatsiooni teemat laiemalt kui ka sellealast tegevust TTÜ-s.

ABB tööstusrobotite perekonna skaala on väga lai. Siit võib leida täielikult integreeritud roboteid ja lisaseadmeid erinevate tööstusharude tarbeks nii keevitamiseks, käitlemiseks, liimimiseks kui värvimiseks. Ka robotite tarkvara valmib ABB-s. Täna seab robotite laiemale levikule piirid hind, kuid Helgesoni väitel on robotite kasutamine kiirelt kasvamas. Šveitsi ABB teadus- ja arendustegevuse programmi juht Veli-Matti Leppänen rääkis uuendustegevusest energeetikavaldkonnas. Ühe suurema projektina on jätkuvalt käsil 1100 kV HVDC konvertertrafo arendamine.

Tegemist on ultrakõrgepingetrafoga, mis võimaldab vahendada kõrgeimat alalisvoolu kõrgepinget, mida inimloodud tehnoloogia kunagi suutnud on. Selliste seadmete abil on võimalik edastada elektrit suurte vahemaade taha.

Põhiettekandeid oli innovatsiooniseminaril viis. ABB Põhja-Euroopa avalikkussuhete juht Mats Holmberg rääkis ABB innovatsioonidest ja nende taustast läbi ajaloo.

Tänapäeval leiab ABB tooteid ja tehnoloogaid pea kõikjalt. Tehnoloogialiidri staatuses püsimiseks panustab ABB teadus- ja arendustegevusse iga-aastaselt rohkem kui 1,3 miljardit USA dollarit. Uute toodete ja tehnoloogiatega tegeleb igapäevaselt 7500 teadlast ja inseneri üle kogu maailma, koostöösidemed on 70 ülikooli, sealhulgas Tallinna Tehnikaülikooliga. ABB-l on täna ligi 5000 aktiivset patendigruppi ja 20 000 patenti.

ABB Grupi ettevõtlusjuht Girish Nadkarni ettekanne puudutas ettevõtte investeerimisstrateegiat. Nimelt lõi ABB Grupp 2010. aastal ettevõtte riskikapitaliharu ABB Technology Ventures (ATV). Tänaseks on investeeritud ligikaudu 120 miljonit dollarit. Eesmärgiks on teha aastas vähemalt neli investeeringut suurusega kuni 20 miljonit dollarit.

ABB riskikapitaliharu loomise ja tegutsemise eesmärke põhjendades tsiteeris Nadkarni pooljuhitööstuse üht teerajajat ja Inteli endist juhti

Andrew Grove’d, kes sai tuntuks oma ütlusega: „Ainult paranoikud jäävad ellu“. Mõte on selles, et valdkond, kus ABB tegutseb, on ülimalt lai ja mitmekesine. Energeetika ja automaatika alal tegutseb otseselt või kaudselt tuhandeid ettevõtteid ja start-up-e, enamikul suurettevõtetest on oma riskikapitaliharud, et hoida toimuval pidevalt kätt pulsil. Pidev paranoiline valmisolek on vältimatu, et konkurentsis ellu jääda.

ABB grupi robotitehnoloogia juht Anders Helgeson alustas ettekannet A-st ja O-st ehk sellest, miks on robotid üldse vajalikud. Helgeson tõi välja kolm D-d ehk kolm peamist põhjust:

Värvika punkti pani seminarile Rootsi ABB automaatikatehnoloogia osakonna juhataja Tomas Lagerberg, kes kõneles automaatika valdkonnas toimuvast. „Oleme veendunud, et „kaks auku seinas“ pole mitte lihtsalt „kaks auku seinas“, vaid pigem turvaline keskkonnasõbraliku elektrienergia allikas,“ märkis Lagerberg alustuseks.

Lagerberg andis ülevaate valdkondadest, milles ABB hetkel oma automaatikatehnoloogiate või – seadmetega tegutseb. Samas märkis ta, et järjest rohkem on neid kiiresti arenevaid valdkondi, millega tulevikus aina enam kokku tuleb puutuda – simulatsioonid, visualiseerimine, virtualiseerimine, mobiilsus, sensoritehnoloogia ning multimeedia, nimetades vaid osasid. Lagerberg illustreeris oma väiteid värvikate näidetega teistest valdkondadest, mille arenguga tuleb ka ABB-l igapäevaselt arvestada.

NOVEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

persoonilugu

Liina Vahter:

väsin niisama passimisest

Katrin Köbas katrin.koebas@gmail.com

Tipikas on vaid üks sõna pikas nimekirjas, mida võiks kasutada Liina Vahteri tutvustamiseks. Valdkondi ja teemasid, mis panevad noore idealisti silmad särama, on erinevaid. Studioosusega vahetas Liina mõtteid nii töö kui puhkuse teemadel.

1. Millal avastasid endas poliitikugeeni?

Avastasin selle tegelikult juba päris pisikesena. Mäletan, et eriliselt köitsid mu tähelepanu õhtusöögilauas kuuldud päevapoliitilised debatid isa ja ema vahel. Poliitika on mind alati huvitanud. Või mitte vaid poliitika, aga ka ühiskonna toimimine ja selle juhtimine.

2. Oled nooremana öelnud, et Sinust võiks saada haridusminister? Kas see siht on endiselt silme ees?

Foto: Kalev Lilleorg

10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2012

Oh, see mõte oli mul siis, kui olin naasnud aastapikkuselt õpingult Taanist. Siis oli kõik nii selge! Pean tunnistama, et see konkreetne eesmärk on nüüdseks kaduma läinud. Olin siis umbes 17-aastane, sellises vanuses on noored üpris mustvalged – vähemalt mina olin – ning väga idealistlikud.

Taani kogemus aitas sellele kaasa.

Mul on kahju, et idealistlik vaade ühiskonnakorraldusele kipub vanemaks saades kaduma. Ühel hetkel avastad, et kõige olulisem on esialgu ise ellu jääda ja mitte elu hammasrataste vahele sattuda.

Kindlustunde saavutamiseks läheb aga kõvasti aega. Seega minu silme ette on jõudnud arusaam, et siin ühiskonnas on väga raske midagi muuta. Küll

aga pole idealistlikkus minust kuhugi kadunud ning lootus muudatustele paneb mu silmad särama.

3. Septembrikuu Studioosuses küsisime Jaak Aaviksoolt, mis on Eesti haridusmaastikul hästi ning mille üle peaksime uhkust tundma. Kuidas vastad Sina noore poliitiku ja üliõpilasena samale küsimusele?

See on see küsimus, millesse suhtun väga idealistlikult ning silmad lähevad põlema. Küll aga on tegemist väga kompleksse ja keerulise probleemiga.

Halvasti on eelkõige see, et juba alusharidusest rääkivad peavad valitsejad seda suhteliselt mõttetuks – meil pole piisavalt lasteaiakohti, väikesed maakoolid kaotatakse ning gümnaasiumid pannakse kinni.

Tundub, et lasteaedade aastatepikkused järjekorrad ning urbaniseerumine ja Eestist migreerumine ongi valitsuse eesmärk. Teisalt toimub jõhker õpilaste terroriseerimine terve kooliaja vältel. Ma pole veel kohanud õpilast, kes ei ootaks pikisilmi vaheaega ja kes tahaks hommikul särasilmi kooli minna. Taanis nii aga oli! Ja üliõpilase seisukohast on selge, et kõrgharidus on rikaste privileeg ja saab selleks olema üha enam ja enam. Ma ei tea, kust need rikkad kõik tulema hakkavad.

Hästi on võib-olla ülikoolidest kerge läbisaamine ning see, et vähemalt praegu saavad kõik, kes tahavad, kõrgharidust omandada või osta.

Mõne aasta pärast kaob aga isegi see võimalus ära.

4. Kas Sa otsid enamasti ise võimalusi või kukuvad need sulle pigem niisama sülle?

Pigem kukuvad need ise mulle sülle.

Foto: Renee Altrov

5. Kuivõrd mõtled erinevaid Kaua magamine ja hea kohv. pakkumisi vastu võttes sellele, mis kasu need konkreetselt 10. Oled omandanud kutsehariduse, mida toovad?

Põhjamaadeski kõrgelt Ma otsustan palju kõhutunde ja väärtustatakse. Mis on Sinu intuitsiooni järgi. Kasu peale mõtlen arvates põhjuseks, miks Eestis teisena. suhtutakse kutseharidusse 6. Mis on need isikuomadused, sageli pigem eelarvamusega? mis on Sulle seni elus enim Ma arvan, et see on praegu juba abiks olnud või edu toonud? muutumas. Aga põhjuseks võivad olla

nendest muutus viie tuhande sõbra täitumisel, mis on sealne sõprade limiit, fännikontoks ja pidin tegema uue neile, keda ma päriselt oma elus olen kohanud. Vaadates aga minu viimaseid tegemisi neil kontodel, ei toimu seal praktiliselt mitte midagi.

Olen lähedaste inimeste ümber anyway ja Facebook on vaid ajatäide.

13. Meedias on sageli mainitud Sinu mässu-/ protestimeelset poolt. Kas eelmise põlvkonna ehk minu vanemate Ma arvan, et isikuomadused kujunevad ja minu gereneratsiooni lapsevanemate Sinus on peidus ka tükike välja esimeste eluaastate jooksul. Mul haridustingimused NSV Liidu ajal. konservatiivi? õnnestus kasvada väga õnnelikus ja ühtehoidvas perekonnas, mis on andnud mulle usu inimeste headusesse ja säravad silmad. Sealt edasi arenevad isikuomadused vastavalt keskkonnale ja usule.

7. Poliitiku-, tele- ja koolitöö – kust tuleb energia nii mitmel rindel rabamiseks?

Energia tulebki sellest, et ma neid asju teen. Õnnestumised ja arenemine toovad mulle rõõmu. Ja rõõm toob energia!

8. Kas puhkus peaks olema pigem aktiivne või passiivne?

Ma väsin niisama passimisest, eriti reisidel. Oma kodus muidugi muud ei teekski, kui vedeleks niisama!

9. Mis tagab ilusa päeva alguse?

Siis oli kutseharidus küll hinnatud, aga tänapäeval teevad suure osa tööst ära masinad ning tolleaegse kutseharidusega inimesed on praegu töötud või ei tee midagi erialalist.

Et vältida seda olukorda, on saanud kõrghariduslik “paber” ülehinnatud väärtuse. On teada, et bakalaureus tõestab vaid seda, et pärast kahtteist aastat koolipinki keskkoolis on sind sunnitud veel kolm aastat mõtlema.

Jah. Konservatiiv olen võib-olla kombekuse ja eetika koha pealt.

Vähemalt püüan olla viisakas ja tean, et pean teistest lugu. Protestimeel on tingitud varemmainitud idealistlikkusest ja muutuste soovidest.

11. Kas oled pigem nö klaviatuuri või paberi-pliiatsi inimene?

Klaviatuuri.

12. Kui suur roll on sotsiaalmeedial sinu elus – Facebook-i kontot vaadates on sul küll väga palju sõpru!

Mul on kaks Facebook-i kontot. Üks Foto: Mardo Männimägi

NOVEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11

Meie ülikool

Sinu heategu päästab elusid!

Ksv! Sirli Kalbus C! Lembela

J

uba kolmandat korda järjest korraldab korporatsioon Lembela igati väärikat ja meeldivat ettevõtmist, mis võib päästa elusid. Nimelt C! Lembela koostöös verekeskusega viib 01. oktoobrist 2012 kuni 30. aprillini 2013 läbi akadeemiliste organisatsioonide vereandmise võistlust.

Käesoleva algatuse eesmärgiks on innustada nii enda kui ka kõigi teiste akadeemiliste organisatsioonide liikmeid panustama ühiskonna hüvanguks ehk tegelema doonorlusega.

Vereandmine on ilmekas näide sellest, et head teha on imelihtne. Piisab igaühe väikesest panusest ja teost, et kokku saaks midagi märkimisväärset.

Idee ei ole täiesti uus, vaid tegemist on kunagise idee taaselustamisega, millega alustati 2000. Aastal. Võistlust korraldati seejärel mõned aastad, kuid siis jäi ettevõtmine soiku. Arvestades, et tegemist on ühiskonna jaoks väga

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2012

Sinu heategu päästab elusid!

olulise teemaga, soovis C! Lembela selle väärika ettevõtmise taastada, tehes seda 2011. aasta kevadsemestril.

Saadud tagasiside nii osalejate kui ka verekeskuste poolt oli igati positiivne ja seega otsustati võistluse kestvust pikendada tervele õppeaastale. Seega toimub nüüd juba teist korda järjest akadeemiliste organisatsioonide vaheline doonorluse võistlus terve õppeaasta vältel.

Käesoleva algatuse raames saavad verd anda kõik akadeemiliselt organiseerunud isikud, nii korporatsioonide kui ka seltside liikmed (sh rebased/noorliikmed, tegevliikmed, vilistlased). Verd saab anda nii Tallinnas kui ka Tartus.

Ettevõtmises osalemiseks tuleb verekeskuste registratuurist küsida registreerumislehte, kuhu enda andmed kirja panna.

Nii nagu 2011. aasta kevadsemestril, kuulutati ka möödunud õppeaastal toimunud veredoonorluse võistluse kõige heateotahtelisemaks akadeemiliseks

organisatsiooniks on C! Sakala, kelle liikmetest käis 2011. aasta kevadsemestril verd andmas 21, kuid kogu õppeaasta jooksul juba 94. Käesoleval õppeaastal on teistel akadeemilistel organisatsioonidel kindlasti võimalik C! Sakalale konkurentsi pakkuda ja proovida tiitel endale saada.

Eelmisel õppeaastal käidi kõigi akadeemiliste organisatsioonide liikmete poolt verd andmas kokku 496 korral, mille käigus annetati kokku 223,2 l verd.

43 liikme puhul oli seejuures tegemist esmakordse vereannetusega.

Käimasoleva vereandmise võistlusega loodetakse loomulikult eelmisel õppeaastal osalenute arvu mitmekordistada.

Kõige enam heategusid teinud akadeemiliste organisatsioonide autasustamine toimub kevadsemestril. Igaüks saab aidata ja igaühe antud veredoos võib päästa elusid – seega ootab korporatsioon Lembela nii enda kui ka teiste akadeemiliste organisatsioonide

rohket osav천ttu vereandmisest.

Learning a new languague?

Understanding other cultures?

Studying abroad for one year?

Working part-time during your studies?

Everything you need to know during the Mobility

Month of Campus Europae!

November 2012!

Follow us!

On campuseuropae.org and on Campus Europae Facebook page to know more about the Mobility Month at your university!

More information!

Johanna Tukk International Relations Office (III-209) Tel: 620 3588 E-mail: johanna.tukk@ttu.ee

meie ülikool

ETÜN esitleb: väljasõitude sari "Klassiruumist praktikasse ja tagasi" Hannes Kold TTÜ Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu

N

agu traditsiooniks on kujunenud, korraldab Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu (ETÜN) ka sel õppeaastal ekskursioone erinevatesse ettevõtetesse ning ehitusobjektidele.

Sügisel toimuvad väljasõidud transpordiehituse ning tööstus- ja tsiviilehituse erialadele, kevadeks on plaanitud keskkonnatehnika- ja logistikateemalised väljasõidud. Kuigi igal väljasõidul on oma temaatika, ei tähenda see seda, et oodatud oleks vaid vastava õppesuuna tudengid.

14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2012

Ekskursioonidele on oodatud kõik ehitusteaduskonna tudengid olenemata kursusest või spetsialiseerumise suunast.

9. oktoobril toimus selle õppeaasta esimene väljasõit, mis oli suunatud transpordiehitajatele. Seekord külastasime kolme ettevõtet Tallinnas ning selle ümbruses. Esimesena käisime vaatamas Tallinnas Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimist, kus tutvustati Ülemiste uue viadukti ehitust. Töid teostab AS Merko ning objektijuhiks on TTÜ sillaehituse tudeng Kaspar Vitsur.

See objekt kujunes ka tudengite seal kõige populaarsemaks, tänu objektijuhi poolt väga põhjalikult ette valmistatud ekskursioonile.

Pärast objekti üldist tutvustamist jagas objektijuht tudengitele armatuuri joonised ning näitas, kuidas joonised ning reaalne olukord objektil kokku viia.

Kaspar jagas meile ka oma kogemusi ning näpunäiteid sellest, kuidas leida praktikakohta.

Teiseks sihtkohaks oli AS Väo Paas karjäär Lasnamäe külje all. Seal näidati kõiki etappe, mis on vajalikud selleks, et killustik jõuaks maapõuest Eesti teede alla. Tutvustati kaevandamisalasid, erinevaid masinaid

ning protsessi, mille käigus purustatakse ning sorteeritakse paekivikillustik. Tutvustamast ei unustatud ka laboreid, kus toimub kohapealne materjalikontroll.

Samuti mainiti, et Eesti ehitust võib oodata kriis, kuna kaevandamisalad hakkavad otsa saama ning uusi kaevanduslubasid ei ole veel väljastatud. Pärast karjääri külastust ootas kõiki tudengeid lõunasöök ning valmistumine päeva viimaseks ekskursiooniks.

Päeva lõpetas Kose-Aruvalla maantee ehitus, kus töid teostab AS Nordecon.

Tudengeid võttis vastu TTÜ vilistlane, kunagine ETÜN-i liige ning selle ehituse objektiinsener Oliver Kiisler.

Ta tutvustas selle suuremahulise objekti iseärasusi ning probleeme.

Mainitud said nii omandivaidlused kui ka palju probleeme tekitanud karstiaugud. Märkimist väärib kindlasti ka see, et nimetatud objekti raames ehitatakse Eestis esmakordselt „ökodukt“ ehk siis viadukt metsloomadele. Peale projekti tutvustamise näidati tudengitele mitmeid sildu ning tunneleid, mida antud teelõigule rajatakse ning ka üht veel lõplikult täitmata karstiauku.

Järgmine väljasõit toimub 16. novembril ning selle teemaks on tööstus- ja tsiviilehitus. Hetkel on plaanis külastada AS Merko objekti Iru elektrijaamas, kus ehitatakse uut jäätmeplokki, üht tootmisettevõtet ning AS ABB uue tootmishoone ehitust Jüris. Täpsem info tuleb ehitusteaduskonna stendidele, ETÜN-i kodulehele www.ttu.ee/etyn ning ETÜN-i Facebook-i lehele.

Loodame väljasõidul näha nii tuttavaid kui ka uusi nägusid!

ÜRITUS

Olukorrast teadmistepõhises majanduses René Jõeleht Rene.Joeleht@gmail.com Startup Garage juht

Õ

petajate palgad on madalad, tuletõrjujatel on keeruline kuu lõpus otsotsaga kokku tulla, arstid lähevad naaberriikidesse tööle ja ega suuremal osal teadlastelgi otseselt lihtne ei ole. Pidevalt ülekuumenevale teemale üritatakse lahendusi leida, aga riigi rahakott on kokkuvõttes täpselt nii suur kui on ettevõtjate poolt makstavad maksud.

16 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2012

M

iks siis ettevõtjad piisavalt makse ei maksa?

Vastus on lihtne – Eestil puudub korralik teadmistepõhine ja ekspordile suunatud ettevõtlus. Lahendus seevastu on teoreetilisel tasandil väga lihtne – rohkem kõrge lisandväärtusega ettevõtlust. Praktikas tähendab see ülikooli, riigi ja ettevõtjate kvaliteetset koostööd. Häid näiteid teistest riikidest

jagub küllaldaselt, aga edukate innovatsioonisüsteemide üks-ühele kopeerimine pole senimaani ühelegi riigile reaalset kasu toonud. Iga riik on erinev ning lahendused tuleb nö rätsepa kombel ise valmis õmmelda.

Praktiliselt näeb see välja säärane, et iga fraki õmbluseks vajaminev riidelapp (erinevad ministeeriumid, instituudid, ettevõtjad) on oma huvidega ning nende sobitamine seetõttu keeruline.

ettevõtlik noor

Õ

Startup Garage energeetika valdkonna esindaja Juhan Aguraiuja kogemustele baseerudes on energeetikas töökohti rohkelt, aga sisulist tehnoloogiate arendamist vajavaid ettevõtteid väga vähe.

I

ida peaksid noored siis ette võtma? Kuna tööd on vaja teha, valitakse erialaga vähem seotud töökoht. Samas otsib ja ootab suur osa arenenud maailma ettevõtetest andekaid noori.

Indiviidi seisukohast on välismaale minek ju põnev ja tasuv võimalus, aga kuna tehnoloogiaarendajal on teadmistepõhises majanduses kriitilise tähtsusega roll, on see Eesti jaoks järjekordne kaotus. Kogu õppesse suunatud energia saab alakasutuse või siis võidab sellest hoopiski mõni teine riik, kes oskab neid andekaid inimesi endi jaoks tööle panna.

petajate palgamure leevendamiseks tuleb vaadelda teadmistepõhise majanduse komponente.

Erinevate valdkondade käekäigu kirjeldamiseks on mõistlik uurida erinevate valdkondade andekate tudengite väljavaateid tööjõuturul. Üldplaanis TTÜ lõpetajad töötuks ei jää, aga erialase ja huvitava töö leidmise osas on valdkondade kaupa erinevused päris suured. Konkreetsema pildi saab siis, kui uurida olukorda teaduskonnapõhiselt.

Vältimaks liigset subjektiivsust, võtsin olukorra analüüsimiseks appi Startup Garage`i erinevate valdkondade juhid.

TK suunal ei ole küsimusi tõenäoliselt kellelgi, sest tööjõupuudus selgitab hästi valdkonna edukust ning sellel suunal on põhiküsimus lisandväärtuse redelil vaid ülespoole minemises.

Mehaanika, loodusteaduste, keemiaja materjaliteaduste ja energeetika valdkonnas asi päris nii lihtne ei ole. Tudengivormeli juhendaja ja Startup Garage liige Kristjan Maruste on korduvalt välja toonud mure, et üliandekaid mehaanikainsenere on neil olnud palju ning tänu neile on ka FS Tallinn Team’i tulemused väga head, aga tudengiprojektist kaugemale vaadates on noortel tavapäraselt kaks valikut - kas Nõmmel õlut juua või Saksamaale erialasele tööle minna.

Startup Garage loodusteaduste valdkonna esindaja Madis Pringi sõnul on biotehnoloogia valdkonnas mõned edukad ettevõtted olemas, aga suurem osa neist opereerib siiski veel eurorahade abil ning alles püüab jätkusuutlikkust tekitada. Siingi leidub päris suur hulk andekaid inimesi, kellel on raske leida Eestis valdkondlikku ja tasuvat tööd.

S

tartup Garage`i meeskonna keemia- ja materjaliteaduste valdkonna esindaja Gert Preegeli sõnul asub suurem osa valdkondlikest arendusettevõtetest Tallinnast kaugel ja kahjuks väheelistatud piirkondades ning seetõttu on siingi puudus korralikest teadmistepõhistest töökohtadest.

M T

eadmistepõhise ettevõtlusega riigiks saamise soov on erinevatel dokumentidel eesmärgiks olnud juba üle dekaadi, aga enda ümber ringi vaadates ei ole seda igatahes näha. Tuleb edasi pingutada. Olulisemad tegevused peavad tulema riigi ning akadeemia poolt, sest paljudes valdkondades on teadmistepõhiseid ettevõtteid vähem kui ühe käe sõrmi. Jääb ainult üle üritada olemasolevaid ettevõtteid väärtusahelas ülespoole aidata või siis sootuks uusi luua.

U

ued teadmistepõhised ettevõtted saavad kõige efektiivsemalt tekkida rakendusliku tippteaduse ja kasvavate turgude ristumiskohas.

Usutakse, et aastaks 2020 kasvavad näiteks keskkonnatehnoloogiate ja tervisetehnoloogiate turuosad kahekordseks – mõlemad valdkonnad on pungil praktilistest süvateaduslikest probleemidest ning samal ajal saaksid õnnestunud teadussaavutused teenida riigi ja ettevõtjate majanduslikke huve. Teaduse äriks tegemine on suur kunst ja hõlmab olulisi finantsriske, aga siinkohal on oluline riigi valmisolek aidata kaasa

uute alustavate teadmistepõhiste ettevõtete edule, sest vastasel juhul kingime teadussaavutused tasuta võimekamatele riikidele.

T

eadusest välja kasvanud ettevõtted oleks ideaalseks partneriks nii teadlastele endile kui ülikoolile tervikuna. Kui ettevõtete uurimistööd ja arendused kattuksid teadusgruppide omadega, oleks see hea võimalus ettevõtetega reaalse arendusalase koostöö tegemiseks. Teadmistepõhiste ettevõtete teke annaks teadlastele ka olulise karjäärialase paindlikkuse.

R

õõm on tõdeda, et Eestil tervikuna on nö valmisolek ja huvi teadmistepõhise ettevõtluse suunas liikuda ja usun, et kokkuvõttes liigume me õiges suunas. Protsessi kiirendamiseks peavad korraliku tulevase fraki õmblemiseks vajaminevad osad üritama aga teineteist rohkem kuulata ning vajadusel ennast muutma või leidma kompromisse. Teistele oskame me nõu anda niikuinii ja seda eraldi rõhutada pole enam vaja.

S

oovides mitte olla järjekordne nõuandja ja teoreetik, on mul hea meel kuulutada, et Eestis leidub korralikul hulgal andekaid ja ambitsioonikaid noori. Startup Garage korraldas lisaks kevadel toimunud interdistsiplinaarsele tootearenduspäevale TeamUp ja valdkonnapõhistele ettevõtlusõhtutele ka 9 nädalat väldanud suveprogrammi Summer of Startups.

TTÜ tudengite poolt väljapakutud ideed arenesid programmi raames uuteks biotehnoloogia, IT, mehaanika ja energeetika valdkonna teadmistepõhisteks ettevõteteks. Õpetajate, tuletõrjujate ja arstide palkade tõstmiseks on alternatiive vähe ja seega hoiame neile tublidele ja julgetele inimestele pöidlaid!

Lisainfo: www.startupgarage.eu

NOVEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 17

Kell 20.00 TTÜ Kinos – „Südaöö Pariisis“, VII-226 Kell 21.00 TipikasTV uudised

Kell 16.00 karjääriseminar „Legal basis for working in Estonia (non EU students)“ Kell 20.00 TTÜ Kinos – „Eestlanna Pariisis“, VII-226 Kell 21.00 TipikasTV uudised

Energianädal TTÜ Säästva Arengu Klubi Sügisekskursioon Kell 20.00 TTÜ Kinos – „Ainult armastust“, VII-226 Kell 21.00 TipikasTV uudised

Kell 20.00 TTÜ Kinos – „Kuradisaare kuningas“, VII-226 Kell 21.00 TipikasTV uudised

6

Kell 16.00 karjääriseminar „CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“

3

1

20

27

Kell 16.00 karjääriseminar „Edukas esinemine“

Energianädal TTÜ Säästva Arengu Klubi Sügisekskursioon Kell 16.00 karjääriseminar „How to write good CV and motivation letter?“

teisipäev

7

28

Energianädal Kell 15.00 karjääriseminar „Tööõiguse ABC: palk ja lepingutelõpetamine“ Kell 16.00 karjääriseminar „CV ja kaaskirjade koostamine“ (vene keeles) Kell 17.30 Salsa tantsukursused TTÜ Tudengimajas Kell 19.30 Lindy Hop tantsukursused TTÜ Tudengimajas Kell 18.30 korvpalli meistriliiga TTÜ vs Tallinna Kalev, TTÜ Spordihoones

21

Keemia- ja Materjaliteaduskonna tudengitele erialadega seotud tuleviku võimalusi tutvustav seminar Kell 17.30 Salsa tantsukursused TTÜ Tudengimajas Kell 19.30 Lindy Hop tantsukursused TTÜ Tudengimajas

14

Kell 16.00 karjääriseminar „CV ja kaaskirjade koostamine“ (vene keeles) Kell 17.30 Salsa tantsukursused TTÜ Tudengimajas Kell 19.30 Lindy Hop tantsukursused TTÜ Tudengimajas

kolmapäev Kell 16.00 karjääriseminar „CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“ Kell 17.30 Salsa tantsukursused TTÜ Tudengimajas Kell 19.30 Lindy Hop tantsukursused TTÜ Tudengimajas

November

1

EBEC insenerivõistlus Kell 16.00 karjääriseminar „Ajajuhtimine – enese juhtimine ajas“

8

22

Tudengimajas Kell 22.00 Pidu TTÜ Tudengimajas

Keemia- ja Materjalitehnoloogia teaduskonna Üliõpilasnõukogu väljasõit (ettevõtete külastus) Kell 16.00 karjääriseminar „Eneseanalüüs: minu isiksus, võimed, eesmärgid ja väärtused“

15

Kell 16.00 karjääriseminar „Karjääriotsused – minu eriala, töö ja isikliku elu valikud“ Kell 22.00 Pidu "Tantsud tellistega" Tudengimajas

neljapäev

Energianädal Kell 16.00 karjääriseminar „Job search process in Estonia, jobinterviews“ Kell 22.00 International Dinner Party, Tudengimajas

29 Teeviit

2

EBEC insenerivõistlus Küünlapäev

9

23

30

Robotex 2012 Energianädal Kell 11.00 karjääriseminar „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine – mis, miks ja kuidas?“ TTÜ Sügisball

16

Kell 18.30 korvpalli meistriliiga TTÜ vs Tarvas, TTÜ Spordihoones

reede

Teeviit Kell 18.30 korvpalli meistriliiga TTÜ vs KK HITO, TTÜ Spordihoones

3

EBEC insenerivõistlus

10

Kell 17.00 võrkpall TTÜ vs Lase, ttü spordihoones

17

24

Kell 13:00 saalihoki TTÜ/Team Exel vs Saku Fortuuna, TTÜ Spordihoones Kell 17.00 võrkpall TTÜ vs Võru, TTÜ Spordihoones

laupäev

Robotex 2012 Energianädal Kell 17.00 võrkpall TTÜ vs Poliurs, TTÜ Kell 11.00 karjääriseminar „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine – mis, miks ja kuidas?“ Spordihoones

4

EBEC insenerivõistlus

11

Robotex 2012

25

18

Kell 17.00 võrkpall TTÜ vs Rakvere, ttü spordihoones

pühapäev

*Karjääriseminaride registreerumine: www.ttu.ee/career.

esmaspäev

November 2012

Kaunist küünlapäeva!

NOVEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19

Karjääriseminarid – täienda oma teadmisi ja oskusi!

TTÜ Karjääri- ja nõustamistalitus (KNT) korraldab õppeaasta jooksul erinevaid seminare ja infotunde, mille eesmärgiks on aidata üliõpilastel õpingutega toime tulla või teha edukaid valikuid tööturul.

Seminarid on osalejatele tasuta.

Altpoolt leiad novembrikuu seminaride kava. Terve sügissemestri kava on leitav KNT kodulehelt www.ttu.ee/career, samast leiad iga seminari täpsema kirjelduse ja esinejate tutvustuse. Novembrikuu seminaride esinejate seas on nii meie oma töötajad kui ka külalisesinejad väljaspoolt TTÜ-d.

Lisainfo ja registreerumine: www.ttu.ee/career.

• Neljapäev, 1. november, kell 16:00

„Ajajuhtimine – enese juhtimine ajas“ Lektoriks on koolitaja ja karjäärinõustaja Tiina Saar.

• Teisipäev, 6. november, kell 16:00

„CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“ Lektoriks on personalijuht Ina Tepp.

• Kolmapäev, 7. november, kell 16:00

„CV ja kaaskirjade koostamine“ (vene keeles) Lektoriks on karjäärinõustaja Galina Rastvortseva.

• Neljapäev, 8. november, kell 16:00

„Karjääriotsused – minu eriala, töö ja isikliku elu valikud“ Lektoriteks on nõustajad Terje Veide ja Heiki Beres.

• Esmaspäev, 12. november, kell 16:00

„Legal basis for working in Estonia” (non EU students) Presenter: Liis Valk from Police and Border Guard Board.

• Neljapäev, 15. november, kell 16:00

„Eneseanalüüs: minu isiksus, võimed, eesmärgid ja väärtused“ Lektoriteks on nõustajad Terje Veide ja Heiki Beres.

• Teisipäev, 20. november, kell 16:00

„How to write good CV and motivation letter?“ Presenter: Career counselor Mirjam Lindpere.

• Kolmapäev, 21. november, kell 15:00

„Tööõiguse ABC: palk ja lepingute lõpetamine“ Lektoriks on Õiguse instituudi lektor ja praktik Madis Kallion.

• Kolmapäev, 21. november, kell 16:00

„CV ja kaaskirjade koostamine“ (vene keeles) Lektoriks on karjäärinõustaja Galina Rastvortseva.

• Neljapäev, 22. november, kell 16:00

„Job search process in Estonia, job interviews“ Presenter: Career counselor Mirjam Lindpere.

• Reede, 23. november, kell 11:00

„Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine – mis, miks ja kuidas?“ Lektoriteks on vastuvõtu- ja õppenõustamise talituse nõustajad Anne Urbla ja Ethel Ader.

• Teisipäev, 27. november, kell 16:00

„Edukas esinemine“

Lektoriks on juht ning koolitaja Gunnar Toomemets.

• Kolmapäev, 28 november, kell 16:00

„CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“ Lektoriks on personalijuht Ina Tepp.

meie ülikool

Flick Diet Henri Raska Competence Center of Food and Fermentation Technologies

Kes te olete?

Esimesed sammud biotehnoloogia Startup-i suunas astusid kaks entusiastlikku tudengit geenitehnoloogia magistrantuuris tudeeriv Liis Loorits ning rakenduskeemia ja biotehnoloogia bakalaureuseõpet lõpetav Henri Raska - selle aasta alguses. Alates 2011. aasta suvest uurime mõlemad TTÜ Biotehnoloogia õppetoolis biogaasi reaktorite mikroobikooslusi. Kahe peale on meil rohkem kui 10 aastat teadustöö kogemust. Tänaseks päevaks on Flick Dieti tiimiga liitunud ka ettevõtja ja uue meedia spetsialist Jaak Ennuste. Esimese investorina tõi Jaak tiimi palju ärialaseid kogemusi ja know-how-d.

Kuidas te selle idee peale tulite?

Päris täpselt ei meenugi, mis see kõige esimene mõttevälgatus oli, aga ühel hetkel selle aasta alguses tekkis

meil suur soov uurida enda DNA-d.

Täpsemalt pakkusid meile huvi pärilike haigustega seotud geenimutatsioonid.

Kuidagi spontaanselt kerkis kogu selle uue ja huvitava plaani juurde ka soov oma tegevust kuidagi rahaks muuta, kuid sellele ei pööranud me pooltki nii palju tähelepanu kui analüüside planeerimisele. Küsisime õppetooli juhatajalt professor Raivo Vilult luba oma vabast ajast laboris selliste katsetega tegelemiseks ning plaanisime isiklike finantside eest reaktiive tellida.

Kogu see suur planeerimine lendas aga ajaloo prügikasti hetkel, mil meil tärkas veel ägedam mote - uurida biogaasi reaktorite asemel hoopis inimese soolestiku mikrofloorat. Äri mõistes väga rohelistena, mõistsime kohe, et selle idee rakendamine võib olla palju tulusam kui varem kavandatud laialtlevinud analüüside pakkumine.

Järgmised paar kuud tutvusime põhjalikult teaduskirjandusega ning saime õppetooli juhatajalt nõusoleku sellise ettevõtmise planeerimisega oma vabast ajast tegeleda. Õues hakkas päike eredamalt särama ning kalendris lähenes Startup Garage-i poolt veetav Summer of Startups.

Mida oli teil selle idee elluviimiseks vaja?

Idee formeerumine toimus üsna kiiresti - sõnastasime plaani hakata koostama personaalseid toitumiskavasid, analüüsides inimeste soolestikus elavat bakterikooslust. Üheks suurimaks eelduseks esimeste sammude juures peame huvi teaduse ja tehnoloogia vastu ning soovi väikestviisi maailma parandada, lühidalt öeldes ettevõtlikkust. Meie erinevad oskused ja taust tekitasid vajaliku sünergia

22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2012

kaasaegse tehnoloogia rakendamiseks oma huvides. Vähem oluliseks ei pea me professor Vilu positiivset suhtumist ettevõtlusesse. Piltlikult öeldes olime oma ideega kaks hullu õigel ajal õiges kohas.

Kuidas turg seda teenust hetkel vastu võtab?

Me plaanime 2013. aasta veebruaris oma piloodiga Eesti turule tulla, et valmistuda 2014. aastal USA turule sisenemiseks. Seega ei ole meil veel müüginumbreid näidata. Küll aga on teenusest kuulnud inimestel suur huvi selle kasutamise vastu – ka prototüüpanalüüsis soovis osaleda palju rohkem inimesi kui me kaasata saime.

Kuidas Startup Garage teile kasulik oli ning miks peaksid teised noored “teie jälgedes käima”?

Kasumliku ettevõtte alus on idee ja selle majanduslikult edukas rakendamine. Meil oli alustades ainult idee. Startup Garage suunas meid küsimustega oma turu ja toote defineerimiseni ning eelkõige viis meid kokku Jaak Ennustega, kes oli Summer of Startups-i ajal meie mentor.

meie ülikool

Kolmanda Korpuse Kangelaste uudised Hanna-Lii Kupri www.tftak.eu

Maailmaturnee avalöök on antud. Kuidas tunne on ?

Kuidas kodupublik vastu võttis?

Aitäh küsimuse eest ja suur aitäh sooja vastuvõtu eest! Hoolimata rajust möllust jäi tunne natuke poolikuks esinemine kiskus meid nii füüsiliselt kui ka vaimselt tükkideks! Üks ülekäte läinud fännitar võttis kaasa Lihtsalt Ilusa Poisi autogramme jagava käe - siiamaani pole noormehel kujutava geomeetria esimest kodutööd arvestatud. Kuna rahvast oli ikkagi metsikult, proovis Tellis ära ka esimese stage dive-i. See oli nii edukas, et pärast pikka otsimist õnnestus värisev Tellis leida ehitusmaterjalide laborist.

Kuwalda sai aga kõigi rõõmuks demonstreerida oma võluvalt maheda hääle kõiki tämbreid (Kolmanda Korpuse Kangelastel ei ole mitte mingit pistmist fuajee katkise aknaga).

valget kinnast heita - ega nemad ole ainsad, kellel on helikopter!

Teise korpuse stendide juures tuleb esmaettekandele jõulukogumiku nimilugu "Kuumalaine", millest on oodata tõelist edetabelite vallutajat.

Meie kalkulatsioonide kohaselt on meie singel "Kuumalaine" edetabelite tipus vähemalt kuni tõelise kuumalaineni!

Reklaamisite oma eelmises Studioosuse artiklis "grande finale" kontserti. Kas on rohkem infot? Mida plaanite?

Nagu juba eelmisel korral mainisime, kutsus Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu meid 8. novembril Tudengimajja „Tantsud Tellistega“ peole esinema ja meie võtsime pakkumise vastu. Tulemas on Ehitusteaduskonna vana sõber Tellis, meie bändikaaslase onu Gruusiast.

Kohal on ulakad tantsutüdrukud ning DJ Lenny LaVida. No meie arvame ikkagi nii, et kes kohale ei tule, ei ole

"Tantsud Tellistega" peol käinud ja meie kontserti näinud! Üldiselt on nii, et pidu algab kell 22:00 ja konkreetselt pole teada, kas tantsimine üldse lõpetatakse, rääkimata muusika kinnipanemisest.

Pileti hind on igati mõistlik: eelmüügist 3 € (piletit saab soetada Üliõpilasesindusest (I-217) kuni 08.10 kella 16:00-ni), kohapeal 4 € (kuni 23:00) ja 5 € (alates 23:00).

Oleme ka kuulnud, et baaris jagatakse altkäemaksu - eks tuleb ise järgi kaeda.

Täpsemat informatsiooni saate TTÜ stendidelt, TTÜ sisetelevisioonist, ETÜN-i Facebook-ist ja ttu.ee/etyn.

Ma näen, et Lihtsalt Ilus Poiss kibeleb oma kätt otsima, seega ei pea teid rohkem kinni. Tänud, et uudiseid jagasite!

Pole probleemi!

Aidaa pakaa, peol näeme!

Avalöök oli tõesti võimas!

Mida plaanite oma järgnevatel etteastetel korraldada? Kas on oodata üllatuskülalisi?

Jõulud ei ole enam kaugel, kas kuuse all võib näha ka esimest jõulukogumikku?

Ega me loorberitele puhkama jää!

Järgmine etteaste toimub teise korpuse stendide juures, kuhu ootame kõiki fänne ja uudistajaid ning kindlasti Ilusa Poisi autogramme jagavat kätt. Mitte mingil juhul ei tee me järelandmisi ning järgnevad show-d tulevad vähemalt sama võimsad kui avalöök. Üllatuskülalised jäägu üllatuseks, nii nagu ka meie jõulukogumik. Siiski ütleme ära, et tahame Sõnajalgedele

NOVEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23

meie ülikool

Lugu sellest, kuidas põhjala keemikud Eestit külastasid Gert Peegel

S

el sügisel (27. - 30. septembril) toimus Põhjamaade Keemiainseneride Konverents ehk NKK esmakordselt Eestis. Akronüüm NKK tuleneb rootsikeelsetest sõnadest Nordisk Kemiteknolog Konferens.

Juba seitsmekümnendatest aastatest alates väldanud projekti eesmärgiks on olnud keemiainseneri teaduse populariseerimine.

Neljakümne aasta jooksul on konverents toonud kokku keemiainsenerideks pürgivaid tudengeid Soomest, Rootsist, Taanist ja Norrast. Esimesed projektis osalenud ülikoolid olid Kuninglik Tehniline Ülikool, Uppsala Ülikool, Chalmers Tehnikaülikool, Helsinki Tehnikaülikool, Turku Ülikool, Taani Tehnikaülikool, Norra Teadus- ja tehnikaülikool, Lulea Tehnikaülikool, Umea Ülikool ja Linköpingi Ülikool.

2006. aastal liitus projektiga Tallinna Tehnikaülikool ning sellest tulenevalt muudeti algne suhtluskeel, rootsi keel, ümber inglise keeleks. Konverentsi peetakse kord aastas ning iga kord korraldab seda erinev ülikool. Esmakordselt Eestis toimunud konverentsil olid välisülikoolidest esindatud Tampere Tehnikaülikool, Lundi Tehnikaülikool, Taani Tehnikaülikool, Chalmers Tehnikaülikool, Aalto Ülikool ning Norra Teadus- ja tehnikaülikool.

Seltskond oli erialaselt kirev keemiainseneridest biotehnoloogideni.

Samuti olid esindatud nii bakalaureuse tasemel, magistrantuuris kui doktorantuuris õppivad tudengid.

NKK 2012 raames külastati Eesti keemiatööstuse suurettevõtteid, sh

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2012

Eesti Energia Õlitööstust, AS Molycorp Silmetit ning AS Kunda Nordic Tsementi. Lisaks sellele külastati ka Tehnopoli Startup Inkubaatorit, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskust ning loomulikult TTÜ Keemia ja materjalitehnoloogia teaduskonda, kus dekaan Andres Öpik andis isiklikult teaduskonnast ülevaate. Üliõpilaselust õnnestus välistudengitele tutvustada TTÜ Tudengkonna 92. sünnipäevapidu, mis loomulikult oma massiivsuse ning samas ka ülimalt uudse ja mugava asukohaga kõigile muljet avaldas. Peole oli lihtne nii tulla kui ka sealt lahkuda.

Konverentsi esimene päev algas bussi hilinemisega. Kuna bussi oli öösel sisse murtud, tuli organiseerida uus sõiduk. Asendusbuss küll leiti, kuid kahjuks hilines see tund aega.

Ei olnud just parim algus üritusele, kuid suutsime veeta aja sisukalt, õppides üksteise nimesid. Samuti said skandinaavlased teada, et Eestis leidub paharette, kes murravad bussidesse sisse.

Asendusbussi saabudes saime end sooja bussi sisse seada. Bussijuhiks oli aga 75-aastane puhkuselt välja kutsutud Rein, kes oli viimati Kirde-Eestis käinud 60ndatel ning ei teadnud, kuhu täpselt sõita tuleb. Selle olukorra aitasid lahendada tänapäeva tehnoloogia ning samuti eestlaste üldised teadmised KirdeEestist. Esimeseks peatuseks oli Eesti Energia Narva karjäär, kus „stalovaja“ mõõtu sööklas pakuti lisaks maitsvale pirnikompotile ka mitte-eestlastele eksootilisena kõlanud seakeelt. Üks julge soomlane otsustaski selle ära proovida - lõikas keele oma taldrikul väikesteks tükikesteks ning jagas

kaaslaste vahel laiali. Üldine arvamus oli, et päris maitsev. Tõsi, seda pakutakse ju sööklas lõunaks. Miks ei peaks see maitsev olema?

Pärast väikest ettekannet Eesti Energiast suundusime ligidal asuvat karjääri vaatama. Kõik said endale kaitseks kiivrid ning kummikud.

Jõudnud karjääri, andis bussijuht aga teada, et kui me peaks bussist väljuma, et karjääri minna, ei lase ta meid enam sisse tagasi. 75 aastaga kujunevad välja teatud reeglid ning olukorda lähemalt uurides selgus, et härra oli just bussi ära pesnud ning ei olnud valmis meid poriste kummikutega sisse laskma.

Lahendus leidus aga väikestes prügikilekottides, mis mahtusid vaevu ühe kummiku ümber. Niisiis pakitigi 35 paari kummikuid ühekaupa kilekottidesse ning jalavarjud süles jõudsime tagasi karjääri peakontori juurde. Seal panime oma kummikud jalga ning suundusime pesuruumi neid voolikutega puhtaks pesema.

Ekskursioon jätkus Eesti Energia Õlitööstuses, kus meid ootas soe vastuvõtt kogu õlitööstuse juhtkonna poolt. Külastati Enefit-140 tehast.

Uude tehasesse veel sisse ei lastud, kuna toimusid käivitamistööd ning kõik kõrvalised isikud hoiti protsessist eemal. Õhtu lõppes diskussiooniga põlevkivi ja põlevkiviõli ning selle jätkusuutlikkuse teemadel. Ees ootas sõit ööbimispaika - Kunda Linna Klubisse.

Teisel päeval külastasime AS-i Kunda Nordic Tsement, mis väliskülalisi järjekordselt oma mastaapsusega üllatas. Tudengid tulid lagedale

meie ülikool

ideega ehitada sulatusahjude lähedale kohalik saun, ent tulenevalt peatsest tehnoloogia uuendusest ei olevat idee jätkusuutlik. Edasi suunduti AS Molycorp Silmetisse, kus tutvuti ainulaadse muldmetallide tootmistehnoloogiaga maailmas.

Väliskülaliste austus Eesti vastu kasvas veelgi. Keskmise skandinaavlase pilt Eesti keemiatööstusest on üldjuhul selline, et siin tegeletakse peamiselt puidu töötlemisega. Pilti ei mahu kindlasti haruldased muldmetallid ega põlevkivi.

Päev lõppes Tehnopoli külastusega, kus tutvuti Eesti startup-maailmaga. Järgnes tutvumine TTÜ Keemiateaduskonna üliõpilasnõukoguga ja õhtu kulmineerus TTÜ Tudengkonna 92. sünnipäevapeoga.

Ilmselt oli see viimane piisk nende karikasse, et Eestisse ära armuda.

Jah, kallid skandinaavlased, TTÜ omanduses on loss.

Laupäeva hommikul külastati Toiduja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskust ning keemia ja materjalitehnoloogia teaduskonda.

Edasi pääsesid väliskülalised Tallinna kesklinna avastama ning õhtu päädis piduliku vastuvõtuga Glehni lossis.

Eesti keemiatehnoloogid on võetud nüüdseks täieõiguslikult Põhjamaade ülikoolide ringkonda. Siinkohal esitan väljakutse teistele teaduskondadele: kui mitme skandinaavia ülikooli gildiga teil suhted on loodud? Omades kontakte üle kogu Skandinaavia,

Esimene NKK Eestis õnnestus seega 110-protsendiliselt! Siinkohal soovime tänada kõiki sponsoreid, kes meid toetasid: Eesti Energia, Molycorp Silmet, Kunda Nordic Tsement, Virumaa Suurköök OÜ, Balsnack, E-piim, Nõo Lihatööstus, Leibur, TTÜ Kultuuriklubi, Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesindus, Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond.

Kindlasti ei oleks saanud üritus toimuda ilma meeskonnata, kes selle teoks tegi. Aitäh veelkord kõigile, kes aitasid!

suurendab iga eesti keemiatehnoloog oma väärtust kordades ning lisaks on tal märgatavalt laiem silmaring. Juba järgmisel aastal toimub NKK 2013 Aalto Ülikoolis, kus valitud tudengitel TTÜ keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnast on samuti võimalik osaleda. Kuid veel enne selle aasta lõppu toimuvad 14 – 15. novembril Keemiapäevad, mida korraldab Keemiateaduskonna Üliõpilasnõukogu (KÜN) ja kuhu me teid kõiki ootame.

Toimuvad nii seminar kui ka väljasõit Eesti keemiaettevõtetesse, mille käigus plaanime külastada Balti Spooni, Mistra Autex AS’i ja Kehra paberivabrikut Horizon Pulp & Paper Ltd. Lisainfo: kyn@tipikas.ee

NOVEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

?

katsumus või lapsemäng?

?

?

?

Raamatukogus orienteerumine: eksperiment

Taavi Simson taavi.simson@gmail.com

K

ui tipikas on kenasti kooli jõudnud ja ka kõht täis söödud, siis saab hakata tarkust taga nõudma.

Selleks, et seda teha, on aga tarvis õpikuid. Ei ole vist suur saladus, et tipikas saab oma õpikud kätte TTÜ raamatukogust. Selle kuu eksperimendi rubriigis saabki luubi alla võetud tudengite toimetulek raamatukogus.

Vaadeldakse nii õpikute laenutamise poolt kui ka muid raamatukoguga seonduvaid funktsioone.

Erinevalt varasematest selle rubriigi artiklitest ei teostata seekord otseseid füüsilisi mõõtmisi ega kohapealseid vaatlusi. Artikkel on koostatud tagasiside põhjal, mille andmisel oli mulle suureks abiks aktiivsed mehaanikateaduskonna tudengid.

Küsimused, mida sai küsitud tudengite käest olid järgnevad: • 1. Kui tihti sa külastad raamatukogu? Kui tihti teed sa seda õpikute laenutamise eesmärgil?

• 2. Kui kaua võtab sul tavaliselt ühe õpiku ülesleidmine aega?

• 3. Kas oskad kasutada õpiku leidmist abistavat elektroonilist kaarti? Kui jah, siis kas see muudab leidmise lihtsamaks ja kui palju?

• 4. Kas sul on olnud vaja raamatukogu töötajate abi?

Kui jah, siis kas said abi ja mil määral?

• 5. Soovitusi ja ettepanekuid raamatukogule.

Järgnevalt on välja toodud parimad vastused ja arvamused, mis on valitud artikli autori poolt: Reti: 1. Külastan raamatukogu kaks-kolm korda nädalas. Kuna ma laenutasin

26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2012

kõik õpikud üheaegselt, siis pole mul väga tihti asja raamatukokku õpikute laenutamise eesmärgil 3. Oskan kasutada. See muudab leidmise palju lihtsamaks, kuna ilma selleta on väga raske midagi üles leida.

4. Alguses õpetas raamatukogu töötaja, kuidas kasutada ESTERit.

?

Laura: 1. Hetkel olen raamatukogu külastanud siis, kui on vaja õpikuid laenutada. Semestri alguses külastasin raamatukogu kahe nädala jooksul 4-6 korda.

3. Hetkel olen seda ainult ühe korra kasutanud ja siis oli raamatut palju lihtsam leida.

5. Vene- ja eestikeelsed õpikud peaks olema rohkem eraldatud. Näiteks venekeelsed õpikud ühel pool ja eestikeelsed teisel pool.

Kaspar: 4. Jah. Ühel minu laenutatud õpikutest oli lehekülg puudu. Viisin selle raamatukokku ja sain uue vastu ilma probleemideta.

5. Väga palju on abi raamatukogu rühmatöö ruumidest, kuid need kipuvad tihtilugu kinni olema. Väga abistav oleks, kui need sisaldaks arvuteid.

Erik-Einar: 3. Jah, oskan. Samas on ESTERi süsteem väga keeruline, sest seal on välja toodud mitu varianti, mis on õpiku asukohaks. (Kohaviitade hulgas ka teised korrused ja teised raamatokogud – toim.)

5. Raamatukogus peaks olla rangem kord aladel, kus peab olema vaikselt.

Tihti suuremad kambad, kes koos hängivad (suured rühmad löövad tihti raamatukogus aega surnuks,näiteks Youtube´is, mitte ei tegele õppimisega – toim), ei suuda vait olla.

Raamatukogu töötajad võiksid sellele enam tähelepanu pöörata.

Marti ja Mart: 5.

Midagi tuleks ette võtta raamatukogusse sisenemise süsteemiga, kuna sisenemisel on tihti

pikad järjekorrad.

Tähelepanelik lugeja märkab nüüd, et esile toodud vastuste hulgas ei ole ühtegi vastust küsimusele number 2. Olgu siinkohal ära märgitud, et suurem osa vastanutest mainis, et nad leivad õpiku ülesse orienteeruvalt viie minutiga, mõni minut siia-sinna. Seega õpikute ülesleidmine, suuresti tänu elektroonilistele abivahenditele, ei valmista tudengitele probleeme. Artikli pealkirjas püstitatud küsimusele on seega vastus lihtne: orienteerumine, kui selline, ning õpikute leidmine ei valmista tudengitele probleeme. Samas aga kerkisid artiklis selgesti esile mõned rõõmud ja mured, mis oleks siinkohas paslik selgelt välja tuua.

Rõõmud: 1. Raamatukogu töötajad on tublid ning kui tudeng abi vajab, siis tudeng ka abi saab.

2. Elektrooniline kaart teeb õpikute leidmise tunduvalt lihtsamaks.

Mured: 1. ESTER süsteem on tudengite jaoks kohati keeruline ja segadust tekitav.

2. Raamatukokku sisenemise süsteemi tuleks muuta või täiendada, sest praegu esineb tihti järjekordi ja ootamist raamatukogusse sisenemisel.

3. Kohati esinev liigne mürafoon, mis raskendab õppimisele keskendumast.

4. Rühmatöö ruumide vähesus, see tingib selle, et osad nende kasutamist soovivad tudengid peavad nentima, et need on kinni.

?

Kokkuvõtlikult võib öelda, et TTÜ raamatukogu on justkui Tallinna linn, mis oma heade ja halbade külgedega kunagi päris valmis ei saa. Kuigi raamatukogus on palju head, siis on ka nii mõndagi mida saaks täiustada.

Loodetavasti on see artikkel heaks lähtepunktiks otsustajatele, kust alustada.

P.S Kui sul on mõtteid antud artikli kohta või ideid tulevasteks eksperimentideks, siis kirjuta julgesti mulle või Studioosuse toimetusele.

MEIE ÜLIKOOL KOMMENTAAR EKSPERIMENDILE: Tervist, kallis Tipikas!

Olen huviga jälginud Studioosuses ilmunud eksperimente ja mu tähelepanu on püüdnud viimane – söökla oma, mille kohta tahaks ka enda arvamust jagada. Ka pärast teistkordset lugemist jäi mulle mulje, nagu veedaks eksperimentaator koolis terveid päevi, millele ei eelne ega jää vahele muid söögikordi. Ta pakub küll odavamaid eineid, kuid minu arvates söönuks Sa küll ei saa, kui järgid artiklis ilmunud juhiseid. Pealegi võivad eksperimendi järeldused olla nii mõnelegi tudengile eksitavad.

Mulle meenub kohe enda Tipikas.TV-sse tehtud sööklate ülevaade enne eelviimast hinnatõusu (sügis 2011), kus katsetasime, kas 2,50€ eest saab ühel korral söönuks. Vastuseks oli – „Jah, saab. Igas söögipunktis ja isegi vaheldusega, AGA peab väga rangelt jälgima, mida lõunaks võtad, et eelarves püsida“.

Kutsun üles kainelt mõtlema. Kui Sa võtad kell 10.00 hommikusöögiks ühe pudru ja kell 16.00 lõunasöögiks ühe supi, aga vahepeal teed 6 tundi mõttetööd, siis ma olen kindel, et päris varsti varised sa kokku. Ma ei ole küll mingi suur kaalujälgija, aga teemaga kursis olev sõbranna tunnistas, et artiklis kirjeldatud päevane toidukomplekt sisaldab toiteväärtuselt ligikaudu 500 kcal, mis on ainult ¼ keskmise inimese soovitatavast päevasest kogusest!! Isegi kui lisada sinna ka kodune õhtusöök (kokkuleppeliselt praad, 800 kcal), saame tulemuseks ikkagi range dieedi. Lisaks kaloritele peaks toit olema ka enamvähem tasakaalustatud. Kui me eeldame, et katsealune tudeng veedab terve päeva koolis, siis ilmselt tahaks enne pikka päeva võtta pudrust midagi rammusamat. Ja nüüd tuleb mängu kogemus... Kas keegi ikka suudab terve päeva ühe pudru peal üle elada?

Vaevalt. See on maole pelgalt heaks soojenduseks, millele peaks järgmises vahetunnis kindlasti mõni praad järgnema.

Enda kohta võin näiteks öelda, et kui söön suppi, olen paari tunni pärast uuesti näljane.

Selle jutu moraal on see, et eksperiment on usaldusväärne, kui tuled ülikooli üheks kuni kaheks loenguks. Pikema päeva puhul peab ikka praega arvestama, mille odavaim variant on 2 euro ringis. Eksperiment võiks käsitleda ka praade ja nimetada, millistes söögikohtades on päevapraad olemas. Mäletan, et 2009. aasta sügissemestril oli Üliõpilaslehes sarnane eksperiment, mille käigus ühel tudengineiul (aga neiud üldjuhul söövadki vähem) õnnestus töönädal 100 krooniga üle elada (sarnase menüüga). Seda kommenteerides väitis üks meditsiinitöötaja, et juba paari kuuga võib niimoodi oma tervise nässu keerata.

Söökla eksperimendiga saab arvestada, kui on vaja kuidagi palga- või stipipäevani välja venitada, kuid kindlasti ei tohi seda järgmise semestri eelarvesse toitumisstrateegiaks võtta. Söögi pealt ikkagi säästa ei tohi. Lõpetuseks mainin, et kahe keskklassi õlle (nt aleta Premium) eest saab juba endale päevaprae muretseda.

Loodan, et pole kellelegi liiga teinud. Söönud kõhte teile, kallid Tipikad!!

Vladislav Bolmatov

Uskumatu

India Veiko Soomets, AIESEC TTÜ juhatuse liige

A

IESEC pakkus mulle võimaluse ning mina võtsin selle vastu ja enne kui arugi sain, olin ma juba 10. juuli varahommikul Indias. Need kaks kuud olid ühed värvikamad kuud kogu minu elu jooksul ning ma olen väga tänulik sellise võimaluse eest. Indias olles ma suurema osa ajast reisisin, tutvusin inimestega, kogesin kultuurišokki ja tegin praktikat, töötades ühes uues firmas.

Tööd tegin ma koos ühe hiina poisiga ning meie tavaline tööpäev Jalandhari linnas oli umbes selline, et märksõnaks oli alati „varieeruvus“. Seda just seetõttu, et absoluutselt iga päev oli täiesti eriline. Minu tööle minemise

ja tööle jõudmise ajad varieerusid pidevalt ning samuti ka töölt tuleku aeg.

Niimoodi ei toiminud ma teps mitte omavoliliselt, vaid see oligi normaalne.

Samuti kippus varieeruma töö asukoht ning muidugi ka see, kuidas ma tööle sain ning palju see mulle maksma läks. Varieerus ka koht, kus ma suve jooksul elasin ning inimesed, kellega ma koos elasin. Iga päev oli seiklus!

Igal nädalalõpul külastasin ma koos teiste praktikantidega erinevaid kohti ja vaatamisväärsusi, mis olid Punjabi osariigis või selle lähedal. Teiste seas nägime näiteks kuulsat kuldset templit Amritsar’is ja maailmaimet Taj Mahali, mis asus Agras. Mumbais oli näiteks väga jahmatav näha seda, kuidas linna ühes otsas elavad püsti rikkad, kes omavad mitmeid firmasid ning infrastuktuuriüksusi ja linna teises otsas on inimesed, kes elavad üks päev korraga. Nad üritasid iga päev ellu jääda ning kuskilt süüa saada, kas siis kerjates või mingil muul moel.

Sellistel inimestel polnud ühtegi kodu ega eluaset ning magasid nad üldjuhul tänavatel.

Kokku külastasin ma umbes kümmet linna Indias ning võin öelda, et iga linn ja osariik on erinevad nii kultuuri

kui inimeste poolest. Väga palju on seal ka erinevaid uske ja jumalaid, mistõttu India kohta võibki öelda, et ühe osariigi inimene pole sama, kes teise osariigi inimene. Kui panna nad aga päeva lõpuks kõrvuti seisma, on nad kõik ikkagi indialased ja suured sõbrad. India oli see koht, kus ma sain tõeliselt aru, mida tähendab sõna „kultuurišokk“. Miski ei olnud seal selline, nagu ma arvasin ja kõik oli ikka väga-väga palju teistmoodi kui Euroopas. Kui mõelda näiteks teenuste peale, siis enamus nendest, mis euroopas eksisteerivad, olid ka Indias olemas. Ainuke mure eurooplaste puhul ongi tavaliselt see, et nad ei oska neid teenuseid kätte saada ning ma arvan, et sellepärast oligi ka minu jaoks iga päev üks korralik seiklus. Mulle väga meeldis, mida mu sõber India kohta ütles: „If you can manage in India, then you can manage everywhere.“ Ja just nii see ongi! Seal olles õppisin ma hästi palju ning töötasin palju ja tutvusin mitmete väga erinevate inimestega, kes olid igast maailma otsast kokku tulnud.

Ma avanesin palju rohkem ning kuigi alguses olin ma võib-olla natuke ehmunud ja hirmul, siis täna võin kindlalt öelda, et olen ülimalt rahul, et selle kogemuse osaliseks sain.

NOVEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

TTÜ üliõpilasesindus on TTÜ üliõpilaste eestkosteorganisatsioon, mis esindab ja kaitseb üliõpilaste huve ja seisukohti. TTÜ üliõpilasesindus koosneb nii demokraatlikult valitavast esinduskogust, elluviivast personalist kui ka arvukatest vabatahtlikest.

TTÜ ÜLIÕPILASESINDUSE STIPENDIUMIKONKURSS Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse stipendium TTÜ üliõpilastele on loodud aitamaks kaasa üliõpilaste omaalgatusele ja õpimotivatsioonile Tallinna Tehnikaülikoolis ning tagamaks kvaliteetset hariduse omandamist.

Iga stipendiumi suurus on 320€.

Stipendiumile kandideerija peab olema läbinud bakalaureuse õppeastme esimese semestri.

Stipendium jagatakse kuni kolmele stipendiaadile järgmiste põhikriteeriumite alusel: • aktiivne üliõpilaselus osalemine, silmapaistvate sporditulemuste saavutamine või silmapaistvus kultuurilises tegevuses; • positiivselt arvestatakse ka üliõpilase silmapaistvat tegevust TTÜ arenguks, avarat silmaringi, õpiedukust ja häid isikuomadusi.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb üliõpilasel stipendiumikomisjonile esitada järgnevad korrektselt vormistatud materjalid: • • • •

vormikohane isiklik avaldus; curriculum vitae; õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist); essee (1-2 lk A4) – "Pool on läinud, pool alles ees ehk mis põhjusel tudeng välja langeb?" ja "Tudengiaktivism - karjääriredel tudengi moodi"

Dokumendid saata digitaalselt allkirjastatult aadressile stipendium@tipikas.ee.

TAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ON 14.NOVEMBER 2012 KELL 18.00

Stipendiaatidega võetakse ühendust ja tulemused tehakse teatavaks TTÜ avalehe uudiste rubriigis.

1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2012

Täiendav info: Kätlin Reisberg TTÜ Üliõpilasesindus Stipendiumikonkursi projektijuht (+372) 50 19 742 katlin.reisberg@tipikas.ee

MEIE ÜLIKOOL ÜRITUS

INFO TIPIKALE Pealkiri

T

TÜ rahvusvaheliste suhete osakond kutsub kõiki tipikaid 13. novembril peamaja fuajees korraldatavale infomessile „Vahetusõpingud Välismaal“. Üritus hõlmab endas kõikidele huvilistele välismaal õppimise ning praktiseerimise võimaluste tutvustamist. Lisaks saab informatsiooni välisõppe ja praktika finantseerimisvõimaluste kohta.

Messil on esindatud partnerülikoolides õppinud noored ja TTÜ-s õppivad vahetustudengid, kelle poole võib julgelt kõikide küsimustega pöörduda.

Osalejate vahel loositakse välja üllatused! Sa ei taha sellest ilma jääda – seega ole kohal ja avasta enda võimalused välismaal õppimiseks/ praktiseerimiseks!

Rohkem informatsiooni: www.ttu.ee/studyabroad

Jätkuks avalöögile...

TTÜ Üliõpilasesindus tänab enda ja teadmistejanuliste rebaste nimel kõiki ettevõtteid ja sponsoreid, kes aitasid rebastele tudengiellu sisseelamise ja "urust urgu" orienteerumise meeldejäävaks suursündmuseks muuta!

NOVEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

sportlik tudeng

Talveks kõht

Krista Palder Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilaskond / Üliõpilasesindus krista.palder@tipikas.ee

Artiklist leiad sa lihtsad ja tõhusad kõhulihaste harjutused, mida õhtuti kodus teha. Selleks, et saada vormis kõhtu, tuleb treenida nii kõhu-, seljakui ka küljelihaseid. Treenimine peab olema järjepidev, sest ainult ühest trennist ei piisa. Kuluta nädalas kolmel päeval 30 minutit kõhulihastele ja paari kuu pärast on su kõht trimmis.

trimmi!

2.

1.

Pane varbad ja peopesad maha, umbes õlgade laiuselt, ning tõsta ülesse oma keha.

Vaata, et su keha oleks sirge, kõht sees ning tuhar ei tõuseks üles.

Too oma põlv vastu küünarnukki, hoia ja vii tagasi. Samal ajal jälgi, et puusad oleksid paralleelsed maapinnaga, et su põlv liiguks samal joonel puusaga ning su keha ei liiguks põlvega kaasa.

Tee samamoodi ka teise poolega.

Seda harjutust saab teha kas põlvedel või varvastel, oleneb sinu praegusest vormist.

3.

5.

Tõsta oma ülakeha natuke üles ja ürita katsuda vasaku käega vasaku jala kanda.

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2012

Kõverda küünarnukid. Kui soovid raskemat varianti, siis vaata, et su küünarnuki vahe oleks 90 kraadi.

Heida selili ja too oma jalad tuharast umbes 30 sentimeetri kaugusele.

4.

6.

Sama harjutust tee ka parema poolega. Poolte vahetamisel ei tohi lasta oma ülekehal alla vajuda. Seda harjutust tuleb teha järjest 30 sekundit, seejärel puhata ning korrata.

7.

Pealkiri

Tõsta üles oma käsi ja hoia. Soovi korral võid tõsta ka ÜRITUS pealmise jala.

Heida külili ning toeta küünarnukk ja varbad maha, tõsta oma keha üles. Hoia!

9.

8.

Heida selili ja too jalad tuhara juurde. Raskem variant on, kui sa paned enda jalad varvaste peale.

10.

Siruta käed jalgade suunas ning tõsta oma ülakeha üles.

Jää poole peal seisma ning hakka oma ülakehaga jalgade suunas kiikuma. Tee nii kolm korda ja ürita iga kord käed kaugemale viia.

Korda harjutust.

Kikkpoksis leiad enda!

Kersti Järve EAK avalikud suhted info@kerstik.com

S

a tahad osata kakelda nagu action filmis? Soovid olla selline mõnusalt cool kangelane?

Nüüd peaks järgnema lause: „Tule kikkpoksi trenni!“ Sellised on enamasti võitluskunstidega tegelema kutsuvad plakatid. Tegelikult peitub kikkpoksis ja võitluskunstis palju enamat. Ka nõuab see kõvasti vaeva, higi ja pisaraid, et näha välja tõeliselt cool.

Tean, mida kirjutan, sest olen aastaid sellega tegelenud ning võistlen profitasemel. Sellest ei tohi end siiski hirmutada lasta, sest kikkpoks on ala, millega võib alustada igas vanuses ja isegi eelneva ettevalmistuseta.

Minu klubis (Estonian Academy of Kickboxing) käib mitmeid TTÜ üliõpilasi. Võtsin hõlmast kinni elektroonika ja kommunikatsiooni magistriõppe esimese kursuse tudengil Pavel Pogodajevil, kes on juba kolm

aastat kikkpoksiga tegelenud. Paveli sõnul on kikkpoks andud talle „enesekindlust, hea füüsilise vormi ning karastanud iseloomu. Ma olen muutunud rahulikumaks ja tunnen end turvalisena. Tõeline mees peab suutma iseenda eest seista.“ Kikkpoks ei ole pelgalt kaklus ja löömine. See on hea füüsiline vorm, tore enesetunne. Meie klubis on ka mõnus seltskond, kes toetab üksteist.

Trennis pannakse lisaks tehnikale suuresti rõhku ka füüsilisele vormile. Kõik tüdrukud, kes on hädas kõhulihastega, võivad julgelt meie juurde tulla. Korralikult käies ning kõiki harjutusi kaasa tehes tunneb juba paari kuu jooksul erinevust. Meil treenivad algajad koos edasijõudnutega, profid amatööridega. Meie klubis on inimesed võrdsed, sa võid julgelt astuda kellegi juurde ning küsida nõu löögikombinatsioonide, toitumise või koormuste kohta.

Lisaks on heaks võimaluseks

omadele võistlustel kaasa elada ning miks ka mitte ennast proovile panna.

Tahad osaleda kikkpoksi Eesti meistrivõistlustel? Ühel tublil naisel on võimalik treenida koos minuga.

Kaal, vanus ja sportlik vorm pole olulised. Vaja on tahet ja meeletut soovi olla tubli. Kirjuta mulle kuni 22. novembrini, miks meie klubi peaks valima just Sinu!

Peale selle pead sa olema valmis, et su edusamme kajastatakse avalikult.

NOVEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31

BOWLING

Psühholoogia

Piret Spitsõn piret.spitson@tipikas.ee Hei, noored õpihimulised tudengid!

Kui paljud teist teavad, mis on optiline illusioon? Ilmselt on paljudel teist meeles psühholoogiatundidest või internetiavarustest leitud pildid, mis on pisut sürreaalsed.

Optiline illusioon on see, kui piltide, värviefektide, valguse suunatuse ja paljude muude efektide abil on pildid muudetud nö trikitavateks. Usun, et see ei vaja rohkem tutvustamist.

Vaadake järgnevate piltide pealt ise, kuidas mõistusega mustkunsti tehakse.

Herman Grid’i illusioon, mille puhul valged täpid muutuvad vahepeal tumedamaks

Trikke tegevad pildid ja mustkunst Illusioon Varini’ poolt

Zebrad või lõvi?

Edgar Mülleri- 3D tänavakunst

Ponzo illusioon – kumb joon on pikem

Sulavate värvide illusioon

Elevandi illusioon – mitu jalga elevandil on?

Kummal lillel on suurem südamik?

NOVEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 33

halb huumor

halva huumori instituut Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

ÕPPEKOORMUS

Meie instituut võib sisaldada väikeses koguses pähkliosakesi.

TUDENGI ELU MUUTUMATU KÕVER

SEMESTER

RAHAPUUDUS

Rahakoti dieet

ÕLLE TARBIMINE *

KUU

NÄDAL

Kuu lõpus on jälle pikem nälgimise periood.

Kaks kõhna tudengit seisavad poe järjekorras, korvides vaid makaronid. „Noh, sinul ka näpud põhjas ja rahakoti dieet?“ küsib üks tudeng teiselt. „Ei, rahakoti dieet lõppes eelmisel nädalal, nüüd on ainult makaronid.“ „Mis mõttes?“ „Olen oma nahast rahakotist praeguseks juba igasuse maitse välja keetnud. Kuu alguses saan raha, siis ostan puljongikuubikuid.“

TTÜ vs TLÜ

* ÕLLE TARBIMINE PEALE EDUKAT SESSI

„Kas tead, mille poolest on TLÜ parem kui TTÜ?“ küsib tipikas pedakalt. „No miks?“ pärib pedakas ärevalt. „Ei, ma niisama küsisin, et äkki on teil midagi sellist välja mõeldud …“ SEMESTRI KESTUS

34 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2012

REKTORI RÄNDKARIKA TURNIIR 2012/2013

Võistlusalad, milles teaduskonnad saavad end proovile panna: Oktoober - JALGPALL November - KORVPALL Detsember - POKKER Veebruar - SUUSATAMINE Märts - VÕRKPALL Aprill - ORIENTEERUMINE Mai - TUDENGIJOOKS

a t l i a a n e l n Tu usko ad ! e t oma võita

Lisainfo: www.ttu.ee/rektorikarikas

1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

2012

23. - 25. november TTÜ Spordihoones

www.robotex.ee Robotex kutsub Sind osa saama põnevatest robotitevahelistest lahingutest.

Suur Tehnoloogianäitus! Näha saab pommirobotit, helikoptereid ja 3D printereid!

Võistlused toimuvad Sumos, Jalgpallis ja Joonejärgimises.

Üritus on TASUTA!

Kuldsponsorid

Leia meid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Suursponsor

Sponsorid

Partnerid 1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology