2012 Oktoober

T TÜ TU DENG ILEHT . OK TOOBER 2012 . TUT STUDENT NE WSPAPER

• • • •

Formula student ja FS team Tallinn lk 12-13 Laure Oras, Indrek Hioväin Kuhu kõik head ideed lähevad? lk 8-9 Juhan Aguraiuja Avalöök "Urust urgu" lk 24 Kristiina Maremäe Juulius tahab teada lk 25 Juulius Tipikas/ Merilin Vahersalu

peatoimetaja veerg

Peatoimetaja veerg Peatoimetaja : Merilin Vahersalu KÜLJENDAJA : sandra stumbur Keeletoimetaja: Evelin Viilmann Tõlk: Siret Laasner Fotograaf : MARKO VILBERG(FOTOKLUBI) Toimetus : Piret Spitsõn, Taavi Simson, Aleksander Vassiljev, Krista Palder, Katrin Köbas, Victor Alari, Merilin Lukk, Kati Kadakas MAkett : Sandra stumbur Trükk : AS TRÜKIKODA TRÜKIS Väljaandja : TTÜ Üliõpilasesindus Aadress : Ehitajate tee 5, Tallinn kirjuta : STUDIOOSUS@tipikas.ee helista : 620 3621 ©Studioosus 2012 | Kõik õigused kaitstud

Merilin Vahersalu

Peatoimetaja veerg Kaunist ja värvirohket sügise algust sulle, kallis TTÜ pere! Vaikselt on lähenemas aina vihmasemad ja külmemad ilmad, kuid mis saakski parem olla kui soojas toas vanaema tehtud õunakooki süüa ja head raamatut lugeda. Samuti on loodus imeilus ja värviküllane, soovitan südamest minna kõikidel tipikatel koos peredega pohlale ja seenele; mina käisin alles hiljuti ja uskumatu – mets lausa punetas pohladest. Pärast oli nii mõnus kodus värsket seenesalatit süüa ja pohlamoosi keeta. Lisaks pohlal ja seenel käimisele jooksin koos Juuliuse ja paljude teiste vahvate ja sportlike tipikatega SEB Sügisjooksu ning käisin külas Student Formula poistel, kes tutvustasid mulle oma tegemisi ja sõitmisi.

Ma võin öelda, et see, mis ma seal nägin, oli vapustav. Aga kõigest lähemalt lugege Studioosusest. Kaunist sügist ja sära silmadesse!

Editor-in-Chief’s Column Have a beautiful and colourful beginning of autumn, dear TUT family! Rainy and colder weather is approaching, however, what would be better than sitting in a warm room, eating grandma’s apple pie and reading a good book.

Also, the nature is picturesque and full of colours, so I recommend all TUT students to go and pick lingonberries and mushrooms with their families – I recently went to the woods and could not believe my eyes: there were lingonberries everywhere! It was a pure delight to eat fresh mushroom salad and make lingonberry jam afterwards.In addition to picking lingonberries and mushrooms, I ran on the SEB Autumn Run along with Juulius and other fun and athletic TUT students and visited Student Formula boys who introduced me with their activities and driving and I must say that it was amazing what I saw there. But read Studioosus to learn more about all this. Have a beautiful autumn and keep the sparkle in your eyes!

OKTOOBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

03 Peatoimetaja veerg

10-11 Hekk

06 Kolumn-Juurikaid 5 korda päevas ehk avameelselt taimetoitlusest

12-13 Formula student ja FS team Tallinn

08-09 Kuhu kõik head ideed lähevad

14Insenerivõistlus tuleb taas

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2012

20 21 Teadus seletab

-

Nõiatants genoomide "häkkimise" ümber

Peakaanelugu

Hekk

Sisukord

12 - 1 3 Formula student ja FS team Tallinn

1

10- 1 Ettevõtlik noor

Ettevõtlik noor

Kuhu kõik head ideed lähevad?

8-9

15 Tudengimaja alustas teist tegevusaastat 20-21 Nõiatants genoomide "häkkimise" ümber 22-23 ABB juubeliaasta kulmineerub esindusliku seminariga

24 Avalöök "Urust-urgu" 25 Juulius tahab teada

26-27 Kuidas saab tipikas võimalikult soodsalt söönuks

Sport

Autorubriik

31

Enerkeemikute suvepäevad

28-29 Kati versus mehised autod vol4

26- 27 Eksperiment

ABB-seminar

Meie ülikool

-

Kuidas saab tipikas võimalikult soodsalt söönuks

22 23

28-29 Kati vs mehised autod vol4 30 The Greatest Movie Ever Sold ...

32 Hooandja.ee / Kolmanda korpuse kangelased 33 Miks peaksin olema osa grupist

31 Enerkeemikute suvepäevad

34 Halva huumori instituut

OKTOOBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

KOLUMN

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Tere, kallis tipikas!

E

namik taimetoitlasi tunduvad mulle oma toitumisharjumuste suhtes ülimalt prohvetlikud. „Liha söömine on mõrv ja kõik inimesed peaks sellise vulgaarse tegevuse koheselt lõpetama,“ seletas mulle kaunil Aegna saarel üks Mereinstituudi töötaja. „Põhiline,et see mõrv oleks võimalikult värskelt sooritatud ja ohtra ketšupiga,“ vastasin mina ja grillisin edasi. See oli küll enam kui aasta tagasi, kuid üsna ootamatult loobusin ka mina sel suvel loomaliha söömisest.

Tere, kallis tipikas! Sedapuhku tuleb juttu toidust. „Toidu juures on kõige tähtsam, et liha oleks võimalikult värske,“ ütles kodutu ja järas kräunuvat kassi – räägib üks vana nali.

Mina räägiks aga avameelselt taimetoitluse plussidest ja miinustest. Olen alati olnud suur loomasõber! Vanasti sõin ma neid vähemalt kaks-kolm korda päevas.

Loomadest meeldis mulle kõige enam siga.

Minu loobumine loomalihast tuli seega üllatuseks nii minu sõpradele kui ka mulle endale. Üleminekut uuele dieedile ei kutsunud esile ei minu suhtumine

6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2012

JUURIKAID 5 korda päevas ehk avameelselt taimetoitlusest loomadesse, taimetoitlaslik filosoofia ega mingi muu teadlik otsus. See juhtus päevapealt ja planeerimata. Ärgates hommikul pärast üht väga rasket õhtusööki tundsin, et ei soovi enam liha.

Sama tundega läksid edasi nädalad, kuud ja isu loomaliha vastu pole jätkuvalt tagasi tulnud. Liha lõhnad ei tundunud enam maitsvad ja ka välimus ei kutsunud enam söögile. Kala söön ma jätkuvalt väga hea meelega, samuti lähevad suurtes kogustes kaubaks kõiksugused piimatooted ja munad. Minu versioon taimetoitlase dieedist ei pruugi seega olla kõige tõupuhtam. Siga, lehma, kana ja teisi taolisi ei ole aga minu söögilaual enam olnud.

Minu uue dieediga kaasnesid mõned muutused: 1. Süüa on vaja rohkem.

Umbes neli-viis korda päevas.

Muidu jääb kõht tühjaks – juurikates pole siiski nii palju energiat.

2. Pärast söömist ei teki und ega rammestunud tunnet.

3. Toidu peale läheb kuus ca 10% vähem raha.

4. Ja see on ka kõik!

Põhimõtteliselt pole ma tundnud mitte mingeid teisi muutuseid.

Kehakaal on jäänud samaks, juuksed on jätkuvalt peas ja mingit uut tunnet, mida kunagi lubas üks taimetoitlasest tuttav, ka ei ole. Arvestades seda, on mulle eriti mõistmatu, miks võtavad mõned inimesed taimetoitluse endale ülimaks elufilosoofiaks. Tegu on ju lihtsalt maitse-eelistusega. Päris hirmus on lugeda järjekordset lugu, kuidas keegi on oma last taimsel dieedil näljutanud või kuulutab taluloomadele inimõiguseid.

Inimene on omnivoor ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja.

Samasugused on siga, karu ja mitmed teised loomad. Loo moraal on sellel kuul vast selles, et igaüks peaks sööma, mida tahab ning mitte piirama teiste toitumiseelistusi. Kui on aga soovi proovida taimetoitlust, siis võin soovitada seda selle najalt, et kokku on võimalik hoida natuke raha ja lõuna valimine ülikooli sööklas muutub hulga lihtsamaks. Võtad selle ühe toidu, milles liha ei ole. Oleks ainult õppetoetus juba käes, et sedagi saada...

„KUUTÕUSU KUNINGRIIK“ 01. oktoobril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ USA indie-kino suurkuju Wes Andersoni linateos "Kuutõusu kuningriik" oli 2012. a.

Cannes’i filmifestivali avafilm. See on noorte täiskasvanuks saamise lugu aastast 1965.

Skaudirühma häbiplekk, kasuvanemate poolt hüljatud Sam ja rikaste juristide vanim tütar Suzy armuvad üksteisesse esimesest silmapilgust ning otsustavad koos põgeneda. Loomulikult ei lähe ülemeelik seiklus niisama kergelt ja kohaliku šerifi eestvedamisel hakatakse lapsi otsima, kusjuures Sami ähvardab saatmine orbudekodusse.

„PUHASTUS“

08. oktoobril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ "Puhastus" on Sofi Oksaneni rohkem kui kahekümnesse keelde tõlgitud menuromaani kinoversioon. Noorel prostituudil Zaral õnnestub põgeneda oma vangistajate käest.

Jälitajad tihedalt kannul, peidab ta end üksikusse talumajja oma ainsa eesti sugulase Aliide juurde. Kahe naise loos hargneb lahti armastus ja armukadedus, viha ja andeksandmine, sõda ja ajalugu.

„SEENELKÄIK“

15. oktoobril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Poliitik Aadu Kägu sõidab koos abikaasa Viiviga metsa seeenele, et mainekampaaniast närve puhata. Nendega liitub juhuslik hääletaja, rahatu rokitäht Zäk, kes on jäänud peale suvetuuri Eestimaa kolgastesse tolknema. Vältides rahvarohkeid seenemetsi, kihutab seltskond umbropsu kuhugi pärapõrgusse, mis paistab metsik ja inimtühi.

Samal ajal, kui kolmik avastab end metsa eksinuna, lahvatab meediaskandaal. Uuriv ajakirjandus kahtlustab, et poliitik Aadu Kägu on isiklikuks otstarbeks kuritarvitanud riigi raha. Algab võitlus au, elu ja surma peale nii metsas kui linnas…

„JACKPOT“

22. oktoobril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Filmi tegevus toimub Norra ja Rootsi vahelisel metsikul piirialal, kus elavad Oscar, Thor, Billy ja Tresco - kriminaalse minevikuga õlised sõbrad. Pikad tööpaevad tehiskuusevabrikus on uskumatult nüristavad ja kamraadid otsivad tröösti hasartmängudest. Seni on õnnejumalanna neile ainult paljast tagumikku näidanud, kuni ühel päeval lajatab ligi kahe miljoni Norra krooni suurune peavõit. Summa ei taha mitte kuidagi meeste vahel jaguda ja põhjamaine veri loob korralikult vemmeldama.

Süsimust kriminaalkomöödia, verine lugu reetmisest, mõrvadest ja ühest suurest

„ME PEAME RÄÄKIMA KEVINIST“

29. oktoobril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Koolivägivallast ja raskesti kasvatatavast lapsest rääkiv film on võitnud arvukaid auhindu.

Eva lükkab edasi oma karjääri ja suured plaanid, et sünnitada Kevin. Ema ja poja suhted on pingelised esimestest aastatest alates ja kui Kevin on 15-aastane, teeb ta terve ühiskonna arust midagi andestamatut. Eva leinab koos teistega, kuid kogeb ka vastutustunnet ja süüd. Kas ta on üldse kunagi oma poega armastanud ja kuivõrd on Kevini tegu tema enda süü? Ning kuidas suhtub ühiskond sotsiopaadi emasse?

Filmi aluseks on mõne aasta eest ka eesti keeles ilmunud Lionel Shriveri romaan.

Ettevõtlik noor

Kuhu kõik head ideed lähevad?

Juhan Aguraiuja Juhan.aguraiuja@tipikas.ee Startup Garage

Abraham Lincoln on öelnud „ Pea alati meeles, et sinu enda otsus olla edukas on tähtsam kui kõik muu.“ (“Aforismide raudvara”, 2007)

I

nseneri üks eesmärke on luua midagi uudset, mis oleks funktsionaalne, efektiivne, tasuv, keskkonnasõbralik ning hea disainiga. Paljud, kes tulevad TTÜ-sse tehnikaerialadele õppima loodavadki just seda pärast oma õpinguid teha.

Kahjuks peavad paljud pettuma, kuna töökohti, mis võimaldavad luua uusi suure lisandväärtusega tooteid, ei jätku kõigile. Innovaatilisse töökeskkonda jõudmiseks peab sageli kolima välismaale.

Kuid kuidas teha Eestis teoks oma unistus luua midagi uudset ning sellest ka ära elada?

Kõik algab ideest. Inseneritudengitel sähvatab tihti vestluse käigus või kodus duši all häid ja kasulikke ideid, mis pahatihti ei jõua aga õllelauast või dušinurgast kaugemale. Kuhu peaksid head ideed minema?

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2012

Ideest tuleb kinni haarata, seda edasi arendada, analüüsida, valdkonna kohta juurde uurida ning lõpuks teoks teha.

Lihtsaim viis alustamiseks on startup – ajutine ettevõte või organisatsioon, mille eesmärk on korratava ja skaleeritava ärimudeli koostamine.

Olgugi, et tehnoloogiapõhiseid startup-e on üha rohkem, on neid väljaspool IT valdkonda siiski väga vähe. Siin saab iga tehnikatudeng olulist rolli mängida. Miks mitte hakata oma elu peremeheks ning teenida edaspidi raha endale, mitte oma tööandjale? Tehnikavaldkonna ettevõtja on põnev elustiil, mis võimaldab ühendada töö ja hobi. See pakub võimalust teha terve elu suuri ning huvitavaid projekte, mis omavad suurele osale Maa elanikkonnast positiivset mõju.

ettevõtlik noor

Pealkiri

väike tudengiorganisatsioon Startup Garage, mille eesmärk ongi tehnoloogiapõhiste startup-ide julgustamine. Startup Garage toob kokku erineva taustaga noori talente, teadlasi ning kogenud ettevõtjaid, kes omavad sama maailmavaadet ning tahavad seda ka teistega jagada. Me pakume praktikakohti, korraldame TeamUp-e ehk tootearendusüritusi ning Summer of Startups programmi, kus meeskonnad töötavad oma äriidee kallal terve suve.

Programmi raames saavad tiimid professionaalset nõustamist ning startup-idega seonduvaid loenguid.

Sel suvel pääses programmi 34st kandidaadist 8 meeskonda, kes arenesid suve jooksul palju edasi ning jõudsid juba ka esimeste klientideni.

Ideed olid Tehnikaülikoolile väärilised – biotehnoloogia, energeetika, mehaanika ja IT valdkondadest.

Järgnevates Studioosuse numbrites ilmuvad silmapaistvamatest osalejatest artiklid, kus kirjeldatakse omatekkelugusid, ideid ning arenguid.

Järgmisel lehel saabki lugeda esimesest suurepärasest ettevõtmisest HEKK, mis sai suveprogrammis II koha.

Praegustes majandusja demograafilistes tingimustes on ettevõtlus üks väheseid valikuid, mis aitab kindlustada muretut pensionipõlve.

Kindlasti ei pea oma startup-iga alustama ülikooli ajal. Paljud edukad ettevõtjad on eelnevalt kümmekond aastat end tööturul arendanud ning valdkonnaga kurssi viinud. Oluline on selle aja jooksul mitte kaotada oma tudengipõlve ettevõtlikkust ja initsiatiivikust!

Miks on vaja tehnoloogiapõhiseid ettevõtteid? Tehnoloogiapõhisus ja majanduslik edu on nagu sukk ja saabas. Kui võrrelda riikide elatustaset ning tehnoloogilist arengut, siis on nähtav väga tugev korrelatsioon – majanduslikult edukad riigid arendavad ja kasutavad uudseid tehnoloogiaid.

Iva peitub siinkohal tehnoloogilise ettevõtluse skaleeritavuses, kõrges

lisandväärtuses, turule sisenemise barjääri suuruses ja võimaluses Nii et kuhu lähevad head ideed? – tekitada n-ö positiivne ebavõrdne Startup Garage’i! konkurents.

Uuri veel: startupgarage.eu Oluline on mõista ka ülikooli rolli. Kui ülikool tähtsustab enam ettevõtlust ning suunab oma töötajaid ja tudengeid lisaks arendustegevusele ideid ja teooriaid äriks tegema, siis tuleb kasu ülikoolile ringiga tagasi.

Esiteks on edukad tehnoloogiapõhised firmad enamasti orienteeritud ekspordile, mille suurenedes kasvab riigi saadav maksutulu. Kui riik näeb, et selle taga on ülikoolipoolne suunamine, siis saab sellest kasvada ka ülikooli rahastus, mis omakorda võimaldab sama ringi suuremalt uuesti alustada. Teiseks on kasulikud tooted ning mudelid heaks promoks inseneriharidusele ning ülikooli mainele üle maailma. Praegu toimub TTÜ-s ettevõtlusele orienteeritud tegevusi minimaalselt ning seega on ka tehnoloogiapõhiseid startup-e vähe. ...AGA sellele pakub lahendust

OKTOOBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

ettevõtlik noor

HEKK

täpselt pitsi peale ning hoiab kuuma sütt igas olukorras ohutult pitsil.

Kas sinul on kunagi vesipiibusüsi vaiba või diivani sisse augu põletanud? Meie piibuga seda probleemi ei ole. :)

Indrek Kuusk

Indrek Kuusk -põhivana (kui põhivana on liiga segane siis ma olen niiöelda ametlikult projektijuht, aga mulle meeldiks kui saaks hoida sellist väikest mõnusat huumorit ja touch-i sees :) selle peale öeldi facebookis naljaga, et mu sõbrad Alan ja Kek on siis vastavalt jõuluvana ja näärivana :D )

Kes te olete- toote välja inimesed eraldi välja, isegi koos piltidega ja väikese iseloomustava lausega ( see läheks illustratiivseks osaks) Meie oleme Indrek Kuusk, Alan Hoop ja Jaan Kekišev. Mina (Indrek) õpin TTÜ magistrantuuris esimest aastat mehhatroonikat ning Kek läks peale logistika bakalaureuse cum laudet Rootsi edasi õppima. Alanile meeldib bakalaureuse IT nii väga, et ta pole sealt veel edasi liikunud, aga küll tuleb ka see aeg! Kõik me kolm saime omavahel tuttavaks kurikuulsas Tehnikaülikooli Akadeemilises Meeskooris, mille tegemistes mina ja Alan jätkuvalt aktiivselt osaleme. Koos on korraldatud mitmeid meeskoori traditsioonilisi üritusi ning sealt on jäänud silma kamraadide asjalikkus ja 10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2012

Mis teil oli vaja, et see idee elluviia? ettevõtlikkus.

Siin Studioosuses oleme me aga pildil oleva asjanduse pärast - see on HEKK. Paljud pakuvad, et see on linnupuur, mitmed on küsinud: “Mis veini te sealt voolikust joote?” ning enamik vaatab lihtsalt äärmiselt segase näoga kui ma vooliku suust võtan ja suitsupilve välja puhun - kuid jah, see on vesipiip! See on HEKK.

Kuidas te tulite selle idee peale?

HEKK’i idee sai alguse ligikaudu 5 aastat tagasi kui me sõpradega Kuutsemäel peale sööki üht väikest vesipiipu suitsetasime. Mulle tuli pähe, et miks ei võiks olemas olla selline piip, mida saab ka lumelauda sõites suitsetada. Esmalt tundus see üsna jabur idee, ent tänaseks HEKK just täpselt seda võimaldabki, tegelikult veel palju muudki. Meie piibu näol on tegemist seadeldisega, mille võib asetada enda seljakotti ja minna sellega ükskõik kuhu, teha ükskõik mida ning samal ajal piipu nautida.

Selleks oleme puidust kasti sisse ehitanud metallist torustiku, mis asub samuti metallist veepudelis. Toru otsa asetatakse savist pits, nagu tavalisel Egiptuse piibulgi. Meie piibu peamine erinevus seisneb koonuses, mis vesipiibu kaane sulgemisega laskub

Idee elluviimine sai alguse minu keldris, kus ehitasin esimese kaasaskantava piibu, mis sai hiljem nimeks vol 1.

See oli robustne kängar torudest, alumiiniumist ja plastpudelist, mis olid kinnitatud õhukesele vineertahvlile - ja see töötas. Aastate jooksul sai mudeleid edasi arendatud ning lõpuks saime valmis mudeli vol 5.1. Seda kõlbas juba sõpradele tutvustada kui midagi, mida nad saavad endalegi soetada. Minu ülllatuseks mitmed seda ka tegid. Kõik piibud on meisterdatud mu oma keldris ja iga HEKK on eranditult käsitööna valmistatud.

Arvukatel nädalavahetustel sõitsin koju, sukeldusin keldri ja tulin sealt välja pühapäeval kui oli vaja uuesti Tallinnasse kooli sõita.

2011. aasta sügisel sain ma ühe lauluvenna, Raido Pikkari jutule, kes on mitmeid ettevõtteid orbiidile aidanud lennutada ja ta oli nõus ka mind know-how’ga aitama. Kohtusime kord üle kahe nädala ning Raido jagas mulle näpunäiteid, mida ma peaks tegema, et asja päriselt käima panna.

Muude soovituste hulgas oli: “Tee omale koduleht, tee Facebooki leht ja mis kõige tähtsam otsi omale sõpru appi!”. “Otsi keegi, kes sinu eest piipe ehitaks ning otsi keegi, kes aitaks sul edasistes plaanides kaasa mõelda ning ka asju ära teha - kaks pead on ikka kaks pead.”

ettevõtlik noor

Statistiliselt on nii, et kahene tiim lööb 2,3 korda tõenäolisemalt läbi kui üksiküritaja ja nii ma jõudsingi Jaan Kekiševi manu. Ma rääkisin Jaanile, et mul on selline piip ja ma otsin endale kedagi appi, kellega koos seda asja ajada. Minu järjekordseks üllatuseks pakkus talle see idee väga suurt huvi ning ta oli kahe käega poolt, et seda piipu promoda ja kultuuri levitada.

Peagi sain oma venna Andruse ka kampa, kes on nüüd piibumeister ning on käsitsi kokku monteerinud kõik piibud alates seerianumbrist 29, mis sai kokku pandud sel kevadel.

Eelmisel nädalal ostis posu piipe oma poodidesse müüki meie hea sõber UniversaalUniversum. Nüüd saab näha, katsuda ja osta meie HEKK vesipiipu ka sealt! Ühtlasi on HEKK müügil nii vinges poes nagu Baraka.

Kuidas hetkel turg vastu võtab seda toodet?

Tundub, et inimestele läheb meie piip peale. Niipalju kui me oleme sel suvel vabaõhusündmusi väisanud, on HEKK inimestele väga meeldinud.

Peale Tudengite Suvepäevi Kääriku puhkebaasis viisime me Facebookis läbi kampaania, mille esimese päeva jooksul tuli meile 7 piibutellimust! Üheks meeldimise põhjuseks on kindlasti see, et kui meie piip läheb ümber, siis ei juhtu mingit katastroofi. Ühtlasi, inimesed, kes on HEKK’i proovinud, ei rahuldu tihti enam suvalise Egiptusest toodud vesipiibuga.

Kuidas startup garage teile kasulik oli ning miks peaksid teised noored sammuti "teie jälgedes käima"

ära teha! StartupGarage on üks nendest kohtadest kus sind aidatakse nii nõu kui jõuga kui sul on oma idee ning sa ei oska näiteks kusagilt pihta hakata.

Elu on 5 % see, mis sinuga juhtub ja 95 % see, kuidas sa nendele juhtumistele reageerid. Palun võta härjal sarvist ja tee midagi asjalikku! :) Meie piibu kohta saab infot järgmistest portaalidest: www.facebook.com/hekkpipe www.youtube.com/user/hekkpipe (siin muuhulgas ka video, kus me teeme HEKKiga batuudil saltot ning sõidame Pärnus kaatri taga veerulaga ja teeme piipu.)

Piibu tellimiseks külasta meie saiti www.hekk.ee - usu, sa ei kahetse! :)

TTÜ oma poisid teevad piipu Selle aastases Summer of Startups ettevõtlusprogrammis osales meeskond HEKK, kes saavutas auväärse teise koha.

“Mina olen Indrek, mina olen Alan ja mina olen Kek ja see, daamid ja härrad, on HEKK!”.

Nii kõlas meie tiimi avalause ettevõtlusporgrammi finaalis, kus iga võistkond sai oma ideed müüa 3-second pitch’i käigus. “Hekk on kõige vingem mobiilne vesipiip, mida võib kaasa võtta kasvõi kosmosesse”, jätkasin mina. Samal ajal kui mina rääkisin, näitas Kek (Jaan Kekišev) minu kõrval mida kõike selle piibuga teha saab.

Startup Garage oli eelkõige abiks kontaktidega ja praktiliste soovitustega.

Fakt on see, et mida rohkem aega sa veedad edukate ettevõtlike noorte seltskonnas, seda enam on sul endal võimalust läbi lüüa.

Kujuta näiteks ette, et sul on ühikakaaslane, kes enamjaolt mängib oma vabal ajal netis mänge ning kui sa teda kutsud midagi koos tegema, siis ta pigem ei viitsi. Nüüd kujuta ette, et sul on ühikakaaslane, kes siis kui sa koolist jõuad, hakkab sulle ülientusiastlikult oma uuest äriideest rääkima ning kutsub sind ka kampa.

Need entusiastlikud inimesed on olemas ning sina võid vabalt olla üks nendest - peab lihtsalt tahtma midagi OKTOOBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11

peakaanelugu

Formula Student ja Laure Oras Indrek Hioväin

F

ormula Student on üliõpilastele suunatud rahvusvaheline tootearendusvõistlus, mis sai alguse Ameerika Ühendriikides aastal 1981. Euroopasse jõudis see 90-ndate lõpus, kui esimesel võistlusel Silverstone'is Suurbritannias osales kõigest neli autot – kaks Ühendriikidest ja kaks Suurbritannia kohalikest koolidest. Umbes ühe aastakümnega on võistluste mastaap kasvanud märkimisväärselt. Suureks eestvedajaks võib siinkohal pidada F1-s maailmale tuntuks saanud Ross Brawn’i, kellest sai 2006. aastal tudengivormeli võistluse patroon.

Käesoleval aastal osales Silverstone'is toimunud võistlustel tublisti üle saja meeskonna ja ülemaailmselt küündib tudengivormeli võistkondade arv juba üle 500. Konkurents muutub tehnika arenedes iga aastaga aina tugevamaks.

FS (Formula Student) Team Tallinn on Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühine tudengivormeli meeskond, mis on üks väheseid Ida-Euroopas ja ainus kogu Baltikumis.

I

gal sügisel liituvad meeskonnaga kümned noored tudengid TTÜ-st ja TTK-st, et oma vabast ajast projekteerida ja ehitada koos

kogenenumate meeskonnakaaslastega kõrgtehnoloogiline vormelauto.

2006 - 2007. aasta hooajal saigi pandud alus Eesti esindustiimile. Esimesel võistlustel osaleti virtuaalse mudeliga ning juba järgneval aastal toodi oma esimese tudengivormeli FEST08-ga koju parima uustulnuka tiitel. Latt sai kohe alguses kõrgeks seatud ning oli selge, et aasta-aastalt tuleb maailma tipule lähemale pürgima hakata. Keegi poleks aga arvanud, et selline pisikese Eesti mõistes veidi utoopiline unistus juba nii ruttu täitub.

Mitmendaks me siis ikkagi Ungaris jäime...

Käesoleval hooajal käisime kodumaa lippu kõrgel (ja ikka päris kõrgel – vähemalt 4 meetrit) hoidmas kolmel võistlusel: kõigepealt Euroopa jaoks Formula Studenti sünnikohaks olevas Suurbritannias ning seejärel Ungaris ja Saksamaal. Kui Suurbritannia võistlustel kimbutasid meid vastuolud korraldajatega ning meile määratud karistusminutid röövisid kestvussõidu ja arvatavasti ka kogu dünaamiliste (ehk sõidu) alade esikoha, sundides meid leppima umbkaudu 120 meeskonna hulgas 6. kohaga, siis järgnevad võistlused olid kordades edukamad.

Ungari võistlustel oli konkurents küll väga tugev ja võidu saavutamisest julges unistada vaid mõni julgem ja optimistlikum, kuid meie hingega ehitatud tudengivormeli suurepärane esitus ja ka killuke sportlikku õnne tõid koju karika, millel kiri „Champions“.

Vähemtähtis polnud ka alavõit äriplaani kaitsmisel, sest analüüsides Suurbritannias saavutatud tulemusi, sai eesmärgiks seatud parendada just staatilisi alasid, mis Formula Student võistlustel sõidualadest kohati isegi olulisemad on. Selle pärast on ka oluline märkida, et

Formula Student pole kaugeltki vaid automehaanikute kutsevõistlus.

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2012

Lisaks tehnilisele poolele tuleb planeerida ka vormelauto turustamist ning koostada kuluaruanne, millest tubli raamatupidaja tunneks kordades rohkem mõnu kui võidusõitu nautivad bensiiniaurudest veidi ülemeelikud insenerid. Nutikas äriplaan ja finaalikohad ka kuluaruande ning vormelauto ülesehituse kaitsmistel tõid meile Ungaris ka staatiliste alade üldvõidu. Kogu see edulugu tundub nii uskumatu, et meeskonnale pole ikka veel täielikult kohale jõudnud, mitmendaks me siis ikkagi Ungaris jäime...

T

õeline triumf oli aga Baltic Open võistlus Saksamaal Darmstadt'is, kus olime seekord esindatud kogu oma kolmeliikmelise vormelipargiga, mille meeskond aastate jooksul valmis on ehitanud ja alles on otsustanud jätta. Sel võistlusel võeti üksteisega mõõtu vaid dünaamilistel aladel - äriplaani ega kuluaruannet me seekord kaitsma ei pidanud. Seega tuli vormeli võimekust näidata 75-meetri kiirendusel, külgkiirenduskatses ehk skid pad'is, sprindis ja kestvussõidus.

Oma uusima vormeli, FEST12ga noppisime alavõidu kiirenduses ja kestvussõidus taaskord tänu kvaliteetsele ja vastupidavale autole.

Baltic Openi üldtulemused olid meie jaoks lausa uskumatult positiivsed:

peakaanelugu

ja FS Team Tallinn Kuna meeskonnal on elektriautode arendusega veel vähe kogemusi, tuleb leida oskuslikud koostööpartnerid, kes suudaksid olla abiks nii nõu kui jõuga.

Selleks oleme pingsama tähelepanu alla võtnud TTÜ Energeetikateaduskonna, leidmaks meeskonda uusi laialdaste elektrialaste teadmistega liikmeid.

Suureks tõkkeks, mis tuleb ületada, on ka eelarve, mis elektriauto korral küündib sisepõlemisautoga võrreldes peaaegu kahekordseks.

Sellest enamuse moodustavad mahukad akupakid, elektrimootor ja mootori kontroller, mis hammustavad eelarvest arvestatava tüki. Lisaks tulevad ka võistlusreisid, registreerimistasud ning meeskonna ja vormelauto transpordikulud, nagu igal hooajal.

Lihtne ei saa see olema, kuid usume, et suudame olla katsumuse väärilised.

FEST12 noppis esikoha, FEST10 kolmanda koha ning kõige vanem ehk FEST08 kindlustas endale neljanda koha. Meeskond ise võtab seda kui kolmikvõitu!

Ühendriikide vallutamise plaanid

Sellised tulemused tekitavad küll suurt rahulolu, kuid praegu pole sugugi aeg loorberitele puhkama jääda. Ees seisavad tegusad ajad, sest nii head autot nagu FEST12 on kahju niisama riiulisse „tolmu koguma“ panna. Üheks oluliseks ülesandeks on lisada sponsorite nimekirja veelgi ettevõtteid, et tutvustada oma aerodünaamilist imemasinat ka teiselpool Atlandi ookeani. Sel hooajal saavutatud tulemuste põhjal on igati reaalne domineerida ka USA ja Kanada võistlustel ning kuna ühe tudengivormeli jaoks kestab hooaeg avavõistlusest järgmise aasta sama võistluseni, siis saab FEST12-ga ametlikel võistlustel konkureerida veel kuni järgmise aasta Silverstone’i Formula Student’ini.

Süstime meeskonda elektrit

Ainult FEST12 putitamine võistlusteks teispool Atlandi poleks aga meie noorte inseneride jaoks piisav väljakutse.

Seetõttu võtame asja ette suuremalt ja seadsime eesmärgiks ehitada tuleval hooajal ka elektrivormel.

E

lektrimootori ja kontrolleri teemal oleme juba veidi uurimistööd teinud. Selle suve võistlusreisi raames käisime Sloveenias, külastades ühte 21. sajandi leidurit, kelle juures meile sobivat mudelit uudistasime. Mootor kannab nime EMRAX ning oli algselt mõeldud kasutamiseks purilennukitel, olles abiks õhkutõusul ja lennukõrguse saavutamisel. Tegemist on 2009. aastal valminud prototüübiga, millel on hetkel maailma parim võimsuse ja kaalu suhe. Kuna tootja enda poolt arendatav kontroller mootori juhtimiseks ei ole veel lõpuni välja töötatud, oleme hetkel ootel ning ostule veel mõelda ei saa.

Käesoleva artikli ilmumise hetkel on selleaastane ports uusi liikmeid arvatavasti juba meeskonnaga liitunud ning koostatakse strateegiaid tulevase hooaja tarbeks. Debüüt elektrivormelite klassis ei saa kindlasti olema lihtne, kuid kui arvestada meeskonna esimese vormelauto edu 2008. aastal Silverstone’is, siis on ootused suured.

Prioriteedid tuleb seada kõrgeks nii enda kui kaasmaalaste nimel, sest olles korra juba tundnud võidu magusat maitset, paistab kõik muu selle kõrval kui soust ja kartul.

Priidik Väljaots„Vaikus enne tormi“

Allar Sats„Ega rehv ennast ise ei vaheta“

Rait Karri„Insener ilma huumorisooneta on nagu auto ilma mootorita - olemas, aga kuhugi ei liigu“

Indrek Hioväin„Ajutised lahendused - need kestavad kõige kauem“

Kristjan Maruste„Tee tööd, siis tuleb ka karikas!“ OKTOOBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

Sinu võimalus

Insenerivõistlus tuleb taas!

Paula Kristel Kaljula BEST-Estonia

E

elneva aasta BESTi Insenerivõistlust meenutab Eesti voorus võitjaks tulnud mehaanikateaduskonna tudeng Aron Härsing.

1. Mil moel jõudsid Teie kõrvu jutud BESTi poolt korraldatava insenerivõistluse kohta?

Silmatorkavate plakatite ning Internetist saadud info kaudu. Lisaks sellele moosisid ka ilusad tüdrukud TTÜ koridorides Insenerivõistluse lendlehti jagades.

2. Ja kust tuli otsus antud võistlusest osa võtta?

Mina isiklikult tahtsin koolis teha ka midagi, mis ei oleks õppetööga nii otseselt seotud. Olen juba magistriõppes ja see tundus olevat suurepärane võimalus võtta osa lõbusast üritusest enne tudengipõlve lõppu.

3. Otsus teiste tudengitega rinda pista tekkis ühel sinu meeskonna liikmetest, kes teised kaasa haaras või otsustasite ühiselt?

Mina tutvustasin ideed Märdile, Mardile ja Kristjanile ning kutsusin nad kaasa. Poisid olid kohe nõus ja seega sai meeskond Interneti teel ära registreeritud ning jäime pikisilmi võistlust ootama.

4. Ülesanne käes, mis edasi?

Olite kohe hakkamist täis, ideed lendasid? Või olite juba käega löömas?

Mehaanikateaduskonna siseses voorus tuli meil lahendada teoreetiline ülesanne (case study), mille oli välja pannud AS Norma ja mille sisuks oli koosteliini parandamine. Ülesanne oli keeruline, kuid huvitav ning kuna polnud varem eriti praktiliste ülesannetega kokku puutunud, oli meie jaoks seal palju määramatust. Ideid tekkis palju mõned reaalsed, mõned ulmelised.

AS Norma poolse konsultandi ja meeskonnaliikmetega arutades valisime välja enda parima idee ja esitlesime seda. Edasipääsemises küll kindlad ei olnud, aga andsime endast parima ja allaandmisele ei mõelnud keegi, sest kaotada polnud midagi, 14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2012

ainult võita.

5. Kindlasti olid Teil ka võistluse suhtes omad ootused. Kas need täitusid?

Võistluselt ootasime ühte huvitavat päeva ettevõtte poolt antud praktilist ülesannet lahendades. Saime aga kahel huvitaval insenerivõistlusel (Tallinnas ja Moskvas) kaasa lüüa ning tutvusime paljude toredate inimestega. Pärast insenerivõistlust pakkus AS Norma meile osalemist oma projektis ning peale tolle projekti lõppu pakuti kõigile meeskonnaliikmetele tööd Normas.

Minul isiklikult tekkis pärast Moskva BaBECi soov BESTi kursustest osa võtta ja augusti lõpus käisin nädalasel BESTi sügiskursusel Bulgaarias, mille käigus sain väga palju uusi sõpru ja häid kogemusi. Ootuste täitumise kohta võib naljaga pooleks öelda, et jah, miinimumprogramm sai täidetud.

6. I etapp võistlusest läbitud, finaali ülesannegi lahendatud ning Teie kätetöö esitletud, jäi üle vaid tulemust oodata. Oskasite arvata, et võit võiks olla teie?

Või olite algusest lõpuni mõtetega juba Moskvas?

Tallinna finaalvoorus läksime vastamisi teiste teaduskondade võitjatega ja pidime ehitama kaugjuhitava auto.

Kuna ülesanne soosis mehaanikateaduskonna üliõpilasi, siis võib öelda, et see voor oli isegi kergem kui teaduskonnasisene, sest võistelda majandusteaduskonna tüdrukutega auto ehitamises on viisakalt öeldes ebavõrdne. Seega, selles voorus pidasime ennast juba favoriitideks ja võit ei tulnud meile üllatusena.

Moskvasse olime nõus minema hea meelega ja olime uhked, et saame TTÜ-d esindada.

7. Kui võrrelda Tallinna vooru ülesannet ja Moskva oma, oli raskusaste sama või oli vahe tuntav? Ülesannete taseme vahe ulmeline ei olnud. Moskvas tuli konstrueerida lendav hõljuk, mis võimalikult kaua ja kaugele lendaks. Nagu BESTi insenerivõistlustele kohane, tuli seda teha piiratud käepäraste vahenditega ja seega konstruktsioon väga keeruline olla ei saanud.

8. Saite Moskvas III koha, jäite selle tulemusega rahule või olite valmistunud ka seal teistele silmad

ette tegema?

Moskvas oli konkurents väga tihe: Venemaa tippülikoolide parimad tudengid ja Baltimaade koorekiht.

Seega leian, et III koht oli õnnestumine ja põhjust sellise tulemuse pärast häbi tunda polnud mõtet. Parim meeskond võitis ja iga kõrgem koht oleks olnud meie jaoks suur üllatus.

9. Kui raske oli oma teoreetiliste ülikooliteadmiste pagas praktikasse panna?

See vast ongi insenerivõistluse parim osa, et saad koolipingist välja ning teed midagi lahedat ja huvitavat meeskonnana koos oma sõpradega.

Sellised võistlused arendavad nii meeskonnatöö oskusi kui loogilist mõtlemist ja aja planeerimist.

10. Kuidas meeskond omavahel läbi sai? Kas otsused langetati üksmeelselt või üle kivide ja kändude?

Meeskonnatöö oli meil väga hea ja leian, et see oli see, mis meid paljudest teistest meeskondadest eristas. Tunneme teineteist juba pikka aega ja jagasime ära, millist ülesannet keegi meeskonnas tegema peab. Kuna mäng ei olnud mõisa peale, oli otsuste tegemine lihtne ja kõik sai omavahel läbi räägitud. Vastutus oli pidevalt kollektiivne, kedagi personaalselt süüdistama ei hakatud.

11. Võistlusele tagasi vaadates: millised mõtted/tunded tekivad?

Insenerivõistlused on väga mõnusad üritused: nii ametlik osa kui ka sellega paralleelne mitteametlik osa, kus saad kohtuda erinevate tudengitega nii enda ülikoolist kui ka teistest Euroopa riikidest ja leiad palju uusi tutvusi.

Kahju, et juba eelnevatel aastatel BESTi üritustest osa ei võtnud.

Praeguseks oleks kindlasti palju rohkem häid mälestusi.

12. Mida Te järgmistele võistlejatele soovitate?

Võtke ülikooliajal osa nii paljudest õppetöövälistest üritustest kui saate. Need on just need üritused, mida te tulevikus hea sõnaga meeles peate. Õnne ja nutikat meelt insenerivõistlusel.

Ka sel aastal tasub BESTi insenerivõistlust oodata, EBEC Tallinn 2012. Rohkem infot: insener.best.ee

meie ülikool

Tudengimaja alustas teist tegevusaastat

Katrin Köbas katrin.koebas@gmail.com

Sageli juhtub, et ulatuslikud ettevõtmised lähevad vett vedama. Aasta tagasi avatud TTÜ Tudengimaja on kõike muud kui väike projekt, mis tähendab, et selle käigushoidmine nõuab paljude inimeste pingutust. Studioosus käis uurimas, kui edukas on Tudengimaja olnud ning millises suunas toimub edasine areng.

T

udengimajaavamine tähendas erinevatele üliõpilasorganisatsioonidele isikliku kontori saamist ning füüsiliselt lähestikku paiknemist.

Praeguseks ongi ennast mõnusasti sisse seatud ning nauditakse kõike, mida Tudengimaja pakub. Et nii suur projekt eeldab aga ka rahaliste ressursside olemasolu, uurisin täpselt aasta tagasi Tudengimaja tuluallikate kohta ning sain vastuse, et enim loodetakse teenida kohviku tegevusest. Tookord koosnes tudengikohviku teenindajaskond vabatahtlikest üliõpilastest ning menüüs domineerisid erinevad joogid – külmadest kuumadeni, kangetest vähem kangeteni.

Praeguseks on olukord muutunud. Kohviku teenindajateks on küll jätkuvalt tudengid, kuid nüüd on neil võimalus tööga ka lisaraha teenida. Menüügi on oluliselt täienenud, võimaldades näljakustutamist näiteks saiakeste või

šokolaadiga, aga ka müslibatoonide ja tervislike smuutidega. Seega tasub kõigil, kes on seni loengutevahelised pausid või koolipäeva lõpu veetnud sööklates-koridorides, seada sammud just Tudengimajja, kus toidunõude klõbina asemel mängib taustaks mõnus muusika.

ning loomulikult on seal võimalik korraldada ka erinevaid kursuse- või grupiüritusi. Kui kellelgi on aga hirm, et näiteks kesiste oskuste tõttu peo ajal tantsupõrandale asja pole, siis sellegi probeemi saab Tudengimajas hõlpsasti lahendada.

Juba vahetult pärast avamist sai selgeks, et Tudengimaja ruumikasutus on igati funktsionaalne.

Saali jagunemine kaheks võimaldab aja veetmist erinevatel viisidel, kusjuures pole põhjust karta, et näiteks kohvikupoolne melu hakkab vaikset keskendumist segama. Nii saab soovi korral mängida lauajalgpalli või piljardit või võtta kohvikust hoopis mõni põnev lauamäng. Kel aga plaanis mugavas kott-toolis või korralikult laua taga õppetööga tegeleda, siis seegi on täiesti võimalik. Tudengimaja pakubki mõnusat alternatiivi raamatukogus õppimisele: hea valgus, internetiühendus ja muu vajalik on garanteeritud, kusjuures mingeid iiranguid nagu joogiga sisenemise keeldu pole.

Nimelt jätkuvad erinevad tantsutrennid nagu Lindy Hop ja Ladina seltskonnatantsude kursus.

Käib töö ja vile koos

Alustatud on koguni üritussarjaga „Tudeng õpib 24h“, mis tähendab, et sessi ajal on Tudengimaja avatud mitu ööpäeva järjest. Et õppimismaratonil ei peaks liialt unega võitlema ja silmad ikka lahti püsiks, pakutakse öötundidel tudengitele ka tasuta kohvi.

Suurem osa projekte toimub Tudengimajas koostöös erinevate üliõpilasorga nisatsioonidega.

Sessistressi aitavad ennetada ja maandada iganeljapäevased peod, mis kestavad varavalgeni ning kogusid terve eelmise aasta jooksul suurt populaarsust. Lisaks leiavad Tudengimajas jätkuvalt aset akadeemilisemad üritused

Üldjoontes ongi plaanis jätkata eelmisel aastal ette võetud ürituste ja tegevusringidega ning juurutada nende muutumist traditsiooniks. See aga ei tähenda, et midagi uut kavas pole, mistõttu tasub kindlasti Tudengimaja kalendril jooksvalt silma peal hoida!

Uudiseid Tudengimajas toimuva kohta saab lugeda Facebookist või esmaspäeviti ilmuvast üliõpilaselu nädalakirjast.

Niisiis on Tudengimaja koht, kus leidub tegevust igaühele: olgu huviks õppimine, pidutsemine või lihtsalt seltskondlikult aja veetmine.

Tudengimajal on algusest peale olnud selge visioon sellest, milliseks see koht kujunema peaks: ülikoolipere ühendajaks. Aasta tagasi avaldasin lootust, et oma tegemistega püsitakse õigel rajal ega kaotata sihti. Hetkel tundub, et kõik liigub õiges suunas.

Tudengimaja õhtune programm on seni hästi vastu võetud ning järjest enam populaarsust kogunud. Et ka kohvik on jõudsalt edasi arenenud, on põhjust arvata, et päevaselgi ajal koguneb Tudengimajja edaspidi üha enam üliõpilasi!

OKTOOBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

b a n n a t s u t s u d o o S

Alexela

L E O M L A V E N I R E T I O S O T U A U O AVASTA autoseiklus, free-driving jne. “

'

L

T I O S A D E LIB !

E L L U s E T S A OPP

äevaüritused,

juhiload, pere-, firma- ja sünnip

www.autosoit.ee

1

Kell 20.00 TTÜ Kino – Kuutõusu kuningriik, VII-226 Kell 21.00 TipikasTV uudised

8 Kell 20.00 TTÜ Kino – Puhastus, VII-226 Kell 21.00 TipikasTV uudised

15

2

Kell 20.00 korp!

Rotalia külalisõhtu, Lossi plats 4

9

Ehitusteaduskonna teedeehitjate väljasõit Kell 15:00 Karjääriseminar: Tööõiguse ABC: töötamise eri vormid ja vastav seadusandlus* Kell 20.00 EÜS Põhjala külalisõhtu, Estonia pst 17

6

1 Kell 16:00 Karjääriseminar: CV ja kaaskirjade koostamine (vene keeles)* Kell 17.30 Tantsukursused Tudengimajas Kell 19.00 Andorra-Eesti jalgpalli ülekanne TTÜ Tudengimajas

3

Kell 17.00 Mektory Ärimudelite Workshop TTÜ Tudengimajas Kell 19.30 Lindy Hop tantsukursused TTÜ Tudengimajas

10

Kell 17.30 Salsa tantsukursused TTÜ Tudengimajas Kell 19.30 Lindy Hop tantsukursused TTÜ Tudengimajas

17

Kell 17.30 Salsa tantsukursused TTÜ Tudengimajas Kell 19.00 korp! Fraternitas Tartuensis külalisõhtu, Roosikrantsi 8b Kell 19.00 Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori kontsert „Meerikasse!“, Hopneri majas Kell 19.30 Lindy Hop tantsukursused TTÜ Tudengimajas

kolmapäev

22

Kell 20.00 TTÜ Kino – Jackpot, VII-226 Kell 21.00 TipikasTV uudised

29

Kell 20.00 TTÜ Kino – Me peame rääkima Kevinist, VII-226 Kell 21.00 TipikasTV uudised

23

30

Kell 16:00 Karjääriseminar: Stressi juhtimise praktiline töötuba* 17.30 Tantsukursused Tudengimajas

Kell 16:00 Karjääriseminar: CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi* Kell 17.30 Tantsukursused Tudengimajas

Kell 17.30 Salsa tantsukursused TTÜ Tudengimajas Kell 19.30 Lindy Hop tantsukursused TTÜ Tudengimajas Kell 22.00 Halloween Horror Party TTÜ Tudengimajas

31

Kell 16:00 Karjääriseminar: Karjääri planeerimine (vene keeles)* Kell 16:00 K arjääriseminar: Kuidas tööintervjuul edukas olla?* Kell 17.30 Salsa tantsukursused TTÜ Tudengimajas Kell 19.30 Lindy Hop tantsukursused TTÜ Tudengimajas

24

4

Kell 19.00 korp! Lembela külalisõhtu, Raekoja plats 16 Kell 20.00 korp! Fraternitas Liviensis külalisõhtu, Weizenbergi 10 Kell 20.00 korp! Leola külalisõhtu, Tatari 12

11

Kell 16:00 Karjääriseminar: Võtan ette ettevõtluse?* Kell 22.00 Pidu Tudengimajas

18

Kell 16:00 Karjääriseminar: Eneseanalüüs: minu isiksus, võimed, eesmärgid ja väärtused* Kell 17.30 Tantsukursused Tudengimajas Kell 22.00 Sünnipäeva Pidu TTÜ Tudengimajas

neljapäev

Kell 17.30 Tantsukursused Tudengimajas Kell 20.00 korp! Fraternitas Liviensis külalisõhtu Weizenbergi 10 Kell 22.00 International Dinner Party

25

TTÜ Tudengimaja sünnipäeva nädal

Kell 20.00 TTÜ Kino –Seenelkäik, VII-226 Kell 21.00 TipikasTV uudised

teisipäev

Oktoober

5

ABB Innovatsiooniteemaline seminar TTÜ aulas

12

26

19

Kell 21.30 Eesti-Ungari jalgpalli ülekanne TTÜ Tudengimajas

Kell 19.00 korp! Vironia külalisõhtu, Uus 28

reede

TTÜ e-Sport 2012 Sügis, TTÜ aulas

6

13

Startup Garage üritus Team-Up, Tudengimajas

20

laupäev

TTÜ e-Sport 2012 Sügis, TTÜ aulas

27

7

14

21

pühapäev

TTÜ e-Sport 2012 Sügis, TTÜ aulas

28

*Karjääriseminaride registreerumine: www.ttu.ee/career.

esmaspäev

Oktoober 2012 OKTOOBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19

teadus seletab

Nõiatants genoomide Peeter Laas Geenitehnoloogia doktorant

G

eenitehnoloogia doktorant Et kõike ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et kahekümnendal sajandil toimus revolutsiooniline läbimurre bioloogias ja me oleme jõudnud fantastilisse etappi inimkonna arengus. Elu-kood on muugitud.

Me suudame seda järjest kiiremini ja efektiivsemalt lugeda ehk DNAd sekveneerida. Alates 2003. aastast on sekveneerimiskiirus iga kahe aastaga rohkem kui kahekordistunud ja kui esimese inimgenoomi sekveneerimine kestis aastaid ja läks maksma 3,8 miljardit dollarit, siis nüüd räägime juba ajalises mõttes päevadest ning hinnast, mis jääb alla tuhande dollari.

Silmapiiril paistab ühiskond, kus iga inimene on sekveneeritud ja seda veel enne sündi.

Sellised võimalused panevad mõtlema, kui hästi oleme selle jaoks valmis, eriti kui juba kõvasti väiksemad arengud on ühsikonnas palju vastuolusid tekitanud.

Esimesed geneetiliselt modifitseeritud (GM) mikroorganismid valmisid aastal 1972 ja elu „häkkimisele“ anti avapauk. Alustamiseks kõlbas hästi vana hea Copy-Paste meetod ühelt soolekepikeselt teisele. Ja miks vana hea Copy-Paste? Sest nii elu töötabki. Toimub kopeerimine, segamine ja pasteerimine. On olemas geneetilised elemendid, mis ainult seda teevadki ja loomulikult on tõelised looduslikud „häkkerid“ viirused. Me jõudsime selles mõttes viimaks mikroorganismidega samale tasemele. Me õppisime kunstlikult läbi viima horisontaalset geenitriivi, mis on mikroobimaailmas täiesti loomulik nähtus.

20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2012

K

õige olulisemad valdkonnad, kus GM organisme kasutatakse, on põllumajandus ja toiduainetööstus, meditsiin ja farmaatsiatööstus (ravimid, geenidiagnostika, geeniteraapiad) ning keemia- ja relvatööstus.

Neid valdkondi üldistatakse „roheliseks”, „punaseks” ja „valgeks” biotehnoloogiaks. Tuleb nentida, et GM organismid pole nendes valdkondades võrdselt vastuolus.

Vaksiinide, antibiootikumide ja teiste ravimite puhul ollakse tunduvalt vähem valivad. Tundub, et me oleme oma heaolu järgi tugevalt kallutatud.

Pilt pool-kalast ja pool-tomatist mõjub osadele isupeletavalt. Kuid kas ei peaks me siinjuures vaatama peeglisse ja andma aru, et me võiks siis ka ennast pool-banaanina näha. Ühe geeni lisamisel on selline karikatuur ehk ülepingutatud?

Esimene GM bakterite abil toodetud kommertslik toode oli insuliin ja seda juba aastal 1982. GM taimed võeti põllumajanduses kasutusele alles aastal 1996. Nüüdseks GM taimede kasutamine kiirelt kasvanud. Eelmisel aastal kasvatas GM taimi 16,7 miljonit põllumeest 29 riigis, kokku 160 miljonil hektaril, mis võrreldes 2010 aastaga tähendab 8% kasvu.

90% nimetatud alast asub üksnes viies riigis: Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Argentiinas, Brasiilias ja Indias.

N

iisiis on GM toidu eksperiment inimkonna peal toimunud juba üle viiteistkümne aasta. Ühelt poolt võib ju öelda, et midagi katastroofilist pole juhtunud ja me oleme endiselt elus. Kuid kostub ka pahameelt, et GM taimed pole toidukriisi lahendanud ning me teame endiselt vähe nende pikaajalisest mõjust inimesele ja keskkonnale.

Toidukriisi juures tuleb silmas pidada, et esiteks see ei ole mitte niivõrd tootmise, kuivõrd jaotamise probleem.

Tootmine ületab tarbimisvajadust

umbes poolteist korda. Omamoodi nõiaring tuleb asjaolust, et kuna GM taimed on toidus vastuolulised, siis läheb neid päris palju valgesse biotehnoloogia harusse ning toidust saab näiteks hoopis biokütus. Mis omakorda tõstab toiduhindu. Kui me tahame, et GM toit meie probleemid lahendaks, kas ei peaks me siis sellele võimalust andma?

T

eiseks on kasutusel olevad GM taimed alles väga lihtsad ja kuuluvad nö esimesse generatsiooni (peamiselt herbitsiidide tolerantsus ja kahjurite resistentsus), muutes esialgu puhtalt agronoomilisi omadusi, millest saavad peamiselt kasu tootjad. „Rikastatud“ toiteväärtusega uue põlvkonna toidutaimed alles ootavad turule tulekut. Ja kui Euroopas ei tõsta praeguse generatsiooni GM taimed saagikust nii oluliselt, siis Aafrikas võivad põuakindlad liinid olla täiesti mängumuutvad. Siin tekivad uued eetilised küsimused, sest mis õigusega keelame me Aafrika talunikke kasvatamast GM taimi, mis võivad määrata ära selle, kas nende perekonnad elavad näljas või mitte.

Keskkonna ja loodusliku mitmekesisuse kaitsmine on oluline ja siin tuleb küsida kui palju on GM organismide kasvatamine mitmekesisusele ohtlikum kui seda on juba konventsionaalne põllumajandus, sest herbitsiidid ja pestitsiidid on igal juhul kasutusel ja kultuurtaimede geneetilist mitmekesisust ohustab ka traditsiooniline sordiaretus. Võib öelda, et osade GM kultuuride puhul on võimalik elurikkust pigem säästa, näiteks Bt-toksiinide lisamine taimede genoomi, mis vähendab vajadust pritsida tervet põldu laiahaardelise pestitsiidiga. Ka looduse mitmekesisuse kaitsmiel on inimesed tahtmatult kallutatud, me muretseme nunnude karvaste loomade saatuse pärast tunduvalt rohkem, kui meile ebameeldivate organismide pärast. Kui 2011 aasta talveakadeemial

teadus seletab

mide „häkkimise" ümber käis IUCN-i (International Union for Conservation of Nature and Natural Resources) esindaja elurikkuse kaitmisest rääkimas, siis peale pandadest küllastunud ettekadne lõppu ei suutnud ma jätta küsimata: „Kuidas kavatseme kaitsta inimese patogeenide mitmekesisust, kellele tänapäeva meditsiin tõsiseks ohuks on? Kas te selles osas ka tegutsete?“ Vastuseks oli, et kunagi ammu tekkis ka temal sarnane küsimus, mille peale öeldi, et nad ei räägi sellest. Kui vaadata ajalukku, siis on mu mure ehk liigne. Kui Maailma Terviseorganisatsioon teatas edukast võidust rõugeviiruse üle tänu vaksineerimisele, siis samal ajal käis teistsugune GM organismide võidukäik Nõukogude Liidu biorelvade arendamise laboris ja suudeti luua rõugeviirus, mis tappis 99,99% katsealustest. Miks üldse viiruste mitmekesisuse pärast muretseda? Kas see on elurikkus, mida ehk ei peaks säilitama? Tegelikult on viirused olulised, sest me saame nende bioloogilisi mehhanisme enda kasuks ära kasutada. Näiteks geeniteraapia käigus viirusvektoritega.

need teemad on mitmetahulised ja ei saa võtta tõsiselt inimesi, kes on radikaalsed GM organismide pooldajad või vastased. Sest GMO on niivõrd laialivalguvalt väheütlev ja puhtalt kokkuleppeline mõiste.

Kokkuvõttes loodan, et suutsin välja tuua põhjuseid, miks me tõepoolest imelisel ajastul elame. Oleks kuritegelik jätta need uued võimalused kasutamata, nagu on vastutustundetu ka nendega ettevaatamatult ümberkäimine.

J

a sellel teemal tasub mõelda, sest ma olen veendunud, et järgmne Google või Skype on kodeeritud hoopis DNAsse. 21. sajandil on toimumas personaalse meditsiini võidukäik.

Varsti seisame ehk veel keerulistema dilemmade ees, kui hakkab hägustuma geeniteraapia ja inimese geneetiline inseneerimine. Näiteks, kas pooldada hematopoeetiliste tüvirakkude modifitseerimist ja tagasisiirdamist?

Kuulus geneetik Craig Venter pakkus oma TED-i kõnes välja, et varsti on DNA-printerid sama tavalised kui 3D printerid praegu.

Mis tekitaks võimaluse, et DNA vaksiinid kogutakse andmebaasidesse ja vajadusel saab selle lihtsalt alla laadida ja välja printida. Ta küll ei arutanud, mida võiks see tähendada bioterrorismi ohu seisukohalt. Kõik

Me elame imelisel ajastul

OKTOOBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

meie ülikool

ABB juubeliaasta kulmineerub

Selene Gnadendeich selene.gnadendeich@tipikas.ee

Tänavu täitus 20 aastat ABB tegutsemise algusest Eestis. Eesti Aasta Ettevõtteks ja neljal korral Aasta Välisinvestoriks valitud ABB korraldab juubeliaasta puhul Tallinna Tehnikaülikoolis juubelinädala, mis kulmineerub 5. oktoobril toimuva esindusliku seminariga.

Ent juubelinädal ei piirdu vaid seminariga. 1. - 5. oktoobril on soovijatel võimalus osaleda ABB korraldatavates töötubades, julgemad ja aktiivsemad saavad oma teadmised ja võimed proovile panna ka ABB korraldataval üliõpilaskonkursil.

ABB Grupp panustab taastuvenergiale

ABB Grupp on maailma juhtiv energeetika- ja automaatikatehnoloogia ettevõte, mis annab tööd ligi 145 000le inimesele umbes sajas riigis ning millel on liidripositsioon enamikus ärivaldkondades, millega tegeletakse.

ABB kliendid on infrastruktuuri- ja tööstusettevõtted.

Konventsionaalsete valdkondade kõrval on ABB aastaid, eriti aga viimasel ajal panustanud taastuvenergialiikide tehnoloogiate arendamisele, mis aitavad klientidel vähendada tootmisega seotud keskkonnamõjusid.

Tegemist on ettenägeliku panustamisega, sest taastumatud energiavarud on sõna otseses mõttes otsakorral. Näiteks maailma nafta- ning maagaasivarusid piisab veel vaid vastavalt 43 ja 66 aastaks, samal ajal kui päikeseenergiat 22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2012

B A

jätkub veel rohkem kui 5 miljardiks aastaks.

ABB-l on olemas lahendused enamikus taastuvenergia valdkondades: nii päikese-, tuule-, hüdro-, maasoojus-, hoovuste- kui laineenergia valdkonnas ning ka taastumatute energialiikide tõhusamaks kasutamiseks.

Kuna üleminek taastuvenergiaallikatele on inimkonna jaoks ajaloolise tähtsusega, peame teadma, kuidas seda kiirendada.

Taastuvenergiat ei ole vähe. Vähe on aega.

ABB tegevus Eestis

Eestis tegutseb ABB alates 1992. aastast, ettevõtte tegevus jaotub kolme valdkonda: tootmine (tuulegeneraatorid, sagedusmuundurid, elektrikilbid, komplektalajaamad), müük (ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektid, kesk- ja madalpingetooted, automaatikaprojektid, robotid) ning korrashoiuteenused tööstusklientidele.

Automaatikaprojektide osakonna tegevus hõlmab robotitehnikat, ajamiautomaatikat ning programmeeritavatel kontrolleritel ja PC-del baseeruvaid SCADA süsteeme kõigile tööstusharudele.

Koostööpartneritele pakutakse lahenduste väljatöötamist, tehnilise ülesande koostamist ja konsultatsiooni.

Tehnilise ülesande olemasolul koostatakse tööprojekt, valitakse, tarnitakse ja paigaldatakse seadmed ning teostatakse ka häälestus ning koolitus. Elektrivõrkude ja –süsteemide üksus tarnib ABB tehnoloogiatel ja seadmetel baseeruvaid terviklahendusi ja seadmete pakette, et lahendada klientide vajadusi efektiivse ning usaldusväärse elektrivarustuse järele.

Keskpingeseadmete valdkonna tegevuse põhisuund on klientidele energia

transformeerimiseks ja jaotamiseks vajalike keskpingeseadmete müük ja tehniline konsultatsioon. Madalpingeja automaatikatoodete valdkonna ülesandeks on varustada ABB kliente tööstuses ning ehituses vajalike madalpingeliste elektriseadmete ja materjalidega. Madalpingesüsteemide üksus tegeleb Balti riikides elektrijaotuskilpide müügi, projekteerimise ja tootmisega. Täna veel Keilas asuva tehase eesmärgiks on pakkuda konkurentidest paremat valikut kvaliteetsemate toodete, kõrgema tehnilise kompetentsi ning parema teeninduse näol.

Jüris paiknev elektrimasinate tehas on keskendunud tuule- ja diiselgeneraatorite ning nende põhikomponentide – staatorite ja rootorite – tootmisele. Samuti Jüris asuv madalpingeajamite tehas tegeleb peamiselt madalapingeliste sagedusmuundurite tootmisega.

Korrashoiuvaldkond pakub teenuseid nii kliendi juures kui korrashoiukeskustes.

Pakkumise ulatusse kuuluvad mehaanika-, hüdraulika-, pneumaatika-, elektrija automaatikavaldkonnad ning kõik kliendi tehase tootmisseadmed.

Tugiüksuste asukohad on Jüris ja Tartus ning korrashoiuüksustel vastavalt ettevõtte asukohale.

ABB on pälvinud neli korda (20072009, 2011) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt välja antava „Aasta Välisinvestori“ auhinna ning korra (2008) Eesti parimale ettevõttele määratava „Ettevõtluse Auhinna“.

Innovatsioon hoiab konkurentsis

ABB Grupp on veendunud, et uuendustegevus on konkurentsieelise

meie ülikool

mineerub esindusliku seminariga võti. Seepärast investeeritakse järjepidevalt uurimis- ja arendustegevusse. Viimastel aastatel on investeeringute maht uurimis- ja arendustegevusse olnud stabiilselt rohkem kui miljard USA dollarit aastas. ABB Grupis töötab innovatiivsete lahenduste kallal igapäevaselt 6000 teadlast ja inseneri üle kogu maailma. Mõistagi on äärmiselt olulisel kohal koostöö ülikoolidega. Täna on partnerite nimekirjas juba 70 ülikooli, sealhulgas ka Tallinna Tehnikaülikool. Uurimisja arendustegevuse resultaadist annab aimu patentide hulk – täna on ABB-l ligi 5000 aktiivset patendigruppi ja 20 000 patenti.

olnud aastaid üks Eesti hinnatumaid tööandjaid. Tööstussektoris on ettevõte olnud stabiilselt esikolmikus. ABB tööjõukulud ühe töötaja kohta on tööstusettevõtete hulgas ühed suuremad ning ettevõttes valitseb professionaalne töökeskkond. Nagu siseküsitlused on näidanud, pakuvad töötingimused ABB-s ala parimatele piisavalt inspiratsiooni: võimalust kuuluda nooruslikku, oma ala professionaalide meeskonda, teha tihedat koostööd teiste riikide kolleegidega, võimalusi enesetäiendamiseks ning eelkõige põnevat tööd.

Tallinna Tehnikaülikool ja ABB on pikaajalised partnerid. TTÜ teaduskondadest on võrsunud suur osa tänastest tegijatest ABB-s. Tänavuse aasta alguses sõlmisid partnerid seni kõige ulatuslikuma koostöölepingu, mis hõlmab nii õppekavade arendamist kui teadus- ja arendustegevust.

Koostöölepingu eesmärgiks oli määratleda kahe organisatsiooni vahelise koostöö üldine strateegia ja põhimõtted ning see hõlmab õppekavade arendamist, tudengite ja teadlaste praktikat, stipendiume ja talendijuhtimist, teadustööde juhendamist, teadus- ja arendustegevust ning täiendõpet ja koostööprojekte. „Uue lepinguga viisime ABB ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöö uuele tasandile,“ kinnitas ABB Balti riikide juht Bo Henriksson pärast lepingu allkirjastamist. „Senine koostöö sai palju selgemad raamid ning lisandus mõlemale osapoolele olulisi tegevusi.

Olen veendunud, et raamlepingus sätestatud tegevused aitavad kaasata uusi välisinvesteeringuid, mis tähendab

ka uute inseneritöökohtade lisandumist.

Kõige olulisem on aga võimalus aidata kaasa Eesti kõrghariduse arengule.“

B B Ka Eesti ABB-s on inseneride osakaal ja roll järjest kasvamas.

Eelmisel aastal moodustati omaette insenerikeskused ka elektrimasinate tehases ja madalpingeajamite tehases.

Inseneritöö osakaalu suurenemine on tõsine väljakutse ning eduka tootearenduse alus, aga samas ka kõrgemasse väärtusahelasse liikumise küsimus.

Tootearendus pole aga ABB-s ainult inseneride pärusmaa.

Sisuliselt võivad sellesse oma panuse anda kõik töötajad, seda tänu 2010. aastal loodud ettepanekute süsteemile Inspiro.

Süsteemi eesmärk on panna töötajad pidevalt ettevõtte tegevust edendama ja parendama, luua võimalusi plaanide realiseerimiseks ning levitada häid ideid. Süsteem sätestab ka preemiad heade mõtete ja lahenduste ning nende abil saavutatud parenduste eest.

Hinnatud tööandja

Juubelinädala üritused TTÜ-s

Sestap pole ka ime, et ABB valis oma 20. aasta juubelinädala tähistamise kohaks TTÜ. Sünnipäevanädal toimub 1. - 5. oktoobril TTÜ hoonetes.

Nädala esimese poole täidavad ABB üksuste korraldatavad töötoad. Nädal kulmineerub 5. oktoobril TTÜ aulas toimuva ABB innovatsiooniteemalise seminariga, kus esinevad ettekannetega ABB Grupi tippspetsialistid üle kogu maailma.

ABB Rootsi ja ABB Põhja-Euroopa avalikkussuhete juht Mats Holmberg räägib ABB innovatsioonidest ja nende taustast läbi ajaloo, ABB Grupi ettevõtlusjuht Girish Nadkarni ettevõtte tehnoloogiaalaste investeeringute strateegiast, grupi robotitehnoloogia juht Anders Helgeson robotite valdkonnas toimuvast, Šveitsi ABB teadus- ja arendustegevuse juht Veli-Matti Leppänen oma töövaldkonnast ning Rootsi ABB automaatikatehnoloogia osakonna juhataja ja ABB Rootsi teaduskeskuse asedirektor Tomas Lagerberg automaatikatehnoloogiate tulevikust.

Loomulikult on kõik loengud ja töötoad tasuta, lisainfot leiab veebiaadressilt www.abb.ee/20 ja ABB Eesti Facebooki innovatsiooniseminari lehelt.

ABB on erinevate küsitluste põhjal

OKTOOBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23

meie ülikool

Avalöök „Urust urgu“ Kristiina Maremäe

Me kõik oleme olnud rebased. Nii ka selle aasta alustajad. 27. augustil leidis aset just neile suunatud Tudengielu avalöögi orienteerumine „Urust urgu“.

J

uba kella 17.00 paiku võis kooli ümbruses siblimas näha nii orienteerumise kui ka õhtuse peo korraldajaid. Kõigi üllatuseks oli selleks hetkeks kooli juures näha ka mitmeid rebaseid. Kui ise mõni minut hiljem staadionile jõudsin, küsisid mitmed inimesed, kas saaks veel registreeruda või kus seda teha saab. Uutel oli küsimusi palju, kuid kõik tahtjad said osalema, olenemata sellest, kas nad olid varem registreerunud või tegid seda kohapeal. Nii saimegi kokku rekordarvu osalejaid – rohkem kui 900 värsket Tipikat! Üritus oli rebastele mõeldud eelkõige TTÜ campuse ja erinevate organisatsioonide tutvustamiseks ning mis seal salata - ülikooli poolt tellitud, et tudengeid õigel ajal kooli saada. Pidu on ju tegelikult see, mis tänapäeval inimesi kohale meelitab.

O

rienteerumise punktid olid moodustatud 12 erineva organisatsiooni poolt, kellel olid ette valmistatud ülesanded, mida rebased lahendasid. Nii saidki nad teha pilte, näidelda videolõigu jaoks, läbida takistusrada, joosta kiiruse peale, lahendada binaarsüsteemi ülesannet, võidelda mõõkadega ning lahendada mitmeid muid ülesandeid.

Mitte kõige soosivamale ilmale vaatamata jõudis 91-st alustanud võistkonnast finišisse 80 võistkonda.

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2012

Saime vihma ja varakult läks ka pimedaks, kuid lõpetajad olid sellest hoolimata väga rõõmsatujulised.

veidi ikka sai. Tagasi mõeldes lendas see aeg maru kiirelt ning tundma sai õpitud nii TTÜ campust kui nähtud aktiivsest küljest ka erinevaid tudengiorganisatsioone.

Olen maru rahul rebane. :) Toomas Laigu, avaliku halduse tudeng

Loodame, et esimene saam tõeliseks Tipikaks saamisel oli kõikidele osalejatele meeldejääv ja seiklusipakkuv.

ulle meeldis, et orienteerumise käigus sain tuttavaks oma gr upikaaslastega.

Isegi kui alguses ei tulnud suhtlus eriti kergelt, siis orienteerumise käigus oli erinevaid punkte, kus oli vaja tahes-tahtmata omavahel nõu pidada. Mäletan näiteks TTÜ fotoklubi punkti, kus pidi kastis olevaid asju tuvastama ning viktoriini ja teatevõistlust, mis olid väga kaasahaaravad ja oleksid võinud isegi kauem kesta. Hästi tore oli ka see, et gruppidest tehti erinevates punktides pilte ja neid sai hiljem Facebook-ist vaadata.

Samuti sai orienteerumisega selgemaks kooli piirkond. Natuke olin juba ise ka ümbrust avastanud, aga päris uue kohana sain teada näiteks spordihoone asukoha.

Tüütu oli see, et nii mõningates kohtades pidi väga kaua ootama.

Eriti pikalt pidime ootama Lapikute ukse taga, kus oli hirmus palju rahvast ning väga palav. Kui oleks saanud punktidest sujuvamalt läbi minna, siis ei oleks orienteerumine ilmselt nii pikaks veninud (tundus, et kestis kaua, aga aega täpselt ei mäletagi). Igatahes ma olin õhtuks päris väsinud :) Õnneks sai orienteerumise lõpus krõpsu ja küpsist, kuid selleks ajaks, kui meie grupp finišisse jõudis, olid vist joogid juba otsa saanud :(

Loodetavasti leidis iga rebane endale ürituse käigus ka mõne tuttava, kellega rasket kooliteed alustada. Edu ja jaksu alanud ülikooliaastal!

K

ommentaarid värsketelt tudengitelt Pärast nädalaid reklaamimist ja esimest infokirja Kristiinalt olin üpriski õhinas, sest tuutorid ju ütlesid, et see pidi nii vägev olema ja sellelt ei tohi puududa - nii läksin ka mina staadionile kohale pidevalt oma grupi numbrit korrutades. Nägin oma esimesi kursakaaslasi, kogesin Tehnikaülikooli tehnikasaavutusi ja olin kui vaikne hall hiir üksinda oma grupi juures, kuid kauaks see nii ei jäänud. Pärast esimest ühist alguspunkti kõndimist sai alguse üks "suur õhtu" selle parimas tähenduses, sest orienteerumine oli lihtsalt fantastiline.

Kõik need põnevad punktid, kus pidi erinevaid ülesandeid lahendama ning need erinevad inimesed üle terve ülikooli, lõpetades lihtsalt tasuta õlle ja snäkkidega, mida

M

Caroliina Laantee, Informaatika 1.kursuse tudeng

ab

tah ius

ul

ju

meie ülikool

juulius tahab teada Juulius Tipikas Merilin Vahersalu

ab

“Uudishimu peab olema teie igapäevane vari, mis saadab teid koolis, mis avab teie silmad ja kõrvad, ja paneb teie suu neid samu küsimusi sõnastama, mida tänapäeval me peame ka täiskasvanult iseendale esitama.“ (Kõne algava kooliaasta puhul, 2001)

A

lustades minu suure autoriteedi Lennart Georg Meri sõnadega uudishimu kohta, alustab oktoobrikuust Studioosuses uus rubriik, mille nimeks on „Juulius tahab teada“. Selle tegemisel käib Juulius koos minuga erinevatel üritustel ja esinemistel. Tipikaid võib ta huvitavate küsimustega tabada ka TTÜ koridoris, kus uurib tudengitelt erinevate huvitavate või hetkel oluliste teemade kohta.

Seekord mõtlesime alustada väga positiivse ja sportliku üritusega SEB Sügisjooks, millest võtsid osa ka väga paljud tipikad.

Küsisime Juuliusega neilt järgmist: Mitmendat aastat osaled sellel üritusel?

Kui palju sa enne trenni tegid?

Jooksen teist aastat ja tunne on võimas. Nädalas teen 3-4 korda trenni ja soovitan tudengitel tulla, kuna see on super eneseületus.

TTÜ

Malle:

Seekord küll ise rajal ei olnud, kuid tulin omadele kaasa elama. Olen varem kahel aastal jooksnud ja leian, et tipikas peab siia tulema, kuna sport on tervis ja tipikas peab terve olema, et koolis käia. TTÜ mehhaanikateaduskond

Merle: Jooksen neljandat aastat, ei valmistunud üldse, aga tunne on super vinge. Ühtekuuluvustunde efekt on meeletu!

TTÜ ehitusteaduskond Tiina: Jooksen teist aastat, teen 2

korda nädalas trenni ja feeling on super. Ühtekuuluvustunne ja enda ületamine, mida sa saad teha koos oma koolikaaslastega. Kui sa juba siin oled, siis tea, et oled keskmisest parem! TTÜ majandusteaduskond

lius

Sander: Jooksen esimest aastat, väga hea oli Krista Palderi tehtud tipikate jooksutrenn enne SEB Sügisjooksu. Super seltskond ja ühtekuuluvustunde parim näide.

Juulius elab meis kõigis! TTÜ mehhaanikateaduskond Krista: (Tipika telgi perenaine SEB Sügisjooksul ja ka jooksueelsete trennide läbiviija): Jooksnud olen kolm aastat, teen nädalas 3-4 korda trenni ja see feeling, et oleme siin kõik koos, on juba see, mille pärast peaks tulema!

TTÜ majandusteaduskond juu

lius

): Jooksen seitsmendat aastat, poole maratoni peal tulin tõdemusele, et enne jooksu tuleb trenni teha. Kui oled siin, siis oled võitja! TTÜ

taha

b te a

da ?

s ?

? b teada a h a t s juuliu OKTOOBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

?

juu

a ad

tahab

te

lius

ab

teada

h ta

teen 3-4 korda nädalas ja minu sõnum on: „Noored peavad sporti tegema!“ TTÜ ehitusteaduskond

b te ada ?

Kairit: Jooksen esimest aastat, teen 2 korda nädalas trenni ja tunne on super. See on rahvaüritus, mis tõmbab käima. See sunnib end kokku võtma ja näitama, milleks sa tegelikult suuteline oled. TTÜ

Hans: (jooksis palavikuga 42 km

Mari: Teist aastat jooksen, trenni

taha

iu ul

Evald: Jooksen SEB Sügisjooksu kolmandat aastat, minu ainukeseks trenniks on olnud kortermaja trepist üles-alla jooksmine. Soovitan tipikatel tulla, kuna siin saab kogeda tõelist tipikavaimu ja ühtekuuluvustunnet. TTÜ Tartu Kolledž

Merilin:

juu

ju

Miks peaks tipikas sellistest spordiüritustest osa võtma?

iu

ul

ju

Lennart Georg Meri on öelnud:

ah st

te

eksperiment

Kuidas saab Tipikas võimalikult soodsalt söönuks?

Men

Taavi Simson taavi.simson@gmail.com

E

elmise kuu Studioosuse numbris sai luubi alla võetud, kuidas on võimalik liikuda ühistranspordiga tähtsamatest sõlmpunktidest TTÜ-ni. Kui tudeng aga juba ülikoolis kohal on, soovib ta kindlasti ka keha kinnitada, sest ega tühi kott ju püsti ei seisa. Kuna tudengi rahakott kord juba traditsiooniliselt õhuke on, tuleb vaadata, et ka söönuks saaks võimalikult soodsalt.

Seetõttu saabki selle kuu eksperimendis luubi alla võetud TTÜ söögikohad, täpsemalt see, kus kõige soodsamalt söönuks saab.

Nagu eelmise kuu eksperimendi puhul, sai ka seekord tähelepanu pööratud sellele, et eksperiment oleks võimalikult reaalsust jälgiv. Seetõttu sai eksperiment läbi viidud järgmistel tingimustel: Ostetud sai ainult kõige odavamaid sooje toite menüüs, mis olid hetkel

saadavad. Seega igasugused pirukad ja salatid arvesse ei läinud. Soe toit sellepärast, et see kinnitab keha paremini ja sente lugev tudeng snäkkimise peale väga ei mõtle.

Toitu sai ostetud kaks korda päevas, hommikul kell 10:00 ja õhtul 16:00, ehk siis aegadel, mis tavalise inimese jaoks on hommikusöök ja lõunasöök.

On ju koolipäevad pikad ning tudengi kõht jõuab mitu korda tühjaks minna.

Võrreldud sai viite TTÜ söögikohta, iga päev oli luubi all erinev söögikoht.

Nüüd aga eskperimendi kulgemisest päevade kaupa: K 5. september, I korpuse söökla 10:00 Odavaimaks tooteks menüüs oli kaerahelbepuder hinnaga 0.77 €, kuid kuna see oli juba otsa saanud, sai võetud hinnalt järgmine roog, milleks oli piima-köögivilja supp hinnaga 0.80 €.

Vaatamata hinnale oli ports parasjagu suur ning supp ise oli rammus.

Köögivilju oli sees tihedalt.

16:00Õhtuse menüü kõige soodsamaks roaks oli Rassolniku supp hinnaga 1.00 €. Sarnaselt hommikusele supile oli ports suur ja sisu tihedalt.

Siinkohal oleks hea ära mainida, et sel suvel tehti peamaja sööklas korralik remont. Pärast uuenduskuuri on istekohti küll vähem, kuid see-eest on tekkinud mõnusad rohelised diivanid, menüü on muutunud rikkalikumaks ja toidud paremaks. Ainsa tõrvatilgana meepotis mainiks seda, et teenindaja vaatas mind natuke kurja pilguga kuna kasutasin maksmiseks tavapärasest natuke suuremat kupüüri.

Päeva kogusummaks kujunes 1.80 €.

26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2012

N 6. september, IV korpuse kohvik 10:00 IV korpuse kohvikul paistab odav hommikumenüü puuduvat. Igatahes odavaid suppe ja putrusid sealses hommikumenüüs ei ole. Hommikupoole on kõige odavamaks toiduks täidisega pannkoogid hinnaga 1.70 €.

Selle eest saate te 2 minu meelest isegi väikest pannkooki. Täidiseid on tavaliselt valikus 2-3 tükki, soovi korral saab peale ka kastme, et asi väga kuivaks ei jääks. Ise võtsin singi-juustu täidisega pannkoogid. Pannkoogid ise olid maitsvad, kuid täitsa kõhtu täis neist ei saa, samas päris tühjaks kõht ka ei jää.

16:00Õhtupoole oli kõige odavamaks roaks Vahemere köögivilja püreesupp hinnaga 1.30 €.

Miks just Vahemere, ärge minu käest küsige - ei saanud isegi pihta. Supp ise oli muidu hea ja ka portsjon oli piisavalt suur.

Kohvik, mida ma ise maksimaalselt keskmise hinnaklassi kohaks pidasin, osutus eksperimendi lõpus kõige kallimaks, ületades hinnalt odavaimat paika enam kui kahekordselt! Seega, kui otsiste odavust, siis IV korpuse kohvik ei ole koht, kus käia. Kuid kindlasti tasub sinna sammud seada siis, kui otsite huvitavaid maitseelamusi või kui teile meeldib lihtsalt istuda vaikuses ja ilusas interjööris. Isikliku arvamuse järgi on IV korpuse kohvik kõige parema interjööriga söögikoht TTÜ-s.

Päeva kogusummaks kogunes mõneti hirmuäratavad 3 €.

R 7. september, VI korpuse söökla 10:00 Hommikumenüü odavaimaks roaks oli sel päeval riisihelbe puder hinnaga 0.85 €.

eksperiment

nüü tipikale

Puder oli hea ja ports paraja suurusega.

16:00 Õhtupoolses menüüs oli odavaimaks roaks värskekapsasupp, mille väikese kausi hind oli 0.85 €.

Suurem kauss supi maksnuks 1.10 €.

Väike kauss suppi on tõesti väike ning isegi minusugune lühike inimene tahaks rohkem, seega portsu suuruse kohapealt läheb kirja väike miinus.

Samas supp ise oli üsna hea.

VI korpust võib soovitada neile, kes peavad lugu suurtest portsudest ja rammusast toidust. Sealsed friikartulid grillvorstiga või singitaskuga on mõnusad kaloripommid ja neid süües ei tohiks nälga jääda ka 100-kilone mehemürakas. Paraku jah, see headus maksab ja mitte vähe. Samas on seal toredad tädid ja kui te neile suurte kurbade silmadega otsa vaatate, siis ei ole neil kahju teile natuke rohkem friikartuleid tõsta või ekstra törts kastet panna.

Päeva kogusummaks kujuneb 1.70 €.

E 10. september, Raamatukogu kohvik 10:00 Hommikumenüü kõige odavam roog oli nisuhelbe puder hinnaga 0.65 €.

Ports ise oli paras, kuigi vähemasti minu maitse järgi oleks võinud natukene rohkem soola olla, üldiselt oli puder maitsev.

16:00 Lõunamenüü kõige soodsam valik oli Talupoja supp hinnaga 1.05 € kauss. Kuna mina sain viimase kausi suppi, nö poti põhja, siis lasi kassateenindaja minu jaoks hinda alla ja sain portsu kätte 0.70 €-ga.

See oli minu meelest väga kena žest.

Hinnakalkulatsioonis läheb siiski kirja täishind, kuna sellist alet saavad siiski vaid üksikud. Supp ise oli muidu maitsev ja sisu oli piisvalt. Mul pole õrna aimugi, miks see kandis nime Talupoja supp, kuid igatahes sisaldas

see liha, kartulit, herneid, porgandeid ja kõike muud mida üks hea supp peab sisaldama, seega asjalik asi.

Raamatukogu kohviku suurimaks plussiks on see, et ta on avatud ka kell 18:00 õhtul, sel ajal on I ja VI korpuse sööklad ning IV korruse kohvik juba ammu suletud. Seega ideaalne koht neile, kel tunnid õhtuti (suurem osa magistrantuuri tudengeid). Lisaks on kohvikus vahvad kunstpuud ning rohelise-musta kirju kujundus ning puidu ohter kasutamine mõjub rahustavalt. Samuti on raamatukogu kohviku akendest suurepärane vaade hüppetornile ja metsale.

Päeva kogusummaks kujunes 1.70 € T 11. september, Majandusmaja kohvik 10:00Hommikupoole oli odavaimaks valikuks kaerahelbepuder hinnaga 0.65 €. Tegelikult oli sama hinnaga saada ka tatrapuder, kuid otsustasin hommikul esimese kasuks.

Puder ise oli hea ja ports oli suur, nii et mul andis ikka süüa.

õhtul.

Eksperimendi lõpptulemusena selgus, et söönuks võib saada ka väga soodsalt, tuleb lihtsalt teada, mida ja kust osta.

Samas hinnakäärid on üllatuslikult suured, odavaima ja kalleima koha vahe on üle kahe korra. Toidu kvaliteet on kõikjal ühtlane, selle pärast muretsema ei pea, omale meeldiva valiku saab teha oma maitseelistuste ja rahakoti paksuse põhjal.

EKSTRA

TIP: Nendele tudengitele, kes elavad ühikas või Mustamäel teadmiseks, et Kadaka Selveris on iga päev alates kella 22:00-st kõik pagarileti ja (sooja) kulinaarialeti tooted 50% alla hinnatud, seega on võimalik ka õhtuti soodsa hinnaga priske ja maitsev kõhutäis saada.

P.S

Kallis lugeja, kui sul on kommentaare või mõtteid antud artikli kohta või soovid jagada ideid järgmiste eksperimentide jaoks, siis kirjuta julgesti toimetusele või otse minule.

16.00 Lõuna ajal olid üllatuslikult saadaval needsamad pudrud. Seekord otsustasin siis võtta tatrapudru.

Vaatamata väikesele võisilmale pudru sees jäi see natukene kuivaks. Samas ports ise oli taas suur ning kõhu sai täis. Üllatuslikult osutus majandusmaja kohvikus söömine kõige odavamaks, ehkki enne eksperimenti eeldasin, et see kujuneb kalleimaks kohaks. Ka mitmete teiste tudengite uskumuste järgi on majandusmaja kohvik kallis koht. Nagu selgus, ei maksa igasugust tondijuttu uskuda ning tõde võib olla hoopis vastupidine.

Sarnaselt raamatukogu kohvikuga on ka majandusmaja kohvik õhtuti kaua avatud, mistõttu sobib suurepäraselt tudengitele, kelle koolipäev alles algab OKTOOBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

Autorubriik

KATI vs MEHISE Kati Kadakas kadi.kadaks@tipikas.ee

U

us õppeaasta on välgukiirusel peale hakanud ning kuu aega juba koolis käidud. Kahjuks on sel aastal palju rohkem tegemisi nii koolis kui kooliväliselt. Kõik selle semestri ained nõuavad tohutut pingutust juba kooli alguses, nii et see on ka üheks põhjuseks, miks mu esialgne plaan vett ei pidanud ning automaailma uurimisega unarusse olen jäänud. Õppimine on tudengile kõige tähtsam, kuid ka mu auto tahab vahel tähelepanu ning ei lase mul piisavalt keskenduda.

Näiteks ühel koolipäeval otsustas mu auto signalisatsioon hulluks minna ja seda just kõige tähtsama tunni ajal.

Nimelt olime jõudnud VI korpuse klassiruumi ning Matemaatiline analüüs II oli just alanud, kui minu auto kõrval parklas karjuma hakkas.

Alguses ei teinud ma sellest välja ning lootsin, et see oli ühekordne hullus, kuid ei! Kümne minuti jooksul nõudis auto vähemalt 5-6 korda mu tähelepanu ja ilmselgelt häiris see ka teisi õpilasi. Siis ei jäänud mul mitte midagi muud üle, kui korra klassist väljuda, auto juures ära käia ning ta vaikima sundida. Ma ei tea, miks, aga vahel tundub, et mu autol on aju ( no

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2012

tegelikult on kõikidel autodel aju, aga minu autol on teistmoodi värk). Ta teab, millal peaksin matemaatikast puhkama ja mõistab mind alati. Pärast seda juhtumit on auto mõned korrad veel karjunud, kuid nüüdseks on mure lahendatud. Auto oli mehaanikute hoole all ja kõik on korras. Eelmine kord kirjutasin, et mul hakkas autos sõidu ajal mingi oranž ohutuli tööle ning ma ei teadnud, mida see tähendas.

Kui üritasin teadjamatele inimestele seletada, mis seal oli, ei mõistnud isegi nemad, mis seal olla võis. Kuna see tuli rohkem süttinud pole, ma veel ei muretse (või kas peaksin?). See-eest lahenes tagatule olukord hästi. Jõudsin isale muret kurta, et tagutuli ei põle ning peaksin selle ära vahetama. Isale turgatas kohe pähe mõte, et kunagi oli sama olukord – tuli ei põlenud – ning ta koputas vaikselt tagatulele, misjärel see tööle hakkas. Sama soovitas ta teha ka mul ning proovisingi järgi. Kopp-

kopp ja magic – tuli hakkas tööle.

Ei pidanudki vaeva nägema ja pirni vahetama!

Ü

hel esmaspäeval esimeses füüsika tunnis puutusin kokku ühe väga huvitava õppejõuga.

Tunnitöö sai väga kiiresti tehtud/selgeks ning seetõttu jõudis ta rääkida veel paljudest huvitavadest teemadest.

Näiteks sellest, kuidas talle on 5 korda autoga sisse sõidetud või mida tema liiklushuligaanidest arvab.

Tema jutustamine pani mind väga sügavalt mõtlema. Miks on Tallinna liikluses tõepoolest selline möll?

Kui linnapeal rahulikult sõita ja kaasliiklejate sõiduviisile mõelda, on see lausa jaburus, mis siin toimub.

Kesklinnast Õismäe poole sõites leiab iga ristmiku tagant vähemalt ühe auto, kes üritab tervest autovoost kiiremini minema pääseda, vahetades ridu jne. Jääb mulje, nagu muudmoodi ei olekski võimalik sõita. Pärast seda füüsikatundi olen liiklust enda ümber teistsuguse pilguga jälgima hakanud.

Tõsi – iga kord kui istun rooli taga, märkan liiklusseaduse rikkujaid – kes ei näita suunatuld, kellel tuled üldse ei põle, kes vahetab ridu ning sõelub autodevahel nagu õmblusmasin. Ma saan aru, et alati ei ole tähelepanu 100% olemas ja keegi võib kogemata suunatule ära unustada, kuid nähes iga päev igasuguseid plekimõlkimisi ja kokkupõrkeid, tekib vähemalt minul küll hirm. Miskipärast valdab selline kartus mind autosse istudes juba nädal aega – kunagi ei tea, mil keegi

Autorubriik

ED AUTOD vol4 vähem tähelepanelik autojuht otsustab valesti või hindab olukorda teisiti ja juhtubki õnnetus. Igatahes pärast seda füüsikatundi olen teisiti mõtlema hakanud ja isegi siis, kui oleks suur soov kiirendada ning näidata kui äge auto mul on, olen nüüdsest end tagasi hoidnud. Ohutus ennekõike või mis?! :) Sel aastal olen palju autoga koolis käinud, kuid nagu kooli alguses ikka, on olnud probleem parkimiskohtadega.

Ma ei tea, kas ma olen igal hommikul ainus, kes 10 minutit parkimiskohta otsib? Igatahes olen parklas ringi sõites märganud väga palju huvitavaid autosid. Sellest ka minu uus mõte - uurida lähemalt, milliseid erilisi autosid meie kooli õpilased siis omavad. Seekord võtsin ette ühe väga ilusa auto, mida märkasin juba eelmisel õppeaastal. Selleks oli Audi A3. Tegemist on Lowlifer-iga ehk see Audi on madaldatud! Läbi tutvuste sain Audi omanikuga kontakti ning hakkasin asja lähemalt uurima. Sain Andro ja Audiga kokku juba järgmisel päeval. Selleks ajaks olid mul tekkinud nii mõnedki tavapärased küsimused – miks madaldasid, kui palju maksis, kuidas sõita suudad jne? Vastused olid kohe varnast võtta.

sõitmine vms. Mina isiklikult saan asjast täiesti aru – autod näevad ju poole kenamad välja kui nende eest hoolitsetakse. Madala autoga on veidi keerukam sõita – olen isegi korra madala VW Golfi rooli sattunud ning kogenematusest põhjaga maad kriipinud. Küsisin kohe Andro käest, kuidas tal õnnestub Tallinna tänavatel liigelda ja kas midagi naljakat ka juhtunud on. Sain päris loogilise vastuse – üle lamavate politseinike ei ole eriti võimalik sõita (eriti ühikate vahelt IT maja poole) ning ükskord jäi ta TTÜ parklasse tee paranduse ajal kruusa peale nii kinni, et auto alt tuli veel tükil ajal tikutopsi suuruseid kivikesi. Enamasti pidavat aga olema võimalik normaalselt sõita – pole ju vaja kõikidest aukudest kiiresti läbi sõita – see oleks puhtalt ainult auto lõhkumine. Selle tõttu on ilmselt ka madalate autodega juhid liikluses

rahulikumad – pole ju tahtmist enda autot lõhkuda ning seetõttu ei tehta ka igasuguseid lolle manöövreid. Mida aeglasemalt ja oskuslikumalt madala autoga sõita, seda pikem eluiga enda rahakotil. Kui mõelda madaldusele, siis mina oma sinivälguga nii teha ei sooviks. Hea küll, kui keegi soovib seda teha korralikult ja tasuta, siis palun väga, kuid talvel oleks ju võimatu sõita ja parkida. Sel juhul tuleks ehitada auto ette sahk või midagi, mis paksu lume eest kõrvaldaks. Õnneks ei ole mul ei tahtmist ega raha, et lasta enda autot madaldada, olgugi et minu arvates on madaldatud autod kenamad – siis ei mahu ratta ja kere vahele pea, vaid sõrm! Isegi Audil katsusin ratta ja koopa vahet, pidavat selline tavaline madaldajate lüke olema. Seal oli nimetissõrme suurune vahe – kujutate ette, kuidas võib ratas sõites vastu koobast käia? Ei tea, kas see nii ka on, kuid hirmus on ta siiski ja naiste loogika seda ei võta.

N

üüd aga soovin kõikidele jõudu ja jaksu, et sel ja järgmisel õppeaastal ikka vastu peaksite.

Asun ise ruttu-ruttu nii koolist kui automaailmast uusi teadmisi koguma.

Kui kellelgi on soovi enda autost rääkida või mulle mingeid häid nippe soovitada (mida teha, mida veel õppida), võite vabalt mulle meili peale kirjutada ning vaadata, kas saan antud olukorraga hakkama. Seniks aga ilusat oktoobrit. Kuulmiseni!

M

adaldamise soov hakkas Androl juba varajasest lapsepõlvest.

Esialgu, kui ta auto sai, lubas ta vanematele, et seda autot ta ei puutu, kuid aja möödudes on saanud sellest tavalisest Audist väga kena ja silmapaistev auto. Kogu see kultuur ja hobi on Andro sõnul samasugune haigus, nagu näiteks mootorattaga OKTOOBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

kultuurirubriik

The Greatest Movie Ever Sold – tootearendus kui 21. sajandi televisiooni ja filmitööstuse suurim trend Merilin Lukk merkalukk@gmail.com

M

organ Spurlock on mees, kes sai laiemale avalikkusele tuntuks süües 30 päeva järjest ainult McDonalds’i toitu ning vändates sellest filmi “Supersize Me”, lootes sellega näidata, et tegemist on tõsise ohuga inimeste tervisele. See oli küll ekstreemne meetod oma arvamuse väljendamiseks, kuid pean tõdema, et see mõjus ning dokumentaalimaailmas pole tänu sellele nimi Morgan Spurlock enam üldsegi võõras. Tema 2011. aasta dokumentaalfilm “The greatest movie ever sold” küll nii šokeeriv pole, kuid paneb siiski mõtlema filmitööstuses hetkel väga kummalise nähtuse üle, mille nimi on product placement ehk eesti keeles tooteasetus.

Morgan Spurlock ei ole mees, kes teeks dokumentaalfilmi, rääkides igavalt ühest teemast ning kuulates aeg-ajalt teisi inimesi. Tema meetodid on hoopis huvitavamad. “The greatest movie ever sold” sisu on ehitatud üles sellele, et Spurlock veenab suuri organisatsioone sponsoreerima filmi tooteasetusest, asetades sponsorite logod, tooted ning nendele viitavad märgid oma filmi.

Ning imekombel see ka õnnestub. Sel moel dokumentaalfilmi tegemine on midagi väga uut ning käesoleva teema käsitlemiseks ka paraku ainuvõimalik, sest saades sponsoreid toetama filmi, milles tegelikult neid ennast kritiseeritakse, toob Spurlock välja täpselt selle absurdsuse tooteasetuse juures, mida ta tahab.

Ameerika televisiooni ja tavavoolu filmitööstuse puhul pole kahtlustki selles, et tooteasetus selle kinni maksab. Kui paar dekaadi tagasi võis filmis olla ehk üksik Coca-Cola pudel või tagaplaanil paistmas mõni Wal-Mart, siis nüüd on sellest tehtud suurem äri kui filmitööstusest endast.

Filmid ja teleseriaalid saab peaagu kogu eelarve ulatuses tänapäeval tasutud tooteasetuse rahade eest, sest see on suurfirmade ning ka jõukate väikefirmade jaoks ideaalne viis end reklaamida. Kes ei tahaks juua 30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2012

täpselt seda karastusjooki, mida joob kuumima teleseriaali esikaunitar või sõita seda marki autoga, millega on filmis nähtud sõitmas viimast kuumimat märulikangelast. Idee on täiesti geniaalne, kuid probleem on selles, et tihti võib selline tooteasetusega ülekuhjamine olla saatuslik loomingule. Tooteasetuse puhul on firmadel õigus teatud piirini otsustada, millal, kuidas ja millises kontekstis nende toodet reklaamitakse ning seetõttu on oht, et filmide ja telesarjade sisu hakkab varjutama silmnähtavalt erinevate toodete ja brändide turustamine.

Niisiis, mis on järeldus? Või hoopiski lahendus? Seda otseselt polegi.

Spurlock tegi lihtsalt selgeks, mis on tänapäeval filmitööstuse ja televisiooni rahaallikas ja see on tooteasetus. Iseenesest on see täiesti geniaalne viis, kuidas firmad end reklaamida saavad, kuid mis saab siis kunstist, kui see nii äraostetavaks muutub? Tänu Morgan Spurlockile ja tema dokumentaalfilmile pandi meid selle üle mõtlema. Isiklikult arvan, et lahendust polegi, pigem peab iga tarbija jääma mõistuse piiridesse ning reklaamilaviini all mitte selle ohvriks langema. Arvatavasti jõudis ka Spurlock oma teekonnaga selle mõtteni.

Kauatehtud kaunikesed – kauaoodatud albumid Merilin Lukk merkalukk@gmail.com

No Doubt on tagasi!

No Doubt’i viimane album “Rock Steady”, mis müüs 3 miljonit eksemplari, ilmus 2001. aastal ehk 11 aastat tagasi. Sellele järgnes Gwen Stefani silmapaistev ja üliedukas soolokarjäär, millega arvatavasti kõik vähegi MTV-d jälgivad või vahel raadiot kuulavad inimesed tuttavad on. 2012. aastal on No Doubt aga välja andmas oma kuuendat stuudioalbumit pealkirjaga “Push and Shove”.

Albumi kallal hakati töötama juba 2008. aastal, kuid Stefani rasestumise tõttu ning tema 2007. aastal alanud Sweet Escape tuuri tõttu võttis see piisavalt aega, et albumi ilmumist edasi lükata. Kuigi kirjutamisprotsess algas juba siis, jõuti kollektiivselt stuudiosse alles 2010. aastal, lootes sama aastanumbri sees ka albumi välja anda.

Kaks aastat hiljem on aga kindel, et No Doubt on tagasi ja vähemalt sama võimsalt, kui 11 aastat tagasi pausile mindi. Albumi esiksingel “Settle

down” meenutab bändi algusaegu oma päikselise ska-rütmiga, mis kõige erksam nende varasemates lauludes “Sunday morning” ja “I’m just a girl”.

Ka albumi teine singel “Push and shove” on samades toonides looga “Settle down” – veidike poppi, veidike ska-d ning tunda on ka reggae noote.

Kõik eelnimetatu on omane No Doubti algusaegadele, mis tähendab ilmselgelt seda, et bänd on suundunud tagasi oma juurte juurde, vähemalt kahe esimese singli põhjal hinnates. Isiklikult loodan, et need kaks lugu pole ainsad häid üheksakümnendaid meenutavad lood, aga eks seda saab teada juba siis, kui albumit ametlikult kuulata saab ehk alates 24. septembrist.

Mumford and Sons Babel

Mul on väga selgelt meeles, kuidas sattusin esimest korda Mumford and Sons’i kuulama. Laul “Winter winds” mängis kanalil MTV2 (mis nüüdseks on nime vahetanud MTV Rocks’iks) ja ma olin hetkega lummatud. See oli 2009. aasta hilissügisel, samal aastal, kui oli ilmunud nende debüütalbum “Sigh no more”. Kolm aastat hiljem on lõpuks kauaoodatud album välja tulemas. Algselt lubati uut albumit juba 2011. aasta lõpuks, kuid head asjad nii kiiresti siiski ei valmi. Selle aasta 16. juulil võisid aga fännid ametlikult rõõmustada, sest bändi koduleheküljel teavitati, et albumit saab soetada alates 24. septembrist.

Paljud albumi peal olevad laulud nagu “Lover of the light”, võivad kuulajatele üpriski tuttavad olla, sest nendega on Mumford and Sons alates 2010. aastast erinevatel festivalidel juba üles astunud. Kokku on albumil 12 lugu, kuid suurematele fännidele on olemas ka eriväljalase, kolme eksklusiivse lisalooga.

Kauaagesetele Mumford and Sons’i austajatele on heaks uudiseks kindlasti see, et grupp otsustas jätkata sama helipildiga, millega 2010. aastal ülemaailmne edu saavutati. Kahe aastaga on nad üritanud vaid oma signatuurheli täiustada. Mina isiklikult usun, et nad on sellega ka väga hästi hakkama saanud.

Kaks nädalat enne albumi ilmumist ilmus albumi esiksingli “I Will Wait” video, mis Mumford and Sons’ile omase lihtsusega oli ülesvõte nende kontserdist Red Rocks amfiteatris Colorados. Singel ise nägi päevavalgust 7. augustil Zane Lowe’i raadiosaates.

Peab pöidlaid pihus hoidma, et Mumford and Sons järgmisel tuuril oma energiast pakatava live’iga ka Eestisse jõuab!

Kokkuvõte Enerkeemikute suvepäevadest 2012 Krista Palder Krista.palder@tipikas.ee

K

ooliaasta algusele eelnenud nädalavahetusel toimusid Aegviidu puhkebaasis keset kaunist loodust ja värskendavat uduvihma enerkeemikute tänavused suvepäevad. Kahe päeva jooksul võtsid energeetika- ning keemiaja materjalitehnoloogia teaduskonna tudengid osa harivatest seminaridest, põnevatest töötubadest ja mitmesugustest võistlustest. Õhtupoole pakuti ka kvaliteetset meelelahutust ja võimalust jalga keerutada. Eriline rõhk oli üritusele võimalikult paljude esmakursuslaste kaasamisel, et rebased saaksid väärt esmamulje oma ülikoolikaaslastest. Laupäeva hommikul, kui hommikusöök söödud, hommikuvõimlemine tehtud ja ajud mõtlemislainele ümber lülitatud, algasidki seminarid.

Erinevate ettevõtete esindajad rääkisid huvitavatel teemadel, mis jäid nii energeetika ja keemia valdkonda kui hõlmasid ka mõlemat.

Tudengeid oli peatselt algava õppeaasta puhul tervitama tulnud ka energeetikateaduskonna dekaan Arvi Hamburg.

Tõsisem ajude ragistamine ja mõõduvõtmine algas pärastlõunal, kui enerkeemikud jaotati töötubadesse ning lasti neil päevakorralistele probleemidele loovaid lahendusi otsida.

raske dilemma ees: kas jääda sportimata või mõelda kähku välja mõni uus ala.

Konkurentsivaim polnud raugenud ning loomulikult valiti teine variant.

Parimateks uudisolümpiaaladeks osutusid küünaldamine ja puhufon.

Tagasiside kahe teaduskonna ühisele suvelõpuüritusele on olnud igati positiivne ning kahtlemata toimub see juba aasta pärast uuesti. Oodatud on kõik keemia ja energeetika vastu huvi tundvad tudengid!

Vaatamata kehvale ilmale jätkus päris spordile samuti aega. Võrkpalliturniiril kuue võistkonna tihedas konkurentsis selgus pärast alagrupimänge ja finaali parim võistkond, milleks oli Raudkäsi.

Kuna õhtul oli välitingimustes sporditegemine raskendatud ja siseruumides harrastatavate spordialade jaoks vahendeid nappis, seisid võistlushimulised enerkeemikud

Tipikad SEB Sügisjooksul Krista Palder

S

eptembri teisel pühapäeval olid Tipikad taaskord Tallinna SEB sügisjooksu vallutamas. Kolmel erineval distantsil osales üle 250 aktiivse TTÜ tudengi ja töötaja. Roosade õhupallidega kaunistatud telgis toimus ennustusmäng, särkide laenutus,

kotihoid ning kõik sportlased said suu magusaks Kalevi kommidega. Enne starti tegi TTÜ Üliõpilasesinduse maskott Juulius tudengitele soojendusharjutusi, et 10 kilomeetrit ikka lennates läheks. Tuleb tõdeda, et Tipikad on tõelised jooksufanatid, sest pärast võistlust tulid tudengid küsima:

„Millal järgmine ühine jooksuvõistlus toimub?“. Sellist asja juba teistes ülikoolides ei juhtu. Kõigil TTÜ tudengitel on võimalus ka järgmisel aasta SEB Sügisjooksust osa võtta.

Tipikatele toimub sooduspiletite müük juba augusti keskel. Kohtume järgmise aasta SEB Sügisjooksul!

OKTOOBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31

Sinu võimalus

Hooandja.ee – ühisrahastusplatvorm, kus rahvas hoogu annab Tiiu Sullakatko Hooandja MTÜ juhatuse liige

Mtaikuust alates on Eestis ka oma ühisrahastusplatvorm, kus loomingulised projektid saavad toetust koguda. Tegemist on sarnanse veebikeskkonnaga nagu www. kickstarter.com, mis USAs juba kolm aastat loomingulisi inimesi hoovustanud. Hooandja idee ja

süsteem on väga lihtne, nii neile kes soovivad oma ideedele rahastust leida kui ka neile, kes soovivad lennukaid ideid toetada.

Tegu ei ole pelgalt heategevusliku keskkonnaga, kus tulu saajaks on toetuse koguga. Nimelt pakub iga projektiautor annetajatele midagi vastu, mis on seotud konkreetse projekti või autoriga. Olgu selleks siis valmiv CD-plaat, pilet valmivale etendusele või filmi esitlusele. Auhinnad on enamjaolt kas limiteeritud koguses või poehinnast soodsamad.

Hooandjasse sobivad projektid, mis on loomingulised, kindlapiirilised,

mõõdetavad ja mille tulemus on avalikkusega jagatav.

Hooandjasse ei sobi projektid, mille tulemusena soovitakse soetada tehnikat või tasuda koolituste/reiside eest. Näiteks sobivad Hooandjasse üliõpilaste projektid, kus on tarvis toetust prototüübi ehitamiseks või lõputööst raamatu avaldamiseks.

Lõpptulemusena teeb otsuse siiski rahvas, et kas Sinu projekt on miski, millele hoogu anda või mitte.

Hooandja süsteem on imelihtne, projektiautor esitab oma projekti tutvustava video, projekti kirjelduse ja auhindade loetelu ning määrab miinimum summa, mida on tarvis projekti tegemiseks. Projekt jääb Hooandja keskkonda avatuks autorile soovitud perioodiks, milleks on pool kuni kaks kuud. Annetajad saavad hakata jagama toetusi ja valima endale auhindu. Kui perioodi lõpuks soovitud summa kokku ei tulnud, kantakse see summa annetajatele tagasi. Kui soovitud summa tuli kokku ja näiteks enamgi, kantakse see projektiautorile üle.

Hooandja teensutasu on

õnnestunud projektipuhul 3% kogusummast, kui projekt ei õnnestu, ei ole ka teenustasu. Kõik on lihtne, läbipaistev ja bürokraatiavaba.

Kolme kuuga on Hooandja kaudu rahastuse leidnud kaheksa projekti, nende hulgas on olnud põnevaid ideid, mille tulemusena valmivad nüüd vanadest tuletõrjevoolikutest kotid, Chintis Lundgreni 1-minutiline animatsioon, Liisi Koiksoni, Johanna-Adele Jüssi ja Plandeedi CD-d.

Paar projekti on juba ka jõustunud, valminud on paar teatrietendust ja äsja ilmus ka Tom Valsbergi Rännakuraamat.

Projektide summad on olnud vahemikus 500-3000 eurot. Rahastuse saajate hulgas on nii oma ala professionaale kui ka alustajaid.

Kui Sul on loominguline idee, mis vajaks toetust, palun kirjuta meile sellest info@hooandja.ee ja tutvu ka teiste projektidega Hooandja lehel www.hooandja.ee

Intervjuu ehitusteaduskonna ägedaima räpibändi "Kolmanda Korpuse Kangelastega" (Ise küsime, ise vastame) Ülar Palmiste Ylar.palmiste@gmail.com ETÜNi esimees

Tere! Miks otsustasite iseendaga intervjuu teha, see vist ei ole kõige harjumuspärasem lähenemine?

Tervitus ka meie poolt ning täname hea küsimuse eest! Asi on selles, et me ei viitsi nendele igavatele küsimustele vastata, mida kõik reporterid meilt pärivad. Me oleme sadu kordi rääkinud, kes on meie eeskujud ja lahanud Eesti räpi-skenet. Miks ei uuri keegi kunagi näiteks seda, kuidas ehitusteaduskonna hiphopimaastikul käbarad käivad?

Kuidas siis ehitusteaduskonna hiphop elab?

Väga hea küsimus!

Kuna ehitusteaduskonnas käib üldiselt tõsine õppimine, ei pruugi inimesed räppi tähelegi panna. Kui peaksime kedagi esile tooma, siis dekaan on osav sõnasepp, diferentsiaalvõrrandites kuuleb päris häid "punch-line`sid".

32 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2012

Rääkige, kes te olete, et ka need

inimesed, kes juhuslikult veel teist kuulnud pole, sellest teada saaksid.

Ma arvan, et neid ei tohiks palju olla, kel meie plaati veel ei ole, aga võime siis lühitutvustuse teha, nii igaks juhuks.

Niisiis, oleme kolmeliikmeline räpitrio koosseisus Tellis, Kuwalda ja Lihtsalt Ilus Poiss. Meie lugudest on covereid teinud näiteks Tinie Tempah, Gym Class Heroes ja ka Xzibit. Tavaliselt teeme proovi ehitusteaduskonna keldrites, sealt tuleb ka meie grupi nimi - Kolmanda Korpuse Kangelased.

Rääkige natuke oma novembrikuus algavast maailmaturneest.

Tänud hea küsimuse eest!

Novembrikuus läheme oma muusikaga maailmaturneele, alustame kolmnda korpuse WC-de eest, siis läheme teise korpuse stendi juurde. Pärast seda saab meid näha fuajees ja grande finale toimub Ehitusteaduskonna peol 8. novembril Tudengimajas - see saab olema enneolemetu show!

Teie "grande finale" kontsert tundub põnev, äkki annate veel mõne vihje.

Kiitus asjakohase küsimuse eest! Üldiselt on nii, et kes kohale ei tule, ei ole tipikas. Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu kutsus meid, nad rääkisid, et seal hakkavad toimuma igasugused võistlused ja muud ägedad asjad, jube möll pidi tulema. Veel parem kui eelmise aasta "Tantsud tellistega"!

Ehitusteaduskonna inimesed on külaslislahked ja ootavad kõiki tipikaid meeleolukat neljapäevaõhtut veetma.

Me ise lubame ka endast 100% anda ja ühe võimsa küttega esinemise teha.

Kust täpsemat infot võib leida?

Mõistlik küsimus - jälgige TTÜ stende, ETÜNi Facebook-is ja ttu.ee/ etyn. Sinna ilmub kogu info peo kohta .

Selge pilt, tänud mehed!

Kohtumiseni peol.

Aidaa pakaa, peol näeme!

Psühholoogia

Miks peaksin olema osa grupist?

Piret Spitsõn piret.spitson@tipikas.ee

Tere, noored!

Paljud juurdlevad kindlasti üsna tihti selle üle, mis aitaks nii õpingutes kui ka hiljem karjääri tehes edukas olla. Kahjuks pole selleks ühte ja ainsat vastust, kuid usun, et üheks olulisemaks oskuseks on grupis hästi hakkama saada.

Inimene on sotsiaalne loom ning oskus teistega hästi läbi saada on eluliselt vajalik. Grupp on oluline kooslus, kuhu inimene peab varem või hiljem sulanduda oskama. Alati ei pruugi see aga olla nii lihtne kui esmapilgul tundub. Paljudele inimestele meeldib asjade kallal pigem üksi nokitseda kui olla osaks tiimist. Samas leian ma, et igaüks peaks kuuluma vähemalt ühte gruppi, mille tegevustest ta aktiivselt osa võtab. Ülikoolis õppides annab grupis (või ka mitmes) olemine suure eelise nende ees, kes tegelevad oma asjadega pigem üksi.

On ju teadatuntud tõde, et tudengitele antakse kodutöid ja lugemist rohkem, kui üks inimene on võimeline vastu võtma. Sellisel juhul on hea võimalus jaotada ülesanded grupiliikmete vahel ära. Koos jõuab rohkem! Teine põhjus, miks tasub gruppi kuuluda on see, et juhul kui sul tekib nt mõne kodutöö tegemisega probleeme, leidub seltskonnas enamasti ikka keegi, kes asja jagab ja on lahkesti nõus aitama.

Tööintervjuudel küsib tööandja samuti üsna sageli, kas oled grupis töötaja või pigem üksik hunt. Väga lihtne on vastata, et olen hea tiimikaaslane, kuid sel juhul pead oskama lisaks ka selgitada, mis on need omadused, millest sa seda järeldd. Selliste küsimuste puhul tuleb suureks abiks see, kui oled omandanud hea grupiliikme tunnused juba varasemalt nt ülikoolis või mis veel parem põhikoolis ja gümnaasiumis.

Selleks, et olla hea tiimikaaslane, peab olema isetu, aus ja austama oma kaaslasi ning nende arvamust. Pole ju raske või mis? Tuleb aga meeles pidada, et hüpersuperägedaltheaks grupiliikmeks ei saada üle öö, vaid see nõuab pidevat pühendumist ja endast 100% andmist.

Kust aga leida selline kooslus, kuhu saaks enda panuse anda? Kõige lihtsam on muidugi moodustada tugev ja kokkuhoidev grupp oma kursakaaslastega. Kindlasti annab suure eelise aga ka see, kui kuulud ka mingisse suuremasse organisatsiooni nagu nt korporatsioonid, taidlusgrupid jpm, kust leitakse lisaks mõttekaaslastele ka suurepäraseid tutvusi ja eluaegseid sõpru. Usun, et igaüks leiab endale sobiva koosluse, tuleb vaid otsida.

TEST: Selle testi põhjal peaksid saama vastuse sellele, kas oled hea tiimikaaslane või vajab selleks olemine veel harjutamist.

Loe järgnevaid väiteid. Vastavalt sellele, kas tunned, et see lause võiks käia sinu kohta või mitte, hinda väiteid järgnevalt: Suurema osa ajast = 3 punkti Vahel = 2 punkti Mitte kunagi = 1 punkt 1. Kui näen, et mu tiimikaaslased on mingi probleemi või ülesande lahendamisega hädas, siis lähen ja aitan, isegi kui mul on endal juba piisavalt tööd.

2. Kui mingi ülesanne on vaja ära teha ja keegi teine ei taha sellega tegeleda, siis olen vabatahtlikult nõus ülesande enda peale võtma.

3. Ma pakun alati välja oma ideid ja avaldan arvamust, kuid olen nõus tegema kompromisse grupi heaolu nimel.

4. Kui kõik teised töötavad hilja õhtul mõne projekti kallal, kuhu ka mina olen kaasatud, siis ei lähe ma ära, vaid jään neid abistama.

5. Kui saan kiituse osaliseks, siis jagan seda ka tiimikaaslastega (st see kuulub samapalju neile, kui mulle).

6. Tunnen, et eesmärgid, mille grupp on endale seadnud, on sama olulised kui minu enda omad.

7. Tahan, et mu tiimikaaslased oleksid edukad.

8. Mulle meeldib minu grupi inimestega koos töötada ja ka lihtsalt olla.

9. Ma austan inimesi, kes on minu grupis ja austan ka nende

unikaalseid arvamusi, väljavaateid ja igaühe enda viise asju ajada.

10. Tunnen, et mu töötulemused on paremad kui ma töötan koos grupiga.

Nüüd loe punktid kokku ja vaata, mis tulemus.

25-30 puntki: Palju õnne! Oled väga hea tiimikaaslane. Sa tead, kui oluline on aidata ja toetada oma gruppi. Oled loonud tugevad sõprussuhted, saavutanud reputatsiooni sellega, et teed kõvasti tööd ning sul on prioriteedid paigas. Tiimikaaslased hindavad seda kõrgelt. Olles osa tugevast meeskonnast tunned, et sinu tulevik karjääri tegemisel on üpriski helge.

Sul on palju kaastugengeid/kolleege, kes hindavad sinu panust kõrgelt – see on väga suur eelis, kui soovid edukas olla. Samuti on inimesed nõus sind toetama, kui vajad abi.

On tõenäoline, et sa ei pea abi isegi paluma. Kui sa seda vajad, on tiim alati olemas, et sind aidata.

20-24 punkti: Hästi tehtud! Oled poolel teel olemaks väga hea ja tugev tiimikaaslane. Praegu oled sa grupiliige vaid poole kohaga.

Olgugi, et see pole ideaalvariant, on see vastuvõetav. Pea meeles – ole alati üks osa tiimist! Liikmeks olemine vaid aeg-ajalt võib osutuda isegi edasiliikumist takistavaks. Mis peamine, peaksid tahtma näidata, et oled lojaalne ja entusiastlik liige, mitte vaid sõber „parematel aegadel“. Uuri veelkord ülaltoodud testis olevaid väiteid ja vaata, millistes kohtades saaksid oma gruppi rohkem toetada. Oled väga lähedal – pinguta natukene veel ja tulemus on super!

10-19 punkti: Okei, kuidas seda nüüd ilusti öelda..? Sind ei valita tõenäoliselt veel nii pea kõige väärtuslikumaks grupiliikmeks.

Oled ilmsel üks nendest inimestest, kes arvab, et on hea tiimikaaslane, kuid reaalsuses on asjad hoopis teisti.

Sa vastasid selles testis „vahel“ ja „mitte kunagi“ üsna palju. Võibolla saad hakkama just omal viisil – ajad ise oma asja ja vastutad ise selle eest, et tulemus oleks selline, nagu peab.

Aga pea meeles, et tugeva tiimi osaks olemine võib osutada suure teene tulevikus. Võibolla saad praegu väga hästi iseseisvalt hakkama, kuid kui tuleb ette mõni suurem kuristik mis siis saab?

OKTOOBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 33

halb huumor

halva huumori instituut Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Meie instituudi õppejõud on puhkusel, mõlemad! Õppetoetus Uue õppetoetusega saab tudeng väga hästi ära elatud. Raske on ainult kuu viimased kaks-kolm nädalat.

Kulukas ühistransport Ärimehe poeg õpib ärindust. Isa helistab ja uurib ega pojal uut autot ei oleks vaja.

- Pole vaja paps, ma olen üldse otsustanud, et hakkan parem bussiga sõitma - No eks ta pisut kallis ole, aga olgu peale. Ostame sulle siis bussi! Eksamieelne stress Parem juua end täis, kui minna eksamile. Vähemalt siis valutab pea ainult järgmisel hommikul, mitte juba mitu päev enne.

34 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2012

ERINEVUS KOOLI JA ÜLIKOOLI VAHEL KOOLIS ÜLIKOOLIS Hilinemine 15 Märkus Ootamine veel 15 minutit minutit, kuni õppejõud jõuab Ebatavaline vastus Vale mõte.

Huvitav mõte. lihtsale kõsimusele Üheöösuhe Õpetaja läheb vangi Kukud eksami läbi õppejõuga Hommikused Kõik on uimased Kõik magavad tunnid/loengud Vahetund Pooled inimesed Pooled inimesed istuvad koridoris, istuvad koridoris, pooled suitsetavad pooled suitsetavad väljas väljas Söögivaheaeg Üüratu järjekord ja Üüratu järjekord ja vähe aega vähe aega Töö sooritatud Oivik Super-oivik hindele viis Töö sooritatud Rihma Pidu hindele kaks Õppeaine Rihma Pidu sooritamatta Ei viitsi enam Rihma Akadeemiline puhkus, õppida pidu

2012

www.robotex.ee

Robotex kutsub Teid osalema suurel kolmepäevasel rahvusvahelisel robotite võistlusel!

Võistlused toimuvad Sumos, Joonejärgmises ja Jalgpallis Suur Tehnoloogianäitus 23. – 25. november TTÜ Spordihoones Huvilistele lisaks ka töötoad ning joonistus-, video ja fotokonkurss

Tule osalema ja kaasa elama! Üritus on kõigile TASUTA Leia meid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology