STUDIOOSUS T A LT E C H I T U D E N G I A J A K I R I . N O V E M B E R 2 0 2 0 . T A LT E C H S T U D E N T M A G A Z I N E
T U D E N G I P O R T A A L O N S I I N VA R J U D J A D O O N O R I D T OUR DE OR G A NI S AT S IOONID 3 OL GE M KULT UUR S E D J A P A L J U M U U D A H J U S O O J A S S T U D I O O S U S E S , M I D A J U S T P R A E G U H E L L A LT K Ä E S H O I A D
TOIMETUS
P E AT O I M E TA J A
PEAK A ANE FOTO
TRÜKK
TOIMETUS
VÄ L JA A N DJA
Anne-Mary Läll annemary.lall@tipikas.ee
Mattias Kitsing
KÜLJENDA JA
Barbara Hein, Kirke Maria Lepik, Taavi Simson, Anna Sooniste, Johanna Koobak, Liisa-Lotta Lokk, Triin Sarapuu, Helen Pais, Taavi Tamm, Anne-Mary Läll, Maarja Lipp, Doris Abe
Kadi Sigus
Spin Press TalTech Üliõpilasesindus AADRESS
Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA
studioosus@tipikas.ee
W W W . T A LT E C H . E E / S T U D I O O S U S
Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TalTechi tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1500 eksemplari ning seda jaotatakse TalTechi peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.
@S T UD I O OSUS 2020 | KÕ IK Õ I G US ED K A ITS T UD
STUDIOOSUS
3
Hei, Tipikas! Vaikselt on ligi hiilinud viimane sügiskuu. Sellest annavad märku nii lühemaks jäänud õhtud kui ka aina sombusemad ilmad. Õnneks leiab läbi vettinud lehtede vahelt veel ka kauneid värvilisi sügislehti – vähemalt midagigi positiivset selles hallis sügismassis. Igal pool ja igal ajal korrutatakse, et võtke osa ja olge aktiivsed ja tulge tehke, aga sellisel aastaajal on väga keeruline leida seda motivatsiooni ning energiat midagi ette võtta. Siiski leian ka mina, et enda presenteerimine on oluline ning eriti oluline on see ülikooli ajal – kunagi ei tea, millal ning milline võimalus Sind tabab. Suve keskel leidsin ma TalTechi uuel kodulehel ringi uudistades ühe ägeda konkurssi. Mektory korraldas ideekorjet oma peagi valmivale virtuaalmajatuurile ning lubas kõige paremale idee autorile kopsakat auhinda. Mul ei olnud esialgu üldse jaksu sellel konkursil osaleda, samas ei saanud ma ka endale lubada, et ma ühtegi ideed sinna ei saada. Auhind oli selleks lihtsalt liiga hea. Natukene mõtlemist, pingutamist, koha peal käimist ja demovideo filmimist ja monteerimist oligi minu idee valmis ning konkursile saadetud. Sel korral küll võit koju ei tulnud, kuid see ei olegi alati see kõige olulisem. Ma jäin Mektory inimestele silma ning nad pakkusid mulle võimalust lüüa kaasa ka nendes teistes projektides. Aktiivne olemine ei tähenda seda, et alati peab kõike saavutama. Vahel on oluline ka lihtsalt olla õigel ajal õiges kohas ning jääda inimestele silma. Sulle, kallis Tipikas, soovitan samuti osaleda erinevatel konkursitel ning projektidel isegi kui võiduvõimalus on väike. Ainult nii saad anda ise panuse, et Sind teiste seas märgataks. Pimedatel aegadel piisab ka tegelikult helkuri kandmisest – seega kandke helkurit, osalega projektides ning tehke end nähtavaks!
Anne-Mary Läll Peatoimetaja
4
STUDIOOSUS
SISUKORD T A LT E C H + 1 . T U D E N G I P O R TA A L
2 . MEIL ON ESINDUKOGU 3 . O L L A D O O N O R TÄ H E N D A B K I N K I D A E L U 4 . V I I S P Õ H J U S T T U D E N G I VA R I V Õ T TA
TUDENG TEGUTSEB 5 . T O U R D E T A LT E C H 3 : I N S Ü K 6 . J Ä R G M I N E E TA P P : M T Ü K 7. K O L M A S E T A P P : I T Ü K 8. JALG SIRGU LÜK’IS 9. T U U R I L Õ P P : E M E R A Ü K
A R VA M U S N U R K 10. MENTE ET MANU
SPORDISEKTOR
11 . S P O R D I K O O R D I N A AT O R T E G U T S E B
RETRO
12 . ÜLIÕPIL ANE – MIKS SU HÄ ÄL EI HÜÜA
K U LT U R N I K
13 . P I M E DA D Õ H T U D D I I VA N I L
NIPINURK 14. HOW TO BUDGET
H A LVA H U U M O R I I N S T I T U U T NALJA(?)NURK
T E S T: M I L L I N E T I P I K A S M A O L E N ? R I S T S Õ N A K Õ I G I L E L O E N G U I G N O R E E R I J AT E L E
STUDIOOSUS
5
TALTECH+
1
BARBARA HEIN, NÕUSTAMISTEENUSTE SPETSIALIST ERAKOGU
KÕIK TUDENGILE VAJALIK ON NÜÜD T U DENG IPO RTA A L IS Mis mu tunniplaan on, millal toimub eksam, kus asub mu loenguruum, kus mu hinded on, mis ülikoolis üldse toimub? Tuleb tuttav ette? Kõikidele nendele ja paljudele teistele küsimustele saab nüüdsest vastuse TalTechi tudengkonna 100. aastapäevaks valminud tudengiportaalist. Eestis ainulaadne tudengiportaal student.taltech.ee on kanal, kus on olemas kõik tudengile vajalik õppimist toetav info – tunniplaan, eksamite ajad, uudised ja palju muud. Mis veel parem – tudengiportaali saab kasutada ka TalTechi mobiilirakenduses. Portaali saab sisse logida Uni-ID abil ning sealne teave on personaalne. Kõikvõimas kalender näitab nii tunniplaani kui ka sündmuseid Üks väärtuslikumaid elemente tudengiportaalis on kalender. Seal kuvatakse ÕIS-i deklaratsiooni alusel tudengi tunniplaan ühes toimumisaja ja -kohaga. Kui klassiruumi asukoht on teadmata suunas, saab ruumil klikates avada kaardi, kus on tähistatud õige koht. Kalendrist leiab ka eksamite ajad, et õppejõule ei saaks tuua vabanduseks unustamist. Lisaks kuvatakse kalendris välisõppesse kandideerimise perioodid, õpingukava esitamise ja muud akadeemilise kalendris kehtestatud tähtajad. Kui õppetööst saab küllalt ja vahelduseks tahaks nautida tudengielu, leiab kalendrist kogu üliõpilaseluga seotud sündmuste info. Värskeim info on kogu aeg olemas Iga üliõpilane saab ülikooli sisseastumisel TalTechi e-posti aadressi kujul matriklinr@taltech.ee. Ka sinna saabunud kirjad on kohe portaalis nähtavad. Nii on lihtsam püsida kursis viimaste uudiste ja muudetud reeglitega. Portaalis on nupuvajutuse kaugusel käesolevaks semestriks deklareeritud õppeained, õppejõud ning viis viimast hinnet. Kui tahaks õppejõu käest küsida viimase kontrolltöö tulemust, leiab tema kontaktid nimel klikates. Minu õppekava plokis saab silma peal hoida enda kaalutud keskhindel ja sooritatud ainepunktidel.
6
STUDIOOSUS
TALTECH+
Kõik vajalikud kontaktid ühest kohast Kontaktide alt leiab iga üliõpilane oma programmijuhi ja dekanaadi kontaktid. Samuti on olemas nõustamiskeskuse, üliõpilasesinduse ja IT-helpdeski kontaktid. Soovi korral saab personaliseeritud loetelu täiendada, kui mõne õppejõu või ülikooli töötajaga on vaja sagedamini suhelda. Tudengiportaalist leiab veel linnakus asuvate söögikohtade menüüd ja tudengielu puudutavad uudised. Vestlusakna kaudu saab ühendust võtta nõustamiskeskusega ja küsida kas või selle kohta, kuidas korraldada hea pidu. TUTVU KOHE TUDENGIPORTAALIGA STUDENT.TALTECH.EE VÕI TUDENG.TALTECH.EE
Kadri Jürissaar, inseneriteaduskonna tudeng: Elevus tekkis kohe, kui portaali avasin. Nimelt olen juba paar aastat igatsenud keskkonda või portaali, kuhu koonduksid kõigist erinevatest infosüsteemidest just minule olulised andmed. Tüütu on otsida ÕIS-ist klassiruumi, kodulehelt õppejõudude kontakte ja Facebookist mõne söökla menüüd. Nüüd on kõik ühes kohas ja kui ikka jääb midagi arusaamatuks, siis saab kiiresti vestlusaknast nõustamiskeskusest abi küsida.
Lenne-Liisa Heinoja, inseneriteaduskonna tudeng: Olles tudengite esindaja antud projektis, siis võin öelda kindlalt, et TalTech Tudengiportaal koondab endas kõike, mida tudengitel on vaja. Üheks tervikuks kokku on liidetud Moodle’i ja ÕISi info, tunniplaani ei pea ise koostama ning on lisatud ka organisatsioonide ning üliõpilaskogude tähtsamad sündmused. Samuti, saab lugeda kiiremaid ning olulisemaid uudiseid ning sööklate menüüsid! Tudengiportaalis leiad kõike vaid paari klikiga ning kõik oluline info on ÜHEST KOHAST kättesaadav!
STUDIOOSUS
7
TALTECH+
2
KIRKE MARIA LEPIK MATTIAS KITSING
SA A M E T UT TAVAK S: MEI E ESI NDUSKOGU Igal aastal veebruaris või märtsis valitakse 15 tudengit, kes saavad endale ülesande ja võimaluse olla kõigi teiste TalTechi tudengite häälekandjad. Teisisõnu, valitakse TalTech üliõpilaskonna Esinduskogu liikmed. Esinduskogu on justkui TalTechi tudengite riigikogu ja selle töösse on võimalik panustada igal tudengil! Esinduskogu on TalTech üliõpilaskonna kõrgeim otsustuskogu, mille funktsioon sarnaneb riigikogu omaga. Esinduskogus on esindatud kõigi teaduskondade tudengid. Selle liikmete peamine ülesanne on esindada üliõpilaskonna huvisid ehk tudengite arvamust. Esinduskogu seisab selle eest, et Tehnikaülikoolis oleks hea õppida, meie tudengielu oleks mitmekesine ja arendav ning akadeemilise pere ja üliõpilaskonna vahel toimuks viljakas koostöö. Esinduskogu tegevus on mitmekesine, põnev ja oluline Kord kuus toimub esinduskogu korraline koosolek, mida on oodatud kuulama kõik huvilised! Miks peaks keskmine tudeng esinduskogu tegevuse vastu huvi tundma? Esinduskogu koosolekutel käimine avardab Sinu kui tudengi pilti ülikoolist. See on hea võimalus olla esimeste seas, kes kuuleb ülikoolis toimuvatest muutustest või olulistest tudengeid puudutavatest teemadest. Rääkimata ülikooli kui suure organisatsiooni toimimise tundma õppimisest ja üliõpilasesinduse tegemistega kursis olemisest. Sageli on koosolekutele esinema kutsutud ülikooli akadeemilise pere liikmed või esindajad teistest tudengiorganisatsioonidest, kes mõnd teemat lähemalt avavad. Koosolekute toimumisajad ja päevakorrapunktid leiab hõlpsasti TalTechi veebist. 8
STUDIOOSUS
Esinduskogu töö on väga mitmekesine. Just nagu riigikogu valib valitsuse, valib esinduskogu üliõpilaskonna juhatuse. Samuti valivad esinduskogu liikmed tudengiesindajad teistesse otsustuskogudesse, nagu TalTech senat või MTÜ TTÜ Üliõpilasküla üldkoosolek. Esinduskogu pädevuses on võtta vastu seisukohti või otsuseid, mis puudutavad Tehnikaülikooli tudengeid. Näiteks eelmisel õppeaastal kinnitas Esinduskogu oma seisukoha ühiselamute seisukorra ja keeleõppe võimaluste kohta. Lisaks annab Esinduskogu sisendit üliõpilaskonna viieaastase arengukava koostamiseks ja kinnitab selle ning tegeleb veel paljude muude tähtsate üliõpilaselu puudutavate küsimustega. See kõik võib tunduda bürokraatlik ja tüütu, ent tegelikult annab Esinduskokku kuulumine tudengitele võimaluse päriselt ülikooli arengus kaasa rääkida. Liikmetele korraldatakse ka vingeid motivatsiooniüritusi, väljasõite ja koolitusi. Kes on need tudengid, Esinduskokku pääsevad?
kes
Esinduskokku võib kandideerida iga tudeng! Selleks ei pea tingimata kuuluma oma teaduskonna üliõpilaskogusse või mõnda muusse tudengiorganisatsiooni. Kõige tähtsam on, et oleks tahet ja energiat tudengite arvamuse eest seista ja ülikoolielu edendada. Kandideerimine toimub tavaliselt veebruaris. Kui tahad ülikooli ja üliõpilaskonna arengus kaasa rääkida, siis just see on Sinu võimalus! Jälgi üliõpilasesinduse infokanaleid, et Esinduskokku kandideerimist mitte maha magada. Kui kandideerimisperiood on lõppenud, toimuvad demokraatlikud valimised, kus saavad ÕISi kaudu osaleda kõik TalTechi
TALTECH+
tudengid. Valimised toimuvad tavaliselt märtsis. Hääletada saab meelepärase oma teaduskonna kandidaadi poolt. Esinduskogu valimistel hääletamine on kõige lihtsam, ent samas ka kõige olulisem viis Esinduskogu toimimisse panustada! Seniks … Kandideerimise ja valimisteni on veel aega. Senikaua tule kuulama Esinduskogu korralisi koosolekuid ja mõtle kaasa. Jälgi ka üliõpilasesinduse ajaveebi Juulius Tipika blogi, kus lisaks muudele teemadele ka Esinduskogu tegemisi kajastatakse. Hoia Esinduskogu tegemistel silma peal, et ülikoolist maksimum võtta ja oma silmaringi avardada.
Esinduskogu koosseis õppeaastal 2020/2021: • • • • • • • • • • • • • • •
Erik Teder - inseneriteaduskond Katriin Vinogradov - inseneriteaduskond Robert Ladva - inseneriteaduskond Johanna Koobak - inseneriteaduskond Daniel Raphael Ita - majandusteaduskond Meeri Vainola - majandusteaduskond Brigita Mass - majandusteaduskond Helina Piibeleht - majandusteaduskond Mia Peterson - loodusteaduskond Rait Kulbok- infotehnoloogia teaduskond Stiina Salumets - infotehnoloogia teaduskond Veroonika Tamm - infotehnoloogia teaduskond Annabel Tsarjov - infotehnoloogia teaduskond Ave Nilson - infotehnoloogia teaduskond Taavi Tamm - Eesti Mereakadeemia
Esinduskogu koosolek tudengiesindajate väljasõidul 2019. aastal. STUDIOOSUS
9
TALTECH+
TAAVI SIMSON TAAVI.SIMSON@GMAIL.COM
3
O LLA D O O N O R TÄ H ENDA B K IN K IDA E LU
Selle aasta kevadel räsisid Eestit koroonaviirus ning eriolukord, mille tulemusel oli palju haigestunuid ning paraku ka surnuid. Tõsi, õnneks mitte nii palju kui mõnes teises Euroopa Liidu riigis, kuid piisavalt, et inimesed paneksid toimuvat tähele ja mõistaksid selle mõju. Ka ei jäänud tekkinud olukorras puudutamata majandus. Selle mõjusid tundsid paljud inimesed kohe ning sügisel võib nende hulk veelgi kasvada. Nende ridade kirjutamise ajal näitab viirusesse nakatunute hulk taas tugevat tõusutrendi ning jääb vaid loota parimat, et uus eriolukord jääb tulemata ning haiglasse sattunute ja hukkunute arv on minimaalne. See kõik paneb mõtlema sellele, et meie ümber on mitmeid abivajajaid ja nendeks võime osutuda ka ise, kuid me ei tea kunagi ette, kuidas ja millal see juhtuda võib. Seetõttu on tarvis ilmutada head südant ja abivalmidust, sest kes teeb head teistele selle endaga juhtuvad ka head asjad. Südamest tulnud heateod ei jää tasumata. Üks võimalus teha midagi tõeliselt head on käia doonoriks. Täpsemalt siis veredoonoriks, sest iga vereannetus päästab vähemalt kolme inimese elu. Sõna doonor tuleneb ladinakeelsest sõnast donare, mis tähendab annetamist või kingitust. Doonor on isik, kes vabatahtlikult loovutab mõne oma eluskoe või organi teise inimese aitamiseks. Veredoonor on see, kes loovutab vabatahtlikult verd. Just veredoonorlusest tahangi lähemalt rääkida. Olen ise doonor olnud juba oma 18. sünnipäevast saati. Doonoriks käimine on saanud nii harjumuseks kui ka kutsumuseks. Just seetõttu püüan lisaks ise doonoriks käimisele kaasata ka oma sõpru ja tuttavaid, samuti levitan selle kohta informatsiooni nii internetis kui ka ajakirjanduses. Käesolev artikkel on mulle juba kolmas kord kirjutada doonorlusest Studioosuses. Eelmised korrad jäävad aastatesse 2014 ja 2017, seega keskmiselt iga kolme aasta tagant. Studioosus on lihtsalt hea kanal, et jõuda paljude tudengiteni jagamaks olulisi teemasid ja inspireerivaid mõtteid. Pole saladuseks, et Eesti on vananev ühiskond. See tähendab aga, et arstiabi, sealhulgas ka doonoriverd, vajavate isikute hulk kasvab, doonoriks sobilike inimeste hulk aga kahaneb. See
10
STUDIOOSUS
TALTECH+
paneb suurema koormuse tervishoiusüsteemile ja olemasolevatele doonoritele piisava koguse kogumiseks. Siiani on läinud õnneks, kuid et ka tulevikus võiks asjast rääkida positiivsel noodil, on tarvis järelkasvu. Järelkasvu saab aga siis, kui iga inimene, kelle tervis lubab olla doonoriks, ka doonoriks käib. Ei saa loota jääda teistele, sest teised mõnikord ei saagi aidata. Nimelt on doonoriks olemisel palju tervisekriteeriume, mis ajutiselt või püsivalt ei lase olla doonoriks, isegi kui ta tahaks. Selliste piirangutega saab iga huviline tutvuda verekeskuse koduleheküljelt. Seepärast on oluline, et inimene, kel on võimalus käia, seda ka teeks. Kasvõi kord aastas, peamine on seejuures see, et see tuleks vabast tahtest ja mõistmisest kui oluline see on. On ka neid, kel tervis iseenesest lubaks doonoriks käia, kuid kes seni on seda lihtsalt peljanud. Neile tuletaks meelde kuulsat tsitaati: „Ainus, mida karta, on hirm ise“ (F. D. Roosevelt, 1933). Verekeskuse töötajad on professionaalsed ja positiivsed ning olen üsna kindel, et enamus inimesi saab doonoriks käimisest positiivse või pigem positiivse elamuse. Vaimsetest tõketest on võimalik sõbra käega või nõustaja abiga võitu saada ning sõber näpuotsas doonorlust avastama minekus ei ole midagi imelikku. Seega süda rindu. Sellest kõigest kirjutan ma seetõttu, et aastate jooksul olen tähendanud, et selliste isikute arv, kelle ainsad takistused on psühholoogilised, on üsna suur. Kui aidata inimestel ületada see nähtamatu, kuid mitte ületamatu tõke, oleks meil tuhandeid doonoreid hoobilt juures. Viimane arv aga mõjutab selgelt Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikust.
kasvuruum on piiratud ning ka doonorid on inimesed ning jäävad vahest haigeks, mistõttu pole mõeldav, et iga aasta maksimaalne arv kordi täis tuleb. Mõne sõnaga ka doonorluse köögipoolest. Artikli alguses mainisin ära, et üks donatsioon päästab vähemalt kolm inimest. Kuidas see nii täpselt teada on? Nimelt jagatakse iga täisvere doos kolmeks komponendiks – plasma, punalibled ja vereliistakud. Igaühte neist kasutatakse ravis eraldi, näiteks vereliistakuid leiavad rakendust leukeemia ravil. Lisaks patsientidele, kes verekomponente vajavad, saab doonoriks olemisest kasu ka doonor ise. Eelkõige läbi selle, et doonorid omavad palju paremat ülevaadet oma tervisenäitajatest (pulss, vererõhk, hemoglobiin) kui inimesed, kes ei käi doonoriks. See omakorda aitab aga varakult avastada kõrvalekaldeid tervises ja tegutseda. Ennetus on aga tervishoius, või peaksin ütlema tervise hoius, suure osatähtsusega. Viimase lõigu pühendan meenetele. Nimelt saab iga doonor eduka donatsiooni järgselt endale väikese sümboolse meene. Kas siis kruusi, šokolaadi või muud taolist. Omast kogemusest ütlen, et kruuside jaoks lõpeb ruum riiulis kiiresti otsa, seega tasub proovida võtta erinevaid asju. Näiteks sügiseti on tihti olnud saada häid sooje kindaid. Võttes aga šokolaadi või mee ja jagades seda sõpradega, saate teha kahekordse heateo. Loodan, et kõik see jutt on teid inspireerinud ära tegema see ühekordnegi (suur) heategu.
Tudengite hulgas, vähemalt teoreetiliselt, peaks olema hakkajamate, tervemate ning toetavamate inimeste osakaal suurim. Seega üsna õige publikum kelle poole pöörduda. Seejuures noorelt alustades on võimalus teha elu jooksul palju rohkem kordi head. Lõputult seda teha ei saa, sest doonoriks olla saab 18- kuni 60-aastane isik. Püsidoonoritel lubatakse teatud juhtumitel jätkata vereandmist kuni 65. eluaastani. Ka on piiratud doonoriks käimise korrad aastas. Mehed saavad verd anda 4–5 korda, naised 3–4 korda aastas. Seotud on see organismi taastumisega, sest kuigi vereloovutus on doonorile ohutu, vajab organism taastumiseks aega. Eelpoolmainitud arvud on ka selgituseks miks ei saa loota ainult olemasolevatele (püsi)doonoritele, STUDIOOSUS
11
TALTECH+ ANNA SOONISTE
4
5 P Õ H J U S T, M IK S VÕT TA T U D EN G IVA R I
Kas mäletad veel neid viimaseid pingelisi aastaid gümnaasiumipingis, mil küsimus „Mida ma pärast keskkooli lõpetamist edasi teen?“ tundus kõige stressirohkem, aga samas põletavam ning uudishimu tekitavam küsimus eales? Sel aastal astus 12. klassi umbes 7000 kooliõpilast ning suurem osa neist asub üsna pea vastuseid otsima elu muutvale küsimusele – kuhu ja mida minna õppima? Meil tudengitena on erakordne võimalus neid samu noori kaasvõitlejaid toetada oma tee valimisel, kutsudes nad üheks päevaks koolipingist tudengiellu ning jagades nendega ülikoolielu võlusid ja valusid. Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasena oled Sa oodatud uude TalTechi Tudengivarju broneerimissüsteemi, kus saad mugavas veebikeskkonnas kirja panna ajad, mil Sul on võimalik kooliõpilastele enda eriala tutvustada. Miks peaks üks tudeng võtma tudengivarju? Siin on Sulle 5 põhjust, kuidas aktiivne tudeng võimalusest kasu saab. 12
STUDIOOSUS
1) Näita, kui põnev on Tallinna Tehnikaülikoolis õppida ja eriti veel Sinu erialal! Oled Sa infotehnoloogia, majandus-, inseneri-, loodusteaduskonna või hoopis Eesti Mereakadeemia tudeng, igaühel on oma põhjused ja motivatsioon valitud õppekaval läbi käia kõik ülikoolielus ette tulevad tõusud ja mõõnad. Alla andmine ei ole tulnud kõne allagi, sest lisaks igaühe esialgsetele eesmärkidele, mille hulgas on kindlasti olulisel kohal kõrghariduse omandamine, on ülikool toonud ellu rohkelt põnevust ning uusi oskusi ja teadmisi – oma kätega arvutimängude loomine, robotite ehitamine, äriplaani koostamine, Euroopa Komisjoni näidisistungitel osalemine või külalisõppejõud, kes suudavad iga raku Su kehas elevusest värelema panna. Need on hetked, mis on jagamist väärt ja miks mitte jagada neid tudengivarjudega.
TALTECH+
2) Ole inspiratsiooniks noortele tegusatele kooliõpilastele. Noored, kes tulevad tudengivarjuks, seisavad teelahkmel, mis määrab nende tuleviku. Kirg, mida tudengid näitavad üles oma eriala vastu, on üks olulisemaid väärtusi, mida koolinoortega jagada. Säde tudengi silmis on just see, mis üht kooliõpilast inspireerib, sütitab ning talle teed näitab. 3) Tutvusta tudengivarjule oma lemmiktudengiorganisatsioone! Kui oled mõne tudengiorganisatsiooni liige, siis tudengivarjude võtmine on suurepärane võimalus tekitada kooliõpilastes juba varakult huvi ülikooli tudengielu ning organisatsioonide vastu. Õppetundide vahepeal näita tudengivarjule oma lemmiktudengiorganisatsiooni, tutvusta organisatsiooni liikmeid ning eesmärke ja värba uusi liikmeid juba varakult. 4) Tutvu samast erialast huvitatud noortega ja loo väärtuslikke kontakte tuleviku tarbeks. Usun, et oleme kõik nõus, kui ütlen, et Eestimaa on üks ütlemata pisike koht siin maamuna peal ning tudengivari, kellele otsustad tänasel päeval ülikoolielu tutvustada, on väga suure tõenäosusega Sinu tulevane kolleeg või äripartner. Ülikool on lisaks teadmiste ja oskuste omandamisele kindlasti ka koht, kus tutvuda uute inimestega ning luua väärtuslikke kontakte tuleviku tarbeks. Kooliõpilastega suhete loomine ning kontakti hoidmine ka tulevastel aastatel on üks viis, kuidas olla edukam! 5) Võta õppeaasta jooksul 5 tudengivarju ning TalTechi nõustamiskeskus kingib Sulle TalTechi meenetepoe kinkekaardi! Tallinna Tehnikaülikooli nõustamiskeskus soovib tunnustada tublisid ja aktiivseid tudengeid, kes tutvustavad ülikooli tulevastele sisseastujatele. Iga tudeng, kes võtab õppeaasta jooksul vähemalt 5 tudengivarju, saab kingituseks TalTechi meenetepoe kinkekaardi! Kui tunned, et soovid tutvuda uute ja huvitavate inimestega ning seejuures näidata kooliõpilastele ülikooli põnevat ning väljakutset pakkuvat tudengielu, siis pane sobivad ajad kirja Tudengivarju broneerimissüsteemi taltech.ee/tudengivari. STUDIOOSUS
13
TUDENG TEGUTSEB JOHANNA KOOBAK ERAKOGU
5
TO UR D E TA LT EC H 1 . ETAP P : INSEN ER IT EA D U S KO N N A Ü L IÕ P IL A S KOGU INSÜK (INSeneriteaduskonna ÜliõpilasKogu) on ülikooli suurim tudengiorganisatsioon. Meiega liitumise privileeg kuulub vaid TalTechis õppivatele inseneridele. INSÜK koondab sadu tudengeid, kes on leidnud siit vägevaid tegevusi, eluaegseid sõpru ja ahvatlevaid karjäärivõimalusi. Meid võib võrrelda küll suure sipelgapesaga, kuid oma asja teeme hästi ja meie projektid tähelepanuta ei jää. INSÜKi töömahukaim valdkond on inseneeriateemalised üritused, mille publik ulatub TalTechi enda tudengitest teisele poole maakera välja. Võistleme sildade ehitamises, olgu käepärast teras BRICO, paber BuildIT või spagetid Spagetisilla võistluspäeval. Õpime uusimaid ehitustehnoloogiaid koos töötavate ehitusinseneridega BuildIT konverentsil ning kuidas tuuma- ja vesinikkütus võib päästa maailma TalTech Energy Conference’i töötubades. Teoreetilised teadmised viime praktikas ellu Betoonitalendil ja Surväivalil. Meie tähtsaim vara on liikmeskond. Suuri projekte korraldades jälgime, et meie liikmed koguksid uusi oskusi ja kontakte ning oleksid rõõmsad tehtud töö üle. Igal semestril organiseerime koolitusi, spontaanseid koosviibimisi ja erinevaid motivatsiooniüritusi. Tähistame Halloweeni, korraldame Õuduste Ööd, kanuumatkasid, pubirallisid, saunaõhtuid jms. Kindlustame oma liikmetele laia silmaringi ning külastame ettevõtteid või kutsume neid enda juurde. Kindlasti ei unusta me ära ka juba lõpetanud aktiviste. INSÜK Vilistlaskogu liikmetel on võimalik endiselt meie tegemistest osa saada ning neilegi on meil eraldi üritused.
14
STUDIOOSUS
Üritused üritusteks, mida on meil sellist, mida teistest organisatsioonidest ei leia? Reisimine. INSÜK kuulub üleeuroopalistesse inseneriühingutesse, mille kaudu jõuab meie tudengite hääl europarlamendi lauani välja. Teine taolistesse ühendustesse kuulumise magus maasikas on see, et meie liikmetel tekib aastas mitmeid soodsaid võimalusi köitvatel väliskonverentsidel käia. Peale selle käime suusareisidel, teistel ülikoolidel külas, matkamas jne. Aktiivne koostöö ülikooliga. INSÜK esindab kogu meie ülikooli inseneritudengkonda. Kui miskit on ülikoolielus valesti, karjume kõigi tudengite eest ning töötame kõvasti selle nimel, et tudengite arvamust võetaks olulistes otsustes arvesse. Inseneriusu levitamine. Peale Eesti suurima ehituskonverentsi BuildITi korraldamise käime insenerialadest rääkimas koolides ning viime läbi kihvte töötubasid. Organisatsioonisiseselt seame esimesele kohale hea hariduse ning jälgime, et INSÜK tõstaks kirge ja pühendumist õppimisse. Insenerid hoiavad kokku!
TUDENG TEGUTSEB
STUDIOOSUS
15
TUDENG TEGUTSEB
6
LIISA-LOTTA LOKK
ERAKOGU
MA JA N D U S T EA D U S KO N N A Ü LIÕ P IL A S KO G U - M T ÜK Moodustame edumeelse õhkkonnaga üliõpilasorganisatsiooni, kuhu on koondunud aktiivsed majandustudengid, et esindada oma teaduskonna üliõpilaste huve ja olla lüliks tudengite ning teaduskonna juhtkonna vahel. Siiski pole see kõik nii stoiliselt akadeemiline, peamiseks MTÜKiga liitumise motivaatoriks on lisandväärtus, mida pakume ülikooliõpingute kõrvale. MILLEGA TEGELEME? Korraldame põnevaid üritusi ning eelkõige meile endile huvipakkuvaid projekte, sest ülikoolis õppimine ei pea olema vaid poolvillane rööprähklemine. Selle jaoks on meil neli erinevat tegevusvaldkonda: sotsiaal-kultuur, haridus, personal ja turunduskommunikatsioon. Kõigil neil on juhid, töörühmad, eraldiseisvad ülesanded ja traditsioonitruud ettevõtmised. Läbi aastate oleme korraldanud näiteks teaduskonna rebaste ristimist, kevadbanketti, investeerimis- ja ettevõtlusõhtuid ning töövarjuprojekti. Mainimata ei saa jätta ka OPS: Omanda, Panusta, Saavuta! ettevõtlus- ja investeerimisteemalist seminarisarja, kuhu on kutsutud kõnelema ja praktilisi harjutusi läbi viima vaid oma ala tegijad, et pakkuda tudengitele võimalust kiirendada oma edukaks saamise teekonda. Rääkides tarkusest – MTÜKis toimetab ka raamatuklubi, nii et, lugemishuviline, jalad selga ja sea sammud meie kontori poole! KUST MEID LEIDA? Meie alati naeru täis kontor asub SOC-maja esimese korruse tagumise seina ääres, otse E&Y Lounge’i kõrval. Siit võid leida inimesi õppimas, projekti koosolekuid pidamas ning lihtsalt muhedas seltskonnas kohvi nautimas. Kontori uksed on huvilistele alati avatud, seega ära pelga sisse kiigata ja juttu puhuma tulla. LIITUMINE JA BUDDY-SÜSTEEM Kui mõtled liitumise peale, aga kontor tundub siiski koletuslik koht täis võõraid inimesi, siis ära muretse, sest igale uuele liikmele määratakse just tema iseloomujoontele ja huvidele vastav mentor ehk buddy, kes hõlbustab organisatsiooni sisseelamist. Buddy on inimene, kes viib sind kurssi organisatsioonis toimuvaga, kutsub projektides kätt külge lööma ja on sõbralik nägu, kellega koos end uues seltskonnas kodusemalt tunda. Esimees Joosep: „MTÜK teeb pidevalt koostööd teiste orgidega. Nähes kui ägedad inimesed on arendamas tudengiaktivismi püüan ka mina anda oma panuse ja näidata kõikidele liikmetele, nii uutele kui ka vanadele, kui palju me suudame koos korda saata.“ Huvi korral on MTÜKi tegemistega võimalik tutvuda meie Facebooki ja Instagrami lehelt: TalTech Majandusteaduskonna Üliõpilaskogu.
16
STUDIOOSUS
TUDENG TEGUTSEB
STUDIOOSUS
17
TUDENG TEGUTSEB
ITÜK TRIIN SARAPUU
7
ERAKOGU
IT-teaduskonna üliõpilaskogu on organisatsioon, mis ühendab ning esindab IT-teaduskonna tudengeid. Panustame aktiivselt sellesse, et ülikooliaastad oleksid meie endi ja kaastudengite jaoks võimalikult põnevad ning vaheldusrikkad. Igal aastal korraldame suurt hulka üritusi, mille seas on nii harivaid kui ka meelelahutuslikke ettevõtmisi. ITÜK annab huvilistele võimaluse end erialaselt arendada erinevate töötubade ja koolitustega, mis toimuvad sageli koostöös tuntud IT-firmadega. Haridusvaldkonnas on üheks meie oluliseks ürituseks igal sügisel toimuv IT-ametite päev, mis aitab gümnaasiumi abiturientidel ning ülikooli esmakursuslastel saada paremat ettekujutust karjäärivõimalustest ITvaldkonnas. Samuti võimaldab tudengitel oma tulevaste tööandjatega esmast kontakti luua kevaditi toimuv Praktikakohvik, kus tudengid saavad tutvuda esindajatega ettevõtetest, kellel on pakkuda praktikavõi töökohti. Lisaks hariduslikele tegemistele korraldab ITÜK ka mitmeid meelelahutuslikke sündmusi. Üks meie esimestest sügisel toimuvatest üritustest on juba aastaid olnud lõbus meeskondlik seitsmevõistlus “Don’t Do IT”, millest osavõtjad saavad end proovile panna erinevate tiimitööd, loovust ja täpsust testivate ülesannetega. Kaks korda aastas korraldame traditsioonilist IT kolledžis toimuvat Tudengibaari – üritust, mis toob kohale tudengid, õppejõud ja teised teaduskonna töötajad ning annab võimaluse omavahel suhelda vabas õhkkonnas. 18
STUDIOOSUS
TUDENG TEGUTSEB
ITÜK võimaldab nii uutel kui ka vanadel liikmetel ulatada abikäsi kõigis väljatoodud projektides ning ka paljudes sellistes, mis mainimata jäid. Samuti julgustame oma liikmeid ise uusi ideid välja pakkuma ja neid ellu viima. Ürituste korraldamine annab väärtusliku võimaluse enesearenguks ning aitab silma jääda firmade esindajatele, kellega oma projektide raames palju suhtleme. Üliõpilaskogusse kuulumise suur eelis on, et see koosneb ainult ühe teaduskonna tudengitest. Tänu sellele on liikmetel lihtne koolitööga abi saada ning leida inimesi, kellega erialastel teemadel arutleda. Samuti on meil ajaveetmiseks oma ruumid koguni kahes hoones – IT majas ja IT kolledžis. Kõige olulisem on aga see, et ITÜK seisab kõigi IT-tudengite eest ning lahendab erinevaid IT-teaduskonnas õppimisega seotud probleeme, olgu selleks siis mure õppeainega, õppejõuga või õppekavaga. Meile võib igal ajal külla tulla või pöörduda meie poole meiliaadressil kontakt@ituk. ee. Samuti saab meie tegemistega lähemalt tutvuda meie kodulehel ituk.ee.
STUDIOOSUS
19
TUDENG TEGUTSEB
8
Loodusteaduskonna Üliõpilaskogu on aktiivseid Loodusteaduskonna tudengeid ühendav organisatsioon. Meie peamine eesmärk on edendada aktiivset tudengielu Loodusteaduskonnas – meil on igakuised koosolekud, motivatsiooni- ja õpiõhtud, väga meeleolukad talvepäevad ja muud suuremad üritused, näiteks Tunne Oma Teadust. LÜK on oma liikmete nägu, anname sõna neile. Miks liitusid LÜKiga? Kristjan (2013*): „Aus vastus oleks see, et lubati tasuta toitu, aga juba siis oli soov ja tahe teaduskonna elu edendada.“ Aileen (2020): „Õppimine on paratamatus aga sotsiaalset elu saab ise mõjutada. Olgem ausad, veeta aasta ilma mõne peo või õpiõhtuta on muserdav.“ Maarja (2016*): „Teatavasti tuleb tudengipõlvest viimast võtta. YÜNi korraldatud üritused lõid organisatsioonist väga hea mulje. Loomulikult jäin ma edasi ka LÜKi liikmeks.“ Mia (2018): „Ma ei olnud kooliajal eriti aktiivne ja otsustasin seda muuta, LÜK tundus minu jaoks ideaalne koht.“ *Nii Kristjan kui ka Maarja liitusid esmalt LÜK-i eelkäija YÜN-i ehk matemaatika- ja looduteaduskonna üliõpilasnõukoguga. Eredaim mälestus? Helena: „Siiani toob naeratuse näole see, kui palju toredaid ja motiveeritud rebaseid selleaastaselt infoõhtult läbi käis.“ Kristjan: „Kunagi toimus rebaste ristimine Glehni lossis ja vandelugejana on see omaette kogemus.“ Aileen: „Motivatsiooniõhtu – see, kuidas Hardi hammustas Evelynile korraliku sinika.“ Maarja: „Rebaste ristimised on alati palju emotsioone tekitanud.“ Mia: „Talvepäevad, sh parim osa on stiilipidu.“ 20
STUDIOOSUS
HELEN PAIS ERAKOGU
LÜ K
Miks Sulle meeldib LÜK? Kristjan: „Täielik kompott erinevaid inimesi, erinevad üritused, mida me korraldame ja samuti saab teaduskonna tudengite elu paremaks muuta.“ Helena: „LÜKikatega kehtib reegel: mida kauem nendega koos viibid, seda lõbusam hakkab ja seda utoopilisemad ideed hakkavad välja kooruma.“ Maarja: „Ei juhtu väga sellist asja, et nii palju inimesi korraga on n-ö minu inimesed. Meie inimesed on lõbusad, laia silmaringiga ning julged.“ Mia: „LÜKis on kõige toredamad inimesed, keda kunagi kohanud olen.“ Ootused vs reaalsus Helena: „Tsiteerides 2019. aasta infoõhtu kirjeldust: „Soovid kogeda aktiivset tudengielu, korraldada ja osa võtta toredatest sündmustest, saada uusi põnevaid tutvusi ning uue rea oma CVsse?!” Nüüd saan kinnitada, et seda kõike olen ma tänu LÜKile saanud ja palju muudki! Mida veel ühelt tudengiorganisatsioonilt oodata?“ Kui sul tuli soov liituda LÜKiga, siis kirjuta Facebookis Mia Petersonile või saada kiri loodusyk@gmail.com. Jälgi meid Instagramis @taltech_lyk ja Facebookis TalTech Loodusteaduskonna Üliõpilaskogu ehk LÜK.
TUDENG TEGUTSEB
STUDIOOSUS
21
TUDENG TEGUTSEB TAAVI TAMM
9
ERAKOGU
EMER A Ü K
Ahoi! Meie tuultes, lainetes ja tormides karastunud TalTech Eesti Mereakadeemia Üliõpilaskogu missiooniks on TalTech EMERA üliõpilaste hariduslike ja kultuuriliste arenguvõimaluste edendamine ning üliõpilaste toimetuleku eest seismine. Sel aastal tüürib meie armsat ning seiklusterohket Üliõpilaskogu viieliikmeline juhatus, mis koosneb esimehest ja neljast aseesimehest. Igal juhatuse liikmel on oma tegevusvaldkonnad, mille tööd ta koordineerib. Üliõpilaskogu tegemistele aitavad kaasa kõik meie suurepärased liikmed, kes on alati naerusuised ning nagu tõelistele merakarudele kohane, on neil sõltumata olukorra keerukusest alati lahendus olemas. Meie juhatuse esimees on Kristiina Peterson. Meie esileedi on kui särav täht taevas, kes näitab teistele juhatuse liikmetele alati õige kursi kätte ning aitab meid tüürida õigesse sadamasse. Lisaks on meie laeva pardal veel kaks tulevast kaptenit ning suurepärase huumorimeelega põlist meremeest, Olari Verev ja Mihkel Šesterikov, kes on mõlemad meie juhatuse raudvara ja kellel ei jää kunagi midagi märkamata. Olari on meie turundus- ja kommunikatsioonijuht ja Mihkel haldusjuht. Meie juhatuse kaks rohelist ning veel nii-öelda madruse staatuses olevat jungat on Karel-Sander Kljuzin, kes on majandus-, arendus- ja integratsioonijuht ja Taavi Tamm, kes on haridus- ja sotsiaalvaldkonna juht. Karel on meie üliõpilaskogu kiirus ja tublim sportlane. Tegu on mehega, kellel on alati oma arvamus ja lahendus olemas, samuti on tegu Eesti meistriga 800m jooksus. Taavi õlul lasub lisaks haridus- ja sotsiaalvaldkonna juhi kohustustele ka Esinduskogu eesistuja roll. Sel aastal on meil kavas palju huvitavaid projekte, ettevõtmisi ning üritusi nagu MEREKA ÜK tutvumisõhtu, jõulupidu, Mereka Cup ning paljud koostööprojektid teiste teaduskondadega, mis loovad teis kõigis ülima ühtsustunde ning aitavad rikastada Sinu veedetud aega meie Mereakadeemias. Me kutsume teid kõiki üles ühinema meie merehõngust ning värskusest pakatava üliõpilaskoguga. Vahet pole, kas sul on pea kohal cumulonimbused, tähistaevas või päikesepaiste, me aitame teid alati. Võtkem osa meie üritustest ja lennakem oma ideedega termosfääri. Seniks töötage nagu kaptenid ning lõbutsege nagu piraadid!!!!!!
22
STUDIOOSUS
TUDENG TEGUTSEB
STUDIOOSUS
23
ARVAMUSNURK
M E N T E ET MANU Kirjutatud aastal 2018 ÜE stipendiumikonkursi raames
10
ANNE-MARY LÄLL
Eestis on 7 bakalaureuseõppe õigusega ülikooli, mis kumulatiivselt toodavad umbkaudselt 3000 lõpetajat aastas. Kõigil neil on kõrgharidust tõendav paber. Enamus peavad end oma valdkonna spetsialistiks ning ootavad, et ettevõtted neid avasüli kogemustega töötajatest kõrgemalt tasustaksid. Nemad on enda poolt ju kõik teinud, käinud kolm aastat suuremal või vähemal määral ülikooli pinkidel niheledes pükse kulutamas. Statistikaameti uuringuid vaadates seda aga ei juhtu, sest miks muidu on Eestis nii palju noori, kes on töötud või ei tee erialast tööd? Nii mõnigi lõpetaja võib mõttes veeretada üsnagi muserdavat mõtet: „kõrgharidusega, aga siiski töötu“. Siin tulebki mängu asjaolu, et paberil ja paberil on vahe. Erinevate ettevõtete juhtidega haridusest vesteldes selgub, et tihtipeale eelistatakse ametikohta täitma kandidaati, kellel puudub küll erialast haridust tõestav diplom, kuid kellel on see-eest teadmised ja kogemused, mis ei ole ainult teoreetilised. Siinkohal on paslik tuua näide ehitussektorist, kus ettevõttel peab teatud toimingute tegemiseks seaduse järgi olema ettevõttes tööl vähemalt üks inimene, kellel on ette näidata B-pädevust tõestav dokument (nagu ehitusinseneridel on tasemepaberid). Selliste inimeste puhul on aga täheldatud, et nad ei ole praktilistes tegevustes eriti osavad. Kuivõrd suurtes ettevõtetes ei ole sellise inimese üleval pidamine probleemiks, siis väike-ettevõtjale valmistab see parajat peavalu. 24
STUDIOOSUS
ARVAMUSNURK
Igas koolis saadav õpe ja diplom on kindlasti omanäoline ja teistest erinev. Kõikjal kõlavad uhked loosungid ja neid tõestavad numbrid Tehnikaülikooli vilistlaste edulugudest on vaid imeväike märk sellest, et siin tehakse midagi teisiti kui mujal, midagi õigesti. Kindlasti võib põhjuseks pidada tõsiasja, et Tallinna Tehnikaülikool on Eestis ainukene ülikool, mis pakub inseneriharidust. Kuid kas sellisel juhul ei peaks neid edulugusid levima vaid inseneri erialade kohta? Ometi on edulood kiired tulema ka edukatest informaatikutest, edukatest ettevõtte juhtides, kelle tausta lähemalt uurides leiab jälje ka Tehnikaülikooli majandusteaduskonnast. See kõik peegeldab vaid üht: teoreetilised teadmised käivad praktiliste oskustega käsikäes. Erinevate aastate õppekavadega lähemalt tutvudes näeb, kuidas praktilisi oskusi aina enam väärtustama on hakatud. See ei väljendu mitte ainult sellest, et aasta-aastalt suureneb õppekavas kohustuliku praktika maht, vaid aina enam viiakse praktilisi töid läbi ka teoreetilisemates õppeainetes. See kõik annab tudengile laiaulatuslikumad teadmised ning tõstab ülikooli lõpetades ka nende väärtust tööturul. Kuid Tehnikaülikoolis ei õpita ainult õppekava täites. Praktilisi oskusi saadakse lisaks aktiivselt tudengielus kaasa lüües. Erinevad tudengiorganisatsioonid viivad aasta jooksul läbi kümneid, kui mitte sadu üritusi, kus saab oma oskusi proovile panna ning neid ka parandada. BuildIT, Spagetisild ja Brico on vaid üksikud näited, kus inseneritudeng saab mõistuse ja käed tööle panna. Kuigi üritused on tavaliselt teatava suunitlusega, siis on kõigil tipikatel vaba voli neil osaleda. See tähendab, et lisaks õppekavas sisalduvatele teadmistele saab läbi ürituste omandada teadmisi ka oma erialast väga kaugete valdkondade kohta. Just see teebki Tehnikaülikooli unikaalseks. Kuigi Tehnikaülikool ei ole kandnud alati sama nime, on ta alati kandnud samu väärtusi. Sõltumata asukohast või riigikorrast on selles asutuses alati pakutud parimat võimalikku tehnilist haridust. Tipikat eristabki teistest üliõpilastest tema taiplikkus ning oskus vajadusel lahendus ka ise valmis ehitada. Mente et Manu, in aeternum!
STUDIOOSUS
25
SPORDISEKTOR
SP OR DI KO O R DINAATOR I TEGE M I S T E S T SKEN SELGE
11
Eesti Akadeemiline Spordiliit korraldas 16-18.oktoober järjekordse ülimenuka spordiseminari, mis seekord toimus Narvas. EASLi spordiseminarid on mõeldud ülikoolide spordiesindajatele ja tudengitele, kes ülikooli spordile kaasa tahavad aidata. Spordiseminarid toimuvad tavaliselt kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Alati on väljas ka TalTechi delegatsioon, kuhu võid kuuluda ka sina, kui sul on huvi üliõpilasspordi vastu ja tahad panustada selle arengusse. Kolme aktiivse päeva jooksul räägiti ja kuulati loenguid olulistest, rohkemal või vähemal määral spordiga seotud tegevustest, osaleti aktiivselt töötubades, tehti palju sporti ja avastati Narva võlusid. Seminari esinejate hulka kuulusid oma ala spetsialistid ja asjaarmastajad. Üheks loenguks oli Narva spordiaktivisti Vladimir Vsivtsevi „Narva arendamine spordi kaudu“ kus ta tutvustas meile Narva sportimisvõimalusi ja rääkis millise arengu on Narva tänu spordile teinud. Lisaks loengutele sai palju ka ise füüsiliselt aktiivne olla. Reede õhtul käisime Narva linna peal matkamas, kus kohalik spordiaktivist Aet Kiisla tutvustas meile huvitavamaid objekte ning rääkis nende legende. Reede õhtul aga oli EASLi meelelahutustoimkond ettevalmistanud pingelise mälumängu, mille vastuste nuputamine oli paras pähkel. Laupäeva alustasime töötoaga „Ylisport“, kus panustasime üliõpilaste Suve- ja Talimängude keskkonna säästlikku arengusse. Arutasime probleemide üle kuidas saaksime Ylispordi ürituste ökoloogilist jalajälge vähendada ja olla rohkem keskkonna sõbralikud. Päeval saime teha palju füüsilisi tegevusi, käisime kõikide seminaril osalejatega enesekaitset õppimas Narva spordikeskuses, mis andis väga palju uusi teadmisi ja oli paras trenn laupäeva lõunasse. Kas teadsid, et Eestis on ainult kolm laskesuusa tiiru - kaks neist asuvad Lõuna-Eesti ja üks Narvas? Vladimir tutvustas meile seal asuvat spordikompleksi ja ta oli ettevalmistanud põneva sportmängu nagu „Laskejooks“, kus saime omal nahal proovida õigest laskesuusa relvast laskmist ja trahviringide tegemist. Laupäeva õhtut jäi lõpetama meeleolukas isetegevus, mis ei jäta külmaks mitte kedagi, selle nägemiseks peab aga ise järgmisel aastal kohale tulema.
26
S TSUED C ITOI O ON S UTSI T L E
SPORDISEKTOR
Pühapäeval külastasime Kreenholmi tekstiilivabrikut, mis oli omal ajal Euroopa suurim puuvillaketramise ja -kudumise manufaktuur ning mis pakkus oma hiilgeaegadel tööd enam kui 10 000le inimesele. Spordiseminari seekordseks üllatusesindejaks oli Eesti ajaloolane, poliitik ja haridusametnik Katri Raik, kes rääkis kuidas tema elurajad teda Narvaga on sidunud ja millega ta hetkel täpsemalt tegeleb. Kolm päeva täis põnevaid tegemisi, huvitavaid loenguid ja meeleolukaid seiklusi oligi taaskord läbi saanud ja sammud tuli seada tagasi kodu poole. Natukene tulevasest üritusest Taaskord on lähenemas esimene selle õppeaasta kolmest suurest üliõpilasmängust Ylispordi sarjas. 14.novembril sõidavad TalTechi tudengid Pärnusse, et tuua koju järjekordne Ylipalli võit. Ylipall on kolmeosalise ürituste sarja esimene üliõpilastele suunatud ülikoolide ja kõrgkoolide vaheline sportlik-meelelahutuslik mõõduvõtt. Üritust korraldab Eesti Akadeemilise Spordiliidu (EASL) Ylispordi meeskond. Kokkuvõttes antakse parimale ülikoolile või kõrgkoolile välja aktiivsus- ja tulemuskarikas. Mõõtu hakatakse võtma kokku 6 erineval alal, milleks on 3x3 korvpall, pimevõrkpall, pehmojalgpall, rahvastepall, korvpallivabavisked ja teatevõistlused. Autasustakse iga spordiala esikolmikusse jõudnud võistkondi. Kuid Ylipall pole pelgalt spordiüritus. Kõik teavad, kuidas tudengitele meeldib pidutseda ja seda saab ka Ylipallil. Päeva sportlikele võistlustele pannakse õhtul punkt vägeva rongkäiguga stiilipeole.
STUDIOOSUS
27
RETRO
Ü LIÕPILANE – MIKS SU H Ä Ä L EI H ÜÜA?
12
MAARJA LIPP / ESMAKORDSELT ILMUNUD 2017 NOVEMBER
Alles äsja möödus Eestis järjekordne valimiste periood ning (uued) omavalitsused said tervitada oma uusi eestkostjaid. Olete kindlasti kuulnud, et sel aastal laiendati otsustamisvõimalust ka 16-17 aastastele elanikele. See pole siin maailmas aga esimene juhus, kui soovitakse rohkem noorte arvamust kuulda võtta. Suheldes erinevate tudengitega, tuleb tihti üllatusega tõdeda, et mitmed meist ei tea oluliselt palju üliõpilasesinduse tööst või esinduskogu eksistentsist. Asjaolu, et Sina oled selle toreda, TTÜ tudengite esindajate poolt valmis meisterdatud ajakirja enda käte vahele võtnud, on muidugi juba väga rõõmustav. Jätkusuutliku tudengkonnana võiksime aga püüelda selle poole, et meist kõik oleksid esinduse tööst rohkem teadlikud ning tudengiellu kaasatud. Siinkohal võib kohe esitada ühe korduma kippuva küsimuse – kes või mis on TTÜ Üliõpilaskonna esinduskogu? Lühidalt öeldes on tegemist ühe osaga TTÜ üliõpilasesindusest, olles ühtlasi meie üliõpilaskonna kõige kõrgem otsustuskogu. Selle olemust kannab üsna hästi ka ingliskeelne nimi The Student Parliament, toimides sarnaselt Riigikogule. Hetkel jagunevad esinduskogu 15 liiget kahe komisjoni vahel: akadeemiline ning tudengielu komisjon. Esinduskogu liikmed on valitud aga igast valimisringkonnast (teaduskonnast või kolledžist) nendes õppivate kõikide üliõpilaste poolt. Iga ringkond saab seejuures oma tudengite koguarvule vastava aru mandaate – praegusel juhul inseneriteaduskond viis, infotehnoloogia teaduskond samuti viis, majandusteaduskond neli ning loodusteaduskond ühe mandaadi. Kui Sinu puhul on tegemist TTÜ üliõpilasega, siis rohkem kriteeriumeid esitatud pole ning oled igati oodatud esinduskogusse kandideerima. Seda on võimalik teha iga aasta veebruaris-märtsis, esitades avalduse ning asjaliku motivatsioonikirja. 28
STUDIOOSUS
RETRO
Tulles tagasi noorte inimeste arvamuseni, tuleb välja tuua ka esinduskogu vaieldamatult olulisim funktsioon. Selleks on seista kõigi 11 000 üliõpilase huvide ja heaolu eest Eesti ühes suuremas ülikoolis. Tudengiteks on täiskasvanud mõtlevad inimesed, kellel on absoluutne õigus ja ka kohustus kaasa rääkida teemadel, mis just neid kõige rohkem puudutavad. Koos lahendatakse nii haridustemaatilisi kui ka tudengielu ja keskkonda puudutavaid küsimusi või käiakse ise välja uusi ideid. Viimasel ajal on tööd tehtud näiteks erivajadustega tudengite ja füüsilise keskkonna kohta käiva seisukoha esitamise nimel. Samuti on toimunud arutelusid magistrantide tunniplaanide ning mitmete muude teemade üle. Lisaks valitakse tudengkonna esindajaid mitmetesse otsustuskogudesse nagu seda on TTÜ Nõukogu, kus kahekümne viiest liikmest kuus seisavad üliõpilaskonna eest. Loomulikult kantakse hoolt ka meie enda esinduslikkuse eest – esinduskogu kinnitab sobivad kandidaadid nii üliõpilaskonna juhatusse kui ka valib inimesed, kes oleksid TTÜ esindajad Eesti Üliõpilaskondade Liidus. Näeme, et esinduskogul on tõepoolest arvestatav roll ülikoolis, olles üheks kõlavaks hääleks TTÜ suunamisel ja juhtimisel. Veelgi märkimisväärsemaks saab pidada aga kogemusi ning elamusi, mis tudengite eestkostjale osaks saavad. Antud tööd tehes omandate hindamatud oskused näiteks dokumentide koostamisel, inimestega suhtlemisel, avalikel esinemistel, kuid sageli ka rahastuse ning projektide vallas, mida paljudel teistel noortel veel pagasis ei leidu. Samuti on võimalik kokku puutuda erinevate inimestega nii oma ülikoolist kui ka teistest kõrgkoolidest, kuid miks mitte isegi rahvusvahelisel tasandil. Tihti leitakse omale mõttekaaslasi kas või terveks eluks ja kontakte, kes aitavad edaspidises elus läbi lüüa. Loodetavasti kasvab meie tudengite teadlikkus võimalustest, kuidas end ülikooli ajal tõeliselt realiseerida. Kõik ei pea ega saagi olla orienteeritud esinduskogu liikmeks olemisele - huvitavaid kogemusi leidub ka erinevate tudengiorganisatsioonide näol, mis TTÜs tegutsevad. Samas sooviksin tervele TTÜ tudengkonnale panna südamele, et teil kõigil on võimalik esinduskogu valimistel hääletada. Iga hääl tuleva aasta ja ka järgnevate aastate esinduskogu valimistel on meie iseteadlikkuse triumfiks. Jääme koos üliõpilasesindusega pikisilmi ootama arvukaid kandideerimisavaldusi ning elektroonilisi hääletussedeleid näitamaks, et TTÜ tudengid saavad ja tahavad oma häält kuuldavale tuua!
STUDIOOSUS
29
KULTURNIK KARL LÄLL
N OV MBE R. T E KI A L L . S O E. FILMID KÄI MA . HEA .
13
Novembrikuu on kätte jõudnud, õhtud on pimedad ning külmad ning kui õppida enam ei jaksa, siis on aeg kätte võtta arvuti ning endale mõned head filmid tõmmata. Siin on kokku pandud väikene soovituste nimekiri, mida vaadata kui endal ühtegi ideed ei ole. 1. First Blood First Blood on film Vietnami sõja veteranist, kes on üle elanud sõjakoledused ja tulnud tagasi kodumaale, et avastada enda eest ühiskond, millega ta enam ei suhestu – Vietnami sõda on rahva arvamuse kohaselt halb ning sõdureid vaadatakse vildakalt. Kuidas tulla toime selles ühiskonnas? 2. A Man Called Ove Ove on tõre ja torisev 60-aastane mees. Kõik on vale ja halvasti. Naabrite koer on väikese saapa suurune, parim sõber halvatud ja poes ei ole kaupade hinnad õiged. Miks Ove on selline ja miks elu on selline, saame teada juba filmi käigus. Naerda saab palju. 3. American Graffiti Hea tuju film viimasest suvepäevast enne seda, kui kool jälle hakkab. Kruiisimine, rokk’n’roll ja täielik americana. 4. Blues Brothers Jätkates americana teemadel: There are 106 miles to Chicago, we have a full tank of gas, half a pack of cigarettes, it’s dark and we’re wearing sunglasses. Kui filmi soundtrack ei pane puusasid liigutama, siis ei pane miski. 5. Taxi Driver Kuulsat tsitaati “You talking to me?” teame kõik aga kes tervet filmi on näinud? Kindlasti väärt ajakasutus. Kriitilisema ühiskondliku tunnetusega inimesed saavad ka pärast filmi vaatamist lõpuks aru, et tervel kogukonnal inimestel on täiesti adekvaatsed isiklikud elulised põhjused EKRE valimiseks. 30
STUDIOOSUS
KULTURNIK
6. Senna Film, mis muutis seda, kuidas dokumentaale tehakse. Mitte ühtegi intervjuud, rääkivat pead ega jutustaja kommentaari. Ainult dokumentaalkaadrid, mis joonistavad kokku ühe põneva action-filmi. Erinevalt tavalisest action-filmist loob pingele lisakihi selle teadmine, et kõik, mida näed, on päriselt juhtunud, midagi ei ole lavastatud ja kuskil ei ole koreograafiat. Edu on päris edu, emotsioonid on ehedad ja ka kiirabiauto ei ole kohal efekti pärast. 7. The Sunset Limited Samuel L. Jackson ja Tommy Lee Jones. Rohkem ei olegi vaja öelda. 8. The Equalizer Film rüütlist valgel hobusel maailmas, kus ei usuta enam rüütlitesse ega valgetesse hobustesse. Kui näed midagi, mis on maailmas valesti ja tead, et sa saad selle halva õigeks seada, siis kas selle mitte tegemine on üldse võimalus? Denzel on bad-ass nagu alati. Kellel sellest jääb väheks, vaatab ka Training Day ära. 9. Heart of a Lion Endine neonatside juht soovib loobuda oma senisest elust ja luua uue perekonna naisega, kellel on varajasemast kooselust tumedanahaline poeg. Kuidas seletada väikesele poisile, et “jah, mul on need tätoveeringud aga need ei tähenda midagi.” Kuidas toime tulla oma endise kogukonnaga, kelle jaoks sa oled ikka veel liider kuigi sa seda ei soovi? Vägivaldse noorema vennaga, kes ei suuda uskuda, et sa loobusid kogust oma varajasemast elust, et olla mingi mulati armastaja? Vaadata tasub ka USAs tehtud American History X nimelist filmi. 10. The Last Dance Ei ole film vaid lühiseriaal. Kes koroonalukus olles ei näinud seda, siis tasub kindlasti vaadata. Enne The Last Dance’i vaatamist polnud ma kunagi ühtegi NBA mängu vaadanud ja ka TalTechi kodumeeskonnale olen kaasa elamas käinud harvemini kui julgen avalikult tunnistada. Suurepärane lühiseeria inimlikest väljakutsetest ka inimestele, kes on täiesti spordivõhikud. STUDIOOSUS
31
NIPINURK
E EL A RV E S TAMINE MAS ENDUSE TA
14
DORIS ABE
Oleme Studioosuses varem kirjutanud erinevates valdkondades kokku hoidmisest, näiteks kuidas kooliasju odavamalt saada ja kuidas lõbusaid asju teha, ilma et hiljem peaks eraisiku pankroti välja kuulutama. Nüüd, kus oled kooliaastasse enam-vähem sisse elanud, on aeg need teemad uuesti üles võtta. Räägime, kuidas koostada eelarve nii, et suudad sellest kinni pidada ning eluga seejuures rahul olla. Kust alustada? Võid kasutada mõnda eelarverakendust, mille kiire guugeldamisega leiad. Mitmed neist on täiesti tasuta saadaval ja väga mugavad. Samas võid julgelt kasutada ka tavalist Exceli tabelit või Google Sheetsi. Mõlemad pakuvad ka eelarvepõhja, et sa ei peaks täiesti tühja koha pealt alustama. Esimene samm Esmalt pane kirja kogu oma kindel sissetulek: stipendium, palk, vanaema antav taskuraha või muu, millest elad. Seejärel lisa vältimatud kulud, nagu üür, hügieenitarbed, ravimid, toit. Seejärel vaata, mis summa üle jääb ning saad hakata seda paigutama meeldivate asjade peale. Kuidas toidueelarvet teha? Üks variant on mingi number kirja panna, loota parimat ja siis kuu lõpus kiirnuudleid süüa. Mina eelistan nädalamenüüd ette planeerida. See tähendab, et jagan kuu peale arvestatud summa nelja nädala peale enam-vähem võrdselt ära ning enne nädala algust mõtlen välja kogu nädala menüü ja saan läbi ühe poeskäiguga nädalas. Siit ka boonusnipp: tee endale kõikide toidupoodide kliendikaardid, kuhu võid ise sattuda või kust pruugid koju tellida. Minu nädalamenüü sõltub väga tugevalt sellest, millised tooted parajasti allahinnatud on, mistõttu tulevad kliendilehed kõvasti
32
STUDIOOSUS
NIPINURK
kasuks. Kliendikaartidega saab enamasti ka lisaallahindluseid ning näiteks Rimi saadab ostuajaloo põhjal ka iganädalasi personaalpakkumisi. Aga restoranid ja koju tellimine? Jätame seekord vahele selle osa, kus meenutan, et mõistlik on enamasti ikka kodus süüa, kui eelarve on kitsas ning kui sa ei ole veel köögis kõige vilunum, siis nüüd on viimane aeg harjutama hakata. Ka selle juures aitab sind internet, mis on täis kõikvõimalikke retsepte kõigi raskusastmete ja hinnaklassidega. Siiski ei ole lootus kadunud! Loomulikult tahame end aeg-ajalt hellitada, mistõttu planeeringi oma eelarvesse juba sisse mingi summa, mille võib kulutada väljas söömisele või koju tellimisele ning julgustan teisigi seda võimalusel tegema, kuna muidu võib eelarvest kinni pidamine olla heidutav ning järjepidevus kaduda. Appi! Juba jääb puudu! Vahel juhtub, et juba kohe pärast vältimatute kulude arvestamist, leiad end miinuses. Siis on võimalik, et elad tõepoolest üle oma võimete (sel juhul peaksid leidma odavama elupinna või parema töökoha), kuid suurema tõenäosusega pead lihtsalt üle vaatama oma harjumused. Kas sa päriselt pead üksi kulutama toidu peale 100 eurot nädalas? Tegelikult ju mitte. Odavalt söömine võib samuti olla tervislik ja maitsev, kuid menüü tuleb lihtsalt läbi mõelda. Kas sa oled kohvijooja? Käid iga päev R-kioskist tudengikohvi ostmas, aga 1,5 eurot iga päev on nädala lõpus juba 10,5 eurot. Selle eest saab juba kilogrammi head kohvi. Üks nädal veel ja saad presskannu jne. Võib-olla peaksid MyFitnessi asemel hakkama käima TalTechi spordiklubis, kus on sama vahvad treenerid sama toredaid rühmatrenne andmas ning jõusaal ka täitsa olemas. Maksad juuksurile
STUDIOOSUS
iga kuu 70 eurot? Tegelikult on odavamaid ka, kes sama töö korralikult ära teevad. Ostad igapäevaselt pudelivett? Osta ühe korra natuke kallim korduvkasutatav klaasist või terasest pudel ning täida seda kraaniveega. Ostad iga raamatu, mida lugeda tahad? Raamatukogust saab tasuta ja pärast ei võta sinu lugemiskirg asjatult riiulis ruumi. Nimekiri nii-öelda elustiilikulutustest ja võimalustest nende muutmiseks mugavusest või kasutatavast tootest/teenusest ilma jäämata on otsata pikk, seega igaüks peab siinkohal ise näpu peale saama selle koha peale, kus kulutused ebamõistlikult suured on. Nota bene! Arvesta iga kuu kindel summa ka nii-öelda puhvriks. Kui see jääb kuu lõpus alles, siis läheb säästudeks. Kunagi ei tea, mis võib juhtuda – jääd ootamatult sissetulekust ilma, juhtub mingi õnnetus, mille tõttu kulutused järsult suurenevad või muu taoline olukord. Selleks puhuks on hea, kui sa ei ole opereerinud puhtalt nulleelarvega ning katastroof jääb käegakatsutavast kaugusest eemale.
33
HUUMOR
H A L VA H U U M O R I INSTITUUT Füüsika-, matemaatika- ja ehitustudengeile anti igaühele 150 dollarit ja öeldi, et nad peavad täpselt kindlaks tegema, kui kõrge on mingi hotell. Kõik kolm jooksid kohe minema, hingega asja juures. Füüsikaüliõpilane ostis mõned stopperid, hulga kummipalle, taskuarvuti ja kutsus kokku mõned sõbrad. Ta pani ühe neist katusele, ülejäänud alla pealtvaatajaid eemale hoidma, laskis ülalt palle alla loopida, mõõtis palli kukkumiseks kulunud aega ja arvutas hotelli kõrguse. Matemaatikaüliõpilane ootas kuni, päike hakkas loojuma, otsis siis välja malli, mõõdulindi, mõõtis varju pikkuse ja langemisnurga ning kasutades trigonomeetriat leidis ehitise kõrguse. Kui need kaks tudengit järgmisel päeval tulevase inseneriga kokku said, oli tollel hirmus pohmelus. Kui siis matemaatik ja füüsik küsisid, kuidas tema hotelli kõrguse leidis, vastas ta: “Läksin hotelli administraatori juurde, andsin talle 10 dollarit ja küsisin, kui kõrge hotell on ning läksin siis baari happy hour’it pidama.” *** Füüsikaprofessor, kelle arvates füüsika pole mitte õrnema soo jaoks arusaadav teadus, võtab vastu eksamit noorelt naistudengilt. Peale pooletunnist pusimist ütleb ta: “Tütarlaps, teil pole küll siin koolis midagi teha! Korjake parem oma asjad kokku ja minge mehele!” Tüdruk puhkeb nutma ning seab sammud ukse poole. Õppejõud viskab talle selja tagant hindava pilgu ja kutsub ta ukse vahelt veel tagasi. “Nojah,” lausub professor: “te olete ikka päris inetu, kes teid ikka tahab.” ... ja kirjutab matriklisse kolme. *** Isa kiri tudengist pojale: “Saadan Sulle pojake, nagu Sa palusid, kümme krooni! Samas pojake, pööran tähelepanu asjaolule, et 10, kirjutatakse ühe, mitte kolme nulliga!” *** Millised on kaks hädavajalikku asja, mida tudeng peab kaasas kandma, ükskõik kuhu ta ka ei läheks? Lusikas, juhul kui kusagil süüa antakse, ja õpinguraamat, kui kusagil arvestuse saab. *** Füsioloogia eksamil küsitakse tudengineiult: “Kus asub inimesel vestibulaaraparaat?” “Kehal.” “Kuskohas kehal?” on komisjon huvitatud. Tütarlaps näitab ebalevalt rinnale. “Miks te arvate, et vestibulaaraparaat asub tingimata seal?” “Kurvides kisub.”
34
S TSUED C ITOI O ON S UTSI T L E
HUUMOR
TE S T: M IL LI N E ON SI N U TI PI KA DN A? Pool semestrit on linnulennult möödas ning käes on aeg uurida, kui hästi Sa tegelikult oma ülikooli tead. Tee test ning saa teada!
KÜSIMUS 1: MILLISTES LINNADES ASUVAD TALTECHI KOLLEDŽID? A. Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva (1p) B. Tallinn, Tartu, Valga, Narva (2p) C. Tartu, Kuressaare, Valga, Pärnu (3p) D. Tartu, Kuressaare, Kohtla-Järve, Jõhvi (4p) E. Tartu, Kuressaare, Kohtla-Järve (5p)
KÜSIMUS 2: MITU HOONET ON TALTECHIL TALLINNAS? A. A. 3 – peamaja, Mektory, Emera (4p) B. 5 – peamaja, ITC, ICT, SCI, Mektory (2p) C. 8 – peamaja, ITC, ICT, SCI, Mektory, TEX, Emera, Tõnismäe (3p) D. 10 – peamaja, ICT, ITC, SCI, Mektory, TEX, Emera, Tõnismäe, spordihoone, puidumaja (5p) E. 13 – peamaja, ICT, ITC, SCI, Mektory, TEX Emera, Tõnismäe, spordihoone, puidumaja, FBI, LTC, Narva mnt 5 (1p)
KÜSIMUS 3: MITU ÜHIKAKOHTA ON TALTECHIL? A. 2100 (1p) B. 2200 ( 3p) C. 2300 (5p) D. 2400 (4p) E. 2500 (2p)
KÜSIMUS 4: MIS ON MEKTORY? A. Innovatsiooni- ja startup keskus (3p) B. Inkubaator (1p) C. Innovatsiooni- ja ettevõtmiskeskus (4p) D. Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus (5p) E. Inkubaator- ja ettevõtmiskeskus (2p) KÜSIMUS 5: 5. MILLINE ON UUE LOODUD TUDENGIVEEBI AADRESS? A. Tipikas.tudeng.ee (3p) B. taltech.tudeng.ee (4p) C. Tudeng.taltech.ee (5p) D. Tudengiveeb.taltech.ee (2p) E. Taltech.tudengiveeb.ee (1p)
1-5 punkti – käid küll ülikoolis, kuid ei tea selle kohta eriti midagi. Hoia silmad lahti, sest kunagi ei või teada, millal järgmine loeng just puidumajas toimub või ühikas peavarju vajad. 6-10 punkti - Tead ülikoolist nii mõndagi, kuid ka häguseid teadmisi on päris palju. Mine jaluta ning tutvu ülikooli kampusega või surfa hoopis tudengiveebis 11-15 punkti – Oled oma teadmistes keskpärane. See ei ole üldse halb, kuid alati saaks paremini. Tutvu Mektory ning teiste hoonetega ning avasta TalTechi tõeline ilu. 16-20 punkti – Ainult mõne üksiku küsimuse vastus läks natukene valesti. Tubli! Tead TalTechist rohkem kui keskmine tudeng. 21-25 punkti – Tunned TalTechi läbi ja lõhki ning Sind juba ei narrita! Jaga oma teadmisi ka teistega liitudes tudengivarju programmiga.
STUDIOOSUS
35
HUUMOR
Studioosuse ristsõnaosakonda abistab Kuma