2011 Veebruar

K

ne 1 201 i! hom oon us e ja vis ulem eiln uro ka t us: gi E ärata nd den b mä esi - Tu us või las õpi ead arid Üli e h er - H e T ant

e!

d Ger

Tip Vab ika Ole dv aai ots ust a nei llut aja dp ava - ka iira d ta ndi ma dee as T tul ri e oom sin t! dus p ea! kog uss

T T Ü T U D E N G I L E H T . V E E B R UA R 2 011

„ÜKSIK MEES“

07. veebruaril kell 19.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€, kaasa TASUTA karastusjook Hinnatud moekunstniku Tom Fordi debüütfilmi, mis on 1962. aasta Kuuba kriisi aega kantud visuaalselt efektne ning erakordselt stiilne romantiline lugu katkenud armastusest, inimolemuse üksildusest ja elu väikeste hetkede olulisusest. Los Angeleses inglise keelt õpetaav professor George Falconeri üritab leida elu mõtet pärast oma pikaaegse elukaaslase Jimi hukkumist autoõnnetuses. Ühe lämbe päeva jooksul kerib George minevikku, kohtub inimeste ja situatsioonidega, mis ei suuda veenda teda tuleviku mõttekuses, ning otsib lohutust oma pikaaegse sõbra Charlie seltskonnast, kes maadleb omaenda saatust puudutavate probleemidega.

„POLLI PÄEVIKUD“

07. veebruaril kell 21.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€, kaasa TASUTA karastusjook 1914. aasta baltisakslaste valitsetud Eestis jõuab 14-aastane aadlitüdruk tagasi mõisa, kus pinged maad jagavate sakslaste, venelaste ja eestlaste vahel on jõudnud haripunkti.

Samal ajal kui tüdruku teadlasest isa hoiab perekonda oma julma kontrolli all, peidab mõisapreili eestlasest mässajat (Tambet Tuisk) – alguses uudishimust ja siis trotsist, andes tõuke pidurdamatule ahelreaktsioonile. „Polli päevikud“ maalib lummava kuid kummitusliku pildi 20. sajandi algusaastate Saksamaa Keisririigi ja Vene Tsaaririigi ristumisteele jäänud ning hukule määratud ühiskonnas valitsevatest rusuvatest meeleoludest.

„BAADER MEINHOFI KOMPLEKS“

14. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – Kaks piletit ühe hinnaga! Võta sõber kinno kaasa!

Seitsmekümnendate Saksamaa. Pommirünnakud, terrorismihirm ja hirm sisevaenlase ees raputab noort ning habrast Saksa demokraatiat vundamendini välja. Natsipõlvkonna lapsed peavad vägivallarohket sõda nende arvates uuenäolise fašismi vastu - see on Ameerika imperialism, mida toetab natsiminevikuga Saksa ladvik. Soovides luua uut, inimlikumat ühiskonda, kuid valides oma võitluseks ebainimlikke vahendeid, nad mitte ainult ei külva terrorit ja verevalamisi, vaid kaotavad ka omaenda inimlikkuse. Mees, kes neid mõistab, on ühtlasi ka nende tagaajaja - Saksa politseipealik Horst Herold.

„KIIRE RAHA“

21. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€, kaasa TASUTA karastusjook Jens Lapiduse bestselleri esimese osa ekraniseering on realistlik ja ettearvamatu Stockholmi noir kolmest tüübist, kes üritavad narkoäriga kiiret raha teha.

Ahnus seob väikelinnast pärit majandustudengit Johan JW Westlundi, serblaste maffiabossi Mradot ja tšiili taustaga vanglast plehku pistnud Jorget. JW teenib tudengieluks vajalikke taskuraha maffia autojuhina, ent hakkab karjääriredelil peagi tõusma. Eriti keeruliseks muutub kriminogeensete sõprade ja ihaldatud eluviisi sobitamine siis, kui JW ellu tuleb kaunis sõbratar Sophie.

NOORED KOOLI NÄITAB FILMI „HELENE ELUKOOL“

28. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – TASUTA, üles astub külalisesineja Ideaalne õpetaja annab õpilastele oma ainet edasi arusaadavalt, vaimustunult ja kirglikult. Ta on süsteemne, tal on autoriteeti, ta tekitab õpilastes aine vastu huvi.

Ideaalne õpetaja on tolerantne, sõbralik ja suhtub erinevate võimetega õpilastesse toetavalt, täiendab ennast, teeb koostööd kolleegidega ning jälgib euroopalike kultuuritavade põhimõtteid. Aga kust alustada, kui sa oled 22 ja seisad esimest korda elus ühe maakooli klassi ees? Mille vahel tuleb valida, et olla hea õpetaja?

PEATOIMETAJA VEERG

SISUKORD Eighties Coming Back / 4 Nüüdsest saab võtta piiramatu arv vabaaineid / 5 Üliõpilasesindus: Eilne ja homne / 6 Esinduskogu vs esindus / 8 Ole otsustaja TTÜ üliõpilaskonnas - kandideeri! / 8 Tipikad vallutavad taas Toompea / 10 Kaidi Tahula Peatoimetaja

Mis siis, kui...

ETÜN väljasõitude sari: Klassiruumist praktikasse ja tagasi / 11 IT-praktika ja miniseelik / 13

Jaanuarikuus oli Riigikogus lugemisel õppelaenu hüvitamise seadus, mis aga lükati tagasi. Mõned sosistavad, et varsti peaks uuele arutusele minema ka mittetallinlastest tudengite piletihinna määrus, kuid kas ka läheb – kes seda meie muutuvas maailmas teab. Vaikselt tekib tunne, et riigile pole tudeng oluline. Õppemaksud on kõrged, laenuintressid tudengile üle jõu käivad, piletihinnad

kullakangi väärtusega, maksud suurenevad, hinnad tõusevad... Ainult raha jääb kogu aeg vähemaks. Märtsikuu Studioosussesse ootame Sinu tagasisidet, tudeng – mida teha, et elu lihtsamaks ja paremaks läheks?

Kõigest hoolimata – ilusat Vabariigi aastapäeva, iseseisvuspäeva ning valentinipäeva!

Hurmava tudengilinna külastus Hollandis / 14 Põsemusi Itaaliast / 15 Intercultural speaking club / 16 View on the Intercultural Speaking Club / 16 COPENHAGEN / 17 TIPIKAD PROGRAMMIS „NOORED KOOLI“ / 18

What if...

The first reading of the Bill on Amendments to the Study Allowances and Study Loans Act took place in January at the Riigikogu, but it was rejected. Some whisper that soon the non-Tallinn students’ public transportation ticket price regulation will be discussed once again, but who knows - the world around us changes so rapidly.

Quietly you get the feeling that a student means nothing for the state. Tuition fees are high, loan interests far beyond the stu-

dents’ possibilities, public transport tickets with a price of a gold bar, taxes increase, prices rise... Only the amount of money decreases. Dear student, we encourage you to send us your feedback for the Studioosus March issue - what can be done to make life easier and better?

Despite all - have a beautiful anniversary of the Republic, Independence Day and Valentine’s Day!

Heategevuslik lauluvõistlus „Tudengi Eurovisioon 2011“ ootab osalejaid! / 19 TTÜ Kino kevadsemestril / 20 Piljard paneb vere vemmeldama / 20 Gerd Kanter: Haridus võib määravaks saada tulemuste ja tiitlite saavutamisel / 21

Peatoimetaja : KAIDI TAHULA (KAIDI.TAHULA@tipikas.ee) KEELETOIMETAJA : MÄRT TIBAR | tõlkija : Siret Laasner KÜLJENDAJA : MARI HUNT | ESIKAANEPILTNIK : MARKO VILBERG (FOTOKLUBI) REPORTERID : VEIKO KARU, MARTIN SIMPSON, ALEKSANDES VASSILJEV Väljaandja : TTÜ Üliõpilasesindus MAkett : slow | Trükk : AS Vaba Maa Aadress : Ehitajate tee 5, Tallinn kirjuta : STUDIOOSUS@tipikas.ee | helista 620 3621 ©Studioosus 2011 | Kõik õigused kaitstud 1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

VEEBRUAR 2011 3 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

KOLUMN

Aleksander Vassiljev Sass.vass@mail.ee Hei, tipikas, kuidas läinud on?! Ma loodan, et jäid aastavahetusel ellu ja et uusaasta pohmakas sind eksamite ajal ei kimbutanud. Mul on küsimus. Kas sulle meeldib veidi vanem muusika? Äkki kuulad vahel Rolling Stonesi ja AC/ DC’d või sobib su kõrvale hoopis Hendrixi jämm? Oled sa lugenud Mati Unti ja kas mäletad, kui lahedad olid sarjad nagu see, kus r ääkivas-hüppavas-autos seikles vapper rahvasalklane Michael Knight või filmid, kus Kalifornia ekskuberner „I’ll be back!“ ütles? See oli kuldne ajastu, mil looming voolas ojadena.

Mõned päevad tagasi käisin ma kinos, et viia end kurssi 3D tehnoloogiaga, millest nii palju on räägitud. Olles inimene, kes filmidest suuresti lugu peab, ei olnud ma mingil põhjusel veel kunagi kolmemõõtmelist kino näinud, sestap läksingi tehnikaimet kaema. Suur viga, sest tegevuste nimekiri, mis võinuks olla meeldivamad kui kulutada oma kaks tundi seal kinos, hõlmaks protseduure nagu küünte hääl kriidisel tahvlil või jala amputeerimine. Ma ei hakkaks siin laskuma sellesse, kui vähe avaldas mulle muljet vaadata filmi kahekordse piletihinna eest läbi prillide, või kui nürimeelne oli film TRON, mida ma nägin. Ma tahan rääkida hoopistükkis sellest, et tegu oli järjekordse juhtumiga, kus kaheksakümnendate kassahitt taaselustati kahekümne esimese sajandi ekraanil.

4

VEEBRUAR 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Eighties Coming Back Kindlasti oled sinagi tähele pannud viimase aja trendi teha kino, vaevumata seejuures käsikirja kirjutama. Viimase paari aastaga on taaselustamise või jätkumise ohvriks langenud mõned sellised filmid ja sarjad nagu: „Wall Street“, „Freddy Krueger“, „A-rühm“, „Knight Rider“, „Miami Vice“, „Star Trek“ ning paljud teised. Kahjuks aga on nende filmide taaselustamised kohutavalt sarnased sellele, kuidas elustas surnut noor Frankenstein vanas heas Mel Brooksi filmis: väljastpoolt tunneb küll ära originaali, kuid tegelikult on tegemist siiski ajudeta koletisega, mis vaevu meenutab endist inimest.

Ei kujutaks ette, et kolmkümmend aastat tagasi oleks keegi lavastaja julgenud öelda: „Aga proovime Casablancale ikka järje teha, esimene film tõi päris hästi sisse ja kellele ikka meeldivad lõpud, kus peategelane jääb lennukist maha.“ Ja selle otsuse peale oleks kõik püsti hüpanud ja aplodeerinud. Ent praegu paistab Hollywood olevat vaid paari rumala otsuse kaugusel mõnest „Kodanik Kane’i“ uusversioonist vampiirifilmi poisikesega peaosas. Samuti on mul raske mõista trendi teha igale filmile, mis vähegi edukaks osutub, kolm-neli järge.

See jätab mulje, nagu oleks kirjanikel mõtted otsa saanud.

Oodake, aga äkki ongi originaalsus inimeste loomingulises tegevuses ammendumas? Millal nägid sa viimati uut filmi, mis oli tõeliselt originaalne, lugesid raamatut, mis polnud oma sisust lõviosa laenanud mujalt, või kuulsid uut bändi, mis ei kõlanud nagu miski, mida sa oled juba kuulnud? Olgu, minul ei olnud see

ka nii ammu. Maailm on õnneks veel piisavalt suur, et elus jätkuks avastamisrõõmu.

Ometigi usun, et võime rääkida teatud mõttes stagnatsioonist maailma loometööstuses. Kahekümnes sajand oli loomingulises mõttes siiski hoomamatult viljakas – uued kunstistiilid, muusika- ja filmitööstuse hüppeline areng ja suures koguses väärtkirjandust. Kas võtta paratamatusena, et kunstnike, muusikute ja kirjanike loovus on ammendunud. Kõige ostetum raamat Apollos on praegu Kristina Šmiguni memuaarid, kirjutatud nagu alati – kellegi teise poolt. Kiku on eluaeg suuskadel sõitnud, seega võin ainult püüda ette kujutada, kui vaheldusrikas lugemine see võib olla. Ning ega see pole mingi erand, Onu Bellast Uuno Loobini on lõviosal nendest, kelle nimi veel tuttav, kuid karjäär ammu otsast-otsani ära käinud, ilmunud memuaarid raamatupoodide riiulitele.

Irooniliselt on just need raamatud, mida kõige enam ostetakse. Kas meid tõesti huvitab nii väga ühe suusatava naise mälestused... suusatamisest, puudub meil asjalik asendus või ei oska me seda lihtsalt leida?

Hei, oled veel minuga? Mäletad äkki seda lugu „Eighties Coming Back“, mida Vaiko Eplik mõned aastad tagasi Eurovisiooni tarvis kirjutas? No ega mina ka eriti hästi ei mäleta, aga praegu on mul küll tunne, et seitsme- ja kaheksakümnendad on naasnud, et taas vallutada loometööstus. Kuigi see oli loominguliselt hea ajastu, pean ma kurvalt aga tõdema, et pressides tagasi läbi filmide ja memuaaride, toovad nad

TIPIKAS JA HARIDUS

Nüüdsest saab võtta piiramatu arv vabaaineid Oliver Kiisler oliver.kiisler@tipikas.ee TTÜ ÜE haridustoimkonna juht TTÜ nõukogu tudengiesindaja

kaasa vaid mälestusi ja murdunud varje kunagisest loomingu hiilgeajast. Mida nad aga kaasa ei too, on nende ajastute loomingulisus, mis paistab nüüdseks läinud olevat. Ma ei tea selle ohtra loovuse päritolu ja põhjust, miks on see kadumas. Küll aga kinnitavad minu kahtlusi kõik need filmid, mis kordavad vanu süžeesid, raamatud, mis ei räägi mitte millestki uuest, ja muusika, mis viimase aja trendina eelistab liiga palju erinevaid sõnu ühes laulus mitte kasutada.

Üliõpilasesinduse haridusvaldkond on juba mõnda aega töötanud selle nimel, et TTÜ üliõpilastel oleks võimalik tasuta senisest suuremas mahus õppida oma õppekavasse mittekuuluvaid õppeaineid ehk vabaõppe aineid.

On ülimalt hea meel teatada, et meie pingutusi on lõpuks saatnud edu!

Kuid on midagi, mida sina, mu kallis kaasõppija, võid teha, et parandada kultuuri genofondi. Tarbijatena määrame sina ja mina ära loometööstuse suuna.

Minnes kinno vaatama järjekordset remake’i, ostes Onu Bella memuaarid või järjekordne Ivo Linna plaadi Biitlite lugudega, anname me oma heakskiidu loomingulisele seisakule, mis on orienteeeritud lihtsalt edukate teoste kopeerimisele. Kui me valiksime kriitilisemalt, millist kultuuri tarbida, suudaksime võib-olla sundida loometööstust eemalduma kordamisest ja taaskord väärtustama uusi ideid, originaalseid stsenaariume ja loomingulisemat kunsti. Mine tea, mitu geniaalset raamatut on jäänud kirjutamata, sest kirjanik on olnud ametis kellegi teise eluloo kirja panemisega, või mitu head filmi on jäänud tegemata, sest autor ei julgenud katsetada oma käsikirjaga. Kokkuvõttes oleks mõte järgmine: hakkame jälle hindama originaalsust, loovust ja ärme tarbi ümbertöödeldud meelelahutust.

Sass

Alates septembrist läbis vabaõppe eelnõu TTÜ nõukogu õppekomisjonis 3 lugemist ning vahetult enne jõule jõudsime ka oodatud tulemuseni: meie eelnõu võeti ühehäälselt TTÜ nõukogu istungil vastu. Uus kord jõustub 2010/2011 õppeaasta kevadsemestrist.

MIS SIIS MUUTUS? RE (riigieelarveline õppekoht) või TREV (riigieelarvest finantseeritav riigieelarveväline õppekoht) õppekohal täiskoormusega õppiv üliõpilane saab edaspidi õppida tasuta piiramatus mahus TTÜ-s õpetatavaid, kuid oma õppekavasse mittekuuluvaid õppeaineid ja külalisüliõpilase suunamislehega teiste Eesti avalik-õiguslike ülikoolide õppeaineid.

Õppeaineid, mis kuuluvad ainult nendesse õppekavadesse, millele moodustatakse ainult REV õppekohti, saavad teiste õppekavade alusel õppivad üliõpilased õppida õppeteenustasu eest.

Samuti saab vabaaineid (vabaained on need ained, mis ei kuulu ühegi õppekava koosseisu) üldjuhul õppida õppeteenustasu eest. Samas endiselt jääb kehtima kord, mille järgi saab tasuta õppida teatud vabaaineid, nende hulgas näiteks kehaline kasvatus, enesejuhtimine, keeleõpe jne, selle nimekirja kinnitab rektor oma käskkirjaga.

HEAD TUDENGID! Kasutage seda võimalust ning avardage oma teadmisi ja silmaringi, õppides ka oma õppekava väliseid aineid! Üliõpilasesindus jätkab ka tulevikus tudengite õppimisvõimaluste avardamise ja parendamise eest seismist. Üheskoos parema hariduse poole!

Osakoormusega õppivad RE ja TREV tudengid saavad vabaõppe aineid õppida tasuta endises mahus ehk kuni kahekordses oma õppekavas ette nähtud vabaõppe mahus. Samal ajal jäi kohustusliku vabaõppe maht kõigis õppekavades endiseks.

VEEBRUAR 2011 5 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TIPIKAS teab

Üliõpilasesindus: Eilne ja homne ÜE juhatus Tegutsemine ilma valikuid tegemata, keskkonna muutustele reageerimata, eesmärgistamata ja süsteemselt tegutsemata ei ole jätkusuutlik. Organisatsioonide jaoks võib olla eneseleidmise, selginemise ja kasvamise periood nii valulik või siis liitev või hoopistükkis mõlemat korraga.

Tudengite tegutsemisvõimaluste avardamine ja heaolu parandamine

Kõike eelpool kirjeldatud on ka üliõpilasesindus elanud viimase aasta jooksul läbi. Selge oli juba mõnda aega tagasi, et ilma pikaajalisemate eesmärkideta ja arengut hästi toetavate süsteemideta edasi tegutseda sarnaselt ei ole otstarbekas.

Hea koostöö tulemusena on saavutatud: • RE täiskoormusel õppivad üliõpilased saavad omandada piiramatus mahus tasuta vabaõppeaineid. Muudatus jõustub alates 2011. aasta kevadsemestrist.

• Üliõpilasesinduse ja ülikooli juhtkonna vahelise kokkuleppe tulemusel saavad üliõpilased senise 3 semestri asemel võtta 4 semestrit tasuta kehalist kasvatust.

• Eksamisessiooni ajal raamatukogu lahtioleku aegade pikendamine.

• Vana raamtukogu asemele valmib tudengimaja.

Siit ka tuleb viimase aasta tegutsemise fookus, mille võib tervikuna võtta kokku kui ühe suure muutuste aastana, kus on peetud arvukalt üliõpilasesindusele kui ka ülikoolile sobilike suundi otsivaid arutelusid. Kui 2010. aasta esimeses pooles oli tippsündmuseks rektori valimised, siis aasta teine pool on läinud peamiselt üliõpilaskonna kui ka ülikooli arengukavade koostamise lainel.

Täpsemalt saab arengusuundadest lugeda juba järgmisest Studioosusest.

Usinamad saavad sellega tutvuda ka üliõpilasesinduse kodulehel: www.ttu.ee/ye/arengukava

Viimase poole aasta jooksul on tegeletud ühelt poolt nii tudengiorganisatsioonide tegevuste soodustamisega, kui ka tudengite heaolu ning neile pakutava hariduse kvaliteedi parandamisega. See kõik on saanud võimalikuks tänu järjepidevale tegutsemisele ja heale koostööle ülikooli juhtkonna ning erinevate struktuuriüksustega.

Tudengite kaasamine on suurenenud: • Üliõpilasesindus sai TTÜ Üliõpilasküla liikmeks.

• Üliõpilasküla juhatusse kuulub kevadsemestrist kaks tudengite esindajat (viie liikmeline juhatus).

• Üliõpilased olid kaasatud kõigisse olulisematesse otsustuskogudesse ja töögruppidesse Üliõpilasesindusele antud võimalus rohkem kaasa rääkida Üliõpilasküla

6

VEEBRUAR 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

arengus suurendab muidugi ka meie poolset vastutust selle hea käekäigu eest.

Veel õnnestumisi: • Tsentraalne ja süsteemne kommunikatsioon tudengitele (Nädalakirja projekt eesti ja inglise keeles).

• Tudengkonna 90. juubeli tähistamine ~1600 tipikaga.

• Tipikate tugev esindatus SEB Sügisjooksul 300 tipikaga.

• Viidi läbi erinevaid küsimustikke ja uuringuid koostöös ülikooliga erinevate süsteemidega arendamiseks (nõustamisküsimustik, tuutorluse küsimustik, hariduse hindamise uuring jms). Enamuste uuringute ja küsitluste mõju avaldub järgmistel semestritel.

• Aktiivne osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, tänu sellele on saanud osaleda arvukalt tudengeid välislähetustel ja üliõpilasorganisatsioonid saanud vahetada väliskogemusi.

Arendatud on erinevate üliõpilasorganisatsioonidega sidusust ja toetatud nende arengut. Nendest olulisemad on koostöö tugevdamine teaduskonna põhiste üliõpilasnõukogudega ja doktorantide esindajatega. Üliõpilasnõukogudega sõlmitakse veebruaris ka „Hea Tava lepe“, milles fikseeritakse ühised eesmärgid 2011. aastaks. Samuti näevad üliõpilaskonna juhatus ja doktorandide esindajad üksteise tegevust toetades ka paremat tulevikku ülikooli arengus. Seeläbi suureneb kindlasti ka otsuste kvaliteet ja üliõpilasesinduse, kui organisatsiooni usaldusväärsus.

TIPIKAS teab

Esinduse olulisemad tegevused järgmise aasta jooksul ÜLIÕPILASTE ESINDAMINE • Riigikogu valimistel seisab üliõpilasesindus koostöös ülikooli ja EÜL-iga uue sotsiaalsete garantiide süsteemi loomise eest, poolekohaga tudengeid tööle võtvate ettevõtjate ja jätkuva kõrghariduse konsolideerumise eest.

• Üliõpilasesindajad osalevad aktiivselt ülikooli arengukava koostamise protsessis ja seisavad üliõpilastehüvede eest.

TUDENGIELU • ÜE tagab, et tudengimaja oleks täidetud tudengitega, sh. tudengite hallata.

• Tudengiorganisatsioonide ja tudengialgatuste toetamine muudetakse läbipaistvamaks ja läbimõeldumaks.

• Toetatakse Doktorantide kogu hoogsat tööle hakkamist.

• Tagatakse Tipikate rohke osavõtt üleriigilistelt ja üleülikoolilistelt üliõpilastele suunatud üritustel (Vabariigi aastapäeva marss Toompeale, Tudengipäevadel, TTÜ Kevadballil, Maijooksul ja üliõpilaste suvemängudelt Käärikul jne).

HARIDUS • Õppematerjalide kättesaadavuse parandamine ja erinevate õppekeskkondade koondamine koostöös ülikooliga.

• Õppekvaliteedi parendamise eesmärgil teaduskonnapõhiste hariduse kvaliteedi töögruppide käivitamine pilootprojektina. Töögrupid annavad tagasisidet õppeainetele ja muule õppetegevusele koos ettepanekutega, mis jõuavad teaduskonna/ülikooli juhtkonnani.

• Taotleme, et õppejõududele ja õppeainetele saaks anda tagasisidet kommentaaride näol jooksvalt kogu semestri vältel.

• Ülikooli ja tudengite teadustegevuse (tudengiteaduse) laiem kajastus läbi väljaannete ja videomaterjalide. Valmistume ühtlasi 2011–2012 õppeaastaks, mis on HTM-i poolt kuulutatud TEADUSAASTAKS.

• Erialaste teadusklubide tegevuse toetamine ja edendamine.

• TTÜ tudengitele praktikasüsteemi arendamine ja karjääriteenistuse tegevustele sisendi andmine.

SOTSIAAL & SPORT: • Töötatakse koostöös EÜLiga selle suunas, et õppetoetusi suurendatakse ning nende jaotamise süsteem muudetakse vajaduspõhiseks.

• Kevadel valmiva lastehoiu toa käivitamine tulevases tudengimajas.

• Ülikooli toitlustus teemadega tegelemine • Grupivanemate pilootprojekti käivitamine ehitus- ja sotsiaalteaduskonnas.

Sügisest üle ülikooli.

• Inglise keelsete viitade paigaldamine ülikooli.

• Erivajadustega tudengite infopäev TTÜs koos pidevate uute lahenduste väljatöötamisega • Harrastusspordi levitamine, järjepidev koostöö suurte ning hästi organiseeritud massispordiüritustega.

• Kevadel toimuvad professionaalsed koolitused TTÜ tudengitele jooksmise ja kepikõnni teemadel.

KOMMUNIKATSIOON • Veebi „Tudengile“ (www.ttu.ee/ tudeng) uuendamine ja kasutajasõbralikuks muutmine • Inglise keelselt kättesaadava informatsiooni hulga suurendamine sh. nii püsi- (veebileht, tutvustavad materjalid) kui ka operatiivse sisuga informatsiooni (uudised nädalakirjas, veebilehel, LCD jms).

• Kajastame tudengielus, TTÜ-s ja hariduspoliitikas ning üliõpilaste esindusorgani-satsioonis toimuvat operatiivselt ja segmenteeritult.

• Tagasiside kogumine tudengitelt erinevate valdkondade kohta oma seisukohtade võtmiseks ja uute tegevuste planeerimiseks.

Seega... Üliõpilasesinduse vaatevinklist on eelmine poolaasta möödnunud justkui hetkena. Tagasivaadates tehtule võib öelda, et viimase aastaga on loodud arvukalt erinevaid eeldusi jõudsaks arenguks tulevikus. Suurem osa tegevusi on saavutatud ja läinud plaanipäraselt.

Uus poolaasta toob enda kaasa organisatsioonile uusi suuri väljakutseid ning katsumusi. Loodame tudengite huvile ja kaasarääkimisele üliõpilaskonnas ja ülikoolis toimuvale.

Ehk nägid ka Sina mõnda väljakutset, mille teostamisest sooviksid samuti osaleda. Uuri ja avasta võimalusi, mida pakub ka üliõpilasesindus. Kui Sa ei otsusta kandideerida üliõpilasesinduse esinduskogu valimistel, siis kindlasti anna oma panus hääletusel. Üliõpilasesinduse võimaluste kasvades on järjest olulisem esinduskogu liikmete missioonitunne, solidaarsus ja otsustuspädevus. Esinduskokku saajate üle saad otsustada ka Sina. Tulevase arengu määravad suuresti esinduskogu liikmed ja nende otsused. Praeguse üliõpilaskonna juhatuse soov on, et arengud üliõpilaskonna ja ülikoolis jätkuksid.

VEEBRUAR 2011 7 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TIPIKAS teab

Esinduskogu vs esindus Karel Kundrats

Kas üliõpilasesinduses tegutsemiseks peab tingimata kandideerima esinduskogu valimistel?

Tegelikult mitte! Paraku on see üks väga laialt levinud müüt paljudest teistest müütidest, mis on liikvel üliõpilasesindusest ning selle tegevusest. Tegelikult on TTÜ tudengeid esindava ja ülikooli ühe suurima organisatsiooniga liitumine väga lihtne. Piisab vaid teotahtest ja julgusest tulla ning oma soovi avaldada esindusse kohale tulles, helistades või kirjutades. Üliõpilaskonna esinduskogu vs. üliõpilasesindus TTÜ üliõpilaskonna esinduskogu on üliõpilaskonna seadusandliku võimu kandja - tegemist on otsustuskoguga.

Esinduskogu võib võrrelda funktsioonilt Eesti Vabariigi Riigikoguga. Vahe on ainult selles, et TTÜ üliõpilaskonnas valitakse esinduskogu liikmed üliõpilaste poolt otsestel valimisel, kus igale valimisringkonnale on kehtestatud üliõpilaskonna suuruse alusel teatud hulk mandaate ehk kohti esinduskogus. Tänu sellele on esinduskogule antud õigus võtta vastu üliõpilaskonna seisukohalt kõige olulisemaid otsuseid - valida esindajaid ülikooli otsustuskogudesse, üliõpilaskonna (üliõpilasesinduse) juhatus, võtta vastu kõiki üliõpilasi puudutavaid otsuseid, muuta üliõpilaskonna tegutsemispõhimõtteid ja tegutsemise

aluseid jne. Üliõpilaskonna esinduskogu käib koos korraliselt kord kuus. Koosoleku materjale hakatakse uue esinduskogu ametisse astumisest alates arutama vastavalt teemadele esinduskogu komisjonides. Iga esinduskogu liige peab valima endale meelepärase komisjoni. Üliõpilaskonna esinduskogu esindab koosolekute vahepealsel ajal üliõpilaskonna juhatus. Üliõpilaskonna juhatusele on antud volitus esindada üliõpilaskonda ja ülesanne juhtida TTÜ üliõpilasesindust ning nemad peavad tagama üliõpilaskonna esinduskogu otsuste elluviimise.

TTÜ üliõpilasesindus ise on aga hoopis laiem, kui on esinduskogu. Lisaks esinduskogule moodustavad selle vabatahtlikud ja tegevuse eesttasustatavad tudengid, kellel on vastutus mõne pikemaajalise tegevuse eest. Tegevust ÜE-s leivad aktiivsed isikuid, kes on huvitatud nii üliõpilasprobleemide lahendamisest (sotsiaal, haridus, sport), kui erinevatest tugivaldkondadest turundusest, kommunikatsioonist, IT, ettevõtetega suhtlemisest, projektide kirjutamisest ja juhtimisest, saada uusi tutvusi ja väärtuslikke kogemusi tulevasse ellu.

Kokkuvõttes on esinduskogu üliõpilaskonna kõrgeim otsustuskogu, kuhu kord

aastas valivad TTÜ tudengid endale esindajad. Esinduskogu liikmete kohustus ei ole osaleda projektide ja muude tegevuste elluviimisel jms. Loomulikult on neil see õigus olemas nagu ka kõigil teistel tudengitel.

Kuidas liituda üliõpilasesindusega?

Kõigepealt peaksid mõtlema, mis on Sinu isiklik huvi. Kui soovid olla otsustaja või juht ja erinevate poliitikate väljatöötaja ning oled isikuomadustelt tolerantne, demokraatlik, omad laia silmaringi, meeldib leida vigu süsteemides, soovid seista üliõpilaste huvide eest, julged ennast väljendada, siis kindlasti kandideeri üliõpilaskonna esinduskogu valimistel.

Kui tunned, et oled iseloomult rohkem asjade ärategija, soovid saada meeskonnatöö kogemust, projektis tegutsemise või nende juhtimise kogemust ja olemasolevaid kogemusi lihvida, siis kindlasti soovitame võtta ühendust ÜE-st mõne tuttavaga, tulla ÜE ruumi või kontakteeruda otse mõne juhatuse liikme või toimkonna juhiga.

Lisaks on võimalik üliõpilasesinduses tegutsedes kirjutada oma lõputöid.

Eelkõige on lõputöö teemasid välja pakkuda majandus- ja sotsiaalteaduskonna üliõpilastele.

Ole otsustaja TTÜ üliõpilaskonnas - kandideeri!

Erkki Jaanhold

Taaskord on TTÜs kätte jõudmas valimisperiood, mil saame määr ata endi esindajad järgnevaks aastaks vastu võtma kõige olulisemaid otsuseid. Selleks aga, et kedagi valida oleks, peaks leiduma ka julgeid kandideerijaid.

Mis on teisiti?

TTÜ üliõpilasesinduses on vahepeal tehtud teatud põhimõttelised muutused – üliõpilasesinduse siseselt on tänaseks selgelt defineeritud erinevate inimeste rollid ja vastutusalad. Lisaks on lisandunud teaduskondade kõrvale üks valimisringkond, milleks on doktorantide valimisringkond, kes omavad maksimaalselt esinduskogus 3 kohta 28st.

8

VEEBRUAR 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Mida tähendab see Sinu jaoks?

Kandidatuuri esitades pead teadma, et Sa kandideerid üliõpilaskonna esinduskogusse, mis on sisuliselt TTÜ üliõpilaskonna parlament. Sellest kogust käivad läbi kõik fundamentaalsemad üliõpilaskonda puudutavad küsimused ja otsused. Nendel on kõrgeim võim üliõpilaskonna kontekstis, kelle otsustega peavad arvestama ka teised ülikoolipere liikmed. Nemad määravad juhatuse ja dikteerivad üliõpilasesinduse edasisi arengusuundi.

Midagi Sulle?

Sul on soov anda panus TTÜ üliõpilaskonna arengusse ning parendada üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorda? Sa ihkad uusi kogemusi, vastutust, tutvusi või on ühiskondlik aktiivsus lihtsalt

veres? Oled õigel teel!

Kandideerid?

Kui kasvõi mõtled sellele, siis mine aadressil www.ttu.ee/valimised ning vaata üle, kuidas protsess näeb välja.

Kandideerimiseks on tarvis esitada avaldus, motivatsioonikiri ja digitaalne pilt. Täida vajalikud paberid ning too need TTÜ üliõpilasesindusse (VI-200) või saada digitaalselt allkirjastatuna valimised@tipikas.ee.

Kandideerimismaterjalide esitamise tähtaeg on 18. veebruar kell 16:00.

Täiendavate küsimustega võid vabas vormis pöörduda üliõpilasesindusse või ka valimiskomisjoni (valimised@ tipikas.ee) poole.

TIPIKAD KOOS

Tipikad vallutavad taas Toompea 24. veebruaril korr aldab TTÜ Üliõpilasesindus järjekorras juba 11-ndat aastat tipikate marssi Toompeale.

Selleks, et Vabariigi 93. sünnipäeva korr alikult tähistada, seame sammud ühises rongkäigus koos erinevate Tallinna kõrgkoolide ja korpor atsioonidega Toompea lossi hoovi.

Rongkäiguks kogunemine algab 6.40 Raekoja platsil, kus tudengid koonduvad oma ülikoolide lippude juurde. Kella seitsme paiku on meeleolu juba piisavalt ülev, et isamaaliste laulude saatel marssida üheskoos Pika Hermanni torni juurde. Toompeal ootavad meid juba Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu esindajad oma tervituskõnedega ning loomulikult kuum tee, et vapraid tudengeid soojas hoida.

Päikesetõusu ja ühise hümnilaulmise saatel saab nautida vaadet rahvuslipu heiskamisele, mil nii mõnelgi patrioodil pisar silmanurka tuleb.

Traditsiooniliselt suundume üheskoos edasi Reaalkooli juurde, et asetada pärg mälestusmärgi jalamile, millega avaldame austust Vabadussõjas langenud õpilastele.

Sealt edasi ootab meid juba õdus pubi vanalinnas oma kuumade jookide ja saiakestega, et tudengitele vaimutoidu kõrvale ka midagi asisemat pakkuda.

Traditsioone jätkates ning 11. aastat järjest üheskoos Vabariigile austust avaldada on iga tipika aukohus ja samal ajal ka lihtsalt lõbus ettevõtmine.

Niisiis, ära sõna otseses mõttes maga maha ühte tudengielu olulisemat sündmust – tipikate marssi Toompeale. Ehk 24. veebruari hommikul - tekkel pähe ja 6.40 Raekoja platsi!

10

VEEBRUAR 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Tipikate muljed iga-aastasest marsist Toompeale Kristel Koitla, Tauri Kärson Riina (majandusteaduskond, vilistlane) „Tipikate marss Toompeale on minu jaoks olnud traditsiooniks sel aastal juba neljandat aastat järjest - alates sellest ajast, kui ma TTÜ-sse astusin. Kogemus, mida ma jagan oma lähedasemate kursuse- ja grupikaaslastega. Kogemus, mis tekitab ühtsuse ja ülevuse tunde.

Kõikide ülikoolide tudengid, tudengiorganisatsioonid oma teklite ja lippudega uhkelt üheskoos eestimeelseid laule lauldes Eesti Vabariigi sünnipäevale marssides, et koos päikesetõusul meie sini-must-valget austada, olgu poliitilises eesotsas vastaval kuupäeval kes tahes.

Loomulikult lipuheiskamistseremoonia on minu jaoks olnud ennekõike pidustusi lõpetav sündmus, sest oma kallite grupikaaslastega on iga aasta öö läbi üleval oldud, üheskoos aega veedetud – näiteks lauamängu „Eesti“ mängitud või kõikide eestlaste hingedes olevaid laule mitmeid ja mitmeid kordi järgemööda lauldud. Loomulikult ei puudu laualt ka söögi- ja joogipoolis.

Tõeline sünnipäev, mida õhtul ja öösel enne õige sünnipäevakuupäeva algust pidada.

Seega 24. veebruari marss Toompeale on kindlasti üritus, mida peavad kõik üliõpilased kogema! See on kindlasti see, mida oma ülikooliajast meenutada!“

Tauri (ehitusteaduskond, 2. kursus) „Mäletan, et eelmine aasta sai seda sündmust tähistama hakatud juba eelmisel õhtul. Kuna kohti, mida külastada, oli tol õhtul mitmeid, siis jõudsin olemisega nii kaugele, et ühiselamusse naasin alles hommikul. Ühiselamu ees sattusin kokku tuttavatega, kes suutsid mu endaga kaasa vedada. Haarasin toast tekli ning olingi valmis. Väsimus oli meeletu, kuid eks ümbritsevad inimesed ja kambavaim hoidsid meele erksana. Temperatuur oli omajagu madal. Muidugi kandsid kõrvad, mis tekli alt välja paistsid, seda ka suurepäraselt edasi üle kogu keha. Viimaks Beer House´i jõudes oli tore näha rõõmsaid roosapõskseid ja särasilmseid tipikaid.

Kes sõi kahe suu poolega pirukaid, kes lürpis kuuma teed ning kes seisis alles järjekorras, et samuti piruka ja teega veidi keha ja vaimu turgutada. Lisaks sellele oli mulle üllatuseks heaks traditsiooniks kujunenud rektori tervitus meile kõigile ning baarikrediit 10 000 krooni. Sellel aastal on euro ja eks näis, kas muutub vaid valuuta või ka summa.

Igatahes kohas, kus on ruum silmini tipikaid täis pressitud, oli igati meeldiv ja meeleolukas oma varajasi hommikutunde mööda saata.“ Urmo (infotehnoloogia teaduskond, magistrant) „No see on selline vahva tipikate traditsioon, kus kord aastas saab jube vara ärgata ja siis Raekoja platsil teiste teklikandjatega ühiselt Toompeale lippu heiskama minna. See tekitab sellise võimsa ühtsustunde. Mida rohkem meid on, seda võimsam see tunne olema saab. Aastad on näidanud, et ka käre pakane pole saanud tipikatele takistuseks. Tekkel pannakse kas või oma talvemütsile peale ja tullakse kohale. Hiljem on muidugi äärmiselt meeldiv koos ülikooli kulul sooja teed juua.“

TIPIKAS JA HARIDUS

ETÜN väljasõitude sari: Klassiruumist praktikasse ja tagasi Mariin Ling ETÜN Robert (mehaanikateaduskond, 2. kursus) "See hommik oli üks varajasemaid ärkamisi pika aja jooksul. See oli teistmoodi hommik – 24. veebruari hommik. Kell 5.45 olin Vabaduse väljakul, kus sain kokku oma kolme sõbraga, kõigil terashallid teklid peas. Puud olid lumekattega ja hingeõhk kondenseerus nina ees auruks. Võtsime kioskist kuuma kohvi, mille vastu mõnusalt soojendada käsi ja viisime teineteist kurssi semestri alguse saavutustega.

Kui kohv joodud sai, liitusime inimvoogudega, mis täitsid tühjad hommikused tänavad kõigist suundadest Raekoja platsi poole liikudes. Munakivilagendikul toimus loomulik segregatsioon - sama mustriga teklid koondusid gruppidesse ja tekkis lõbus sumin. Neil kõigil oli siiski midagi ühist – optimistlik sära silmades.”

Heikko (sotsiaalteaduskond, 3. kursus) „Esimene aasta oli jube raske hommikul üles ärgata ja esimese trolliga lõdisedes Raekoja platsi poole õõtsuda.

Kord kohapeal olles aga sai head marjateed ja mida rohkem tipikaid kohale tuli, seda soojem hakkas. Võimalik, et asi oli tuuletõkkes, mille inimmassid minu ette moodustasid, aga tagantjärele mõeldes oli oma osa mängida kindlasti ka kasvaval ühtsustundel, nähes tuttavaid nägusid ning kerkivaid peanupukesi, kõigil tekkel kenasti olulise päeva puhul kaasas ja peas. Kui rahvas koos ja vaikselt liikuma hakkasime, oli väljas juba veidi valgemaks läinud ning sõber käevangus liikusime nüüd juba rohkem kui kahekesi Toompea poole.

Kord kohale jõudnud, paar teekest hinge all ja isamaalistest lauludest hääl lahti lauldud, jäi üle vaid head meelt tunda, et selline ettevõtmine olemas on ja aastast aastasse traditsiooni Vabariigi austusavalduse läbi edasi kannab.”

Läbi aastate on ehitusteaduskonna üliõpilasnõukogu (ETÜN) korraldanud erinevaid väljasõite oma üliõpilastele, eesmärgiga pakkuda tudengitele lisaks teooriateadmistele ka veidi pr aktikat. Käesoleval õppeaastal oleme käinud juba Pärnu- ning Raplamaal.

Novembri algul leidis aset meie esimene väljasõit. Külastasime ettevõtet Palktare OÜ, mis toodab puitmajade elemente.

Saku lähedal asuvas tootmishoones näidati tudengitele liimpuidu valmistamist, räägiti lähemalt palk- ja elementmajadest. Väljasõidu suurimaks „hitiks“ kujunes lõppfaasis oleva Pärnu vallikääru ehituse/renoveerimise külastamine.

Meid võttis vastu objektijuht, kellel oli tulevastele inseneridele nii mõndagi erialaliselt kasulikku öelda. Meile räägiti erinevate ehitusetappide probleemidest, suuremõõtmelise projekti rõõmudest ja muredest. Lisaks saime veel olulist teavet plaanide vormistamise kohta, mis esmakursuslastele eriti marjaks ära kulusid. Väljasõidu viimaseks peatuseks oli Fibo Exclay tehas Häädemeestel.

Kuigi külastuse hetkel tehases enam kergkruusa ei toodetud, räägiti meile põhjalikult selle tootmisest. Pärast teoreetilist juttu nägime ehituses tähtsal

kohal olevate Fibo plokkide tootmist.

Teine väljasõit viis meid 1. detsembril kõigepealt Muuga Betoonelementi.

Nägime betoonseinade valmistamise erinevaid etappe, näiteks betooni valamist ja sarruste lisamist ning valmistoodangut. Järgnevalt tutvusime OÜ Saare Dolomiit-Väokivi tehases kaubamärgi Revalstone tootmisega. Meile näidati ja selgitati erinevaid etappe, kuidas saada karjäärist kaevandatud kivilahmakatest erinevaid tooteid, mis leiavad tee inimeste kodudesse kas seinaplaatide või fassaadikaunistuste näol. Päeva viimaseks külastuseks jäi Raplamaal asuv Sadolini värvitehas.

Pärast kaitseprillide ning külastajatele mõeldud vestide selga panemist viidi meid tehasesse. Nägime mahuteid, kus segatakse värve, toodetakse värvide baasaineid, töötatakse välja uusi, paremaid ja ohutumaid lahendusi, ning ladu, kust veetakse Sadolini tooteid Euroopasse.

Siiani on tagasiside olnud väga positiivne. Järgmine, meie sarja viimane väljasõit, toimub juba 17. veebruaril Lääne-Virumaale. Plaanis on külastada kolme ettevõtet. Täpsem info aadressil www.ttu.ee/etyn ja ülikooli stendidel.

Väljasõidul loodame näha nii uusi kui ka juba tuttavaid nägusid!

VEEBRUAR 2011 11 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TIPIKAS JA HARIDUS

IT-praktika ja miniseelik Heily Hindrea

Mitmes kord see mul juba Saksamaal oli? Seitsmes, kaheksas, üheksas... Kaheksas vist. Ühesõnaga seda riiki on varem juba mitmest nurgast nähtud ja katsutud, kuid igal korr al on reisiga seotud erinevad inimesed – sel korr al 19 IdaEuroopa noort vallutamas Põhja-Saksamaa linnu ning kogemas suvekuudel unustamatuid seiklusi.

blondid juuksed lahti, ütlesin „Heeey!” ning seletasin, et tulin tegema oma IT praktikat. Ma küll ei tea kindlalt, kuid ilmselt paljud vaatasid mind kui äraeksinud blondi, kes ilmselt ei oska muud kui küüsi lakkida ja tunde peegli ees veeta. Esimese asjana määrati mulle nn Ansprichpartner (saksa k. tugiisik), kes pidavat mind praktika juures aitama.

Esimesed 15 minutit aitaski - näitas mulle, kus on mu tulevane töökoht ning tutvustas mind teistele kolleegidele.

Sellega asi enam-vähem piirduski.

Kui keegi oleks mulle aasta alguses öelnud, et ma liitun AIESEC-iga ja saan oma ülikoolis nõutud praktika sootuks välismaal teha, siis ma poleks seda uskunud. Business Contract 2010 projektist kuulsin täiesti kogemata ja pooljuhuslikult, kuid haarasin sellest võimalusest kinni. Mida mul kaotada oli? Keel on suus, hakkamine olemas, parasjagu ambitsioonikas ka, ja julgus pea ees pimedusse tormata. Polnud ma ju varem Eestis üheski suures firmas töötanud, rääkimata kaheksatunnistest tööpäevadest või elust büroos. Enne Saksamaale minekut oli teada ainult linn (Bremen), firma nimi ning koht, kus kaks kuud elama hakkan. Nothing more.

Firma IT-osakond oli jaotatud kaheks kaheks: help desk ja arenduse pool. Help desk poolel vastatakse pidevalt telefonile ning lahendatakse reaalajas firma töötajate IT-probleeme. Esimese hooga pandigi mind help desk poolele. Võite arvata, millises vaimses šokis ma olin.

Hakkasin mõtlema, et jah, ma olen koolis midagi õppinud arvutite füüsilisest ja loogilisest ehitusest, aga ikkagi – mina ja lahendan tehnilisi küsimusi? Veel SAKSA keeles?

Esimene päev tööl Kujutage ette suure rahvusvahelise laevakontserni ICT osakonda, kus töötab umbes 30 inimest, kellest kolm olid naised. Üks neist sekretär, teine juhiabi ning kolmas tegeles mingite dokumentidega. Siis astusin sisse mina, miniseelik seljas, kontsad jalas, pikad

Moosekant-eeslil tuleb mõlema käega jalgadest kinni võtta, muidu ei too õnne!

Uurisin seejärel tasapisi, kuidas eelmised praktikandid on hakkama saanud, ning mulle vastati, et eelmine kutt hakkas juba nädala pärast kõnesid ise vastu võtma ja oli väga asjalik. Tol hetkel tundsin ennast ikka väga vales kohas.

Mida ma sinna meestemaailma ikka trügin?

Esimesel päeval mulle ülesandeid ei antud ning ma püüdsin iga hinna eest mainida, et olen tulnud sinna firmasse praktikale eesmärgiga õppida ja areneda ning ma ei taha niisama istuda. Öeldi, et eks nad homme siis vaatavad, mida nad minuga peale hakkavad. Tulemuseks viidi mind üle arenduse poolele ja sain hakata täitma ülesandeid, mis olid mulle jõukohased ning mis haakusid ka mu erialaga (äriinfotehnoloogia). Siit moraal – tuleb alati enda eest väljas olla ja julgeda suud lahti teha.

Kultuur Suuri üllatusi Saksamaa mulle enam pakkuda ei suuda, kuid siiski on olukordi, kus vaatan silmad pärani ja imestan.

Näiteks kujutage pilti, et üks 30ndates aastates osakonnajuhataja sõidab jalgrattaga. Mis selles imelikku? Aga tal on viimase peal ülikond seljas, lips lehvib üle õla ning parema jala püksisäär on kummiga vastu jalga tõmmatud, et see jalgratta keti vahele kinni ei jääks. Taga

Selline on AIESEC-i praktika emotsioon. pakiraamil või käes on aga portfell. Bremen on nii tasane linn, et kõik sõidavad ratastega. Vahet ei ole, kas mõni tähtis nina või miniseelikute ja kontsadega mimmid. Respect!

Couch Surfing Uues keskkonnas on alati keeruline sisse elada ning omale uut sõpruskonda tekitada. Minul oli selle juures abiks vana hea sõber couch surfing (CS, inglise k sohvasurf). Nimelt korraldasid kohalikud bremenlased iga kahe nädala tagant International Get Together'it ja minagi otsustasin osa võtta. Üks kord on mulle aga väga eredalt meelde jäänud.

Kohtusime Bremeni vana kohtuhoone õuel asuvas õlleaias ning meid oli kokku ligikaudu 25 inimest kõikvõimalikelt kontinentidelt. Rääkisime ja vahetasime tulihingeliselt lugusid ning naersime nõrkemiseni. Need hetked on need, mis panevad mind elama ja annavad power’it. Kuuled kellegi elu esimesest reisist Euroopasse ja tema kultuurišokist Pariisis või siis hoopis nuuskamise kultuurist Moldovas.

You name it!

Kui tahad veel lugeda lisa, siis: hellu-bremen.blogspot.com VEEBRUAR 2011 13 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TIPIKAS JA MAAILM

Hurmava tudengilinna külastus Hollandis Kerttu-Liina Urke Novembri keskpaigas külastas AEGEE-Tallinna 20-liikmeline esindus AEGEE haruorganisatsiooni Groningenis. AEGEE-Tallinna teekond Groningeni võimaldas reisiseltskonnal ringi vaadata ka Riias ning Saksamaal Bremenis.

Kuue päeva jooksul tutvuti hollandlastele omase rattakultuuri ja tudengikodude vaatamisväärsuse, ülijärskude treppidega.

Mainimata ei saa jätta pidu jääkuubikus või sissepoole avanevaid uksi, mida eestlaste poolt pidevalt väljapoole väänati.

Tegemata jäänud foto punaste laternate kabiinis AEGEE-Groningeni esinduse koostanud kultuuriprogramm sai alguse Groningeni ülikooli külastusega. Eestlased said üllatuse osaliseks, kui ingliskeelsete presentatsioonide vahel esines professor Cornelius Hasselblatt, kes tegi seda eesti keeles.

Ettekannetele järgnenud lõunasöögiks ei olnud eestlastele harjumuspärane soe praad, vaid suur võileib. Üsna kiiresti jõudis meieni teadmine, et hollandlased söövadki lõunaks võileiba ning sooja toidu lootus saabub alles õhtul.

Samal päeval leidis aset reisi üks meeldejäävamaid mänge nimega Linna Ralli.

Mängu tarvis moodustati meeskonnad, kellest üks oli kohalik ja ülejäänud eestlased. Ralli eesmärgiks oli linnas pil-

14

VEEBRUAR 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

distada võimalikult palju ettekirjutatud kohti või situatsioone. Sedasi avastas nii mõnigi meeskonna liige end võhivõõra hollandlase WC potil, sillal rippumas või tänaval inimpüramiidi tegemas.

Ettekirjutatud ülesandeid oli paarkümmend, millest vähemalt ühte ei suutnud meeskondadest mitte ükski täita – pilt sinust punaste laternate kabiinis.

Jalgrattaid rohkem kui autosid AEGEE seltkonnast mitte ükski eestlane ei ole oma elus näinud nii palju rattaid kui Groningenis. Jalgrattaid vedeles pikali maas, tänava nurkadel ning spetsiaalsetes jalgrattaparklates üksteise kohal. Linnapildis leidus rattaid rohkem kui autosid ja nende ohjeldamisega tegeleb jalgrattapuksiir, sarnanedes golfiväljakutel kasutatava sõiduriistaga.

Eestlasi võõrustanud tundegikodudes pälvisid tähelepanu järsud trepid ning asjaolu, et groninglased ise käivad siseruumides välisjalanõudega. Elamisruumina kasutatakse ka linna kanaleid, kus paiknevad väikesed paat-majakesed, mis on odavamad kui elamine maapinnal.

Raekojas registreeritakse geiabielusid AEGEE-Tallinna igal esindajal oli au suruda kätt Groningeni linnapea Peter Rehwinkeliga. Tegemist on äärmiselt nägusa meesterahvaga, kes suutis tekitada eestlastest naistudengites elevust.

Tekkinud ärevus sai sama kiiresti maandatud, kui pressiesindaja teatas, et linnapea on geiabielus.

Groningeni raekojas tutvustati linna-

pea kabinetti ja samas majas asetsevaid abielu registreerimise ja ajaloolise taustaga volikogu ruume. Lisaks linnaeksukrsioon ning Maailma Pressifoto näituse külastamine erinevate giididega. Iga kultuuri täis päeva õhtuks oli võõrustajatel eestlastele planeeritud pubimaraton. Igal õhtul maanduti uues baaris, mille seast kõige eksootilisemaks kujunes pidu jääkuubikus. End Jääbaariks nimetanud ruumi sisenedes kandis iga külaline hõbedast sooja hoidvat jopet, mis lubas tantsisklemise vahel jääst baaripukilegi istuda. Olenemata pubis valitsenud miinuskraadidest, kujunes sellest õhtust üks reisi palavamaid pidusid.

Kohalik farm ja hobuseliha Groningenis viibitud kaks viimast päeva tutvustasid eestlastele linnaäärset elu. Üheks selliseks oli bussiga ekskursioon Fraeylemaborgi, mis kujutas endas veekogu keskele ehitatud häärberit.

Rattamatk Golden Raand farmi pakkus võimalust maitsta värsket lehmapiima ja imetleda sealseid elanikke. Eestlaste seast kostus vaikne jälestuse mühin, kui farmi töötaja teatas, et meie poolt imetletaval hobusel on lihtsustatult väljendudes oht sattuda pannile. Teisisõnu on Holland üks nendest Euroopa riikidest, kus süüakse hobuseliha.

Eelnimetatud ekskursioonide käigus õnnestus eestlastel esimest korda näha eramaju, mida suure asustustiheduse tõttu linnas näha ei saa. Kõige maalilisemaks vaatepildiks osutusid roheluse ja põllul sööva lambakarja taustal seisvad tuuleveskid.

TIPIKAS JA MAAILM

Põsemusi Itaaliast Annika Luure annikaluure@gmail.com

Külma tuisu käest pääsnutena avastasid nad end järsku kui teisest maailmast.

Peale Põhja-Itaaliast pärit aperatiivi Aperol Spritz´i tervitasid neid ukse peal ka elutoast kõrvu kostvad kaunilt lummav-sügavad klaveriballaadid, esitajaks ei keegi muu kui AEGEE-Tallinna president isiklikult. Rahvast oli kohale tulnud mõnusalt palju. Esindatud olid nii TLÜ, BFM, TTÜ, EBS, ELA, BEST, ESN-Tallinn, ESN-Rootsi, AEGEELublin, AEGEE-Tallinn ja nii mitmedki veel. Õhtu kulges lõbusas meeleolus, nauditi üksteise seltskonda kohapeal valmistatud itaaliapäraste söökide ja jookidega ning avardati silmaringi erinevatel teemadel vesteldes. Puudu ei jäänud ka rohkest huumorist ja lõbusatest seikadest, millest nõustusid rääkima kohale tulnud külalised:

„Väljareklaamitud Itaalia pitsaõhtu kujunes tavapärase pitsasöömise asemel poole põnevamaks degusteerimiseks, mille raames õnnestus kogeda uusi maitseid ja toite. Lisaväärtuse andis asjaolu, et kokku tulnud AEGEE kamp valmistas toidu kohapeal ning ise. Sedasi sai iga soovija ise käed külge panna. Minu isiklikuks lemmikuks olid ricottast valmistatud pasta ja veinis keedetud pirnid. Kogu õhtut ilmestas rahvusvaline seltskond ning muljetamine hiljuti aset leidnud kultuurireisist AEGEE-Groningeni juurde.“ Kerttu-Liina (TLÜ) „Söök oli päris huvitav ja eks muidugi ka seltskonna kohta pole midagi ette heita, kuigi väga uute inimestega ei suhelnud.

Võibolla siis siin näekski uute inimeste vahelises tutvumises nõrka kohta - seda oleks võib-olla mingite mängude või sellelaadsete tegevustega korraldada võinud.“ Raigo (TLÜ)

„Itaalia õhtu oli mõnus AEGEE-Tallinna liikmete ja külaliste koosviibimine, mille jooksul sai proovida erinevat itaaliapärast sööki ja jooki. Inspiratsiooni allikaks AEGEE-Tallinna Itaalia õhtu jaoks said ühe AEGEE-Milano liikme poolt kingitud söögid, mis anti üle Tartus toimunud regionaalsel kokkusaaMis on AEGEE-Tallinn? misel (AEGEE keeles Network Meeting). Õhtu jooksul sai lisaks erinevatele AEGEE-Tallinn on rahvusvahelise tumaitseelamustele nautida ka Lõuna-Eudengiorganisatsiooni AEGEE (Euroopa roopa muusikat ning meeldivat seltskonTudengite Keskliit) haruorganisatsioon. da, kus vesteldi erinevatel maailma ja elu AEGEE asub umbes 230 erinevad teemadel.“ Euroopa linnas ning kokku on AEGEE’s Jüri (TLÜ, AEGEE-Tallinn) umbes 15 000 liiget. Läbi erinevate kultuuri- ja hariduslike projektide loob AEGEE üliõpilastele võimaluse reisida ja saada organisatsioonitöö kogemust läbi erinevate ürituste organiseerimise.

AEGEE-Tallinnas on võimalik osaleda paljudel kohalikel ja rahvusvahelistel koolitustel ja üritustel, aidata ise projekte korraldada ning saada endale suur hulk vahvaid välismaa sõpru!

„Alustasime õhtut Põhja-Itaalias populaarse aperitiiviga Aperol Spritz, mis koosneb Aperolist, vahuveinist, mulliveest ja jääst. Aperoli ei õnnestunud küll kusagilt leida, aga kasutasime väga sarnast jooki. Antipastoks ehk eelroaks valmistasime buschettasid (hääldus ´brusketa´) valgete ubadega. Pearoaks oli ricotta gnocchi tummise tomatikastmega; gnocchi (hääldus ´njoki´) näol on tegemist klimpidega, mis võivad olla valmistatud kartulist, kõrvitsast või millestki muust, neist kõige õhulisemad on ricottast tehtud. Magustoiduks valmisid punases veinis vürtsidega keedetud pirnid. Usun, et nii mitmedki osalejad tutvusid uute Itaalia roogadega, mida ka ise järele proovida.“ Liisi (AEGEE-Tallinn) „Oh, I liked it very much! I think that idea of preparing national nights with food is really great and goes well with AEGEE attitude - openness towards other cultures. I managed to meet so many nice and interesting people and I could try Italian cuisine, and the place itself was great - in the city centre, big enough for everyone. What I only think that could have been added - maybe some games or watching Italian movies together but anyways I enjoyed it very, very much.“ Joanna Asia (AEGEE-Lublin) „Itaalia õhtu oli mega äge, minu jaoks oli palju uusi nägusid ja elavat vestlust.

Valmistasime väga häid itaalia roogi, nautisime veini ja üksteise seltskonda.

Atmosfäär hubases ja avaras vanalinna korteris oli igati sõbralik, samal ajal kui väljas akna taga tuiskas lund.“ Käthlin (ELA)

Kõik huvilised on oodatud osasaama ka paljudest muudest AEGEE-Tallinna lõbusatest ettevõtmistest. Lähiaja sündmuste kohta leiab täpsemat infot meie kodulehelt www.aegee-tallinn.ee ning oleme aktiivsed ka Facebookis.

VEEBRUAR 2011 15 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Let our spirit inspire you!

25. novembri õhtupoolikul, mil kogu Tallinn oli taas arktiliselt jäise lumetuisu meelevallas, kogunes ühte hubaselt sooja Vanalinna katusekorterisse Itaalia soojust ja toite nautima pea 30-liikmeline rahvusvaheliselt kirju seltskond.

INTERNATIONAL

INTERCULTURAL SPEAKING CLUB Tatyana Kasima The Intercultural Speaking Club set out to enhance dialogue between foreign and local students within TSEBA faculty and beyond and bring students together to talk about the topics they find interesting and related to their studies.

As a moderator of the club, I am happy to say that the Intercultural Speaking Club lived up to its expectations.

The flexibility of the project is a central idea that allowed students to talk freely, introduce their ideas, change leaders and speakers in the group and have a pleasant discussion.

During the previous semester, the club

sessions have been held on a variety of topics. Among them Grown Up Digital, Living with Asymmetry, On Tolerance, The Feeling of Achievement.

From now on, the club has a permanent amount of members, who comprise a study group. It does not mean, however, that new members are not welcome.

Anyone, who would like to join, is absolutely free to do so.

However, the format of the Intercultural Speaking club has been altered. Below you can see a schedule of all the sessions that are going to take place within the spring semester of 2011, if you would like to contribute to any of the sessions with your ideas, materials, readings, videos or speakers you are very welcome to do so. You can do it by contacting me at tkasimka@gmail.com, as I am a moderator of the club.

Session 1. February 2nd – International Mother Language Day Session 2. February 9th – Tallinn European Capital of Culture Session 3. March 2nd – the EU cultural concept Session 4. April – Earth Day; 2011 – Year of Forests Session 5. April – Creative writing, Part I Session 6. May – Creative writing, Part II Session 7. May – Chain story / trip The club will not necessarily take place in the university, so choice of the places is up to its members; the costs will be covered by the club as much as possible.

View on the Intercultural Speaking Club Zane Mezdreija Initially, I was unsure what to expect from the Intercultur al Speaking Club. The idea itself was new, and there had been nothing even remotely like it in the university before. As a member of the TSEBA Student Council, however, I witnessed its creation; I knew what its aim was.

Now, after attending sessions throughout the previous semester, I can say that the aim has been indeed achieved.

Different topics were discussed between both local and foreign students. A great deal of its success, I believe, can also be attributed to its ability to develop and adjust throughout the semester, and to the challenges it encountered along the way.

16

VEEBRUAR 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

For me, the Speaking Club became more about hearing the opinions of fellow students than expressing my own. It was interesting to see and hear how different people from various places around the world thought. Since most of the discussed topics were related to cultural issues, the Speaking Club also provided me with a platform, from where I could learn about different cultures, their similarities and differences. By picking up these opinions, my own outlook on the world also became broader.

However, aside from the opportunity to learn about different cultures, there is really something for everyone in the Club. Whether it is simply to improve command of the English language, meet new people, gain new friends, experience something utterly new in the university, or communicate with open-minded people, who will willingly

accept and listen to what you have to say.

It is up to you to find out! I have greatly enjoyed the past sessions of the Club, and I am looking forward to the spring ones as well. With the newly introduced aspects of the Intercultural Speaking Club, I am sure that they will be even better than the previous ones. So come join us and find out what the Speaking Club might have in store for you!

INTERNATIONAL

COPENHAGEN Tatyana Kasima TRAVELING BROADENS THE MIND. THIS STATEMENT HAS BEEN POINTED OUT IN DIFFERENT CONTEXTS. I THINK THAT THE SPANISH LANGUAGE HAS A GREAT WORD TO DESCRIBE TRAVELING: “VALICANTO”. IT MEANS GOING SOMEWHERE BUT ONE DOES NOT GREATLY CARE WHETHER OR NOT HE GETS THERE, ALTHOUGH HE HAS A DESTINATION. Going to Copenhagen was exactly that sort of experience. I knew where I was going but I had no idea who or what I will discover there.

mity dressed in black venture through the modern bustle of downtown Copenhagen.

They walked sadly bVehind a World War II vintage truck blasting Pink Floyd’s “Another Brick in the Wall”. I never listened to the words until now. They’re fighting a rising tide of conformity. They want to raise their children to be not cogs but free spirits. On their banner painted onto an old sheet was a slogan you see in their Christiania squatter community: “Lev livet kunstnerisk! Kun dode fisk flyder med strommen”. ( Live artistically!

Only dead fish follow the current.). They flew the Christiania flag, three yellow dots on an orange background.

The International Week experience was delightful, not only one gets to see a new place, one sees it from three different angles. Through your own eyes as a foreigner abroad, tourist and a student.

Through they eyes of local students and through the eyes of 30 other students who come from different parts of the world. This wonderful fusion of ideas, impressions and experiences creates a new perception on traveling and the city you are visiting.

In this article I would like share my visit to Christiania. You can learn about this area by simply Googling it. I came across a newspaper that is being issued there, one of the articles was in English and written by a tourist just like me and I would like to share this opinion here.

Copenhagen ’70 Utopia soon to be just another brick in the wall I was strolling through the commotion of downtown Copenhagen, past chain restaurants dressed up to look old and under towering hotels that seem to be part of a different international chain each year.

Then, as if from another age, a man pedaled his wife on a Christiania Bike – two wheels pushing a big, utilitarian, rounded bucket. You’d call that couple “granola” in the United States; they look as out of place here in Copenhagen as an Amish couple in Manhattan.

Later that same day, I paused to watch a parade of ragtag soldiers: against – confor-

alternative lifestyles or build more prisons.

At the community’s entrance there is a sign announcing that you are leaving the European Union. The main drag is nicknamed “Pusher Street” for the marijuana – selling stands that lined it before the recent police crackdown. Now the police drop in 10 times a day, and cafes and post signs warning “No smoking”. (Hard drugs have always been strictly forbidden.)

As you walk down the Pusher Street, you’ll see Nemoland, a kind of food circus, a huge warehouse called the Green Hall does triple duty as a recycling centre, a craft center for kids and an evening concert hall.

While biking through the community, it occurred to me that, except for the bottled beer being sold, there is not a hint of any corporate entity in the entire free city.

Everything was handmade, nothing was packaged.

In 1971, the original 700 Christiania established squatters’ right in an abandoned military barrack, just a 10-minute walk from the Danish parliament building.

A generation later, this “ free city” still stands an ultra-human mishmash of idealists, hippies, potheads, non-materialists and happy children (600 adults, 200 kids, 200 cats, 200 dogs, 17 horses and two parrots). The place has become the third most visited sight after the Little Mermaid.

Christiania, which sprawls just behind the spiral tower of Our Savior’s Church in the trendy district if Christianshavn, welcomes visitors (even offering tours daily through the summer). They’ve become a major part of the economy. Tourists react in very different ways to the place. Some see dogs, dirt and dazed people. Others see a heaven of peace, freedom and no taboos. Locals will remind judgmental Americans that the society must make the choice: allow

The current conservative government is feeling the pressure from developers to “normalize” Christiania. There is a take-it-or-leave-it “ final solution” on the table for leaders of the commune to deal with. The verdict is that the land needs to be developed. Much of it will be opened to market forces, and 1,600 outsiders will be allowed to move in. This will drastically change Europe’s last and only surviving attempt to a socialist utopia dating from flower-power days.

I recently received an e-mail from some traveling readers. They said “We are not prudes, but Christiania was creepy. Don’t take kids here or go after darks.” A free city is not pretty. But watching parents raise theirs children with Christianian values, I came to believe more strongly that it is a social experiment.

Article by Rick Steves, Sunday, July 22, 2007

I must admit that the free city left a strong impression on me as well; it reminded me once again how different people are, how diverse attitudes, values and lifestyles there are and how easy it is to think about everyone in the same way and measure them with your own views and experiences without trying to think and understand.

VEEBRUAR 2011 17 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TIPIKAS ON AKTIIVNE

TIPIKAD PROGRAMMIS „NOORED KOOLI“ Edith Soosaar Noored Kooli haridusprogrammist on tänapäevaks tõenäoliselt kuulnud juba iga tipikas – igal aastal valitakse välja 15-25 ülikoolilõpetajat, kellele antakse lühike pr aktiline väljaõpe ning saadetakse siis kaheks aastaks õpetama mõnda Eestimaa kooli.

Eesmärgiks on tekitada positiivne muutus Eesti hariduses, tuues koolidesse tegusaid noori inimesi (meie õpetajate keskmine vanus on üks Euroopa kõrgemaid – viiskümmend).

Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased on progr ammis eriti hinnatud, kuna meie ülikooli noored on suudavad õpetada reaalaineid, mille õpetajatest on Eestimaa koolides eriti suur puudus. „Vastutasuks“ saavad programmis osalevad noored suure esinemis-, veenmis- ja õpetamiskogemuse. Panna klassitäit lapsi end kuulama ja asjadest aru saama ei ole aga lihtne ülesanne ning nõuab suurt pingutust eriti just varasema õpetamiskogemuseta noorelt inimeselt.

Kolm TTÜ taustaga praegust osalejat jagavad oma kogemusi programmis osalemise kohta.

Kärt Toomel lõpetas rahvamajanduse eriala cum laude ja õpib hetkel ärirahanduse ja arvestuse magistrantuuris. Kärt on programmis teist aastat ja õpetab Tallinna Kunstigümnaasiumis matemaatikat.

Mikk Lellsaar omandas magistrikraadi energeetikateaduskonnas elektroenergeetika erialal. Ta on lõpetanud ka Eesti Diplomaatide Kooli Euroopa integratsiooni ja rahvusvaheliste suhete erialal.

Praegu õpetab Mikk esimest aastat füüsikat Pelgulinna Gümnaasiumis ja Tallinna Saksa Gümnaasiumis.

Siim Leiten on tootearenduse eriala magistrant. Õpingute kõrvalt on töötanud seadmete projekteerijana ja mehaanikainsenerina ning hetkel õpetab teist aastat füüsikat ja matemaatikat Vodja Koolis Järvamaal.

18

VEEBRUAR 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Kuidas oli niimoodi „vette visatult“ õpetama minna? Mida kartsid ja kuidas läks?

Siim: Alguses oli kooli minnes selline optimism, et nüüd lähed ja särad, teed kõik õigesti ja kohe meeldid kõigile. Oli oma kujutelm, kuidas tund välja näeb.

Väga ei osanud ette kujutada, et keegi tunnis ebasobivalt käitub või vahetunnis kakleb vms.

Kärt: Jah, mul oli ka nii. Suvekoolituselt tulid küll sellise tundega, et nüüd suure hurraaga õpetama. Ja siis läksime kooli.

Mina läksin küll ikka pühas lihtsameelsuses ning esimene tund tõi maa peale.

Palju abi oli regulaarsetest kokkusaamisest oma lennukaaslastega, kus saime uusi teadmisi kogenud koolitajatelt ning ka lennukaaslastega omavahel mõtteid jagada.

Mikk: Kõige rohkem kartsin, et mul pole aega tunde korralikult ette valmistada ja läbi mõelda. Alguses oligi väga keeruline, kuid praeguseks olen õppinud oma aega paremini planeerima. Olin sarnaselt Kärdi ja Siimuga alguses väga optimistlik, kuid reaalsus on, et õpilastel on sinu eesmärkidest täiesti erinevad huvid. Pidin kõvasti pead murdma, kuidas neid motiveerida ja end kuulama panna.

Mis oli sinu suurim kõhklus enne, kui otsustasid programmi kandideerida?

Mikk: Mina kartsin alguses, et mu elukogemusest jääb väheks, et noortele mõjuda. Kuid siis hakkasin mõtlema, et kui 22-aastane Noored Kooli osaleja õpetab 15-18-aastaseid noori, võib see teisest küljest hoopis plussiks olla – ta on vanuse poolest õpilastega sarnasem ja saab õpilastest paremini aru.

Siim: Minu suurim kõhklus oli see, et kas ma pean need 2 aastat koolis vastu, arvestasin ka võimalusega, et panen pärast esimest aastat pillid kotti. Käesolev aasta on lihtsam olnud, eelmisel aastal ettevalmistatud tunnid on abiks ka sel aastal tunde planeerides ning praegu on mu koolikoormus ka väiksem.

Kärt: Iga algus on raske. Teadsin, et esimene õpetamise aasta on väljakutsuv ka neile, kes tulevad kooli ülikoolis

õpetaja eriala lõpetanuna. Programmi teine aasta tundub olevat palju efektiivsem, kuna esimene aasta kulub puhtalt sisseelamisele.

Mida on Noored Kooli programmis osalemine sulle juurde andnud?

Mikk: Oskus eesmärke seada ning pingutada nende saavutamise nimel.

Samuti oskan palju paremini oma aega kasutada. Esinemisoskus ja suurenenud enesekindlus publiku ees ka loomulikult – see tuleb elus kindlasti väga suureks kasuks mis tahes erialal.

Siim: Palju uusi tutvusi, sõpru ja kontakte. Iseennast ja oma võimeid õpid väga põhjalikult tundma ja arendama.

Samuti on tekkinud mitmeid uusi ideid, mida haridussüsteemis ellu viia ja mis on tugevalt seotud ka TTÜ-s omandatud teadmistega. Ühe uue ideena oleme koostamas näiteks tööstusautomaatika valikaine õppekava Rocca al Mare koolis.

Kärt: Usun, et mida iganes Noored Kooli vilistlased pärast programmi lõppu ka ette ei võtaks, jääb meile hinge ikka huvi hariduse ja haridusprobleemide vastu.

Siim: Jah, see on nüüd mulle kohale jõudnud, et Noored Kooli programm ei koolita noori õpetajaid, vaid inimesi, kes võiks leida ideid ja luua võimalusi haridussüsteemi muutmiseks.

Kärt: Kodu õpilased omale valida ei saa ning paratamatult on laste tingimused ja võimalused erinevad. Seda suurem ongi õpetaja roll selle noore inimese kujunemises: märgata inimest ning tema võimeid, seejärel toetada ja julgustada teda omale eesmärke seadma ning neid saavutama.

Kogemusi, mis sellest ametist kaasa saab, võib rakendada tõesti igas valdkonnas. Juhtimis-, esinemis-, esitlemisning probleemilahendamisoskusi ei saa omandada üleöö või koolipingis. See võib olla üsna heaks elukooliks enne „päris“ juhtimisse siirdumist.

Kes oli/on sinu jaoks TTÜ-s kõige inspireerivam õppejõud ning kas ja mida oled

TIPIKAS TEEB

temalt oma klassitundi üle võtnud?

Kärt: Minu jaoks oli see inimene professor Milvi Tepp, kes loeb organisatsiooni ja juhtimise teooriate kursust.

Tema puhul on täiesti selge, miks ta auditooriumi ees seisab ning mida ta tahab tudengitele edasi anda. Kursus oli hästi läbi mõeldud ning oli näha, et õppejõud naudib oma tööd. Püüan ka oma tunde alati eesmärgipäraselt üles ehitada, et õpilased alati teaks, mida nad just selles ühes konkreetses tunnis on juurde õppinud.

Mikk: Mind inspireerisid õppejõud, kes suutsin rääkida nii, et auditoorium ka tegelikult kuulaks. Ise klassi ees olles saad aru, kui palju selleks tegelikult peab pingutama, et su sõnum tõesti õpilastele kohale jõuaks. Püüan oma tunnid teha nii huvitavaks, et õpilased kogu aeg ootaks, mida ma järgmisena ütlen või mida nad järgmiseks peavad tegema.

Kärt: Veel tuli meelde Peeter Luikmel, kes andis mulle panganduse kursust.

Tema oskas tudengitele tõesti kõik

selgeks teha. Tema aine konspekte olen ka hiljem magistriõppes tihti kasutanud, sest need on tõesti nii selged ja samas piisavalt põhjalikud. Ma ise pean just parimaks kiituseks seda, kui mõni õpilane tunnis hüüab: „Ma saan aru!“ Siim: Vahel ma avastan, et ma olen mõnes tunnis muutunud Jüri Kirsiks. Ta on inimeste ees alati ülienergiline. Isegi kui tund algab rahulikult, kulmineerub see mõnikord käte-jalgade abil asjade selgekstegemisega. Aga lastel ongi huvitavam.

Paljud Noored Kooli osalejad, kes on TTÜ-st läinud koolidesse õpetama, on jäänud kauemaks kui see kaks aastat, mis programm ette näeb. Mis sa arvad, miks inimesed jäävad õpetajaks, kui minnakse alguses ainult kaheks aastaks?

Kärt: Töö käigus tekib inspiratsioon ja saab selgeks, kui vajalik see on, mida me koolis teeme. Õpetajate võimuses on noorte inimeste saatust muuta. Tõe-

näoliselt jäädakse kauemaks ka selleks, et saavutada järjepidevust – kui oled õpilasi keskkoolis kaks aastat õpetanud, siis aasta enne riigieksameid neid nii naljalt maha ei jäta.

Mikk: Koolis õpetamine on väga väljakutsuv ja suurt pingutust nõudev.

Samas on väga hea tunne, kui tullakse pärast tunde ütlema, et oli väga hea tund või kui lihtsalt näed, et noorel inimestel tekib aine vastu uudishimu. See tekitab sõltuvust.

Kärt: Vahel konsultatsioonis või järeleaitamistunnis on mõni õpilane öelnud, et olen esimene õpetaja, kellega ta on hakanud matemaatikast aru saama. Siis tekib küll tunne, et see on tõesti oluline, et ma seal olen. Mõne õpilase jaoks võib-olla tõesti muutub sellest midagi paremaks, kui just mina tema õpetaja olen.

Sellel aastal otsitakse osalejaid juba 5. lendu. Kandideerimiseks tuleb täita avaldus koduleheküljel www.nooredkooli.ee enne 4. märtsi.

Heategevuslik lauluvõistlus „Tudengi Eurovisioon 2011“ ootab osalejaid!

Eelmisel aastal toimunud Tallinna muusikahuviliste tudengite heategevusliku tuleproovi „Tudengi EuroFusioon“ eelkonkurss on taas alanud ning seekord täiesti uues kuues. Nimelt sel aastal ootame osalema kõiki andekaid noori kõrgja ülikoolidest üle terve Eesti. Sel aastal kannab üritus nime „Tudengi Eurovisioon 2011“. „Tudengi Eurovisioon“ on üle-eestiline heategevuslik tudengitevaheline lauluvõistlus, mis toimub teist korda.

Võistlus on akustilises võtmes, mis tähendab, et lugusid esitades võib kasutada instrumente, mis üldlevinud arusaamade kohaselt klassifitseeruvad akustilistena, näiteks akustiline kitarr, klaver ja erinevad keel- ning puhkpillid.

Erandina on lubatud ka instrumendid, mille puhul pilli akustiline väärtus ei kao, sõltumata erinevate seadmete olemasolust (näiteks akustilise kitarri

puhul sobib ka elektroakustiline kitarr).

Tudengi Eurovisiooni formaat sarnaneb Eurovisiooni omaga. Nimelt on ka Tudengi Eurovisiooni tunnusteks videosalvestiste ja otseülekande olemasolu, green room, SMS-hääletuse süsteem, esinejate "saategrupp", kelle eesmärgiks on välja mõeldud temaatikat (Eurovisioonil on temaatikaks riigid, mida lauljad esindavad) esindada ning oma sõpra toetada ja talle kaasa elada.

Esinejate vaheldumise ajal viiakse green room'is läbi intervjuu nii saategrupi kui esineja endaga.

Võimaluse lõppvõistlusel osaleda saab 10 noort Eesti artisti, kes on eelnevalt saadetud demomaterjalide põhjal sõltumatu žürii poolt välja valitud.

Finaalkontserdi võitja selgitatakse välja 50-50 süsteemis, mis tähendab, et 50% tulemustest on žürii otsus ja teine 50% saadakse rahvahääletusest, mis viiakse läbi SMS-hääletusena.

Viimane tähtaeg demode esitamiseks on 25. veebruar.

Tudengi Eurovisioonil osalemiseks saada oma demo aadressile tudengi. eurovisioon@gmail.com.

Esitada võib ükskõik mis stiilis lugusid, peaasi et lood oleks akustilises võtmes.

Võib esitada nii omaloomingut kui ka kavereid.

Saadetud demode seast valitakse välja 10 parimat, kes pääsevad märtsis toimuvasse finaalvooru. Finaalkontsert toimub 24. märtsil Tallinna Tehnikaülikooli aulas, kus selgitatakse välja võitjad.

Edasipääsenute nimed avalikustatakse kodulehel ja Facebookis 4. märtsil.

Kõik Tudengi Eurovisiooni tulud annetatakse Tilsi lastekodule muusikainstrumentide soetamiseks. Ära kõhkle! Võta osa või tule kuulama ning tee üks suur heategu Tilsi lastekodu lastele.

Lisainfot saab aadressilt www.kultuuriklubi.ee või meiliaadressilt tudengi. eurovisioon@gmail.com VEEBRUAR 2011 19 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TIPIKAS ON AKTIIVNE

TTÜ Kino kevadsemestril 2011 Uus aasta tõotab Eesti filmimaastikul tulla toimekas. Valmistutakse Eesti filmi 100. juubeliaastaks, Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel toimuvad üleriigilised filmitalgud ning kõigele lisaks on töös palju kodumaiseid linateoseid.

TTÜ Kino püüab samuti kätt pulsil hoida ja sellel kevadel vastavalt võimalustele pakkuda laiahaardelist filmivalikut nii kodumaistelt tegijatelt kui ka piiritagustelt filmimeistritelt. Pärast mõningast pausi on taaskord korraldamisel Eesti FilmiÖÖ filmimaraton, mis peaks vaatajatele semestri teisel poolel pakkuma viimase aja parimaid Eesti lühi- ja täispikki filme.

Uuel semestril on filmivalikutes antud võimalus kaasa rääkida ka vaatajatel.

Meie kinoklubi liikmed ja sõbrad Facebookis saavad kord kuus teha oma valiku etteantud filmidest, mida soovivad järgmisel kuul meie ekraanil kõige enam näha. Igal kuul saab ka üks õnnelik valiku tegija tulla koos sõbraga tasuta kinno. Valentinipäeval, 14 veebruaril, pakume kõigile võimalust tulla filmi vaatama koos sõbraga ja maksta ainult ühe pileti eest. Muidugi tasub siinkohal mainida, et seoses uue rahaga läks meie pilet vastupidiselt üldisele tendentsile hoopis odavamaks. Nüüdsest maksab üks külastus 2 € ja jätkuvalt saab iga külastaja sellega kaasa ka karastusjoogi pakutavast valikust.

Ootame endiselt ka kõiki kinohuvilisi oma klubiliikmeks. Ühekordse liikmemaksu eest saab klubiliige omale klubi-

kaardi, mis annab õiguse tulla vaatama viit filmi ilma tasuta. Samuti korraldame kevadel klubiliikmetele kinniseid klubiõhtuid, kus näitame filme, mida meie tavaseanssidelt ei leia, ning muidugi kaasneb liikmelisusega ka täpsem info korraldatavatest üritustest.

Sellest sügisest alates on saalis olemas ka uus ja korralikult töötav projektor ning vastupidiselt eelmise kevade intsidentidele saab filme vaadata segamatult ja terviklikult. Meie tegemistest leiad täpsemat ja ajakohast infot uuenenud kodulehelt www.ttukino.ee. Kindlasti on tulemas mitmeid üllatusi, mida siinkohal veel mainitud ei ole, kuid mida jooksvalt nii kodulehel kui ka mujal reklaamime.

Ootame Sind kinno ja tulles võta sõber ka kaasa - on mõnusam!

Piljard paneb vere vemmeldama Oliver Lehtmets Eesti Üliõpilaste Meistrivõistlused piljardis on poolel maal. Alates septembrist kuni pr aeguseni on erinevates Eesti kõrg- ja ülikoolide üliõpilased võtnud mõõtu üksteisega piljardis, et selgitada hooaja 2010/2011 parim üliõpilasest piljardimängija.

Praeguseks on läbitud 4 kvalifikatsioonietappi, millele järgneb veel kaks ning 23. aprillil toimuv finaalturniir, kus selguvad ka parimad.

Tänaseks moodustavad Tallinnas esikümne Mainori kõrgkooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Infotehnoloogia Kolledži mängijad. Tartus aga Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Eesti Lennuakadeemia mängijad.

Võistlused on üles ehitatud kuuele kvalifikatsiooni- ja ühele finaalturniirile. Võistlejad peavad ühes piirkonnas osalema vähemalt neljal etapil, et nad saaksid kandideerida finaalturniiri pääsule. Kirja lähevad neli parimat 20

VEEBRUAR 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

tulemust, mille alusel koostatakse pingerida. Tallinna piirkonnast pääseb finaalturniirile 13 ning Tartu piirkonnast 12 mängijat. Kvalifikatsiooniturniirid toimuvad paralleelselt nii Tallinnas kui ka Tartus. Tallinnas on osalenud 43 sportlast 8 erinevast kõrg- või ülikoolist ja Tartus 29 sportlast 5 erinevast kõrg- ja ülikoolist.

Finaalturniir Finaalturniirile on kvalifitseerunud juba 5 mängijat, kes osalevad Eesti Meistriliigas või on väga heade tulemuste ja oskustega üliõpilastest piljardimängijad.

Nendeks on Maario Hussar (TTK), Alexander Leitmäe (TTÜ), Karl Mihkelson (TTÜ), Stanislav Saiov (TTÜ) ja Reimo Simsalu (Mainor).

Võistluste tase on keskmine – leidub asjaarmastajaid, palju esimest korda turniiridel osalejaid kui ka mängijaid, kes on piljardispordiga juba aastaid tegelenud. Finaalturniirile on automaatselt lubatud pääseda just neil mängijatel, kelle tase on teistest eelnevalt kõrgem, võimaldamaks põnevamaid kvalifikatsiooniturniire teistele osalejatele. Eesti Üliõpilaste Meistrivõistlused piljardis on esimest aastat toimuvad piljardi

meistrivõistlused Eesti üliõpilastele.

Eelneval aastal toimusid Tallinnas Tudengite Karikavõistlused piljardis, millest võttis osa 60 mängijat.

Tallinna esiviisiku paremusjärjestus Marti Dengo (Tallinna Tehnikakõrgkool) Urmas Mihkelsoo (TTÜ) Timmo Lilium (Mainor) Rene Pringi (TTÜ) Kim Orlov (TTÜ) Tartu esiviisiku paremusjärjestus Martin Raid (TÜ) Jaan Pettai (EMÜ) Taavi Taremaa (EMÜ) Siim Teppand (TÜ) Sander Õigus (EMÜ).

Finaalturniir toimub 23. aprillil algusega kell 12.00 Tallinnas, Raua Baribali piljardisaalis (Raua tänav 23).

Rohkem infot ja tulemused ning juhendi Eesti Üliõpilaste Meistrivõistlustest piljardis leiab aadressil www.easl.ee rubriigi Kalender alt.

Lisainfo: Oliver Lehtmets, 58 177 633

TIPIKAS JA SPORT

Gerd Kanter: Haridus võib määravaks saada tulemuste ja tiitlite saavutamisel Liis Jaagant, Hans Üürike sport@tipikas.ee

Gerd Kanter on olümpiavõitja (2008) ning maailmameister (2007) kettaheites.

Kokku on Kanter toonud Eestile 5 tiitlivõistluste medalit. Tema rekord 73,38 m on maailma kõigi aegade edetabelis kolmas tulemus. Gerd on maailma hooaja edetabelit juhtinud 5 hooaega järjest (2006-2010).

TTÜ sporditoimkonnal õnnestus Gerdi trenni minna ning küsida mõned huvitavad küsimused.

Miks asusid õppima Tallinna Kõrgemasse Majanduskooli (praegune Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž) just ärijuhtimist? Kes oli Sinu lemmikõppejõud ning miks just tema? Mis aastal astusid ülikooli ja millal lõpetasid selle?

Asusin TTÜ KMK-sse õppima aastal 1997 ja lõpetasin 2001. Ärijuhtimine ja majandus olid minu kindlad valikud juba keskkoolis, seetõttu ei tekkinud mul eriala valides kahtlusi. Toredaid ja meeldivaid õppejõude oli palju, aga kindlasti meenub esimesena kooli hing ja juht Udo Meriste.

Kui tähtsaks pead haridust tippspordi juures? Kas haridus on oluline või saab spordis ka ilma selleta hakkama?

Mina arvan, et tänapäeval soosib õnn eelkõige ikka peaga sportlasi.

Konkurents on tihe ja haridus on kindlasti üks osa, mis võib tulemuste ja tiitlite saavutamisel määravaks saada.

Kuidas sujuvad Sul magistriõpingud EBS-is turunduse erialal?

Hetkel passiivselt, kuna suurema osa ajast võtab ikkagi minu põhitegevus (kettaheide). Kindlasti on soov õpingud lõpule viia, kuid juba siis, kui on natukene rahulikum elu.

On Sul kunagi olnud probleeme aja planeerimisega kooli ja spordi vahel? Ülikooli viimasel kursusel tekkis küll probleeme aja planeerimisega. Pärast

treeningut loengusse minnes kippus aeg-ajalt väsimus tähelepanu hajutama ning silmad tahtsid vägisi kinni vajuda. Õnneks lõppes kõik siiski hästi ning lõpetasin TTÜ KMK. Raamatus „Gerd Kanter. 15 sammu võiduni“ kirjeldad erinevaid inimesi, kes on olnud Sulle eeskujuks. Kes on Sulle kõige suuremaks eeskujuks olnud? Miks just see inimene?

Teadmised ja juhised on ikka kokku kogutud paljudelt erinevatelt inimestelt. Seda ühte ja ainust inimest ei ole võimalik välja tuua. Igaühelt olen saanud midagi, mis on aidanud areneda mul selliseks sportlaseks, nagu ma praegu olen. Näiteks minu isa Jaan Kanter tõi meie perre spordivaimu ning ilma kodu ja eelkõige isa õpetuseta poleks ma kunagi olümpiavõitjaks tulnud. Michael Jordani eeskuju aitas mul mõista, et näilise kerguse ja osavuse taga peitub pea alati kas mahukam või targem treening.

Mis Sa arvad, miks on Sinu raamatud nii fenomenaalsed?

Ma arvan, et fenomenaalsus peitub lihtsuses. Raamatutes kirjutatud reeglid ja nõuanded on elementaarsed ja noortel lihtsalt rakendatavad.

Oled sa kunagi välja arvutanud, mitu heidet sooritad ühe hooaja jooksul? Ühe hooaja jooksul sooritan umbes 10 000 heidet.

Milline on Sinu lemmik kettaheiteväljak?

Kadrioru staadion on mulle kõige meelepärasem, kuna seal on tingimused head ja ka väga tore võistelda.

Kuna Sa reisid kindlasti palju, siis on Sul mõni naljakas seik jutustada lennuki ruumipuudusest?

Mäletan, et kord lendasin Johannesburgist Frankfurti. Lend kestis umbes 10 tundi. Reisiolud olid suhteliselt kitsad. Maadlesin kogu sõidu aja ruumipuudusega ning eriti irooniliseks muutus olukord, kui kõrvalistmel reisiv hiinlane lausa uppus ruumi üleküllusesse. Nimelt oli tal ruumi, et lebada jalg üle põlve ja samuti kippus hiinlane tukkudes minu õlale vajuma.

Mitu kilo kukil suudad kükke teha? Mõni müstiline tulemus veel tavainimese jaoks?

Minu täisküki rekord on 290 kg.

Müstilise tulemusena võiks öelda, et olen maast lahti tõmmanud 300 kg.

On Sul erilisi rituaale, mida viid läbi enne ja pärast võistlust?

Rituaale ma ei harrasta. Minu jaoks on tähtis, et olen võistluseks välja puhanud ning enesetunne ja tervis on hea, siis tulevad ka tulemused oluliselt paremad.

Mis on Sinu kõige magusam võit spordis, välja arvatud kettaheide?

100 meetri jooksus olen olnud Pärnumaa meister, edestades tulevast sprinditalenti Martin Vihmanni. Seda võitu mäletan tänase päevani.

GERD KANTER • Gerd on kokku 214 korda heitnud üle 60 meetri ning seda 78 erinevas linnas ja 30 riigis.

• Pekingi olümpiavõidu puhul andis Eesti Post välja sportlase margi.

• Gerdi käes on kettaheite sisemaailmarekord (69,51 m, 2009. a Växjös) • Eesti aasta meesportlane 2007 ja 2008 • Rohkem informatsiooni Gerdi tiimi kodulehelt www.team75plus.com VEEBRUAR 2011 21 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TIPIKAS JA HUUMOR

Geograafia eksam Üliõpilane vastab geograafia eksamit ning teeb seda väga halvale tulemusele. Õppejõud: „Jaa-jaa, noormees, näen et teie peas on üksainus kõrb.“ Tudeng: „Võib-olla, aga kallis professor, igas kõrbes leidub oaas ning ainult rumalad kaamelid ei pane seda tähele ja jalutavad mööda.“

Viimanegi eesel saab aru Õppejõud: „Teie lõputööst ei saa mitte tuhkagi aru, töö peab olema kirjutatud nii, et iga viimnegi eesel saaks sellest aru.“ Üliõpilane: „Jah, professor, mis täpselt teile siis arusaamatuks jäi?“

Geography exam A student takes an exam and his result is very poor.

Professor: “Yes, young man, I can see a huge desert in your head.”

Student: “You may say so, but dear professor, an oasis can be found in every desert and only stupid camels miss to notice it and pass by.”

Even every donkey gets it Professor: “Your thesis is impossible to understand, it must be written in a way that even every donkey gets it.”

Student: “Well, yes, professor, and what remains so obscure for you?”

Vastuste tähistamine „Teadsin kõiki vastuseid!“ teatab audiInglise keel, võõrkeel tooriumist väljunud rõõmus üliõpilane. Üliõpilane tuleb auditooriumist välja. „Oodake, kuhu te jooksete,“ hüüab Järjekorras ootavad tunnevad muret: auditooriumi uksele tulnud õppejõud, Koridoris olija : „Noh, vastasid ära?“ „õiged vastused tuleb ju ära ka tähistaÜliõpilane: „Vist vastasin!“ da!“ Koridoris olija: „Aga mida ta küsis?“ Üliõpilane: „Küll õhtul tähistame, vasÜliõpilane: „Kust mina tean, ta küsis ju tab üliõpilane.“ inglise keeles!“

English, foreign language A student comes out of the auditorium.

Those who wait for their turn are curious: Line-stander: “Well, did you pass?”

Student: “I guess so!”

Line-stander: “But what did he ask?”

Student: “How I would know, he asked all in English!”

Kõik oleneb sellest, mis nurga alt vaadata... Üliõpilane tuleb eksamilt, sõbrad kohe pärivad: „Noh, vastasid ära?“ Üliõpilane: „Vastasin, aga oh, kuidas ta mind muudkui uputada ja uputada püüdis, aga mina siiski ujusin välja.“ Kui sama üliõpilase kohta küsiti professorit, siis too vastas: „Oh, kuidas ma teda küll sikutasin ja sikutasin, suure vaevaga sikutasin läbi.“

It all depends from which angle you look...

A student comes from an exam, his friends are eager to know: Friends: “Well, did you pass?”

Student: “Yes, I did, but oh, how he tried to drown me, but I still managed to swim to the shore.”

About scoring When the professor was asked about the “I knew all the answers!” exclaims the same student, the reply was: “Oh, how I student who just left the auditorium. tugged and tugged him, with a great ef“Hold up, where are you off to,” asks the professor from the auditorium door, fort I managed to tug him to the shore.” “you have to check all the answers so I can score them!”

Student: “We’ll see about scoring tonight!”

Mille vastu teritab minu kass küüsi vastu puud õues vastu posti mis ma talle ostsin vastu kõike muud

Joobe aste VS atraktiivsus vastassoole atraktiivsus vastassoole %

100% 90%

80% 70% 60%

mehed

50%

naised

40% 30% 20% 0,5‰

1‰

1,5‰

2‰

2,5‰

joobe aste ‰

Kogus Sass Vasiljev 22

VEEBRUAR 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Veebruar 2011

5

E

31

T

1

18.00 Inseneride Moeshow moetund Tallinna Tehnikaülikooli ruumis III301. EELREGISTEERIMINE

K

2

Tartu rahulepingu aastapäev, Küünlapäev Lõppeb TTÜ aasta teadlase konkurss Lõpeb TTÜ aasta parima nooremteadlase konkurss

N

3

18:00 AIESEci infoõhtu TTÜ fuajee/TLU fuajee 18.00 Inseneride Moeshow moetund Tallinna Tehnikakõrgkooli ruumis 123. EELREGISTREERIMINE

R

4

5

P

6

11

L

12

P

13

18

L

19

P

20

25

L

26

P

27

4

L

5

P

6

korp! Tehnola külalisõhtu www. tehnola.ee

L

12:00-16:00 Ettevõtte Rahanduse Olümpiaad, Akadeemia tee 3 r.211 A,B,C

ÜE esinduskogu valimiste väljakuulutamine

6

E

7

T

14

T

19.00 TTÜ Kino "Üksik mees" VII-226 21.00 TTÜ Kino "POLLI PÄEVIKUD" VII-226 Lõppeb näitus "akadeemikute allee 25" peahoone fuajees

8

18:00 AIESEci infoõhtu TTÜ fuajee/TLU fuajee Tudengidate pimekohtingule registreerimise lõpp

K

9

18:00 Eesti üliıpilaste Meistrivıistlused piljardis V-etapp Tartus TTÜ Futsali Meistrivõistlused

N

10

TTÜ Futsali Meistrivõistlused 18.00 - Tudengidate pimekohting AHHAA Teaduskeskuses (Vabaduse väljak 9) 23.00 - TTÜ, TLÜ, TKTK, TTK ja TPSi ühine Valentinipäeva pidu Balous (Rüütli tänav 18)

R

Lõppeb aasta 2010 parimate õpejõudude valimine info: 256 Õppetöö algus kaugõppe üliõpilastele TTÜ Futsali Meistrivõistlused

7

E

Valentinipäev

20:00 TTÜ Kino "Baader Meinhofi kompleks" VII-226 Lõppeb "Hüvasti, Eesti kroon. Tere euro! näitus TTÜ raamatukogu galeriis

15

"Punase joone päev" semestri õppetööalase liikumise lõpp 12.00 Tallinna Tehnikakõrgkoolis erakondade esindajate vaheline debatt kõrghariduse temaatikal 17:30 Noored Kooli eestikeelne infoõhtu

K

16

N

23

N

2

N

Leedu iseseisvuspäev 18:00 Eesti üliıpilaste Meistrivıistlused piljardis V-etapp Tallinnas

17

R

24

R

3

R

ETÜN`i väljasõit L.-Virumaale www.ttu.ee/etyn

ÜE esinduskogu kandideerimise tähtaeg korp! Tehnola külalisõhtu www. tehnola.ee

8

E

21

T

20:00 TTÜ Kino "Kiire raha" VII-226 23.59 - registreerimise lõpp Inseneride Moeshowle

22

K

1

K

Eesti Vabariigi aastapäev, 23.59 - eelvooru registIseseisvuspäev reerimise lõpp Tudengi Eurovisioonile 06:45 Raekojaplats Tipikate rongkäik Toompeale Eesti pidu

17:30 Noored Kooli venekeelne infoõhtu

9

E

28

20:00 TTÜ kino "Noored kooli" film "Helene elukool" VII-226

T

Rohkem infot ürituste kohta aadressil www.ttu.ee