2011 Mai by TalTechi Tudengiajakiri Studioosus

T T Ü T U D EN G I L EH T . APR I L L 2011

s! k a j a t u irj k e s e l s e e s s u u s k uh ioo p d s u t k S ä l as ž s d u i o Tule l b u u J am K s e e ool k m i l e i ü e e m uv s i h E a E A! L G B i E r E A u S a T L oin j u o Hey y

Otsid erialast väljakutset?

Kihutame koos tulevikku! Eesti Energia pakub väljakutseid nii täna kui homme. Meie edulood algavad inimestest, kes töötavad Eesti Energias.

Kiirusta • 6.-7. aprillil Võti Tulevikku karjääripäevadele – räägime Sinu võimalustest silmast-silma • ja tutvu meie praktikapakkumistega ning kandideeri sobivale 10. aprillini

Tule ja anna oma panus energiamaailma edendamisse!

Eesti Energia praktika- ja tööpakkumistest täpsemalt ning meie tegevustest Võti Tulevikku karjäärimessil loe www.energia.ee/tule

PEATOIMETAJA VEERG

SISUKORD Kolumn / 4 Juulius: Olin väsinud ja vajasin väikest lõõgastust / 5 Korporatsioonis keegi ei kaota / 6 Lauri Lahi - meie mees Kambodzas / 6

Kaidi Tahula Peatoimetaja

Mul on suurepärane äriidee! /8

Soovid olla edukas?

Tule Studioosusesse kirjutajaks! Mida me sulle pakume? Võimalust tutvuda oma eriala spetsialistidega ning seeläbi luua sidemeid tulevikuks. Tulevikuks loodud tutvused võimaldavad sul kergemini tööturul läbi lüüa ning leida karjäärivõimalusi just tänu Studioosuses loodud tutvustele! Loomulikult pakume ka lõbusat seltskonda ning erinevaid eneseteostusvõimalusi ajakirjanduslikus vallas. Keda otsime? Reporterit, kes oleks valmis kirjutama persoonilugusid ning intervjuusid enda poolt väljavalitud spetsialistidega/firmajuhtidega! Arvamus-reportereid – on sul midagi öelda? Tahad arvata millestki midagi ja sinna juurde võtta veel erialase spetsialisti arvamuse? Tehnikakülje reporterit – inimest, kes oleks valmis leidma ja testima alles leiutatud või kasutusse tulevaid tehnikaimesid!

Katsemeeskonda – inimesi, kes oleks valmis viima läbi erinevaid meelelahutuslikke katseid ja purustama müüte! Kui sa ei leidnud eelnevalt väljapakutud kohtade seast endale sobivat žanri, siis paku välja oma idee, millest sa studioosuses kirjutada tahaksid ja vaatame mis teha annab Kuidas Studioosusega liituda? Lihtsalt kirjuta peatoimetajale kiri kaidi.tahula@tipikas.ee ning anna oma soovist teada. Märgi ära kindlasti ka valdkond, millega soovid tegelema hakata ning lisa kirjale oma CV, et õpiksime sind paremini tundma!

Ebapopulaarne sünnipäevalaps - Tipikas.tv / 9 AEGEE suveülikool – sõnuseletamatut! / 10 Insenerid näitavad moodi / 12 Võti Tulevikku tuleb jälle! / 14 Tallinn Model United Nations: A different Kind of Education / 15 TSEBA - join us! / 16 Bambale „BOOM“ Osby: „Õige suhtumine ja haridus annavad parema elu.“ / 17 Halva huumori instituut / 18

Tule Studioosusesse ja kindlusta oma erialaseid teadmisi ning loo tutvusi valdkonnas, kus sooviksid kunagi palgatööle asuda!

Magavale kassile hiir suhu ei jookse!!! Peatoimetaja : KAIDI TAHULA (KAIDI.TAHULA@tipikas.ee) KEELETOIMETAJA : MÄRT TIBAR | tõlkija : Siret Laasner

KÜLJENDAJA : MARI HUNT | ESIKAANEPILTNIK : MARKO VILBERG (FOTOKLUBI) TOIMETUS : ALEKSANDES VASSILJEV Väljaandja : TTÜ Üliõpilasesindus MAkett : slow | Trükk : AS Vaba Maa Aadress : Ehitajate tee 5, Tallinn kirjuta : STUDIOOSUS@tipikas.ee | helista 620 3621 ©Studioosus 2011 | Kõik õigused kaitstud 1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

APRILL 2011 3 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

KOLUMN

Tsunami © Aaaa-tsuhh-hh! Terviseks tipikas! Kui lugesin uudiseid tuumaõnnetusest, siis oli mu kilpnääre ülespaistetanud, kurk kuivanud ning pea tundus justkui oleks keegi halb inimene selle vee ja vattiga tihedalt ära täitnud. Minu sümptomitel hakkas sellel hetkel tekkima paratamatu ja ebameeldiv seos kiiritushaigusega. Ometigi ei olnud ma kiiritada saanud, olin lihtsalt haige.

Aleksander Vassiljev Sass.vass@mail.ee

Tegemata erandeid, nagu kalk tšekist pursuide nimekirja kohal, võtab mind igal kevadel neljaks-viieks päevaks rivist maha üks tõbi. Ma võin küll proovida peita end paratamatu haigestumise eest istudes kodus, või pakendades end ennetavalt kolme kihti villastesse kampsunitesse ja sokkidesse. Märtsi kuus hüppan ma tavaliselt aevastava inimese juurest eemale niisama suure kiiruse ja hirmuga, nagu hüppavad karusnahavastased eemale soojast karvamütsist. Kõigel sellel ei paista aga kunagi mõju olevat. Nii või teisiti ootab mind ees neli päeva töövõimetust, tatist nina ja punaseid küüliku-silmi. „Inimene on looduse kroon,“ kordan ma endale, aga see ei kõla just eriti usutavalt, kui nina otsas tilgub tatti ja tänapäeva teadus ei oska selle ennetamiseks midagi pakkuda. Sellised hetked panevad mind alati mõtlema sellest, kui abitu on tegelikult see sipelgafarm kolmandal kivil päikesest, mida me tsivilisatsiooniks tavatseme kutsuda. Jätan praegu kõrvale tõsiasja, et me ei ole isegi võimelised isekeskis otsustama selle üle kuidas koos elada, ilma et peaks teineteist tapma ja alandama ning keskendun hoopis sellel, kui vähe saame

MÄRTS 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

me teha et kaitsta endid loodusjõudude vastu. Kaadrid Jaapani maavärinast ja sellele järgnenud tsunamile avaldasid mulle tohutult muljet. Elumajad, büroohooned, farmid, laevad ja autod kadusid hetkedega hiidlaine süngesse rüpesse. Kuid mitte ainult ei köitnud mind nende piltide juures ära tehtud hävitustöö. Minu meelest olid need pildid suurim teene ühiskonna võrdõiguslikkusele sellest saati kui Coca-Colat pudelisse villima hakati. Nii tsunamil, kui ka CocaColal on ükskõik, milline on sinu usk, rass, kultuuriline taust, sugu, poliitiline vaade, või kodakondsus. Honshu linnapea ei saa ükskõik kui suure tahtmise juures paremat Coca-Colat, kui suvaline kingamüüja ning kui nende elamispinnad juhtuvad olema hiidlainel tee peal ees, siis pühitakse need täpselt ühte moodi minema. Samuti ei tea kumbki neist, mida täpselt valatakse Coca-Cola pudelitesse, ega saa seda mõjutada, ega kontrollida. Täpselt nagu ei saa nad mõjutada ega ära hoida ka kataklüsme. Loodusjõudude ja Coca-Cola kompanii ees on täpselt ühtemoodi võrdsed ja abitud nii kerjused, kui ka kõige rikkamad inimesed. Just nimelt see teebki nendest võrdõigusliku ühiskonna suurimad sümbolid. See on tõsi, me kõik oleme abitud CocaCola kompanii ja looduse ees. Me võime küll ehitada oma tuumajaamad kummitalade ja amortisaatorite otsa või kugistada küüslauku vitamiinidega segamini, kuid lõppkokkuvõttes, millal iganes loodus suvatseb ellu ärgata, avastame me ennast tatiste ninadega, viskamas meeleheitlikult vett peale kiirgavatele reaktoritele. Päeva lõpuks on meil aga kõigil üks ja seesama valik: zero, light, või tavaline. Ärgem siis unusta, et lõppkokkuvõttes on kõik meie sipelgapesas ühtemoodi võrdsed ja võrdlemisi abitud.

UUDIS

Juulius: Olin väsinud ja vajasin väikest lõõgastust Koostas: Tanel Petersell Seoses 21. märtsil toimunud avatud uste päevadega TTÜ-s, otsustas meie kõigi au ja uhkus minna koolist mõneks ajaks eemale ning nautida kevade saabumist. Kui keegi veel aru ei saanud, millest või õigemini kellest jutt käib, siis loomulikult on see meie kõigi sõber Juulius!

„Ma tõesti lootsin, et keegi ei pane mu puudumist tähele, kuna viibin loengute vahel õppejõududega muljeid vahetamas või siis oma armsas ühikatoas. Puhkamiseks ei pea tõesti end ühiskonnast välja lülitama, kuid kui ma mõtlesin, kas ma suudan rohkem aega nautid,a olles saunas teadmisega, et keegi ei saa mind tülitada, või teadmisega, et kohe-kohe võib keegi mulle siia järele tulla ja mõnele koosolekule vedada.“

Võtsime puhkusel viibiva Juuliusega ühendust, et uurida, kuhu ta on kadunud ning miks teda enam igapäevaselt kooli peal näha ei ole. Õnneks oli Juulius puhkusele kogemata kaasa võtnud üliõpilasesinduse sekretäri telefoni ning otsustas kõnele, vaatamata lõõgastumisele, vastata. Nii me siis uurisime Juuliuse käest, kuhu ja miks ta läinud on?

Kas see tähendab, et sind tudengite elu ja olu enam ei huvita? „Lugupeetud inimene, Te olete minust väga valesti aru saanud. Ma lihtsalt otsustasin, et kui ma nüüd kohe puhkust ei võta, ei pruugi minu suutlikkus kõike teha enam kunagi taastuda.“

Ilmselt vaevab praegu mitmeid tudengeid küsimus, kuhu sa kadunud oled? „Võtsin puhkuse!“ Aga kus sa siis täpsemalt viibid? „Riigist ma lahkunud ei ole, aga ma kosun ühes tervislikus spaas.“ Kas noorte inimeste nägemine viimasel üritusel, kus osalesid, oli siis nii kurnav või kust selline otsus tuli? „Abiturientide nägemine ei olnud kohe üldse väsitav, vaid tuletaski mulle meelde, et võiks vahel ka ise vabalt võtta nagu nemad ning koolist mõned päevad või isegi nädala puududa.“

Selge. Kunas on sind tagasi oodata? „Ma mõtlesin, et olen mõned päevad veel siin spaas, siis käin vanu tuttavaid kohti läbi, sealjuures oma lapsepõlvekodu ja siis äkki aprilli teise nädala lõpuks olen tagasi.“ Täname, et Juulius leidis aega oma tihedas puhkusegraafikus saunade, massaažide ja igasuguste õlide vahelt meile veidi oma tegemistest infot anda ning loodame, et ta saab oma aega sünnikodus täiel rinnal nautida. Veel ütles Juulius, et kui kõik plaanide järgi läheb, siis on teda tagasi oodata veel elujõulisemana kui varem. Kui kellelgi on Juuliuse kohta mingeid küsimusi, võite nendega alati minu poole pöörduda.

Kas siis selleks, et vabamalt võtta, peab end ühiskonnast välja lülitama ning jätma kõik oma fännid teadmatusse? APRILL 2011 5 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

PERSOON

KORPORATSIOONIS KEEGI EI KAOTA Korporatsioon Tehnola on asutamisest saadik olnud tihedalt Tallinna Tehnikaülikooliga seotud. Järgmisel sügissemestril täitub juba 90. aastat Tehnola põhikirja kinnitamisest kunagise Tallinna Tehnikumi juhatuse poolt. Juubeli puhul saab toimuma pidulik aktus Tallinna Tehnikaülikooli aulas ning ülikoolis tutvustatakse ka korporatsiooni ajalugu. Võib-olla läheneva juubeli tõttu, kuid viimasel ajal on märgatavalt kasvanud huvi Tehnola tegemiste vastu, mistõttu on otsustatud sel kevadsemestril korraldada täiendav külalisõhtu uute liikmete vastuvõtmiseks. Sel korral on külalisõhtu planeeritud põnevamana kui kunagi varem. Külla tulevad esindajad Tartu, Riia ja Helsingi akadeemilistest sõprusorganisatsioonidest. Õhtu jooksul saab nautida tudengite lemmikjooke, panna end proovile traditsioonilistes korporatsioonide õllemängudes ja kuulata huvitavaid ettekandeid. Hea meestudeng – kui Sul on samuti huvi korporatsioonide tegemiste vastu, siis oled oodatud meie külalisõhtust osa võtma. Korporatsioon Tehnola kü-

lalistele on õhtust osavõtt täiesti tasuta ning osalemine ei kohusta veel mitte millekski. Alles pärast külalisõhtut võid kirjutada avalduse korporatsioon Tehnolaga liitumiseks. Kui oled huvitatud liikmeks astumisest, siis on juba igaühe enda otsustada, milliseks tema elu korporatsioonis kujuneb. Kahjuks taandub paljude klubide-huviringide-seltside mõte tihti sellele, et leitakse uus seltskond sõpru, kellega paar korda aastas (traditsioonilistel suve- ja talvepäevadel) joomas käia. Sellist võimalust pakub paljudele ka korporatsioon, kuid kes soovib, see leiab tudengiorganisatsioonist ka palju muud huvipakkuvat. Lisaks suurele hulgale uutele sõpradele saab aktiivne liige osa võtta Tehnola juhtimisest, ürituste korraldamisest või näidata oma erialaseid oskusi korporatsiooni ruumide sisetöödel. Kindel on see, et korporatsioonis keegi ei kaota. Lause on tegelikult tuletatud Tehnola auväärt vilistlase ja mälumänguri Hardi Tiiduse ütlusest, et mälumängus keegi ei kaota. Vaja on vaid pealehakkamist ja tahtmist oma elu põnevamaks muuta. Külalisõhtu kohta vaata lähemalt www.tehnola.ee. Tiit Atso Korporatsioon Tehnola 90 aastat kindlust, ausust ja vendlust!

Lauri Lahi – Lauri Lahi (24) võib esmapilgul tunduda nagu iga teine noor, kes naudib reisimist, head muusikat ning tegeleb pisut ka spordiga. Kuid selle artikli kirjutamiseks võtsin ma temaga ühenduse Kagu-Aasia riiki Kambodžasse! Kuidas Lauri sattus AISECi? AIESECist kuulis Lauri alles ülikooli minnes. Silma jäi lausepaar „praktiline juhtimiskogemus“ ning arvestades, et Tartu Ülikooli majandusteaduskonda astumise eelsel suvel oli läbi loetud suur hulk juhtimisraamatuid, tekkis nüüd hea võimalus praktikaks. Juba pärast esmatutvustust oli Laurile selge, et selle organisatsiooniga ta ka liitub. Lauri tee AISECis Ülikooliaastad oli Lauri Tartu AIESECi esinduses. Juba siis paistis ta teiste vahelt välja oma aktiivse, kindlameelse ja pealehakkava loomuga. Tegeledes erinevate valdkondadega, on eredalt meelde jäänud oma meeskonnaga haridusprojekti loomine. Selleks kutsuti Eestisse kümnest erinevast riigist pea 40 noort, kes tutvustasid oma haridussüsteeme. Kohtuti ka enamike Tartu koolijuhtidega ning tegutseti koos Euroopa Noorte ning Rocca al Mare kooli õpetajate seminariga. Kõige selle tagajärjel avanes Lauril võimalus minna tagasi oma keskkooli ning järgnevad 2 aastat anda noortele juhtimise aluste valikkursust. Tundub, et üks nõnda noor mees on oma ea kohta juba päris palju korda saatnud, kuid see on alles kõige algus. Viimased 2 aastat oli Lauri AIESEC Eesti tegevusjuht, olles esmalt vastutav projektide eest ning sealt edasi presidendina vastutav kogu organisatsiooni eest. Neil tegusatel aastatel külastas ta pea kolmekümmet erinevat riiki ning tutvus tuhandete noortega. Need aastad olid Eesti AIESECile väga edukad, kuna saavutati suurim liikmete arv ning tehti palju

APRILL 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

PERSOON

– meie mees Kambodžas rahvusvahelisi praktikavahetusi. Nõnda noore juhi – vaid 22-aastase presidendi jaoks osutus see suureks enese proovilepanekuks. Põnev väljakutse Olles jõudnud AIESEC Eesti presidendi ametiaja lõpule, tundis Lauri, et tahaks sellesse organisatsiooni endast veel rohkem anda – ning mitte ainult Eestis. AIESECi rahvusvaheliselt presidentide kohtumiselt koju jõudnununa avastas ta oma postkastis kirja AIESEC Kambodža kohta. Vaid aasta selles riigis tegutsenud AIESECi laienemismeeskond hakkas oma otsi kokku tõmbama ning otsiti täiskohaga tegevjuhti. Otsus sai tehtud pikemalt mõtlemata, kuna kandideerimistähtaeg oli juba nelja päeva pärast. „Kinnitasin endale, et küll kõik lõpuks laabub ning nii saigi langetatud minu elu üks parimaid otsuseid.” Õnneks oli saatus Lauri poolt ning ta osutus valituks, kuna ta oli sellele kohale ideaalne kandidaat. Nüüdseks ongi Lauri seal kaugel maal, Kambodžal, tegemas igapäevatööd juba eelnevalt tuntud tegevjuhi ametil, vastutades organisatsiooni toimimise eest. Kuna seal on AIESEC aga alles väga noor, tuleb keskenduda eelkõige jätkusuutliku mudeli ehitamisel, et kasvaks arvestatavaim noorteorganisatsioon. Kuidas käib elu Kambodža Kuningriigis? Esmamulje Kambodža pealinnast Phnom Penhist oli üpris süsteemitu. Nimelt kasutatakse seal kõnniteid hoopis parkimisplatsina, mis esimestel nädalatel muutis liiklemise keeruliseks. Selles teistsuguses riigis tegid aga Lauri jaoks sisse sulandumise palju lihtsamaks sealsed AIESECi liikmed, kes jagasid samu maailmavaateid ja väärtusi. See ning fakt, et ka Eestis pidi Lauri tegutsema multikultuurses seltskonnas, lõi töötamiseks mugava keskkonna.

Kuid siiski, olles Eestist eemal, igatseb ta oma perekonda ja sõpru, kõige muuga saab ka interneti vahendusel järge pidada. Igapäevaselt Eesti ajalehti lugedes on ta ka informeeritud kõigest siin toimuvast. „Mulle meeldib lugeda veebruarikuiseid ajalehti lühikestes pükstes välikohvikus”. Küsides, mis on olnud tema üks meeldejäävamaid kogemusi, tuleb vastuseks lahke lugu. „Kuna ma olen kohalikest peajagu pikem ning räägin veidi paremat inglise keelt, leian end sageli juhtivatest rollidest erinevatel kohtumistel. Näiteks käisin ühel olulisel vabaühenduste kohtumisel, kus koosoleku läbiviija palus mul ootamatult koosoleku läbiviimine enda peale võtta, kuna mul tuleb see arvatavasti paremini välja. Nii leidsingi ennast olukorras, kus vedasin koosolekut, mille osalejateks olid valdavalt keskealised meesterahvad,” jutustab ta.

Liis Kaselaan

ka Eesti arengusse, teades ning tundes, et läbi oma rahvusvaheliste kogemuste saab ta muuta oma kodumaa Eesti paremaks. Mida öelda kokkuvõtteks lugejale „Ülikooliaeg on selleks, et otsida ja leida üles see, mis silmad kõige rohkem särama paneb. Minu jaoks andis AIESEC võimaluse panna ennast proovile juhina ja maailmakodanikuna ning tunnen, et mulle on AIESEC andnud lendstardi kogu järgnevaks eluks,” ütleb Lauri. „Kindlasti veetke vähemalt aasta mõnes välisriigis, kuna pole olemas intensiivsemat enesearengu kursust kui elamine täiesti tundmatus keskkonnas.“

Tulevikus loodab Lauri keskenduda oma äri ülesehitamisele. Eelkõige Kambodžas on loodud palju kasulikke sidemeid ettevõtetega. Pisut kaugemas tulevikus tahab ta aga panustada

APRILL 2011 7 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

ÜRITUS

Mul on suurepärane äriidee! Henri Palmar Startup Garage projektijuht TTÜ Innovatsiooni ja ettevõtluskeskus

Mis on startup? Steve Blank ütleb, et startup on ajutine organisatsioon, mis otsib jätkusuutlikku ja skaleeritavat ärimudelit. Ja organisatsiooni all me tegelikult ei mõtlegi asutatud ettevõtet, vaid siia sobib väga hästi ka meeskond, kes on võtnud sihiks järgi uurida, kas nende ideel või prototüübil on reaalsel turul kohta või mitte. Alustada tuleb enda ja teiste veenmisest, et lahendus pakub tõesti väärtust, hiljem on aega tegeleda kõikide muude oluliste asjadega. Kas ma pakun väärtust? Tihti tundub peas ideed küpsetades, et mida rohkem ma sellele mõtlen, seda paremaks see läheb. Samas tuleb aru saada, et ükskõik kui palju aega me ka plaani lihvimisele ei pane, kõik selle osad on meie enda väljamõeldud ja ei saa kinnitust enne, kui reaalne potentsiaalne klient on sellele oma hinnangu andnud. Nagu Steve Blanki teine väljaütlemine kõlab: ükski äriplaan ei ela üle kohtumist kliendiga. Eric Ries, Lean Startup teooria looja, on öelnud, et käivitamisel tuleb edasiminekut mõõta turult tagasiside põhjal saadud õppetundidest. Kui sa ei ole saanud idee või prototüübi arenduseks sisendit reaalselt turult ja potentsiaalselt kliendilt, ei ole sa tegelikult oma küsimärkide arvu vähendanud – kõik ärimudeli osad on siiani sinu enda arvamused ja sa ei tea, kas sa pakud kellegi sellist väärtust, mille eest ta on nõus ka raha maksma, või mitte.

MÄRTS 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

Aga kui keegi mu idee ära varastab? Tihti kuulen arvamust, et kui ma oma ideed väga vara jagama hakkan, varastab keegi selle ära. Kindlasti ei saa kõikide ideede puhul läheneda ühtmoodi, kuid parim vastus, mida siiani ise sellele küsimusele vastuseks kuulnud olen: kui sa ei ole parim selles, mida sa teha kavatsed, siis teeb keegi varem või hiljem selle sinust paremini ära. Ehk sa võid ju proovida üksi ja omaette ideed ellu viia, kuid kui sa sellega ühel päeval välja tuled ja avastad, et keegi sulle selle eest raha ei maksa, sest sinu eeldused kliendi probleemide osas ei pidanud paika, siis ei ole mõtet kedagi süüdistada. Pigem mõtle, mis sul võita on, kui sa oma ideed õigete inimestega jagad. Õiged inimesed on need, kelle probleemi sa oma toote või teenusega kavatsed lahendada. Sa saad enamusel juhtudel tõenäoliselt teada, et kliendi probleem ei olegi see, mis sina arvasid selle olevat. Või et tal on juba selline lahendus olemas, millest sina varem ei teadnud. Ja see aitab sul palju aega kokku hoida, et sa saaksid oma järgmistele ideedele keskenduma hakata. Mis saab edasi? Kogu sellise mõtteviisi eesmärk on võimalikult kiiresti aru saada, kas sinu idee elluviimisesse on mõtet panustada aega ja raha. Selle vastuseni tuleb jõuda võimalikult väheste ressurssidega, sest kui selgubki, et tegelikult ideel reaalset väärtust ei olnud, ei ole me midagi olulist kaotanud. Paljude ideede väärtust on võimalik testida muude tegevuste, nagu kool ja töö, kõrvalt. Kui me ei ole sinna alla pannud üleliigset ressurssi, oleme saanud võlgade asemel hoopis kogemusi ning uusi ja huvitavaid mõtteid. Kui aga tuleb välja, et reaalsed kliendid on nõus lahenduse eest raha maksma ning neid on piisavalt, et sellele on võimalik ettevõte ehitada, leidub kindlasti ka neid, kes sind nii aja kui raha osas aidata tahavad. Seega alusta õigest otsast – tõesta kõigepealt endale ja teistele, et lood reaalset väärtust.

www.startupgarage.eu

Kui sul on idee, kuidas inimeste elu lihtsamaks teha, aga sa pole päris kindel, kas sa suudad selle ise ellu viia, siis tule Startup Garage üritustele. Et head algatused ainult ideede tasemele ei jääks, viime kokku vajalikud kompetentsid ning anname enda poolt tuge ja teadmisi, kuidas kõige kiiremini ja väiksema ressursikuluga idee tegelik väärtus teada saada.

ÜRITUS

Ebapopulaarne sünnipäevalaps – Tipikas.tv Artikli kirjutas ja intervjueeris: Maria Vita Küsimustele vastasid: Üllar Alev, Andre Allese, Aivar Hannolainen. Kas sina oled kuulnud sellisest leheküljest nagu Tipikas.tv? Või on sul seal ehk isegi oma kasutajakonto? Kui jah, siis kuulud sa väheste õnnelike 0,3% hulka TTÜ tudengitest. Kui ei, siis on sul nüüd võimalus sellega tutvust teha. Miks just nüüd? Aga näiteks sellepärast, et Tipikas.tv sai selle aasta 12. märtsil juba tervelt üheaastaseks.

naalvideo. Ja mis veel head: Tipikas.tv on täiesti reklaamivaba!

Tahad teada, mis on Tipikas.tv? Kõige lihtsam võimalus: trüki oma veebibrauserisse Tipikas.tv ja vii end asjaga kurssi. See on portaal, mis kogub endasse TTÜ üliõpilaste ajalugu aasta-aastalt (näiteks kõige varasem video on aastast 1962). Lisaks on seal videoid, millel puudub küll otsene seos TTÜ-ga, kuid mis on lihtsalt tudengite jaoks harivad. Lühidalt võiks öelda, et see on nagu TTÜ tudengite oma YouTube. Kuigi lehekülgede kujundus on mõneti sarnane ja logodki samades värvides, pole tegemist siiski mingi kohaliku wannabega. Olles mahult väiksem, on Tipikas.tv-l tegelikult YouTube'i ees mitmeid eeliseid.

Räägime siis ka natuke sünnipäevalapse eluloost. Kuigi portaal läks käiku alles 2010. aasta märtsis, tekkis idee selle loomiseks juba aastal 2009. Tipikas.tv üks asutajatest Üllar Alev põhjendab selle rajamist vajadusega luua uus ja parem koht TTÜ Filmiklubi videode hoiustamiseks ja jagamiseks. „Videode lisamine ja vaatamine oli tülikas, ka kvaliteet oli kehvapoolne. Siis hakkasingi uurima, kuidas videode haldamist paremini korraldada,“ ütleb ta. Lisaks Üllarile, kes tegeleb tehnilise poolega, on oma roll Tipikas.tv sünnis olnud ka Aivar Hannolainenil, kellelt pärineb algne idee ja kelle kanda on jäänud kujunduse ja arendusega seotud probleemid. Tipikas.tv server ise asub TTÜ uue majandusmaja keldris teiste tähtsate serverite vahel. Aastaga on see kogunud endasse 208 tudengielu videot, mida on vaadatud kokku enam kui 100 000 korda. Kuid Tipikas.tv ei ole loodud ainult videode arhiveerimiseks ja näitamiseks. Selle kaudu teeb TTÜ Filmiklubi ka mitmeid otseülekandeid nii spordiüritustest, teaduskonverentsidest kui ka tudengielu tähtsündmustest. Kõige populaarsemad neist on spordiülekanded, millel on olnud korraga ligi 2000 vaatajat.

Juba ainuüksi see, et videode arv on kordades väiksem YouTube'is olevatest, on tegelikult hea. Nii leiab vajaliku video kiiremini üles ja saab kõvasti aega kokku hoida. Lisaks ei ole Tipikas.tv-s videode üleslaadimisel ajapiirangut.. Video võib olla piiramatu pikkusega, kui selle suurus jääb 2 GB piiridesse. Allalaadimise kohapealt on see samuti mugav, kuna saad oma arvutisse tõmmata ka origi-

Ei pürgi YouTube`i konkurendiks Kuid hoolimata oma mitmetest boonustest ei ürita Tipikas.tv olla YouTube'ile konkurendiks. Pigem vastupidi. Tipikas. tv toetab ka linkimise võimalust YouTube’ist. Näiteks kui oled leidnud mõne laheda video, mida tahad oma kaastudengitega jagada, võid selle Tipikas.tv-sse linkida.

Mis saab edasi? Mis on Tipikas.tv edasised plaanid ja ootused? Üheks suunaks, mida arendada, on õppematerjalide levitamine. „Sügisel rääkisime Avatud Ülikooliga. Neil on oma server, milles on teadmata hulk loengute salvestusi viimastest

aastatest. Kahjuks on need videod aga väga raskesti leitavad. Nendega Tipikas. tv-s videode avaldamise koha pealt kokkuleppele saamine oleks võit paljudele tudengitele,“ räägib Üllar. Aivar lisab, et õppejõud võiksid ka ise initsiatiivi üles näidata ja kas siis oma õppematerjale Tipikas.tv-sse üles laadida või

linkida huvitavatele ja teemakohastele YouTube'i videodele. Tehnilise poole pealt unistavad filmiklubi poisid oma telekanalist. „Järgneva aasta jooksul tahame saavutada kokkuleppe Starmaniga, nii et kõik TTÜ üliõpilasküla elanikud näeksid oma ühikates Tipikas. tv kanalit. Paneksime sinna jooksma parimad palad ja ajapikku hakkaksime tootma ka oma saateid,“ lisab filmiklubi juhatuse esimees Andre Allese. Ja ikkagi jääb kajama küsimus, et kui portaal ise nii tore ja kasulik on, kuidas sellel siis nii vähe kasutajaid on. „Me isegi ei ole veel jõudnud avalikustada, et selline koht olemas on. Kui lehekülje valmis saime, läks ülekannete tegemiseks ja siin me nüüd oleme,“ ütleb Andre. Aivar aga kinnitab: „Ma arvan et see hakkab tulevikus tööle.“ Täpsemalt saad end Tipikas.tv ajaloo ja uudistega kurssi viia TTÜ filmiklubi blogis: http://filmiklubi.tipikas.tv/ blogi/ 22. veebruaril autasustati TTÜ filmiklubi ka aasta Tudengiteo auhinnaga "Tudengitelevisiooni Tipikas TV käivitamise eest". APRILL 2011 9 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

ÜRITUS

AEGEE suveülikool – sõnuseletamatut! Tegelikult on suvel reisimiseks märksa meeldejäävamaid võimalusi kui seda ühe turismifirma hirmkallis pakett eales pakkuda suudaks. Keeleoskuse parandamine, vahetu kultuurikogemus kohalike AEGEE-laste abil, olles nende sõber, mitte turist, moodustab alles alguse suveülikooli plusside jadast. AEGEE-Tallinn on Euroopa suurima üliõpilasorganisatsiooni AEGEE haruorganisatsioon, mille missiooniks on Euroopa noorte koostöö ja integratsiooni edendamine. Eelnimetatut silmas pidades toimuvad üle Euroopa alates 1988. aastast AEGEE suveülikoolid, mis on organisatsiooni üks populaarsemaid projekte. Igal aastal on süveülikoolidesse kaasatud kuni 5000 tudengit rohkem kui 40 Euroopa riigist – Portugalist Aserbaidžaanini, Soomest Maltani. Igal aastal osaleb AEGEE suveülikoolides kümneid Tallinna haruorganisatsiooni liikmeid, kellest kaks on oma möödunud suve värikaid seiklusi Gruusias ning Las Palmase saarel alljärgnevates kirjutistes ka kirjeldanud.

MÄRTS 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

Kauge-kauge kuningriik! Las Palmas! Kanaarid kõlavad ahvatlevalt, eriti praeguse vesise nina ja külma ilmaga! Isegi kui päike seniidis oleks, pole midagi paremat kui libistada paar mojitot, surfata lainetel või niisama lahedasse ellu sukelduda. Nagu suveülikoolide puhul ikka, puhkas ka minu närv möödunud suvel rahvusvahelises seltskonnas kanaarilikus keskkonnas.

„Kanaarid kõlavad ahvatlevalt, eriti praeguse vesise nina ja külma ilmaga!“

Mida me siis tegime? Tutvusime linnaga, tähtsate ninadega, kolasime linnavalitsuse katusel, nautides head vaadet ning tuult juustes. Jooksime ja veeresime kui poolearulised suurtel liivaluidetel, sulistasime soolases vees ning toore jõuga said kõik ka surfilauale püsti adrenaliiini najal liugu laskma. Tegime ka liivalossi ning käisime saare kõrgeimates paikades kolamas. European Night toimus rannaliival ja oli üks mäletamisväärsemaid pidusid laeval keset ookeani. Sellisel tasemel vigur-vettehüppeid ja tantsushow'd kui kõikuval tekil juba keskmine rutiinipersoon ette ei kujuta! Mis ma ikka pikalt uhkustan, Gran Canaria on parim paik Euroopas, sest see on Aafrika! Väga hästi organiseeritud üritus – kultuuri oli, toit oli super, seltskond pöörane, korraldajad lahedad, palju tegevusi, palju pidusid, odav alkohol, minul oli tore! Soovitan!

ÜRITUS

Gruusia mäed ja päikeselised rannad Mulle meeldib reisida kohtades, mis on erinevad ja ahvatlevad, võrreldes üldiselt külastatavate riikide ja turismikuurortidega. Kohtades, mis võluvad huvitavate inimeste ja lummavate vaadetega ning pakuvad põnevaid seiklusi. Need olid minu ootused ka Gruusiale ja ma ei pidanud pettuma. Gruusia on väga vana ja ilus maa. Maastik, taimestik ja loomastik varieeriub tohutult isegi väikeste vahemaade tagant. Meie majutus asus põhiliselt Gruusia pealinnas Tbilisis, kuid praktiliselt iga päev olid meil väljasõidud Tbilisi ümbrusesse. Distants külastatud kohtadesse oli suhteliselt lühike – 50 kuni 200 kilomeetri vahel – kuid loodus erines igast eelenevast kohast drastiliselt. Paar päeva matkasime metsas, kus meil oli võimalus supelda väga kõrge kose all. Ühe päeva kõndisime ringi mägises kõrbes. Samuti kulutasime päeva Kaukasuse mägedes ronimisele, kus jõudsime 2200 meetri kõrgusele. Gruusia kõrgeim mägi on natuke üle 5000 meetri (võrdluseks siinkohal Eesti kõrgeim küngas, mis on 318 meetrit). Mainisin osalejatele ja korraldajatele meie kõrgeima mäe kohta ja selle peale sai rahvas muidugi naerda, välja arvatud hollandlased, kes jäid suhteliselt tõsiseks. Lisaks eelmainitud maastikule on Gruusial läänepiiriks Must meri, seega on loodus väga mitmekesine ja pakub uskumatult lummavaid vaateid. Gruusia suved on kuumad ja kuivad. Suveülikooli ajal augustis oli temperatuur enamasti 30 ja 40 kraadi vahel ning vihma sadas kahe nädala jooksul ainult üks kord. Ideaalne ilm rannas päevitamiseks (negatiivne külg on muidugi asjaolu, et rand on seal kivine) ja Mustas meres ujumiseks. Me olime Batumis, mis on kuurortlinn nagu meil Pärnu, viis päeva ja enamik meist nautiski seda suurepärast ilma rannas. Gruusia kuumad

ja päikeselised suved on ka põhjuseks, miks selle riigi veinivalmistamise traditsioonid on väga vanad, ulatudes tagasi paari tuhande aastani enne Kristust. Grusiinid ise peavadki enda riiki veini sünnimaaks. Tuleb tunnistada, et olen ise ka pärast Gruusia reisi hakanud veini austama ja jooma. Gruusia suveülikool oli täis mitmesuguseid tegevusi ja seiklusi. Nagu eelnevalt ka mainitud, sai päris palju matkata: kõrbes, metsas ja mägedes. Meile tehti linnaekskurisioonid Tbilisis, Batumis ja paaris väikeses linnas. Paljud said oma esimese raftingukogemuse metsikul ja väga kiirel mägijõel. Loomulikult külastasime ka vanu kirikuid, arheoloogilisi kohti ja ajalooliselt olulisi kohti – korraldajad viisid meid isegi Gorisse Stalini muuseumi. Saime käia ka veepargis ja lõbustuspargis. Meile tutvustati põhilist viinamarjaistanduste piirkonda, kus saime ka päris veinikeldris erinevaid veine degusteerida. Lisaks peab siinkohal ära mainima, et ma ei ole kunagi maganud nii vähe ja pidutsenud nii palju. Kuna see oli mu esimene AEGEE suveülikool, siis ei osanud ma oodata nii palju tegevusi, kuid korraldajad hoidsid meid pidevas liikumises ja mulle meeldis see tohutult. Samas oli meil siiski aega, et ujuda, päevitada ja lõõgastuda (eks see suveülikool ise oligi üks mõnus lõõgastus).

„Gruusia suved on kuumad ja kuivad.“

kogunesid kõik kindlasse kohta ning öeldi, et lahkume kahe minuti pärast, kuid üldiselt lahkusime pool tundi hiljem. Nädala möödudes oskasid osalejad juba sellega arvestada ning kui öeldi, et lahkumine on kahe minuti pärast, siis läks mõni alles duši alla ja inimesed hakkasid päevasündmusteks asju pakkima. Selle vaatamata said AEGEE-Tbilisi liikmed organiseerimisega väga edukalt hakkama ja kui keegi abi vajas, siis seda ta ka sai. Näiteks vabal päeval, mis oli ka korraldajate vaba päev, olid mõned korraldajad meiega ja näitasid poode ning turge, kust suveniire osta. Lisaks olin mina ise kaks päeva mingi kõhuviiruse pärast voodis – ausalt öeldes oli vist kõikidel osalejatel suveülikooli jooksul kõhuga probleeme – ja terve selle aja hoolitsesid korraldajad minu eest. Rääkides Eesti ja Gruusia suhetest, siis need tunduvad olevat üpriski head ja meie riigi panust hinnatakse Gruusias. Meie suurimad linnad ja härra Mart Laar olid teada isegi suvalistes väikestes külapoodides. Siinkohal ei hakkaks ma võrdlema Eestit ja Gruusiat. Kui kellel on selle vastu huvi, siis on olemas 7. septembri Postimehes leheküljel 12-13 hea artikkel Ahto Lobjaka poolt pealkirjaga “Vene konstandiga korrutatud suur saatus”.

Lisainfo: aegee-tallinn.ee

Gruusia suveülikoolis osalejad olid toredad ja korraldajad ülimalt kenad ning abivalmid. Siiski peab tunnistama, et korraldajatel oli natuke probleeme aja planeerimisega – enne kuhugi minemist MÄRTS 2011 11 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

ÜRITUS

Insenerid näitavad moodi Ege Reinsoni 6. aprillil 2011 kell 19.00 toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas järjekordne Inseneride Moeshow. Oma nägemusega teemast „Global Street“ astuvad võistlustulle inseneriharidust omandavad üliõpilased Tallinna Tehnikakõrgkoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist. Niivõrd lai kui on loova inimese fantaasia, on ka osavõtjate mõttelennud teemal „Global Street“. Inspiratsiooni on ammutatud erinevate ajastute arhitektuuristiilidest, Jaapani söögipulkadest, New Yorgi kuulsatest kollastest taksodest, Eiffeli tornist, Tallinna tänavapildist ja isegi Vabadussambast. Rõivastesse on jäädvustatud elektrijuhtmed, vanalinna munakivitee ning futuristlik linnapilt. Samas on kollektsioonidesse püütud ka linlaste hinge- ja konfliktimaailm, elustiil, hobid.

Sõnaõigusest ei ole ilma ka pealtvaatajad – igal külalisel on võimalik koheapeal anda hääl oma lemmikule. Kõige rohkem hääli kogunud kollektsioon pärjatakse publiku lemmiku tiitliga. Kui eelmistel aastatel on Inseneride Moeshow võitja käinud töövarjupäeval Montonis ja Aldo Järvsoo juures, siis sel aastal ootab žürii lemmikut päev Tiina Talumehega. Lisaks Talumehele on auhinnafondi panustanud ka ülikoolide rektorid Enno Lend ja Andres Keevallik, ajakiri Anne & Stiil, Avon ning Goldenpoint.

Kõik moehuvilised saavad eelmüügist pileti Inseneride Moeshow’le osta 4 € eest Tallinna Tehnikaülikooli Kultuuriklubist (Akadeemia tee 5, ruum 008 C) kell 13.00-17.00. Kindlasti võta ka sõbrad kaasa, sest ostes eelmüügist korraga 5 piletit, tuleb tasuda vaid 4 pileti hind! Moeshow ametlik afterparty toimub Von Krahlis, kus oksjoni raames on võimalik soetada esemeid moeshow’l osalenud kollektsioonide autoritelt alghinnaga 1 €. Parimat muusikat mängib DJ Paul Oja. Afterpartyle sissepääs Inseneride Moeshow piletiga prii, teistele 4 €.

Vaata lisaks www.kultuuriklubi.ee

MÄRTS 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

Foto:RaitAguraijuja

Parimad noored insener-disainerid aitab välja selgitada professionaalne žürii – moekunstnikud Tiina Talumees ja Kalle Aasamäe, Miss Estonia 1997 Kristiina Heinmets-Aigro, TTÜ õppejõud ja tekstiilikunstnik Ilme Rätsep ning üks auväärt üllatusliige.

Foto:ElikaTorn

Foto:RaitAguraijuja

arvamus

APRILL 2011 13 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

ÜRITUS

Võti Tulevikku tuleb jälle! Laura Vals laura.vals@BEST.ee 6.-7. aprillil toimub Tallinna Tehnikaülikoolis järjekordne karjäärimess Võti Tulevikku. See legendaarne üritus on juba kaks aastakümmet toonud ühte kohta kokku ettevõtjad, tööandjad ja tudengid. Võti toob ka sel aastal TTÜsse kohale paljud Eesti juhtivad ettevõtted ning tuntud inimesed eesmärgiga avardada meie tudengite silmaringi karjäärimaastiku – ja selle kõige toob teieni tudengiorganisatsioon BEST-Estonia! Mis seal toimub? Esimesel päeval, 6. aprillil on TTÜ peamajas toimumas palju põnevat: Anto Raukase loeng kliima kohta, CV Keskuse värbamiskonsultant Kersti Valteri räägib tööandjate ootustest uute töötajate värbamisel ning kuulda saab ka Mart Sanderi mõtteid teemal "Elu võltsitud maailmas". Lisaks intrigeeriv debatt Jaak Aaviksoo ja Peeter Kreitzbergiga. Samal ajal toimub ülikooli peamaja fuajees suur mess. Kohale tuleb veerandsada firmat, kes kõik panevad üles oma ettevõtet tutvustava stendi. Lisaks on igal tudengil võimalik firma esindajatelt ise küsida just nii palju lisainfot kui soovi on.

MÄRTS 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

Teisel päeval, 7.aprillil on kõigil võimalik osa saada Tauri Tallermaa mälu- ja kiirlugemise koolitusest, Ott Pärna loengust "Eesti uusettevõtluse võlu ja valu" ning Martin Veinmann jagab nippe eneseväjendusest. Toimuvad ka erinevad töötoad. Samal päeval on võimalik osaleda ka firmakülastustel. Kuidas osaleda? Kõikidele koolitustele ja töötubadesse on vajalik eelregistreerimine, kuna kohtade arv on piiratud. Ära kaota oma võtit tulevikku ning tule ja osale kõige paremal tööbörsil Tallinna Tehnikaülikoolis. Just see on Sinu võimalus leida praktika- või töökoht! Koolitustele ja töötubadele saab registreerida Võti Tulevikku kodulehel: www.VT.ee Võtme tegemistel saab silma peal hoida Facebookis ja Twitteris!

INTERNATIONAL

Tallinn Model United Nations:

A different Kind of Education. Aya Ibrahim I became very interested in Model UNs for many reasons. First, the United Nations organization makes life changing decisions that affect all of us, yet I knew very little about its procedures. Second, it was advertised as an interactive way of learning; it’s not a typical classroom. Everybody gets to interact, discuss and share their views freely.

I was invincible- that I had the power to change the world. Looking back, this notion seemed juvenile, attributed to youth and impulsiveness. It is for this reason that the UN and other international organizations have failed to marginally improve the world, for society has coaxed us into believing we are powerless, subject to actions and not in charge of that. But that is not true, or at least it wasn’t this last February in the Tallinn Model United Nations.

My first MUN experience was far from perfect, but I have done four more since and can honestly say that MUN has changed my life. Through these experiences I have learned that a council must always act as one body and be united. That we are all interdependent one country’s action affects all others and more importantly we must tolerate to be tolerated. Understanding is the key.

Over the years I have come to realize my love-hate relationship with Model UNs. The thought of a UN simulation brought butterflies to my stomach. Academia aside, Model UNs has equipped me with the fundamental characteristics needed for any strong, solid personality. In this case, I am not referring to the advertised benefits of Model UN such as debate, negotiation and speaking skills but of the more elementary benefits, ones that are personal and intrinsic in the formation of any solid character. I speak of traits such as composure and shrewdness. This came with the caveat that I could not resist the exhilaration that came with surmounting being put on the spot or the satisfaction of getting your point across.

I remember my first Model UN experience. Seated amongst some of the most competitive and superior delegates in a crowded auditorium, I was slightly intimidated, to say the least. I took my seat and waited to be inspired by another generation of thinkers, waited to be captivated by their hopes for a better world and coaxed into believing

is pushed, forced even to mature and develop. Model UN has taught me about myself and helped me gain the necessary skills to survive in today’s increasingly competitive world.

Love and hate relationship

Truly a different kind of education.

As a secretariat, I had the chance to teach and be taught. With every new idea my delegates learned, I learned something with them. I had the chance to witness delegates get involved and give thought to and challenge the customary ideas of today’s world and seek to become well-rounded individuals. Overall, I attribute the person I am today to the Model experience and more importantly the people I have come to meet through it. It is an experience so powerful and unparallel that one

Challenges ahead This year I had the chance to launch a Model United Nations here in Tallinn University of Technology; I was both thrilled and terrified with the challenge that lay ahead. Building and participating in a model UN, is a truly a different kind of education, one that goes beyond the restrictions of books and classrooms and into the unhindered world of imagination and active empathy. The model took place in February and brought together a group of 30 students from around Tallinn studying at both undergraduate and graduate levels. The response and support from the community was overwhelming as we had the pleasure of having three speakers at our opening ceremony, Lauri Malksoo

I had the chance to teach and be taught

Adviser of International and EC Law of the Legal Chancellor of the Republic of Estonia, Eva-Maria Liimets, Director of the Division of International Organizations, Estonian Ministry of Foreign Affairs and Marina Kaljurand Undersecretary of Economic and Development Affairs, Estonian Ministry of Foreign Affairs. APRILL 2011 15 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

INTERNATIONAL

TSEBA — join us! TSEBA now has an Eastern Partnership research centre, with the first country to be researched being Belarus! While our official site is being constructed, we are currently developing a highly active facebook page, which functions as an interactive research forum, a platform for discussion, relying on academic participation that is open for everyone. Significant changes in the international arena are resulting in altering the notion of global discourse ethics. The change has prompted new perspectives on the motivation behind international encounters, the levels at which significant international encounters are conducted and means through which interactions permeate state borders. This change has been facilitated by new global information networks with telecommunications systems becoming a primary means by which international transactions are conducted. The change is also brought about by the increase in the impact of regionalism. Regionalism, with Europe as a primary example, calls for the consideration of the role of normative structures in international relations to offset the Realist agent-centred approach to international relations and allows inclusiveness of a Constructivist approach to international discourse. The research project intends to experiment with the role of both telecommunications and regionalism in international relations by testing the impact of both in relationship with Belarus. The initial focus is on Belarus because of its unique standing in relationship to the other Eastern European countries. The research project will demonstrate that there is a uniquely Eastern European (post Soviet) perspective on effectively managing the new challenges of both the region and the global arena. Thus, the research project will document how telecommunications offers a unique tool for diplomacy, international dialogue, improved communications and improved understanding.

APRILL 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

There are various ways how you can contribute to the research and participate in the daily activities of our research center.

a highlight can be found on the page. There is no need to send it for a review unless you want to.

1. 6.

1. Visit our page and read the updates they are being posted every week with a focus on a certain topic. Pay close attention to the discussion section as you will see the debate topic there and the background readings. For more information please refer to the pages that we LIKE where you can find news and research centers.

2. 3. 4.

2. You can also make suggestions as to what we can add, highlight or research more, that will give us more diverse directions in our research 3. Post relevant articles, TED videos or pictures to the topic of the week. 4. Add notes in the form of article summaries. In order to do this, the summary should be sent to either tkaismka@ gmail.com or adriennecwarren@gmail. com for a review in order to see that all the necessary standards are observed. You can see sample of a summary on our page.

5. Highlight of an event that you participated in related to the topic. It can be a lecture, seminar, summer school or a meeting with an official. Sample of

6. Article or an essay is a piece of writing endeavoring to analyze some issue. You will see a sample of an article on the page soon. Your essays and articles will be reviewed by a small commission of people that consists of the head of the research, two research assistants and two professors from the International Relations field. Participants wishing to write essays and articles are encouraged to be creative, and have free license when it comes to word count.

7. It is also possible to write a 'Key People Profile', which functions as a mini-bio for a relevant and important person in the field. There are samples of key people profiles on our page. Those wishing to write a profile may feel free to do and send it to us before publishing, or suggest those you would like to learn about.

CONTACT US and JOIN! Email: tkasimka@gmail.com , adriennecwarren@gmail.com or Find our Facebook page International Relations: Eastern European Approach and Perspective

SPORT

Bambale „BOOM“ Osby: „Õige suhtumine ja haridus annavad parema elu.“ Hans Üürike, Uku Kaljund sport@tipikas.ee Sporditoimkond sattus TTÜ jõusaalis trenni tegema ühe TTÜ/Kalev korvpallimeeskonna liidri Bambale Osbyga ning loomulikult oli meil huvitavaid küsimusi kohe kuhjaga. Bambale Osby valiti eelmisel aastal oktoobrikuu Balti Liiga parimaks mängijaks, lisaks on ta samas liigas juhtimas hetkel punktitoomise ning laudade võtmise edetabelit. Alati lõbusas tujus ja suhtlusaldis Bambale süstib igasse inimesesse positiivsust! 1. Kas sulle meeldib Eesti? Kuidas oled Eesti ühiskonnas kohanenud? Kuidas sulle siinsed inimesed meeldivad?

Ma armastan Eestit, naudin siin olemist väga. Sisseelamine läks väga kergelt, sest enamik inimesi, kellega kokku puutun, räägivad inglise keelt. See teeb linnas liikumise ja tee leidmise väga lihtsaks. Inimesed on väga toredad, ma olen juba palju sõpru leidnud. 2. Giorgi Tsintsadze Tartust on väga motiveeritud Eestisse jääma – suurepärane eeskuju. Kas sinuga võiks ka nii juhtuda? See oleks suurepärane võimalus. Ma ei tea, mida tulevik toob, aga Eestisse tulek on mu elule uue suuna andnud. 3. Olid sa enne Eestisse tulekut Eesti korvpallist või Eesti spordist üldiselt midagi kuulnud? Ühe mu eelmise meeskonna treeneri tüdruk Meriliis rääkis mulle Eestist palju. Kui väike Eesti on, kuidas Nõukogude Liit selle okupeeris. Ehkki ma poleks arvanud, et ma ühel päeval siia elama satun. 4. Räägi mõni lõbus või äärmuslik lugu mänguväljakult. On teil mängu ajal hulluks kähmluseks läinud vms? Ei, kaklemine on keelatud, sellest võib jama tulla! Me poistega oleme "head poisid", see teadmine toetab meeskonnavaimu. 5. Eesti meedias on kirjutatud, et sa oled meeskonna tugitala. Kas kehtib, et kes teeb rohkem trenni, see võidab, või on asi lihtsalt andekuses? Me oleme väga andekas meeskond. Ma poleks platsil pooltki nii edukas ilma kuttideta nagu Erik Keedus või Margus Klementsov.

6. Öeldakse, et Eesti korvpall pole nii köitev kui NBA - ei mingeid pööraseid pealtpanekuid ega muud sarnast. Oled sa sellega nõus? Sportlaste tase pole võrreldav, ei Eestis ega enamikus teistes Euroopa riikides. Ega NBA asjata maailma parim liiga ole! 7. Mis su jalanumber on? 53,5! 8. Kas sportlasele on haridus tähtis? Miks peaksid noored sportlased ka õpinguteks aega leidma? Minu arvates on tähtis olla mitmekülgne. Korvpall on hobi, millest mõne inimese jaoks saab elukutse. Aga kui pallimängu aeg saab mööda, on elus miljon paeluvat muud asja. Haridus annab aimu, mis üldse olemas on, ning aitab valikut teha. Väljaspool korvpalli huvitun näiteks astronoomiast ja ajaloost. 9. Mis on sinu moto? Mida tähendab BOOM sinu hüüdnimes Bambale „Boom“ Osby? See nimi jäi mulle keskkoolis külge. Ühest küljest olin tugev pealepanekus, teisalt oli inimestel raskusi mu nime hääldamisega. Nii tegid nad Bambalest Boomi. 10. Kes sulle Eesti sportlastest kõige rohkem meeldib? Kristjan Makke. Ta tuleb iga päev hea tujuga trenni ja viskab palju nalja. Ta seletab mulle, mida treener ütleb, ja on oma perele hea isa. Minu arvates on ta väga hea eeskuju kõigile. 11. Kas sa käid palju jõusaalis? Oskad jõusaalist mõnda meeldejäävat saavutust nimetada? Eriti ei käi, aga mu parim tulemus rinnalt on 161 kg! See on minu teada siiani minu ülikooli rekord!

APRILL 2011 17 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

MEELELAHUTUS

Halva huumori instituut

Sõjaaegne tudengielu Teise ilmasõja lõpusündmuste keerises on Tartus toiduga kasinalt, ülikoolisöökla seinal ripub menüü: 1. Supp veisekondiga – 3 marka 2. Supp kondita – 2 marka Tudeng viskab lauale 3 marka ja ütleb: „Supp kondiga, palun!“ Kokk valab talle taldrikutäie ähmast vett. Tudeng: „Aga kus on kont?“ „Oodake, kohe vabaneb.“

Kui suure tüki tordist sa tavaliselt võtad?

8% 12% 18% Rohkem

Arstid omavahel Arst 1: „Mida sa lõpuks õppima läksid?“ Arst 2: „Veterinaariat, aga sina?“ Arst 1: „Mina läksin arstiteadust.“ Arst 2: „No suurepärane! Kui me kunagi haigeks jääme, siis saame teineteist ravida!“ Näljased tudengid Bussis märkab vanatädi seismas kõhna tudengit ja imestab: „Issand, küll sina oled õbluke! Kas õpid puhta viitele, et söömiseks aega ei ole?“ „Ei, neljadele,“ vastab tudeng. Mutike: „Jube vaadata kohe! Luba, ma hoian su mantlit, et sul kergem oleks.“ „Ei ole tarvis,“ vastab tudeng „see ei ole mantel, vaid minu sõber, vot tema õpib viitele!“ Väga hästi Kollokviumil küsitleb õppejõud keskmiste teadmistega tudengit pikalt-pikalt ja ikka ei ole nõus panema nelja, mida tudeng tahab. Õppejõud: „No olgu, viimane võimalus. Kui vastate minu järgmisele küsimusele väga hästi, siis saate oma nelja kätte! Kas sobib?“ „Väga hästi!“ vastab tudeng ja tõuseb kergendusega püsti.

Lahenda sudoku ja saada vastus peatoimetajale kaidi.tahula@tipikas.ee hiljemalt 20. maiks ning võida endale Kuulsaali tunnine bowlingu kinkekaart. 18

APRILL 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

Miks kaugsuhted ei tööta

Kaugus Tallinnast Viljandini

Keskmine peenise pikkus

100

120

140

160

180

99% meie lugejatest ei võitnud valimistel.

Aleksander Vassiljev Sass.vass@mail.ee

-20%  Reklaami ettenäitamisel kassas! Kogu ost -20% soodsamalt (kiirusta, soodustus kehtib 01.04 -30.04.2011)  kauplus Avatud naisterõivaste Thalya!!!

Nüüd mustamäe tee ääres, Liimi 1,Tallinn (E-R 9.00-18.00, L 10.00-17.00, P 10.00-16.00) Isikupära taskukohase hinnaga! Tutvu taskukohaste hindadega www.thalya.ee

Aprill 2011 13

Naljapäev. Karjalaskepäev.

19.00 Inseneride Moeshow 2011 TTÜ aulas www.kultuuriklubi.ee Võti Tulevikku karjääripäevad www.vt.ee

Võti Tulevikku karjääripäevad www.vt.ee

Harrastusvõrkpalli liiga turniir

Künnipäev

TTÜ Tartu Kolledži kevadball. 15.00 Jooksukoolitus ruumis X-211a

Jõutõstmise MV

Jaapani IW-le kandideerimise tähtaeg

15.00 Kepikõnnikoolitus ruumis 211a

18.00 TTÜ mälumängusarja VII etapp. www.kultuuriklubi.ee/ malumang 14:00 IT spordipäev "7-võistlus"

Suur reede

12.00 Üliõpilaste Piljardi MV finaal Raua Baribalis.

1. Ülestõusmispüha

2. Ülestõusmispüha Markusepäev 1. maini käivad Tartu Tudengite Kevadpäevad. www.studentdays.ee/

Rohkem infot ürituste kohta aadressil www.ttu.ee/nadalakiri