2011 September

T T Ü T U D EN G I LEH T . S E P T E M B E R 2 011 . T U T S T U D EN T N E WSPAPER

Oled teinud

õige valiku!

Meie ülikool tipptegijate

ülikool!

POLAARJOONE SANGARID 09. septembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Janne saab naiselt viiskümmend eurot uue digiboksi jaoks, et õhtul "Titanicut" vaadata.

Baari põigates kohtab too aga sõpru ja raha kaob nagu mutiauku. Kodus ootab ultimaatum: kui järgmise päeva hommikuks digiboksi pole, kolib Inari välja ja jutul lõpp.

Kolmel töötul semul ei jää muud üle, kui tuunitud Sierra garaažist välja lükata ning läbi Lapimaa öö Rovaniemi poole kihutada. Tee peal tuleb sõpradel ka välja mõelda, kuidas elektroonikaostu finantseerida. See romantiline komöödia digiboksi järele saadetud Lapimaa luuseritest oli möödunud aastal Soome publikurohkeim ning auhinnatuim mängufilm. Lumisest road-movie’st kiirgub sellele päikesenapile maailmanurgale iseloomikku musta huumorit, absurdseid kiikse ja peent eneseirooniat.

MÜRAMUUSIKA

12. septembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Veidra huumoriga kriminaalne lugu kuuest muusikaterroristist, kes ründavad avangardse linnasümfooniaga kõikjal laiutavat massimaitset. Ehk osad mäletavad nelja aasta eest Youtube’is ilma teinud ja nüüdseks umbes seitse miljonit vaatajat kogunud lühifilmi “Üks korter ja kuus trummarit”. Filmi, mis kasutas kuiva huumorit, et rääkida lugu kuuest trummarist, kes avangard-geriljadena vallutavad oma trummidega ühe ridamaja korteri. Eelmise aasta üks Skandinaavia paremaid filme MÜRAMUUSIKA laiendab algse idee täispikaks filmiks, kus iseennast mängivad kuus trummarit, kes astuvad vastu halbade helide ja klassikalise muusika igapäevasele terrorile ühe Rootsi linnas, luues enese neljaosalise “linnasümfoonia”, mis keerab kõik täiesti pea peale.

POTICHE-ILUASJAKE

19. septembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Väikekodanlik Prantsuse provints, aasta 1977. Allaheitliku Suzanne’i abikaasa on rikas ja türanlik vihmavarjutööstur Robert Pujol, kes hoiab raudse käega ohjes nii oma tehast, töötajaid, armukest, lapsi kui trofeenaist. Kui töötajad alustavad streiki ja Roberti pantvangi võtavad, peab Suzanne töötajate austuse ja usalduse kaotanud abikaasa asmel tehast juhtima asuma. Kehva tervisega Robert sõidab mõneks ajaks ära. Kõigi imestuseks tõestab Suzanne, et on enesekindel tegutseja. Oma endise kallima ja kommunistliku juhtivtöötaja Maurice Babini kaasabil teeb Suzanne streigile lõpu, paneb tehase jälle tööle ja parandab lisaks töötingimusi. Tervenenud Roberti naasmine muudab aga olukorra vägagi keeruliseks.

BIUTIFUL

26. septembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ "Biutiful" räägib armastusest isa ja laste vahel. Vastuolude küüsis vaevlev Uxbal näeb vaeva, et ühitada isadust, armastust, vaimsust, kuritegevust, süütunnet ja surelikkust tänapäeva Barcelona ohtlikus allilmas. Ta teenib elatist seaduse piire ületades, ent eneseohverdus laste nimel ju piire ei tunne. Nii nagu elu, lõppeb seegi lugu otsaga seal, kust alguse sai. Saatuse piiramisrõngas Uxbali viimaseks lootuseks on siiski võimalik lunastus - isa and lapsele, ja abikäsi, mis juhatab läbi elu keerdkäikude - olgu need kuitahes helged, inetud või imelised.

PEATOIMETAJA VEERG

SISUKORD Kes siis teevad Studioosust? / 4 Kuidas kutsuda onu Tomi? / 5 Andres Keevallik / 6 TTÜ TUDENGIMAJA positiivsete elamuste looja! / 8 Mida uut sügiskuul?! / 8 Mida arvad sina TTÜ hariduse kvaliteedist? / 10 Minu tulevik ehitajana?! / 11 Kiiremini, kõrgemale ... veel kiiremini? / 12

Merilin Vahersalu

Peatoimetaja veerg Kallis tudeng!

Ma loodan, et Sinu suvi oli päikseline ning kaunis. Merevesi oli küll pisut jahe, kuid päike seevastu paistis mõnusalt. Loodan, et said nautida Eestimaa ilusaid paiku ning puhata, et vastu minna uuele aastale rõõmsalt ja värskelt. Uus ülikooliaasta on ees ning nagu öeldakse „kõik on uus septembrikuus“, nii on ka meie armas „Studioosus" uue kuue selga saanud. Ajaleht on saanud juurde uusi ja huvitavaid rubriike, kuid kõik vana ja hea on samuti alles. Meie tragi meeskond on osalenud vahvatel üritustel: elasime kaasa Käärikul oma TTÜ meeskonnale ning tähistasime nende võitu, tantsisime koos Kuljusega, lugesime ja arutlesime haridusreformi üle ning uudistasime uut tudengimaja. Sellest kõigest ja rohkemastki oleme rõõmsalt kirjutanud ning tahame seda Sinuga, kallis lugeja, jagada. Ilusat ja edukat uut ülikooliaastat Sulle!

I hope that your summer has been sunny and marvellous. The sea water appeared to be a bit cool, but, on the other hand, the sun shone pleasantly enough. I hope that you enjoyed the beautiful places in Estonia and had a good rest to face the new school year cheerfully and freshly. The new school year is about to begin and as we say in Estonia “Everything is new in September”, our beloved “Studioosus” has also gone through a makeover. New and interesting columns have been added to the newspaper, but there is no need to worry about the good old content as it has remained in its place. Our brisk team has taken part in some wonderful events: we encouraged our TUT team at Kääriku and celebrated its victory, danced with Kuljus, read and discussed the higher education reform, and visited the new Student House. We have written about it all and there is more we want to share with you, dear reader. Have a wonderful and successful new school year!

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

Grupivanem – tähtsaim inimene Sinu esimesel ülikooliaastal! / 14 Hurraa! Tipila on avatud! / 15 KALENDER / 16 Suvekursusega puhkus unustamatuks / 18 Suvi täis tantsu / 19 Innovaatiline lainetuse prognoosisüsteem väikelaevadele ohutu meresõidu tagamiseks / 20 Päikeseenergia laadimispunkt tudengimaja kohvikus! / 21

Dear student,

1920

Üliõpilaspilet veebikeskkonnast / 13

Peatoimetaja : Merilin Vahersalu KÜLJENDAJA : MARI HUNT ESIKAANEPILTNIK : MARKO VILBERG (FOTOKLUBI) Toimetus : Mari Löper, Piret Spitsõn, Aleksander Vassiljev, Martin Simpson, Victor Alar, Karel Tõnson, Robert Sarv MAkett : Mari Hunt Trükk : AS TRÜKIKODA TRÜKIS Väljaandja : TTÜ Üliõpilasesindus Aadress : Ehitajate tee 5, Tallinn kirjuta : STUDIOOSUS@tipikas.ee helista : 620 3621 ©Studioosus 2011 | Kõik õigused kaitstud

Miks taevas on sinine? / 22 Üürilepingutes olevatest õigustest ja kohustustest, mis võivad esmapilgul märkamatuks jääda / 23 Kultuuriklubi / 25 Tallinna Tehnikaülikool võitis Üliõpilaste Suvemängudelt kõik, mis võimalik / 26 Mihkel Kukk, Eesti meister odaviskes: "Lihtsurelike jaoks on hariduse omandamine hädavajalik" / 27 Ideaalse komplimendi otsingul / 28 Become a volunteer! / 29 Harjuta end kiirlugejaks! / 30 Halva huumori instituut / 31 SUDOKU / 31 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2011 . 3

Studioosuse meeskond

KES SIIS TEEVAD STUDIOOSUST?

K

õik uus septembrikuus - nii on ka meie armas Studioosus saanud selga uue kuue ja rätsepa.

Mina olen Merilin, Studioosuse uus peatoimetaja ning teen lehte koos oma toreda meeskonnaga. Õpin TTÜ-s teisel kursusel avalikku haldust ning olen oma eriala valikuga rahul. Olen rõõmsameelne ja elurõõmus inimene, kellele meeldib näha päikest ka teiste silmades. Minu eesmärgiks on teha Studioosusest ajakiri, mis ei oleks ainult huvipakkuv, vaid ka reaalselt kasulik tudengile. Seepärast on Studioosus saanud endale kindlad rubriigid: teadus-, psühholoogia -, juriidika- ja eksperimentiderubriik, mis hakkavad iga kuu korduma, kus on huvitavat nii lugeda, kui ka tavaelus rakendada. Leht hakkab ilmuma iga kuu esimesel esmaspäeval. Meie meeskonnas on veel kaheksa suurepärast liiget: Mari Löper, Piret Spitsõn, Aleksander Vassiljev, Martin Simpson, Victor Alar, Karel Tõnson, Robert Sarv ning meie tubli küljendaja Mari Hunt.Ma olen oma preguse meeskonnaga väga rahul, kuid ootame hea meelega ka uusi liikmeid. Minu pohimote reporterite valikul on avatus, sobralikkus ning koostöövalmidus ja kui tunned sama, siis võta minuga ühendust merilin.vahersalu@tipikas.ee.

4 . SEPTEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Kolumn

Kuidas kutsuda onu Tomi?

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

T

ere, kallis tipikas! Ma loodan, et sa oled ennast suvekuudega mõnusalt neegriks päevitanud. Oi vabandust, tähendab mitte neegriks, ma tegelikult mõtlesin mustanahaliseks. Tähendab pruunlaseks, või oot, ei aafriklaseks, aafrikamaalaseks, afrikaanlaseks, afroeestlaseks, negriidiks, tumedanahaliseks? No oled nagu üks Aafrika pigi ühesõnaga... ei nüüd ma lähen küll põrgu.

Kuulge, lepime siis ükskord kokku, mis nende šokolaadimeeste (vabandust, või -naiste) nimed on, keda meil aina rohkem kohtab. Asi on nimelt selles, et oma igapäevases keelepruugis olen ma viimastel aastatel, viidates Aafrika päritoluga inimesele, proovinud vältida ebakorrektse „neegri“ kasutamist. Koolis mulle küll õpetati väga lihtsalt ja konkreetselt: Hiinas elavad hiinlased, Austraalias aborigeenid ja Aafrikas neegrid. Peale mõningast kokkupuudet mustanahalistele mõistan ma aga väga hästi, et sellel sõnal on neile ebameeldiv tähendus. Umbes sama, kui nemad ütleksid „eestlase“ asemel „mats“. Igatahes olen ma „neegri“ asemel kasutanud pehmemat väljendid „mustanahaline“. Seda kuni hetkeni, kui üks minu vestluskaaslane suunas mu tähelepanu selle sõna ebakorrektsusele.

Omadussõnana on „must“ kahetähenduslik. Lisaks mustale värvile seostub sellega kohe ka üks teine omadus – eba-

puhtus, räpasus, kasimatus ja reostatus. Mustus ühesõnaga.

Näiteks, kui minu püksid saavad mustaks, siis peaks ma nad pessu panema, homme, üks päev kannatab veel küll kanda.

Kui ma teen musta tööd, siis on hea võimalus, et ma saan mustaks. Minu nahk ja juuksed saavad mustaks ja siis ma olengi ju mustanahaline. Ainsa vahega, et ma võin oma mustanahalise tagumendi duši alt läbi lasta ja voila olen jälle ilus, puhtanahaline ja valge. Päris mustanahaline võib ennast küürida aga kas või terasharjaga, peale pesu jääb ta ikkagi mustanahaliseks.

Halvatähendusliku sõna nagu „must“ vastandid on „puhas“ ja „valge“. „Mustuse“ vastandiks on aga „puhtus“ ja „valgus“.

Nendega seostub ainult head. Pea meeles tipikas, toas, kus õpid, peab olema valge. Ning hoia seal puhtust, vaata, et mustaks ei läheks! Kui tulevad külalised, siis kata laud valge linaga ja vaata, et nõud ei oleks mustad. Kui laudlina külalisrahva lagastamisest aga mustaks saab, siis tuleb see laua pealt ruttu asendada. Musta oleks ju ebasünnis külalistele näidata.

Kuidas võib siis olla korrektne kutsuda inimest tema nahavärvi põhjal mustaks, kui meie keeles tähendab see, et ta on räpane ja ebapuhas. Inglise keeles, sellist seost ei teki. Black is Black. Ka vene keeles, kust mustanahaline on meile tulnud (чернокожи), ei teki seost ebapuhtuse ja räpasusega.

Neeger, mis aga tegelikult eesti keeles on täiesti neutraalse tähendusega, omab halba tähendust inglise keeles. See, et ma ei saa kumbagi neist kasutada eestikeelses vestluses mustanahalisega (jah, neid on olnud), ajab mul närvi täiesti MUSTAKS. President Ilvese eelmise aasta sõnavõistlus tõi meie emakeelde küll sellised lingvistilised nürisünnitused nagu nagu tundetaip, mälem või isem, kuid ei suutnud lahendada elementaarset probleemi: kuidas oleks eetiline kutsuda Aafrika mandri päritoluga inimesi. Kallis tipikas, sul on soovi korral pretsedenditu võimalus panna uus nimi tervele 925 miljoni pealisele rassile. Midagi, mida saaks kasutada sümepiinu tundmata ja mis kedagi ei solvaks. Kirjuta mulle järgmise kuu Studioosuseks, mis võiks olla korrektne termin ja ära taeva pärast pruunlast paku. Seniks aga ima enda pruunistunud nahka veel suve viimane päike ja mõnule d-vitamiini külluses.

Päikest, Sass

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2011 . 5

PERSOOn

andreS keevallik rõõmustav on sEE, Et olEmE maailma ülikoolidE rEitingus jõudnud EsimEsE 5% Hulka!

Mari Löper mari.loper@tipikas.ee

P

aljudele võib tunduda, et meie rektor on müütiline olend TTÜ eesotsas, kelle eesmärk seisneb TTÜ edukas juhtimises. Tegelikkuses jätkub tal aega ja energiat, et oma kohustuterikka töö kõrvalt tegeleda nii mitmete hobidega kui ka suhelda aktiivselt üliõpilatega. Studioosus käiski uurimas, et millega tegeleb meie rektor vabal ajal ja milline oli tema elu tudengina.

Millega tegelete vabal ajal? Millised on Teie hobid, kuidas lõõgastute? Hobideks võin pidada sporti ja muusikat. Aastakümneid mängisin erinevatel tasemetel korvpalli. Noore 6 . SEPTEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

õppejõuna sain korvpalliklubi KAPA liikmeks, mis sel aastal tähistas oma 60. sünnipäeva. KAPA-l on omad väärikad traditsioonid – see pole kaugeltki mitte ainult korvpall. Meelelahutuslikud üritused on KAPA-s vaimukad ja rõõmsameelsed. Meil on mängusõpru erinevatest riikidest – Soomest Gruusiani.

Viimastel aastatel on korvpall asendunud ujumise, rattasõidu ja lauatennisega.

Olen olnud ka pühendunud maletaja.

Mängin aeg-ajalt „välku“ nüüdki.

Muusikagi on olnud üheks minu hobiks läbi elu. Noores põlves mängisin klarnetit. Nüüd olen üsna sage kuulaja erinevatel kontsertidel. Eriti armastan ooperit.

Hobisid on loomulikult teisigi – näiteks kokkamine. kui mõtlete oma esimesele aastale ülikoolis, siis milline oli Teie esmamulje, kuidas kohanesite? Suhtusin tehnikaülikooli juba enne tudengiks saamist suure lugupidamisega. Tollane TPI

oli kõrgelt hinnatud, pealegi ei võetud tipikaid erinevalt teiste ülikoolide poistest sõjaväkke. Igal nädalal oli „sõjalise päev“ ja lõpetajad said ohvitserideks.

„tukkumata“ Ei saa, aga sEda Ei toHi tEHa valEl ajal!

Kuigi tegin kõik viis sisseastumiseksamit viitele, polnud kohanemine sugugi valutu. See oli ikkagi hoopis midagi muud kui keskkool. Õnneks sattusin ühiselamusse koos poistega, kes said üksteist abistades heale järjele.

Oli aeg, kus ülikoolidesse võeti eelisjärjekorras vastu neid, kellel oli vähemalt

Persoon

kaheaastane tööstaaž. Meid, keskkoolist otse tulnuid, pandi aga pooleteiseks aastaks „proletaarsele karastusele“. Mina töötasin selle aja raadiotehases Punane RET. Õppisime pärast tööd õhtusel ajal.

Kui siia juurde arvata veel korvpallitrennid (TPI meeskond oli neil aastatel ülikindel Eesti meister), siis saate isegi aru, millise koormusega tuli hakkama saada.

Kuidas meenutate oma rebaste ristimist, siis kuidas te võrdlete seda praeguste ristimistega? Mind kui automaatikarebast ristiti tualeti loputuskastis ujukiga pähe lüües. On ju tegemist ühe lihtsa automaatikaseadme osaga. Enne tuli muidugi vastata vanemate tudengite riukalikele küsimustele ja juua aja peale pudel õlut.

Rootsis ülikoolis töötades nägin ka sealseid vastavaid protseduure. Näiteks pandi rebane söökla juurde suurde pappkasti istuma ja ta pidi iga veerandtunni tagant tõusma, kirema kuke kombel ja ütlema selge häälega kellaaega ning istuma kasti tagasi. Teisel rebasel olid rinnal ja seljal plakatid, mis lubasid teda rakendada jookide valamisel, kandikute äraviimisel jne. Muuseas – üks klassikaline protseduur rebaste ristimisel on õllerituaal „kindral Puff “. Võiksin seda huvilistele õpetada!

Millist nõu annaksite rebastele edukaks kohanemiseks ja toimetulekuks ülikoolis? Ütleksin rebastele, et julge pealehakkamine on vähemalt pool võitu. Nagu varem öeldud, pole ülikoolis kohanemine kerge. On palju kulla ja hõbedaga keskkoolilõpetajaid, kes on piirdunud esimese semestriga. Ärge häbenege küsida ega abi paluda õppejõududelt ja kaasüliõpilastelt . Vajadusel tuleb maksimaalselt pingutada, et „järje peale“ saada. Mingil juhul ei tohi lasta võlgnevustel akumuleeruda. Kui olete esimesed raskused ületanud, siis algab stabiilsem aeg. Ent lõdvaks ei tohi end lasta ka siis. Me eeldame, et meie üliõpilased pühenduvad üha enam õppetööle, mõistes, et see on isikliku kapitali kogumise ja karjääri vundamendi ladumise aeg.

Meenutaksin siinjuures vanasõna „üks tunnike tukkumist toob eluks ajaks kukkumist“. See on juba elukunsti küsimus, millal on õige aeg „tukkuda“ ja millal tõsiselt pingutada. „Tukkumata“ ei saa, aga seda ei tohi teha valel ajal!

Millised olid Teie õpingute ajal õppejõud (Nii TPI-s kui ka välismaal)?

Eriala, mida sattusin TPI-sse üsna juhuslikult õppima kuuekümnendate algu,l kandis nimetust automaatika ja telemehaanika. Võin kindlalt väita, et

õpetamine ja õppekavad olid meil sel ajal maailma tipptasemel. Ja mitte ainult automaatikas. Tõenäoliselt tulenes see sellest, et Nõukogude Liit panustas sõja- ja kosmosetehnoloogiatesse ning teadlase ja inseneri elukutsed olid kõrges hinnas ja hästi tasustatud.

Reaalainete õpetamine oli TPI-s väga kõrgel tasemel. Suhtun suure lugupidamisega oma õpetajatesse. Eriala rajaja dotsent Hanno Sillamaa oli tõeline „uunikum“, kes vääriks eraldi monograafiat.

Dotsent Wilhelm Kracht õpetas digitaaltehnika aluseid. Ta võttis mind kolmandal kursusel õpipoisiks ja formuleeris mulle dissertatsiooni teema. Sain palju õppida NL-i ässadelt-teadlastelt, sest suhtlemine oli elav ja ka iga-aastaseid seminare oli arvukalt.

Milline on Teie arvates hea õppejõud? See on küsimus, millele päris kindlasti ühest vastust pole. Palju sõltub siin hindajast – mida keegi oluliseks peab. Hea õpetaja peab igal juhul suutma õppijas äratada huvi õpetatava aine vastu, tekitama selle sädeme, mis „läidab õppijas leegi“. Nii pannakse alus järjepidevusele, mis toob eriala juurde uusi andeid. Hea õppejõud rõõmustab kindlasti, kui tunnetab, et õpilane küündib temast kõrgemale ja kaugemale.

Enne tuli muidugi vastata vanemate tudengite riukalikele küsimustele ja juua aja peale pudel õlut.

Mida te arvate õppejõudude ja õppekavade tasemest TTÜ-s? Õpetamise tase on meil valdavalt kõrge.

Loomulikult on see erialati ja õppeaineti mõnevõrra erinev. Üliõpilane ei tohiks loota, et see on alati ühtmoodi kõrge. Nii ei ole see isegi mitte maailma rikkaimates ja kõrgeima reitinguga ülikoolides.

Meenub hiljutine jutuajamine meie ülikooli ühe tõenäoliselt vanima vilistlasega. 95-aastane vanahärra kirjeldas oma õpinguid meie ülikoolis eelmise sajandi kolmekümnendate lõpus neljakümnen-

date alguses. Positiivsete mälestuste kõrvale tõi ta näiteid õppejõududest, kes olid algaja õpipoisi tasemel. Aga ka nendest, kes olid küll tipptasemel teadlased, kuid kellede õpetamisoskus jättis soovida. Lõppkokkuvõttes oli ta aga väga rahul, sest ülikool õpetas teda rasket tööd austama ja iseseisvalt mõtlema. See peaks olema üks meie olulisi eesmärke ka tänasel päeval. Muuseas, nimetatud härra sai sõjapõgenikuna Saksamaal doktorikraadi ja hiljem USA-s elektroonika professoriks. Õpetamise ja teadustöö kvaliteedi parandamine on eesmärgiks number üks ka meie uues arengukavas.

Rõõmustav on see, et oleme maailma ülikoolide reitingus jõudnud esimese 5% hulka! Mõelge sellele – see ütleb paljugi!

Hindan kõrgelt meie ülikooli üliõpilasjuhte, nende panust ülikooli arengusse.

Kuidas on selle aastaga edenenud TTÜ arengukava täitmine? Kas kõik on läinud plaanipäraselt? Arengukava 2010-2015 on meil ambitsioonikas, ent kindlasti realistlik. Muidugi, paljugi sõltub sellest, milliseks kujuneb majanduse olukord maailmas ja meil Eestis.

Teiseks oluliseks eelduseks on meie haridusreformi kulg. Võimalik, et peame oma arengukava vastavalt korrigeerima.

Kuid ega arengukava polegi kivinenud dogma.

Meie arengukava täitmine on siiani kulgenud hästi ja on olemas olulised eeldused tema täitmiseks ka viie aasta lõikes.

Mida saaksid tudengid teha TTÜ arengu heaks? Ennekõike hästi õppima. Osalema aktiivselt ülikooli elus, teadma ja tunnetama oma õigusi ja kohustusi ülikooli ja riigi ees.

Te olete meie riigi tulevik – seetõttu peaksite omama selgeid seisukohti meie riigi poliitikate ja arengusuundade osas.

Hindan kõrgelt meie ülikooli üliõpilasjuhte, nende panust ülikooli arengusse.

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2011 . 7

ÜlIÕPIlASESInduSEST . MEIE ÜlIkOOlIST

Mida uut SügiSkuul?!

K

Tauri Kärson TTÜ Üliõpilaskonna juhatuse esimees tauri.karson@tipikas.ee

usagil meie suure ja hubase tehnikaülikooli avarustes on olemas meeskond aktiivsetest tudengitest.

Nad teevad midagi, et meil kõigil oleks oma koolis parem ja muudavad midagi, mille mõju meist paljud tunnevad, kuid mida peetakse loomulikuks.

Sellisele kirjeldusele vastab ehk tänaseni TTÜ Üliõpilasesindus, mille tegevustest ja võimalustest on kahjuks siiani ainult käputäiel tudengitel aimu. Sellegipoolest võib pidada käesolevat aastat taas aastaks, mis toob TTÜ tudengite jaoks kaasa suuri ja olulisi muutusi.

ttü tudengiMaja – pOSitiivSete elaMuSte lOOja! Mai-Liis Veinberg mai-liis.veinberg@tipikas.ee TTÜ Tudengimaja juhataja

S

ee aeg on nüüd käes, kus TTÜ tudeng ei pea enam trolliga kesklinnast melu otsima sõitma vaid siinsamas TTÜ ülikoolilinnakus on olemas Tudengimaja, kus tudengitele on võimalik lõõgastuda õppetööst ja laadida oma akustid. Majas on olemas kohvik, ruumid kontsertide ja pidude korraldamiske ning kaks seminariruumi. Maja esimesel ja teisel korrusel on kontorid tudengiorganisatsioonidele. Samas lähedal avatakse lastehoid TTÜ tudengitele ja töötajatele. Tudengimaja positsioneeriti TTÜ tudengite meelelahutuskeskuseks.

Tudengimaja pakub elu, kultuuri ja meelelahutust. TTÜ Tudengimaja on seadnud oma eesmärgiks pakkuda tudengitele sobivat keskkonda enda teadmiste arendamiseks, saavutuste läbiviimiseks ning vaba aja sisustamiseks nii päevasel kui õhtusel ajal. Samas toetab Tudengimaja erinevaid tudengialgatusi ja -or8 . SEPTEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

ganisatsioone, olles neile igapäevaseks koduks ning luues võimaluse korraldada erinevaid üritusi, proove ja ettevõtmisi.

Samuti on eraldi eesmärgiks suurendada ühtekuuluvustunnet tudengite ja personali seas. kOHVIk. Päevasel ajal on kõigil võimalus kohvikust kaasa osta janu kustutamiseks erinevaid jooke – külmad poolikud ja soojad veerandid. Nälja saab peletada kerge võileiva, salati või puuviljaga. Jahutuseks keerulise aritmeetika või füüsika ülesande kõrvale on pakkuda ka lai valik smuutisid ning värsket porgandi-ingveriselleri mahla (PS! see mõjub vägagi ergutavalt ning annab indu juurde). Õhtusel ajal ja nädalavahetustel toimuvad kohviku kaasabiga erinevad üritused, teatrietendused ning muud ettevõtmised.

Oleme avatud nädala sees kella 12-21 ja laupäeval kella 16-21 või kuni rahvat jätkub.

MEIE MEESkOnd On VEEl VäIkE, kuId TuBlI!

Särava naeratuse järgi leiad Kariné, kes on ametis kohviku juhatajana. Parimate diilide saamiseks soovitame hoida temaga sooja suhet. PS! Magusad Dumle kommid on talle meelt mööda ;) Liisa on persoon, kes toob ideed ja sära majja ning hingerahu juhatajale, et kõik toimib. Särab suurepärase analüüsivõime ja pikkade blondide kiharatega – tema on Tudengimaja turundusjuht.

Tihedas koostöös Liisaga töötab meil partnersuhete spetsialistina Marti, kes vastutab, et me oleksime nähtavad kõigile. Telefon on tal alati käepärast ja Internet voolab veenides.

Ja mina tegelen päevast päeva kõikvõimalike detailidega – alates inimeste pisi-muredest kuni projektidega seotud nüanssideni. Peale Tudengimaja puudutavate küsimustega võib minu poole pöörduda ka igasuguste eluliste küsimustega, sest juhtun olema huviline mitmel elualal.

Tudengimaja avamine on tuure kogumas ning seoses sellega on ka Sinul võimalus anda oma panus sügise oodatuimasse

Meie ülikoolist

Tipikate sügissemestri suursündmuseks kujuneb kindlasti tudengite täiesti enda maja avamine ülikoolilinnakus. Tudengimaja teeb eriliseks see, et on loodud keskkond tudengite, akadeemilise pere ja ülikooli tugipersonali omavaheliseks mitteformaalseks suhtluseks ning vaba aja veetmiseks. Ühtlasi on tudengimaja usaldatud täielikult üliõpilaste vastutusse. Üheks mahukamaks ja ühtlasi ka oluliseimaks teemaks on aga ühiskonda laiemalt haarav kõrgharidusreform. Antud protsessis on äärmiselt oluline ka tudengite seisukohtade kuuldavaks tegemine

ja nende kaitsmine. Üliõpilasesindajate tugev fookus on sellele suunatud, sest antud reformikava loob raamid Eesti kõrgharidusele üpris pikaks ajaks ja muudab tugevalt tudengite senist eluviisi.

Sellel semestril käivitab üliõpilasesindus täiesti uue projektina tudengitest koosnevad hariduse kvaliteedi töögrupid.

Nende peamine eesmärk on koguda tudengitelt saadava hariduse kohta tagasisidet, seda analüüsida ja teaduskonnale edastada.

Samuti saab sellel semestril tugevama tähelepanu ka grupivanemate projekti

sündmusesse - pakkumised leiad kodulehelt. Kui Sinul tekkis nüüd hea idee, kuidas tipika kultuurielu rikastada ja täita Tudengimaja programmi, siis meie uks on lahkelt avatud. Nagu me kõik, siis ka meie soovime olla pidevas arengus ning tagasiside on alati teretulnud.

mus kogu TTÜ perele, saa ka Sina melust osa ning osale Tudengipäeval 29. septembril 2011!

Tudengimaja avamine on suur sündmus kogu TTÜ perele, saa ka Sina melust osa ning osale Tudengipäeval 29. septembril 2011!

Peale tudengite on TTÜ Tudengimaja ka väga koostööaldis ettevõtetega, kelledelt oodatakse panust Tudengimaja arengusse ja jätkusuutlikusse toimetamisse.

Ootame nii rahalisi kui teenuspõhiseid toetuseid, et muuta tudengite elu üha huvitavamaks. Koostööpartnerluse raames oleme ära kaardistanud kõik reklaamiväljundid, läbi millede saavad ettevõtted jõuda just kõige otsemat teed pidi TTÜ tudengite ja personalini.

Sheeri, laiki ja attendi - leiad meid www. facebook.com/tudengimaja. Ja rohkem infot leiad kodulehelt - www.ttu.ee/tudengimaja.

Tudengimaja avamine on suur sünd-

Sheeri, laiki ja attendi - leiad meid www. facebook.com/tudengimaja.www.ttu.ee/ tudengimaja

koordineerimine. Seega uued grupid, olge valvsad ja hoolikad, et ka teie grupil saaks olema särasilmne ja gruppi liitev eestvedaja!

Täpsema ülevaate üliõpilasesinduse tegemistest ja võimalustest saad meid külastades, kodulehte uudistades, TTÜ Üliõpilaselu nädalakirja lugedes või selle semestri kahel infoõhtul osaledes. Leiad meid tudengimaja ruumist I-217.

Seniks teravat meelt ja edukat õppeaasta algust!

HUVITAVAID FAKTE TUDENGIMAJA KOHTA Tudengimaja tegutseb spetsiaalselt tudengitele ehitatud hoones, mis valmis algselt raamatukoguna 1972. aastal ning ümberehituste käigus 2011 aastal valmis täiesti uue ilmega maja.

Säästva Arengu Klubi poolt on Tudengimaja katusele paigaltatud päikesepaneelid, millega on võimalik laadida oma arvuti või telefoni akut. Laadimis punkt asub SAKäi kleepsuga märgisatud posti juures.

Paneelid on kokku ja paika pannud SAKi liikmed koos huvilistega ning eesmärgiks on teavitustöö säästvast arengust ja keskkonnasõbralikest meetioditest ning nende võimalustest igapäeva elus. Tule ja testi :)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2011 . 9

Meie ülikoolist

MIDA ARVAD SINA TTÜ HARIDUSE KVALITEEDIST? Talvi Pihl Hariduse kvaliteedi töögruppide projektijuht

E

i viitsi ÕIS-is tagasisidet anda, sest nagunii midagi ei muutu? Arutad kursakaaslastega omavahel, kuidas õppetöö võiks olla palju paremini korraldatud, aga ei võta midagi ette? Tunned koolis käies, et raiskad oma aega ja ei saa sellist haridust, nagu vajaksid? Arvad, et sinu arvamust ei taha keegi kuulda? Üliõpilasesindus koostöös ülikooliga on leidnud, et hariduse kvaliteedi tagamine on mõlema ühine prioriteet. TTÜ soovib anda rahvusvahelisel tasemel kõrgharidust ning üliõpilaste huvi on seda saada.

Selleks, et anda tudengitepoolne panus, moodustatakse käesoleval sügisel esmakordselt igas teaduskonnas hariduse kvaliteedi töögrupid, kes hakkavad andma põhjalikumat tudengitepoolset hinnangut teaduskonnas toimuvale õppetööle ning lisaks analüüsima ÕIS-i kaudu tulevat tagasisidet. Tudengitel kaasneb sellega võimalus senisest rohkem õppeprotsessi kujundamises kaasa rääkida.

MIS TOIMUMA HAKKAB? Igas teaduskonnas kutsutakse kord õppeaastas kokku vabatahtlikest koosnev töögrupp, mis peab kaks-kolm koosolekut, kus arutatakse omavahel läbi hariduse kvaliteeti puudutavad teemad. Töögrupi tegevuse eest vastutab esimees, keda toetab üliõpilasesindus ning oma teaduskonna üliõpilasnõukogu.

Esimees koostab arutelude põhjal kokkuvõtliku raporti, milles kajastatakse selgunud probleemid ning ettepanekud, kuidas neid lahendada. Raportid esitatakse teaduskondade juhtidele, kes pärast sellega tutvumist kohtuvad tudengite esindajatega, et üheskoos arutada läbi probleemid ning leppida kokku, kuidas hakata neid lahendama.

Kvaliteetsem haridus kujuneb tudengite ja ülikooli koostöös ning võidavad kõik osapooled.

10 . SEPTEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

MILLISEID TEEMASID ARUTATAKSE? Töögrupid annavad tagasisidet kahes osas: teaduskonna õppetöö üldine kvaliteet ja ÕIS-i tagasiside põhjal parima ning halvima hinnangu saanud õppeained.

Teaduskonna õppetöö üldise kvaliteedi osas läbitakse järgmised teemad: • Praktikakorraldus • Reaalelulised näited õppetöös, õpitava rakendatavus • Õppekorraldus, auditoorne õpe, eksamid ja hindamine • Õppematerjalide kättesaadavus ja kvaliteet • E-õpe ja aktiivõpe teaduskonnas • Õppekavade kvaliteet ja arendus • Tudengite kaasamine teadustöödesse • Teaduskonna juhtide suhtlus tudengite ja tudengiesindajatega Koostatakse ülevaade olukorrast läbi tudengite silmade, tuuakse häid ja halbu näiteid, selgitatakse välja probleemid ja, mis kõige olulisem, pakutakse lahendusi. Siinkohal saavad töögrupis osalevad tudengid rääkida ära ja edastada ka kõik muud oma teaduskonna õppetööd puudutavad märkused. ÕIS-i tagasisidet analüüsides vaadatakse järgnevaid küsimusi: • Õppeaine sobivus minu õppekava eesmärkidega • Õppeaine õpiväljundite (õpitulemuste) saavutatavus • Õppeaine loogiline ülesehitus ja terviklikkus • Õppeaine seostatus teiste ainetega • Õppeaine varustatus õppematerjalidega • Õppeaine eest antavate ainepunktide vastavus kursuse läbimiseks vajalikule tööhulgale (1 EAP=26 tundi üliõpilase tööd) Vaadeldakse kahte-kolme parimad hinnangud saanud õppeainet, et selgitada, mis on nende tugevuse taga. Samuti võetakse ette kuni kümme halvimad hinded saanud ainet, fikseeritakse põhilised probleemid, analüüsitakse nende põhjusi ning loomulikult pakutakse lahendusi.

Selleks, et osad tudengiesindajad saaksid näha anonüümseid ÕIS-i tagasiside tulemusi, on ülikooliga saavutatud kokkulepe.

NAGUNII EI KUULA TUDENGEID KEEGI...

Kindlasti ei ole tudengid üksi suutelised hariduse kvaliteeti tõstma, aga see ei tähenda, et nad ei peaks kaasa rääkima.

Siiani on üliõpilaste tagasisidekultuur TTÜ-s olnud suhteliselt kurvas seisus – kevadsemestril andis ÕIS-i kaudu tagasisidet vaid 15% tudengitest. Ilmselt on passiivsuse põhjuseks muuhulgas ka see, et tudengid ei näe oma ettepanekute ja arvamuste reaalset rakendamist.

Hariduse kvaliteedi töögruppide tegevusega on seda võimalik muuta. Nimelt võetakse aruteludes sihiks konstruktiivsus ehk reaalsed ettepanekud olukorra parendamiseks. Selleks, et tagada ülikooli ja teaduskondade huvi ning tudengite töö tõsiseltvõetavus, toimuvad enne projekti käivitamist põhjalikud kooskõlastamised kõigi teaduskondade ning ülikooli õppevaldkonna juhtfiguuridega. Üliõpilasesinduse ja ülikooli vahelistes läbirääkimistes lepitakse kokku, millistel teemadel tagasisidet tudengitelt soovitakse, millises vormis seda esitada ning millised on mõlema poole ootused projektile. Kui kõik saavad asjast ühtmoodi aru, on pinnas koostööks sobiv, sest eesmärk on ühine – kvaliteetsem kõrgharidus.

Kui töögrupi liikmed on oma osa teinud ning nende koosviibimiste põhjal on valminud raportid, kohtuvad töögrupi esimees, üliõpilasesinduse esindajad ning soovi korral ka mõned töögrupi liikmed teaduskonna juhtidega, et üheskoos vaadata läbi tudengite esitatud probleemid, lahendada arusaamatused ning leppida kokku edasises tegevuses. Järgmistel kordadel hoiavad töögrupid silma peal ka eelnevalt sõlmitud kokkulepete täitmisel ja arengutel.

KES PEAKS TÖÖGRUPIS OSALEMA?

Meie ülikoolist

Minu tulevik ehitajana?!

Töögrupp on avatud igale tudengile, kes tunneb huvi hariduse kvaliteedi parendamise vastu. Kui sa tunned, et sul on tahtmist kaasa rääkida õppetööd puudutavatel teemadel, oled oodatud!

Esimees otsib töögrupile liikmeid, arvestades, et esindatud oleksid võimalusel kõik teaduskonna õppekavad ning bakalaureusetudengeid ei oleks rohkem kui magistrante ja doktorante kokku, et saada ühtlane ülevaade kõigist õppetasemetest. Võimalusel kaasatakse ka vilistlasi, kes annaksid omapoolse hinnangu omandatud haridusele.

Eriti oodatud on töögruppi tudengid, kellel on mõni järgnevatest kogemustest: • Töökogemus - kasuks tulevad erinevad varasemad kogemused, eriti töötamine erialasel tööl ettevõtluses või kõrgkoolis • Üliõpilaste esindamise kogemus - töögruppidega liidetakse ka teaduskonna õppekavakomisjonidesse kuuluvad tudengiesindajad ning võetakse ühendust erinevate üliõpilasaktivistidega • Teistes ülikoolides õppimise kogemus (nii Eestis kui välismaal) • Üle keskmise õppeedukus • Muud - koolituskogemus, juhtimiskogemus, kokkupuude haridusvaldkonnaga jm, mis aitavad paremini mõista, mida läheb ülikooli lõpetajatel reaalselt vaja AGA MUL EI OLE AEGA...

Teadagi ei ole tudengitel kunagi aega võtta lisakohustusi, seega oleme teinud osalemise võimalikult lihtsaks. Töögrupi liikme ainus kohustus on osaleda novembrikuu jooksul õhtustel aegadel kahel-kolmel koosolekul ning avaldada seal oma argumenteeritud arvamust.

Kui soovid, oled hiljem oodatud ka kohtumisele teaduskonna juhtidega, aga selleks ei kohusta sind miski. Põhiline vastutus töögrupi tegevuse eest langeb esimehele, kellel on ka selle võrra suurem motivatsioonipakett.

Vastutasuks saad huvitava kogemuse, uued tutvused oma teaduskonna aktiivsete tudengite seas, võimaluse midagi tänaste ja tulevaste tipikate heaks ära teha ning kindlasti parema pildi kõrghariduse kujundamise protsessist. Sealjuures võid jääda ülikooli ees täiesti anonüümseks – sinu andmeid ei edastata kellelegi.

K

as oled teadlik võimalustest, mis avanevad pärast TTÜ ehitusteaduskonna diplomi kättesaamist? Oled kursis, mis ametist võid end ülikooli lõppedes leida?

Jah? Sel juhul oled ilmselt üks vähestest, kes vastuseid teab. Üliõpilastele, kellele esitatud küsimused vastuseta jäävad ning kes pole valitud erialas päris kindlad, on Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu (edaspidi ETÜN) alustanud ehitusteaduskonna tudengitele suunatud projekti „Minu tulevik ehitajana?!“.

Projekti raames saadame peamiselt teise ja kolmanda kursuse tudengid üheks päevaks valitud eriala asjatundja juurde töövarjuks. Näiteks võimaldame ehitusgeodeesia tudengil veeta üks tööpäev juba geodeedina töötava inimese kõrval, jälgides tema tegevusi ning ülesandeid.

Samuti saab üliõpilane esitada küsimusi ning koguda väärt näpunäiteid tulevase ameti kohta.

Kui tunned, et soovid projektist osa võtta, registreeri end meie kodulehel www. ttu.ee/etyn.

Lisainformatsiooni saamiseks külasta ka ETÜNi infoõhtuid, jälgi dekanaadi kõrval asuvat ETÜNi stendi ning hoia end kursis meie kodulehel toimuvaga.

Kasuta päeva targalt ning heida pilk tulevikku!

NO MA EI TEA...

Töögrupis osalemine on reaalne võimalus midagi muuta. See ei võta palju aega ja ei pane sulle liigseid kohustusi. Sul tarvitseb ainult paar korda mõnusasse seltskonda kohale tulla, kaasa mõelda ja oma arvamust avaldada. Ära kahtle, sinu seisukoht loeb!

Loe projekti kohta täpsemalt ning jäta oma kontaktid, et töögrupi esimees saaks sinuga ühendust võtta: www.ttu.ee/HKT TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2011 . 11

Meie ülikoolist

Kiiremini, kõrgemale, ... veel kiiremini?

Karmen Kütt Karmen.kytt@tipikas.ee

U

us haridusminister oleks justkui võtnud eesmärgiks lahedada kõik Eesti kõrghariduse probleemid kiiremini, kui telepood lubab langetada kilosid. Juunis tuli välja esialgne kava, juulis eelnõu ja septembris on see eelnõu juba plaanis saata riigikokku ettelugemisele. Niiviisi viienda käiguga sõites on võimalikult palju üritatud vältida igasuguse diskussiooni teket selle teema üle. Näiteks huvigruppidel ja nende esindajatel on olnud väga piiratud aeg oma tagasisidet anda, mistõttu pole olnud võimalik niivõrd olulise teema üle laiemas ringis arutada. Ka reformi ajastamine suvisele perioodile justkui vihjaks soovile reform kiiresti ja vähese aruteluta „läbi suruda“.

Tuleb näidata, et meid on palju ja me suudame mõjutada.

Siiski on reformis väga palju olulisi teemasid, mis vajaksid sügavamat arutelu ja erinevate osapoolte kaasamist. Eriti palju on reformis tudengeid puudutavaid küsimusi, mille juures nendepoolne sisend ja oma hääle kuuldavaks tegemine oleks äärmiselt oluline. „Õiglasem“ haridus Kõrgharidusreformi üheks põhilisesks eesmärgiks oli kõrgharidussüsteemi õiglasemaks muutmine tudengi jaoks ja seda 12 . SEPTEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

just läbi populistliku „tasuta“ hariduse loosungi. Eelnõud lugedes ei tekkinud aga tunnet, et süsteemi tahetakse muuta praegusega võrreldes väga palju tudengisõbralikumaks. Eelnõuga on plaanis kaotada erinevused riigieelarveliste ja riigieelarveväliste õppekohtade vahel. Seega justkui tunduks nagu oleks õpe nüüdsest tasuta. Siiski on siin üks suur aga.

Nimelt saavad praegu õppemaksuvabalt õppida kõik tudengid, kes on riigieelarvelisel kohal ja täidavad täiskoormust ehk 75% oma õppekavast. Uue kava järgi saaks täiesti kindlalt tasuta õppida kõik täiskoormust deklareerivad tudengid vaid oma esimeselt semestril. Kõikidel järgnevatel semestritel hakkaks õppemaksuvaba koht sõltuma 30EAP saamisest igal semestril.

Seega oleks kõrgkoolil õigus nõuda õppemaksu juba siis, kui üliõpilasel jääb üks ainepunkt saamata. Haridusminister on siinkohal rõhunud kõrgoolide mõistlikusele ja eeldab, et nad ei hakka küsima paari ainepunkti mitteläbimisel maksimaalset võimalikku õppemaksu. Samas ei ole ta olnud nõus täiendama oma eelnõud sätetega, mis lubaksid kõrgkoolidel näiteks küsida õppemaksu vaid läbimata jäänud ainepunktide ulatuses. Üliõpilase jaoks on selline deregulatsioon negatiivne, sest puudub kindlus, kui palju peaks täpselt maksma 30 EAP mittesaavutamisel. Isegi kui ühed kõrgkoolid määravad kindlad summad näiteks vastavalt läbimata ainepunktidele, siis teised ei pruugi seda teha. Haridusminister on selle koha peal öelnud, et vabaturumajandus lahendab selle probleemi ja koolidesse, mis on ebamõistlikud selle nõude koha pealt, üliõpilased enam lihtsalt ei astu. Kuid mõeldes üksikule üliõpilasele, siis tema võim midagi mõjutada on väike. Isegi kui paari aasta jooksul probleem laheneb, siis hetkeolukorras jääb tudeng suure tõenäosusega ikkagi kaotajaks. Seega oleks mõistlikum seda summat paremini reguleerida, mida ülikool võib küsida või teha paindliku-

maks tasuta õppekohal õppimise nõue.

Lisaks ebakindlusele õppemaksu suhtes suurendab selline jäik nõue üliõpilaste hirmu tegeleda enesearendamisega kooliväliselt ja võtta juurde aineid teistest valdkondadest. Näiteks tunduvalt suurema tõenäosusega loobutakse mitteformaalse õppega tegelemisest, sealhulgas ka ühiskondlikust aktiivsusest. See omakorda vähendab nende tudengite konkurentsivõimet hilisemas elus. „Rahvusvahelistunud“ haridus Lisaks 30 EAP nõudele on värskes reformikavas veel nõutud, et tasuta õppimiseks peab tudeng olema ka eesti keelsel õppekaval. Selline nõue toob kahju nii ülikoolidele, tudengitele ja pikas perspektiivis ka riigile. Ülikoolidel raskendab see koostööd teiste riikide koolidega ja viib Eestist eemale võimekad tudengid, kes sooviksid tudeerida inglise keeles, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad. Samuti diskrimineeritakse sellega vene õppekeelega koolidest pärit tudengeid, kellel eesti keele tase ei puugi õppima asudes olla kõige kõrgem. Hetkel on neile TTÜs loodud näiteks eraldi õppekavad, kus esimesed semestrid õpitakse vene keeles, et omandada piisav eesti keele tase. Kõrgharidusreform oma praegusel kujul seda näiteks enam ei võimaldaks. „Kvaliteetsem“ haridus Reformiga kavatsetakse suurendada õppetöökvaliteeti kahelt tasandilt. Kõigepealt kavatsetakse sellega motiveerida ülikoole pakkuma kvaliteetsemat haridust, teisalt motiveerida üliõpilasi paremini õppima. Ülikoolide motiveerimiseks luuakse uus rahastamisskeem, mille järgi enam ei maksta vaid õppekoha eest, vaid hakatakse arvestama ka tulemuslikust. Tudengite motiveerimiseks luuakse vajaduspõhine toetustesüsteem ja sunnitakse neid õppima 30 EAPle semestris.

Vajalik tudengile

Vajaduspõhise toetussüsteemi loomise juures on väga mitu „aga“. Kõigepealt tahetakse see sisse viia aasta aega pärast ülejäänud reformikava, kuigi reformikava eesmärgid otseselt sõltuvad uuest toetustesüsteemist. Teiseks ei ole veel siiamaani kindel, millisena täpselt uut toetustesüsteemi kujutatakse ja kava selle kohta ilmub alles augusti lõpus. Seega on väga raske teha praegu otsuseid reformikava kohta, kuna see on nii tihedalt seotud veel valmimata toetustesüsteemi kavaga.

Kõige enam küsimusi tekitab aga ülikoolide uus rahastamise skeem. Nagu juba eelnevalt mainitud, on ministeerium korduvalt rõhutanud kõrgkoolide õigust ise otsustada, kas vabastada tudengid õppemaksust ja kas avada tasuta õppekohti ka mitte-eestikeelsetele õppekavadele. Samas see, kas kõrgkool seda teha suudab hakkab suuresti sõltuma tema finantsvahenditest. Tema finantsid aga sõltuvad väga suurel määral just sellest, mida ta riigilt saab.

Siiamaani on kõrgkoolide riigipoolsed ressursid olnud suhteliselt lihtsalt mõõdetavad, sõltudes suuresti just riiklikust õppekohtade tellimusest, kus iga loodud õppekoha eest anti koolile kindel summa. Uus kõrgkoolide finantseerimisskeem tegevustoetuste näol on eelnõus väga puudulikult lahti kirjutatud ja tegelikku ülevaadet sellest, kuidas hakkab kujunema täpne summa, mida koolidele makstakse, kui suur see summa on, millest ta sõltub ja kes hakkab selle üle otsustama, ei selgu. Seega kõik need olulised küsimused nagu 30 EAP nõude täitmine, inglise keelsed õppekavad ja üleüldine õppekvaliteet, hakkavad sõltuma reformikava täiesti lahtikirjutamata punktist.

Tudengite kujundatav haridus Kõrgharidusreforme ei tule just tihti ette. Samuti ei tule just tihti ette võimalusi kujundada haridusmaastiku, millel õpime nii meie ise kui ka väga mitmed tulevased tudengid. Seega peaksid kõik tudengid siinkohal võtma endale kohustuse teha oma arvamus sellest reformist kuuldavaks. Tuleb näidata, et meid kui tudengeid huvitab hariduses toimuv, et me saame toimuvast aru ja et me mõistame selle olulisust. Tuleb näidata, et meid on palju ja me suudame mõjutada. See on üks seadusemuudatustest, mis mõjutab meid kui tudengeid tunduvalt rohkem kui ühe bussipileti hind. Niisiis - võtkem sõna ja osalegem diskussioonides vähemalt sama valjult.

üliõpilaspilet veebikeskkonnast

www.minukool.ee ning saada kaart koju kätte!

Kaardi tellimine

Eestis kehtivad üliõpilaspiletid:

ISIC üliõpilaspilet

• • • •

Üliõpilaspileti tellimiseks mine lehele www.minukool.ee ja logi sisse oma pangaparoolide või ID-kaardiga. Sisesta kaarditaotlusele enda andmed, lisa foto, kinnita taotlus ning maksa internetipanga vahendusel kaardiväljastustasu. Õigust kaardi tellimiseks kontrollitakse automaatselt Eesti Hariduse Infosüsteemist.

NB!

Üliõpilasesinduses valmistatakse kohapeal kaarte ainult välisüliõpilastele! Pangakaardi funktsiooniga ISIC kaarte väljastab SEB pank.

rahvusvaheline üliõpilaspilet üle 700 erineva soodustuse pikendamiseks telli uus kaart kaarditasu 6,40 €*

Eesti üliõpilaspilet

Üliõpilaspileti taotlemisel tutvu ka kaardikasutamise tingimustega. ISIC kaardi antavad soodustused leiad aadressil www.isic.ee.

Küsimuste korral pöördu TTÜ üliõpilasesinduse poole:

• Eesti üliõpilaspilet • täiendavad soodustused puuduvad • pikendamiseks küsi uus kehtivusaja kleebis üliõpilasesindusest • tudengile tasuta*

NB! Asume uues ruumis – I-217 info@tipikas.ee (+372)620 3621 või 5121933

* kaardi koju tellimisel lisandub 0,77 € saatmiskulu

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2011 . 13

Meie ülikoolist

Grupivanem – tähtsaim inimene Sinu esimesel ülikooliaastal!

Liisa Post Grupivanemate projektijuht

V

anemad tudengid ehk mäletavad oma esimesi koolinädalaid, kui tuutoritunni lõpus näidati mõne inimese peale näpuga ning teatati, et tema on grupivanem. Valituks osututi ilmselt seetõttu, et tal oli kõige laiem naeratus või julges tuutoritunnis mõne küsimuse küsida. Grupivanema ülesandeks oli sel hetkel luua oma grupile list ning korraldada esimene tutvumisüritus. Edaspidised toimetused olid aga arusaamatud ning enamjaolt kadus sellise rolliga inimene unustuste hõlma.

Hetkel on ülikoolis vaid erandlikke näiteid gruppidest, kes on ühtsed ning kokkuhoidvad. Sellist olukorda aitab lahendada grupivanema rolli ning olulisuse selgitamine ning teadlikuma valimisprotsessi teostamine.

Sellest õppeaastast on TTÜ Üliõpilasesindus probleemi tõsisemalt käsile võtnud ning loonud projekti, mille alusel püütakse grupivanemate süsteem toimima panna. Projekt on tihedalt seotud tuutorlussüsteemi ning iga teaduskonna üliõpilasnõukoguga.

Grupivanem kui kommunikeerija, organiseerija ja esindaja

On selge, et ülikooli tulles on vaja kohaneda, kuna gümnaasiumiga võrreldes on süsteemid erinevad. Selleks, et võimalikult kiiresti ning edukalt edasi liikuda on grupil vaja töötada meeskonnana. Meeskonnatöö sujuvust saab koordineerida grupivanem, kes organiseerib erinevaid üritusi, mis hõlmavad endis nii sotsialiseerumist kui ka õppealast koostööd. Ühisõppimistest osa võtmisega on end lihtsam järjel hoida ning kaastudengite seletuse abil loengutes õpitu kinnistada.

Tänases infoühiskonnas on informatsiooni tulv suur ning tihtipeale läheb vajalik info kaduma. Grupivanem usaldusväärse isikuna suudab infovoolust vajaliku eristada ning edastada selle oma kaaslastele. Grupivanem on väga oluline lüli ülikooli juhtkonna, üliõpilasesindu14 . SEPTEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

se ja tudengiorganisatsioonide jõudmisel tudengiteni, kuna grupi esindajana omab ta ülevaadet kaastudengite arvamusest ning saab need edastada. Nii muutub ka nende tudengite sõna kuuldavaks, kes küsitlustest/uuringutest osa ei võta.

Julge olla grupivanem!

Grupivanemaks hakkamine ei nõua eelnevat kogemust, piisab sellest, kui oled rõõmsameelne, hakkaja ning abivalmis. Üliõpilasesinduse projekt sisaldab grupivanemate koolitamist, sealhulgas ka nende omavahelist sotsialiseerumist.

Grupivanemale endale pakub see roll juhtimiskogemust, tutvusringkonna laienemist, suhtlemis- ja eneseväljendamise, planeerimisoskuse, meeskonnatöö ja ürituste elluviimise oskuse arendamist. Grupivanemana oled Sa oma grupi usaldus- ja tugiisik, tähtsaim lüli üliõpilasnõukogude, -esinduse ja ülikooli juhtkonna jaoks. Vastutasuks on nad alati valmis Sind aitama ja toetama.

Kallis esmakursuslane!

Kolmanda tuutoritunni ajal toimub Teie grupivanema valimine. Julge avaldada soovi, et tahad olla grupivanem, ära karda konkurentsi. Kui tunned, et Sa ise ei ole selle rolli täitmiseks valmis, aga näed, et Su kaastudeng on, siis julgusta teda või paku ta avalikult välja. Ülikool ja kaastudengid vajavad Teid, tulevased grupivanemad!

GRUPIVANEM ON VÄGA OLULINE LÜLI ÜLIKOOLI JUHTKONNA, ÜLIÕPILASESINDUSE JA TUDENGIORGANISATSIOONIDE JÕUDMISEL TUDENGITENI.

Kommentaarid

G

rupivanemaks olemine on vastutusrikas privileeg – selle inimeseni jõuab igasugune teave esimesena ning tema peab hoolt kandma, et ka tema grupiliikmed oleksid sama hästi informeeritud. Minule küll meeldib, kui grupikaaslased iga küsimuse korral minu poole pöörduvad. See on hea tunne, kui saad kedagi aidata! Meie grupis on umbes 25 tudengit ning oleme ühiselt käinud nt kanuumatkal, lumelauaga sõitmas, sünnipäevadel jne. Esimesel õppeaastal oli meil praktiliselt iga kuu mõni üritus. Grupivanema roll on andnud mulle kogemusi, kuidas korraldada erinevaid koosolemisi ning väljasõite. Samuti olen õppinud inimesi paremini tunda, sest olen tihedalt kõigi grupikaaslastega suhelnud. Hea on näha naeratavaid nägusid koolis ning teada, et oled midagi teinud nende heaks!

Annika Pabbo, Küte ja ventilatsioon, 4. kursus, grupivanem.

G

rupivanema roll on äärmiselt oluline, kuna iga lambakari vajab karjust, kes õige tee kätte näitaks ja teisi infoga varustaks. Ühtlasi aitab grupivanem tekitada liikmetes ühtekuuluvustunnet, et olla koos midagi enamat kui lihtsalt kamp kokku sattunud tudengeid. Meil on kusagil 20-liikmeline grupp, kus kõik saavad omavahel hästi läbi, toimunud on mitmeid ühiseid üritusi ning tihtilugu on liikumapanevaks jõuks olnud grupivanem.

Hendrik Lepp Ärindus, 3. kursus

Meie ülikoolist

HURRAA! TIPILA ON AVATUD!

Tiina Lindam Tiina.lindam@tipikas.ee Tipila projektijuht

S

elle kooliaasta algusest on ka meie ülikoolis avatud oma lastetuba. Nime Tipila sai ta meie – tipikate – järgi. Oma võsukesed saavad meile päevasel ajal mõneks tunniks mängima tuua nii tudengitest lapsevanemad kui ka TTÜ töötajad. Tipila lastetuba pakub ka akadeemilisel puhkusel olevatele üliõpilastele suurepärast võimalust ühildada lapsekasvatamine õppetööga.

AJALUGU. Lastetoa planeerimist alustati juba 5 aastat tagasi. Üliõpilasesinduse järjepideva tegutsemise tulemusel leiti koostöös ülikooliga Tipilale sobivad ruumid ja need renoveeriti sel aastal Tudengimaja projekti käigus. Laste mänguruumid said tänu tublidele abilistele seinade maalimispäeva käigus vahva värvilise ilme. Aitäh kõigile!

OLEME AVATUD. Ootame palju lapsi üheskoos mängima ja kirjusid seinu uudistama esmaspäevast reedeni ajavahemikus 9.30 - 18.00. Laps tuleb Tipilasse eelnevalt registreerida veebilehe kaudu.

TIPILA KODUKORD. Tipilasse on oodatud kõik koolieelikud vanuses 1,5 – 6

aastat. Laps saab Tipilas järjest meie järelvalve all olla maksimaalselt 4 tundi, siis peab ema või isa võsukese sööma viima, sest meie toitlustust eraldi ei paku. Üks hoiutund Tipilas maksab 2,5 €, alates viiendast tunnist kehtib soodushind 2€ tunni kohta. Kui Sul on aga kaks last, kes tahavad korraga meile mängima tulla, siis kummagi lapse kohta kehtib soodushind esimese nelja tunni jooksul 2 €, edasi 1,5 €.

Esimesed kaks kuud on meil sisseelamisperiood. Selle ajaga loodame saada ülevaate teenuse nõudlusest. Tuleb arvestada, et pärast sisseelamist võidakse teha korrektuure hindades ja muudes lastehoiuga seotud küsimustes. Samuti võivad tulevikus lahtioleku ajad muutuda, näiteks võib lastetuba tulevikus olla avatud ka nädalavahetustel just kaugõppe sessioonide ajal.

KASVATAJAD. Tipilas vaatab laste järele ja mängib, joonistab, kleebib, lõikab koos nendega kogenud kasvataja. Läbiviidud küsitlus TTÜ üliõpilaste ja töötajate seas näitab, et huvi Tipilat vastu on suur. Sellest tulenevalt on teretulnud ka vabatahtlikud, kes oleksid nõus olema kiirematel aegadel lastetoa kasvatajale abiks. Vabatahtlikele tehakse eelnevalt koolitus, et nad oleksid kursis lapsehoidmise põhitõdedega ning teaksid, mida arvestada ja silmas pidada laste hoidmisel.

ANNETA! Oleme värskelt avatud lastetuba, millel ei ole suurt eelarvet ning seetõttu pole lastetoas veel palju mänguasju. Võtame kõik annetused rõõmuga vastu. Milliseid mänguasju meil parasjagu puudu on, uuri meie veebilehelt www. ttu.ee/lastehoid.

Veebilehelt uuri lähemalt ka meie kodukorrast, tutvu vabatahtlikuks saamise võimalustega ning tule lastetoaga tutvuma ka kohapeal. Küsimuste korral võta ühendust lastetoa projektijuhi Tiina Lindamiga (tiina.lindam@tipikas.ee).

Usume, et Tipilast saab meie laste lemmikpaik!

Tipilas on lastele mängimiseks kaks ruumi, mis asuvad punase ringi sees olevas hoones. Sissepääs on sisehoovi poolt.

26 25

Sõjas

Samm

Sild M

Skulpu

“Üliõp Kunstn

”Põlev Skulpt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2011 . 15

“Torm Skulpt

35

n1

r2

n8

BESTi infotund Latetuba „Tipila“ avamine

k7

sEptEmbEr 2011 Robotiklubi tutvumisõhtu

l3

p4

p 11

t6

l 10

BESTi infotund

r9

E5

n 15

Ülikooli aastapäev 20:00 Korp! Tehnola külalisõhtu

36 TTÜ Kino “Polaarjoone sangarid” 20:00 ruum VII-226.

k 14

17:00 õppeainete valiku tähtaeg avatud ülikooli õppuritele

r 23

p 18

t 13

17:00 Õpingukava esitamise tähtaeg kolledžite, ehitus- ja infotehnoloogiateaduskonna üliõpilastele PUNASE JOONE PÄEV

n 22

l 17

E 12 17:00 Õpingukava esitamise tähtaeg energeetika- keemia- ja materjalitehnoloogia, mehaanika-,sotsiaal ja matemaatikaloodusteaduskonna üliõpilastele

k 21

r 16

17:00 Õpingukava esitamise tähtaeg majandusteaduskonna üliõpilastele TTÜ Kino “Müramuusika”, 20:00 ruum VII-226.

t 20

r 30

37

E 19

n 29

p 25

38

k 28

l 24

39

t 27

20:00 Korp! Tehnola külalisõhtu

E 26 TTÜ Kino “Biutiful”, 20:00 ruum VII-226.

1920

Student Union of Tallinn University of Technology

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus

Tõmba kalender välja ja pane seina peale!

ILUSAT UUT KOOLIAASTAT!

ÜRITUS

Suvekursusega puhkus unustamatuks Triin Tartes Triin.Tartes@BEST.ee

P

raktilised teadmised keskkonnast ja säästvast arengust, kogemus multikultuurses õppegrupis tegutsemisest, uute traditsioonidega tutvumine, tutvused Euroopa eri nurkades – seda kõike kahe nädala jooksul! BEST’i suvekursused seovad õppetegevuse, reisimise, aktiivse puhkuse ning rahvusvaheliselt küllusliku meelelahutuse.

Rahvusvahelise tudengiorganisatsiooni BEST – Board of European Students of Technology – korraldatavad hooajakursused, sealhulgas suvekursused, kutsuvad kokku noori kogu Euroopast. Eesmärgiks on anda lisaväärtus tavalisele ülikooliõpingule, pakkudes teemasid, mille hulgast iga tehnikatudeng saab valida endale sobiva kursuse.

Tallinna Tehnikaülikoolis tegutseva kohaliku grupi BEST-Estonia korraldatud tänavune suvekursus „Clean it, trash it, re-recycle it!“ leidis aset 8.-20. juulil.

õnnelikku, kes said meie kohalikust akadeemilisest kursusest osa võtta. Üldjuhul lähtutakse lõpliku grupi moodustamisel sellest, et kokku saaks võimalikult kirju seltskond erineva kultuuritaustaga riikidest.

Aktiivne õppeprogramm Lisaks loengutele, millest lõviosa viidi läbi TTÜ-s, said välistudengid külastada teemaga seotud ettevõtteid, et luua õpitust lihtsamini hoomatav ja praktilisem pilt. Osalejad said ülevaate Killerkoti teavituskampaaniast - temaatika ning loengu käigus tekkinud diskussioonid kütsid saalis üles kirgi. Ka muidu vaikseks jääda eelistanud tudengid otsustasid sõna võtta ning hiljem selgus, et paljud lahkusid loengusaalist tundega, et üks samm keskkonnasõbralikuma ühiskonna poole on astutud.

Suvekursuse akadeemilise programmi käigus külastasid tudengid ka Tallinna Merepäevade raames korraldatud laata - tutvuti veepuhastusseadmetega ning kõnniti mööda kultuurikilomeetrit. Kavasse kuulusid koostööpartner Skanska korraldatud loeng ja firmakülastused.

Muu hulgas külastati ka Paljassaare reo-

koolis suvekursuse läbimise eest taotleda ainepunkte.

Puhkehetkel Tiheda akadeemilise osa kõrval jätkus ruumi ka meelelahutuse jaoks. Nädalavahetustel sõitsime linnamelust eemale, et nautida fantastilises rahvusvahelises seltskonnas eestimaist suve. Ilmselt jäävad paljudele veel pikaks ajaks meelde vihmatants tugeva äikesetormi ajal ning mõnusad saunaõhtud. Nädala sees loenguvälisel ajal said välistudengid tutvuda pealinnaga ning külastati ka Eesti Vabaõhumuuseumi. Olulisemaid vaatamisväärsusi oli tudengitel võimalik grupiti uudistada ka city rally raames, mil liiguti peamiselt mööda positiivset hämmingut tekitanud vanalinna.

Välistudengitele anti võimalus tutvustada oma tavasid, traditsioone, söögi- ja joogikultuuri rahvusvahelisel õhtul. Ühtlasi oli International Evening üks pöörasematest ja meeldejäävamatest õhtutest, kus pea igaüks laskis rahvuslikus meeleolus oma tõelise mina valla.

Meelelahutuslikust programmist ei puudunud ka Eesti õhtu, kus kogu seltskon-

Ilmselt jäävad paljudele veel pikaks ajaks meelde vihmatants tugeva äikesetormi ajal ning mõnusad saunaõhtud

Kahenädalase kursuse teemaks oli keskkond ja säästev areng, mis on kahtlemata aktuaalne ja jätkusuutliku ühiskonna loomisel üks alustalasid. Kevadel laekunud mitmesajast avaldusest valiti 22

veepuhastusjaama ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskust.

Kursuse lõpus said välistudengid teha eksami, mille sooritajad saavad koduüli-

18 . SEPTEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

naga etendasime eesti traditsioonidele vastavat pulma. Tseremooniale järgnes kogunemine laua äärde, mis oli lookas kombekohase toidu ja joogiga. Enne pulma jagati kõigile ka pulmaametid.

ÜRITUS

Suvi täis tantsu Ükskõik, kas oldi kibekarjuja, pruudivaras või valvejoodik – oma rolli elas sisse viimne kui üks, olenemata rahvusest.

Haara võimalusest!

BEST pakub tudengitele laia valikut akadeemilisi kursuseid erinevates Euroopa riikides, kuhu võib soovi korral kandi-

Ükskõik, kas oldi kibekarjuja, pruudivaras või valvejoodik – oma rolli elas sisse viimne kui üks, olenemata rahvusest.

deerida iga Tallinna Tehnikaülikooli tudeng. Kursuselt võib oodata aktiivse õppetegevuse kõrval ka lahedat reisikogemust, tutvumist sihtriigi kultuuriga, ühistegevusi kirjus rahvusvahelises seltskonnas ning väärtuslikke tutvusi üle kogu Euroopa. Lisaks eelnevale on võimalik kursusel omandatu eest kanda koduülikooli üle ainepunkte, mis ühendab meeldiva kasulikuga. Hooajakursusest korra osa saanud üliõpilastel ei jää kogemus harilikult ühekordseks. Lisaväärtus erialasele õppetööle, sarnaste huvidega toredad inimesed ja reisimine on vaid üksikud näited paljudest tõmbeteguritest, mis ikka ja jälle suunavad tudengeid BEST’i kursustele.

TTÜ TA Kuljus

V

eel enne, kui uus tantsuhooaeg pihta hakkab, oleks paras aeg teha lühike kokkuvõte Kuljuse suvistest tegemistest.

Viimasel aprillipäeval toimunud kevadkontserdi järel keskendus meie tantsupere ühiselt suviste suurürituste tarvis –24.-26. juunil Vilniuses toimunud XVI üliõpilaste laulu- ja tantsupeo Gaudeamus ning 1.-3. juulil Tallinnas toimunud XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” mahukas ja keerukas repertuaar vajas õppimist ja lihvimist.

Gaudeamuse esimene ühisproov koos eesti lauljate ja saateorkestriga toimus jaanipäeval Tartus, kus esmakordselt tekkis selgem ülevaade eesti kavast – tantsud moodustasid viimaks ühtse terviku ja mõtegi sai selgemaks. Suvine treeningpäev lõppes ühise jaanipeoga ansambli Paabel muusika saatel. Keskööl startis Tartust pikk busside kolonn aga juba Vilniuse poole, et kohtuda läti ja leedu taidlejatega, ühiselt proove teha ning pärast seda üks võimas kontsertetendus anda. Üritust jäävad meenutama toredad kollektiivid, kellega ühiselt ööbimispaika jagasime, värskendatud ja tuliuued sõprussidemed, päikseline ilm ning kõrgetasemeline kontsert.

Kontserdi lõppedes tuli aga kiirelt oma asjad taas bussi mahutada, sest juba hommikul oli vaja olla Tallinnas tantsupeo proovides. Soojad ilmad jätkusid ka siin ja paari päevaga sai kätte kogu suvise päikesenormi. Sellest hoolimata veetsime aga pikki päevi tantsumurul jooniseid ja liikumisi lihvides, et etendustel juba perfektselt esineda.

Esmakordselt lauluväljakul tantsida oli

meeldejääv ja ülev kogemus – nii nõlv kui laulukaare alune oli täis pealtvaatajaid, kes kõik kõrgetasemelist kultuuriüritust nautima olid tulnud, teine samasuur hulk inimesi toimetas aga laulukaare taga ja ootas oma etteastet – tõeline rahvaste ühinemine!

Kuljuse suviste tegemiste hulka mahtusid lisaks kahele suurüritusele veel traditsiooniks saanud suvepäevad Valgehobusemäel, I Eesti naiste tantsupidu Jõgeval, millest võtsid osa meie vanemad vilistlased, sõprusansambli Tarbatu suvepäevad, mida juba mitmendat aastat järjest rohkearvuliselt külastame, traditsiooniline reis järjekordsele veel avastamata Eesti väikesaarele ning lisaks arvukalt väiksemaid esinemisi.

Hooaja päris viimaseks ürituseks oli aga rekordivääriline TeateTants 2011, mis kujutas endast kaheksa ööpäeva järjest tantsimist ümber Eesti. Üle 6000 osalejaga üritus algas ja lõppes Tallinnas, tantsides läbiti kokku 15 maakond ja ligi 1000km. Oli tõeliselt uhke tunne olla osaline selles suurürituses.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga korraldas ürituse käigus ka viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist. Selle jaoks paluti koguda materjali nii igapäevasest tegevusest, rituaalidest, legendidest, reiside kirjeldustest jne, mis salvestati igale rühmale antud mälupulgale. Andmed arhiveeritakse digitaalsel kujul Eesti Rahvaluule Arhiivis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et selja taha jäi tegus suvi paljude meeldejäävate üritustega. Kuljuse tantsijatel on veel enne hooaja algust igatahes päkad juba soojaks tantsitud ja kannatamatult oodatakse peatselt algavaid trenne.

Kõik tantsulembesed huvilised, kes meie tantsuperega liituda soovivad, on juba septembri alguses meie ridadesse oodatud. Tantsust saadav rõõm ja suur hulk uusi toredaid sõpru on garanteeritud.

Täpsema info leiab meie kodulehelt www.kuljus.ee.

Jälgige reklaami!

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2011 . 19

Teadusrubriik

Innovaatiline lainetuse prognoosisüsteem väikelaevadele ohutu meresõidu tagamiseks (NAVIGATE)

Victor Alar victor.alari@phy.sea.ee TTÜ Meresüsteemide Instituut Kuidas teadus töötab?

Teadusuuringud võib oma eesmärkide järgi jaotada laias laastus kahte klassi – ühelpool on alusuuringud, teise poole moodustavad rakendusuuringud. Aga mida need terminid üldse tähendavad?

Praegu on näiteks ilmselt kõige kuulsam alusuuring maailmas ühe osakese jahtimine, mis peaks seletama, miks asjadel on mass. Seega on alusuuringute eesmärk uute teadmiste saamine nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste kohest rakendamist. Alusuuringu mõte sünnib tavaliselt kõige inimlikumast küsimusest – miks? Lapsed on omamoodi alusuuringutemasinad, kes pommitavad pidevalt oma teadlasi (loe: vanemaid) küsimustega nagu miks ei kuku asjad üles, miks on taevas sinine ja muru roheline jne.

Rakendusuuringud seevastu on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga rakendada 20 . SEPTEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

saadud teadmisi kindlas valdkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul. Nende eesmärk omaette ei ole enam vastata suurele küsimusele miks, vaid püüda lahendada mingi eluline ja praktiline probleem kasutades teaduslikke meetodeid.

Vahetulemusena saadakse loomulikult uued teadmised.

Kuidas probleem ja võimalus sadas uksest sisse Eelmise aasta suvi oli juba alanud, kui hobipurjetajast tarkvaraspetsialist tuli Meresüsteemide Instituuti mõttega, et kas teile ei tundu, et meremeeste jaoks kõige olulisema informatsiooni – lainetuse – prognoosi kvaliteet, kättesaadavus ja kasutajasõbralikkus on viisakalt öeldes vilets. Rõhutan siinjuures,

et tuleb rahulik ilm, kuigi tegelikult saadakse maanuka tagant välja sõites vastu hambaid! Kättesaadavus on oluline siis, kui on tarvis operatiivselt mereinfot vastu võtta. Ei ole meeldiv kõikuda laeval ja näha oma navigatsiooniseadmel: „Palun oodake, infot laetakse…see võib võtta mõni minut, või tund või sinu elu!“ Ja siis veel kasutajasõbralikkus. Prognoosi peab olema võimalik kuvada nt nutitelefonis ning navigeerimine erinevate prognoosi osade vahel peab olema lihtne.

Kuna täna ei eksisteeri kvaliteetset, kättesaadavat ja kasutajasõbralikku lainetuseprognoosi süsteemi üheskoos, siis otsustasime panna sellele aluse. Sai loodud konsortsium nimega NAVIGATE, mida juhib tarkvarafirma Apprise ja kuhu kuulub teadusasutus Meresüsteemide Instituut ning Soomest veel kaks eraettevõtet Luode ja Foreca.

Viimane on põhjanaabrite popp ilmaportaal. Konsortsium koostöös Invent Baltics’iga kirjutas projekti Euroopa Liidu rahastatavasse programmi Eurostars. Projektitaotlus oli edukas ning 1. septembrist 2011 läkski tööle projekt „Innovaatiline lainetuse prognoosisüsteem väikelaevadele ohutu meresõidu tagamiseks.“ NAVIGATE versus Neptun

et olulised on kõik kolm komponenti.

Kvaliteet tähendab näiteks seda, kuivõrd mudeliga ennustatud lainekõrgus homseks ka tegelikult reaalsusele vastab.

Keegi ei taha minna merele teadmisega,

Hetkel olemasolevad lainetuseprognoosid kasutavad arvutamiseks merepõhja batümeetriat ja tuulevälju, mis tagavad adekvaatse laineolude ülevaate ainult avamerel. See tähendab, et täna ei saa olemasoleva prognoosi

Teadus aitab

põhjal midagi öelda selle kohta, mis toimub rannikumeres, kus seilavad põhiliselt väikelaevad. Euroopa Liidus on juba ainuüksi ligikaudu 300 000 väikelaeva, igasugustest kajakkidest ja paatidest rääkimata. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et praegu käib mereilma arvestamine kõhutunde najal. Samuti puudub reaalajas ülevaade prognoosi usaldusväärsusest, st. veebileheküljel, kus prognoos jookseb, ei ole reaalset võrdlust mudeli tulemuste ja mõõtmiste vahel. See aga tähendab seda, et laevajuht ei saa olla kindel, kas prognoos on kvaliteetne.

Siinkohal tulebki välja NAVIGATE projekti innovaatilisus. Loodav süsteem integreerib ühte kohta kokku rannikumere jaoks kõlbuliku lainetuse prognoosi, reaalsed lainetuse mõõtmised ning lainetuse mõõtmised satelliitidelt ehk kaugseire. Piltlikult on projekti ülesehitus kirjeldatud joonisel. Siit on näha, et otseselt teadusega on projektis seotud kolm tööpaketti – lainetuse mo-

delleerimine, kaugseire ning süsteemi integreerimine. Lainetuse modelleerimise tööpakk peaks andma meile uusi teadmisi selle kohta, millised mudeli sisendid on parimad ranniku –ja mada-

Aga mida need terminid üldse tähendavad?

lamere modelleerimiseks ning kuidas kasutada mudelit nii, et temas sisalduv füüsika kirjeldaks loodust maksimaalselt. Lainetuse kaugseire rannikumere jaoks on instituudis uus teema ning sel suunal on oodata kindlasti palju õnne ja ebaõnne, kuid lõpuks siiski ka õnnestumist, ma loodan. Süsteemi integreerimi-

ne on kogu projekti süda. Kõige suurem teadmine, mis siit tuleb, on see, kuidas panna kõik andmed ühte kohta jooksma iseseisvalt, tõrgeteta ja optimaalselt. Pidades meeles seda, et osa andmeid tuleb kapriisest kobararvutist, osa kosmosest ning osa vee alt!

Kokkuvõtteks võib öelda, et NAVIGATE on ainulaadne teadus-ettevõtluse koostöö projekt, mis täidab üllast eesmärki – säästa inimesi Neptuni tujudest, muuta meresõit mugavamaks ja, mis väga oluline, tagada meresõitjate lähedastele meelerahu, teadmisega, et nende omaksed on merel parimate vahendite ja teadmistega informeeritud lainetuse oludest.

NAVIGATE projekti juht TTÜ Meresüsteemide Instituudis on vanemteadur Urmas Raudsepp. Projektis tegeleb lainetuse modelleerimisega magistrant Victor Alari ning kaugseirega doktorant Rivo Uiboupin

Päikeseenergia laadimispunkt tudengimaja kohvikus!

Tõnu Tamm TTÜ Säästva Arengu Klubi Juhatuse liige tonu@saklubi.ee

T

TÜ Säästva Arengu Klubi avab päikseenergial töötava laadimispunkti TTÜ uue tudengimaja kohvikus. Alates oktoobrist saavad kõik tipikad, kes tahavad kasutada puhast päikeseenergiat oma arvutite ja mobiilide laadimiseks, seda teha tudengimaja kohviku ees asuvas laadimispunktis. Laadimispunkt on tähistatud SAKi ja rohelise energia logodega. Selleks, et päikseenergiat ka pimedal ajal tarbida on päiksepaneelidele lisatud ka akud. Täislaetud akudest peaks jätkuma nelja sülearvuti aku laadimiseks. Päiksepaneelide ja akudega ühendatud inverteri võimsus on 300 vatti ja sellest piisab nelja arvuti või telefoni üheaegseks laadimiseks.

Päiksepaneelide ametlik avamine toimub tudengimajas …oktoobril. Kell 1920.00.

Siis tutvustame kõigile huvilistele päiksepaneelide projekti ja kutsume uusi huvilisi jätkuprojektides osalema. Peale paneelide avamist kutsume kõiki huvilise SAKi tutvumisõhtule, mis toimub (samal päeval või järgmisel päeval?) esimese ühika all ruumis 008b kell 19.00. Tule ise ja võta sõber kaasa!

Täislaetud akudest peaks jätkuma nelja sülearvuti aku laadimiseks

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2011 . 21

TEAduS ÕPETAB

MikS taevaS On Sinine? langes üheltpoolt prismale päikesekiir, teiselt poolt tuli aga välja kaunis värvidemäng. Kõige alus on katse, isegi kui see nõuab lõhkumist!

lustreerida joonis 3. Seega ükskõik kuhu sa vaatad, taevas tundub sinine.

Victor Alari victor.alari@phy.sea.ee

L

ugematuid kordi olen ma saanud sellele küsimusele vastuseks nii lastelt kui ka täiskasvanutelt, et taevas on sinine mere peegelduse tõttu. Oleks see tõsi, peaks analoogiliselt lõuna-Eesti taevas olema roheline. Olgu füüsika tänatud, et ei ole! Mida on tarvis teada, seletamaks taeva sinist värvi? Me peame teadma, mis on valgus, millest koosneb atmosfäär, mis imeloom on Rayleigh hajumine ning kuidas silm tajub värve.

valgE valgus on tEgElikult liitvalgus, mis koosnEb kõikidEst vikErkaarE värvidEst

Kas Sa mäletad seda, et valge valgus on tegelikult liitvalgus, mis koosneb kõikidest vikerkaarevärvidest? Joonisel 1 on seda demonstreeritud nii, et päikesevalgus on lastud läbi prisma, mis lahutab valge valguse osadeks. Mäletan väga hästi, et kui ma seda pilti esimest korda 6. klassis nägin, ei suutnud ma seda uskuda. Pidin seda ise järele proovima. Nii ma lõhkusingi ära sõbra kingitud pikksilma ja võtsin sealt välja prisma. Järgmiseks tõmbasin aknale kardina ette, jättes ainult väikese pilu, kustkohast päikesevalgus sai väikese kiirtekimbuna seinale tungida. Asetades prisma seina juurde, 22 . SEPTEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Joonis 1. Kuidas valgest valgusest saab värviline

Joonis 2. Valguse värv ja lainepikkus Teine oluline aspekt on see, et valgus on elektromagnetlaine ning seetõttu on igal värvil oma lainepikkus. Kuigi joonisel 2 demonstreeritud lainepikkused ei vasta reaalsusele (valguse lainepikkus jääb vahemikku 400-700 nanomeetrit, ehk maakeeli 0.00004-0.00007 cm), on selle mõte näidata, et mida „sinisemaks“ valgus läheb, seda väiksemaks muutub tema lainepikkus.

Valgusega oleme jõudnud nüüd selgusele. Saagu valgus – ja ta sai seletatud.

Millest koosneb aga atmosfäär. Puhas atmosfäär koosneb mahu järgi 78% lämmastikust, 21% hapnikust ning 1% muudest gaasidest, viimase hulgas on ka ilmselt maailma kuulsaim ja enim kõneainet tekitatud molekul – süsihappegaas.

Kui päikesevalgus siseneb Maa atmosfääri, hakkavad valge valguse komponendid atmosfäärigaaside molekulidelt hajuma. Seda nähtust nimetatakse Rayleigh hajumiseks, lord Rayleigh järgi, kes pani kirja selle teooria matemaatilised alused aastal 1871. Matemaatikasse süüvimata ütleb lord, et väiksema lainepikkusega elektromagnetlained hajuvad suurema tõenäosusega võrreldes pikemalainelise valgusega. Sinine valgus hajub ligikaudu 9 korda suurema tõenäosusega kui punane valgus. Seda püüab il-

Joonis 3. (allikas: http://www.kmg.tartu. ee:8000/~aare/taevas/sinitaevas.htm) Violetne on veelgi lühilainelisem valge valguse komponent kui sinine (vt Joonis 1 ja 2) ning seetõttu peaks ju taevas tunduma violetne. Silma võrkkestas asuvad värvuse nägemisega soetud kolvikesed on tundlikud just nende lainepikkuste suhtes, mis seotud sinise värviga (teised kolvikesed on tundlikud rohelise ja punase suhtes) ning seetõttu tajume taevast ikkagi sinisena. Samuti tuleb päikeselt rohkem sinist valgust kui violetset (ütleme, et sinine valguse intensiivsus on suurem) ning seetõttu hajub ka sinist valgust rohkem.

Kõik eelnev tekitab muidugi küsimusi ainult juurde. Kuidas ikkagi valgus lämmastiku ja hapniku molekulidelt hajub; kuidas need molekulid teavad, millist lainepikkust rohkem või vähem hajutada; miks silm reageerib just meile sobivale sinisele valgusele tugevamini kui violetsele jne. Aga nüüd on Sul vähemalt otsad kätte antud ning sügavama huvi korral võid seda kõike edasi uurida. Nüüd Sa vähemalt tead, et merega ja peegeldumisega ei ole siin midagi pistmist.

Julge küsida, julge mõelda!

valgus on ElEktromagnEtlainE ning sEEtõttu on igal värvil oma lainEpikkus

juriidiline abi tudengile

Üürilepingutes olevatest õigustest ja kohustustest, mis võivad esmapilgul märkamatuks jääda Robert Sarv robertsarv@tipikas.ee

J

ärjekordne suvi toob ülikoolilinnadesse palju uusi esmakursuslasi, kes lisaks akadeemilise maailmaga esimese tutvuse tegemisele astuvad ilmselt ka oma esimesed sammud üüriturul. Visates pilgu kinnisvaraportaali või erinevate üliõpilaskülade veebilehtedele, võib kõik tunduda väga lihtne. Võib pidada loomulikuks, et noored näevad oma tulevikku positiivse(ma)na ning seetõttu ei pruugi maandada üürilepingu sõlmimise järgselt tekkivaid riske või ei näe ette võimalikke vaidluskohti, mis võivad tekkida isegi sõltumata kummastki lepingupoolest.

Advokaadibüroo GLIMSTEDT jurist Robert Sarv selgitab, mis on eluruumi üürileping ja missugused on selle poolte peamised õigused ja kohustused ning kuidas on üürnikul võimalik oma õigused maksma panna. Lisaks annab ta üliõpilastele mõned praktilised soovitused esilekerkivate eluliste olukordade lahendamiseks.

Mis on eluruumi üürileping?

Eluruumi üürilepinguks loetakse poolte kokkulepet, millega üürileandja annab üürniku kasutada elamu või korteri (ka korteri või ühiselamu toa) ning üürnik maksab selle eest tasu.

Aga meil pole ju üürilepingut?!

Tihtipeale võib üürileping jääda kirjalikult vormistamata. See aga ei tähenda, et üürilepingut poleks. Sellisel juhul on tegemist suulises vormis sõlmitud üürilepinguga, mis kehtib samamoodi nagu kirjalikus vormis sõlmitud leping. Iga kirjalikult vormistatud dokumendi ees-

märk on täita tehingu toimumise kinnitamise ja selle tingimuste taasesitamise ülesannet. Suulise lepingu täitmisel ei ole üldjuhul probleeme hetkeni, mil poolte vahel tekib vaidlus mingi asjaolu või kokkuleppe üle. Seega võiks eelistada kirjalikus vormis sõlmitud lepingut ning panna sinna kirja kõik tähtsamad kokkulepped. Üürilepingu tingimuste läbirääkimistest Lepingutingimuste läbirääkimisel ei tohi lähtuda põhimõttest „nagunii nii ei juhtu“. Võib juhtuda ja ilmselt juhtubki. Üldjuhul võtab üürileandja või maakler läbirääkimistele (nt korteri ülevaatamisele) kaasa tema koostatud lepinguprojektiga. Toa üürimisel ühiselamus kehtib teistsugune kord. Üliõpilaskülad kasutavad üürilepingu sõlmimisel üldtingimusi, mille sisu üürnik enamjaolt mõjutada ei saa. See ei tähenda aga, et üldtingimustest ei võiks poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Samas, kui pooled lepivad eraldi milleski kokku, kehtib just viimane kokkulepe. Seega võib alati proovida üliõpilaskülaga sellel teemal läbi rääkida. Sellisel juhul tuleb vormistada poolte eraldi kokkulepitud tingimus üldtingimustest eraldi. Üüripinna üleandmisest Valdavalt koostatakse üüripinna üleandmisel akt, kuhu märgitakse üüripinna seisukord. Seega on üürnikul alati õigus märkida kõik omapoolsed märkused ja mittenõustumine üürileandja ettevalmistatud aktiga sellesse akti. Kui üürileandja sellega ei nõustu, ei pea akti allkirjastama.

Tihtipeale märgitakse akti ka kodumasinate seisukord. Tavaliselt on see „hea“ või „rahuldav“. Mis aga juhtub siis, kui kodumasin esmakordsel kasutamisel see rikki läheb? Kuna aktis oli märgitud näiteks hea seisukord, kas siis peab üürnik parandamise või asendamise kinni maksma? Ei. Üürnik peab hüvitama üksnes kahju, mille tekkimise eest ta vastutab. Näiteks, kui üürnik lööb seina augu või unustab külmkapi ukse lahti, misjärel

külmkapp läheb rikki, peab ta hüvitama seina parandamise ja külmkapi remondikulud. Kui kodumasin läheb rikki loomuliku kulumise tagajärjel (või muul põhjusel, mille eest üürnik ei vastuta), ei vastuta üürnik selle eest ja masina asendamise peab korraldama üürileandja.

Kui üürileandja ei korralda masina asendamist mõistliku aja jooksul, võib üürnik alandada üüri. Üürist Üürnik võib lepingu sõlmimisel nõuda üürileandjalt talle eelmise üürilepingu järgse üüri suuruse teatavaks tegemist. Üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada üürileandjast tuleneval põhjusel või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Üürnik peab üüri maksma aga aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Kui pooled on üüris kokkuleppele jõudnud, on oluline teada, kuidas võib üürileandja üüri tõsta, kui pooled ei ole üüri tõstmise korras kokku leppinud. Siinkohal tuleb eristada tähtajalist ja tähtajatut üürilepingut.

Tähtajatu üürileping Tähtajatu üürilepingu korral on üürileandjal ühepoolselt võimalik üüri tõsta (ta võib seda korteri puhul teha iga kuue kuu tagant; möbleeritud toa korral iga kuu tagant). Selleks peab üürileandja teatama üürnikule üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirjaga; faksiga) vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama.

See kehtib ka suulises vormis sõlmitud lepingu korral. Kui üürileandja ei täida seadusest tulenevaid nõudeid üüri tõstmiseks, jääb kehtima eelmine üür.

Tähtajaline üürileping Tähtajalise lepingu korral ei ole üürileandjal üüri ühepoolse tõstmise õigust.

Tavaliselt sõlmitakse seetõttu kokkulepe TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2011 . 23

juriidiline abi tudengile

eluruumi üüri perioodilise suurenemise kohta. Viimane kehtib üksnes siis, kui on täidetud korraga kõik kolm tingimust: üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga, üür tõuseb mitte rohkem kui kord aastas ja üüri tõstmise ulatus või selle arvestamise alus on täpselt määratud (nt seotud tarbijahinnaindeksiga vms). Üürniku kohustused • Üürnik peab asju kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.

• Üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega.

• Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega, näiteks valamu äravool on takistatud sinna sattunud mustuse, juuksekarvade vms tõttu, peaks üürnik selle ise korda tegema.

• Üürnik peab taluma seda, kui üürileandja soovib teha töid eluruumi säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või kahju kõrvaldamiseks. Sellisel juhul on üürniku otsustada, kas ta alandab üüri või nõuab tekitatud kahju hüvitamist.

• Üürnik peab lubama üürileandjal siseneda ruumi, kui see on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule.

• Kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et üüripinna väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Üürilaeandja kohustused • Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega (nt ukse-, panipaigaja postkastivõtmed, distantskaardi jne) lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal.

taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik ruumi kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Muudatuste tegemine on vajalik siis, kui nendega säilitatakse eset või välditakse kahju tekkimist, mitte kui üürnik soovib oma mugavuseks riiuli seinale kinnitada. Kui üürileandja andnud selleks loa, võib ta endise olukorra taastamist nõuda üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud.

Tagatisraha Eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses.

Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga.

Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Üürileandja peab maksma üürnikule tagatisraha pealt intressi kuni selle tagastamiseni.

Autorile teadaolevalt on üldlevinud praktika, mille kohaselt nõuab üürileandja üürnikult tagatisraha tasumist koheselt lepingu sõlmimisel või vahetult pärast seda ühes osas. Eelkõige on see levinud üliõpilaskülade hulgas. Seadus võimaldab üürnikul tasuda tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Tagatisraha saab nõuda alles üürilepingu sõlmimise järgselt. Enne üürilepingu allkirjastamist või suulise lepingu korral „käte löömist“, ei teki üürnikul siduvat kohustust tagatisraha maksta, sest puudub vastav kokkulepe.

• Üürileandja peab üürnikule õigeaegselt teatama tehtavatest töödest ja asja ülevaatamisest ning arvestama tööde tegemisel üürniku huve.

Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tagatisraha ei võiks tasuda ühe korraga täies ulatuses. Kui üürilepingu sõlmimisel jääb aga rahast puudu, et maksta tagatisraha ühe korraga ära, ole julge ja anna üürileandjale teada, et soovid maksta tagatisraha kooskõlas seadusega. Pärast üürilepingu sõlmimist ei saa üürileandja selle kohta mingisuguseid vastuväiteid esitada (vt ka pt „Kohustuslik seadus“).

Samuti ei saa ta öelda, et „ sellisel juhul jääb leping sõlmimata“.

• Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi (nt puurida auke seina) üksnes üürileandja kirjalikku

Tähtajaline ja tähtajatu üürileping. Üürilepingu lõpetamisest

24 . SEPTEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Tähtajaline leping on sõlmitud kindlaks tähtajaks. Tähtajatul lepingul ei ole pooled ette näinud selle lõppemist mingil hetkel ning selle lõpetamise otsuse võtab üks pool või mõlemad koos vastu lepingu täitmise kestel. Tähtajalist lepingut võib lõpetada poolte kokkuleppel või erakorraliselt. Tähtajatu lepingu võib lõpetada poolte kokkuleppel, korraliselt või erakorraliselt.

Korraline lõpetamine tähendab seda, et üks pool teatab teisele etteteatamistähtaega järgides ette, et soovib lepingu lõpetamist. Kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. Erakorraline lõpetamine tähendab, et mõjuval põhjusel võib lepingu lõpetada etteteatamistähtaega järgimata.

Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu erakorraliselt üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

Aga mulle öeldi, et „nii on“!

Usalda, kuid kontrolli. Kui üürileandja väljenduslaad oma seisukohtade sisustamisel põhineb pigem retoorikal või „nii on“ argumentidel kui lepingutingimustel või seadusel, ära karda abi küsida. Ka isegi juhul, kui oled sattunud makseraskustesse või tekkinud on mõni muu võibolla piinlikkust valmistav probleem.

Praktika kinnitab, et mida varasemas etapis probleemiga tegelema asutakse, seda lihtsam ja odavam on probleemi lahendamine.

Korteri üürimine mitme peale Tihtipeale üüritakse üks korter mitme peale. Kui üürilepingu sõlmib kõigi nimel vaid üks isik, tuleb silmas pidada seda, et kui üürilepingus puudub teistsugune kokkulepe, võib üürnik lisaks endale pikemaajaliselt majutada korteris üksnes oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid. See ei tähenda, et sõbrad või tuttavad ei võiks lühema perioodi vältel korteris ööbida. Samuti tuleb rõhutada, et üürilepingu sõlminud isik vastutab kõigi tema loal korteris viibivate teiste isikute eest.

Kui üürileping sõlmitakse üürileandja ja mitme üürniku vahel, on mõistlik määrata, kas üürnikud vastutavad näiteks üüri maksmise eest solidaarselt või kokku-

juriidiline abi tudengile . ÜRITUS

lepitud summas (osavõlgnikena). Üüri tasumise eest solidaarselt vastutamine tähendab, et kui korterikaaslane jätab üüri tähtajaks maksmata, võib üürileandja seda teistelt üürnikelt nõuda ning teised üürnikud peavad tema nõude rahuldama. Pärast on teistel üürnikel õigus nõuda võlgu jäänud korterikaaslaselt see summa sisse. Kui määrata, et iga üürnik kohustub maksma üürileandja kindla summa, on tegemist osavõlgnikega ning üürileandjal puudub õigus nõuda vaadeldavas näites ühe üürniku võlga teistelt üürnikelt. Tuleb rõhutada, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust (nt tasuma üüri) ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.

Korteri üürimisel mitme peale tuleb arvestada asjaoluga, et teiste korterikaaslaste põhjustatud kahju eest vastutavad kõik üürnikud solidaarselt. See tähendab, et kui üks isik lõhub nt külmiku, võib üürileandja nõuda külmiku asendamist või kahju hüvitamist kõigilt korterielanikelt, kes jagavad pärast iseseisvalt vastutuse proportsioonid. Antud näite puhul peab külmiku maksumuse hüvitama selle lõhkunud üürnik 100% ulatuses.

Mõned tähelepanekud erinevate üliõpilaskülade üürilepingute üldtingimuste kohta TTÜ Üliõpilasküla üürilepingu üldtingimustes ei ole seadusega kooskõlas järgnevad punktid: • üliõpilasküla ei maksa tagatisrahalt intressi (6.2); • üliõpilane sunnitakse maksma kasutustasu terve kuu eest, kui üürilepingu lõpeb pärast 15. kuupäeva (p 5.5); • viitenumbri märkimata jätmisel on üliõpilaskülal lugeda arve mittetasutuks (p 5.7); • suurendada ühepoolselt tagatisraha määra ja kui üürnik jätab suurenenud tagatisraha maksmata, öelda leping erakorraliselt üles (p 6.6); • suurendada ühepoolselt kasutustasu suurust (p 5.9), sest TTÜ Üliõpilasküla veebilehe andmetel sõlmitakse üürileping tähtajalisena (vt ka p 10.2); • üliõpilaskülal on õigus öelda leping erakorraliselt üles, kui üürnik eksmatrikuleeritakse ülikoolist (p 10.4.1); • üürnik ületab nominaalse õpiaja (p 10.4.2); • annab üüripinna kolmanda isiku käsutusse (p 10.4.3); • üürnik lahkub alaliselt üüripinnalt ja ei teavita üliõpilasküla oma lahkumisest (p 10.4.5); • eirab üliõpilasküla korraldusi ja ette-

kirjutusi (p 10.4.6); • on rikkunud sise-eeskirju või muid lepingust tulenevaid kohustusi (p 10.4.7).

• üliõpilaskülal on õigus öelda leping 7-päevase etteteatamistähtajaga, kui üürnik on jätnud võlgu rohkem kui ühe kuu üüri või kommunaalteenuste eest; • üliõpilaskülal on õigus siseneda tunnistajate juuresolekul üürniku kasutuses olevasse tuppa, vabastada see üürniku isiklikest asjadest ... (p 10.7.2); • lahendatakse vaidlused kokkuleppele mittejõudmise korral Harju Maakohtus (p 12.1). Üliõpilasküla puhul võib küsitavaks pidada ühiskasutatavate ruumide, eelkõige trepikodade, liftide, koridoride, ja seal asuva vara kahjustamise eest solidaarvastutuse ettenägemine kõigi üliõpilaselamu üürnike suhtes. Kui ühiselamu boksis on see õige, siis muude ruumide ja seal asuva vara suhtes on selline vastutuse laiendamine üürniku vastutust oluliselt laiendav, kuna ta peab vastutama ka teiste isikute poolt põhjustatud kahju eest.

Kui üliõpilaskülad ei suuda tuvastada kahju tekitajat, peaks kahju jääma üliõpilasküla kanda. Nende kahjude likvideerimine peaks sisalduma üürisummas.

Kommentaarid

Ü

liõpilaskonna juhatus on eelpool mainitud punktid teatavaks võtnud ja saab peagi kokku üliõpilasküla juhatajaga, et vastuolud seadusega saaksid võimalikult suures ulatuses lahendatud ning lepingud tudengite jaoks võimalikult õiglaseks muudetud.

Madis Einpalu TTÜ üliõpilaskonna juhatuse liige sotsiaal- ja spordivaldkonnas

Ü

liõpilasküla põhikirjaline eesmärk on pakkuda majutust üliõpilastele ja kasutusleping peab arvestama mitte ainult küla ja konkreetse elaniku, vaid ka üliõpilaskodudes elavate teiste üliõpilaste huve. Üliõpilasküla erineb pisut vabaturul kasumit taotlevast üürileandjast. Laskumata üksikasjadesse luban, et kõik artiklis toodud väidetavad vastuolud seadusega arutatakse Üliõpilasküla juhatuses läbi ja vajadusel viiakse sisse korrektuurid. Kindlasti on mõni lepingu punkt ajale jalgu jäänud, vaieldav ja vajab muutmist. Üliõpilaste huvidega arvestamise peaks tagama ka üliõpilaste esindatus Üliõpilasküla juhatuses.

Jaak Kääp

MTÜ TTÜ Üliõpilasküla juhatuse esimees

Kultuuriklubi

A

lgaval õppeaastal alustab taas TTÜ Kultuuriklubi uue hooga tudengitele ürituste korraldamist. Millega? Semestri lööme käima Tudengielu Avalöögi-, Rebaste nädala- ja ka Rebasepeo 2011 korraldamisega. Oluline on ka tulevastele rebastele (kaasa arvatud juba üliõpilastele) teada, et Kultuuriklubi elu ja tegemistega saab lähemalt tutvuda meie tutvumisõhtutel 12. ja 19. oktooril.

Sügisel tulevad üritused Tuleval sügissemestril on TTÜ tudengitel oodata palju huvitavat. Sügissemestril lähevad taaskord käima terve õppeaasta jooksul vältavad TTÜ Mälumängu sari ja Teaduskondade vaheline võistlussari, mis kestavad oktoobrist maikuuni.

Teaduskondade vaheline võistlussari koosneb 2011/2012 õppeaastal 4 etapist.

Nende eesmärk on panna üliõpilased erinevatest teaduskondadest võistlema mitmetel arendavatel ja lõbusatel aladel.

Lisaks korraldab TTÜ Kultuuriklubi oktoobris Tudengielu messi, mille eesmärk on viia üliõpilased kurssi, milliste üliõpilastegevustega saab TTÜs liituda.

Detsembris on tulemas ka jõuluteemaline üritus - Jõulujazz.

TTÜ Kultuuriklubist Meie missiooniks on tudengivaimu ülevalhoidmine ja arendamine. Meie visiooniks on üliõpilaste aktiivses üliõpilaselus osalemise propageerimine. Oma eesmärke realiseerime läbi ürituste, projektide ja pikemate programmide. Kaks kõige traditsioonilisemat üritust, mida me korraldame on üle-ülikooliline rebaste ristimine (aastast 2001) ning Tipikate moeshow (aastast 2003). Lisandunud on ka Tudengi Eurovisioon (aastast 2010).

Rohkem infot meie ürituste, tegevuste ja olemuse kohta leiate wwwkultuuriklubi.ee TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2011 . 25

Sport

Tallinna Tehnikaülikool võitis

Üliõpilaste Suvemängudelt kõik, mis võimalik Hans Üürike hans.uurike@tipikas.ee 1.-3. juulil Käärikul toimunud XII Üliõpilaste Suvemängudel osales rekordiliselt 850 tudengit 16 ülikoolist.

Pingeline võistlus esikoha eest käis 3 päeva jooksul Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ning Tartu Ülikooli vahel. Sportliku tulemuskarika võitis esmakordselt TTÜ vaid 1,5 punktilise eduga TLÜ ees (punktid vastavalt 218 ja 216,5), kes oli rändkarikat hoidnud enda käes viimased 3 aastat. Lisaks võitis TTÜ ka osaluskordi arvestava aktiivsuskarika.

TTÜ tudengid osalesid 3 päeva jooksul 434 võistlusel ning see oli konkurentsitult parim tulemus. Järgnesid TÜ 268 ning TLÜ 255 osalemise korraga.

26 . SEPTEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

TTÜ Üliõpilasesinduse sporditoimkonna juht Hans Üürike sõnas uhkusega: "Esimest korda suvemängude ajaloos võitis TTÜ sportlike saavutuste eest üldkarika ning lisaks ka aktiivsuskarika. TTÜ-le tõi võidud väga positiivne ühisvaim, mis tekkis juba avaparaadil.

Omadele elati väga kaasa, mistõttu oli ka aktiivsuskarika ülivõimas võit oodatav.

Tulemuskarika võidu tõi meile tugevate sportlaste olemasolu igal spordialal ning head tulemused meeskonna-aladelt. " TTÜst osales suvemängudel ligi 240 tudengit, mis on 100 üliõpilast enam kui eelmisel aastal.

TTÜ tudengite moto "Tipikas ülejärgmiseks suveks rannavormi" nendel suvemängudel annab lootust veelgi paremateks tulemusteks järgmisel aastal.

Esimest korda suvemängude ajaloos võitis TTÜ sportlike saavutuste eest üldkarika ning lisaks ka aktiivsuskarika

Sport

Mihkel Kukk, Eesti meister odaviskes: "Lihtsurelike jaoks on

hariduse omandamine hädavajalik" Hans Üürike sport@tipikas.ee

S

porditoimkond sattus TTÜ staadionil juttu rääkima mehega, kes on odaviskes tulnud kaks korda Eesti meistriks, osalenud Pekingi olümpiamängudel ja kelle isiklik rekord 81.77m annab Eesti kõigi aegade edetabelis kuuenda koha. Mihkel Kukk on tõsine spordimees Jõgevalt, kes tippspordi kõrvalt on suutnud ka õpingud TTÜ transpordiehituse erialal ette võtta.

Sportimine on fun

1. Kõige jaburam asi mis on juhtunud võistluse ajal? Üks kummaline võistlus oli Taanis, kui üks kutt oli oma oda võistlustele kaasa võtnud. Asja tegi jaburaks see, et võistluse ajal püüdis ta

iga hinna eest enda oda kaitsta, et jumala eest mitte keegi teine sellega ei viskaks.

2. Kus on kõige parem võistelda?

Lemmikstaadion on Stockholmi Olümpiastaadion. Seal on alati mõnus atmosfäär ja tekib hea võistlustunne. Eesti staadionitest on lemmik Kadrioru staadion - seal on olemas looduskaunis kohas soojendustaadion, kus hea rahulikult soojaks visata. Teised Eesti lemmikud võistlemiskohad on Viljandi ja Rakvere staadionid.

3. Füüsiliselt oled väga heas vormis, kuid millega hoiad end vaimselt vormis? Vaimu hoiab selge minu kallis kaasa, kes mind mõistab ja toetab.

Ta tegeleb ka ise odaviskega (Lääne-Virumaa rekordinaine).

4. Kui tähtsaks pead haridust tippsportlase juures? Haridus on oluline kõigi jaoks ja ei ole ka sportlased selles suhtes erandid. Haridust pole tõesti ehk vaja siis, kui oled tippjalgpallur või -korvpallur. Neil on võimalus karjääri jooksul end majanduslikult ära kindlustada.

Lihtsurelike jaoks on hariduse omandamine hädavajalik.

5. Miks peaksid üliõpilased hämaral suveõhtul paariks tunniks sirkli, taskuarvuti, füüsikaõpiku ning õllepurgi käest viskama ja jooksurajale minema? Sportimine on fun.

Kes pole seda enda jaoks veel avastanud, siis võiks proovida umbes 10 korda regulaarselt jooksmas käia. Usun, et peale kümmet korda on isegi spordivõhik nõus tunnistama, et see sportimine nii jube ei ole ja on isegi nauditav.

6. Millist raamatut sa viimati lugesid? Tallinna Tehnikaülikooli tudengitele kohaselt Sa vist füüsika õpikut vabatahtlikult riiulilt ei võta? Kurikuulsat Tipi füüsikaõpikut tudeerisin ma viimati esimesel kursusel.

Tol korral tõesti kohustuslikus korras.

Aga "normaalsetest" raamatutest on viimased lemmikud Atko Viru - "Sportlik treening", Rein Jalaku - "Sportlase toitumine" ja Jaan Taltsi sportlaskarjäärist pajatav raamat - "Tahtmine".

7. Mõni müstiline tulemus jõusaalist? Müstilised tulemused on üldiselt suuremate poiste pärusmaa, kuid rinnalt surumise rekord on 185kg.

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2011 . 27

Eksperiment

Ideaalse komplimendi otsingul Martin Simpson martin.simpson@tipikas.ee

Õ

nn peitub lihtsates asjades. Usun, et üks viis õnnelikuks olemast peitub teiste õnnelikuks tegemises. Selleks, et inimesi õnnelikuks teha, on väga lihtne viis – teha komplimente. See ajendas mind vastu võtma ka nädalast väljakutset, et selgitada välja, missugused komplimendid töötavad ning mitte ainult ei tööta, vaid et leida see õige, töötav ning mõjuv viis, kuidas teha ideaalset komplimenti.

Kui nüüd picassolikult julm ning otsekohene olla, siis võib naised jagada laias laastus kaheks: need, kes võluvad ning need, kes mitte. Esimeseks mängureegliks võtangi endale selle, et teen komplimente ainult neile, kes mind mingil moel köidavad. Ma mitte ei mõtle sobivaid

28 . SEPTEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

repliike välja, vaid ootan seda siirast hetke, mil keegi mu tähelepanu kas tahtlikult või tahtmatult võidab ning just see omadus, mis mind võlub ning köidab, on see, mida ma ausalt ja otsekoheselt katsun edasi anda.

Kohtan ilusat tüdrukut. Märkan kohe, et ta pilgus on midagi, mis mind paelub.

Võtan julguse kokku enne, kui skeptilised mõtted pähe tulevad, ning avan suu ja ... tunnen kuidas sõnad jäävad kurku kinni, pilk kartusest mujale põgeneb ning moka otsast poetan: „Teil on võluvad silmad“. Paus, sekund möödub, tunnen häbi, tahaks ära põgeneda, möödub teine sekund ning selle naise näole ilmub pisike naeratus ning koos sellega ka siiras õnnelik ohatus. Võib öelda, et kompliment küll töötas, kuid tegelikult jäi kogu potentsiaal kasutamata. See on tüüpiline näide sellest, kuidas tehakse vilets, kuid siiski põhimõtteliselt töötav kompliment.

Midagi on tarvis muuta. Otsustan kasutada sissejuhatusena otsekohest ning löövat intro’t. „Vabandust, kas ma tohin teile komplimendi teha?“ sobib selleks

ideaalselt ning see läheb ka käiku. Kuid lähen veelgi kaugemale. Võtan kasutusele ka teise fraasi: „Tähtis ei ole see, kes seda ütleb, vaid see, et see idee jõuaks teieni“. Ning nüüd on tähelepanu võitmiseks kõik olemas ja samas ka tehtud eeltöö vältimaks pealetükkimist ning hoidmaks distanti.

Selleks, et inimesi õnnelikuks teha, on väga lihtne viis – teha komplimente

Üsna ruttu selgub, et sissejuhatava small talk’i näol kaob kahe võõra inimese vaheline barjäär ning sellega saavutatakse teatud müstiline energeetiline kooskõla,

Eksperiment . International

kus ei teki teineteise suhtes eelarvamusi või vastureatsioone. Õigemini, seeläbi hakatakse üksteist mõistma. Just nii nagu see ideaalis olema peakski. See on tasand, kus kogu tähelepanu on koondunud vestlusse ning see on just see koht, kus armutakse. Kus mõjutakse.

Katsetan veel ning jõuan arusaamisele, et teine fraas ei tööta selle algse idee heaks. Vastupidi, selline otsekohesus on komplimendi sissejuhatuse mõjuvaim lüli. Ning kui üldistada, siis usun, et komplimendi see võlu, mis mõjub, on just sissejuhatus. Komplimendi kompliment, tuum, on kui puänt, kirss, mille mõju oleneb eelnevast niinimetatud pinge kruttimisest.

tunnen kuidas sõnad jäävad kurku kinni, pilk kartusest mujale põgeneb ning moka otsast poetan: „Teil on võluvad silmad“

Kõnnin mööda Viru tänavat ning enne, kui sõbraga kokku saan, näen kahte võõrast naist. Ühel neist on seljas kleit, mida vaadates muu maailm justkui taandub tahaplaanile. See on võrratu joonega, loomulikku kehakuju järgiv suvine kleit, mis sobib suurepäraselt tema vallatu soenguga. Mõtlen hetkeks, et kui pikalt ma seda talle kirjaldada jõuan ning ega ma tõenäoliselt liiale lähe. Kuid otsustan hoopis käituda konkreetselt ja spontaanselt. Kõnnin otsejoones naiste suunas, pilgu püüan alles viimasel hetkel ning vahetult enne seda, kui närv mulle sisse hakkab lööma. Nüüd on taganemiseks hilja. „Vabandust, kas ma teie sõbrannale komplimendi tohin teha?“ ütlen ma otse teisele naisele pilku kõrvale, õigele naisele, heitmata.

Ilmselgelt lõin nad pahviks, kuid saan peale kahesekundilist kohmetust ning ootusärevat vaikust siiski heakskiidu. Pöördun nüüd oma pilguga selle õige naise poole ning ütlen talle silma vaadates selge ning tagasihoidliku häälega: „Teil on väga võluv kleit.“ Paus, sekund, kaks. Naise näole ilmub naeratus, mis väljendab siirust ning lapselikku õnne. Järgneb kerge ohatus. Jumalik vaatepilt. Vaatan reaktsiooni sõnagi lausumata lõpuni ja ütlen enne, kui torkab pähe, et võiks neilt kontakti võtta, „Kõike head!“ ning astun oma teed.

Ning kui te mõtlete nüüd, et komplimentide tegemine pole eriline kunst, siis te eksite. Iga situatsioon on erinev ning ideaalne kompliment sõltub paljudest muutuvatest teguritest. Küll võib aga öelda, et hea, tabav ning võluv kompliment eeldab kas silmapilkset armumist või erilist üllatusmomenti.

Ning see, kuidas see toimib, jäägu teie enda avastada. Märksõnadeks on aga šarm, enesekindlus, otsekohesus, konkreetsus ja mis peamine, löövad pausid.

Become a volunteer!

D

o you believe that you can make a difference?

Now, you can make the world a better place.

Have you already heard about the Orphanage Project? The project cooperates with Peetelise and Numme orphanages. We are recruiting new members. People who want to make our world a better place for the children in need. As a member you will have the advantage to make a difference and become an important acquaintance for many young Estonian children. The Orphanage project has created events, such as movie evenings, visits to the University, bowling, parties, teaching arts and crafts, collecting Christmas gifts, and raising money for charity.

The project will give you rewards. You will be able to meet, talk and spend quality time with the children who value your contribution. They speak mainly Estonian and Russian, but this should not be a barrier. The language of caring is a universal one. If you love children and like spending time with them, you are just the right person for our team!

We are a group of children-loving people with different backgrounds. You can find us on Facebook under The Orphanage Project group. If you love children, contact us!

Let's give something back to the community. Donate your time for the well-being of the community. The Orphanage Project is for the little Estonians!

Kogesin selle nädala jooksul palju uut ja huvitavat. Mainimata ei saa jätta ka neid üllaid ning siiraid naeratusi, mille nimel ma selle teekonna üldse ette võtsin. See oli võrratu! Soovitan kõigile teha just neid komplimente, millel pole kaugeleulatuvaid tagamõtteid. See teeb inimesi õnnelikuks. Ja mitte ainult...

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2011 . 29

vajalikud nipid tudengile- ehk psühholoogiarubriik

Harjuta end kiirlugejaks! hakkate lugema vähemate pilguhüpetega ehk mitu sõna korraga. Kui 4 kriipsuga lugemine ei valmista enam raskusi, jagage leht kolmeks ning lõpuks ka kaheks.

Piret Spitsõn piret.spitson@tipikas.ee

H

eihopsti nii uued kui ka kogemustega tudengid!

Pikk (või lühike, kuidas kellelegi) ja palav suvi on selja taha jäämas ning ees ootab jällegi üks tore õppeaasta. Leidsin hiljaaegu raamaturiiulilt sellise huvitava teose nagu C. Grünbergi „Kiirlugemine“. Kuna kooliaasta jooksul on vaja läbi töötada suur hulk materjali, siis jagangi teiega raamatust pärinevaid nippe, kuidas enda lugemiskiirust parandada. Loodetavasti leiavad siit häid näpunäiteid nii uued tegijad kui ka juba vanad kalad!

• Määra enda lugemiskiirus – et lugemise kiiruse tulemust parandada, tuleb teada, mis tasemel te hetkel olete. Võtke ette mõni raamat, selle kõrvale taimer ning lugege ühe minuti jooksul tempos, mis tundub teile mugav. Märkige ära koht, kust te alustasite ning kuhu minuti jooksul jõudsite. Arvutage kiirust järgmise valemi järgi (sõna/min): sõnade arv 5 täisreas X loetud täisridade arv / 5 Enamikul juhtudel loetakse kiirusega 160-240 sõna/min.

• Harjutus 3-2-1 – lugege 3 minuti jooksul oma õpperaamatut ning märkige ära koht, kuhu te jõudsite. Seejärel lugege sama teksti 2 minuti jooksul ning üritage jõuda märgitud kohta. Seejärel tehke sama 1 minuti jooksul.

• Võta appi näpud – kui hoida lugemisel järge näppude (või mõne muu eseme) abil, siis see aitab ära hoida silmade ekslemise.

• Pilguhüppe meetod – võtke ette tekst, mida tahate lugema hakata ning tõmmake üle lehe 3 vertikaalset kriipsu, et tekiks 4 tulpa. Kui tavaliselt loeb inimese silm korraga 1 sõna, siis selle harjutusega

30 . SEPTEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

• Lülita välja hääl peas – lugemisel loetakse enamasti mõttes hääldades kõiki sõnu ükshaaval kaasa. Kui suudad sellest harjumusest lahti saada, suureneb lugemiskiirus ligi 2 korda.

• Määratle aeg ja jaga materjal osadeks – kui saavutate vahe-eesmärke, tekib edasimineku tunne ning motivatsiooni osa läbimiseks on rohkem.

• Vaikne töökeskkond – üleliigsed hääled ja liikumine hajutavad tähelepanu.

Kuna õppimisega ei kaasne mitte ainult tohutul hulgal materjalide lugemine, vaid see on vaja lisaks ka mällu talletada, siis toon välja minu arvates olulisemad meetodid, et meeldejätmist parandada.

• „Ühenduste“ loomine – seo uus informatsioon sellega, mida sa juba varasemast tead. Esialgu on see raske, kuid hiljem, kui ühendusi on juba rohkem, muutub see lihtsamaks.

• Mõistekaart õpitava materjali ja läbitavate teemade kohta – see muudab limbilise aju rahulikuks ning seetõttu jääb informatsiooni rohkem meelde. Lisaks kaasatakse kõiksugu jooniste tegemisel paremat ajupoolkera, mis suurendab samuti uue materjali mälusse talletamist.

• Puhkepausid – oluline on end mitte üle koormata, kuna sel juhul ei suuda enam mõte enam silmade liikumisele järgi. Mõistlik oleks teha iga 30 minuti järel väike paus. Käige korraks värske õhu käes või sirutage end niisama korraks. Kui teha pause iga poole tunni tagant, on õppimine kordades efektiivsem kui korraga 3 tundi nina materjalides veetes.

NB! Iga algus on raske ning uue asjaga harjumine võtab aega. Kui esimesel korral ei pruugi teie lugemiskiirus antud harjutustega oluliselt paraneda, ärge andke alla, sest just järjepidev harjutamine teeb meistriks ning viib eesmärgini.

Edu teile ning päikselist sügist!

MEElElAHuTuS

Halva HuuMOri inStituut Aleksander Vassiljev sassipostkast@gmail.com

PlAGIAAT - Kui hiina elektroonika magister esitab oma lõputööna Iphoni elektroonilise skeemi, kas see on plagiaat?

- Ei, see on doktorikraad.

Tõenäosus, et sinu buss saabub peatusse Tõenäosus, et sinu buss 120%

saabub peatusse

120% 100% 100%

80%

80%

60%

60%

40% 40%

TIPIkAd lEnnukIS Neli tipikat: keemik, matemaatik, majandustudeng ja füüsik lähevad lennukiga lendama. Üks mootor jääb seisma ja piloot teatab, et nüüd peab õhus püsimiseks kaalu vähendama ja üleliigsed asjad üle parda viskama. Keemik võtab katseklaasid, heidab ukse vahelt välja ja ütleb: - Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt Matemaatik viskab arvuti ja ütleb: - Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt Majandustudeng heidab välja paksu raamatu: - Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt Füüsik mõtleb natuke, lükkab majandustudengi uksest välja ja ütleb: - Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt -

20% 20%

0%

0%

Üks minut Täpselt Viie Ükskui minut enne siis, kuiTäpselt sa minuti sa enne jõuad kuijõuad siis, kuipärast sa sinna peatusse sa jõuad jõuad

sinna

peatusse

Kümne Siis kui sa

Viie Kümne minuti oled juba Siis kui sa pärast minuti hiljaks minuti oled juba jäänud pärast pärast hiljaks jäänud

FIlOlOOG Filoloogia magister eksmatrikuleeriti plagiaadi tõttu. Oma lõputöös kasutas ta õigekirjareegleid, mis olid Kreutzwaldilt maha viksitud.

mEiE instituudis Ei tulE kõrgHaridusrEformi.

SudOku

Mängureeglid on väga lihtsad: vajate elementaarset loogikat ja tähelepanu. Ainus, mida peate tegema on täita kõik ruudud numbritega 1 kuni 9 nii, et igas reas ja tulbas ei oleks korduvaid numbreid.

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2011 . 31