2013 veebruar

T TÜ TU DENG ILEHT . VEEBRUAR 2013 . TUT STUDENT NE WSPAPER

Õppetoetused- mis edasi? lk 6 Jaanus Müür Üks ütlemata vahva traditsioon lk 15 Taavi Simson Üliõpilased teevad Eestist kosmoseriigi lk 20-21 Paul Liias TTÜ Spordiklubid ootavad tipikaid kaasa elama lk 24-27 Krista Palder

Tutvuge uue Windowsiga Ordi C552+ Soodsaim uue operatsioonisüsteemiga sülearvuti!

349.• • • • • •

15,6” HD (1366x768) ekraan 320GB kõvaketas 4GB DDR3 operatiivmälu AMD E-300 protsessor Radeon HD6310 Windows 8

Ordi Ultra i3GSH+ Uusim tehnoloogia stiilses kestas!

• • • •

699.-

14” HD (1366x768) ekraan 60GB SSD + 500GB HDD 8GB DDR3 operatiivmälu Intel Core i3-3217U protsessor • Intel HD Graphics 4000 • Windows 8

Ordi Enduro i528CHS Super+ Vormilt väike, sisult suur!

• • • • • •

877.-

11,6” HD LED (1366x768) matt ekraan 750GB +8GB SSD hübriidkõvaketas 8GB DDR3 operatiivmälu Intel Core i5-3210M protsessor 2GB nVidia GeForce GT650 Windows 8

Ordi Enduro i363QH+

Ordi Enduro i559CSH+

Võimekas kaaslane igapäevatööks!

Oma hinda väärt!

• 15,6” HD LED (1366x768) ekraan • 750GB HDD kõvaketas • 8GB DDR3 operatiivmälu • Intel Core i3-3110M protsessor • Intel HD Graphics 4000 • Windows 8

• 15,6” FHD (1920x1080) ekraan • 60GB SSD + 750GB HDD • 8GB DDR3 operatiivmälu • Intel Core i5-3210M protsessor • 2GB nVidia GeForce GTX660 • Windows 8

579.-

999.-

www.ordi.ee

Peatoimetaja veerg

Peatoimetaja : Kristiina Štõkova KÜLJENDAJA : sandra stumbur Keeletoimetaja: Evelin Viilmann a veerg TõlkIJA: Siret Laasner Fotograaf : MARKO VILBERG(TTÜ FOTOKLUBI) Peakaane foto: MarKO VILBERG Toimetus : Taavi Simson, Aleksander Vassiljev, Krista Palder, Victor Alari, MIHHAIL POOLAK MAkett : Sandra stumbur Trükk : AS TRÜKIKODA TRÜKIS Väljaandja : TTÜ Üliõpilasesindus Aadress : Ehitajate tee 5, Tallinn kirjuta : STUDIOOSUS@tipikas.ee helista : 620 3621 ©Studioosus 2012 | Kõik õigused kaitstud

Kristiina Štõkova

Armas, Tipikas!

Nii nagu iga päev jõuab õhtusse tuleb ka aastavahetus märkamatult kiiresti. Loodan, et kõik Sinu plaanitud tegevused said tehtud, pidustused peetud ning värsked eesmärgid seatud. Tegelikult polnud ju pikka puhkustki, kui peatselt eksamisessioon koputas uksele ja mõtted tuli taaskord koolitükkidele suunata. Õnneks nüüdseks on kolm nädalat intensiivset õppetööd, magamata öid ja kohvivarude tühjendamist kõigil edukalt möödunud ja jäänud vaid üheskoos oodata, mida kevadsemestril meile pakkuda on.

Uuel aastal on ikka üllatusi ja katsumusi varuks- mina kirjutan oma esimest, nüüdsest ka edaspidi, peatoimetaja veergu. Annan oma sõna, et leht saab olema vähemalt niisama mitmekesine ja huvi äratav kui möödunud trükid.

Ikka kõik sellepärast, et oleksid kursis kaasüliõpilaste tegemistega, korraldavate võistluste ning üritustega, tutvuksid erinevate inimestega ja kõige muuga, mis saab kirja pandud. Loodetavasti saad lugudest motivatsioonigi edaspidi ise kuskil kaasa lüüa, miskit ära teha ja seeläbi nautida oma tudengipõlve täiel rinnal.

Soovin kõigile edukat uue semestri algust, hoidke meel erksa ja päevad tegusana!

Muutke iga oma aasta unustamatuks.

VEEBRUAR 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

Sisukord 03 Peatoimetaja veerg

Tudeng tegutseb

18-19 Hei tipikas! Kandideeri esinduskokku

15 Tudeng tegutseb

11

Üks ütlemata vahva traditsioon

Arvamus

Valentinipäev: Siiras armastus või kommertspüha?

Õppetoetused- mis edasi?

Meie ülikool

8

11 Valentinipäev: Siiras armastus või kommertspüha

15 Üks ütlemata vahva traditsioon

07 TTÜ Kinokava

13 TTÜ Üliõpilasesinduse liikmed osalesid EMSL pooltevahetuse projektis

18-19 Hei tipikas! Kandideeri esinduskokku

08 Õppetoetused- mis edasi?

14 Asjadest, millest tihti ei räägita

06 Kolumn- Kuidas pääseda näoraamatust?

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2013

20-21 Üliõpilased teevad Eestist kosmoseriigi

22 Inseneride moeshow ootab kavandeid

Spordirubriik

Tudeng tegutseb

Tudengid õppisid 24 tundi

TTÜ Spordiklubid ootavad tipikaid kaasa elama

26-27 TTÜ Võrkpalliklubi

30 Halb huumor

24(-27) TTÜ Spordiklubid

28-29 Lugu ühest muinasjutust ja paljudest valikutest

31 Sudoku

25 TTÜ Korvpalliklubi

29 Tudengid õppisid 24 tundi

ootavad tipikaid kaasa elama (TTÜ Saalihokiklubi- Team Excel)

29

24-(27)

Meie ülikool

22 Inseneride moeshow ootab kavandeid

Teadus

Üliõpilased teevad Eestist kosmoseriigi

2o-21

VEEBRUAR 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

KOLUMN

Kuidas pääseda näoraamatust?

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Ma elan Nõmme tagumises otsas Männiku kandis. Tänavad on siin viletsalt valgustatud ning pimedal ajal võib liikumas kohata kõiksugu kahtlasi isikuid.

Väljusin kodust öösel kella kahe paiku. Mul polnud und ning otsustasin minna väikesele jalutuskäigule, et pead tuulutada. Õues oli erakordselt külm ja lumi praksus igal sammul.

Jäin mõneks minutiks seisma ristmikul, kus minu tähelepanu köitis läikiva jäitega kaetud BMW. Peatselt hakkas kätel külm. Läksin tuldud teed pidi tagasi ning mulle kõndis vastu noor naisterahvas. Tekkis tahtmine katsetada suhtlemist ning ma muutsin oma trajektoori, suunates sammud tema poole.

Olles jõudnud piisavalt lähedale, et ta nägu näha, küsisin ma odavast nõukaaegsest komöödiast pärit süütu küsimuse: „Vabandage, ega te ei oska öelda, kus siin raamatukogu asub?“ Ma ei saanud isegi mitte eitavat vastust, vaene ehmunud tüdruk tegi vaid oma elu kõige kiiremad jalaliigutused ning oli hetkega kõrvaltänavale kadunud. Minul oli aga nii naljakas, et külm ununes sootuks. Mis on selles ehmatavat, kui tundmatu inimene veidi suhelda tahab?

Suhtlus on praegu muidugi suures osas veebi kolinud. Seal on küll Männiku tänavatest palju kõledamaid kohti, kuid samas vaevalt, et keegi neid otseselt kardab. Rääkides Internetis suhtlemisest, on Facebook tõenäoliselt üks peamisi vahendeid, mis lubab 6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2013

seda teostada - kas või loengus. Ajal, mil suur hulk vajalikku informatsiooni liigub valdavalt just seal, on inimene ilma FB kontota vello-vikerkaarelikult öeldes amiš. FB paistab olevat kõigil ning nagu hiljuti välja tuli, siis vahel ka nendel, kes ise sellest ei tea – näiteks minul.

Olles elanud täiesti edukalt „vanaviisi“ ja tulnud kenasti toime telefoninumbri ja e-maili aadressiga, pole ma veel siiani tundnud vajadust näoraamatu järele. Väga veider tundus, kui nägin hiljuti kursakaaslast panemas masinlikult Like’e ühelauselistele sünnipäevatervitustele. Inimesi, kelle vastu ma huvi tunnen, eelistan tüüdata pigem telefonikõnede ja kokkusaamistega. Vajalikke uudiseid, ülikooliga seonduvat ning muud informatsiooni saan aga traditsioonilistest allikatest täpselt siis ja nii palju, kui parasjagu vaja. Olemasolevad võimalused rahuldavad seega kõiki minu vajadusi ning oma suhtluses eelistan alati võimalikult personaalset kontakti. Seda vahel kas või võhivõõra naisterahvaga kõledal tänaval (pagan, see kõlab ikka väga valesti). Kallis, Tipikas, kui selline iidne elustiil tundub sulle absurdne, siis ära heitu - tuletan meelde, et olen kõigest tagurlik jobu, kes ei vaevugi kõigi muutustega kaasa minema.

Kuid see selleks. Miks mul on siis konto, millest ma ise ei teadnud? See on küsimus, mis vaevab mind siiani.

Olles kuulnud mitmelt tuttavalt, et olen neid soovinud Facebook-is sõbraks lisada, tutvustati mulle ühel koosviibimisel viimaks mu enda kontot. Konto ei kanna küll minu õiget nime, vaid kasutab pseudonüümi. Vaatamata sellele, seal on minu profiilifoto ja tundmatute kontaktide nimekirjas leiduvad nii mõnedki tuttavad inimesed. Kuna ma ei olnud seda kontot teinud ja mulle väga ei meeldi teadmine, et keegi muu kui mina kasutab mu nägu ja hüüdni-

me, siis otsustasin võtta ette vajalikud meetmed konto kustutamiseks. Parooli lähtestamine mõistagi ei toiminud.

Konto omanikule kirjutamine ei aidanud samuti ja libakonto raporteerimine FB-s on võimalik ainult õige konto olemasolul. Habeas Facebook ergo sum!

Ainuke lahendus paistis minu jaoks olevat oma foto, kontaktandmete ja ID kaardi koopia saatmine Zuckenbergi päkapikkudele. Olukorrad, kus olen pidanud tõestama mõnele Interneti turvaprogrammile, et ma ei ole robot, tunduvad alati üsna kentsakad. Vajadus tõestada teisel pool Atlandi asuvale ettevõttele, et ma olen tõepoolest mina ise, oli aga sootuks uuem ja veidram kogemus. Mind võeti õnneks kuulda ning lubati asjaga tegeleda. Nüüd, poolteist nädalat hiljem, ootan ma ikka veel lahendust, mõistmata siiani, milline see olema peaks.

Loodetavasti langetab näoraamatu nõukogu otsuse, mis kuulutab mind minuks endaks. Siis peaksid nad kustutama ära libakonto ja see oleks igati hea lahendus. Alternatiivina võivad nad aga lähtuda Habeas Facebook ergo sum põhimõttest ja öelda, et minu näoga inimene Facebook-is ongi tegelik mina, kuna temal on konto ja minul mitte. See oleks halvem variant ning tähendaks, et selle artikli autor on keegi muu ning õige mina on kusagil „seina“ peal või Farmville`i mängimas.

Kõige hirmuäratavam oleks minu jaoks praegu see, kui Facebook-i klienditoelt saabuvas e-kirjas oleks öeldud, et ma ei läbinud avaldust vormistades turvatesti ega suutnud õigesti sisse trükkida kõiki kahtekümmend viit moonutatud tähemärki Klingoni tähestikust. Seega olles, ainukese loogilise järeldusena, eelprogrammeeritud algoritmi alusel tegutsev masin. Tõtt öelda pole mul enam õrna aimugi, kes või mis ma tegelikult olen, kuigi ma väga loodan, et ikkagi sama inimene, kes loo alguses jalutama läks.

„JOOMAHULLU PÄEVARAAMAT“ 4. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Helsinki joodiku Juha Bergi elu toetub kolmele vaalale – alkohol, seks ja vägivald. Rämedad pohmellid, hallukad ja muud jörmi elustiiliga kaasnevad jamad hakkavad Juhale lõpuks üle jõu käima. Ainus päästerõngas paistab olevat AA (anonüümsete alkohoolikute) klubi.

Mõistmaks, kas mees võtab viina või viin meest, tuleb taluda nii põrgutuld kui ka tõelise armastuse kuumust.

Filmi aluseks on Juha Vuorise samanimeline romaan. „TEEL PÕHJA“ 11. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Timo Porala (Edelmann) on hinnatud kontsertpianist, kelle eraelu on karile jooksnud. Ühel päeval konutab Timo koduukse eest vanem meesterahvas Leon (Loiri), kes osutub tema isaks. Leo jättis oma kolmeaastase poja maha ja kadus 35 aastaks laia maailma. Leo on positiivselt häälestatud igavene elukunstnik, kes pidi erinevate jamade tõttu kodumaa tolmu jalgelt pühkima. Nüüd on ta tagasi, sooviga pärandada pojale saladuste sasipundar, mis annab vastused ammustele küsimustele. Et selguks tõde, tuleb asuda ühisele rajale - teele Põhja. „KARIKAKRAMÄNG II“ 18. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ “Mis värk selle armastusega on?”

Kolmest filmist koosnev kassett vaatleb kolme erinevat eluiga, kus inimene on sunnitud langetama otsuseid, mis mõjutavad tema ülejäänud elu. Sellised hetked saabuvad sama äkki ja dramaatiliselt kui esimene armumine. Kuidas nende kriisidega toime tulla nooruses, varases keskeas ja kuldsetes aastates?

„JAHT“ 25. veebruaril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Mikkelsen mängib filmis Lucast, tasast ja tagasihoidlikku lasteaiakasvatajat, kes püüab saada üle valusast abielulahutusest ja eemalolekust oma pojast Marcusest. Filmi tegevus leiab aset kahe kuu jooksul: novembris ja detsembris. Me näeme, kuidas Lucase parima sõbra Theo viieaastane tütar Klara tuleb välja oma süüdistusega.

Autor kasutab kuuma lasteahistamise teemat selleks, et panna proovile väikelinna hoolikalt punutud fassaad, kuni haavad vihaselt nähtavale tulevad.

Meie ülikool

Õppetoetused – mis edasi? Üliõpilased, kelle leibkonna sissetulek liikme kohta ületab 280 €, õppetoetust ei saa. Antud süsteem on küll esialgselt pakutust parem, ent muret tekitab õppetoetuse suuruse järsk muutus mõne sendi tõttu.

Lisaks ei arvestatud ka ettepanekut maksta õppetoetust üliõpilastele, kes täidavad koormuse vähemalt 85% ulatuses.

Oluline küsimus oli ka eluiga, mis ajani üliõpilane kuulub oma vanemate leibkonda. Ministeerium pakkus esialgu vanuseks 26 aastat, kuid üliõpilased leidsid, et tudengeid tuleks siduda oma vanemate leibkonnaga kuni 24. eluaastani.

Sellega arvestati osaliselt, sest seaduses arvestatakse ka 24 eluaastat.

Kindlasti on märkimist väärt asjaolu, et õppetoetusi ei arvestata leibkonna sissetulekute hulka toimetulekutoetuse arvestamisel.

Kuna leibkonna sissetulek tehakse kindlaks tuludeklaratsiooni järgi, ei näita see leibkonna reaalset olu-

Kuidas uus süsteem täpselt üliõpilasi mõjutab, keegi veel ei tea. Kindel on aga see, et selle rakendumist

korda, sest andmed on ligi aasta vanad.

tuleb põhjalikult jälgida ja vajadusel ka parandada. Samuti on küsimuseks, millisel kujul hakatakse

arvestati osaliselt. Senise ühe astme asemel luuakse kolm astet:

Jaanus Müür Üliõpilaskonna juhatuse liige sotsiaal- ja spordivaldkonnas

7 etapp.

. detsembril võeti Riigikogus vastu õppetoetuste reformi puudutav seadus, millega sai läbitud üks kõrgharidusreformi

Kuna tegemist on äärmiselt olulise reformiga, siis esitasid oma ettepanekud ka üliõpilased. Üheks peamiseks küsimuseks oli õppetoetuste diferentseeritus. Esialgne Haridusja Teadusministeeriumi ettepanek oli maksta allpool vaesuspiiri elavast leibkonnast pärit üliõpilastele toetust 135 € kuus. Üliõpilased leidsid siiski, et õppetoetuse suurus tuleks arvutada sõltuvalt leibkonna sissetulekust euro täpsusega ja arvestataks ka tema päritoluga. Antud ettepanekutega

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2013

Sissetulekud võivad aga vahepeal oluliselt muutuda. Seetõttu soovib ministeerium luua erifondi üliõpilastele, kelle leibkonna sissetulek on vahepeal langenud alla vaesuspiiri. Erifondi haldamine soovitakse anda kõrgkoolidele, kuna ministeeriumi arvates suudavad just kõrgkoolid taolise vajaduse kõige paremini kindlaks teha.

maksma riiklikke stipendiumeid ning mis saab õppelaenude tingimustest, mis hetkel veel ei ole tudengite jaoks kõige soodsamad.

Nüüd näitab tulemust vaid aeg, kuid tõrgete esinemisel, probleemide esiletõstmisel ja lahendamisel on üliõpilased edaspidigi valmis protsessis osalema.

K

koolide tudengitele, kes kuuluvad rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS äesoleva aasta 29. sep-– International Federation of Mining, tembrist kuni 6. oktoob-Metallurgy, Petroleum and Geology rini toimus Rahvusvahe-Students. Nädala jooksul osales üritulise Tudenginädala (ISWsel kokku ligi 25 tudengit, kelle seas – International Studentoli sel aastal ka seitse välistudengit Week) raames rahvusvaheline üritus,Saksamaalt ja Norrast. kus osalesid mäendust õppivad tuden- Nädala jooksul tutvuti nii teiste maagid üle Euroopa. de mäenduse kui kultuuriga, põhirõhk oli aga Eesti ja Eesti mäenduse tutvusRahvusvahelise mäetudengite nädalatamisel. Nii olidki päevad tihedalt täis ettevalmistused algasid juba aasta va-ekskursioone ja workshop-e. Esimestel rem, mil grupp mäetudengeid üritusepäevadel räägiti Eestist üldiselt, käidi organiseerimise väljakutse vastu võt-vanalinnas ja tutvuti meie armsa ülitis. Sarnaselt teiste rahvusvaheliste tu-kooliga. TTÜ Mäeinstituudis toimus denginädalatega tuleb ka ISW-l osale-ka ülevaatlik loeng Eesti mäenduste ja jal kanda ise oma reisikulud sihtkohtageoloogia tutvustamiseks. Lisaks küja tagasi. ISW korraldusmeeskond tä-lastati Mäemuuseumit ning Rektoraadi nab kõiki 26 toetajat, tänu kellele mäe-rõdu, kust avanes suurepärane vaade tudengite nädal õnnestus. campus-ele ja Mustamäele.

Selline mäetudengite nädal toimus Edasi suunduti Ida-Virumaale, kus Eestis juba neljandat korda TTÜ Mäe-külastati Paekivitoodete Tehase Väo instituudi tudengite ning üliõpilasor-lubjakivikarjääri, Eesti Energia Estoganisatsiooni Mäering eestvedamisel.nia põlevkivikaevandust, Narva põlevKogu nädal oli suunatud Euroopa üli-kivikarjääri, Viru Keemia Grupp AS-i Ojamaa põlevkivikaevandust ning tootmiskompleksi, AS-i Wienerberger Aseri tellisetehast koos savikarjääriga, Kunda Nordic Tsement AS-i Ubja põlevkivikarjääri ning Lõuna-Aru lubjakivikarjääri, Kiiu Soon OÜ Kuusalu liivakarjääri ning Kuiv Liiv OÜ tööstuskompleksi, lisaks veel Rae turbatootmisraba ja Kohtla Kaevanduspark Muuseumit.

Täname veelkord kõiki meie väliskülalisi ja sponsoreid, kes sellise toreda nädala võimalikuks tegid ning kindlasti ka abilisi, kes tudenginädala edukalt korda saata aitasid. Järgmise mäetudengite nädalani!

Hei, Tipikas!

alus. nüüd on Sul see võim s sii st, tu as rm ua el idnud oma t aastat suur Kui Sa ei ole veel le imub juba kolmanda to s ku , se es us sk ke GIDATE. larise pimekohting TUDEN ud ld Tule 14. veebruaril So õe m le a ite ng rgkoolide tude kodulehele ja täita är e’i at id ng de Tu Tallinna ülikoolide/kõ na in m d, kui se. Ära jäta ei ole va ja teha muu Sulle ideaalse kaasla e ei m e m ia Selleks, et osaleda le el us l midagi! ebruariks, mille al sest kaotada pole Su ti, as ankeet hiljemalt 11. ve dl kin e al os ja a võimalust kasutamat

Üli- ja kõrgkoolide ühine pimekohting

TUDENGIDATE 14.02

SOLARISE KESKUSES

18.00

Registreerumine: http://www.kultuuriklubi.ee/tudengidate Registreerumine 11. veebruarini Afterparty TTÜ Tudengimajas Sponsorid: Koostööpartnerid: Solarise keskus,TV6, PowerHit Radio, TTÜ Tudengimaja, TTÜ Üliõpilasesindus, TTÜ Filmiklubi,TTÜ Fotoklubi, TipikasTV

Saku, Kohvik Boheem, Kohvik Kohalik, Peppersack, Uisuplats, Baribal Piljardiklubi, Dubliner

1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

Arvamus

Valentinipäev: Marjaliisa Mango De Montfort University Leicester, UK Marketing and Media Communication student

K

siiras armastus või lihtne kommertspüha?

ui antud lugeja veel miskipärast ei tea, siis 14. veebruaril tähistab suur osa läänepoolsest maailmast valentinipäeva, mis on eestlastele tuntud ka sõbrapäeva nime all. See on päev, kus peaaegu, et on keelatud süüa midagi, mis ei ole südamekujuline või punase-roosa tooniga. Eelkõige tuntud küll kui armunute püha, kuid nutikate eestlastena oleme suutnud tarbijaskonda veelgi laiendada, reklaamides päeva tähtsust ka sõprade vahel.

saatis ja miks me enam peakski?

Juhul, kui kedagi huvitab, siis mees nimega Valentin hukati 4. sajandil, kuna ta laulatas sõdureid, kel tol ajal oli keelatud abielluda. Võib-olla isegi teaksime seda fakti kui valentinipäev oleks riiklik püha ehk töövaba päev. Samas, mis tähsust see omab, miks meil on puhkepäev – tähtis on ju selle olemasolu. Veelgi parem, kui tegemist oleks reede või esmaspäevaga (rahvakeeli pika nädalavahetusega).

Valentinipäeva juured võivad tege-

on jälle rahu, oled olnud hea kaaslane. Teine variant oleks minna sõbraga kohvikusse. Kindlasti on kuskil sõbrapäevaeri, mille eest saate kaks kooki ühe hinnaga (luues „uusi“ traditsioone, siis ärge unustage valida kooki, mis on südamekujuline).

Iseenesest tore, kui veebruari keskel keegi sulle lilli, šokolaadi või klišeelikult traditsioonilise loomaga kaardi kingib, sest jõuludest on juba mõni aeg möödas ja naistepäevani (vabandan siinkohal meessoo ees, aga eks igaüks vaatab ju maailma oma mätta otsast) teatud nädalad veel aega. Ent olen üsnagi kindel, et suur osa elanikkonnast antud tähtpäeval ei mõtle mingisuguse pühaku peale, kes sada või rohkem aastaid pärast Kristust midagi korda

likkuses ulatuda, see tähendab ulatuvadki, kaugemasse minevikku, kuid praegusel kujul on tegemist üsnagi modernse pühaga, sest erilisi kombeid või traditsioone silmapilkselt küll pähe ei turgata.

sest olgem ausad, tegemist on ju siiski ainult ühe neljapäevaga keset veebruarikuud.

Sõbrapäeva tähistamiseks, või mitte tähistamiseks, on nüüd mitmeid võimalusi. Esiteks, meie ees on valla terve lillede-šokolaadi-kingituste maailm.

Tee kingitus sõbrale ja universumis

Juhul kui Te aga olete teises liigas ja tähistate hoopis valentinipäeva, siis kuuldavasti pole midagi sel päeval liiast. Anna fantaasiale vaba voli. Võimalus on ka kogu päeva lihtsalt eirata,

Püüdes olla sama pehme ja armas, kui valentinipäeval kingitavad karud, soovin lugejale siiski kaunist päeva. Kui Teil on inimene, kellega seda südameterohket püha jagada, siis tehke seda, kui ei ole, siis võite alati supermarketist assortiikarbi soetada ja loota paremat valentinipäeva järgmisel aastal.

VEEBRUAR 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11

Kes on sinu Valentin?

8

6 1 S�

3 UUDISED

�r �p �� v�

so

�� i� :

5

H e a�

S��r�p��v� !

2

4

7

Tipikas.TV Uudised Igal esmaspäeval kell 21.00 Otse-eeter: www.tipikas.tv

Lõika ruut välja ja voldi sellest armas origami südameke. Kirjuta sinna ilusaimad soovid oma salajasele Valentinile või Valentiinale ja too see enne 18. veebruari Tudengimaja kohvikus olevasse soovikasti.

Kõik ilusad soovid loeme ette 18. veebruari Tipikas.TV uudistes.

Tudeng tegutseb

TTÜ Üliõpilasesinduse liikmed osalesid EMSL pooltevahetuse projektis Elise Pärnamets TTÜ Üliõpilasesindus Inimressursside arendamise spetsialist

D

etsembrist jaanuarini võtsid TTÜ Üliõpilasesinduse (ÜE) personali liikmed osa Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) projektist “pooltevahetus”. “Pooltevahetus” on töövarjupäev täiskasvanutele, mida EMSL korraldab igal aastal.

Eelkõige keskendutakse avaliku ja kolmanda sektori vahelisele pooltevahetusele. TTÜ ÜE liikmetel on olnud võimalus sellisest projektist osa saada juba teist aastat järjest ning sel aastal osalesid projektis Olari Paadimeister, kelle töövarjutajaks oli Kalev Vapper Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Eveli Niilits sai kätt proovida Keskkonnaministeeriumis Pavel Ivanovovi juures. Greta Elva tutvus Kaitseminiteeriumi tööga Mikk Marrani juures, Jaanus Müür uudistas Sotsiaalministeeriumi Nele Gerberson’i igapäevatööd, Karmen Kütt valis enda töövarjutajaks Maanteeametist Tõnis Tagger’i ning minu unistus oli kohtuda Riina Varts’ga.

Töövarjuks olemine annab hea võimaluse näha organisatsiooni köögipoolt lähemalt, kogeda selle igapäevast toimimist ning tutvuda oma kolleegidega üle sektoripiiri ka isiklikult. Mõlemal

poolel on võimalus värske pilguga vaadata oma tavapärasele tööle ning teha esimesed sammud koostööks tulevikus. See on kogemus, mille meenutamine paneb suu naeratama ja silmad särama. Selleks, et projekti edukalt mõlemapoolselt kordaläinuks nimetada, lepiti omavahel kokku kohtumiste ootused ja lootused ja vastavalt nendele kokkusaamine, näiteks kui töövari soovis rohkem individuaalset lähenemist, lepiti kokku päev, mil töövarjutajal oli vähem tegevusi. Nii erines teistest ÜE liikmetest ka minu ootus sellest projektist. Tahtsin tundma õppida inimest, kes on minu valdkonna kõige tugevam eestvedaja Eestis.

Riina Varts, kes on tegelenud inimeste juhtimisega üle 20 aasta, on olnud eeskujuks kõikidele praegustele ja tulevastele personalijuhtidele. Ta on keegi, kelle nime kuuldes tekib turvaline tunne, sest ta hoiab meie valdkonda oma hinge ja südamega. Meie esimesel kohtumisel oli mul sees ärevustunne, kas tõesti on see aeg käes, mil ma kohtun inimesega, kelle tegemisi olen meedias sellise uudishimuga jälginud?

Tegutsedes TTÜ ÜE-s on mulle järjest enam ja enam hingelähedaseks saanud vabatahlikkus, sest ma usun, et see on

kogemus, mis annab võimaluse tudengitele ise proovida ja midagi ära teha.

Riina andis mulle kindlust juurde, et see, mida ma teen, on õige. Ta rääkis mulle oma vabatahtlikust tegutsemisest, kukkumistest ja püsti tõusmistest ja kõike seda nii ausalt ja siiralt; tundsin, et räägin oma sõbrannaga, keda pole kaua näinud ja kõik see aeg tuleb nüüd tasa teha.

Rääkisime ka väga palju elu teekonnast, millega me kõik tundengid tegelikult silmitsi seisame. Ta rõhutas, et sihikindlus, kirg ja distsiplineeritus on need, mis edasi viivad. Oluline on oma harjutustundidest maksimum võtta ja tasapisi liikuda sinna, kuhu päriselt jõuda tahame. Kõige olulisem on teada, mis teeb meid õnnelikuks, mida me 40 aastaselt teha tahame ja vastavalt sellele analüüsida oma otsuseid ja valikuid, sest absoluutselt iga samm õpetab meile midagi. Nii me võtsimegi palju teemasid läbi ning loomulikult ei saanud me pidama, vaid kohtusime veel… ja kohtume veel. Ma olen siiralt tänulik vabaühenduste liidule EMSL ja TTÜ ÜE-le, kes võimaldasid mulle osalemise selles projektis.

VEEBRUAR 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

Asjadest, millest tihti ei räägita Liisi Rohtung T-Teaterväljasõitude projektijuht

Ü

ks tuttav jutustas mulle hiljuti, et Eesti suurimad ajalehed ei taha avaldada järelhüüdeid, mis on vabalt sõnastatud. Sinna ei tohi kirjutada lahkunu lemmiklaulu sõnu ega isiklikke soove – eelistatud on üsna magedad käibefraasid nagu „langetame leinas pea“ ja „jääme sind alati igatsema.“ Jah, seda teeme me niikuinii, aga... miks ei või?

Sest surm on anonüümne ja asub kusagil mujal. Seda peaaegu nagu ei olegi. Vähemalt nii soovitaks vist rõõmuga mõelda. Isegi muinasjutud on meil tsenseeritud, nagu märkasin hiljuti Google’i avalehel ilutsevast Punamütsikese muinasjutust. Mina mäletan varianti, kus hundi kõht lõigati lõhki, pandi kive täis ja hunt uputati kaevu. Kurb küll, aga paha teo eest vääriline palk. Google’i muinasjutus saadeti hunt vanglasse – nii steriilne.

Olgu, algvariandis lõppes muinasjutt nii, et hunt sõigi Punamütsikese ära, et näidata lastele, kuidas sõnakuulmatus karistab – aga eks neile tuleb midagi kinkida ka. Muidu ei julge pärast metsa seenelegi minna...

T-Teater on selle aasta esimese lavastusega „A. on keegi teine“ julguse kokku võtnud. Ma ei tea, kas julgen öelda, sest ma kardan, et 95% inimestest armastab komöödiaid, aga – here goes – see on üsna tõsine lugu. Ja samas on see mõnus: lugu armastusest, surmast ja leppimisest. Ja see ei tähenda, et nalja ei saaks, saab ikka, aga nendest asja14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2013

dest peab rääkima.

Millest? Näiteks öeldakse, et bonsaid on kogu eluks. Kui ühe ostad, siis rohkem pole vaja. Lillemüüjad ehk vahetevahel mõtlevad, et võiks leiutada toitelahuse, mis puukesed vaikselt hingusele saadaks, aga jõuavad tavaliselt hiljem järeldusele, et nii ei saaks nad taimedega käituda. Olgu. Aga kui bonsaid on kogu eluks, mis saab siis, kui omanik enne ära sureb? Viiakse vaeseke kodutute bonsaide varjupaika? Mis üldse saab, kui keegi lähedane lahkub?

Tagajärjed jäävad teiste õlgadele.

Surm on avalik, lein isiklik. Võib öelda, et surm ise ei olegi ebaloomulik ja hirmus, vaid see, et inimesed surevad sageli ebaloomulikult ja hirmsalt, mitte nii, nagu nad oleksid surra tahtnud.

Juri Lotmani sõnul lubavad surma paratamatus ning seos kujutlusega vanadusest ja haigustest viia selle hinnanguliselt neutraalsesse sfääri. Surm on pigem fakt. Seda tähendusrikkamad on need juhtumid, mil see seondub nooruse, tervise ja ilu mõistega – kuidagipidi vägivaldse surmaga. Lavastuse tegelased üritavad muuhulgas sellist seika enda kogemusse kohale tuua. Selle kõrvalt tuleb aga ka elada.

Ma otsustasin alguses, et üritan hästi aus olla ja kõigest kirjutada. Ei tulnud välja. Raske oleks kirjutada (ka fiktiivsest) enesetapust, kuidagi karjub see ekraanilt ikka vastu „EBAEETILINE!“. Võib-olla ütleb seda, mida ma mõtlen, lihtsamini üks tegelane etendusest: „Päev oli õieti nagu iga teine.

Vähe ostjaid. Tüüpiline neljapäev. Veider. Ma ei aimanud hetkekski midagi halba. Ometi peaksid isa ja tütre vahel

Foto: Uku Rooni

KULTUUR

olema sidemed, mida teistel pole. Nüüd ei saa mind enam keegi aidata. Hanna surm oli lihtsam. Mõlemad surid ootamatult, kuid Hanna oli vanem, vahest sellepärast. Ta oli elult rohkem saanud.

A.-l oli kõik ju veel ees. Ja äkitselt on ta läinud. “Ta on surnud” - ja pani toru hargile. Ma ei suutnud seda uskuda. Ei tahtnud. Kui Gerdile tagasi helistada?“ *Loos on kasutatud Tiia Ristolaineni doktoritööd „Aspekte surmakultuuri muutustest Eestis“

„A. on keegi teine“ Etendused 1., 6., 7. ja 8. veebruaril TTÜ Tudengimajas (Ehitajate tee 5) algusega kell 19.00 Autorid: Andreas Sauter ja Bernard Studlar Lavastaja: Margo Teder (VAT Teater) Osades: Anti Räis/Marko Kiisa, Georg Logins/Timo Talvik, Liisi Rohtung/Karolin Kaup, Lauri Vasko/Riho Uibo, Terly Toomast, Velja Andruse, Hanna Allsaar, Kärt Kase ja Marta Hang Piletid hinnaga viis eurot müügil Piletimaalimas (www.piletimaailm.com) ja enne etenduse algust kohapeal. Infot T-Teatri kohta www.tteater.ee ja meie Facebook-i lehel.

Tudengiteater on hea teater!

Tudeng tegutseb

Taavi Simson taavi.simson@gmail.com

Üks ütlemata vahva traditsioon

24. veebruar on teatavasti Eesti Vabariigi aastapäev. Ametlikult on see

aastal liigutakse veidi erineval marsruudil, kuid üldiselt minnakse mööda Harju või Pika Jala tänavat. Kohale jõudes siirdutakse Toompea lossi sisehoovi. Enne riigilipu heiskamist ja hümni laulmist, kuulatakse kõnesid.

Traditsiooniliselt on üheks kõnepidajaks ka Riigikogu esimees Ene Ergma.

Tipikate marss Toompeale on traditsiooniline üritus, mis toimub juba pikka aega iga aasta 24. veebruaril. Sel päeval paneb Tipikas pähe tekli ning siirdub kõigepealt Raekoja platsile, kus toimub kogunemine. Lisaks Tipikatele tulevad sinna ka teiste ülikoolide ja korporatsioonide tudengid, kes soovivad marsist osa võtta. Kuna kogunemine toimub tavaliselt enne kella 7-t hommikul, nõuab see suurt tahtejõudu, et tulla – on ju raske ennast puhkepäeval vara üles ajada. Tulemine on aga kindlasti vaeva väärt, kuna see kogemus ja seltskond on lihtsalt unustamatud.

Kui kõned kuulatud, lipu heiskamine nähtud ning hümn lauldud, siirdutakse lossi hoovist mäest alla Kaarli kiriku juurde. Sealt edasi liigutakse kuni Reaalkoolini, kus asub Reaali Poisi mälestusmärk. Mälestusmärgi juures tehakse taas üks paus, peetakse kõnesid ning pannakse monumendi juurde lilli. Ühe huvitava faktina tasub kindlasti mainida, et rongkäigul edukalt mööda Estonia puiesteed liikuda saaks, suletakse antud piirkond selleks ajaks liiklusele. Teatud uhkusetunnet tekitab see küll, kui tead, et osaled rongkäigus, mille pärast ülejäänud elu on seisma pandud.

tudengitele küll vaba, kuid siiski võib sel päeval leida Tipikaid ühtekokku kogunenult. Miks siis? Vastus sellele on väga lihtne – toimub Tipikate marss Toompeale.

Kui kõik soovijad on kogunenud, hakatakse natuke pärast kella 7-t liikuma Toompea lossi juurde, et näha riigilipu heiskamist Pika Hermanni torni. Igal

Reaali Poisi juures ürituse ametlik osa lõpeb, kuid parim on siiski alles ees.

Nimelt on saanud traditsiooniks, et

pärast rongkäigus osalemist siirduvad Tipikad edasi mõnda kesklinna pubisse, kus igaühte ootab kann tasuta õlut, premeerimaks tudengeid aktiivsuse eest. Õlle kõrvale on tavaliselt pakutud ka teed ja pirukaid. Kuid lisaks söögile ja soojale, mida pubi pakub, on see ka suurepärane võimalus suhelda uute inimestega, kellega sa muidu ehk kokku ei saakski. Tõsihingelised “rongkäigutajad” on pubis isegi päeval kella kahe-kolmeni, kuigi ametlik osa on juba 8.30 - 8.45 läbi saanud.

Olen ise osalenud üritusel juba kolm korda ning kui taevased jõud vahele ei sega, osalen ka neljandat - tegemist on lihtsalt nii vahva üritusega. Annaksin siinkohal veel mõned viimased soovitused neile, kes tulla soovivad. Riidesse tasuks panna soojalt - sall kaela ning kindad kätte. Lisaks oleks soovitatav panna jalga villased sokid. Seda kõike seetõttu, et veebruaris on ilmad külmad ning kohapeal seismist on sellel üritusel palju. Ei tahaks ju, et külmetus meeldiva kogemuse ära rikub.

Näeme Tipikate marsil!

VEEBRUAR 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

4 Kell 18.00 - BESTi infotund, Tudengimajas XXX-303 Kell 20.00 TTÜ Kino: „Joomahullu päevaraamat“, VII-226

Kell 20.00 TTÜ Kino: „Teel

Kell 20.00 TTÜ Kino: „Karikakramäng II“, VII-226 Kell 21.00 TipikasTV otse-eeter

Kell 20.00 TTÜ Kino: „Jaht“, VII-226 Kell 21.00 TipikasTV otse-eeterr

5 Kell 18.00 TTÜ Kammerkoori sisseastumiskatsed, ruumis VI-204 Kell 21.45 Jalkaõhtu TTÜ Rektori rändkarika suusaetapp Nõmme Spordikeskuses

19

Kell 16.00 karjääriseminar „Karjääri planeerimine“ (vene keeles)

Kell 16.00 karjääriseminar „CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“

Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori hubane vastlapäevaja kampsunikontsert

26

12

teisipäev

6 Kell 18.00 - BESTi infotund, Tudengimajas XXX-303 Kell 19.00 T-Teatri etendus „A. On keegi teine“, TTÜ Tudengimajas

Kell 18.00 Ehitusteaduskonna

Üliõpilasnõukogu infoõhtu, 13 III-129

Kell 19.00 Lindy Hop tantsukursus TTÜ Tudengimajas

Kell 18.00 Salsatantsukursus TTÜ Tudengimajas

Estonia?“

Kell 16.00 karjääriseminar „How

Suur teklimüük TTÜ peamaja fuajees

Tudengimajas

Kell 19.00 Lindy Hop tantsukursus TTÜ Tudengimajas

Kell 18.00 Salsatantsukursus TTÜ Tudengimajas

Kell 16:00 karjääriseminar „CV ja kaaskirjade koostamine“ (vene keeles)

Kell 19.00 Lindy Hop tantsukursus TTÜ Tudengimajas

20

27

kolmapäev

Veebruar b 22013

25

18

Kell 21.00 TipikasTV otse-eeter

11 põhja“, VII-226

IT-teaduskonna Üliõpilasnõukogu külastab IT-ettevõttet Nortal (endine Webmedia)

Kell 21.00 TipikasTV otse-eeter

esmaspäev

7

14

Kell 10.00 Doonoripäev TTÜ Tudengimajas Kell 18.00 TTÜ Kammerkoori sisseastumiskatsed, ruumis VI-204 Kell 18:30 TTÜ Robotiklubi Tutvumisõhtu Kell 19.00 T-Teatri etendus „A. On keegi teine“, TTÜ Tudengimajas Kell 22.00 Sõbrapäevapidu TTÜ Tudengimajas Kell 16.00 TTÜ ÜE kevadise projektikonkursi taotluste esitamise tähtaeg

Suur teklimüük TTÜ peamaja fuajees

Kell 16.00 karjääriseminar „Eneseanalüüs: minu isiksus, võimed, eesmärgid ja väärtused (sh 1.osa 1EAP ainest Eneseareng)“

Kell 22.00 Pidu TTÜ Tudengimajas: Eesti Pidu

28

21

neljapäev

1 Kell 19.00 T-Teatri etendus „A. On keegi teine“, TTÜ Tudengimajas

Kell 19.00 T-Teatri etendus „A. On keegi teine“, TTÜ Tudengimajas

Kuulutatakse välja TTÜ ÜE kevadine projektikonkurss

8

15

22

reede

2

9

16

23

laupäev

3

10

17

Tipikate marss Toompeale

2 4 Vabariigi aastapäev

pühapäev

Veebruar 2013 Foto: Arno Mikkor

1920

!

T L I P NU I S A L L O B I Õ V N I I S Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

Tudeng tegutseb

Hei, tipikas!

KANDIDEERI ESINDUSKOKKU !

Selene Gnadenteich Esinduskogu valimiste projektijuht selene.gnadenteich@tipikas.ee

T

aaskord on TTÜs kätte jõudmas valimisperiood ja saame määrata endi esindajad järgnevaks aastaks.

Enne, kui kedagi valida, tuleb aga leida kandidaadid.

Mida teeb esinduskogu?

TTÜ Üliõpilaskonna esinduskogu on üliõpilasi esindav kõrgeim otsustuskogu, kellel on õigus võtta vastu TTÜ tudengeid puudutavaid seisukohti ja otsuseid. Esinduskogusse kuuluvad kõikide teaduskondade ja kolledžite esindajad.

Esinduskogu seisab TTÜ üliõpilaste huvide eest, valib esindajaid ülikooli otsustuskogudesse, valib üliõpilaskonna juhatuse, suunab projekte, mis parandavad tudengite õppimis- ning tegutsemisvõimalusi jne.

Esinduskogu kohtub korraliselt kord kuus. Lisaks valib iga esinduskogu liige endale meelepärase komisjoni, mille töös osaleda: poliitikakomisjon, majanduskomisjon ja arengukomisjon.

vust ÜE-s leiavad aktiivsed isikud, kes on huvitatud nii üliõpilasprobleemide lahendamisest kui ka erinevatest tugivaldkondadest - turundusest, kommunikatsioonist, IT, ettevõtetega suhtlemisest, projektide kirjutamisest ja juhtimisest.

Esinduskogu moodustab üliõpilasesinduse koosseisust umbes 1/4.

See tähendab, et üliõpilasesindusega on võimalik liituda jooksvalt iga aeg.

Siiski tuleb meeles pidada, et üliõpilaskonna asjade üle otsustamine ja üliõpilaselu laiemale suunamisele on õigus ainult neil 28 üliõpilasel, kes on valitud TTÜ üliõpilaste poolt.

üliõpilasesindusse (I-217). Kandideerida saavad kõik TTÜ tudengid!

Kandideerimine TTÜ üliõpilaskonna esinduskogusse toimub 4.-18. veebruar 2013, hääletamine aga 4.13. märtsil.

Tutvu lähemalt: www.ttu.ee/valimised. Täiendavate küsimustega võib vabas vormis pöörduda üliõpilasesindusse.

Valimistel näeme!

Mida annab Sulle esindusko- MIS ON ESINDUSKOGU? gus osalemine?

1.TTÜ üliõpilaskonna kõrgeim Esinduskogus osalemine avab pal- otsustuskogu, kuhu kuulub 28 ju uusi võimalusi. Näed, milline tudengiesindajat. on ülikooli toimimise köögipool ja 2. Valitakse kord aastas toimusaad hulgaliselt teadmisi ning infot vatel valimistel. väljaspool enda eriala. Lisaks pa- 3. Koosneb kõigi kaheksa teakub esinduskogus osalemine hulga- duskonna ja nelja kolledži esinliselt enesetäiendamise võimalusi, dajatest. näiteks koolituste ja väljasõitude

Üliõpilaskonna esinduskogu vs näol. Üliõpilasesindusest saad hin- MIDA TEEB ESINDUSüliõpilasesindus nalise kogemuse ja väärt kontakte KOGU LIIGE? Üliõpilaskonna esinduskogu on otsustuskogu, kuhu valitakse üliõpilased demokraatlikel valimistel.

Esinduskogu on vastutav üliõpilaskonnaga seotud olulisemate otsuste langetamisel.

TTÜ üliõpilasesindus ise on aga hoopis laiema haardega ning hõlmab esinduskogu. Lisaks esinduskogule moodustavad selle vabatahtlikud, projektijuhid ja personali liikmed, kellel on vastutus mõne pikemaajalise tegevuse eest. Tege-

kogu eluks!

Kuidas liituda?

Sul on soov anda panus üliõpilaselu ja ülikooli arengusse ning meeldib leida vigu süsteemides? Ihkad uusi kogemusi ja tutvusi või on ühiskondlik aktiivsus lihtsalt veres?

Oled õigel teel!

1. Hoiab silmad ja kõrvad lahti ning toob probleemsed kohad esinduskogusse.

2. Esinduskogu liikmeks olemine võtab täpselt nii palju aega kui oled valmis andma. Minimaalselt on kohustus osaleda kord kuus toimuval esinduskogu koosolekul ja ühe komisjoni Kandideerimiseks tuleb esitada töös. kirjalik avaldus ja motivatsioonikiri digitaalallkirjastatult aadressile valimised@tipikas.ee või tuua TTÜ

3. Liikmena avab see uued võimalused kogu eluks.

VEEBRUAR 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19

teadus

Üliõpilased teevad E Paul Liias ESTCube struktuuri ja mehhanismide alamsüsteemi koordinaator

E

STCube`st saab Eesti esimene satelliit, mille teeb eriliseks tõsiasi, et see ehitati üliõpilaste poolt. Kui alguses tundus see paljudele puhtalt naljana, siis tänaseks on ESTCube valmis ja Eestist Euroopa Kosmoseagentuuri saadetud.

Orbiidile viib ESTCube`i ESA VEGA rakett, mis stardib selle aasta aprilli alguses Prantsuse Guajaanas asuvast Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosekeskusest. Õnnestumise korral saab Eestist enne Soomet ja teisi Balti riike tõeline kosmoseriik. Kõik meie naaberriigidki tegelevad usinalt satelliitide ehitamisega, aga stardini pole keegi seni veel jõudnud. Võidujooksus said alguses

Foto: TTÜ Fotoklubi/Marko Vilberg

20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2013

lätlased küll oma nina ette, kuid praegu tulevad juba soome üliõpilasedki neile kiirelt järele.

Satelliidi ehitamisega tehti algust juba 2008. aasta sügisel, mil Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased alustasid CubeSat standardi järgi arendustööd. Aastate jooksul lisandusid ka Eesti Lennuakadeemia ja Eesti Maaülikooli üliõpilased.

Missiooni eesmärgiks on testida esimest korda maailmas elektrilist päikesepurje, mis võimaldaks tulevikus kiiremat planeetidevahelist transporti.

Eksperimendi osa koos päikesepurje traadiga valmistatakse Soome Meteoroloogiainstituudi juhtimisel ja selle teostamisele aitavad kaasa ka teised asutused Soomes ning German Aeros-

pace Center Saksamaal. Lisaks päikesepurje eksperimendile omab ESTCube ka kaamerat, millega teha pilte väljakeritud purjest ja Maast.

Estcube´i projekteerimisel said käe külge meie oma üliõpilasedki Tootearenduse üliõpilasena on ESTCube arendusprotsessis osalemine andnud algusest peale väga huvitava ja ainulaadse kogemuse. Projekti alustasime täiesti nullist ja keegi ei omanud eelnevat kogemust kosmosetehnoloogia arendamises. Põhilisteks tegevusteks esimestel aastatel oli case study CubeSat`ide lahenduste kohta ja ESTCube`le teoreetilise lahenduse väljatöötamine, mille käigus pidi kokku puutuma erinevate simulatsioonidega.

Esimesed mudelid satelliidist prinditi välja 3D printeriga ja antennide ava-

teadus

Eestist kosmoseriigi! missüsteemi testimiseks sai tehtud puidust ja teistest kättesaadavatest komponentidest katsetusseade. Reaalsete prototüüpide valmistamine algas alles 2011. aastal ja oli äärmiselt pingerohke ning õpetlik protsess. Märkimisväärne on fakt, et valdav enamik ESTCube`i osadest on toodetud Eestis kohalike ettevõtete poolt.

2012. aasta lõpus alustasime kõige põnevama osaga - satelliidi testimisega.

Testimine oli tegelikult ka kardetuim osa. Kui pärast komponentide tootmist oli vaja satelliit üksikkomponentidest kokku monteerida, siis testimisel pidi kogu süsteem töötama ja võimalikele tekkivatele koormustele vastu pidama.

Struktuuri ja mehhanismide poolest oli kõige suuremaks vastaseks stardil tekkiv vibratsioon, mida tuli projekteeri-

misel pidevalt arvestada ja simuleerida. Pinget tekitas aga see, kas tehutud simulatsioonid ja arvutused ka reaalsed on. Tavaliste kodutööde käigus, mis enamasti ei realiseeru, ei pea enamasti sellistele olukordadele mõtlema ning vastust ei saa kunagi teada.

Head meelt teeb teadmine, et enda poolt projekteeritud korpus pidas testimisel palju suurematelegi koormustele vastu kui algselt projekteerimisel algandmeteks võetud. Üldiselt võib öelda, et testid olid edukad ja nende käigus tehtud vigadest sai väga palju juurde õpitud. Mõningate järelduste tegemiseks kulub veel ilmselt kuid.

jektis osalenud üliõpilastele väga õpetlik ja kõik on selle kaudu omal alal suure kogemuse võrra rikkamaks saanud. Lisaks tehnilisele kogemusele on selline projekt andnud palju kontakte üle maailma, kuna satelliidi arendamise käigus külastati teisi CubeSat meeskondi Euroopas - endalgi oli võimalus sooritada praktika Saksamaal.

Viimasestel kuudel, kuni ESTCube`i stardini, jälgis satelliidi ehitamist filmimeeskond, kes koostamist, testimist ning pingelisi momente salvestas. Seega, kes häid närve ja huumorimeelt omab, võiks valmivat dokumantaalfilmi kindlasti vaata

ESTCube`i arendamine on olnud pro-

Foto: TTÜ Fotoklubi/Marko Vilberg

VEEBRUAR 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

Meie ülikool

Inseneride Moeshow ootab kavandeid

Inseneride Moeshow 2013

toimub taaskord 11. aprillil ning tänavu tähistab TTÜ ja TTK ühisprojekt enda esimest juubelit – täitunud on 5 aastat inseneride moekunsti esmakordsest esitlemisest!

Sellel aastal toimuva Inseneride Moeshow teemaks on „Minu teine mina“ ning kavandeid oodatakse kõigilt TTÜ ning TTK tudengitelt 28. märtsiks. Inspiratsiooni kollektsiooni loomiseks võib minna otsima vabalt valitud Kangadzungli poodi, sest kõigile registreerunud osalejatele kindlustatakse allahindlus kangastelt koguni -50%! Koostööd teeme ka verivärske Eesti konstruktoreid ühendava Eesti Rõivaste Konstrueerijate Liiduga, tänu millele saavad kõik Moeshow-l osalejad oma ala professionaalidelt konstrueerimisalast nõu küsida.

Juubeli tõttu on ka auhinnad tänavu eriti magusad: auhinnafondi kuuluvad 2013. aasta Inseneride Moeshow-l Tehnikakõrgkooli ning Tehnikaülikooli rektorite stipendiumid (320€, 160€ ning 64€). Lisaks tasustatakse parimaid vääriliselt ja motiveerivalt töövarjupäevaga moekunstnik Ülle SuurhansPohjanheimo juures, kes on presidendiballi jaoks riietanud paljude teiste seas ka presidendiprouat, ning veel paljude muude mõnusate auhindadega.

Osalemistingimuste kohta loe lähemalt Inseneride Moeshow koduleheküljelt www.Kultuuriklubi.ee.

Fotod: Marko Vilberg 22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2013

Sport

TTÜ Spordiklubid ootavad tipikaid kaasa elama!

TTÜ Saalihokiklubi/ Team Excel

Meeskonna liikmete nimed ja treenerid: 2 Lassi Tornivaara 3 Madis Leisner 4 Carol Viiding 5 Alex Kark 6 Markus Lukk 7 Aleksi Ali-Lekkala

8 Richard Eesmaa 9 Tiit Tammeveski 10 Armen Kasparov 12 Anton Ylä-Autio 15 Anre Vooremaa 18 Rene Bernard

Krista Palder Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilaskond / Üliõpilasesindus krista.palder@tipikas.ee Uue aasta esimeses spordirubriigis teen lühikese ülevaate TTÜ Spordihoones olevatest koduklubidest. Kas teadsid, et meie ülikoolil on meistriliigas kolm meeskonda ning nad kõik on kõrgel tasemel ja esindavad meie ülikooli võidukalt? Tipikatel ei jäägi muud üle, kui tulla lihtsalt TTÜ Spordihoonesse omadele kodumängudel kaasa elama.

Aitame omad võidule!

TTÜ Saalihokiklubi/ Team Excel Mis liigades mängite?

Paf saalihokiliiga, mis on Eesti saalihoki meistriliiga.

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2013

77 Madis Kass 78 Kristjan Puu 83 Ivo Lepik 86 Helmur Rajang 87 Tanel Kasenurm 95 Sami Hietaranta)

20 Kristo Lehiste 26 Maxim Ivanov 41 Erki Vään 55 Erlin Rand 64 Kaspar Kallion 72 Veiko Tarvis (Kapten)

Treener: Stefan Westermarck Manager ja esindaja: Mikko Iiskonmäki

Lassi Tornivaara ja Sami Hietaranta,

Millised on ootuse hooajale?

Peaeesmärgiks on võita Paf saalihokiliiga.

Millised on Teie kõige paremad saavutused see aasta?

Loodame, et parimad saavutused tulevad kevadel playoffides, kus selgitakse selle aasta meister saalihokis.

Kas meeskonnas on toimunud muudatusi?

Sügisest tuli meile uus peatreener Stefan Westermarck, kes on rahvuselt soomlane, kuid elanud juba aastaid Eestis. Mängijatest tuli meile juurde

kes õpivad Tallinna Tehnikaülikoolis Rahvusvahelist ärijuhtimist. Lisaks tuli detsembri lõpus tagasi võistkonda ka Richard Eesmaa.

Veebruarikuus toimuvate kodumängude ajad TTÜ Spordihoones: ML TTÜ/Team Exel - Saku Fortuna 17.02 kell 13.00 ML TTÜ/Team Exel - Eesti Maa ülikooli SK 23.02 kell 15.00 Rohkem infot TTÜ saalihokist leiab: www.facebook.com/ttusaalihoki TTÜ

Sport

TTÜ korvaplliklubi Mis liigades Te mängite?

Mängime sel hooajal koguni kolmes liigas - G4S Eesti Korvpalli Meistriliigas (KML), Balti Liigas (BBL) ja värskelt loodud ISBL Üliõpilasliigas.

Lisaks võtsime osa ka Eesti meeste karikavõistlustest. See tegi meist suurima mängukoormusega meeskonnaks Eesti korvpallimaastikul. Ainuüksi põhiturniiril mängime kokku 48 mängu, sellele lisanduvad veel 15 hooajaeelset kontrollkohtumist, 5 karikavõistluste mängu ning samuti ka tulevased playoff mängud, mis teeb kokku umbes 80 kohtumist.

Kas meeskonnas on toimunud muudatusi?

Kindlasti oli enne hooaega meeskonna suurimaks muutuseks peatreeneri vahetus, kui uueks võistkonna juhiks sai Eesti Rahvuskoondise peatreener Tiit Sokk. Mängijate põhituumik jäi samaks, võistkonnast lahkus vaid meie eelmise hooaja parim skooritegija, Illimar Pilk.

Kõige paremad saavutused see

liigas finaalturniirile. Üks nendest eesmärkidest, BBL-i alagrupist edasi

aasta?

Kuna hooaeg alles poole peal, siis parimad saavutused on meil kindlasti veel ees. Hetkel hoiame tugeva konkurentsiga Korvpalli Meistriliigas 4ndat kohta ning ISBL Üliõpilasliigas suundume kindla alagrupiturniiri võidu poole, olles siiamaani kaotuseta. Paranenud mängutaset ja kõrget potentsiaali oleme aga seekord näidanud kõigi tugevate vastaste vastu. Mängud Eesti tippude, BC Kalev/Cramo ja TÜ/Rocki, vastu on olnud väga tasavägised. Samamoodi valmistasime kõva peavalu ka lähinaabrite tippmeeskondadele lätlaste BK Ventspilsile ja leedukate BC Šiauliaile. Kahjuks ei ole õnnestunud meil veel seda viimast käiku sisse lükata ja nende vastu võite saada, kuid peatreener Tiit Soku käe all kõva arengut tegevad mängumehed on selles suhtes üha ambitsioonikamad.

Millised on selle hooaja ootused?

Hooajaeelseteks ootusteks oli jõuda Eesti Korvpalli Meistriliigas medalimängudele, saada Balti Liiga alagrupist edasi ning jõuda ISBL Üliõpilas-

jõudmine, jäi nappide ja valusate kaotuste ning ebasoosiva alagrupiloosi tõttu saavutamata. Teised on siiani väga reaalselt täitmisel, KML-i praegune neljas koht on väga hea näitaja ning ISBL Üliõpilasliiga võiduseeria samuti. Ootame Teid kindlasti mängudele kaasa elama ja toetama, sest Teie toetus aitab meil oma eesmärke veelgi paremini täita! Kohtumiseni TTÜ Spordihoones!

Kodumängude kava veebruaris: TTÜ vs KTU (ISBL Üliõpilasliiga) - laupäev, 2. veebruar kell 12:00 TTÜ vs VGTU (ISBL Üliõpilasliiga) - laupäev, 9. veebruar kell 12:00 TTÜ KK vs KK Hito (Korvpalli Meistriliiga) - pühapäev, 10. veebruar kell 16:00 Meie meeskonna Facebooki-leht, kus saate kõige toimuvaga kõige paremini kursis olla:

Meeskonna liikmete nimed ja treenerid: 4 Siim Raudla 5 Kiur Akenpärg 6 Jaan Puidet 7 Priidik Ulp 8 Alan Kalda

9 Erik Keedus 10 Kristjan Keres 11 Madis Saarmets 12 Kristjan Makke 13 Tiit Talumaa

14 Kristjan Rinaldo 15 Mooses Kaja 21 Andrew Arnold 23 Kristian Kalle 32 Joonas Ollisaar

Peatreener: Tiit Sokk Treener: Heino Lill Kehalise ettevalmistuse treener: Margus Tammaru Asjaajaja: Toomas Lubi Füsioterapeut/massöör: Georgi Juhnev VEEBRUAR 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

Sport

TTÜ Võrkpalliklubi Meeskonna liikmete nimed ja treenerid: Vaido Veek Kusti Nõlvak Siim Ennemuist Madis Pärtel

Tanel Uusküla Janis Sirelpuu Mikk Markus Sihver

Mihkel Tanila Mart Tiisaar Karel Ellermaa

Denis Sintov Kaspar Pomerants Karlis Mesila

Treenerid: Janis Sirelpuu ja Risto Jamnes Manager: Uku Rummi

TTÜ VÕRKPALLIKLUBI Mis liigas Te mängite?

Meil on meeskond Schenker Liigas.

Liiga kujutab endast Eesti-Läti ühisliigat. Aastatega on ilmnenud, et eestlased on üldiselt olnud kraad kõrgemad kui lätlased. See aasta on jällegi lätlased asja tõsiselt käsile võtnud ja konkureerivad iga meeskonnaga.

Mehed mängisid ka enne jõule Eesti Karikamängudel. Kahjuks oli loosi tahtel esimeses ringis vastaseks Tallinna Selver ning hoolimata tulistest mängudest, tuli vastu võtta kaotused ja edasi me ei saanud. Selver mängis hiljem finaalis, kuid kaotas Pärnule.

Meil on esimest aastat ka naisvõistkond Naiste kõrgliigas. Liigas mängib kokku 5 naiskonda, mängitakse läbi 2 ringi ning siis tuleb playoff. Naised mängivad ka Naiste Baltiliigas. Seal 26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2013

toimub mängimine kuus korra nädalavahetusel. Naiskonnad sõidavad üksteisele külla ning osa võtavad 3 klubi Eestist, 3 Lätist , 3 Leedust ja 3 Valgevenest.

Tuleb äramärkida, et meil on ka esiliiga Meeskond TTÜ/Kiili, kes asus jahtima teist järjestikust esiliiga võitu.

Alanud hooajal on nad olnud väga konkurentsivõimelised.

Millised on Teie ootused see hooaeg?

Schenker Liiga Meeskonna ootused on medal. See tähendab kindlasti Final Fouri jõudmist ja kellegi alistamist.

Eelmine aasta oldi neljandad , see aasta ilma medalita ei taheta koju tulla.

Eesti meistrivõistlustel, mis toimub hooaja lõpus on sihiks poolfinaal.

Naiste Kõrgliiga Naiskonnal on sihiks lõpetada esimeses tabeli pooles. Kuna naiskond on uus, siis vara on veel kõrgeid sihte seada.

Esiliiga Meeskond sihib aga esiliiga võitu.

Millised on Teie kõige paremad saavutused see aasta?

Schenker Liiga meeskonna parimat saavutust on raske välja tuua... meeskond on esinenud võrdlemisi edukalt ja hoitakse tugevat neljandat kohta ning esimesedki pole püüdmatus kauguses.

Kuna tase on ühtlane esimesel kuuel võistkonnal, siis ei mängi põhiturniiri tabeli koht erilist rolli. Nimelt pääseb 10 võistkonnast 8 võistkonda play-offi. Süsteemiga 1. meeskond mängib 8.meeskonnaga ja nii edasi... seega 4.

Sport koht on suhteliselt hea loosivalik. Ära tasuks märkida, et see hooaeg täitus suur unistus kui võitsime esimest korda, pärast neid hooaegu, Tartu Big Pank meeskonda. Nüüd oleme kõiki meeskondi alistanud, kes Schenker Liigas mängivad.

Naiste kohta kahjuks infot väga ei oska lisada, sest neil on harva mäng ning ülisuurt õnnestumist ei oskagi väga välja tuua. Kui siis seda, et Balti turniiril saadi mäng hästi käima ja alistati kõik 3 Läti naiskonda, kes osalevad Naiste Balti liigas.

Meeste esiliiga meeskond on esinenud väga edukalt. Võidetud on kõiki vastaseid, kuid hooaeg alustati üllatuskaotusega Tallinna Ülikoolile.

Kas meeskonnas on toimunud muudatusi?

Hooaja alguses liitus Shenker Liiga meeskonnaga kauaaegne Eesti koondislane Jaanus Nõmsalu. Tema tulek on tõstnud kõvasti meeste motivatsiooni ning teadmised aidanud meeskonda edasi.

Toimus ka treeneri vahetus, TTÜ Spordiklubi võrkpallimeeskonna treeneri kohalt lahkus Aigor Kaibald ning hoo-

aja lõpuni jätkab treeneritööd Janis Sirelpuu. Kahjuks ei tohi ma midagi lisada peatreeneri vahetuse kohta rohkem kui Heino Lill on juba meedias öelnud.

Naiste ja Esiliiga võistkondadel muudatusi ja suuremaid vigastusi pole.

Kodumängud TTÜ Spordihoones. TTÜ vs BIGBANK Tartu - laupäeval, 9. veebruaril

kell 17.00 TTÜ vs Riia Lase- pühapäeval, 10. veebruaril kell 17.00 TTÜ vs Rakvere Fruit Xpress pühapäeval, 17. veebruaril kell 17.00Rohkem infot TTÜ võrkpalli kohta leiab nende Facebook-i lehelt http://www.facebook.com/TTU. Vorkpall

VEEBRUAR 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

Tudeng tegutseb

Lugu ühest muinasjutust ja paljudest valikutest

L

apsepõlve kohustusliku kirjanduse hulka kuulus meil kõigil ilmselt hea hulk erinevate rahvaste muinasjutte.

Kas Te mäletate veel vene muinasjuttu noorusõuntest ja eluveest? Lisaks tavapärasele headuse-tubliduse võidule kurjuse-omakasu üle, võib seda käsitleda ka kui lugu valikutest ja nende valikute tegemise raskusest: „Sõidad paremale – päästad enese, kaotad hobuse. Sõidad vasakule – päästad hobuse, kaod ise. Sõidad otse – saad naisemeheks.” Hoolimata viimase valiku ahvatlevast kõlast osutus sõit kauni neiu juurde tegelikult hoopis sõiduks vangistusse. Kui juba muinasjuttudes ei ole ükski pakutavatest valikutest enamasti lihtne, siis miks peaksime me päriselus kergeid võite otsima?

Tihti on mõned valikud ja otsused pikaajalises perspektiivis määravamad ja võivad anda suuna isegi terveks eluks. Valikute langetamine sõltub aga ainult inimesest endast. 1997. aastal otsustasid 3 noort inimest osaleda PricewaterhouseCoopers’i (PwC) ettevõtte rahanduse olümpiaadil, mida korraldati tollal esimest korda. Praeguseks on selle üsna pikkade traditsioonidega sündmuse korraldamisele oma õla alla pannud ka TTÜ, Swedbank, Pärnu Konverentsid ja Äripäev. Käesoleval aastal toimuva, seekord juba 15. olümpiaadi puhul vaatasime tagasi sellele, mis nende 3 noore inimese elus pärast olümpiaadi juhtunud on.

Madis Müller – ettevõtte rahanduse olümpiaadi esimene võitja

M

adis sai pärast olümpiaadivõitu lisaks rahalisele auhinnale ka kutse asuda tööle PwC (tollal ametlikult veel Price Waterhouse) konsultatsiooniteenuseid pakkuvasse üksusesse, õppides samal ajal ka Eesti Kõrgemas

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2013

Kommertskoolis rahvusvahelise äri eriala. PwC’s tegeles Madis peamiselt hindamiste, ettevõtete väärtuse analüüsi ja strateegiaprojektidega kuni päevani, mil temast sai rahandusministri nõunik. Kui rahandusministrist sai peaminister, sai Madisest loogilise jätkuna peaministri majandusnõunik. 2003. aastal suundus Madis tööle Maailmapanka, kus töötas kolm aastat Eesti esindajana panga nõukogu juures Washingtonis ja seejärel investeeringute valdkonnas Maailmapanga gruppi kuuluvas IFC`s (International Finance Corporation). Alates 2011. aasta sügisest on Madis ametis Eesti Panga asepresidendina.

Priit Mikelsaar - ettevõtte rahanduse olümpiaadi II koht 1997. aastal

P

riit osales rahanduse olümpiaadil, olles samal ajal eelviimasel kursusel Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, mille lõpetas 1998. aastal cum laude.

Samal aastal alustas Priit oma karjääri ka PwC’s, mis alustas just tol ajal aktiivselt investeerimispanganduse ja ettevõtte rahanduse alase nõustamisega Eestis. Paari aasta pärast pakkus Priidule uut väljakutset rahvusvaheline nõustamisfirma McKinsey&Co, mille Helsingi kontorisse ta konsultandiks suundus. 2003. aastal tuli Priit tagasi Eestisse ja asutas OÜ Loodusjõud, mis kannab tänaseks nime OÜ Biomarket ning on juhtiv ökotoodete jae- ja hulgimüüja Eestis. Ta on vahepeal tegelenud ka taastuvenergeetikaga, olles Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhatuse liige. Hetkel läheb tema põhiaeg Eesti esimese ökojäätise tootmise käivitamisele OÜ-s La Muu ning ökopagaritöökoja käivitamisele OÜ-s Pagar Võtaks.

Lisaks panustab Priit ühiskonna arendamisse, olles üks Heateo Sihtasutuse nõukogu liikmetest ja Uuskasutuskeskuse asutajaliige.

Alo Kelder - ettevõtte rahanduse olümpiaadi III koht 1997. aastal

A

lo ise meenutab 15 aasta tagust aega nii: ”Kui mälu mind ei peta, siis sattusin ma olümpiaadile nii, et meie tollane, nüüdseks juba legendaarne ettevõtte rahanduse õppejõud Mart Habakuk tungivalt soovitas kõigil osaleda. Olümpiaadi võitmine muutis minu edasist elu tõepoolest üksjagu.

See aitas ilmselt kaasa tööpakkumise saamisele PwC-lt, mis oli kolmanda kursuse tudengi jaoks kindlasti unelmatelähedane. Tagantjärele võib öelda, et parim, mis selle pakkumisega kaasnes, oli tutvus suurepäraste kolleegidega, kellest nii mõnegagi oleme tänaseni head sõbrad. PwC-s töötatud aastate jooksul sai palju tegeletud energia-alaste teemadega, millega olen seotuks jäänud tänaseni. Viimasel seitsmel aastal olen töötanud Eesti Energia arendusjuhi ametis erinevate rahvusvaheliste projektidega. Täna juhin Eesti Energia ja Outoteci ühisettevõtet Enefit Outotec Technology."

Selline saatus on tabanud kolme noort, kes võtsid 1997. aastal vastu otsuse osaleda ettevõtte rahanduse olümpiaadil. Et aga kedagi ei diskrimineeritaks soo, välimuse ega kooli alusel, kus õpitakse, siis ka üks näide hilisemast ajast aastast 1999, mil võitjate hulgas oli SSE Riga tudeng Riin Vähk.

Riin Vähk – ettevõtte rahanduse olümpiaadi võitja 1999. Aastal

R

iin võitis PwC ettevõtte rahanduse olümpiaadi tihedas konkurentsis 1999. aastal, mil ta õppis SSE Riga II kursusel. Pärast olümpiaadi võitmist asus Riin tööle PwC konsultatsiooniüksusesse, mille kõrvalt lõpetas ta rahvusvahelisele rahandusele spetsialiseeru-

Tudeng tegutseb des Stockholm School of Economics’i magistriprogrammi, tehes läbi ka praktika Londonis. Pärast Eestisse naasmist asus Riin tööle kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja finantseerimise korraldamisega tegelevasse firmasse Metro Capital Management, mis haldab täna varasid üle 50 miljoni euro väärtuses.

Nüüd aga tagasi algusesse - valikute juurde. 16. veebruaril ei ole õnneks vaja teha nii karme otsuseid nagu vene

muinasjutus – valida tuleb vaid pikalt magamise, arvutis istumise, niisama olesklemise (igaüks oskab suurepäraselt seda nimekirja jätkata) ja olümpiaadist osavõtu vahel. Nagu muinasjutust selgus, ei pruugi esmapilgul kõige mugavam valik alati just see kõige parem valik olla. Üks on aga kindel - kui valid osalemise ettevõtte rahanduse olümpiaadil, on see võimalus oma laupäev ja võib-olla ka kogu elu huvitavamaks muuta. Ja loomulikult kätkeb iga valik ka endas riski, nagu ka JFK

öelnud on: „Igasugune ettevõtmine sisaldab endas riski, kuid see on märksa väiksem kui tegevusetusest tulenev risk.“ John F. Kennedy Valik on Sinu!

PwC

Tudengid õppisid 24 tundi

A

asta teisel nädalal, täpsemalt 7.-9. jaanuaril toimus TTÜs üks kummalisemaid, kuid ka produktiivsemaid üritusi, mida olen elus kohanud. Tegemist oli huvitava sündmusega: tarkushimulised õppijad kogunesid armsas Tudengimajas, kus ragistati ajusid ja higistati kodutööde tegemisega. „Tudeng õpib 24h“ tegi märkimisväärseks asjaolu, kuidas on tudengid võimelised lühikese aja jooksul palju teadmisi omandama.

Esimene seik juhtus juba õhtul, mil märkasin üht tudengit, kes oli parajalt õnnetu, kuna tal oli järgmine päev ees seismas raske eksam, ent vapral võitlejal oli pea tühi. Samas ei andnud tubli noormees alla ja proovis õppida, kuid loobus peagi, kuna pea ei suutnud koo-

relahutaja kombel tarkusi omandada.

Selle asemel tutvus ta ühe kena tudengineiuga ja mõnusalt vesteldes jäid nad kott-toolile magama. Järgmisel hommikul nägin sama tudengit, kes oli rõõmus nagu elevant – tuli välja, et ta sooritas eksami suisa hindele „väga hea“.

Eks neid vahvaid hetki oli veelgi. Teine kummaline seik oli võrdlemisi analoogne: üks sümpaatne tudengineiu oli justkui nutma puhkemas, sest aega oli vähe, kuid õppematerjali palju. Kahjuks ei suutnud tema tegemistel kaua pilku peal hoida – pidin ju isegi õppetöösse sukelduma. Mõned tunnid hiljem olin sunnitud pea õpikutest üles tõstma, kuna kellegi õnneovatsioonid ei paistnud lõppevat. Tuli välja, et tegemist oli eelmainitud neiuga, kes seletas, et ta ise ka ei saanud aru, kuidas eksami edukalt sooritas.

Huvitav oli jälgida, kuidas õppematerjal tipikaid ükshaaval kott-toolidele niidab. Sain isegi õppetunni edaspidi oma aega paremini planeerida. Tudengeid on kahte tüüpi: need, kes õpivad terve semestri vältel ja siis sessiooni ajal kergelt kordavad ning need, kes puhkavad semestri ja siis lasevad tarkusekoormal end lõpuspurdis maha murda. Kui, Sina, oled just üks neist, kes kuulub viimasesse rühma, siis antud üritus oligi justkui õnnistuseks Sulle korraldatud.

Tänud Tudengimajale selliste suursuguste hetkede ja võimaluste eest, mis jäävad kindlasti ülikooliajast eredalt meelde.

Põline Tipikas

VEEBRUAR 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

halb huumor

halva huumori instituut Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Meie instituudis on mehi ja naisi võrdselt, vähe.

Suuline eksam

Õppejõud näeb tudengit spikerdamas järeleksami ajal.

- Kas see on nüüd juba kolmas kord, kui Te ei oska oma peaga vastata minu küsimustele? - Jah, on vist küll - vastab tudeng õnnetult.

- Ja eelmisel aastal, kui Te samuti kasutasite eksami ajal abimaterjale, mäletate kui ma ütlesin, et meie järgmisel kohtumisel on küsimused ekstra Teie jaoks lihtsamad? – - Jah, mäletan. - Ja kaks nädalat tagasi, kui Te samuti spikerdasite, mäletate kui ma ütlesin, et meie järgmisel kohtumisel teen ma Teie jaoks küsimused veelgi lihtsamaks? - Ütlesite vist jah - Ma ei valetanud siis ja ei valeta ka praegu. Nii palju on mul Teisse veel usku, et meie järgmisel kohtumisel, mis saab olema suulises vormis, oskate Te minu küsimustele kindlasti vastata. - Kuidas Te saate selles nii kindel olla? - pärib tudeng lootusrikkalt.

- Sest järgmine kord kohtume vast mõnes kiirsöögiputkas ja ma küsin Teilt friikartulid ja suure koka. -

Psühho-füüsika

Füüsika tudeng võtab ühe kursuse psühholoogiat.

- Kes oskab öelda, mis on mõttejõud? - Küsib professor.

Füüsikul on vastus une pealt tulemas – Mõttejõud on mõtte-mass korrutatult mõtte-kiirendusega! -

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2013

Tipikad lennukis Neli tipikat: keemik, matemaatik, majandustudeng ja füüsik lähevad lennukiga lendama. Üks mootor jääb seisma ja piloot teatab, et nüüd peab õhus püsimiseks kaalu vähendama ja üleliigsed asjad üle parda viskama. Keemik võtab katseklaasid, heidab ukse vahelt välja ja ütleb: - Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt Matemaatik viskab arvuti ja ütleb: - Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt Majandustudeng heidab välja paksu raamatu: - Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt Füüsik mõtleb natuke, lükkab majandustudengi uksest välja ja ütleb: - Pole hullu, meil on ülikoolis neid piisavalt -

Mõttekild majandusteaduskonna wc'st

Sudoku

Sudoku

VEEBRUAR 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31

2013

Tudengite

Eurovisioon

Saada demo kodulehelt kuni 10.03.13 Heategevuslik akustiliste lugude konkurss Finaalkontsert 28. märts Tallinna Tehnikaülikooli aulas uuri lähemalt: www.kultuuriklubi.ee/eurovisioon ja facebook

Toetajad:

Korraldaja:

1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

TTÜ TUDENGIMAJA

tudengite eurovisioon