2013 Aprill

T TÜ TU DENG IA JAKIRI . apri LL 2013 . TUT STUDENT MAGAZINE

Semestri

lõpp

Kuidas ma Üliõpilaskonna esinduskogusse kandideerisin? lk 12 Taavi Simson Miks ma välja langesin: tõsilugu lk 16 – 17 Liisi Kerik Elu Marsil … lk 21 Peeter Laas Schenkeri Liiga võit tuli koju! lk 23 Krista Palder

Ultratiim on uuenenud!

Ordi Ultra valikusse lisandus kaks kerget ja võimsat Intel i3 ja i5 protsessoriga ultrabooki!

Uus Ordi Ultra i3GH+ Uus Ordi Ultra i5GS+ • • • • •

14” HD mattekraan Aku: kuni 7,5 tundi Kaal: 1,7 kg EST klaviatuur Windows 8

579 € / 699 €

Orrdi soovit Ordi soovitab tab W indowss 8 Windows

www.ordi.ee Pärnu mnt 142, Tallinn :: Rotermanni 5 / Roseni 10, Tallinn :: Küüni 5B, Tartu :: Tallinna mnt 19c, Narva

peatoimetaja veerg

Peatoimetaja veerg PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVA KÜLJENDAJA:Sandra Stumbur KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE FOTO: SILVER REINART PEAKAANE KUJUNDUS: HEIDI TAPERSON TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, KRISTA PALDER, MIHHAIL POOLAK, KONSTANTIN JEFIMOV MAKETT: SANDRA STUMBUR TRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKIS VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE HELISTA: 630 3621 www.ttu.ee/studioosus @STUDIOOSUS 2013 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD 1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

Kristiina Štõkova

Armas, Tipikas!

Lõpuks on kätte jõudnud aeg, mil uksest välja astudes on tunda jalge all maapinda. Igal kevadel ootan innuga päeva, kui saab kiiruga, ja sealjuures ohutult, sammuda punktist A punkti B, samaaegselt nautides lõõmava päikese soojust. See on uute võimaluste aeg – tärkamine, parandamine ja värsked ettevõtmised on kindlasti märksõnad, mis iseloomustavad kalendriaasta teise kvartali algust. Kõik tegemised ja vahendid, mis on talve tõttu unarusse või seisma jäänud, peavad uue elu sisse saama. Isiklikult otsin kapinurgast välja rulluisud ning iga vähegi ilusa ilma korral kasutan neid oma edasise transpordivahendina.

Rääkides konkreetselt aprillikuust, siis on tegu naljakuuga, mistõttu lähenesime meiegi käesolevale numbrile väikese huumoriga. Kui palju tõde peitub ühes pealkirjas või pildis jääb aga teile nuputamiseks. Pidage vaid meeles, et elu pole kunagi lihtsalt must-valge – igas toonis on ju 50 eri varjundit – ega tasu kõigesse ka täie tõsidusega suhtuda, sest kvaliteet sellest kohe kindlasti ei kannata. Näiteks persoonilugu TTÙ vilistlasega annab ülevaate projektijuhi oskustest ja omadustest, mida iga kõrgelt hinnatud firma otsib. Suvi on juba kiviviske kaugusel ja praktikale kandideerides tulevad kindlasti need näpunäited kasuks.

Enne veel aga, kui suveplaane tegema hakkad, ära unusta nautida rõõme, mida kevad meile pakub. Nagu eelnevad neli kuud, möödub seegi märkamatult kiiresti.

Dear TUT student, Finally, the time has come when you feel solid ground under your feet when stepping outside. Every spring I am looking forward to the day when I can walk quickly yet safely from point A to point B, while enjoying the warmth of the blazing sun. It is a time of new opportunities – emergence, improvement and innovative undertakings are definitely the keywords that characterize the beginning of the second quarter of the calendar year. All activities and means that have been neglected or not used for a long time have to come alive again. For example, I will open my closet and take out my roller skates and in case of fine weather I will use them as a means of transport.

Speaking specifically of the month of April, then it is a month full of jokes and fun. Therefore, we have also spiced up this number with some humour. It is up to you to figure out how much truth lies in the titles or pictures. Just remember that life is not black and white – there are 50 different shades in every colour, after all – and there is no need to take everything that seriously as the quality definitely does not suffer because of that. For example, the persona story with a former student of TUT gives an overview of the skills and nature of a project manager, which are sought by every highly rated company.

Summer is just a stone’s throw away and when you apply for your traineeship, then these tips will be certainly useful.

However, before starting to make your summer plans, do not forget to enjoy the joys that spring has to offer us. Like the previous four months, it will also pass by rather quickly.

APRILL 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

20 Maskidega vennaskond Tudeng tegutseb

18-19 Miks ma välja langesin Arvamus

12

Kuidas ma TTÜ Esinduskogusse kandideerisin Meie ülikool

Persoon

Andero Laur: " Hea projektijuht on firmas arvamusliider, oma valdkonna profesionaal, alluvatele õpetajaks ja tellijatele partneriks

8-9

Sisukord 03 Peatoimetaja veerg 06 Kolumn- Õhus 07 TTÜ KINOKAVA

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2013

08-09 Andero Laur: " Hea projektijuht on firmas arvamusliider, oma valdkonna profesionaal, alluvatele õpetajaks ja tellijatele partneriks

10 Student Cap Ceremony – a Freshman Celebrati Day 12 Kuidas ma TTÜ Üliõplasesindusse kandideerisin 13 TTÜ tudengimaja toob letile lastekaubad / Tudengiveeb

16 VEELEKKESENSOR – tuvastab veelekke Sinu kodus!

18-19 Miks ma välja langesin 20 Maskidega vennaskond 21 Elu marsil...

22 Me kõik oleme elementaarosakesed 23 Schenkeri liiga võit tuli koju!

24-25 Taavi Merimaa: " Inimene pole mõeldud istumiseks, vaid liikumiseks!"

24

5

-2

Taavi Merimaa: "Inimene pole mõeldud istu miseks, vaid liikumiseks!"

Tervis

23 Schekeri liiga võit tuli koju!

Sport

22 Me kõik oleme elementaarosakesed Kultuur

Elu marsil...

Teadus

21

26 Halva huumori instituut

APRILL 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

KOLUMN

Õhus Aleksander Vassiljev Studioosuse reporter TTÜ Üliõpilasesindus sassipostkast@tipikas.ee

Tere tulemast meie ebainimlikult varahommikuse Estonian-palunlennake-meiega-Air pardale! Õhkutõus viibib pool tundi ning seda põhjustel, mis kindlasti pole seotud meie Poola päritolu piloodi viinalembusega! Senikaua käime aga üle teie jaoks olulised lennuliini reeglid!

Õ

hkutõusmise ajaks palume seisata kõik rasketehnika ning südamestimulaatorid. Samuti palume teil üles tõsta enda ees asuv loperdav kandik, mida me kutsume lauaks. Juhul kui olete viimased 20 aastat veetnud koomas, siis tuletame meelde, et suitsetamine lennukis on keelatud. Palun ärge laske ennast eksitada tuhatoosidest käetugedes!

Kui lennu ajal on aknast näha põlevat mootorit ning suuremat sorti veekogu, siis on teil vedanud! Tõmmake päästevestid selga ning palvetage uue paavsti poole. Kui vett ei paista, siis palume kenasti pakitud veste mitte avada ning lihtsalt pal-

6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2013

vetada - suitsetamine on sellistes tingimustes lubatud! Kokkupõrkel maapinnaga tuletame teile meelde standardse käitumisprotseduuri, milleks on loopida oma kehaosad vägivaldselt laiali mööda kabiini ning süttida põlema. Väike tops vabalt valitud vedelikku serveeritakse teile vahetult pärast õhkutõusu.

Estonian-palun-ostke-midagi-Air soovib teile meeldivat lendu! Minu meelest ütles stjuardess midagi sarnast, kuid ma ei kuulanud teda kuigi tähelepanelikutl.

Kõrvalistuv XXL mõõdus inimene oli oma küünarnukkidega hõivanud käetoe mõlemad sentimeetrid ning matsutas valjult. Teisel pool, otse akna taga urises propelleri tiivik, tuletades meelde ebameeldivaid kaadreid filmist “Vanglaekspress”.

Matsutamine läks valjemaks ning mootor tõstis pöördeid. Mõlemad helid olid võrdselt hirmuäratavad, kuid lootsin, et sööja annab järele esimesena. Nii ka juhtus. See viis mu mõtted lendamise headele külgedele.

Kõik teavad, et lendamine on muutunud väga tüütuks. Tegemist on sisuliselt väga kalli bussisõiduga.

Ma ei mõtle seejuures mingit LuxExpressi sõitu, vaid pigem midagi Tallinna-Autobussikoondise-vanalkaruse-lõõtsa tüüpi elamusest. Erinevalt TAK sõitudest, eeldatakse aga õhubussi puhul, et kõik reisijad tahavad oma maniküürikääride ja püksipannaldega bussijuhile kallale minna. Kui reisijal siiski õnnestub tõestada oma ohutus, siis lastakse ta lahti kaubanduskeskusesse, kus viimane peab viinalettide ning vorstiriiulite vahelt leidma oma peatuse. See bussisõit ise oleneb muidugi väga palju piletihinnast, kuid lihtsa inimesena, tähendab see mulle pea alati seda, et ajakirja lahtivoltimine võtab rohkem ruumi kui lennuliin seda ühele reisijale on eraldanud. Tihti tuleb piirduda ainult kaante lugemisega.

Nii on näiteks lennukis ilusad stjuardessid, kelle käest viisaka naeratuse eest saab vahel isegi kolm tasuta õlut. Jällegi mõnikord kõrval istuv ameeriklane peeretab ning hoides hinge kinni saab tunda magusat kahjurõõmu, vaadates esimese klassi reisijaid enda ees. Õndsas teadmatuses naudivad nad oma 10 sentimeetrit lisajalaruumi ning keskpärase hinnaklassiga vahuveini, kuid vargsi hiiliv kõhutuule bukett tuletab neile peatselt meelde, kui kasutu võib raha teatud olukordades olla.

Tulemas on kevad oma vihma, stressi ja vitamiinipuudusega. Tipikas, aita hoida elus Eesti õhuliiklust - mine puhkama! *Lugu on kirjutatud valmis paar kilomeetrit Euroopa kohal.

“VALGE VANGISTUS” E 1.04 / 20:00 / ruum VII-226 / pilet: 2€ 1940. aasta aprillis, kui Kolmas Reich Norrat okupeeris ning britid ja norralased neid takistada üritasid, tulistasid asustamata mägede kohal teineteist alla Saksa pommitaja ja Briti hävitaja. Ellujäänud meeskonnad olid karmide ilmastikuolude eest sunnitud kaitset otsima samast jahihütist. Konfrontatsioon kahe sõdiva riigi esindajate vahel hakkas aga järk-järgult üle kasvama ühiseks võitluseks päevakajalisema vastase, looduse vastu.

“ORATOORIUM VIRU HOTELLILE” E 8.04 / 20:00 / ruum VII-226 / pilet: 2€

1972. aastal ehitati Tallinnasse otse vanalinna kõrvale toona monstrumlik modernne ja hiigelmõõdus lukshotell “Viru”, millest sai peagi Tallinna legendaarseim ehitis. Siin filmis tuleb juttu kõigist neist kõlakatest: ärikad, prostituudid, kilekotid, varietee, Elizabeth Taylor, Soome ehitajad, KGB ja mullivann segunevad üheks müütide rägaks, mis on tänaseks kasvanud suuremaks kui see või ükski teine ehitis Tallinna linnas.

“METSIKU LÕUNAMAA ASUKAD” E 15.04 / 20:00 / ruum VII-226 / pilet: 2€ Maagiline, kaunis ja salapärane reis universumi servale, kus ootavad meid ees kartmatu Hushpuppy, metsikud koletised ning sõprus, armastus ja vaprus.

Apokalüptilise looduskatastroofi keskel peab kuueaastane kartmatu Hushpuppy leidma ema, keda ta ei ole kunagi näinud, ning päästma oma surmahaige isa.

Film pälvis 2012. aastal Sundance´i festivali peaauhinna.

“ARMASTUS” E 22.04 / 20:00 / ruum VII-226 / pilet: 2€ 2012. aasta kiidetuim film, Kuldse palmioksa võitnud ning viiele oscarile kandideerinud “Amour” – “Armastus” on tõepoolest oma pealkirja vääriline.

Michael Haneke’se linatoes uurib seda, mida tähendab armastus oma äärmuslikumas olukorras – hetkel, kui kõrvalolev inimene on füüsiliselt lagunemas ning oma elust lahkumas.

“HOLY MOTORS” E 29.04 / 20:00 / ruum VII-226 / pilet: 2€ Prantsuse režisööri Leos Carax radikaalselt sõlmes metafüüsiline fuuga, mille proteuslik kangelane kulgeb kuju muutes läbi inimolemise varjundite.

Päeva jooksul kehastab ta mitmesuguseid rolle: kerjusmutt, mõrtsukas ja selle kaksikust ohver, raju rokk-akordionistide orkestri juht, ultraviolettvalguses säravat tantsu esitav 3D-liikumise modell ja Merde (Sitt) – groteskne veidrik.

persoon

Andero Laur:

"Hea projektijuht on ettevõttes a alluvatele õpetajaks ja t siiski oma vastused täpsustada ja projekt ära kaitsta.

Kas õpingute vältel keskendusite rohkem õppetööle, tudengiaktivismile või leidsite hoopistükkis aega kooli kõrvalt ka tööl käia?

Mihhail Poolak Studioosuse reporter TTÜ Üliõpilasesindus mihhail.poolak@tipikas.ee

Täna tagasi vaadates leian, et oleks pidanud rohkem õppima. Praktikas aga üritasin esimesel kursusel teha oma firmat, mis oleks toonud MP3 mängijaid Eestisse ning nende edasimüügiga tegelenud. See tehing aga venis ja kui proovipartii kohale jõudis, olid nad juba tehnoloogiliste uuenduste taustal n-ö vanad. Pärast esimest kursust käisin ajateenistuses ja siis asusin juba osalise tööajaga Skanskas tööle. Sel hetkel olid ajad ka natuke teised, ehitusbuum oli täies hoos ja tööjõust oli igal pool suur puudus.

Teatavasti on Teie näol tegemist Tallinna Tehnikaülikooli vilistlasega. Kuidas kulges Teie koolitee ning kas on ka meeles eredaid või lõbusaid seiku, millest oleks soovi pajatada?

Oma esinemisega Võti Tulevikul avaldasite suurt muljet paljudele tudengitele. Mis teemadel vestlesite ning kas avaldaksite oma põhinišid, kuidas suutsite nii mõndagi tudengit motiveerida?

Kõige värskemalt on muidugi meeles 24 tundi Georg Kodi ukse taga istumist ja ootamist, et saaks puitkonstruktsioonide projekti kaitstud. Leidsin sealt endale uusi tuttavaid ja kuulsin muidu lõbusaid lugusid. Kuidagi see asi kujunes nii välja, et läksid 2 tundi enne konsultatsiooniaega kohale, aga juba oli järjekorras 3 tudengit ees.

Nende 3 inimese peale kulus hiljem 4 tundi ja kui minu kord tuli, siis oli konsultatsioon juba läbi ja kui kohe õigesti esimesele küsimusele ei vastanud oligi üritus läbi. No siis tuli järgmine kord uuesti minna. Nõnda päris mitu korda ja lõpuks kujuneski kokku 24 tundi ukse taga ootamist. Ilmselt oleks rohkemgi tunde kogunenud, kui ma oleks õppejõu esimese eitava vastuse peale ruumist lahkunud, kuid mul õnnestus

Seda on meeldiv teada, et mõni endas täiendavat motivatsiooni leidis. Üldiselt ma sellisesse värki ei usu, et lähed kuhugi motivatsioonikoolitusele ja tõepoolest saad sealt mingi kestva sisemise jõu. Rääkides antud esinemisest tahaksin loota, et puudutasin oma loenguga tudengite väärtushinnanguid ja seda, kuidas nad oma tulevikku meie ühiskonnas näevad. Tõeline ja kestev motivatsioon saab tulla ainult inimese enda seest, seda ei saa talle sisse panna.

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2013

Esinemises keskendusite projektijuhtimise temaatikale. Milline on projektijuht, keda austatakse, hinnatakse ning kellest hoitakse kümne küünega kinni?

Lühike vastus oleks, et ta on nagu keskmise suurusega ettevõtte juht ta on ettevõttes arvamusliider, oma valdkonna professionaal, alluvatele õpetajaks ja koolitajaks, tellijatele partneriks. Sa tunned ta siis ära, kui tema alluvusest kasvavad ettevõttes uued tegijad ja tellijad küsivad teda enda projekte juhtima.

Mis isikuomadusi peaksid projektijuhiks pürgijad arendama?

Täna ehitusteaduskonnas saavad tulevased projektijuhid väga head ehitustehnilised teadmised, kuid lisaks nendele on vaja noorel leida võimalusi kuidas arendada oskusi inimeste juhtimise, müügitöö, finantsi, läbirääkimiste jm alal. Aina kasvav ja kasvav tähtsus on oskusel koostada juriidilisi dokumente, neid lugeda, lisaks erinevate olukordade tagajärgi mõista, kui peaks osapoolte vahel tekkima vaidlused.

Kas projektijuhi töö on keeruline? Teatavasti on tegu inimesega, kelle vastutusampluaa on päris lai, (töö)ülesanded on vaja täita õigeaegselt, enda ülemus on pidevalt kukil, tellijad hingavad pidevalt selga. Kuidas antud pingega toime tulla?

Kuidas pingega toime tulla peaks küsima iga projektijuhi käest ilmselt, eks neil kõigil omad nipid ole. Kui töö keerulisusest rääkida, siis on igal suure vastutusega juhil oluline näha suurt pilti, osata eraldada oluline ebaolulisest. On olemas tegijaid, kes rabavad iga päev hilisõhtuni, aga ikka tulemust ei ole ja teised, kes lähevad kell 17.00 koju, suudavad teha palju silmapaistvamaid tulemusi. Projektijuht peab tagama, et ehitis valmib kokkulepitud eelarves, ajas ja kvaliteediga, samas kogu protsess peab olema läbi viidud korrektselt ja ohutult. Kusjuures tal

persoon

es arvamusliider, oma valdkonna professionaal, a tellijatele partneriks" on väga suured volitused ise otsustada kuidas tulemust saavutada ja kogu selles tegevuses on tema ülemus pigem nõuandja ja abistaja.

Mis vahendeid kasutate enesemotiveerimiseks ning millest ammutate energiat igapäevaelus? Õnneks ei pea ühtegi vahendit kasutama. Usun, et motivatsioon peab su enda seest tulema. Motivatsioonipuuduse korral tuleb ilmselt enda jaoks fundamentaalselt mõned asjad ümber mõelda. Kui sügaval sisimas on siht paigas, siis on ka motivatsioon iseenesest olemas. Aga igapäevaenergia jaoks on mul jällegi väga hea vahend olemas - kodus armastav abikaasa ja kaks väikest last, kes toovad naeratuse näole igal õhtul, ükskõik kui keeruline päev seljataga ka pole.

Töötate suurfirmas. Kas head töötajat on lihtne või raske leida?

Väga raske. Alles otsisime äriarenduse valdkonda kvaliteedijuhti. Meie seatud tingimused olid päris kõrged, kuid siiski saime palju sooviavaldusi.

Samas peab tõdema, et seda õiget leida ja temaga kokkuleppele saada on väga keeruline. Tööjõupuudus tipptegijate osas on väga suur.

Millega tegelete veel töö kõrvalt?

Tüüpilistel õhtutel õpin vene keelt (soovitan seda teha juba varem), veedan õhtuti aega perega (sooviksin ise seda rohkem teha) ja vahel saab sõpradega lõbusalt aega veedetud. Umbes kuuel korral aastas olen Kaitseliidu õppustel, kus meil lapsepõlve sõprade ja sõjaväekaaslastega on oma luurerühm ja saab nostalgitsetud. Mõni aasta tagasi sai ka jahiluba tehtud, aga kahjuks viimasel ajal väga tihti metsa ei ole jõudnud.

Mida soovitate praegustele tudengitele, kes soovivad tulevikus „kõrgelt lennata“?

Tehke seda, mis parasjagu käsil maksimaalselt hästi (olgu selleks õppimine, tudengiorganisatsioonid, raamatumüük USA-s või sport). Soov olla parim kinnistub, te omandate selle oskuse ja kannate seda kaasas terve elu. Kui tööle lähete, olge julged märkama ja küsima miks. Tihti tehakse asju sellepärast, et nii on alati olnud, aga noorte inimeste pluss on see, et nad suudavad asja värske pilguga vaadata. Ärge kartke oma arvamust ja mõtteid välja öelda. Kui teid ei kuulata, siis ei ole viga teis, vaid kuulajas.

ANDERO LAUR Haridus: TTÜ, MSc Tööstus ja tsiviilehitus: Ehitusmajandus ja –juhtimine.

Töö: Äriarenduse juht, Skanska AS Hobid: Kaitseliit, jahipidamine, lumelaud ja natuke kõike muud.

Oletame, et Teile kandideerib tööle kaks tudengit, üks on keskendunud põhiliselt koolitööle ning tegemist on tubli õppuriga, kuid teise puhul on tegemist tudengiaktivistiga, kellel on ülihead suhtlemis-ja koostööoskused, kuid hinded on keskpärased. Kellele panustate?

Usun, et parimaid tulemusi saab parimate inimestega. Kas sellist tudengit ei ole pakkuda, kellel on väga head hinded, suhtlemise- ja koostööoskused?

APRILL 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

meie üLiKooL

STuDENT CAP CErEMONY – A FrESHMAN CELEbrATION DAY

Greta Elva Head of Event Management TUT Student Union greta.elva@tipikas.ee

“Look to your left and now look to your right. This is not the time or the place, where I tell you that some of the people, who are sitting beside you, will not be seen in the next semester.

Just the opposite. These are the people, whom you want to be in contact with.

The most hard-working, gifted and successful ones from every faculty.

I was also amongst you a few years ago, recieving my student cap from the Rector and maybe, just maybe someone from this audience will be giving the very same speech here in the near future.” (a fragment from the TUT Student Union chairman, Stanislav Štõkov´s speech) For years, the Student Union of TUT and the Rector of Tallinn University of Technology Andres Keevallik have recognized 100 best starters, whose average grade is impressively high already during the first semester. Same goes for this year, however, this time it is conducted on the basis of a new statute, which determines that those ten freshmen from each faculty and five freshmen from each college, who have completed the full-load study requirement with the highest average grade, receive a student cap with an emblem on it and signed by the Rector. The grey colour of the student cap symbolizes the steely toughness and tenacity in knowledge acquisition of our student body. White is the colour for peace, progress, and high morale.

Cherry read expresses joy of life, thirst for action, and glowing.

During the academic year of 2012/2013, the student cap was awarded to 103 best starters with two people sharing the same place in three faculties.

This year’s best starters by faculties are: Faculty of Civil Engineering 1. Andres Aava 2. Jana Krivorukova 3. Kadi-Liis Minn 4. Karl-Villem Võsa 5. Kerdo Koppel 6. Kristina Smirnova 7. Marcus Joller

10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2013

8. Maret Heidelberg 9. Robin Mäe 10. Triin Adamson Faculty of Power Engineering 1. Aivar Koodi 2. Aleksandr Kuzmin 3. Arseni Borodin 4. Ats Kukk 5. Gunnar Kotkas 6. Maksim Juura 7. Mihkel Laan 8. Oliver Pappel 9. Risto Rusin 10. Siim Pille 11. Tanel Veske Faculty of Information Technology 1. Caroliina Laantee 2. Diana Klettenberg 3. Kadri Raag 4. Karmo Kuurberg 5. Kaspar Kask 6. Katre Metsavahi 7. Marina Nekrassova 8. Riho Kadaja 9. Sarah Marion Mikk 10. Sergei Tsimbalist Faculty of Chemical and Materials Technology 1. Betti Nigul 2. Jako Siim Eensalu 3. Julia Vetik 4. Kadri Toomast 5. Kelly Laane 6. Kerttu Pakkonen 7. Priit Tikker 8. Sten Sang 9. Triinu Kapp 10. Triinu Leif Tallinn School of Economics and Business Administration 1. Anette Järve 2. Anita Antikainen 3. Eliisabet Hollman 4. Erika Värimäe 5. Janely Põllumägi 6. Janne Aleksanteri Hakala 7. Kristina Tšaikna 8. Laura Maasik 9. Marelle Ellen 10. Olga Pliškina Faculty of Science 1. Aleksei Gvozdev 2. Anastassia Fedtšenko 3. Ann Lakspere 4. Anu Hark 5. Fidan Nadžafova 6. Kristiina Janko 7. Laura Vitsut 8. Mariliis Jaago 9. Marten Pärg 10. Vladlena Šipoša

Faculty of Mechanical Engineering 1. Alo Kuslap 2. Andre Tammik 3. Anu Koppel 4. Egert Paadimeister 5. Erko Pettai 6. Karl Laasik 7. Karolin Rõõm 8. Kristjan Jansons 9. Martin Ploom 10. Ott Eerik Pärtel 11. Siim Suviste Faculty of Social Sciences 1. Elis Merila 2. Julia Kozik 3. Nikita Lumijõe 4. Piia Pauliina Kuoksa 5. Piret Klooren 6. Piret Ploom 7. Tatsiana Khamichonak 8. Toomas Laigu 9. Triinu Tapver 10. Tua Katarina Jaatela Kuressaare College 1. Anette Peit 2. Anni-Regina Tammsalu 3. Kristel-Riin Rätsep 4. Kristiina Mere 5. Liisbet Rosenthal 6. Veiko Pavlitšenko Tallinn College 1. Anne Lember 2. Eva Ojavee 3. Getter Klaas 4. Jekaterina Jetskalo 5. Kaitel Männikust Tartu College 1. Epp Ainelo 2. Britt Vaino 3. Keit Prants 4. Sander Ots 5. Viktoria Koppel Virumaa College 1. Aleksandr Gritsay 2. Anna Dmitrijeva 3. Konstantin Volkov 4. Olga Pentinen 5. Taissia Kurova

Congratulations to all of the student cap receivers!

The event was supported by:

1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse stipendium TTÜ üliõpilastele on loodud aitamaks kaasa üliõpilaste omaalgatusele ja õpimotivatsioonile Tallinna Tehnikaülikoolis ning tagamaks kvaliteetset hariduse omandamist.

TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS STIPENDIUMIKONKURSS Iga stipendiumi suurus on 320€.

Stipendium jagatakse kuni kolmele stipendiaadile järgmiste põhikriteeriumite alusel: Aktiivne üliõpilaselus osalemine, silmapaistvate sporditulemuste saavutamine või silmapaistvus kultuurilises tegevuses; Positiivselt arvestatakse ka üliõpilase silmapaistvat tegevust TTÜ arenguks, avarat silmaringi, õpiedukust ja häid isikuomadusi.

Stipendiumile kandideerija peab olema läbinud bakalaureuse õppeastme esimese semestri.

Stipendiumile kandideerimiseks esita: vormikohane isiklik avaldus curriculum vitae õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist) essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?" või "Akadeemiline haridus versus reaalne elu"

Dokumendid saata digitaalselt allkirjastatult aadressile stipendium@tipikas.ee

TAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ON 16.APRILL 2013 KELL 16.00

Täiendav info: Kätlin Reisberg Stipendiumikonkursi projektijuht TTÜ Üliõpilasesindus (+372) 50 19 742 katlin.reisberg@tipikas.ee

meie ülikool

Kuidas ma TTÜ-üliõpilaskoonna esindussse kandideerisin

Taavi Simson Studioosuse reporter TTÜ Üliõplasesindus taavi.simson@gmail.com Kallis lugeja, kui sa praegu aknast välja vaatad, avastad, et käes on aprill. Kevadsoe päike paitab palet ning kuulda on linnulaulu. Ajal, mil sa seda artiklit loed, on Üliõpilaskonna esinduskogu valimised juba ühel pool ning tulemused on teada. Praegu, artiklit kirjutades, on valimised veel täies hoos. Sõltumata sellest, kas ma osutun valituks või mitte, otsustasin kirja panna oma kogemused ja tegemised valimiste perioodist.

Otsus kandideerida saabus üsna varsti pärast seda, kui sai teatavaks kandideerimisperiood. Sel aastal toimus kandideerimine 4.02 kuni 25.02. Kandideerimiseks ei tulnud teha midagi muud kui kirjutada avaldus ja motivatsioonikiri ning saata need valimiskomisjonile. Tundub lihtne, jah? Lihtsusest on asi siiski väga kaugel. Arvan, et motivatsioonikirja kirjutamine on üks kandideerimise kõige raskemaid ülesandeid. Motivatsioonikiri võtab lühidalt kokku selle, kes sa oled, mida sa teed ning miks just sina peaksid saama esinduskogusse. Kuna kiri ise on elutu

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2013

ja tekkivatele küsimustele vastata ei suuda, tuleb kaaluda igat sõna, mida sa motivatsioonikirja kirjutad. Hea motivatsioonikiri äratab sinu vastu huvi, annab sinust hea lühiülevaate ning ei tekita suuri küsimusi. Tagasiside põhjal sõpradelt julgeksin väita, et vähemasti motivatsioonikirja kirjutamise raske ülesandega tulin ma kenasti toime.

Kandideerimisele järgnes pildistamine. Pildistamine toimus selleks, et saada fotosid, mis lisatakse motivatsioonikirjadele. Kandidaatide pildistamine toimus 21. ja 28. veebruaril.

Pildistamisel sain ma nende valimiste esimese suurema üllatuse osaliseks.

Nimelt sain ma teada, kui palju on mul teaduskonnas vastaskandidaate - neid oli tervelt 10. Nii suurt konkurentsi ei oleks ma osanud ka unes ette näha.

Kusjuures mitmed kandidaatidest lisandusid kandideerimisperioodi viimastel päevadel. Siit moraal: hopp öeldakse siis, kui on üle hüpatud ehk et väikese konkurentsiga arvesta alles siis, kui kandideerimisperiood on kindlalt läbi.

26.02 - 10.03 oli vähemalt ametlikult valimiskampaania periood. Mina sel ajal otseselt enda reklaamimisega ei tegelenud. Pigem oli plaan enda olemasolu meelde tuletada siis, kui toimub aktiivne hääletusperiood. Seda seetõttu, et sarnaselt kuldkaladega kipub Eesti keskmisel valijal olema lühike mälu. Sellele vaatamata tegelesin asjaga vaikselt ka antud perioodil. Ni-

melt vihjasin inimestele, et tulemas on esinduskogu valimised ning soovitasin näidata aktiivsust ja valima minna.

Viimane etapp kandideerimisel oli valimisdebatt, mis toimus 13. märtsil Tudengimajas. Debati vältel pidid kandidaadid, kes kohale tulid, vastama küsimustele, mis olid esitatud moderaatori ja publiku poolt. Küsimusi oli nii tõsiseid kui ka huumoriga. Üks tõsisema poole küsimusi oli näiteks see, millistele teemadele plaanib kandidaat keskenduda esinduskogusse pääsemisel. Huumoriga küsimustest võiks välja tuua viimase küsimuse, milleks oli: “Kui rektor oleks Chuck Norris, siis kuidas sa tema poole pöörduksid?”

Neile, kel ei õnnestunud debatti oma silmaga näha, teadmiseks, et minu vastus antud küsimusele oli järgmine: “Küsiksin, kuidas kube kärab ja loodaksin, et pääsen eluga.” Sündmused “võttis purki” kohal olnud Tipikas TV. Paarilt kandidaadilt võeti ka intervjuu, sealhulgas minult. Kui tekkis huvi seda kõike oma silmaga näha, ei tule teha muud, kui avada arvuti, minna Tipikas TV kodulehele ning otsida üles antud päeva sündmusi kajastavad reportaažid. Kahju on vaid sellest, et mõned kandidaadid debatist osa ei võtnud. Valimisdebatt on üks paremaid võimalusi, kuidas oma valijatele silma jääda.

Antud ridu kirjutades ootan pingsalt valimistulemusi. Loodetavasti on fortuuna mulle armuline!

meie ülikool

TTÜ Tudengimaja toob letile lastekaubad Kadriann Tamm Ürituse „Lasteasjade Turg“ korraldaja TTÜ Keemia ja materjalitehnoloogia teaduskond, doktorant Anorgaaniliste materjalide teaduslaboratoorium, insener Aprillikuu teisel pühapäeval, 14. aprillil toimub järjekordne heategevuslik „Lasteasjade Turg“. Eesmärk on kokku kutsuda inimesi, kes soovivad kaubelda lastega seotud asjadega: riided, jalanõud, mänguasjad jne. Kuna tegemist on heategevusliku üritusega, on kohal ka Unicef, Naerata Ometi MTÜ ja Help.ee. Ürituse eesmärk seisneb selles, et vanemad, kellel on kodus seisma või väikeseks jäänud ilusaid riideid, mänguasju ning muid lastetarbeid, saaksid tulla neid turule müüma ning seeläbi lasta oma vanadel asjadel uut elu elama hakata. Interneti teel tehtav müügitöö pole alati väga tõhus, pealegi tahetakse ju ikka kaupa enne ostmist ka katsuda.

Eraldi omaette grupi moodustavad ka uute toodete esindajad, kellel on võimalus oma kaupa tutvustada ja müüa.

Müük on ainult üks osa üritusest.

Teine ning kindlasti mitte vähemtähtis osa seisneb selles, et kõigil inimestel on võimalik teha heategu ning anda oma panus abivajajate toetamiseks.

„Lasteasjade Turg“ teeb koostööd Unicef-iga. Osavõtjad saavad annetada riideid, jalanõusid, mänguasju ja muid tarbeesemeid lastekodudesse üle kogu Eesti. Lisaks turukülastusele pakub üritus seega võimalust anda oma panus heategevusse. Annetamiseks on „Lasteasjade Turul“ eraldi Unicef-i annetusala, kus erineva jaotussüsteemi järgi on liigitatud vastavad kogumiskotid. Kutsume kõiki Turule Unicef-i annetusalas olevatesse kottidesse asju tooma!

Kohal on ka Naerata Ometi MTÜ, mille eesmärgiks on vahendada abi ühiskonna nõrgematele. Nende tegevus on suunatud peamiselt puudust kannatavate perede ja erivajadustega laste abistamisele. Naerata Ometi MTÜ eestvedajaks on Help.ee, mis on ühendab heategevuslikke projekte, viib kokku abivalmis inimesed ja abivajajad. On palju inimesi ning organisatsioone, kes on käivitanud heategevusprojekte, kuid kel pole raha või oskuste puudumise tõttu võimalik end ühiskonnale teadvustada. Nende erilises fookuses on lapsed, loomad ja keskkond.

Lisaks emadele-isadele ja heategevuslikele organisatsioonidele on turule oodatud ka kõik firmad, kes võivad tulla ennast tutvustama ja oma toodangut

müüma ning annetama.

Muidugi on mõeldud ka kõige pisemate tegevuse peale - kohale on kutsutud Jänku Juss, kes lastega mängib ja lõbustab. Loovustoas on võimalik ka meisterdada ja mängida. Lisaks loositakse välja auhindu. Kohapeal on avatud kohvik, kus lõbusaid suupisteid, kooke ja küpsetisi pakub MaiasMinni. „Lasteasjade Turu“ meeskonnaks on aktiivsed naised, kellel kõigil on väikesed lapsed ja tänu sellele teavad nad väga hästi, kui palju riideid ja asju jääb laste kasvades üle. Peale igapäevase töö ja kasvatustöö on nad seotud ka lasteriiete firmade AtivoEesti Lasteriided ja Preilipood OÜ arendamisega ning MaiasMinni näol maitsvate toitude meisterdamisega laste sünnipäevadeks.

Seekordne „Lasteasjade Turg“ leiab aset Tallinnas TTÜ Tudengimajas ning on avatud kell 10.00-15.00. Rohkem infot turu toimumise kohta leiab koduleheküljelt: lasteriieteturg.weebly.com/ või Facebook-ist: www.facebook.com/ lasteasjadeturg.

Kui tunnete huvi ja soovite tulla turule müüma, siis võtke ühendust kodulehe, Facebook-i või e-maili: lasteriieteturg@gmail.com kaudu!

TUdengiveeb Heiki Beres TTÜ karjääri- ja nõustamistalitus TUDENGIVEEB Koostöös teiste kõrgkoolidega oleme Sinu jaoks avanud uue infoportaali Tudengiveeb, kus on tipikatele kättesaadavad mitmed kõrgkoolis õppimise nipid ja abistavad artiklid ning töö- ja praktikapakkumised.

Artiklid Tudengiveebist leiad artiklid erinevatel Sulle olulistel teemadel: õppekorraldus, erialavalik, õppimisoskused, eksamite sooritamine, tervis, stress,

karjääriplaneerimine, tööturule sisenemine ja palju muudki.

Praktika- ja tööpakkumised Tudengiveebist leiad just tudengitele ja vilistlastele suunatud töö- ja praktikapakkumisi, mis on üles laetud ettevõtete ja eraisikute poolt. Lisaks saad Tudengiveebi üles riputada oma CV ja näidata end kui aktiivset tudengit ning head ja potentsiaalset kandidaati erinevatele ametikohtadele. CV üleslaadimiseks ja pakkumiste vaatamiseks pead end registreerima ning sisse logima.

TTÜ karjääriveeb Endiselt on avatud TTÜ karjääriveeb

www.ttu.ee/career, kest leiad info karjääriseminaride, karjäärinõustamise, karjääritestide, psühholoogi, tuutorite, jpm huvitava kohta. Karjääriveebis saad liituda TTÜ oma karjäärilistiga ja leppida kokku nõustamise aja.

Kokkuvõtteks Oleme kindlad, et leiad endale Tudengiveebist ja TTÜ karjääriveebist asjalikke nõuandeid ülikoolis õppimiseks ning sobivaid töö- või praktikapakkumisi.

Leiad meid aadressilt www.tudengiveeb.ee ja www.ttu.ee/career.

Tule ise ja kutsu sõber ka!

APRILL 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

Aprill 2013 Foto: Marko Viilberg

tUDeNg tegUtseB

VEELEKKESENSOr

– TUVASTAB VEELEKKE SINU KODUS!

Helen Tiitma EWG-TECH OÜ äriarendusjuht

E

WG-TECH OÜ saamislugu ei erinegi nii väga mõne teise start-up`i loost: üks ettevõtte asutaja püüdis välja mõelda, kuidas pääseda suurematest probleemidest, kui tema korteris peaks tekkima katkiste torude tõttu veeuputus.

Olles ise tehnilise taustaga ja kuna ka üks tema hobidest on kõikvõimalike elektroonikavidinate valmistamine, tegi ta valmis seadme prototüübi makettplaadil. Lahenduse idee oli lihtne seade, mis tuvastaks minimaalsemagi vee korteri põrandal ja sulgeks kiirelt juurdevoolava vee. Pärast maketi valmimist sai nii mõnelegi start up`ile tehnoloogilise poole pealt nõu antud, kuni satuti kokku tiimiga, kes üritas hetkel heategevuseks mõeldud tarkvara luua.

Kuna veeõnnetusest tingitud kahjude teema tundus kahele tiimiliikmele huvitav, hakkaski tekkima koostöö.

Juhtumisi olid kaks uut tiimiliiget Tallinna Tehnikaülikooli majandusharidusega neiud, mis eristab kõnealust start-up`i paljudest teisest tehnoloogiat arendavatest ettevõtetest.

Tiimi üks asutajatest ja tehniline juht, Mairo Leier, on Tallinna Tehnikaülikooli arvutisüsteemide eriala doktorant ja sensorlahendustega tuttav mitmeid aastaid. Varasem kogemus on tal ka mehaanika alal Tallinna Tehnikakõrgkooli masinaehituseriala lõpetamisest ning informaatika alal Tallinna Tehnikaülikooli informaatika eriala lõpetamisest. Elektroonika on olnud tema hobiks 10-aastasest peale ning sensorlahendustega on ta tuttav alates 2010. aastast, kui tema magistritööks oli inimese meditsiiniandmeid edastava lahenduse disain ja prototüübi valmistamine. Äriarenduse eest vastutab tiimis Helen Tiitma, kes on kõrghariduse omandanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis logistika erialal ning 2011. aastal alustas õpinguid Tallinna Tehnikaülikooli magistrantuuris juhtimise ja turunduse erialal. Alates aastast 2009 on Helen omandanud kogemusi projektijuhtimise alal, osaledes mitmete suurte konverentside korraldamisel.

Enne loo jätkamist vajab kindlasti täpsustamist, kust on tulnud ettevõttele taoline nimi. Kuna tegeletakse veelekete tuvastamisega, viitab lühend „EWG“ 16 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2013

VEELEKKE SENSOR RUUTER:

SENSOR:

Paigaldatakse korterisse.

Tuvastab veelekke ja saadab signaali ruuterile.

inglisekeelsele väljendile Electronic Water Guard ning „TECH“ nime lõpus inglise keelsele sõnale technology. On laekunud palju küsimusi, et miks nimi nii keeruline on, kuid vastuse sellele võib leida eesti vanarahvatarkusest: laida meest, mitte mehe mütsi.  EWG-TECH OÜ arendab veelekete tuvastamissüsteemi, mida on võimalik paigaldada nii kortermajadesse kui ka ärikinnisvara hoonetesse. Süsteem on integreeritav ka erinevate automaatikasüsteemidega, mis võimaldab teha koostööd ettevõtetega, kes pakuvad terviklahendusi hoonetesse, kus soovitakse jälgida näiteks kütet, ventilatsiooni, valgustust, turvaseadmeid jmt.

Huvi toote vastu on üles näidanud ka kindlustusettevõtted, kellega on käsil läbirääkimised võimaliku koostöö osas. Tänaseks päevaks on seadet arendatud 9 kuud ning tehtud on ka esimesed installatsioonid: jaanuari lõpus Päästeameti Logistikakeskusesse Kosel ning veebruari alguses ühe eraisiku korterisse. Alates 2012. aasta oktoobrist on EWG-TECH ka Tehnopol Startup Inkubaatori liige, kus tegeletakse intensiivselt ärimudeli edasiarendamisega kogenud coach-ide juhendamise all.

Suurt rolli ettevõtte arengu soodustamises mängis Startup Garage kiirendiprojekt nimega Summer of Startups, kus 2012. aasta suvel osaleti ning kus õnnestus saada programmi lõpuks auhinnaline 3. koht. Lisaks intensiivsele koolitusprogrammile, saadi projekti kaudu ka esimene rahastus prototüübi väljatöötamiseks, mis alustava ettevõt-

Paigaldatakse trepikotta.

Saadab veelekke korral SMSi korteriomanikule ja korteriühistu esindajale.

te puhul, eriti rääkides riistvara ettevõtetest, on kriitilise tähtsusega. Eesmärk nimetatud programmis osalemisest oli algselt soov saada rahastust ning töötada terve suve intensiivselt projekti nimel.

Võib õelda, et eesmärk ei saanud mitte ainult täidetud, vaid lausa ületatud, sest taolist töömahtu, mille jõudsime suve lõpuks ära teha, ei oleks osanud uneski ette näha.

Summer of Startups projekti kaasatud mentorite, erinevate koolituste, töötubade ning ürituste väärtus ettevõttele on olnud asendamatu. Pidev eesmärkide seadmine, ülevaatamine ning korrigeerimine tõi kaasa endaga veel suurema entusiasmi lahenduse edasiarendamiseks. Loomulikult ei saa mainimata jätta, et lisaks kogu väärtuslikule teadmistepagasile, pole ju midagi ägedamat, kui veeta suvi haritud inimeste seltskonnas ning saada väärtuslikud kontaktid kogu eluks.

Ettevõtte on 9 kuu jooksul läbi töötanud tohutul hulgal materjali, kuidas oma tootega teistest paremini eristuda, milline on sobivaim ärimudel, millisele turusegmendile läheneda esimesena. See on viinud firma faasi, kus töötatakse muudetud lahenduse kallal, mis on lõppkliendile odavam, aga täidab siiski oma põhieesmärki. Samuti tehakse koostööd erinevate alustavate ettevõtetega, et luua paremini ühildatud lahendused, jõuda tootega ka teistele turgudele ja toetada üksteise arengut. Hetkel otsitakse tiimi uusi liikmeid, kes tunnevad huvi riistava arendamise vastu ning tahavad olla osa Eesti start-up kultuurist.

Leia meid üles ka Internetist www.ewgtech.com ning Facebook-ist!

arvamUs

MIKS MA VÄLjA LANgESIN: Liisi Kerik Tallinna Ülikool

K

äes on teine semester ja miski, mida võib nimetada kevade esimeseks päevaks.

Võtan kindad käest. Astun mõnuga lompi. Ja veel ühte. Mõtlen just aset leidnud filosoofilisele vestlusele ning mul hakkab piinlik. Ma pean end käsile võtma, suhtuma õppetöösse nagu täiskasvanud inimene. Mitte, et mu suhtumisel oleks varem midagi viga olnud - pühendasin õppimisele kogu vaba aja. Ma üritasin, aga asju tehtud ei saanud.

See artikkel tuli nürilt aus ja mürgine.

Järgnev ei ole kuidagi mõeldud kriitikana kõigi ja kõige pihta. Loomulikult oli TTÜ-l ka häid külgi. Olen tänulik õppejõududele, kes tegid loengud huvitavaks ning ilmutasid kannatust, kui vahetunnis õpikuga nende juurde tulin, mõne asja peale õnnetu kassipoja nägu tegin ja selgitusi küsisin.

Esimene semester. Avastasin, et ülikool on nagu must auk, mis jäägitult endasse neelab, kuid mul ei olnud selle vastu midagi - olin uue olukorra suhtes uudishimulik. Osad tunnid, põhiliselt sissejuhatavate humanitaarainete loengud, kus õppejõud materjali lihtsalt monotoonselt ette loeb, on meeletult igavad, kuid mitte palju hullemad kui gümnaasiumis. Hiljem sain aru, et algusesse on lükatud kõik lihtne. See vähendab väljalangevust. Ka esimene erialane aine oli petlikult lõbus – tähtaegadeta kodutööd, mille kõrvale ei käinud kolm lehekülge detailseid nõudeid, milline lahendus täpselt olema peab.

E

simesel semestril oli põhiküsimuseks, kas olen loll nagu lauajalg või siiski õppimisvõimeline. Võtkem näiteks matemaatilise analüüsi, kõigi rebaste hirmu ja hukatuse, ühtlasi ka ühe mu lemmikainetest, mida andis suurepärane õppejõud. Lahkan just seda, et keegi ei arvaks, et tudeng kritiseerib vaid asju, mille mõtet ta ei näe või mis talle vastukarva on. Analüüs sobib üldistamiseks väga hästi, sest tegu ei ole ainsa ainega, mis paljude tudengite jaoks mõtet ei oma. Mujal on olukord sageli samasugune või (kui lisame mitteabivalmi õppejõu ja kehvasti organiseeritud praktikumid) palju halvem.

18 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2013

September. Sean end sisse esipingis. Tüütan õppejõudu küsimustega. Funktsioonid, epsilonid ja deltad, piirväärtused... Loengud on huvitavad ja humoorikad. See aine on täiega lahe!

Oktoober. Loen süstemaatiliselt õpikut, konspekteerin definitsioone ja tõestusi. Püüan vähem omaloomingut teha.

November. Õpin. Teadmistes on kusagil hiireaugud, sest kohati võin tundide viisi õpikut lugeda, kuid kohale ei jõua. Õppejõud on abivalmis, kuid kiirustab.

Seega tuleb rohkem õppida kodus. Ja ka tuupima hakata, sest tööd tuleb tehtud saada ja kõigesse süveneda ei jõua.

Mu magamamineku kellaaeg hakkab tasapisi häirima. Kella ühest liigub see kahe-kolme kanti. Siis lõpuks neli, viis.

Alguses oleks paar nädalat nagu kogu aeg energiajoogi peal – täielik eufooria. Kahjuks ei jätku seda kauaks. Mingil hetkel ei suuda enam õhtul õpikut avada. Vaatan sellele otsa kella viieni hommikul. Lõpuks teen lahti. Enam ei saa midagi aru. Ei mäleta, kuidas magama jäin, kuid kell kuus ärkan näoli õpikus, pabereid ja pastakaid täis voodis. Unes nägin integraale ja see ei olnud kena.

Detsember. Kadestan hea mäluga tüüpe. Olen loll nagu lauajalg. Käin kogu aeg järeltöid tegemas. Õpin, ei oska, viskan paberi ära ja lähen minema.

Ma ei puuduta enam elu sees vabatahtlikult matemaatikat, sest olen andetu käpard. Tean, et matemaatika on ilus, kuid enam mitte minu jaoks, sest ma ei oska loogilisi ideid kreeka tähtede ja arusaamatute sümbolite rägastikust välja lugeda.

Veebruar. Sean end sisse esipingis.

Närin pastakat. Olen uudishimulik.

Nüüd siis mitme muutuja funktsioonid? Analüüs II ei ole jah kohustuslik, mis siis?

Kõik rebased teevad mingi hetk suured silmad materjali koguste peale.

Laskusin sõpradega tulistesse vaidlustesse teemal, et pooliku arusaamisega pähetuubitud faktikogum ei ole haridus, vaid mõttetu enesepiinamine.

Mida rohkem, seda parem? Alguses võtsin selle filosoofia südamest omaks.

TÕSILUGU

Tahtsin uusi asju õppida, sest gümnaasiumis ei pakkunud enamik aineid piisavalt pinget. Varsti täheldasin aga, et rohkem materjali tähendab teatud piirist alates väiksemat õppimist, sest kiirustades ei saa süveneda.

Kuidas takistada tudengeid aine vastu huvi tundmast? Õppejõud võib küll seletada ja isegi nalja visata, aga süsteemil on salarelv. Loengu tempo. Õppimisnaudingu probleem laheneb, kui on kõrvaldatud ohtlik nähtus nimega arusaamine. Huvi ja arusaamine – kui need kaks häirivat elementi puuduvad, siis on välistatud ebameeldiv olukord, et üliõpilane hakkab, jumal hoidku, initsiatiivi ilmutama, õpiku abita midagi ise leiutama või loengus aktiivselt osalema.

O

n aga visasid juhtumeid.

Nad püüavad järjekindlalt asju selgeks saada. Lubamatu. Et ei tekiks mingit omaloomingut ja soovi süvitsi minna, on vajalik surve, näiteks teadmiste kontrollid. Tudeng peab kiirustama, sest stress ja unepuudus on parimad vahendid õppeprotsessi seiskamiseks.

Samuti tuleb kasuks see, kui töö võimaldab tuupimist, mitte ei eelda loomingulist lähenemist. Tuima tuupimise suurim vaenlane on aga intuitsioon. „Õnneks“ on intuitsioon reaalainetes alatähtsustatud. Formaalne esitus, näidete vältimine ja teooria rõhutamine tagavad, et õppimine ei toimuks loomulikul moel, näidetelt üldistades.

Uuri Morris Kline’i raamatuid ning võib-olla vaatad uue pilguga sellele, miks sa programmeerimist, füüsikat või matemaatikat ei oska.

Mingil põhjusel kaldutakse arvama, kui tudeng midagi tegemata jätab, juhtub see laiskusest, halvast ajakasutusest ja edasilükkamisest. Samas, kui A-st järeldub B, ei pea aga B-st veel tingimata järelduma A. Kui oled midagi õppinud, oled selle nimel tõenäoliselt vaeva näinud. Kui oled millegi nimel vaeva näinud, ei tähenda see veel, et oled targem.

Kuidas on võimalik palju õppida ja siiski mitte aru saada? Loeb see, kuidas sa midagi teed. Kui tuubid seda, mida peaks mõistma, kui kasutad oma õppimisstiili või tasemega sobimatuid materjale, kui oled sunnitud kiirus-

arvamUs tama, lepid poolikute arusaamistega.

Võib-olla üritasid alguses, aga tempo oli liiga kiire ja ei suutnud sammu pidada ning nüüd on aine muutunud arusaamatuks ufopornoks. Tulid teised kodutööd vahele ja lihtsalt ei jõudnud või hoolitsesid solvavad märkused esimeses tunnis selle eest, et aine suhtes psühholoogiline tõrge tekiks.

See on nii armas, kui sinuga riieldakse, sest sa ei oska kasutada mõõteriista, mida eales varem käes hoidnud ei ole või kui sind vaadatakse nagu idiooti, sest sa ei oska küsimusele vastata. Ei tohiks luua teadmiste omandamisele nii otseselt vaenulikku keskkonda, lihtsalt ei tohiks!

Kas on vaja öelda, kuidas ma vihastasin, kui sain semester hiljem teada, et eemaletõukavad arvutused, mida laboriaruannete jaoks vaja oli, ei ole suvalised, vaid seal on oma loogika, mida keegi meile ei seletanud? Ma ei naudi andmete valemisse toppimist, kuid võin seda teha, kui mõistan, millega on tegu. Kui ei mõista, ootan kõrvalist abi või võltsin arvutuskäigu ja keskendun tulemuse söödavaks vormistamisele. Õige arv numbreid pärast koma on tähtsam kui see, kas sain aru, mida üldse leidsin. Loomulikult ei ole laborgi avastusretk paeluvasse füüsikalisesse maailma, kus sa tunned end nagu Newton, kellele õun pähe kukkus. (Jah, oma naiivsuses olin just seda eeldanud.) Süsteem tagab, et avastuse ebakindlusest ja võlust pole jälgegi.

Loed juhendi läbi - tulemus on ette antud. Sa ei pea hüpoteesi püstitama.

Eksimisruumi ei ole. Lihtsalt - jõua, õige, tulemuseni.

I

nformaatikute õppekava on eraldi teema. Nad on ametlikult ja plaanipäraselt mõistetud korduvalt ämbrisse astuma. Erialaste ainete praktikumid on ülerahvastatud, kehvasti organiseeritud ja kiirustavad, mille tulemusel ei ole neist kuigi palju kasu. Usun, et ei liialda, kui ütlen, et seal ei õpita. Lisaks see kurikuulus jõnks õppimiskõveras. Java, HTML, CSS, Javascript, Python ja PHP ühe semestriga on tõesti tore, kui esimesel aastal oli kokku vaid kaks uut keelt. Ei tasu mu argumente maha kanda ka ettekäändel, et valisin vale eriala. Mulle vist meeldib programmeerimine, kuid kasutud praktikumid ja kodutööd ei aidanud sellele kaasa. Ma ei saa aru, miks peavad kõik ühesugust ülesannet tegema. Loomingulisus tuleb tappa?

Kuidas siis programmeerimisained sooritatakse? Kes ei oska õppida – ja

neid on palju – kukuvad läbi või esitavad võõraid koode. Kahju, et õppejõud koodiplagiaadi ulatust ei tea – muidu revideeritaks ehk metoodikat. Siiralt kahju, et keegi pole teinud statistikat, kui suur osa teise kursuse tudengitest ei oska isegi ühte triviaalset sorteerimisalgoritmi kirjutada.

Keda haridusfilosoofia huvitab – otsige Internetist üles selline tekst, nagu Lockhart’s Lament. Paul Lockhart´il on igavuse, arusaamatuse, konveiermeetodi ja tuupimise teemadel palju rohkem öelda kui mul. Hoiatan – antud essee võib ‘õppimismotivatsioonile’ lõpliku hoobi anda ja sütitada tegeliku huvi. Mind innustas see mitte alla andma ning tuletas meelde, et kontrolltööst läbisaamine ja haridus on erinevad asjad.

R

äägitakse, et ülikoolis tuleb ise õppida. Vastutus, distsipliin, motivatsioon... Vabandused. Mis on õppejõu roll?

Materjal ette lugeda? Selleks on raamatukogu. Õppejõud peaks suunama, seletama, tudengite uudishimu äratama, küsimustele vastama. Kas see, et tudengil on soov teadmisi omandada, tähendab, et võib seletused otse materjalist maha lugeda midagi uut lisamata ja ikka tunnis kohal käimist nõuda?

Küsimustele mitte reageerida? Materjalist läbi tormata tempoga, mis on jõukohane ehk ühele tudengile sajast?

Metoodika loeb.

Mul on sulle isiklik palve. Kui oled märganud kedagi, kes viimasel ajal õppimise üle viriseb ning näeb välja nagu üritaks järjekindlalt hakkama saada viie unetunniga ööpäevas, puudub loengutest kahtlaselt palju ning ei suuda ka (sinu meelest!) kõige lihtsamaid kodutöid valmis teha, siis ära ütle: ,,Kui sa ainult üritaks, saaks sa hakkama!“ Lihtsalt kallista.

K

ui oled ise akadeemiline katastroof, kes kell neli öösel õpikut vastu seina loopida tahab, sest ei saa ikka veel midagi selgeks, kui ainuüksi loengusse näole andmine su entusiasmi hävitab, kui küsid endalt, kas kukud sel semestril läbi peaaegu kõik ained või ainult pooled – siis ära mõtle, et oled rumal ning su suhtumisega on midagi valesti.

Lihtsalt pea meeles, et uudishimu pakub rohkem rõõmu kui tuim retseptiraamatu järgimine.

Milleks loengus käia? Et kirjutada konspekt, mille järgi hiljem tuupida?

Ka siin on midagi valesti. Konspekteerimine on pahe, mida hoiavad käigus laisk tudeng ja laisk õppejõud. Loeng peab olema ideede vahetamise aeg.

Vale on see, kui õppejõud pooleteise tunni jooksul kordagi ei küsi, kas kõik on arusaadav. „Küsige küsimusi, aega on,“ on parim, mida õppejõud teha saab, et tudengid tegelikult õpiks. Väär on ka tudengite käitumine. Selle asemel, et mõista asja tegelikku toimimist, asetame arvud valemisse ja teeme näo, et kõik on korras.

Novembris sain aru, et kukun kolmandal semestril pooled kohustuslikud ained läbi. Unetutest öödest ja arusaamatutest juhenditest läbinärimisel on mingi piir. Detsembris võtsin julguse kokku, kirjutasin Tallinna Ülikooli ning sain teada, et koolivahetus on võimalik. Eksimine on inimlik, soovimatus oma vigu parandada on saatanast.

Niiviisi sai minust matemaatikatudeng.

APRILL 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19

GONZO

Maskidega vennaskond Anonüümne

P

eitudes maski või meelelahutuse taha on narrid, kunstnikud, koomikud (jne) saanud aja jooksul immuunsuse öelda avalikult välja seda, mida keegi teine ei söanda. Lähiajalugu on näidanud, et tõsimeelselt ideede levitamine ja liidriroll võivad lõppeda tõsise tinamürgitusega, eriti kui sõnumiks on status quo muutmine ja rahu maapeal.

Gandhi, Dr. King, vennad Kennedy’d, Lennon – kõik 20dal sajandil üritajad said kuuli pähe. Tundub, et me pole selle jaoks veel päris valmis. Internet ja infoühiskond on muutnud kogu mängu. Oluliste ideede taha kogunevad inimesed, keda ei ole võimalik isiklikult rünnata, naeruvääristada või tappa. „Anonymous“ on häktivistide liikumine, mis opereerib just sellisel põhimõttel.

Alguse sai liikumine grupist lõbusatest nohikutest, kes veetsid liiga palju aega 4chan-is. Kuid siis sattus üks neist pahuksisse saientoloogia kirikuga ja grupp hakkas aktiivselt kirikut trollima. Saientoloogidele sõnumi saatmiseks kasutati esmakordselt nime „Anonymous“ ja massmeeleavaldustel 2008 aasta veebruaris soovitati kõigil kanda maske, sest saientoloogid on kuulsad oma kriitikute ahistamise poolest. Sealt edasi endasi liikmete ja operatsioonide arv plahvatas. Neist olulisemateks on lahing USA vabaduste eest ja teine kähmlus „bänksteritega“, kes valitsused pantvangi on võtnud ja üha suuremat katust nõuavad.

Tuleb nõuda, et kuigi kasutades illegaalseid meetodeid, on häktivistidel moraalselt tugevam käsi. Obama kirjutas alla NDAA-le ja pommitab droonidega inimesi surnuks ilma iga20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2013

suguse kohtuprotsessita ja on endiselt Nobeli rahupreemia laureaat. Sõda on rahu. Vabadus on orjus. Võlg on rikkus. 16 triljonit dollarit võlgu – jah, me suudame seda ära kulutada. Neid tuleb uskuda, sõjapidamine on kallis. 99% liikumine ja Wall Street-i kuritegelikule tegevuse vastu protesteerimine on 17ndast septembrist 2011 jätkuvalt kestnud ning arenenud. Alguses mitu nädalat meedia poolt ignoreeritud, kuid nüüd on „Occupy“ liikumine globaalne sensatsioon.

Kõik pole selliste arengutega rahul ja ka USA luureagentuurid on hiljuti tunnustanud küberrünnakud ja –spionaaž on kujutab USA-le suuremat ohtu kui terrorism. Leke maksab kallist hinda ja karistused on vastavad. Sõjakopteridraama avalikkuse ette toonud Bradley Manning on silmitsi eluaegse vanglakaristusega ja Wikileaks’i asutaja Julian Assange on pidanud juba varsti terve aasta Ecuadori saatkonda hiinakat tellima. Ka maskidega vennaskonna liikmed on pidanud seadusega silmitsi seisma. Samas „bänksterid“, kes on jäänud vahele siseinfo kasutamisega ja turu manipuleerimisega, on endiselt vabaduses.

27. märtsil ületasime mõttelise joone, mis tähistab asjaolu, et Eesti rahvas on olnud vaba kauem kui kunagi varem. „Meie reliikvia on vabadus!“ Kas see on endiselt tõsi? Ärkamisaja üks mõttekõlksudest oli, et kuigi eestlased on arvult väiksed, oleme vaimult suured.

Eesti on infoühiskonnana on kindlasti silma paistnud ja kübermaailmas me kindlasti üritame olla samaväärsed endast palju suurematega. NATO küberkaitsekeskus asub Eestis ja hiljuti avaldatud „Tallinna manuaal“ on esi-

mene olemasolev juhend, kuidas riigid peaksid käituma kõbersõjas. President Ilves kaitseb Eesti au ’twittersfääris’, näiteks hiljutine vihanet säutsumine Paul Krugman’iga. Siit ka märkus kõigile, kes seda institutsiooni ebaoluliseks peavad. President on see, kes administreerib Eesti Facebook’i kontot ja promob riiki sotsiaalmeedias. ACTA vastased meeleavaldused tõid tuhandeid tänavale ka Eestis, mis näitab, et Eestis on palju inimesi, kes on valmis oma digi-reliikviat kaitsma. Muidugi paljud tulid tänavale maskid peas.

Guy Fawkes üritas õhku lasta sümbolit, nüüd on temast endast saanud uus. Time’si 2011. aasta persoon oli protesteerija. Revolutsiooniline hõng on kõikjal maailmas. Kes on see postmodernistlik Robin Hoodi vennaskond, mis põhjustavad sellist peavalu mõjuvõimsatele organisatsioonidele ja on kuulutatud ohtlikumaks kui terroristid. Igatahes on nad vennaskond, kes ei anna alla ega andesta. Ja neid peaks ootama. FBI juba infiltreerus gruppi ja häkkerite grupid on tihti luureagentuuride sidemetega, seega ei tasu olla naiivne. Kuid huvitav meem tänapäeva ühiskonnas kindlasti.

TEADUS

Elu Marsil …

Peeter Laas peeter.laas@msi.ttu.ee

… on võimalik, kuid endiselt leidmata. NASA „Marsi Teaduslaboratoorium“ (Curiosity) saadeti teele lihtsa missiooniga selgitada välja, kas meie naaberplaneet on kunagi olnud võimeline toetama elu oma pinnal.

Selleks varustati kulgur kümne erineva teadusinstrumendiga (millest olulisim on ehk keemiliste elementide analüsaator) ja 17 kaameraga ning saadeti „punase planeedi“ ühte madalamasse piirkonda – Gale’i kaatrisse. Maandumispaiga valik oli missiooni juures ilmselt suurim „õnnemäng“ ja NASA teadlastel tuli teha keeruline valik.

Peavõitu pole küll õnnestunud leida, kuid pinnases leiduv savi viitab, et kaatris eksisteeris kunagi mageda veega järv. Märtsi keskel analüüsis kulgur kivimipuru, mille tulemusena tuvastati nii väävlit, lämmastikku, vesinikku, hapnikku, fosforit, sulfaate, sulfiide, kloori kui ka süsinikku. See viitab võimekusele toetada mikroobide elu. Uurimismeeskonna juht John Grotzinger oletas, et vesi voolas seal vähemalt kolm miljardit aastat tagasi ja et see kõlbas juua.

Uurijatel esineb küll kahtlus, et leitud süsinik võib olla Maalt kaasa võetud saaste puuri pinnal. Kordusproov võetakse maikuus, sest sel kuul on kommunikatsioon kulguriga Marsi asendi tõttu raskendatud.

Igal juhul ollakse aga põnevil, kui ligi tonni kaaluv ja 2,5 miljardit dollarit maksev „ratastel labor“ siirdub oma peamise sihtkoha Mount Sharp`i mäe poole, mis asub sellest hetkel umbes 5 kilomeetri kaugusel.

Saadud avastus on muutnud uurijad ka orgaaniliste ühendite avastamise suhtes optimistlikumaks.

huvi osaliseks kui ükski teine kosmosemissioon. Facebook ja Twitter kihavad. Pole ka ime, sest NASA tihe koostöö kunstnikega on viinud väga nauditavate animatsioonide sünnini. Aastaid tagasi käisin „Opputunity Rover’i“ teemalisel NASA seminaril ja ettekande meeldivaks vahepealaks olid animatsioonid sellest, mis kõik oleks võinud robotiga valesti minna - õnnetutest maandumistest marslaste vahelesegamiseni.

Seetõttu on suurepärane saavutus, et nad selle labori tervelt Marsi pinnale toimetasid ja suurim error on seni olnud ainult pearaali kinnikiilumine (selle artikli ilmumise ajaks võib see küll juba terve olla).

Hoolimata sellest, kas Curiosity leiab Marsilt elu jälgi või mitte (panustaks ilmselt sellele), võime olla õnnelikud seni ainsal elu leiu oaasil – planeedil Maa. Küll aga pean nõustuma NASA uurimisgrupi mantraga, kui me ei lähe ja ei uuri, ei saa me ka kunagi teada.

Curiosity missioon on saanud sotsiaalmeedia poolt suurema APRILL 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

KULtUUr

ME KÕIK OLEME ELEMENTAArOSAKESED

Konstantin Jefimov Studioosuse reporter TTÜ Esinduskogu jefimovkonstahtin@tipikas.ee

K

ui mõni autor, kes on oma loominguga piisavalt tunnustust ja austust saavutanud, tembeldatakse avaliku (ilukirjandusliku) rahu valvajate poolt (NY Times, Guardian jm) kui rassistlik, meesšovinistlik, pornograafiline ja räpane, siis on avalikkuse tähelepanu enam kui kindlustatud.

Michel Houllebecq’i raamat „Elementaarosakesed“ oma lugejaile armu ei anna ning sunnib neid läbi elama kõige ilusamaid ja valusamaid emotsioone.

Ja see tunne on ekstaatiline.

Raamatu näol on tegemist imelise üllatusega, sest tõele au andes oli mu eelarvamus sellest üsna tagasihoidlik ning mingeid erilisi ootusi ma ei rajanud.

Aga ometi - peategelaste intensiivsed ja kõledad kulgemised mööda psühholoogia, armastuse ja seksuaalsuse vastakaid tandreid rabasid mind. Midagi säärast tundsin ma ka pärast Nabokovi, Huxley ja Orwelli raamatuid. Seega kes hoomab sarnasust, võib tõmmata vaimse paralleeli düstoopilise õndsuse ja sotsioloogilise misantroopia vahele.

Vahest oleks õigem öelda - vaimse silla, sest midagi on neis nii sarnast ja samas nii karjuvalt kauget. „Elementaarosakesed“ on täiuslik ülevaade 20. sajandi teise poole ühiskondlikust revolutsioonist - mõnevõrra puritaanliku, traditsioonilise ja kinnise Euroopa avanemine millelegi uuele ja vastupandamatule. Lisan kohe, et H. Hesse (ja lillelaste-kultuuri) kummardajad ei tohiks näha selles oma sildistatud ideoloogia võidukäiku.

Kuigi raamatus on mõned konkreetsed vihjed rahusümboolikale, psühhedeel-

22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2013

sele (etanoolsele) hingeavanemisele ja seksuaalsele vabadusele (muide viimasele annavad meeldejäävat tooni loendamatud, charlesbukowskilikuspoolrämedas stiilis kirjeldatud seksuaalvahekorrad). Lehekülgedest hoovab aga tõsiasi, et praegune Euroopa on sõlminud Saatanaga lepingu ning põleb nüüd ahastavas ja verdaurutavas faustitules. Siit tulenevad ka autori enda heuristilised prognoosid meie armsa Euroliidu tuleviku kohta. Raamat pidurdab oskuslikult me rutiinsete, materialistlike ja oportunistlike elude saamahimuliku veduri.

Osake on intertekstuaalne ning selle sügavikkudes peituvad loendamatud lisasõnumid. Argilugejale pole see ilmselt meeldiv, sest teksti integreeritud tagamõtted vajavad lisaks tavalisele lugemisele veel täiendavat taustauuringut. Näiteks need, kes ei tea, mis on Bhagavad-Gita ja Tao Te Ching või ehk pole kursis Kanti, Plato või Nietzsche põhipostulaatidega, peaksid kindlasti lugemise mingiks ajaks lõpetama ja matemaatiliselt väljendudes - konkreetse tundmatu leidma või avaldama, sest see on käesoleva (või ükskõik millise) raamatu mõistmisel ääretult oluline.

H

oullebecqi kirjutusstiil on mahe ja sujuv nagu pehmetes lainetes hõljuv lootsik noore armupaariga. Autor ei hoiata ootamatute hüpete eest tegelaste ja sündmuste kirjeldamisel ning kui lugeja pole just sõber nn teadvuse-vooluga, siis võib see tõik kujuneda üsna võõrastavaks elemendiks. Ometi ei mõju säärased lennud ühelt planeedilt teisele hoopiski hirmu- või jälestustäratavana, vaid vastupidi - tekitavad ehk ainult mõnusat rahulolu.

Millest see raamat siis lõpuks räägib?

Elufüüsikast? Armastusest? Õnnest?

Seksist? Armuvalust? Elu mõttest?

Saamahimust? Kadedusest? Narkootikumidest? Valust? Vihast? Surmast?

Võõr(an)dumisest? Lisada võiks ehk veel kümmekond sarnast nimisõna ja võin teile garanteerida, et kõik sõnad oleksid õiged.

“Elementaarosakesed” räägib kahest vennast, kes on oma vanemate poolt hüljatud. Esimene vend, Michel, on eraklik, üksik, emotsionaalselt surnud molekulaarbioloog, kes pühendub täienisti oma teadustööle. Teine, Bruno, on valimatu suguelu ja hedonistlikku eluviisi harrastav elupõletaja. Mõlemad saavad lõppkokkuvõttes võimaluse armastada - see, millest nad sügaval sisimas nii väga unistanud on - ning lugu kulmineerub sellega, kuidas mõlemad selle raske taagaga toime tulevad (või ei tule).

R

aamat on must. Ja pakatab sama värvigammalisest huumorist. Mitte aga amatöörlik -must huumorist, aga päris otsekohesest ja lõikavast mustast huumorist. Mõned musta huumoriga serveeritud tõsiasjad on näiteks surma paratamatus, elu mõttetus, seksuaalne rahuldamatus, südantlõhestavalt lollid ja vaimupimedad inimesed, tumedad sügistänavad halli suitsuvine vaikuses - kas jõuab kohale? Kui ei jõua, siis ilmselt võib hetkel alustada mõne Troonide mängu raamatuga. Kuid huumor on skalpellilikult peenekoeline ning ta on enam kui olemas.

Ja siin ta ongi - oma headuses või valskuses. Nagu ma ütlesin, ära mine oma feministidest sõpradele või emale ütlema, kui hea see raamat oli, kuid kui sa otsid kõrgeklassilist, kotkalennulist, tumedat ja kaasahaaravat lahangut oma veel nii elavalt hingavale ihule, siis see raamat on si - nu- le !

Sport

Schenkeri Liiga võit tuli koju!

Krista Palder Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus krista.palder@tipikas.ee

S

chenker Liiga on Eesti-Läti ühisliiga, kus kahe riigi võrkpallimeeskonnad üksteisega rinda pistavad, et selgitada välja parim meeskond võrkpallis.

2012/2013 hooajal õnnestuski TTÜ poistel antud liigas võita ning tulla parimaks võrkpallimeeskonnaks. Meie ülikooli meeskond võitis ajaloo esimese Schenkeri medali ja uskuge või ei, aga see oli kohe kuldne. Kas pole mitte uhke tunne olla Tipikas? TTÜ senine parim tulemus pärines eelmisest hooajast, kui finaalturniiril saavutati neljas koht.

Vaadates tagasi TTÜ saavutustele Schenker liigas näeme, et võiduni on olnud pikk tee. 2011/12 hooajal olid TTÜ poisid neljandad, kaotades poolfinaalis Selverile ja kolmanda koha mängus Pärnule. 2010/11 hooajal võitis TTÜ-d veerandfinaalis Tartu Pere Leib ja kokkuvõttes oli TTÜ kuues.

2009/2010 kukkusid TTÜ poisid välja veerandfinaalis, sest kaotati Pere Leivale ja kokkuvõttes olime jälle kuuendad. 2008/2009 hooajal oli mängude

süsteem teine: kokku mängis 13 meeskonda ning TTÜ võrkpalliklubi pälvis 8. koha.

Sel aastal peeti finaalid Pärnus, kus üksteise vastu mängisid Pärnu Võrkpalliklubi ja Bigbank Tartu, teise finalisti selgitasid välja Tallinna Selver ja TTÜ.

TTÜ võitis Tallinna Selveri ning pääses finaali, kus meie poisid pidid vastakuti seisma Pärnu Võrkpalliklubiga.

TTÜ poisid ei kõhelnud kordagi ning tõid Schenker liiga tiitli võidukalt koju. Viiegeimiline vastasseis lõppes seisuga 3:2 (-23, 22, 16, -15, 7).

Eesti-Läti ühisliiga parimaks mängijaks valiti TTÜ tudeng Mart Tiisaar, kes õpib neljandal semestril tehnilist füüsikat. Uurides Mardilt, kas TTÜ võrkpalliklubile tuli võit üllatusena, sõnas ta, et oodati küll medalit, aga esikohta keegi otseselt eesmärgiks ei Foto: Ants Liigus

seadnud. Pigem loodeti hooaja alguses, et võiks finaalis kullale mängida, aga nähes Pärnu väga võimsaid esitusi põhiturniiril, mindi finaalis tegelikult ikkagi täiesti pingevabalt mängima, sest keegi ei oodanud neilt esikohta.

Seega tuli võit üpris suure üllatusena, aga ega TTÜ ennast ka alahinnanud, kuna usuti, et finaalis antakse Pärnu vastu kõva lahing ja saadigi hakkama.

Esimeseks aitas kindlasti tõusta varasemast tugevam ja rohkem kokkumänginud meeskond ning ka uus treener mõjus meie sooritustele hästi.

Edasisteks eesmärkideks on TTÜ võrkpalliklubil võita Eesti meistrivõistlused võrkpallis. Tuleb tõdeda, et kerge see olema ei saa, sest tuleb uuesti Selveri ja Pärnu võrkpalliklubidega võistlustulle minna. Samas oskavad meie TTÜ poisid alati üllatada ning loodame seekordki nende võitu.

Tipikad, ärge unustage, et Teie saate anda enda panuse võidule sellega, et käite TTÜ võrkpalliklubi mänge vaatamas ning omadele kaasa elamas!

APRILL 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23

tervis

Taavi Merisalu: Kristiina Štõkova Studioosuse peatoimetaja TTÜ Üliõpilasesindus kristiina.stokova@tipikas.ee

Üliõpilaste XIV Suvemängud pole enam kaugel! Kolm päeva täis sporti, võistlusi ja eneseületamist nõuab head füüsilist vormi ning tugevat tervist.

Kui tahad teada, kuidas end suve tippsündmuseks veelgi paremasse vormi saada ja eesmärgini jõuda, siis loe igakuiselt tervisenurga rubriiki.

Teadagi, et nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Seekord jagab veel viimaseid toitumisnippe Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna lõpetanu (kulturist-treener-toitumisnõustaja) Taavi Merisalu.

Taavi Merisalu, tema toitumis- ja tree-

"Inimene ei ole mõeldud ningkavade kohta vaata rohkem infot: www.treeningvarustus.com/treeningja-toitumiskavad

Kuidas kulges Teie tee kulturismini?

Olen elu aeg olnud sportlik ja sport meeldib mulle. Gümnaasiumisse läksin aga kodukohast eemale ning seetõttu jäi ka trenn unarusse. Pärast gümnaasiumi otsustasin minna ülikooli ja valisin kehakultuuriteaduskonna Tartu Ülikoolis. Seal olid kõik sportlased, kursavend kutsus mind ühel päeval jõusaali ning trenn hakkas mulle meeldima. Kui olin pool aastat treeninud, kutsus Imre Vähi mind võistlema ja siin ma nüüd olen .

Kas olete koguaeg tervislikule toitumisele tähelepanu pööranud või oli selle ajendiks mõni konkreetne põhjus?

Enne ülikooli ei pööranud. Alles jõusaalis treenides hakkasin toitumise kohta rohkem uurima, et tulemused kiiremini tuleks. Eks nii see teadmistepagas kasvas, kuni jõudsin praegusele tasemele. Ent muidugi on veel palju õppida ja praktiseerida.

Kas toit peaks olema pigem nauding või küte kehale?

Ma arvan, et mõlemad on olulised.

Ka tervislik toit on väga nauditav.

Tervislik toitumine ei tähenda, et peab kogu aeg aurutatud kaalikaid ja porgandeid sööma.  Rämpstoit võib anda ajutise naudingu, aga pikemas perspektiivis see enesetunnet ei paranda. Teen inimestele ka toitumiskavasid ning olen saanud tagasisidet, et nende elukvaliteet ja enesetunne on kõvasti paranenud. Ma arvan, et see on suurem nauding kui ajutine mõnu rämpstoidust.

Räägitakse ikka, et tervislik toitumine on kallis. Kas siis tudeng, kel pole piisavalt 24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2013

finantsvõimalusi, peab selle seetõttu enda elust välistama ning kiirnuudlite poole pöörduma?

Tervislik toitumine ei ole kallis. Võibolla peetakse tervislikku toitumist seetõttu kalliks, et viinerite asemel, kus pole arvatavasti põhimõtteliselt lihagi, peab ostma päris liha. Eks muidugi liha on kallim kui viinerid, kotletid vms, aga ka kordades kasulikum ning üldkokkuvõttes siiski odavam!  Täiendasin alles hiljuti enda kuivainete kappi ja ostsin täisteramakarone, mille kilohind oli 2.40 €. Poes selle riiuli vastas olid kiirnuudlid, mille paki hind oli 0.21 €. Tundub esmapilgul odav, aga siis vaatasin kilohinda - see oli 4.80 €! Järeldusi võib juba ise teha.

Kõige odavam süsivesikuallikas on kartul, mille kilo maksab umbes 0.30 €. Mulle endale meeldib kõige rohkem tatart süüa. Selle kilohind on ka 1 € kanti, mis ei ole samuti üldse kallis.

Milline võiks välja näha Eesti keskmise üliõpilase päevane menüü, võttes arvesse ka rahalisi võimalusi (ütleme, et nädalas kulutatakse toidule keskmiselt 20 eurot)?

Päevas võiks olla minimaalselt 4 toidukorda, soovitatavalt 5 - hommikusöök, vahepala, lõunasöök, vahepala ja õhtusöök. Liha soovitan osta turult, kus on hinnad kõvasti madalamad.

Sealiha kilo maksab umbes 3.20 € ja sellest jätkub üliõpilasele umbes nädalaks - naistele kindlasti.

Hommikusöök: omlett paari munaga ja singiga või puder võisilmaga ja magustoiduks kohupiim.

Vahepala: kodujuust või kohupiim puuviljaga, marjadega.

Lõunasöök: riis/tatar/täisteramakaronid/kartul lihaga/kanaga/kalkuniga/ kalaga. Liha asemel võib süüa ka kodujuustu ja joogiks kõrvale klaas

Tervis

ud istumiseks, vaid liikumiseks!" piima. Taldrikule lisada ka hapukoorega või äädikaga tehtud salatit.

Vahepala: maasikasmuuti, mis sisaldab umbes 50g kohupiimapastat, 200g maasikaid, 300ml piima. See ära blenderdada ja tuleb väga maitsev ja nauditav tervislik vahepala . Õhtusöök: sobib sama, mis lõunaks.

Kas Teie arvates inimese toitumise ja mõttetöö vahel seos?

Jah, on küll. Kui olek on hea ja vaba, siis töötab ka mõte paremini. Lisaks vajab aju samamoodi energiat nagu lihased ja organid.

Kui suur osa on tervislikus eluviisis füüsilisel aktiivsusel?

On intensiivne treening ilmtingimata vajalik?

Väga suur osa - juba seepärast, kui teed trenni, on sul ka rohkem energiat.

Intensiivsust saab tõlgendada mitmeti.

Tegelikult piisab tavalisele inimesele sellestki, kui käia ülepäeviti umbes pool tundi sörkimas ja kasutada transpordiks jalgu ehk siis kõndida või sõita jalgrattaga. Ei ole midagi keerulist - inimene ei ole mõeldud istumiseks, vaid liikumiseks.

Kuidas end trennitegemiseks motiveerida?

Parim motivaator on vast peegel või

kujuteldav pilt endast mõne aasta pärast. Tuleb vaadata tulevikku ja mõelda, kui kvaliteetset elu ma elada tahan. Kas tahad saada kunagi lapsi või lapselapsi? Kui oma elu niisama põletad, siis väheneb see tõenäosus järjest enam. Kas tahad liikuda vabalt või pead autosse istudes olema ettevaatlik, et selga ära ei tõmbaks või põlvedesse valu ei lööks?

Põhimõtteliselt mõtle kaugesse tulevikku vaadates, kas valiksid pideva ravimite tarbimise või hea tervise?

Kokkuvõttes ei oskagi konkreetsemalt öelda. Eks igaühel ole omad eesmärgid. Ma arvan, et parimaks motivaatoriks hetkel on see, et kohe on tulemas rannahooaeg .

Mida sport inimesele annab?

Elu! Maailmas sureb kõige rohkem inimesi selle tõttu, et nad ei liiguta ennast (ei tee trenni). Inimeste passiivsuse ja vale toitumise tagajärjel tekivad südame- ja veresoonkonna haigused. Nende haiguste tõttu sureb maailmas iga kolmas inimene. Lisaks annab sport ka hea enesetunde, enese-

kindlust, energiat, parandab vaimset tervist, tagab parema seksuaalelu jne.

Toon välja lihtsamad tervislikud toitained: Süsivesikutest: tatar, täisteramakaronid, pruun riis, kartul, täisteraleib, kaerahelbed. Vahepaladeks marjad ja puuviljad (arvestada tuleks, et need sisaldavad ainult suhkruid) koos valgu ja rasvaga!

Valkudest: sealiha, veiseliha, kanafileesink, sealihasink, kanafilee, kalkunifilee, kodujuust, kohupiim, kohupiimapasta, krevetid, kala.

Rasvadest: pähklid, hapukoor, taluvõi, kookosrasv, oliiviõli.

Köögi- ja juurviljadest võib vabalt süüa ka külmutatud tooteid.

Neid on hea ja mugav säilitada.

APRILL 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

HaLva HUUmori iNstitUUt

HALVA HuuMOrI INSTITuuT Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Meie instituudis tehakse kõik asjad alati lõpun

Tuumafüüsika

Töötus

Kas Tipi kaupluse odaval vorstil on olemas säilivusaeg? Ei ole. Sellel on pooldumisaeg!

Mida teha tudengil, kes ei leia pärast lõpetamist tööd? Tuleb minna tagasi ülikooli ning teha oma majandusmagistrile ka doktorikraad otsa!

Opilaual Anatoomia professor lamab opilaual ning ootab kohaliku tuimestusega kerget operatsiooni. Kirurg, kes astub tuppa tunneb ta ära.

- Professor, teid poleks veel niipea küll oma noa alla oodanud! - Vabandage, kas me oleme kohtunud? - Muidugi, ma õppisin 15 aastat tagasi, biomeedikumis, teie juhendamise all! - Väga meeldiv, kuid vabandage - te ei tule mul praegu kahjuks meelde.

- Pole hullu professor! Vaadake ärge siis ainult opilaual liigutage, muidu võib teie vana lubadus täide saada! - Milline lubadus see täpsemalt oli? - Kui te mind kolmandalt järeleksamilt läbi lasite, siis ütlesite, et minu värisevate kätega lubate te tulevikus ainult lahkamisi läbi viia! 26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2013

Lahe vahetund Läänemerel...

Stockholmi kruiis tudengile

al.

Eritingimused • kehtib rühmadele alates 10 tudengist • iga 10 tudengi kohta peab olema kaasas üks vähemalt 30-aastane rühmasaatja • erihinnaga kohtade arv on piiratud • reisi maksmine ja annulleerimine vastavalt rühmade makse- ja annulleerimistingimustele Tutvu reisitingimustega www.tallink.ee Lisatasu eest pakume • täiendavaid toidukordi laevas • eestikeelset Stockholmi linnaekskursiooni • Stockholmi erinevate muuseumide ja ühistranspordi pileteid

Info ja broneerimine 669 6564 E–R 8:00–17:00 või grupid@tallink.ee AS Tallink Grupp jätab endale õiguse muuta väljumiste sõidugraafikuid ja hinnakirju sellest ette teatamata.

47,25 /in Hind sisaldab • kohta neljakohalises B-klassi kajutis • ühte hommiku- ja ühte õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal • meelelahutust laevas

Stockholmi kruiis rühmasaatjale

TASUTA Hind sisaldab • kohta neljakohalises B-klassi kajutis • kahte hommiku ja kahte õhtusööki Rootsi lauas • meelelahutust laevas

Jaan PoSka STiPendiumi konkurSS Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tallinna Linnavalitsusega kuulutab välja konkursi Jaan Poska stipendiumile.

Stipendium á 1280 eurot määratakse kord aastas kümnele alaliselt Tallinnas elavale ning TTÜ statsionaarses õppevormis õppivale üliõpilasele, kes on läbinud kõrgharidusõppes vähemalt esimese õppeaasta.

STiPendiumi määramiSeL arveSTaTakSe JärgmiST: üliõpilase ühiskondlikku aktiivsust ja silmapaistvat tegevust Tallinna linna hüvanguks; üliõpilase akadeemilist edukust, sh peab jooksva õppeaasta kaalutud keskmine hinne olema vähemalt 3,5; üliõpilase uurimistöö (bakalaureuse-, magistri-, aine- vms uurimistöö) on valminud koostöös ettevõtete ja/või Tallinna linna ametiasutustega ning uurimistöö tulemused on Tallinna linna jaoks rakendusliku väärtusega. kandideerimiSekS eSiTaTavad dokumendid: stipendiumitaotluse põhjendus (1–2 lk uurimistöö sisu avamiseks ja taotleja ühiskondliku aktiivsuse näitamiseks); elulookirjeldus (curriculum vitae); andmed õpitulemuste kohta õppeinfosüsteemist; soovituskiri ühelt TTÜ professorilt juhul, kui taotluse esitab üliõpilasesindus või üliõpilane ise.

Stipendiumitaotluse esitamise tähtaeg on 17. aprill 2013.

Stipendiumitaotlus esitada rektoraati (ruum vii-608).

Stipendiumikomisjoni sekretäri ülesandeid täidab õppeprorektori juhiabi anne Toom, telefon 620 2006.