Märts 2014

T TÜ TU DENG IA JAKIRI . M Ä R T S 2014 . TUT STUDENT MAGAZINE

Kultuurist ja Eesti parimast tudengielust ambitsioonika Angelaga lk 8-9 Crisely Apri Loo oma tee lk 14 Sten Remmelg Aastake pärast Pööningule kolimist lk 18-19 Jörgen Martin Üliõpilaste 15. Suvemängud ootavad Tipikaid osalema! lk 29 Krista Palder

PEATOIMETAJA VEERG PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVA KÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE FOTO: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, KRISTA PALDER, PEETER LAAS, KONSTANTIN JEFIMOV, JÖRGEN MARTIN, CRISELY APRI MAKETT: SANDRA STUMBUR TRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKIS VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE HELISTA: 630 3621 HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS @STUDIOOSUS 2013 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Kristiina Štõkova

Armas Tipikas!

Igal aastal kevade saabudes hakkavad meid ümbritsevad inimesed tundma üha enam huvi nii enda kui ka teiste tuleviku vastu – kelleks Sa siis lõppude lõpuks siiski saada tahad? Küsimus, mis ajab juba natuke muigele, sest võiks ju arvata, et neljandal kursusel õppiv tudeng teab seda vastust silmapilkselt ega vaja järelemõtlemiseks lisaaega, on tegelikkuses üsna keeruline. Pigem võiks Sulle kohe siinsamas öelda, millega ma kindlasti tulevikus tegelema ei hakka, ent piirata end edaspidi mingi konkreetse vastusega ja seejärel iga hinnaga oma sõnasabast kinni hoida, on sootuks raskem.

TTÜ haridus avab meile tee ning annab võimalused arendada oma oskusi mitmekülgselt nii, et ei peaks end siduma vaid kitsa alaga. Kas Sa tahad jätkata akadeemilist karjääri, olla oma eriala spetsialist või siduda end hoopis tööga, mis pealtnäha õpingutest kaunis kauge tundub - tea, et valet valikut ei ole. Oskus siduda saadud teadmisi teiste valdkondadega, on see, mis meid tulevikus hädast välja aitab – ära sea endale piire, vaid vaata oma silmaulatusest kaugemale, sest võib-olla peitub just seal vastus, mida oledki nii kaua otsinud.

Karjäärialasel noodil jätkates, soovitan kõigil külastada märtsikuus toimuvaid messe ning külalisloenguid – ärge unustage mõelda suurelt, kui oma tulevikuplaane vormistama hakkate.

MÄRTS 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

15

18-19 Aastake pärast Pööningule kolimist Tudeng tegutseb

TTÜ Arengufond tunnustab parimaid Meie ülikool

10-11 IT Akadeemia toel atraktiivse õppekava ja motiveeritud tudengiteni Meie ülikool

Kultuurist ja Eesti parimast tudengielust ambitsioonika Angelaga Persoon

8-9

Sisukord 03 Peatoimetaja veerg 06 Kolumn- Vana Tallinna viimane lend 08-09 Kultuurist ja Eesti parimast tudengielust ambitsioonika Angelaga 4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2014

10-11 IT Akadeemia toel atraktiivse õppekava ja motiveeritud tudengiteni 13 Eesti Energia pakub suveks üle 100 praktikakoha 14 Loo oma tee

15 TTÜ Arengufond tunnustab parimaid 18-19 Aastake pärast Pööningule kolimist 20-21 Tallinn – Helsingi – Edinburgh – Exeter – Regensburg – Tallinn

22-23 TTÜ Puidutöötlemise õppetooli tudengite muljed Lõuna-Eesti erialaettevõtete 30.01-31.01.2014 külastusest 24 Ristisüda 25 Krokodill juhib lennukit

26-27 Ka tudeng tahab deitida – kas või pimesi kui vaja 28 Kiirtoidust ja inimeste tunnustamisest 29 Üliõpilaste 15. Suvemängud ootavad Tipikaid osalema!

28

Kiirtoidust ja inimeste tunnustamisest Arvamus

25

Krokodill juhib lennukit Teadus

22-23 TTÜ Puidutöötlemise õppetooli tudengite muljed LõunaEesti erialaettevõtete 30.01-31.01.2014 külastusest Tudeng tegutseb

Tallinn – Helsingi – Edinburgh – Exeter – Regensburg – Tallinn Tudeng tegutseb

20-21

30 Halva huumori instituut 31 Sudoku

MÄRTS 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

KOLUMN

VANA TALLINNA VIIMANE LEND Aleksander Vassiljev Kolumnist TTÜ Üliõpilasesindus sassipostkast@tipikas.ee retrospktiiv.blogspot.com “Raisk,” mõtles Vana Tallina pudel vuhisedes läbi õhu. Tallinna siluetiga etikett pöörles pärituules ja selle alt käis kordamööda läbi nii põlenud maa, kui suitsune taevas. Vaikselt hakkas keerlemine lõppema ja Kiievi kesklinn tardus paigale.

Pudel lendas kõrge kaarega üle Maidani barrikaadi ja nägi miilits Yakiv Bohuslava Jurjevitsit. Yakiv Bohuslava nägi Vana Tallinna pudelit ja nad jagasid vaikivat hetke milles oli teineteise täielik mõistmine. Jakivile tulid meelde ajad kui ta oli mässumeelne punkar ja too kord ülikooli teisel kursusel, kus ta sõitis sõpradega Eestisse, 88’ aasta Rock Summerile. Talle tulid meelde Henrdrik Salleri bänd, Tallinna Kilud ja Vana Tallinn kohviga.

6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2014

Tema poole lendavas pudelis oli sedapuhku hoopis mootoriõliga segatud bensiin ja korgi asemel lehvis tuules põlev kalts. Väärikal pudelil oli selle pärast siiralt häbi. Vana Tallinn mõtles koduvabrikule ja oma sõpradele, kes jäid seisma Erika tänava meremeeste kõrtsu. Ta tuletas meelde seda Ukraina keevitajat Balti Levaremonditehasest, kes oma viimasel tööpäeval pudeli kaasa ostis ja Kiievisse tõi. Eesti keevitaja palgaga, likööri pudelist palju vägevamat suveniiri lubada ei saa. Samas Ukrainas poleks keevitaja palgaga vast plastmassist lapikutki saanud. See tegi Vana Tallinna pudeli kurvaks. Mõeldes paratamatult saabuva kokkupõrkele oli ta viimane mõte: “Miks ei oleks ma ikkagi võinud plastmassist olla?”

Vana Tallinn tabas Yakiv Bohuslavat otse märulikiivri pihta ja purunes arvututeks kildudeks. Tähelepanelik miilits Yakiv, olles juba mitu korda näinud sama õnnetut pahandust juhtumas mitme oma kolleegiga, teadis täpselt kuidas toimida molotovi kokteili tabamuse korral – süttida põlema, kukkuda pikali ja vehkida abitult kumminuiaga. Toibudes esmasest šokist tegigi ta täpselt nii.

Püha isa Mitar Afanasev oli suurte proportsioonidega vägev mees – kosunud Jumala almust ja kirikuleivast.

Isa Afanasevil ei olnud käimasoleva märuli suhtes muud poliitilist agendat ega seisukohta, kui pakkuda hingehoolt kannatanutele. Samuti oli tal kaasaas punane, taatlemata pulberkustuti. Yakiv Bohuslava õnneks oli isa Afanasev läheduses ja tema vana agregaat täitis oma eesmärki. Isa Afanasjev tõstis ehmunud miilitsa üle õla ning kandis ta ohutumasse kohta. Õhtul pidi Yakiv Bohuslava vahetama kõigest pükse, mitte aga sidemeid.

Mida täpselt saavutasid Vana Tallinn, Isa Afanasjev ja Yakiv Bohuslava Jurjevits, pikas perspektiivis, on seni veel ebaselge. Rahutus, meeleavaldus, ekstremism, revolutsioon – meedia kutsus neid Ukraina sündmusi erinevate nimedega, normaalsest poliitikast oli asi aga kaugel. Kõik tuletab liigagi valusalt meelde seda, et riigis ei tohiks asjad kunagi nii kaugele käest ära minna et küsimusi hakatakse kaigaste ja kuulidega lahendama. Selline jube meeldetuletus on aga pro bono kõigile maailma rahvastele, kelle valitsejatele ei lähe korda ei opositsiooni, ega rahva hääl. Kahju muidugi, et sama näidet ei suudeta ajaloost võtta. Nüüd on aga kuskil jäänud kirik ilma oma tulekustutist, miilitsa munder saanud kahjustada ja pudeli jagu head taarat läinud raisku.

Keskmine

üliõpilane veedab päevas 3 tundi Facebookis. Kui selle arvelt tunnikese hoopis üliõpilasliikumisse panustada, oleks TTÜ-s veelgi vingem tudengielu. Kui sina panustada ei taha, siis anna võimalus neile, kes seda soovivad.

Hääleta

oma esindaja

Üliõpilaskonna

esinduskokku!

PERSOON

KULTUURIST JA EESTI PARIMAST TUDENGIELUST AMBITSIOONIKA ANGELAGA Crisely Apri Reporter TTÜ Üliõpilasesindus crisely.apri@tipikas.ee Tartust pärit Angela Aavik otsustas pärast Jaan Poska Gümnaasiumi lõpetamist TTÜ-sse avalikku haldust õppima asuda. Neiu sõnul võib avalik haldus tunduda paljude jaoks küll üsna tarbetu alana, ent igaüks peaks tegelema siiski sellega, mis talle südames meeldib – küll siis tolles valdkonnas ka tulemused tulevad. Angela ise on kirjeldatud mõttekäigu elavaks näiteks – ürituskorralduse vastu sümpaatiat tundvast neiust sai juba esimese ülikoolisemestri möödudes ühe TTÜ tähtsaima tudengiorganisatsiooni – Kultuuriklubi – esinaine ja projektijuht.

Kui kaua oled tuuriklubi olnud?

Kultuuriklubis, ka TTÜs, olen likult olnud pool aastat.

Kulliige nagu tegealles

Milliseid üritusi oled Kultuuriklubis juba korraldanud?

Sõbrapäeval sain lõpetatud oma suure projekti TudengiDate´i, mis toimus Solarises ning oli algusest peale Kultuuriklubis minu südameasjaks. Lisaks olen hetkel Tudengite Eurovisiooni kommunikatsioonijuht ning tänu uuele ametile praeguseks nö ühe jalaga sees ka kõigis teistes töös olevates projektides.

Kuidas Sinust Kultuuriklubi juht sai?

Kui asusin TTÜsse õppima, vaimustas mind väga siinne tudengielu - olen veendunud, et teist sellist mujal ülikoolides pole. Mul avanes võimalus mängida olulist rolli ka selle kujundamisel, ahvatledes nii praeguseid kui ka tulevasi tipikaid erinevate võimalustega ning pakkudes tudengitele muudki, kui vaid õppetööd. Eks olulist rolli mängis ka see, et mind julgustati juhatusse kandideerima. Juhatusesiseselt otsustati minu kui uue esinaise kasuks mu varasemate kogemuste tõttu.

ni. Kõik leiavad endale Kultuuriklubist midagi meelepärast.

Mida ootad esinaise ametilt kõige enam?

Eelkõige ootan kogemusi ja uusi tutvusi. Kuna antud ametikoht pakub võimalusi luua ise Kultuuriklubile uuem suund, siis annab see mulle võimaluse panna end proovile nii juhi kui ka meeskonna liikmena.

Milline on sinu suhe kultuuriga üldiselt?

Eks see suhe kultuuriga kipub olema nii, nagu enamusel - vähem, kui võiks.

Hea näitena võin tuua, et üritan juba kolmandat kuud teatrisse üht etendust vaatama minna, aga mida pole, on aeg.

Selle teeb tasa pisiasi, et poole minu suguvõsast moodustavad pedagoogid, kes perekondlikel üritustel mulle kõigist etendustest ja kultuuriüritustest suurepärase ülevaate annavad.

Mida tahaksid Kultuuriklubi juhina kindlasti korda saata, senisest paremini teha?

Tahaksin näidata tudengitele, kui vinged on meie liikmed! See on uskumatu, missugused inimesed on sattunud ühte organisatsiooni - üks eredam kui teine. Usun, et seltskond on see, miks ma siia tulin, siin olen ning ka juhatusse kandideerisin. Sellise seltskonnaga koostööd teha on tõeline rõõm!

Näib, et väljaspool organisatsiooni on jäänud mulje, justkui oleks kogu Kultuuriklubi olemus „just have fun“. See ongi fun, aga see on ka suur töö, enese proovilepanek ja riskimine, ent see kõik on seda väärt tänu inimestele, kes meil on. Tahaksin rohkem esile tõsta just seda, et Kultuuriklubi on suurepärane koht saamaks kogemusi ja tutvusi mis tahes alal - DJ´st kuni projektijuhi-

Millega tegeled lisaks Kultuuriklubile?

Olen projektijuht ka sellises toredas organisatsioonis nagu Tegusad Eesti Noored, kus korraldan rahvusvahelist Tudengisessiooni, mis toimub juba aprilli alguses meie enda Mektorys.

Samuti viin TTÜs läbi tudengivarjunädalat ning olen Sotsiaalteaduskonna Üliõpilasnõukogu liige. Kui nüüd natukene projektidest kaugemale vaadata, siis ametilt olen tantsutreener.

Millised on sinu tulevikuplaanid?

Kuna õpin niivõrd laia eriala, siis võtan praegust aega ja kogemusi kui aega eneses selgusele jõudmiseks. Võimalusi on tänapäeval ju tohutult, kui vaid ise tegus olla. Usun, et minu rada jääb siiski tööalaselt projektide ja hobi osas tantsimise juurde, kuid ei või iial teada, mida elu toob - olen alati avatud kõikvõimalikele pakkumistele. Olen pigem inimene, kes võtab endale vahel liiga palju ja liiga suuri ülesandeid, kuid muidu poleks ju arengut.

Vastupidiselt paljudele noortele näen end ka 10 aasta pärast endiselt Eestis.

Välismaa „rohelisem muru“ mind ei tõmba - pigem usun, et Eestis on võimalik kõrgemale ja kaugemale jõuda kui mujal.

Mida ootad oma õpiaastatelt TTÜ-s?

Kindlasti ootan lisaks õppetööle ka erinevaid huvitavaid väljakutseid ja

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2014

PERSOON kogemusi. Kolme või viie aasta pärast on ju kõigil sama eriala lõpetanud noortel samasugune paber ning siis peab olema midagi, mis mind teistest eristaks. Seda kogemust annavadki erinevad projektid ja organisatsioonid nagu Kultuuriklubi, rääkimata muidugi tutvustest, mis kunagi mööda külgi maha ei jookse.

Milline peaks olema üks õige tudeng? Üks õige tudeng peaks minu silmis olema aktiivne. Millal veel lüüa kaasa kõikvõimalikes organisatsioonides ja projektides, kui mitte tudengina?

Milliseid muudatusi vajaks TTÜ kultuurielu?

TTÜ kultuurielu on võrreldes teiste Eesti ülikoolidega väga heal tasemel.

Pigem vajaks entusiasmisüsti tudengid, mõistmaks, et kõike seda tehakse nende jaoks ning kõik pakutavad võimalused on mõeldud just neile.

Mis sa arvad, kas TTÜ-s toimub piisavalt palju tudengitele huvi pakkuvaid üritusi?

Vaadates osavõttu erinevatest üritustest, on tudengkonnal kindlasti välja kujunenud oma lemmiküritused ning need, mis vajavad veel sissetöötamist,

kuid leian, et Kultuuriklubi suudab pakkuda midagi igaühele, alates Mälumängusarjast ning lõpetades kõikvõimalike pidudega.

Kas TTÜ tudengid on sinu arvates piisavalt aktiivsed?

Oleneb üritusest. Muidugi võiksid inimesed alati aktiivsemad olla, kuid tudengielu on TTÜs küll üks Eesti parimaid! Võimalusi on palju nii erinevate organisatsioonide kui ka ürituste näol, lisaks projekte ja praktikavõimalusi.

Tuleb lihtsalt leida endale sobiv.

Kas Eesti inimesed on sinu arvates piisavalt kultuursed?

Kultuuri mõiste on väga lai. Lisaks väärtkirjandusele ja teatrile on kultuuri osaks ka näiteks erinevad peod ja teadusüritused. Usun, et noored ning vanad inimesed on erinevat moodi kultuursed. Kõik etapid tuleb elus läbida - nii peod kui ka ooperikülastused.

Kindlasti võiks noortel olla rohkem aega ja soovi ka „klassikaliseks kultuuriks“ nagu raamatud ja teater, kuid tundes ise, kui kiire on elutempo, siis jääb vaid soovida, et paar korda aastas mõnel etendusel käia jõuaksin, rääkimata raamatute lugemisest. Kultuursus on minu jaoks eelkõige inimese maailmavaade ja olemus.

Kuidas panna noori inimesi kultuuri armastama ja väärtustama?

Usun, et noored inimesed, eriti tudengid, väärtustavad kultuuri. Iseasi, kas seda tehakse 14-aastaselt põhikoolis, kui õpetaja raamatut lugema sunnib või 20-aastaselt, kui meenub, et kunagi oli vaja lugeda ning praegu tagasi vaadates oli päris hea raamat - ehk peaks selle uuesti läbi lugema ning seekord juba seetõttu, et ise nõnda soovin.

Mis teeb ühest üritusest niivõrd vinge ürituse, et üks TTÜ tudeng lihtsalt peab sellest osa võtma?

Juba see, kui üritus on tehtud TTÜ tudengite poolt kaastudengitele, peaks inimesi tõmbama. Ühtekuuluvustunne, äratundmisrõõm ja hea seltskond muud lisaväärtused (nagu head esinejad) on vaid boonusteks.

On märtsis ka mõni vinge üritus tulekul?

Märtsis toimub väga vinge üritus - Tudengite Eurovisioon. Tegemist on heategevusliku projektiga, mille kogutulu läheb annetamisele ning mis ühtlasi annab noortele muusikutele võimaluse särada ja silma paista. Tegemist on tõesti suurejoonelise üritusega.

Ootame kõiki 27. märtsil TTÜ aulasse finaalkontserti vaatama-kuulama!

MÄRTS 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

MEIE ÜLIKOOL

IT AKADEEMIA TOEL ATRAKTIIVSE ÕPPEKAVA JA MOTIVEERITUD TUDENGITENI Jüri Vain Arvutiteaduse instituudi direktor juri.vain@ttu.ee Elena Vaarmets Projektiadministraator Arvutiteaduse instituut elena.vaarmets@ttu.ee Kasvav konkurents IT tööturul on suure tähelepanu alla seadnud infotehnoloogia õppekavad. Tööandjad ja kutseliidud seavad uusi nõudeid nii IKT-ala lõpetajate arvule ja pädevusele kui ka otseselt IKT õppekavadele.

2013. aastal avaldas Poliitikauuringute Keskus Praxis uuringu „Eesti IKT kompetentsidega tööjõu hetkeseisu ja vajaduste kaardistamine“. Nimetatud uuringus esitatud prognoosi kohaselt on aastani 2020 vaja 4182-5564 kõrgharidusega töötajat, samal ajal jääb pakkumine 4500 lõpetaja tasemele.

Esitatud prognoos viitab tööjõupuuduse olulisele leevenemisele. Uuringust selgub samuti, et ettevõtjad näevad kitsaskohana just spetsialistide ettevalmistust. Nende hinnangul on kvaliteedi osas oluline arendada tulevaste lõpetajate üldpädevusi ja suutlikkust kombineerida neid erialaoskustega.

2012. a lõpus läbisid mitmed õppekavad, kaasaarvatud TTÜ informaatika õppekava EKKA (Eesti Kõrghariduse

Kvaliteediagentuur) hindamise. Tulemina kaardistati olukord, toodi välja murekohad ja jagati soovitusi. Raportis juhiti tähelepanu tudengite suurele töökoormusele väljaspool ülikooli õpingute vältel ning sellega kaasnevatele probleemidele nagu väljalangevus ja kehvemad hinded teoreetilistes ainetes, samuti rõhutati vajadust parandada ülikooli ja ettevõtete vahelist koostööd.

IT Akadeemia (ITA) programmi eesmärgiks on arendada fokusseeritult IKT valdkonna õpet rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel kvaliteeditasemel, tagades seeläbi IKT sektorile vajaliku tööjõu. Samuti soovitakse pakkuda IKT tudengile lahendusi, mis aitavad ülikooliajal enam õpingutele pühenduda. Lisaks mitmesugustele stipendiumitele võimaldab ITA arendada õppekavasid tudengitele huvitavamateks, praktilisemateks ja piisavalt väljakutseid pakkuvateks.

Neid kriteeriume silmas pidades on IT Akadeemia programmi raames informaatika bakalaureuseastme õppekavasse lülitatud mitmed uuendused, nt programmeerimise süvendatud algkursus, lõputööde konkurss, olümpiaadideks ettevalmistamine. Motivatsiooni loomise juures ei ole väheoluline ka tudengielu sotsiaalne pool - omavahe-

line suhtlus, arvamuste ja kontaktide kujunemine. Väga populaarseks on osutunud programmi raames korraldatud esmakursuslaste välisseminarid ja IT ettevõtete külastused. Õppeprotsessi paremaks mõistmiseks valmis informaatika õppekava veebileht ning tööd alustasid mentorid. Lisaks on ITA programmi abil käsil mitme õppelabori juurutamine - vahendite hankimine ja õppematerjali väljatöötamine. Allpool ITA programmi raames ellu kutsutud ja 2013. a käima lükatud tegevustest pisut pikemalt.

Lõputööde konkurss 6. juunil 2013. a toimus TTÜ Tudengimajas esmakordselt informaatika bakalaureuseastme tudengite lõputööde konkurss ja praktikabörs. Ühtlasi oli tegemist tudengite ja IKT ettevõtete kontaktüritusega. Üritusel oli ligi 50 osalejat – IKT ettevõttete esindajad, informaatika õppekava tudengid, juhendajad ja õppejõud.

Lõputööde konkursi üheks põhieesmärgiks oli valmistada tudengeid ette akadeemiliseks kaitsmiseks.

Ettekanded andsid kaastudengitele hea võimaluse koguda mõtteid oma tulevase diplomitöö jaoks ning õppida esitlustehnikat. IKT ettevõtted said ettekujutuse TTÜ tudengite oskustest ja lõputööde üldisest tasemest ning võimaluse tutvustada üliõpilastele omalt poolt praktikakohti.

Korda läinud üritus motiveeris sarnast konkurssi kordama ka 2014. a kevadel, kuhu lisaks lõputöödele ootame seekord osalema ka mahukaid kursuseprojekte. Loodetavasti kogub konkurss tuure ja tuleb mastaapsem kui möödunud korral.

Informaatika bakalaureuseastme õppekava veebileht - www.ttu.ee/ informaatika-bakalaureus Veebilehe loomise ajendiks oli üliõpilase jaoks olulise õppekavaspetsiifilise info koondamise vajadus. Lehel on välja toodud kahe instituudi poolt ühe eriala koordineerimisest tingitud iseärasused üliõpilase vaatevinklist.

10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2014

MEIE ÜLIKOOL Samuti annab see hea võimaluse vahendada tudengitele kõiki uusi ITA programmi raames ellu kutsutud tegevusi. Muuhulgas on lehelt leitavad mõned praktikapakkumised ja lõputööde teemad.

Olümpiaadid ITA programmi toel on TTÜ võistkonnad käinud kahel suuremal rahvusvahelisel olümpiaadil oma teadmisi proovile panemas. Juulis osales kolmeliikmeline võistkond KAPI Open programmeerimisvõistlusel Ukrainas ja oktoobris käis kolm kolmeliikmelist võistkonda ACM International Collegiate Programming Contest veerandfinaalis Minskis. Olümpiaadidel osalenud said oma ettevalmistuse kevadel arvutiteaduse instituudi korraldatud programmeerimise erikursusel.

Lisaks tasuti osalejate eest olümpiaadi osaluskulud ja premeeriti tudengeid sümboolse stipendiumiga.

2014. a on kindlasti plaanis osaleda piirkondlikul võistlusel Minskis, kahjuks on osalemine KAPI Open programmeerimisvõistlusel Ukrainas poliitilise olukorra tõttu suure küsimärgi alla sattunud.

Programmeerimise süvendatud algkursus ITI0140 Süvendatud programmeerimise algkursus viidi 2013. a sügisest sisse andekatele ja motiveeritud tudengitele, andmaks kohe õpingute alguses võimaluse pääseda arendajate eliidi "ettevalmistuskonveierile". Kursus on mõeldud õppekavas asendama programmeerimise algkursust ning sobib hästi tudengile, kellel on soov alustada programmeerimisõpet keerukamate ülesannetega. Õpe toimub programmeerimiskeeles Python. Omandatud oskusi rakendatakse reaalsete ülesannete lahendamisel, saadakse praktilisi kogemusi erinevate algoritmide valikuks ja keerukuse hindamiseks.

Esimesel süvaõppe kursusel osales ligi 30 agarat tudengit. Kevadsemestril on väljakutseid ootaval tudengil võimalus jätkata ITV0101 programmeerimise erikursusel.

Mentorprogrammi käivitamine Pilootprojektina alustasime sügisse-

mestril informaatika bakalaureuseastme esmakursuslaste mentorprogrammi. Informaatika kavale võeti vastu 200 tudengit, kes õpivad seitsmes õpperühmas. Rühmasid juhendavad kokku 10 mentorit akadeemilisest personalist. Mentori töö kestab ühe õppeaasta, mille raames toimuvad kokkusaamised nii terve rühmaga, kui ka tudengite individuaalsed vestlused ja pidev edasijõudmise jälgimine õppetöös. Samuti saavad tudengid mentori poole pöörduda jooksvalt õppealase konsultatsiooni saamiseks.

Põneva algatuse eesmärk on soodustada grupi ühtsustunde tekkimist ning aidata luua paremat kontakti akadeemilise personali ja õppuri vahel. Prog-

IT-maailma telgitaguseid konkreetses organisatsioonis. Muuhulgas räägiti tudengitele, millist haridust eeldatakse töötajalt ja millele tuleb õpingute käigus tähelepanu pöörata. Ürituse tagasisidena saime tudengitelt palju positiivseid kommentaare: “Üritus on kasulik just sellel etapil, et näidata, et IT ei lõpe programmide loomisega ja tekitas sügavamat huvi eriala vastu“. Nähes, millised võimalused avanevad tänu õppimisele, said tudengid enda sõnul õpingutega pingutamiseks motivatsiooni juurde. Samuti nägid tudengid üritusel väärtuslikku sotsiaalset aspekti. Välisseminarid arendavad koostööoskusi ja ühendavad inimesi, süvendavad grupisisest läbisaamist ning pakuvad võimalusi teiste gruppidega tutvumiseks.

Kuigi senine programm oli suunatud esmakursuslastele, ei välista me tuleval sügisel ühiseid välisseminare nii esmakursuslaste kui vanemate tudengitega.

ramm võimaldab kiiret reageerimist tudengite õppealastele probleemidele, koguda olulist infot õppekava arendamise eesmärkidel ja selgitada välja valukohad, millele tulevikus rohkem tähelepanu pöörata. Suuremas plaanis tahame tõsta tudengite rahulolu ja maksimeerida nominaalajaga lõpetanute osakaalu.

Esmakursuslaste välisseminarid Sügissemestri 8. – 10. õppenädalal toimus rida kahepäevaseid esmakursuslaste välisseminare, mis hõlmasid ettevõtete külastusi, TTÜ korraldatud seminare ja töötubasid. Aktsiooni raames külastas 115 tudengit kokku 11 ettevõtet: Zero Turnaround OÜ, LHV pank, AS Fujitsu Estonia, Elion Ettevõtted AS, Kühne+Nagel Estonia, Eesti Rahvusringhääling, Lennuliiklusteeninduse AS, Elering AS, Eesti Post AS, Tallink Grupp AS, Nortal AS. Mainimata ei saa siinkohal jätta ettevõtete äärmiselt suurt koostöövalmidust. Äriarenduse ja IT-valdkonna juhid/ spetsialistid tutvustasid tudengitele

Uued tegevused Käivitamisel on tudengite süsteemsem kaasamine teadusmahukatesse projektidesse, mis annavad tugeva vundamendi akadeemilise karjääri jätkamiseks nii TTÜs kui mõnes välisülikoolis. Sisuliselt pakume tudengile stipendiumiga praktikakohta ülikoolis, mis annab hea võimaluse alustada ettevalmistust lõputöö kirjutamiseks.

Et mitte häirida tudengit õppeperioodil, planeerisime projektitöö suvekuudele. 2014. a suvised praktikakohad kuulutame välja märtsi-aprillikuu jooksul.

Kokkuvõttes oli 2013. a TTÜ arvutiteaduse instituudi ja informaatikainstituudi jaoks IT Akadeemia programmi tegevuskava käivitamise aasta. Eelkõige tudengitele suunatud tegevuste kaudu soovime muuta eriala atraktiivsemaks ning sillutada teed ITA programmi suurtele eesmärkidele - IKT kõrghariduse kvaliteedi tõstmine rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tasemele, sektori tööjõuvajaduse rahuldamine Eestis ning IKT alase kõrghariduse turustamine nii Eestis kui ka välisriikides.

MÄRTS 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11

MEIE ÜLIKOOL

Karjääriseminarid - täienda oma teadmisi ja oskusi!

TTÜ Karjääri- ja nõustamistalitus korraldab õppeaasta jooksul erinevaid seminare ja infotunde, mille eesmärgiks on aidata üliõpilastel õpingutega toime tulla või teha edukaid valikuid tööturul.

Seminarid on osalejatele tasuta.

Altpoolt leiad märtsikuu seminaride kava. Terve sügissemestri kava on leitav KNT kodulehelt www.ttu.ee/career, samast leiad iga seminari täpsema kirjelduse ja esinejate tutvustuse.

Karjääriseminaride raames alustab ka MEKTORY Ettevõtteakadeemia, kus saad ülevaate erinevate ettevõtete struktuurist ja ärifunktsioonidest, millised on töökohad ja töötajate profiilid, mis on vajalikud teadmised ja oskused, mida ettevõte tulevikus otsib ja vajab.

Lisainfo ja registreerumine: www.ttu.ee/career.

Märtsikuu kava: • Teisipäev, 4. märts, kell 16:30 „Appi - praktika tuleb!“ Lektoriks on personalijuht Ina Tepp.

• Kolmapäev, 5. märts, kell 16:00 „Ettevõtteakadeemia: Ericsson Eesti AS“ • Neljapäev, 6. märts, kell 16:00 „Paneeldiskussioon: 21.sajandi talent sotsiaalsed oskused, suured teadmised“ Paneeldiskussiooni viib läbi Noored kooli.

• Reede, 7. märts, kell 14:30 „Seminar lõpetamisjärgus olevatele ja/ või õpingud katkestanud tudengitele“ Lektoriks on TTÜ nõustajad Tiiu Kamron, Külliki Märtmaa, Ethel Arder.

• Teisipäev, 11. märts, kell 16:00 „CV ja kaaskirjade koostamine” (vene k.)

Lektoriks on karjäärinõustaja Galina Rastvortseva.

• Kolmapäev, 12. märts, kell 16:00 „Eneseanalüüs: minu isiksus, võimed, eesmärgid ja väärtused?“ Lektoriks on nõustajad Monika Sutrop ja Heiki Beres.

• Kolmapäev, 12. märts, kell 16:00 „How to write a good CV and motivation letter?“ Lektoriks on värbamisspetsialist Marge Roosi

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2014

• Neljapäev, 13. märts, kell 16:00 „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine – mis, miks ja kuidas?”

Lektoriteks on vastuvõtu- ja õppenõustamise talituse nõustajad Anne Urbla ja Ethel Ader.

• Kolmapäev, 19. märts, kell 16:00 “Ettevõtteakadeemia: Samsung Electronics Baltic SIA“ • Neljapäev, 20. märts, kell 16:00 „Raamatupidamise põhitõed alustavale ettevõtjale“ Lektoriks on investeerimisnõustaja Barbara Asu. • Teisipäev, 25. märts, kell 16:00 „Edukas esinemine“ Lektoriks on pangandustaustaga Gunnar Toomemets.

• Kolmapäev, 26. märts, kell 16:30 „CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“ Lektoriks on personalijuht Ina Tepp.

• Teisipäev, 27. märts, kell 16:00 „Stress ja stressijuhtimine“ Lektoriks on psühholoogiline nõustaja Elis Haan.

MEIE ÜLIKOOL

PAKUB SUVEKS ÜLE 100 PRAKTIKAKOHA Eesti Energia pakub sel kevadel ja suvel kõrg- ja kutsekoolide õppuritele rohkem kui 100 praktikakohta üle Eesti. Praktikakohti pakuvad kõik Eesti Energia kontserni ettevõtted ning sõltuvalt praktikandi ettevalmistusest ja ülesannetest on tudengitel võimalik saada oma töö eest ka tasu.

Praktikakohti pakub Eesti Energia kõikides tegevusvaldkondades: põlevkivi kaevandamises, elektri, soojuse ja vedelkütuste tootmises, energia jaotamises ja müügis või hoopis äriarenduse üksustes uudsete äri- ja tehnoloogialahenduste loomisel.

Eesti Energia välise järelkasvu projektijuhi Mirjam Lindpere sõnul pakub praktika Eesti Energias kõrg- ja kutsekoolide õppuritele võimalust saada

ettekujutus eesootavast tööelust ning omandada töökogemust valitud erialal.

Reaalselt mõõdetavate ja heade tulemuse eest maksab ettevõte praktikantidele tasu ning parimatele praktikantidele tehakse pärast praktikaperioodi lõppu tööpakkumine edasiseks tööks Eesti Energias.

Eesti Energiale annab praktikantide kaasamine võimaluse arendada energeetikavaldkonna järelkasvu ja tutvustada noortele energeetikaga seotud karjäärivõimalusi. „Ettevõtte jaoks on praktika hea võimalus tutvuda ettevõtlike ja asjatundlike noortega, keda saab pärast kooli lõpetamist Eesti Energia meeskonnaga liituma kutsuda,“ sõnas Lindpere.

Kõrgkoolidest ootab Eesti Energia praktikale eelkõige järgmiste vald-

kondade õppureid – automaatika, ehitus, elektro- ja soojusenergeetika, geoloogia ja mäendus, IT, keemia ja kütuste tehnoloogia, masinaehitus ja mehhatroonika, tootearendus, matemaatika, statistika ja majandus.

Kutsekoolide õppuritest on oodatud eelkõige järgmistel erialadel õppijad - automaatik, elektrik, keemiaprotsesside operaator, keevitaja, mehhatroonik ja soojusseadmete käitaja.

Praktikakohti pakutakse ka teiste erialade õppuritele. Ülevaadet pakutavatest praktikakohtadest leiab Eesti Energia kodulehelt aadressilt www.energia.ee/praktika.

Avaldusi praktikakohtadele kandideerijatelt oodatakse hiljemalt 31. märtsiks 2014. Möödunud aasta jooksul käis Eesti Energia ettevõtetes kokku ligi 300 praktikanti.

MÄRTS 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

MEIE ÜLIKOOL

LOO OMA TEE Sten Remmelg, Raul Hanson TTÜ Üliõpilasesindus

„Loo oma tee“ ürituste raames jagavad kaks edukat TTÜ vilistlast mõnusas keskkonnas oma edulugusid üliõpilastega. Vilistlaste kogemused ja teadmised hõlmavad meeletut potentsiaali, aitavad näidata üliõpilastele erinevaid valikuvõimalusi ja motiveerida neid püstitatud eesmärke saavutama.

Projekt sai alguse 2013. aasta sügisest, kui soovisime üliõpilasesindusega suunata tudengeid olema aktiivsemad.

Idee tulenes sellest, et ülikoolis käidud aeg peaks tudengile olema meeldejääv,

et nad meenutaksid ka kümme, kakskümmend ja enamgi aastat hiljem, kui mälestusterohke oli nende tudengielu.

Siinkohal ei pidanud me silmas ainult naljakaid seiku, pidusid ja muid üritusi, vaid tahtsime näidata, et tudengielust on võimalik saada praktilist kogemust, mida hiljem tööturul oodatakse. Üliõpilaseks olemise aeg on see, kus tudeng saab panna tugeva aluse oma karjäärile.

Diplomi saab kätte hommikul kooli tulles, loengus ja praktikumis käies ning eksameid sooritades, kuid sel viisil ei saa kogemust ja teadmist, mida sinult tööle asudes oodatakse. Nii jääb sinu tudengielust midagi olulist puudu. „Loo oma tee“ raames vilistlaste edulood ning nende ülikooli ajal saadud 14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2014

kogemused on need, mis näitavad üliõpilastele suunda. Selle ilmestamiseks otsustasimegi üliõpilasesindusega korralda sellise toreda ürituse nagu „Loo oma tee“. See sobis kõige enam ilmestama meie eesmärki.

Selle aasta esimesel „Loo oma tee“ üritusel esinesid vennad Agu ja Ivo Remmelg, kes mõlemad veetsid osa oma tudengielust Tallinna Tehnikaülikoolis. Agu lõpetas aastal 1989 autode ja automajandite eriala ning Ivo 1993. aastal tööstuselektroonika eriala. „Loo oma tee“ oli Agu jaoks huvitav võimalus jagada oma kogemusi tudengitega lootuses, et ka nemad saavad oma tudengipõlve muuta nii põnevaks kui võimalik.

Tööalaselt on Agu olnud autoinsener, töötanud Majandusm i n isteer iu m is ja pannud aluse Eesti Välisinvesteeringute Agentuurile. Täna on Agu Eesti suurimas jäätmekäitlusettevõttes ärijuht ja juhatuse liige. Siis kui Agu ise tudeng oli, leidis ta inseneriks õppimise kõrvalt aega ka huvitegevusteks. Ta oli üks TTÜ Fotoklubi asutajaliikmetest ja aktiivne osaleja üliõpilasmalevates, millest võttis osa igal suvel. Fotoklubi raames sai ta lisaks pildistamisele ka rahvusvahelist koostöökogemust, korraldades ühisüritusi Soome, Rootsi ja ka Poola tudengitega. Huvi kogemuste saamiseks seal aga ei raugenud, sest tänaseks on tal läbi käidud enam kui 40 riiki, kus ta on tutvunud nii sealsete ettevõtete kui eluoluga.

Ivo on aga tegevjuht arvuti-, side- ja turvalahendustele spetsialiseerunud süsteemiintegratsiooni ettevõttes

Telegrupp AS. Ivo on senises ettevõtjaelus kogunud hulganisti kogemusi ja teadmisi, mida tal on suur rõõm ka teistega jagada. See muidugi ei tähenda, et kõik need, kes neid nõuandeid kuulavad, neid kohe ka kuulda võtaks.

Ivo arvab, et enamusega juhtub nii nagu temaga, et kõik ämbrid on vaja läbi kolistada. Kuna tema igapäevatöö on seotud ettevõtte juhtimisega, kus kokku 80 töötajat, siis on väga oluline, et ta harjutaks igal võimalusel sõnaseadmisoskust, enese väljendamist ja esinemist. Tudengina võttis ka Ivo aktiivselt tudengielust osa. Ta tegeles koos grupivendadega tudengipäevade ajal kauplemisega, tootes Peterburist toodud elektroonikajubinatest autodele lisavarustust ja müües seda varuosakauplustele. Lisaks töötas ta ka laboratooriumis.

Kui sa ei ole veel eneses selgusele jõudnud, mille nimel pingutada, mille vastu huvi tunda, mida õppida ja mida endast teistele anda, aitab selline üritus kindlasti mõtteid korrastada ja oma tulevikuvisiooni luua. Olgu selleks programmeerimine, elektroonika, ettevõtlus, astronoomia, keemia, judo või mis iganes muu – tudengil peaks mingi valdkonna vastu kujunema huvi ning teadmised ja kogemused. Et elus midagi saavutada ning kuhugi jõuda, tuleb maksimaalselt kõigest huvipakkuvast osa võtta. Tasub hoida silmad ja kõrvad lahti ning igast huvitavast võimalusest kinni haarata. Iial ei tea, milline nendest võimalustest on miljoni euro võimalus. Ja kui ülikooli lõppedes saad oma esimesele tööandjale või äripartnerile sügavalt silma vaadates öelda, et ma suudan saavutada head tulemust, siis on edu garanteeritud.

Sellel kevadsemestril toimub kolm „Loo oma tee“ üritust. Üks on nüüdseks juba toimunud (26.veebruaril), kuid tulla saab veel 19. märtsil ja 23. aprillil. Kõik on oodatud!

MEIE ÜLIKOOL

TTÜ ARENGUFOND TUNNUSTAB PARIMAID Kristiina Štõkova Studioosuse peatoimetaja TTÜ Üliõpilasesindus kristiina.stokova@tipikas.ee „Austatud rektor, lugupeetud Arengufondi nõukogu esimees, Arengufondi koostööpartnerid – stipendiumite rahastajad, stipendiaadid ning kõik külastajad. Oleme taaskord kogunenud siia, et anda meie heade koostööpartnerite toel välja järjekordsed stipendiumid parimatele tudengitele, noortele

õppejõududele ja teadlastele. Nende tunnustuste eesmärgiks on aidata kaasa üliõpilaste õppimismotivatsioonile ning akadeemilise personali järelkasvule Tallinna Tehnikaülikoolis,“ olid sissejuhatavad sõnad 2013/2014. aasta sügisese stipendiumikonkursi pidulikule aktusele.

Juba alates 1998. aastast, nii kevad- kui ka sügissemestril, kuulutab

TTÜ Arengufond välja stipendiumite konkursi kõikide õppetasemete üliõpilastele ning noortele teadlastele ja õppejõududele, aidates nii kaasa tudengite õppimismotivatsioonile ning innustades neid üha enam teadustööd tegema. Käesoleval aastal on Arengufondi koostööparteriteks 55 erinevat eraisikut, organisatsiooni ning ettevõtet, kelle toetusel stipendiumeid finantseeritakse.

2013/2014. õppeaasta sügissemestril välja kuulutatud 53-le stipendiumile kandideeris 287 üliõpilast ning noort teadlast/õppejõudu, kusjuures erinevate kandideerimiste arv ühe isiku kohta ei ole piiratud – ainus tingimus on vastata kindla toetuse kriteer iu m it ele.

Stipendium istatuutides on nõuded aga erinevad ning need on kokku lepitud stipend iu me r a ha st ava ettevõttega.

Oluliseks faktoriks kandideerimisel on eelkõige õppeedukus – kaalutud keskmine hinne, võlgnevuste puudumine, aga ka soov läbida praktika või teha lõputöö ettevõttega seotud teemal ning lisaks annab plusspunkte aktiivne osavõtt üliõpilaselust. Ära ei tohi unustada ka motivatsioonikirja – põhjused, miks just antud kandidaat peaks stipendiaadiks saama.

Esmakordselt kutsuti pidulikule aktu-

sele ka 100 parimat esmakursuslast, kelle vahel loositi edaspidise õppeedukuse ning motivatsiooni säilitamise eesmärgil ning AS Silberauto toetusel välja uue õppeaasta alguseni, st 31. augustini 2014, elektriauto kasutamise õigus. Keskmise hindega 5 või sellele lähedase hindega kutse saanud tudengid registreerisid end eelnevalt tulijaks ning nende nimed pandi loosikasti. Fortuunadeks olid määratud TTÜ Üliõpilaskonna juhatuse esimees Stanislav Štõkov ning juhatuse liige turundus- ja kommunikatsioonivaldkonnas, Raul Hanson. Kusjuures, kui välja oleks tõmmatud üliõpilase nimi, keda kohal ei olnud, siis oleks toimunud kordusloosimine, samuti pidid õnnelikul olemas olema juhiload, mille alusel võtmed väljastati. Väikese pinge kasvatamise järel tõmbas Raul välja ehitusteaduskonnas õppiva neiu nime Kristiina Lobrev. Õhkkond aktusel oli äärmiselt soliidne, ent sõbralik. On näha, et ülikooli juhtkond, TTÜ Arengufond, ettevõtted ja eraisikud on valmis nägema vaeva ning üliõpilaste edukuse ja erialase huvi säilitamise eesmärgil toetama neid, kes on seda väärt.Kahtlemata peitub õilsa tegevuse taga lootus, et stipendiaadid annavad tulevikus teaduse arengusse oma panuse, liituvad ülikoolis akadeemilise personaliga või leiavad oma koha ülikooli toetanud firmas. Suheldes inimestega aktusejärgselt toimunud banketil, võin julgelt öelda, et kõik need ootused ei ole asjatud.

Kevadine stipendiumikonkurss kuulutatakse välja aprillis 2014.

Lisainfo: www.ttu.ee/organisatsioonid/ arengufond

MÄRTS 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

3

10

17

24

31

Võti Tulevikku Tudengimajas

Algab kandideerimine kevadisele ÜE stipendiumikonkursile Aadressil stipendium@tipikas.ee

4

11

18

Kell 16.30 Karjääriseminar: "Appi - praktika tuleb!"

Kell 16.00 Karjääriseminar: "Edukas esinemine"

Kell 18.00 TTÜ Üliõpilaskonna esinduskogu koosolek ruumides I-227/228

Kell 18.00 TTÜ Mälumängusari Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar: "CV ja kaaskirjade koostamine (vene keeles)"

Võti Tulevikku Tudengimajas

teisipäev

5

12

Kell 16.00 Karjääriseminar: "Ettevõtteakadeemia: Ericson Eesti AS" Kell 18.30 Lindy Hop Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar: "Eneseanalüüs: minu isiksus, võimed, eesmärgid ja väärtused" 18.30 LindyHop Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar: "Ettevõtteakadeemia: Samsung Electronics Baltic SIA" Kell 18.00 "Loo oma tee" I-228

18.30 LindyHop Tudengimajas

Doonoripäev Tudengimajas

26

19

kolmapäev

6

13

20

27

Kell 23.00 Klubi Teatris "Tudengi Teater"

Kell 16.00 Karjääriseminar: "Raamatupidamise põhitõed alustavale ettevõtjale"

Kell 14.00 "Teklitseremoonia" Tudengimajas

Kell 11.45 Karjääriseminar: "Varasemate õpingute ja töökogemise arvestamine mis, miks ja kuidas?"

Kell 15.00 Karjääriseminar: "Paneeldiskussioon: 21. sajandi talent - sotsiaalsed oskused, suured teadmised"

neljapäev Tudengite Eurovisioon 2014, Tallinna Tehnikaülikooli aula.

Kell 23.00 Pidu nimega "Tantsud Tellistega" Tudengimajas.

10.-28. märts esinduskogu valimiste hääletusperiood Karjääriseminaride info ja registreerimine: www.ttu.ee/career

25

2

esmaspäev

7

14

21

Kell 14.30 Karjääriseminar: "Seminar lõpetamisjärgus olevatele ja/või õpinguid katkestanud tudengitele"

TTÜ e-Sport 2014 Kevad, TTÜ aula

Kell 19.00 Emakeelepäevale pühendatud kontsert Saue valla kultuurikeskuses Esinevad TTÜ Vilistlaste Naiskoor ja Inseneride meeskoor

28

1

8

15

22

29

TTÜ e-Sport 2014 Kevad, TTÜ aula

laupäev

2

9

16

23

30

TTÜ e-Sport 2014 Kevad, TTÜ aula

Märts 2014

reede

pühapäev

Foto: Marko Vilberg, TTĂœ Fotoklubi

TUDENG TEGUTSEB

AASTAKE PÄRAST PÖÖNINGULE KOLIMIST Jörgen Martin Reporter TTÜ Üliõpilasesindus jyrgen.martin@tipikas.ee Esimest korda sattusin Akadeemia poe kohal olevasse kohvik-baari Pööning üle aasta tagasi. Toona vedeles ühes ruumis veel ehituspraht ja peasaalis jagus istumiskohti umbes kuuele inimesele. Õllekraan siiski juba töötas ning tudengitele, kes olid tulnud glamuuri otsima, võimaldati ka värvilisi shotte.

Nüüd aasta hiljem, 17. jaanuaril pidas kohvik-baar Pööning oma esimest sünnipäeva. Olin taas kohal. Lisaks töötavale õllekraanile ja värvilistele shottidele oli võimalik tellida erinevaid pitsasid, pastasid, snäkke ja kõikvõimalikke märjukesi, mida üks hing täisväärtuslikuks reedeks ihkab. Koht Akadeemia kaupluse kohal oli rahvast pilgeni täis ja melu ei vaibunud enne, kui... Kurat seda teab, millal melu lõpuks vaibus.

Täna Pööningu asutajate ja eestvedajate Tanel Aus'i ja Raul-Kristjan Udrasega rääkides selgub, et kõik esialgsed ideed on pea peale pööratud ja kontseptsioon kõvasti muutunud.

Kohvikut tudengite jaoks ette kujuta18 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2014

des oli algne visioon, et paneme aga tuttavatest meeskonna kokku ning nokitseme natuke õllejoomise ja väikese nalja kõrval. Reaalsus jõudis kohale üsna kiiresti, kui planeeritud rahalised vahendid otsa hakkasid lõppema, esialgselt kaasatud inimeste arusaamad lahku jooksid ja tegelik motivatsioon kohviku rajamiseks välja koorus.

Kui alguses oleks rohkem ärivaistu olnud, siis ei oleks me seda kohta – arvestades, mis vahendid meil kasutada olid – tegema hakanud. Kõik on üles ehitatud praktiliselt eimillegi baasilt.

Hästi palju tuldi meile appi, nii sponsorite Tehnopol, Nortal, Saku kui ka erinevate vabatahtlike poolt, kellele me meeletult tänulikud oleme. Eimillegi kohapealt on heaks näiteks Taneli sihikindlus, mis on kõvasti edasi viinud – näiteks keerulisest finantsolukorrast tingitult polnud meil plaatimistööde jaoks raha, oli lahenduseks paar korda Youtube`st õpetusi vaadata ja asi mõne päevaga ära teha.

Lisaks mõistsime, et peokontseptsioon üksi ei tööta. Ükskõik kui palju loovust kasutada, ükskord saab see otsa. Korraldasime hästi palju pidusid, millel, tagant järele mõeldes, tegelikkuses sisu puudus. Täna on meie mõte pakkuda üritusi stiilsemalt ja professionaalsemalt, teha oma programmi kirevamaks. Nii oleme Pööningule

toonud Stand-up comedy, olles sellega Tallinnas põhimõtteliselt ainuke koht, mis pakub tasuta etendust. Lisaks Impokraatia, paljud erinevad noored talendid muusikavaldkonnas, Genka ja plaanis on veel palju muudki. Peale selle on olemas korralik köök ja tudengitel on võimalik väga mõistliku raha eest nautida laia menüüd, kusjuures toitu saab ka telefoni teel ette tellida ning kaasa võtta.

Täna ei tea me veel, kuidas Pööningu lugu pikemas perspektiivis edasi läheb, aga me väga loodame, et see on üks ilus lugu, mis lõpeb hästi. Et see oleks tudengite jaoks jääv väärtus.

Kust leidsite inimesed, kellega koos Pööningut teha?

Mõte hakkas algselt välja kooruma Kultuuriklubi rahva seast, tol hetkel oli meid viis - Kai, Aivar, Mart Tanel ja Raul (Kai on üles ehitanud baarisüsteemi ning täitis alguses juhataja kohustusi ning Aivar on meie tehnikaguru).

Aga, nagu ilmnes töö käigus, viiekesi sellist projekti koos edasi vedada on üsnagi keeruline - igaühel on asjadest oma visioon ja arusaam, omad prioriteedid ja ajaline ressurss. Meie jaoks (toim. Tanel ja Raul) oli kohviku tegemine saanud prioriteetseks eesmärgiks ehk tegu polnud ettevõtmisega, kuhu tulla pärast tööd vaid nokitsema või

TUDENG TEGUTSEB niisama aega veetma. Nii olemegi planeerimisprotsessist kuni tänaseni seda projekti kahekesi juhtinud, kuid isegi kahekesi sellist algatust vedades on ülim oskus suuta mõtteid jagada ja asju samamoodi näha – omavaheline kommunikatsioon, ideede ja mõtete integreerimine ning ühtse visiooni loomine on oodatust korduvalt keerulisemaks osutunud. Samas oleme alati kuldse kesktee leidnud ning sellest tulenevalt ka hindamatu kogemuse osaliseks saanud.

Reaalse ettevõtmise käigus on keskkond ideede arutamiseks täiesti teine kui kodus diivanil lösutades. Siin kehtib igal juhul hästi ütlus, kui tahad sõbrast ilma jääda, alusta koos temaga firma tegemist. Tõepoolest, varem või hiljem tekivad konfliktid, enamasti siis, kui ettevõte on äärmuses, kas siis heas või halvas seisus, mistõttu on hästitoimiv meeskonnatöö ellujäämiseks hädavajalik. Täna on meil selline dream-team olemas. Lisaks on meil ka palju abilisi, kes on olnud kogu selle perioodi vältel väga toetavad ja valmis ka täna lihtsalt tööväliselt appi tulema, samuti teeme aktiivselt koostööd Üliõpilaskülaga, et seeläbi kogu ülikoolilinnakule laiemat väärtust anda.

Millest jääb TTÜ linnakus veel vajaka või millest puudust tunnete?

Peaksime seda veelgi laiemalt vaatama, kogu piirkonna võtmes, kus Mustamägi võiks samamoodi edasi kanda väärtust, nagu täna on Kalamajal. Et siin pole ajaloolise väärtusega hooneid või looduslikult atraktiivset miljööd, siis võiks panustada tehnoloogiale ja innovatsioonile kogu linnaosa võtmes, nii nagu on koondunud ühte piirkonda Tehnopol ja Mektory.

Melu elavdavaid kohti võiks kindlasti juurde tulla, erinevaid nišše ülikoolibaaridele on ju tohutult. Seeläbi peaksime kõik koostööd tegema, mitte tingimata suured konkurendid olema.

Asi on põhimõttes, et inimesed tuleb siia koondada, et oldaks valmis ka linnast Mustamäele liikuma. Need noored on tegelikult olemas, aga ressursid ja vajalikud teadmised lihtsalt ei jõua nendeni. TTÜ töötajaskond ise pole nii motiveeritud, et genereerida ideesid, mis võiksid tudengi elu väljaspool ülikoolihoonet lahedamaks teha. Siin olekski oluline korraldada mingi konkurss või äriline projekt, anda tudengitele laiem võimalus ülikoolilinnakut ümbritseva keskkonna kujundamisel.

Iga aktiivne üliõpilane, kellel on tahtmine tegutseda, annab kunagi sellele

piirkonnale suure väärtuse. Täna käib Pööningul väga palju teotahtelisi ja ägedaid tudengeid. Tahame loota, et need on tulevased kuulsused ja ühiskonnategelased, kes kümne aasta pärast ehk siin taas kogunevad ja mõnele uuele ettevõtmisele hinge sisse puhuvad.

PS! Pööning otsib oma meeskonda alati uusi aktiivseid tegijaid. Viieaastane töökogemus Tchaikovsky restoranis pole nõutud, tarvis on lihtsalt pealehakkamist ja tahtmist!

Söögist Pööningul Pööningu menuu väljatöötamisel on kaasa löönud mitmed professionaalsed kokad. Pakume itaaliapärast toitu: pitsad, pastad ja salatid ning lisaks ka laias valikus hõrgutavaid snäkke. Tudengi jaoks oleme proovinud asja võimalikult soodsa ja mugavana hoida. Toitu on võimalus ette tellida, et pärast loengut helistades ja lõpuks siia jõudes võiks kohe sööma asuda või soovi korral ka toidu kaasa võtta. Ühtlasi pakume nüüdsest Pööningul ka nädalapastat ja –pitsat, mille eesmärgiks on pakkuda tudengitele maitsvat vaheldust soodsa hinnaga (3,8 EUR suur pannipitsa ja 2,8 EUR pasta – E-R 11:00-16:00).

Täpset menüüd on võimalik vaadata meie Facebook`i lehelt: www. facebook.com/kohvikpooning Kui tekib soov tähistada sünnipäeva või mõnda muud vahvat sündmust Pööningul, siis broneeri laud või suisa terve tagumine saal tasuta aadressil info@ pooning.ee!

MÄRTS 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19

TUDENG TEGUTSEB

Kristine Kuusik kristine.kuusik@gmail.com

Selline näeb välja Queensberry crossing välja tulevikus

TALLINN – HELSINGI – EDINBURGH – EXETER – REGENSBURG – TALLINN Magnus Lelumees Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu magnus.lelumees@tipikas.ee On pärastlõuna Frankfurdi lennujaamas ning ETÜNi esimees Elisa valab suveniirideks mõeldud Vana Tallinnat lennujaamast ostetud 100 milliliitristesse kreemitopsikestesse. Sakslased ei olnud nõus meie ilusaid pudeleid avamata läbi laskma ning lõpuks ei jäänudki muud üle, kui pidime ostma lennujaamast kümme kreemitopsikest (muud seal ei müüdud!) ning oma väärt kraami nendesse ümber valama.

ETÜNi kuueliikmeline seltskond on parasjagu teel Edinburghi, kus plaanitakse kohtuda tähtsate ninadega Heriot-Watt University’s (HWU). Kõik sai alguse umbes aasta eest, kui seltskond ETÜNi liikmeid otsustas organisatsioonile uusi koostööpartnereid otsida.

Olime lätlasi ja leedukaid juba üsna mitmel korral külastanud ning seekord otsustasime vaadata kaugemale. Esimene pilk jäi pidama Suurbritannial.

Endalegi üllatuseks sujus kontaktide loomine suuremate probleemideta ning sügissemestril istusimegi juba lennujaamas ning ootasime oma Tallinn – Frankfurt – Edinburghi lendu.

Kohale jõudes üllatas meid kõige rohkem meie uute sõprade poolt koostatud ajakava, mis nägi kolme päeva jooksul ette erinevaid kohtumisi HWU tudengiesindajatega, ülikooli sekretariaadi juhtkonnaga, prorektoriga ning erinevate õppejõududega sealsest ehitusteaduskonnast. Kõige rohkem jäi nendelt kohtumistelt silma see, et kogu 20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2014

ülikooli juhtkonnale läheb väga korda, mida tudengid ühest või teisest asjast arvavad. Pole siis ka ime, et HWU on Suurbritannia National Student Survey ülikoolide edetabelis esimese viie ülikooli hulgas.

Võõrustajad HWUst olid meile plaaninud ka ehitusobjekti külastuse – saime oma silmaga näha 800 mln naelase eelarvega 2,7 km pikkuse Queensferry Crossing silla ehitust ja projekti. Tegemist on Edinburghist põhjas asuva lahesoppi ületava sildade kompleksiga, kuhu ehitatakse hetkel kolmandat silda. Huvitav on selle projekti juures veel asjaolu, et kui tavaliselt osutub ehitusprojekt kallimaks, kui algselt plaanitud, siis selle projekti puhul on maksumus osutunud esialgu arvatust pea kolm korda madalamaks.

Välisriiki külastades on tudengile kohustuslik ka kohaliku pubikultuuriga tutvumine ja seda eriti Suurbritannias. Nii seadsimegi pea igal õhtul sammud erinevate Edinburghi pubide poole. Kuigi esmapilgul tundus kõik suures osas Eesti pubidega üsna sarnane, pean tunnistama, et õhkkond oli seal kuidagi teistsugune. Üllatav oli aga see, et pubid pandi Edinburghis juba kell 01:00 kinni ning ka

klubid olid lahti vaid kella kaheni öösel. Sellegipoolest osutus viimane päev ja õhtu Edinburghis üheks meeldejäävamaks, kui vallutasime pimedas linna kõrgeima tipu (251 m merepinnast), käisime haggis’t (hakitud lamba südamest, maksast ja kopsudest koosnev traditsiooniline šoti roog) söömas ja tegime õhtu lõpul põhjaliku tutvumise linna ööeluga.

Järgmisel päeval ärkasin bussis selle peale, kui kamp teismelisi britte kõva häälega (ja viisist mööda) laulma hakkasid. Olime oma seltskonnaga juba paarisaja kilomeetri kaugusel Edinburghist ning ees ootas veel mitusada kilomeetrit bussisõitu, mille sihtkohaks oli Exeter. University of Exeter oli teine ülikool Suurbritannias, mida

Vaade Exeteri ühikatoa aknast

TUDENG TEGUTSEB plaanisime külastada. Ülikool on üks tugevamaid Lõuna-Inglismaal ning seda peetakse üheks kümnest eliitülikoolist Suurbritannias.

Exeter suutis meid üllatada juba esimesel õhtul, kui läksime omapäi linnaga esimest tutvust tegema. Nimelt avastasime vanas kirikus tegutseva pubi, kus vähemalt minul oli küll veidikene kohatu istuda. Kohalikke ei paistnud see aga häirivat. Järgmisel hommikul järgnes lühike linnaekskursioon ning õhtul elasime oma võõrustajatele netball’i mängus kaasa. Exeteris toimuvad igal pühapäeval ülikooli organisatsioonide vahelised spordivõistlused erinevatel aladel, mis on tudengite seas võrdlemisi populaarsed. Exeteri viimasel päeval nägime ülikooli 3D printimise keskust (jah, neil on selle jaoks oma keskus rohkem kui 10 erineva printeriga), saime osa võtta nende kolme tunni pikkusest pinnasemehaanika laborist ja võistlesime õhtul campuse pubis toimunud mälumängus.

Nagu HWUs, ootas ka Exeteris meid ees rida kohtumisi sealse ehitusteaduskonna prodekaanidega ja üliõpilasesindajatega. Kogu reisi tulemusena valmis raport, mis on kõigile huvilistele ETÜNi poole pöördudes kätte saadav. Raportis oleme välja toonud kõige huvitavamad ja olulisemad asjad, mida me Suurbritannias veedetud kuue päeva jooksul kogesime ning mida soovitame väikeste muudatustega ka meie ülikoolis sisse viia.

Järgmisel korral toimub ETÜNi seikluste selle õppeaasta viimane etapp, kui külastatakse Regensburgi Saksamaal. Stay tuned!

Vana Tallinn ja kreemitopsikesed

Fakte

ülikoolide kohta:

Heriot-Watt University

• Ülikoolil on viis campust (kolledžit): Edinburghis, Scottish Borders`is, Orkneys, Dubais ja Malaisias • Ülikoolis on 21 000 tudengit, kellest 8 000 õpib Edinburghis • National Student Survey 2012 järgi 4. ülikooli Suurbritannias ja 1. Šotimaal • Kolmandik Edinburghis õppivatest tudengitest on pärit välisriikidest • Ülikoolis on üle 50 tudengiorganisatsiooni

University of Exeter

• Ülikoolis õpib 18 000 tudengit • The Sunday Times aasta ülikool 2013 • Konkurents ülikooli sisse astumisel on ligikaudu kuus tudengit ühele kohale • Ülikoolis on 49 erinevat spordiklubi • Ülikoolilinnakus on kino, oma raadiojaam, teatrisaal ja vähemalt sama äge raamatukogu nagu TTÜs

MÄRTS 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

TTÜ PUIDUTÖÖTLEMISE ÕPPETOOLI TUDENGITE MULJED LÕUNA-EESTI ERIALAETTEVÕTETE 30.01-31.01.2014 KÜLASTUSEST Herkki Kitsing Puidutöötlemise 2. aasta magistrant STUDYWOODTECHNOLOGY.TUT FB page Manager TTÜ Puidutöötlemise õppetool Herkki.Kitsing@ttu.ee https://www.facebook.com/ STUDYWOODTECHNOLOGY.TUT 30. jaanuari hommikul kella 7:30 paiku kogunes grupp TTÜ polümeermaterjalide instituudi Puidutöötlemise õppetooli tudengeid ja õppejõude TTÜ peaparklasse, et minna koos avastama Lõuna-Eesti (Tartu, Võru ja Valga) ettevõtteid. Ekskursioon oli korraldatud kahepäevane, koos majutusega Võrumaal väga kaunis kohas Andsu järvede ja maaliliste mägede läheduses Hämsaare Puhketalus, mis on eheda endisaegse interjööriga 19. Sajandist. Võru linnast kõigest 4,5 km kaugusel Haanja suunas sõita. Seda, kuidas me kohale sõitsime ja tagasi tulime ma Teile seekord kirjeldama ei hakka, vaid keskenduks põhilisele ja jagaks teiega muljeid, mis osalejatele osaks said.

Kuidas jäid rahule ekskursiooni korraldusliku poolega? Ettepanekud edaspidiseks.

Heleri: „Ekskursioon oli hästi korraldatud. Ettevõtte külastuseks oleks võinud rohkem aega olla. Üsna palju oli kella jälgimist ning seetõttu ka kiirustamist.

Tulevikus võiks ühele ettevõttele rohkem aega pühendada ning lisaks tootmise külastamisele võiks toimuda ka pikem diskussioon ettevõtte esindajatega või mõne praktilise ülesande lahendamine.“ Martin: „Võib rahule jääda. Edaspidi võiks hankida peakomplektid ekskursioonidele, kuna tootmises on võimatu

Diskussioon Ha Servi showruumis Foto: Andry Mataloja

midagi kuulda.“ Andry: „Korraldus oli täitsa okei. Väga meeldis majutus ja ka buss oli viisakas.

Söögid olid väga head ja ettevõtted väga huvitavad.“ Mida arvate termotöödeldud materjalist valmistatud toodete eelistest HA Serv näitel? Mida jäi meelde liimpuittoodete või saunade tootmises?

Birgit: „Termotöödeldud materjalil on väga palju eeliseid minu silmis. Esiteks, on tema omadused palju stabiilsemad kui tavalisel materjalil. Teiseks, termotöödeldud materjalil on väga atraktiivne välimus, ning see annab rohkem võimalusi luua huvitavaid saunasid vm tooteid.

Materjalid, mida valmistatakse olid väga kvaliteetsed. Tootmine on väga suur ning minu jaoks oli see kõige lahedam ettevõtte. Seda sellepärast, et selles ettevõttes on väga kaasaegsed masinad ning uudne mõtlemine. Ekskursiooni läbiviijad olid nö asjas sees, ehk nad oskasid kõigile küsimustele vastata ning huvitavalt veel juurde rääkida. Väga sümpaatne ettevõtte.“ Heleri: „Termotöödeldud terrassilaudade eelisteks on kindlasti nende suurem vastupidavus ilmastikutingimustele ja kemikaalivaba töötlus immutatud terrassilaudadega. Samas aga vale hoolduse ja valest materjalist kruvide kasutamise tagajärjel on võimalik kallis termotöödeldud materjal kergesti ära rikkuda.“ Üldkokkuvõttes jättis HA Servi toodang igati hea mulje ja kindlasti kaalun tulevikus nende toodetud sauna või terrassimaterjali soetamist.“ Sinu arvamus arutlusest AS Raitwoodis ja hinnang tootmisele!

Heleri: „Tootmine on AS Raitwoodil väga kaasaegne ning tore oli näha toimunud muutusi võrreldes eelmise aasta külastusega.

Kogu ekskursiooni kõige elavam arutelu toimus kohe kindlasti AS Raitwoodi tootmisjuhi Sergeiga.

Oma töösse nii kirglikult suh-

tuvaid inimesi võiks palju tihedamini kohata ning väga hea meelega vestleks temaga veel puidutööstuse erinevatest aspektidest.“ Andry: „Meeldis väga Sergei Rosumovski, kes meid vastu võttis. Pani mind mõtlema hoopis teise nurga alt ja andis motivatsiooni juurde. Jäi mulje et tootmine on väga hästi organiseeritud ja toimiv.“ Birgit: „Arutelu oli kaasahaarav ning huvitav. Pole varem sellise asjaga kokku puutunud, sellepärast oli kõik väga positiivne. Tootmine oli suur ja samuti huvitav, kuigi materjali, kui sellise tootmine mind nii väga ei köida.“ Mida huvitavat nägite täispuidust mööblile spetsialiseerunud AS Gomabis?

Piret: „Äärmiselt kõrgelt hindan antud firma järjepidavust toota vaid kvaliteetsest liimpuitkilbist. Märkimisväärne oli tehase maht. Huvitav oli kuulda, millised on firma enda turusuunitlused ning millega nad antud nõudlust püüavad rahuldada.“ Heleri: „AS Gomabi täispuitmööbel üllatas oma kõrge kvaliteedi ning klassikalise disainiga. Nende suur kliendibaas Saksamaal annab kinnitust, et nad tegelevad õige asjaga ning täispuitmööblil on turul oma koht.“ Andry: „Tahaksin väga tänada AS Gomabit sooja ja lahke vastuvõtu eest.

Meeldis väga see ettevõte, tootmine ja inimesed, kes seal töötasid. Oli üks põnevamaid ettevõtteid ja sooviks ka tulevikus kindlasti uuesti sinna ekskursioonile minna.“ Mida teadsite ettevõtetest ja nende tegevusest varem? Kuidas arvamus ettevõttest muutus pärast külastust?

Piret: „Väga vähesel määral, kui üldse.

Enamjaolt olid emotsioonid pärast külastust väga kõrgel ning tekkis arvamus firmast. Kahtlemata on tegemist ka suure müügiartikliga, läbi mille end tudengitele kui tulevastele juhtidele/disaineritele enda teenust müüa.“ Heleri: „Tegelikult ei teadnud ma ühestki ettevõttest varem midagi, ma ei osanud ka oodata nii suuri ja korralikke tootmisüksuseid. Samuti hämmastas mitme ettevõtte puhul nende väga kõrge kvaliteediline toodang.“

TUDENG TEGUTSEB Martin: „Olin ainult kuulnud, kuid täpsemalt ei teadnud neist midagi.“ Andry: „Arvamus muutus väga palju ja ainult positiivselt. Varem teadsin ja olin rohkem kursis nimedega nagu Tarmeko, Raitwood ja Gomab. Teistest olin vähem kuulnud.“ Ramkumar: "It was good Learning experience."

Millise(te) ettevõtetega sooviksid teha koostööd: lõputöö, projekt, praktika või tööleminek?

Piret: „Tarmeko LPD - tänu oma jätkusuutlikkusele disaini valdkonnas.

Tänu võimalustele ja vastutulelikkusele võib heaks partneriks pidada ka Võrumaa Kutsehariduskeskust.“ Heleri: „Minu jaoks on siiski kõige määravam ettevõtte asukoht, see peaks olema minu kodukoha lähedal. Seega tuleksid kõne alla Tallinn ja Rakvere ning nende lähiümbruses asuvad ettevõtted.“ Birgit: „Kindlasti HA Serv, tahaksin sinna tööle minna, kui nad lähemale mulle koliksid :) Sellist ettevõtet ma ei kohanud, mille pärast oleksin valmis Lõuna-Eestisse kolima. Projekte võiks igaühega neist teha, samuti ka praktika.

Lõputööd ilmselt mitte.“ Andry: "Meeldiks väga teha koostööd kõigiga: Gomab, Tarmeko, Raitwood, need oleks top kolm."

Arina: "I write a job in another area, but I really liked Tarmeko and Ha Serv."

Ramkumar: "I like to do a project in plastic related company."

Külastatud ettevõtete suhtumine arendustegevusse ja inseneriteadmistega spetsialistide kaasamisse.

Piret: „Näis, et enamik firmadest olid huvitatud kas järjepideva masinpargi uuendamisest, materjalitöötlemise optimeerimisest (soodsam väljund uue tehasepinna ehitamise näol näiteks) või isikliku mööbliliini tootmisest. Kõik mõtlesid suurelt.“ Heleri: „Mulle tundus, et kõik külastatud ettevõtted pidasid oluliseks haritud erialaspetsialistide kaasamist ettevõtte tegevusse. Positiivne oli ka kuulda, et tubli ja aruka inimese tööle võtmine pole neile mingi probleem ning kui vaja siis luuakse ka uusi ametiposte selleks, kõige olulisem on siiski inimese valmisolek tööd teha.“ Birgit: „Tundus, et kõik ettevõtted panustavad nendesse inimestesse. Mõni muidugi rohkem. Mõni vähem.“ Andry: „Suhtumine oli õige ja tundus, et kõik ettevõtted on huvitatud arenemisest ja väärtustavad väga insenere.“ Kuidas ekskursioon toetas materjalitehnoloogia alaseid teadmisi?

Piret: „Laiendas silmaringi ja see on just oluline realiseerimaks ideid, mis võivad takerduda ebapuudulike teadmiste taha.

Aitäh!“

Heleri: „Ekskursioon kinnitas paljuski õpitut, kuid sai näha ka palju uut. Näiteks polnud ma varem puidu termotöötluse ja liimpuittalade tootmisega mujal kokku puutunud kui õppematerjalides. Ma arvan, et taolised ekskursioonid ei tugevda ainult õpitud materjalitehnoloogia alaseid teadmiseid vaid annavad ka üsna hea pildi tootmisest üldiselt.“ Martin: „Väga palju, oli lõppuks näha mida ma tegelikult õpime.“ Birgit: „Toetas 100%.“ Andry: „Laiendas väga silmaringi, sain päris palju teadmisi ja kogemust juurde.

Ettevõtte külastustest jäävad mälestused pikaks ajaks ja ka palju tarku ideid ja mõtteid sain. Aitäh!“ Ürituse organiseerijana siinkohal kasutan veel juhust, et tänada kõiki ettevõtteid, kes meid soojalt vastu võtsid: Tarmeko LPD OÜ, HA SERV OÜ, Talent Plastics AS, AS Raitwood, Gomab Mööbel AS, Palmaco AS ning Võrumaa Kutsehariduskeskust. Meie majutuskohta Hämsaare Puhketalus. Meie kõhud täitis Beckeri Pubi. Samuti meie ürituse peatoetajaid: Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonda – dekaan Andres Öpikut ja Raili Klesmenti, samuti Polümeermaterjalide instituuti ja Puidutöötlemise õppetooli, Natalja Savestit, Jaan Kersi ja tudengeid, kes selle kõige osaks said. Rohkem infot ja pilte tegemiste kohta võite leida meie õppetooli Facebookist või kodulehelt.

TTÜ Puidutöötlemise õppetooli esindajad Gomabi juhtkonnaga ümarlauas Foto: Andry Mataloja MÄRTS 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23

GONZO

RISTISÜDA

Hillar Z. Pakiraam hillarzpakiraam@gmail.com

Omnes viae Romam ducunt või kui liikuda teises suunas, siis saavad kõik teed Roomast alguse. Kas see vana ütlus võiks endiselt kehtida või viivad nüüd kõik teed Brüsselisse? Tuleb välja, et osadel kaaskodanikel on selles osas veendumus, et nihil novi sub sole ja ka isiklik elukorraldus vastav.

Eelmisel kevadel tekitas paljudele hämmingut uudislugu sellest, kuidas meie kaitseväe (KV) kõrged ohvitserid, sealjuures KV juhataja, Riho Terras, kuuluvad mingisse templirüütlite ordusse. Peamiseks valupunktiks loo juures kujunesid pildid templirüütlite tseremooniast, kus osalesid Terras ja teised kaitseväelased vormiriietuses, kandes selle peal ordu sümboolikaga valgeid keepe. Sellega rikkusid Terras ja ta kolleegid KV vormikandmise eeskirju ning ta vabandas avalikult ja astus tagasi, mitte küll KV juhataja ametist, vaid ordu suurpriori positsioonilt. Selgituseks tähendas Terras, et Eesti Vabariigile antud vanded on tema jaoks siiski kõige tähtsamad. Huvitav, milliseid lubadusi ta siis Vatikanile on andnud?

Tollal ei pööranud ma loole suurt tähelepanu ja olles ise põgusalt rollimängudega kokku puutunud (ja mitte ainult nende huvitavatega, mis toimuvad magamistoas), tean, et vahel rõngassärgi selgatõmbamine ja sõprade mõõkadega tümitamine võib olla aktiivne ja huvitav meelelahutus. Seega ei võtnud ma ka suuremaks vaevaks loosse süveneda ning pikalt kulmu kortsutada.

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2014

Sel jaanuaril pöörasid uurivad ajakirjanikud saatest “Pealtnägija” avalikkuse tähelepanu asjaolule, et Eestis on lisaks veel üks rüütliordu (Püha Peaingel Miikaeli Rahvusvahelise Rüütliordu Eesti Suurprioraat) ja ka selle liikmeskonda kuuluvad muuhulgas riigikogu liikmed Aivar Riisalu ja Viktor Vassiljev, kes mõlemad ka saatele intervjuu andsid.

Esiteks annab igale intervjuule hea hoo sisse asjaolu, kui intervjueeritav tahab alustada väitega, et tegemist pole vandenõuga ja just nii otsustas ka Vassiljev teha oma avangu, paludes vältida templirüütlite ja vabamüürlaste teemasid, sest nendest ei teadvat ta midagi (Ühesõnaga KV-s on käimas vandenõu?). Jättes kõrvale loo pentsikuse, kujunes ülejäänud vestlus siiski üsna igavaks, sest oli selgelt aru saada, et Kärmasele oli teema niivõrd elukauge ja imelik, et intervjuu alguses oli tal näos tugev muie ning väga põhjalikult ta kodutööd teinud polnud.

Riisalu selgitas, et orduga liitumisega kaasnes oluline elumõtete ümberkorraldus ja tegemist on sügavalt privaatse asjaajamisega, mida ta hea meelega avalikkusega ei arutakski.

Kuidas kogu lugu ja ordu põhikiri tugevalt eksootilise juustu järgi haiseb, seletas lahti end asjaarmastajast orduuurijaks kutsuv jurist Urmas Arumäe Postimehe arvamusloos. Alustades huvitavast asjaolust, et Vassiljev on aktsepteeritud “don” Rooma paavsti poolt ja on teiselpool usulahku omistatud ”krahvi” tiitliga Ukraina patriarhi poolt kuni selleni välja, et jääb segaseks, mis tüüpi rüütliorduga on tegemist. Lisaks ei vastavat MTÜ põhikiri EV seadustele.

Zoomides nüüd järsult meie päevakajaliste paavstiteenrite juurest natuke kaugemasse ajaloohaardesse, siis tõusevad vähemalt mul küll Roomast lähtuvate jätkete ja pühade rüütlite peale kehakarvad püsti, sest ei tasu unustada, et ka diktaatorid Franco, Mussolini ja Hitler viisid oma “heategevuslikku ühiskonna edendamise kampaaniat” läbi paavst Pius XII õnnistusega. Vähe mainitakse Hitleri vaimustust Jesuiitide ordust ja sellest, kuidas ta pidas just seda ordut peamiseks eeskujuks enda organisatsiooni loomisel (kusjuures ka Napoleon I mainis oma kirjades, et tegu on oma olemuselt sõjaväelise organisatsiooniga) ning kuidas tema isikliku eliitväe SS-i juht, H. Himmler, viis koos oma esiohvitseridega (kokku 12) läbi ümarlauarüütlite rituaale Wewelsburgi lossis.

Ma olen siin natuke halvas seisus, sest tahtsin jõuda selle looga kohta, kus saan teha kõvasti nalja nende veidrike üle, kes elavad endiselt feodaalses fantaasiamaailmas ja pole millegipärast kätte saanud kirjatuvi teatega, et keskaeg on läbi. Selle asemel surfan ma juba pikemalt veebis ja imestan, kui palju tähtsaid riigijuhte ja muidu mõjuvõimsaid inimesi läbi ajaloo on “oma hingeelu arendamiseks” kuulunud mingisse paavstile alluvasse ordusse. Eriti palju kohtab nende seas Malta rüütleid. Kas arvates, et oleme jõudnud valgustatud uusaega, olen olnud ise naiivne? Igal juhul võib pakkuda, et õige lahendus dilemmale, kuidas peaksime suhtuma nendesse rüütlitesse siin ja praegu, on ka õige siht, mida mööda ehitada tee, et mitte jääda ajaloo nõiaringi.

TEADUS

KROKODILL JUHIB LENNUKIT Victor Alari viktor.alari@msi.ttu.ee Tänu Studioosuse teadusrubriigi reporter Peetri vastupandamatule soovile ja võimalusele minna Hawaiile puhkama (loe: teaduskonverentsile), olen ma pidanud nüüd juba mitu tundi mõtlema selle peale, mida kirjutada. Millega ma teid üllatan, mida te veel ei tea – Tipikas on ju üks tark isend. Olgu peale, aitab halinast, head aega, kojuminek...

Või läheme ehk kojuminemise asemel hoopis samuti reisile? Põrutame siit närusest Eesti kliimast statistikamaale, kus sajab protsente ja keskmisi ning puhuvad ekstreemumid.

Ma tunnistan ausalt üles, et iga kord, kui ma lennukis istun ning see end maapinnalt lahti rebida üritab või iga kord, kui lennuk maandub nii, et mitte kui midagi näha pole või siis ka iga kord, kui 10 km kõrgusel ookeani kohal on jube turbulents ning tiivad lopendavad - nendel kordadel tunnen ma hirmu. Ja ma ütlen teile: seda hirmu põhjustab ignorantsus. Õnneks on see ravitav. Ma küsingi ausalt: kui suur on tõenäosus, et (1) just see lennuk, mille peal ma olen, kukub sodiks ning keegi hukkub. Samuti oleks huvitav teada, (2) mis faktorid neid õnnetusi põhjustavad? Kes või mis on süüdi?

Lennuõnnestused, eriti hukkunutega, on väga täpselt dokumenteeritud ning

iga huviline saab ülevaate leheküljelt http://planecrashinfo.com/. Olen seda lehte isegi kasutanud ning otsinud välja 2011-2013 aastatel toimunud õnnetused, mis on juhtunud kindla graafiku alusel sõitvate kommertslendudega ning mis kahjuks on kaasa toonud ka inimkaotusi. Positiivse üllatusena sain teada, et 2011. a oli kõigest 14 sellist õnnetust, 2012. a 10 ning 2013. a 20.

See tähendab, et keskmiselt 14,7 õnnetust aastas. Antud juhul on siis tegemist absoluutarvuga. Kui suur on aga ikkagi tõenäosus, et ma astun lennuki peale, mis kukub alla ning toob kaasa ohvreid? Allikas [1] väidab, et 2012. aastal oli maailma lennujaamades ca 80 miljonit õhkutõusu ning seega saame tõenäosuseks jämedalt üks õnnetus iga 5 miljoni õhkutõusu järel. Üks iga viie miljoni kohta on väga väga väike arv.

Kunagi lugesin raamatut pealkirjaga “Ärge muretsege, hakake elama” ning seal oli eraldi peatükk selle kohta, kui suure osa muredest võiksime unustada, kui analüüsiksime oma hirme tõenäosusteooria kontekstis. Minu isiklik arvamus on, et lennuhirm on asi, mille peale ei tasu küll aega raisata.

Kui aga võtta ette need 44 õnnetust aastatel 2011-2013, siis saame teada, et 26 nendest toimusid maandumisfaasis ning 7 õhkutõusmisel ehk siis 75% neist leiab aset lennu esimestel ja viimastel momentidel. Ilmselt kõige meeldejäävam hiljutine õnnetus maandumisel leidis aset 2013. a San Fran-

siscos, kus piloot lihtsalt lendas liiga madalal ning liiga aeglaselt. Kuigi seal olid ilmaolud perfektsed, toimusid pooled õnnetused 44st justnimelt väga keerulistes ilmaoludes, kus esines tihe udu või tugev tuul või kombinatsioon nendest. Pole siis ka imestada, et 26 korral oli tegemist piloodi veaga ehk et üle poole õnnetustest juhtub piloodi süü tõttu. Tõenäosuslik retsept õnnetuseks on keeruline ilm, ebatasane maastik, valed juhtimisvõtted ning regionaallennud. Kuigi keeruline ilm võib segi lüüa reisijate plaanid ning lennud määramatuks ajaks edasi lükata, siis ei tasu olla pahane, sest see on ainult reisijate enda huvides.

Kahjuks tuleb lennunduses siiski ka tänapäeval ette sisuliselt ettekavatsetud mõrvu. Nii juhtus nendel kolmel aastal mitmeid “õnnetusi”, kus meeskond oli purjus, kus ei koristatud tiibadelt jääd ning kus eirati reisijate tähelepanekut asjaolu kohta, et tiibadest lekib õli. Ka juhtus 2013. aastal tõsine intsident selle tõttu, et piloot saboteeris meelega oma lennukit. Samuti ei oleks keegi 2010. aasta 25. augustil arvanud, et nendega juhtub nii: “A passenger brought aboard a crocodile hidden in a sports bag.

The crocodile escaped, causing a panic among passengers who all rushed to one end of the plane. This caused an imbalance in the aircraft which led to loss of control and a crash.” meeLDivat LenDU! MÄRTS 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

ARVAMUS

KA TUDENG TAHAB DEITIDA – KAS VÕI PIMESI KUI VAJA Kristine Kuusik kristine.kuusik@gmail.com

Erkki Sarapuu ning silmailu pakkusid TTÜ tantsutüdrukud ja –poisid oma särtsaka etteastega.

Punastav neiu ja kaugustesse vahtiv noormees – just niimoodi on pimekohtingul leidnud end järjekordne tudengipaar. Selliste nootidega lükati Solarise keskuse aatriumis sõbrapäeval käima järjekorras juba üheksas maailma suurim tudengite pimekohting. Kokku oli ennast kaaslasejahile registreerinud üle 400 tudengi ning suurettevõtmisesse olid kaasatud ka üksikud välistudengid. Meelelahutust pakkus sel eriti südamekujulisel reedel viimase malli klubibiidi järgi PowerHit Radio DJ

Numbri otsimine Kell kuus õhtul algas registreerimine ning arvuti valiku tahtel anti registreerinud vastassoost tudengitele paarikaupa ühesugune numeratsioon, mille alusel siis oma paarilise üles pidi leidma. Olin positiivselt üllatunud noorte meestudengite üle, kes kohtingule tulles väga korralikult valmistunud olid. Nii mõnelgi oli kaaslase jaoks näpus kas lilleke või šokolaad ning noorsandid nägid ka viimase peal head

välja. Õhtu märksõnaks noormeeste iseloomustamisel oligi triiksärk ja džentelmenlikkus. Kahjuks ei saa sama öelda aga noorte naistudengite kohta. Kui olid tekkinud juba esimesed paarid, siis võis nii mõnegi triigitud särgi kõrval näha väljaveninud varrukatega pusa või lõhkisi retuuse. Eriti lamedad olid aga olukorrad, kus neiud, nähes eemalt oma numbriga kaaslast lähenemas, võtsid oma numbri pluusi pealt ära, kui neile kaaslase välimus ei meeldinud. Nii jäi ürituse lõpuks ootama hulganisti hurmureid, kellele anti teine võimalus nende tütarlaste näol, kes oma kaaslast mingil põhjusel leidnud ei olnud või kes ennast

Foto Sten-Ander Ojakallas

26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2014

ARVAMUS üritusele ei registreerinud. Enamasti olid jahile tulnud pigem nooremad bakalaureuseastme tudengid, kuid üks sõber tahtis meeleheitlikult ka oma kahekümne viie aastast kaastudengit maha parseldada.

Suhete edendamiseks kingitused Ürituse keskel premeeriti noori suhteeksperte tuhatkonna lilla õhupalliga, millede sisse oli peidetud erinevaid ühistegevuse võimalusi ideaalseks kohtinguks. Nii võis õhupalli seest saada voucheri näiteks tasuta piljardiks või uisutamiseks. Samuti läksid jagamisele sooduspakkumised erinevatele üritustele ja toitlustuskohtadesse. Kuna aga üritus oli avalik ja tasuta, krabasid tudengite asemel õhupalle lapsed ja teised „hängivad“ pealtvaatajad.

Foto Sten-Ander Ojakallas

Loodame siiralt, et õppimise vahepeal leidis mõni tudeng endale hingesugulase, kellega kevadel raamatukogus unetut eksamisessi veeta.

Foto Sten-Ander Ojakallas MÄRTS 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

ARVAMUS

Taavi Simson taavi.simson@tipikas.ee www.taavisimson.blogspot.com Oma seekordse artikli soovin pühendada inimeste tunnustamisele, tehes seda läbi kiirtoiduga seonduva vaatenurga. Miks on inimeste tunnustamine oluline? Eelkõige seepärast, et see annab neile parema enesetunde ja teadmise, et nende tööd ja saavutusi väärtustatakse. Ühesõnaga tõstab enesehinnangut. Hea enesehinnang annab aga sisemist jõudu ning aitab vaimse tervise korras hoida.

Tunnustamist on väärt kõikide ametite pidajad. Paraku on olukord selline, et kui lugeda erinevaid meediaväljaandeid, siis jääb mulje, nagu oleks inimesed valmis kiitma ja tunnustama vaid neid, kes teenivad kõrget palka või omavad uhkena näivat ametinimetust.

Minu meelest on selline suhtumine väär. Ka lihttöölised on siiski inimesed ja mitmed neist teevad oma tööd suure püüdlikkuse ja hoolega. Näiteks klienditeenindaja amet ei ole meelak-

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2014

Chow King 2 (foto FB lehelt)

KIIRTOIDUST JA INIMESTE TUNNUSTAMISEST

kumine. Istuda 8 või 12 tundi päevas selgus mõni aeg hiljem. Nimelt, kui kassas ja puutuda kokku erinevate läksin jaanuaris üle pika aja taas sinna, inimestega, kellest mitte kõik ei ole siis tunti mind kohe ära, et „Kuule, sa viisakad ja kannatlikud. Seetõttu aitab Tudengite oled ju seeEurovisioon kutt, kes neid lisasid soo2013 võitjad sageli just naeratus, viisakas “tere” ja vib“ (pärast juulit sattusin ma sinna “head-aega” või siis fraas “hea töö” veel paaril korral). Nüüd oli minu kord muuta muidu põrguliku päeva väheke- positiivselt üllatuda. Kui sind ikka ka negi helgemaks ja positiivsemaks. pärast nelja kuu pikkust pausi ära tuntakse, siis tähendab, et oled millegagi Et loo pealkirjas sai mainitud sõna meelde jäänud. kiirtoit, siis järgnevalt sooviksingi välja tuua kaks lühikest lugu sellest, Lugu 2: Singh on pärit Indiast, oma mis efekt võib olla tunnustamisel ja elatist teenib ta kokana. Töökohaks on positiivsel tagasisidel. tal Chow King. Juba selle koha avamise päeval läksin ma kohale ja võtsin Lugu 1: Eelmise aasta juulis juhtusin prooviks teravad nuudlid kanaga. kuulma sellisest söögikohast nagu Esialgu võtsin ma need ette paljalt, ilma Vesivärava Grill. Tegemist on väikese joogita, kuid varsti selgus, et pean oma putkaga Vesivärava Kohviku juures. otsust “kahetsema”. Nimelt on sealsed Esimest korda seal käies tellisin endale vürtsikad nuudlid tõepoolest vürtsikad juustuburgeri, mis tundus soodne ja ning roa nimi ei ole lihtsalt sõnakõlks. turvaline valik. Pärast veerandtunnist Seetõttu tellisin ma juurde pudelitäie ootamist hüüti välja minu nimi ja ma vett, kuid ka sellest ei olnud väga palju sain oma burgerile järele minna. Enne, abi. Seda kõike nägi kokk Singh läbi kui sellele hambad sisse sain lüüa, val- ava (seal söögikohas on köögi ja saali das mind kerge ootusärevus. Kas see vahel seinas suur ava - köögist näeb burger on tõesti nii hea nagu räägitakse saali ja saalist kööki). Ühesõnaga, ta või saan ma grandioosse pettumuse tuli vahepeal minu juurde ja ilma, et osaliseks? Kuna julge hundi rind on ma oleksin jõudnud midagi öelda, pani rasvane, lõin lõpuks burgerile hambad minu roale peale magusat kastet, et sisse. Selgus, et see nii vürtsikas ei tunduks ja noomis see on hea. Lausa sõbralikult, ei kui roog on liiga vürtsiväga hea! kas, siis tuleb öelda, mitte istuda. Minu Burger söödud, lõi meelest oli see temast väga kena. pähe mõte öelda Kui lõpetasin, tekkis tahtmine roa eest burgeri eest mõ- tänusõnad öelda. Paraku oli Singh sel ned kiidusõnad. hetkel eemal. Seega andsin oma tänuNii hea asi lihtsalt sõnad edasi kassas olevale neiule, saon kiitust väärt. muti tegin ma õhtul blogipostituse, kus Läksingi siis luugi mainisin ära, kui hea kohaga tegu on. juurde, tänasin Ei tea, kas Singh kuulis minu öeldud ning kiitsin, et kommentaare või komistas blogi otsa, väga hea burger kuid kui ma paar päeva hiljem poodi oli. Koka näost läksin ning minu tee söögikohast peegeldus minu mööda viis, siis märkas ta mind ja meelest suur tänu- ütles kenasti “Tere, noormees.” Seega tunne, seega läks on ta taas üks inimene, kellele mul on tunnustus asja ette õnnestunud meelde jääda, mis tõestab ning oli näha selle veelkord, et kui oled ise teiste suhtes positiivset mõju. positiivne, siis ollakse positiivne ka Kui positiivset, sinu suhtes.

SPORT

ÜLIÕPILASTE 15. SUVEMÄNGUD OOTAVAD TIPIKAID OSALEMA! Krista Palder Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus krista.palder@tipikas.ee 27- 29. juunil toimuvad Käärikul Üliõpilaste 15. Suvemängud, mis on tudengisuve üks parimaid üritusi. Kolme päeva jooksul leiab aset üle 40 erineva spordivõistluse, mis on mõeldud nii harrastajatele kui ka tõsisematele spordisõpradele. Kokku on Suvemängudele oodata üle 1500 tudengi, kes naudivad päeval suurt sportimist ning õhtul meeleolukat vabaajaprogrammi.

Miks osaleda?

Suurendage ühtekuuluvustunnet ja koostööd! Suvemängud on heaks võimaluseks veeta koos sõpradega meeldivas õhkkonnas aega, üksteisele võistlustel kaasa elada ning õhtuti üheskoos pidutseda.

Saa uusi tutvusi. TTÜst on sel aastal tulemas rekordarv tudengeid. Sul on võimalik saada uusi tutvusi nii oma ülikoolist kui ka teistest ülikoolidest.

Kokku osaleb sel aastal suvemängudel ligi 1500 üliõpilast üle Eesti.

Kõigile midagi. Suvemängudel on alasid ja tegevusi kõigile. Alustades enda vormi proovile panemisest, meeskondlikest aladest ning muudest lustlikest võistlustest kuni kaasaelamise või niisama chillimiseni välja.

Aita TTÜ-l võita karikad ja olla parim ning aktiivseim üliõpilaskond.

Suvemängudel antakse välja aktiivsuse ja tulemuse karikas. Aktiivsuskarika võitmiseks on oluline iga tudengi võimalikult

paljudest aladest osavõtt - kasvõi tagurpidi raja läbi joostes teenid osaluspunkti. Tulemuskarika arvestusel saab punkte ülikool vastavalt oma edukaima sportlase kohale. Kolm aastat järjest on TTÜ-l olnud võimalus mõlemad karikad koju tuua.

Kes käinud, need kiidavad!

Enamus, kes seal käinud, räägivad üritusest väga positiivselt ja tulevad kordavalt sinna tagasi. Vähemalt ühe korra peavad kõik seda melu nägema!

Mängudele registreerumiseks saada osalussooviga kiri aadressile mailis. pytsep@tipikas.ee Märtsi lõpuni on hind TTÜ tudengile ainult 35 €. Järgmises registreerimisvoorus on hind juba 45 €.

Mida sisaldab osavõtutasu?

- KOLME meeleolukat päeva; - 6 söögikorda (reedel õhtusööki, laupäeval 3 söögikorda ja pühapäeval hommiku- ning lõunasööki); - spordivõistlustel osalemist; - õhtuseid meelelahutusprogramme; - kohta telgile ning mis kõige tähtsam - meeldivat seltskonda.

Tegema ei pea muud, kui ennast registreerima ja kohale tulema, sest KÕIK muu on hinna sees! :) Lisainfot vaata www.suvemängud.ee Kohtumiseni Käärikul!

Suve parim üritus ootab!

MÄRTS 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

HALVA HUUMORI INSTITUUT

HALVA HUUMORI INSTITUUT Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Meie instituudis pole viimase kahe aasta jooksul registreeritud ühtegi musta katku juhtumit!

Kes on Juulius?

Õige toitumine

Juulius on oma soovitatava säilivusaja ületanud tudengisarnane toode!

Käib bioloogia eksami kollokvium.

- Kas oskate nimetada seda aminohapetest koosnevat molekuli, mida on inimesel mõttetööks vaja? - uurib õppejõud.

Järeleksam Semestrilõpu peol kohtab noormees neidu. Tehakse teineteisele pisut silma ja minnakse seejärel koos sängi. Peale kolme minutit ähkimist-puhkimist teatab noormees: - Mina lõpetasin, aga sina? - Mina? Mina küll ei arva, et sa nüüd sellega lõpetasid. Kusjuures, kui sa läbi kukkuda ei taha, siis minu meelest tuleks sul see meie viimane eksam suuliselt järgi vastata!

- Ei oska. Kas vihjet saaks? - Vihjena võin öelda, et teie dieet on viimasel ajal vist olnud erakordselt valguvaene. -

Põhjused astuda korporatsiooni

Raskused lugemisega Sain teada, et düslektik meie kursuselt, ei õpi enam meiega. Ta kirjutas mulle, et ei saanud ikkagi üliklounis hakkida.

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2014

Ei saanud laulukoori sisse.

Sinu ülikonnal on juba õlleplekid.

Kultuurne ettekääne joomiseks.

SUDOKU SUDOKU

MÄRTS 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31

ÜLIÕPI

L A ST

SOODU

E

SUVEM

ÄNGU DELE HIND NÜÜD REGISTRE KUNI ERIM MÄRT AVA INE O SINI N TIP – KIIRUTUD! IK ATE STA, SUVE P PIIRA LE S ES T P TUD. ARIM ILETI ÜRITU T E AR S OO V ON TAB S IND!