STUDIOOSUS T T Ü T UDEN G I A JA K IR I . APRILL 2 017 . T UT S T UDENT M AG A ZINE
TA P V A D E N E K A D - T E K L I T S E R E M O O N I A - T E AT E I D Ü L I K O O L I S T A I E S E C - B U I L D I T - K A U N A S - T R E E N E R S O O V I TA B - K U LT U U R
TOIMETUS
P E AT O I M E TA J A
Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee
TRÜKK
PEAK A ANE FOTO
VÄ L JA A N DJA
TOIMETUS
AADRESS
Sten-Ander Ojakallas Paula Johanna Adamson
KÜLJENDA JA
Kadi Sigus
K E E L E T O I M E TA J A
Evelin Viilmann TÕLKIJA
Siret Laasner FOTOGR A AF
FOTOGR A AF 2
Marko Vilberg
Anna-Grete Juchnewitsch, Lilian Valge, Janno Dreger, Liina Sala, Taavi Simson, Reimo Ärm, Dmitrii Stepanenko, Doris Abe, Kristi Aedma, Kaisa Sööt, Liisi Rohtung, Dr Gonzo
OÜ Koopia Niini & Rauam TTÜ Üliõpilasesindus Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA
studioosus@tipikas.ee H E L I S TA
630 3621
H T T P : // W W W . T T U . E E / S T U D I O O S U S
Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TTÜ tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1500 eksemplari ning seda jaotatakse TTÜ peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.
@S T U D I O OS U S 2 017 | KÕ I K Õ I G U S ED K A I T S T U D
2
STUDIOOSUS
SISUKORD 1
FOOKUS
Selfibuum
2
TTÜ PULSS
Teklid jagatud
3
TTÜ PULSS
Uudiseid kooli pealt
4
TUDENG TEGUTSEB
AIESEC
5
TUDENG TEGUTSEB
BuildIT 2017
6
GNOSIS
Kaunas - soodne Tallinn
7
SPORDISEKTOR
Motivatsioonimaagia
8
K U LT U R N I K
Outside opinion
9
K U LT U R N I K
Väikerahvaste väärtus
10
K U LT U R N I K
Paula Johanna pildistab
STUDIOOSUS
3
FOOKUS
JANNO DREGER JACOB OWENS, UNSPLASH
1
E N E K A D N Õ U AVA D O H V R E I D
Kui aastaid tagasi oleks keegi väitnud, et selfibuum toob vikatimehele lisatööd, oleks ilmselt kõik selle inimese välja naernud, kuid statistika räägib teist juttu. Keskmine vanus selfide tagajärjel surnud ohvritel on 21 eluaastat ja neist 75% on mehed.
Selfide tegemine on muutunud väga ohtlikuks hobiks, sest eelmise aasta statistika järgi on endlite loomise käigus saanud surma rohkem inimesi kui haihammustuste ja -rünnete tagajärjel. Selfide tegemise käigus suremine pole tegelikult uus nähtus, vaid seda on varasematel aastatelgi juhtunud, kuid mitte nii arvukalt. ENNE MÕTLE, KUI PILDISTAD Saksamaa turist kukkus alla Machu Picchu varemetest, kui noormees soovis sooritada fotot hüpeldes. Päev enne soovis
4
STUDIOOSUS
FOOKUS teinegi Saksamaa turist sooritada pilti Machu Picchul, kuid sedapuhku selle peal seistes. 51aastane Oliver Park kukkus alla 40 meetri kõrguse ajaloolise vareme pealt.
Peruu on saanud selfide mekaks, kuid turistid soovivad järjest ekstreemsemaid pilte sotsiaalmeediasse postitada.
Venemaa on väljastanud avalikkusesele turvalise selfitegemisjuhendi
Eelmise aasta lõpus ronis LõunaKorea turist Põhja-Peruus Gocta kose äärde, kuid hooletusest libises 490 meetrit ja võime täna rääkida temast kahjuks minevikuvormis. Maailmakuulus India turismiobjekt Taj Mahali tempel jäi ühele jaapani turistile viimaseks selfi-postituseks. Jaapanlane Hideto Ueda püüdis teha selfit mausoleumi trepil, kuid tunnistajate sõnul kukkus alla ja lõi pea vastu valget marmorit. STATISTIKA ON HIRMUTAV Traditsiooniline pullijooks toimub igal aastal väikeses linnas nimega Billaseca de la Sagra, kus külalised ja kohalikud jooksevad pullikarja eest minema, et saada surmalähedusega kaasnevat adrenaliinisüsti. 32aastase Davidi jaoks jäi see viimaseks selfiks. Võimalik vaid Venemaal – kaks noort soliidset härrasmeest otsustasid teha Uuralitest pilti koos käsigranaadiga. Pildi eriliseks tegemiseks eemaldas üks granaadilt splindi, kuid tegevusele järgnes plahvatus. Juhtumi üksikasju uurides sattus miilitsa kätte plahvatuses terveks jäänud telefoni salvestunud selfi. Rjazani raudtee kohal asuva metallkonstruktsiooni otsa ronis eelmisel kevadel vene neiu, kelle eesmärk oli jäädvustada kaunis selfi. Kurvaks muudab asjaolu aga see, et fotograaf ei märganud enda pea kohal asuvaid kõrgepingekaableid.
STUDIOOSUS
Eelmise aasta suvel alustas Venemaa siseministeerium kampaaniat, mis selgitas selfide tegemise riske. Statistika Venemaa siseministeeriumi sõnul on küllaltki hämmastav. Ligi sadakond inimest on saanud viga selfi tegemise käigus ja tosin inimest seejärel hukkunud.
Statistika on näidanud tõusutrendi ja seetõttu algatas ka sisejulgeoleku ametkond üleriigilise selfide hoiatuskampaania.
Statistikast võime välja lugeda tosinate viisi inimesi, kes surevad, tehes seda, mis neile meeldib. Tuhatkond meeldimist ega kümme tuhat jagamist pole aga kunagi mõjuv põhjus enda elu ohtu seadmiseks. Arvandmestiku sõnul peame olema ettevaatlikud, sest viimase kahe aasta jooksul saadud statistikakõver ei näita olulist langusmärki, mis on küllaltki murettekitav. Kauneid, aga turvalisi selfisid!
Kõikide eelnevate näidete puhul ei saa väita, et selfi on ametlik surma põhjus, kuid sarnaseid juhtumeid tuleb statistiliste andmete sõnul veelgi rohkem. Pööraksin pigem rõhku riskantsetele selfidele, mis muudavad inimesed hooletuks ja julgemaks kui tavaliselt. Turu-uuringute sõnul on kõige sagedasem selfiga kaasnev surm sooritatud kõrgustest, mille tagajärjel uputakse. Keskmine vanus selfide tagajärjel surnud ohvritel on 21 eluaastat, neist 75% on mehed.
Priceonomicsi sõnul on naised tegevuses, et jäädvustada enda vaba aja hobisid, mis on vähem adrenaliini tekitavad ja rohkem materialistliku väärtusega.
5
TTÜ PULSS HELENE LUMI SILVESTER JÜRJO
2
TUB LIMA D RE BASED SAI D AKADEEM I L I S E D P E AK TTÜ Üliõpilasesindus ja rektor, professor Jaak Aaviksoo, tunnustasid 17. märtsil Mektorys 2016/2017 õppeaasta iga teaduskonna ja kolledži parimate õpitulemustega esmakursuslasi. Tegu on traditsioonilise üritusega, kus edukatele tudengitele antakse pidulikul tseremoonial üle rektori poolt allkirjastatud teklid. Sel aastal oli tekleid üle andmas õppeprorektor Jakob Kübarsepp ning Üliõpilaskonna juhatuse esimees Karl Lumi. Parimad esmakursuslased teaduskondade ja kolledžite järgi:
Ehitusteaduskond: • • • • • • •
6
STUDIOOSUS
Epp Ainelo Saamuel Sammo Erik Teder Jane Liise Nurk Ahto Aasma Johanna Maria Uuspõld Kristina Pešehodko
• •
Kristjan-Eric Lääne Aet Tänav
Sotsiaalteaduskond: • • • • • • • • • •
Kadi Krõõt Niilikse Anželika Sakutite-Kangur Kristi Sügis Margit Ilves-Juurma Anu Teppan Kristiina Traumann Tiina Lesnikowicz Vilma Elisa Maria Isojunno Oiva Antti Henrik Pälsi Marianna Emilia Riikonen
Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond: • Liise Hämarmets • Kaisa Orgusaar • Mari-Liis Kaseoja • Heleene Hollas • Gloria Märts • Paule Hermet • Mairis Õispuu • Janeli Lepla
• •
Diana Kavalenko Kertu Orul
Infotehnoloogia teaduskond: • • • • • • • • • •
Charlie Chris Kamiol Tanel Kossas Karl-Andero Mere Mirjam Mälksoo Tarmo Pajusaar Taavi Palo Kärte Pärend Triinu Erik Raiko Hindpere Karl Karjamaa
Mehaanikateaduskond: • • • • • • • • •
Ethan John Carton Natalia Cherezova Anastasiya Ikonikava Marko Karm Jaak Joonas Keldoja Lenart Kivistik Tario Raimond Meerbach Märten Puus Mihkel Talmar
TTÜ PULSS
PEAK AT T ED •
Kristjan Tärk
Matemaatika- ja loodusteaduskond: • • • • • • • • • •
Jelizaveta Malkova Christer Lohk Kelly Kullamaa Karmen Kalamees Kadri Kiho Roman Kruus Robert Märk Käthy Rannaste Merilin Vihmaru Mihkel Sildnik
Energeetikateaduskond: • • • • • • • • • •
STUDIOOSUS
Renno Tamtik Mark Marten Vändre Marta Plinkner Andi Ingalt Reimo Pallaste Tristan Tamm Kert Pääbo Aleksander Dolgi Reino Pallaste Harri Oras
Majandusteaduskond: • • • • • • • • • •
Mari Miidel Simoona Must Tarmo Tuul Grete-Maarja Tött Karl-Kristjan Juht Evelin Tümanok Stella Maria Mylläri Ingvar Kristjan Paplavski Atte Juhani Jortikka Aleksi Anton Salonen
Mereakadeemia: • • • • •
Johanna Kaabel Andrei Frisov Annabel Keerd Johanna Mõttus Ivo Omer
Tallinna Kolledž: • • • • •
•
Ürgo Kard
Tartu Kolledž: • • • • • •
Mario Raul Pizzolanti Pires Sander lebrecht Mart Kaasiku Liset-Marlen Kuusik Sirelyn Pommer Elo Sinisaar
Virumaa kolledž: • Svetlana Voltšihhina • • • •
Igor Bronštein Pjotr Kruglov Pavel Turkulents Andrei Šnurov
Palju õnne parimatele!
Laura Sepp Anette Sutt Keidi-Riin Unt Käroly Hein Relika Linnjärv
Kuressaare Kolledž: • •
Tauri Põlluäär Oliver Vainokivi
7
TTÜ PULSS
3
TTÜ ARHIIV
U U D I S E I D Ü L I K O O L I P E A LT
I. TTÜ ARENGUFOND KUULUTAS VÄLJA 2017. AASTA KEVADISE STIPENDIUMITE KONKURSI
II. TEHNIKAÜLIKOOLI AVATUD USTE PÄEVA KÜLASTAS TUHATKOND TULEVAST TUDENGIT
Koostöös ettevõtete, eraisikute ja organisatsioonidega on välja pandud 39 stipendiumit väärtuses ca 60 000 eurot.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) avatud uste päevast võttis osa tuhatkond tulevast tudengit, kes osalesid erialade messil, ligi 70-s töötoas, loengus ja ekskursioonil.
Koostööpartnerid ootavad kandideerima üliõpilasi, kellel on hea õppeedukus ning soov end erialasel tööl tulevikus rakendada. Oluline on ka osavõtlikkus üliõpilaselu arendamisel. Osad koostööpartnerid on stipendaatidele otsustanud välja panna ka täiendavad preemiaid: AS Fujitsu Estonia saadab stipendiaadi Münchenisse, 2017. a novembris toimuvale Fujitsu Euroopa foorumile. Ensto Ensek AS pakub lisaks stipendiumitele ka tasustatud praktika sooritamise võimalusi. Arengufondi stipendiumitega on võimalik tutvuda https://ttu.ee/organisatsioonid/arengufond/ stipendiumid-12/2017-aasta-kevadinestipendiumikonkurss/ Kandideerimine stipendiumitele avatud kuni 13. aprillini 2017.
on
Pidulik stipendiumite üleandmise aktus toimub 31. mail kell 15.00-17.00 TTÜ aulas.
8
STUDIOOSUS
TTÜ õppeprorektor ja akadeemik Jakob Kübarsepp: „Huvi meie õppekavade ja ülikooli vastu on märkimisväärne. Kindlasti on üheks põhjuseks see, et TTÜ õppekavad on läbinud olulise uuendamise, et meie lõpetajad saaksid parimad väljavaated tööturul ja õpingute jätkamisel. Meie suvine vastuvõtt on suurel osal õppekavadest künnisepõhine – see tähendab, et vastu võetakse piiranguteta kõik, kes täidavad ülikooli vastuvõtutingimused.“
III. TALLINNA VEEKOGUDE ÜMBRUSEST LEITUD MATERJAL SAAB TTÜ MAASTIKUARHITEKTUURI TUDENGITE KÄE ALL UUE ELU Tallinna Tehnikaülikooli maastikuarhitektuuri tudengid esitlesid bioloogilise ise-organiseerumise töötoas valminud töid: Tallinna veekogude ümbrusest kogutud algmaterjalist loodud uusi ehitusmaterjale.
TTÜ PULSS Suurbritannia Newcastle ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong viis TTÜs läbi töötoa bioloogilise ise-organiseerumise põhimõtetest ning nende rakendamisest disainis. Töötoa objektiks olid Tallinna ümbruse veekogud. TTÜ maastikuarhitektuuri tudengid uurisid nii klassikaliste kui ka ebatavalisemate meetodite abil piirkondade tähtsamaid omadusi ning suurimaid väljakutseid. „Biotehnoloogia rakendamine maastikuarhitektuuris ja linnaehituses on üks meie tsivilisatsiooni eredamaid tulevikuväljavaateid. Töötoas kaardistasid tudengid iga maastikku erinevate etenduskunstidest pärit meetoditega – automaatne joonistamine, häälte salvestamine, korduvate mustrite ja tekstuuride otsimine. See on täiesti erinev metoodika tavapärasest maastikuanalüüsist. Iga tudengi installatsioon ehk materjali prototüüp on ainulaadne ja väljendab tema isiklikku kohakogemust,“ kinnitab TTÜ maastikuarhitektuuri õppekava programmijuht Kristi Grišakov.
STUDIOOSUS
IV. STARSHIP TECHNOLOGIES JA TTÜ KOOSTÖÖ: TEHNOLOOGIAÕIGUS, TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ÕPPETÖÖ 28. veebruaril sõlmiti TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory kullerrobotite tootja Starship Technologies ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel koostööleping, mis põhineb ühistel tehnoloogiaalastel huvidel.
“Tallinna Tehnikaülikooli jaoks tähistab leping selget suunavõttu tulevikutehnoloogiate uurimisele ja arendamisele ning tihedamale koostööle koduja välismaise ettevõtlusega. Loodame koostöös Starshipiga arendada kõige laiemal alusel robotite ja inimeste koostöökeskkonda, pakkudes selles valdkonnas üleilmset eeskuju,” sõnas Tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo.
Koostöö ehitatakse üles kolmes valdkonnas: tehnoloogiaõigus, teadus- ja arendustegevus ning õppetöö. Viimase näitel kaasab TTÜ enda “Tootearenduse ja robootika” programminõukoja töösse ka Starship Technologies esindaja, mis võimaldab ettevõttel otseselt mõjutada TTÜ õppeprogrammi arengut ja toimimist ning toob kaasaegse tehnoloogiaettevõtluse uutele tudengitele ja õppejõududele oluliselt lähemale. Mõistagi tahame arendada ka vastastikuselt kasulikku teadus- ja arendustööd ning lõpuks toetada üksteist niivõrd maistes küsimustes nagu igapäevane õppetöö ülikoolis ja meie enda spetsialistide täiendõpe,” ütles Starshipi asutaja ja juht Ahti Heinla.
9
TUDENGID TEGUTSEVAD
T T Ü T U D E N G , S TA R T- U P I C E O J A H O L L A N D I D E L E G A AT A S TU VA D BA A R I … GRETE-MAARJA TÖTT MARIS UUT
Või õigemini, terve korralik posu TTÜ tudengeid, kümmekond Start-Upi CEOd ning ligi kolmkümmend AIESEC Utrechti ülikooli esindajat kohtusid ühel sombusel märtsikuu reedel Mektorys, et teha üks pilguvise Eesti idufirmade maailma ja selle telgitagustesse, arutleda õnnestumiste, ebaõnnestumiste ja juhtimise üle ning küsisid, kuidas võiks rakendada ÜRO säästva arengu eesmärke tänases ettevõtluse kontekstis. LEAP on AIESEC Eestis algatus, mille eesmärgiks on suurendada ettevõtlikkust Eesti noorte seas läbi interaktiivse õppe. LEAP toimus juba kolmandat aastat järjest ning selle aasta fookuseks oli teadlikkuse tõstmine ÜRO 17. säästva arengu eesmärkidest. LEAPil rõhutati ettevõtluse tähtsus ning vaadeldi ettevõtlust kui võtit uue ja parema tuleviku jaoks. Üritust vedas eest rahvusvaheline tudengiorganisatsioon AIESEC, mille eesmärk on arendada noorte juhtimisoskust väljakutsuvas keskkonnas. „Häid juhatajaid (managers) on vaja, et luua korda. Häid juhte (leaders) on vaja, et luua suurepärasust.“
10
STUDIOOSUS
Selle mõtte saatel juhatas hommiku sisse Eesti poliitik, ettevõtja ja EBSi õppetooli juht Anto Liivat, kes tõi välja kolm peamist õnne elementi, milleks on: lähedased ja tugevad suhted, rahulolu tööga ning religioon või spirituaalsus. Kuidas siis luua head töökeskkonda? Suure osa oma ettekandest keskendus Anto Liivat administratiivse juhtimise (management) ja juhtimise (leadership) erinevustele. „Ma arvan, et minu jaoks oli päeva kõige inspireerivam ja julgustavam osa kindlasti paneelvestlus” - Eliza Kui ühe laua taga saavad kokku Dimitry Toukhcher (LGFG Fashion House, CEO), Kristel Kruustük (Testlio, CEO), Markus Villig (Taxify, CEO), Aleksander Gansen (Shipitwise, CEO), Rain Rannu (Fortumo, CEO) ja Aivar Laan (Festivality, CEO), on juba ette teada, et tegemist saab olema inspireeriva ja ausa vestlusega. Kui meil on täna fookuseks ÜRO säästva arengu eesmärgid, siis kuidas need suhestuvad teie ettevõttega?
4
TUDENGID TEGUTSEVAD Kristel Kruustük: „Kui hakkasin töö pärast ringi reisima, mõistsin, kui suur probleem on maailmas tegelikult see, et naised pole tehnoloogias juhtivatel kohtadel esindatud. Me peame tunnustama naisi ning andma neile võimlause teha mida iganes nad tahavad ja julgustama neid oma unistusi täitma. Ja lisaks, kui kasvad ettevõttena, siis kasvab ka sinu mõjuvõim ning meie Testlios peame tähtsaks mõjutada positiivselt meid ümbritsevate inimeste elusid.” Markus Villig: „Ettevõtet rajades on eesmärk saada parimaks ning alguses ei mõelda säästva arengu peale, aga see saab aktuaalseks aja ning kasvuga. Näiteks meie täiendame Taxifys autojuhtide poolt kasutatavaid kaarte, mis annavad kõige kiirema ja lühema teekonna. Sellega säästame juba tänase ettevõtte suuruse juures meeletus koguses kütust aastas ning ühtlasi oleme loonud platvormi, mis loob uusi töökohti.” Rain Rannu: „Edukad start-upid vajavad häid insenere ja müügiinimesi. Selleks, et ettevõtted võiksid olla suurepärased, on meil vaja ka suurepärast haridust.“ Millist tüüpi inimesi endale ettevõttesse tööle võtate? Dimitry Toukhcer: „Teid õpetatakse eetiliselt – see on midagi sellist, mida 20 aastat tagasi ei tehtud. Kui võtame noori tööle, siis peame ettevõttena kohanduma sellega, millest noored hoolivad, muidu nad lähevad kellegi teise heaks tööle. Näiteks meie jaoks on oluline teha kindlaks materjali päritolu ning kui me seda teha ei suuda, siis me selle tootja poolt pakutavat materjali ei kasuta. “ Aleksander Gansen: „Meie võtame tööle ainult initsiatiivi üles näitavaid inimesi. Seda laadi inimesi ei pea juhatama, vaid nad ise juhivad. “
Dimitry Toukhcher: „Kuidas sa hakkad selle pealt raha teenima? Paljudel on häid mõtteid, aga teod on need, mis loevad. Sa ei oska olla hea ettevõtja, kui ei tea, kuidas teenida. Nii, et esmalt mine leia endale töökoht näiteks teeninduses ja taipa, mis tegelikult loeb. Raha tegemine on väärtuse loomine, väärtuse loomine on teenindus.“ Viimased nõuanded noortele? Markus Villig: „Ole kriitiline laialt levinud nõuannete kohta – ära järgi pimesi kellegi teise soovitusi.“ Dimitry Toukhcher: „Ära tee äri koos oma sõbraga, sest eduks on vaja ausat tagasisidet.“ Kristlel Kruustük: „Keegi teine ei tea, kuidas ehitada üles sinu ettevõtet.”
Päev jätkus teemakohaste töötubadega, kus tegevjuhid jagasid erialaseid kogemusi, näiteks „Kuidas teha head müüki?”; „Kuidas jõuda oma toote sihtgrupini?”; „Mis on äriinnovatsioon?”; „Kuidas põimuvad omavahel äri, müük ja tehnoloogia?”. Ruum oli täidetud kohvilõhnaga ning paks ideedest ja põnevatest vestlustest. Lisaks arendavatele üritustele pakub AIESEC TTÜ start-upi huvilistele praktika võimalust mõnes välismaa start-upis.
Võimalusi uuri lähemalt:
opportunities.aiesec.org/programmes
Teie soovitused alustavale ettevõtjale? Kristel Kruustük: „Alusta ettevõtet fookusega mingi probleemi lahendamisele. Ära ole ettevõtja lihtsalt sellepärast, et olla ettevõtja. Kirg millegi vastu tuleb, kui lahendad mingit probleemi“ Aleksander Gansen: „Peab endalt küsima, kas mõte on sinu peas või südames.“
STUDIOOSUS
11
TUDENGID TEGUTSEVAD
BUILDIT 2017 – EHITUSKONVERENTS, -V
5
Hei, tudeng! Õpid mõnda ehituseriala või tunned lihtsalt huvi, millises seisukorras on hooned, kus elame? Sellisel juhul oled oodatud juba neljandat korda toimuvale TTÜ ehitustudengite poolt korraldatavale rahvusvahelisele suurüritusele BuildIT 2017, mis toimub sel aastal 19. ja 20. aprillil. 19. aprillil toimub NRG-226 auditooriumis inglise keeles konverents teemal “Deconstruction and Renovation”, kus teiste seas astub üles üks Kesk-Euroopa juhtivaid eksperte ehitusmaterjalide taaskasutamise vallast - Luc Boehme, Leuveni ülikoolist Belgiast, kellel on ette näidata enam kui 15aastane kogemus Tšehhist, Kreekast, Hispaaniast, Indiast ning Hiinast. Soomlasi esindab Tampere Ülikooli arhitekt, Satu Huuhka, kes on aastaid uurinud korterelamute renoveerimise eeliseid lammutamise ees. Eesti suurima lammutusettevõtte, Purustaja OÜ projektijuht Siim Suviorg räägib, kuidas lammutati Hiltoni krundil olnud Park hotelli ning Nordeconi hoonete ehituse direktor Priit Luman kõneleb Ugala teatri restaureerimisest Viljandis. Lisaks neile astuvad üles TTÜ Ehituse ja arhitektuuriinstituudi direktor Jarek Kurnitski ning TTÜ aasta õppejõud 2015 Eneli Liisma.
12
STUDIOOSUS
TUDENGID TEGUTSEVAD
S, -VÕISTLUSED JA -MESS TTÜS
Konverentsi lõpetab vestlusring teemal “Should we renovate Soviet-era apartments or build new ones?”, mida modereerib TTÜ Ehitusteaduskonna vilistlane Magnus Lelumees, kelle lõputöö tulemusi arvestades rekonstrueeritakse praegu TTÜ Akadeemia tee 5A ühiselamut. 20. aprillil toimub TTÜ aulas ehitusettevõtete mess, kus otsivad praktikante tuntud ettevõtted nagu Saint-Gobain Ehitustooted AS, E-Betoonelement AS, Purustaja OÜ jt. Samuti toimub 20. aprillil suurejooneline võistluspäev. Kõigil huvilistel on võimalus kätt proovida legendaarsel pabersilla ehitamise võistlusel, kus sildade tugevust testib äsja ilmavalgust näinud sillapurustustusmasin BirgIT Bridgecrusher 350K.
arvutijoonestusvõistlus “CAD Attack” ning “EhitusVillak”. Võistluste auhinnafond on kokku üle 800 euro. Pärast messi ja võistluste lõppu toimub tudengimaja parklas miniekskavaatori demonstratsioon, kus on võimalik uudistada kompaktset puldiga juhitavat ehitusmasinat. Kõikidest BuildITi raames toimuvatest üritustest osavõtmine on TASUTA! Täpsem info ja registreerimine: buildit-tallinn.eu
Kohtumiseni! BuildIT 2017 korraldustiim & Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu
Arhitektuurivõistluse “Kus ootaks Sina?” ülesandeks on disainida jaamahoone vaakumtoru tehnoloogial põhinevale Hyperloop rongiliinile, mille abil saaks reisida Tallinnast Helsingisse vaid 5 minutiga. Veel toimuvad keramsiitplokkidest müüriladumise võistlus “Kivid ritta”, Kahemehesae võistlus “Täpsussaag XXL”,
STUDIOOSUS
13
GNOSIS
TAAVI SIMSON ERAKOGU
6 K A U N A S – N A G U TA L L I N N , A G A S O O D S A M Märtsis viibisin mõnda aega seoses tööülesannetega Leedus Kaunases. Kuigi suurem osa kohal oldud ajast kulus loomulikult teadustöö tähe all, jäi mul õnneks veidi aega ka linnaga tutvumiseks. Just linnast, Kaunasest, ja seal saadud kogemustest tahaksingi panna kirja mõned read.
Alustame pealkirjast: miks ma võrdlen Kaunast Eesti pealinnaga? Nimelt sarnaneb Kaunas üllataval kombel päris mitmel moel Tallinnale, seega on võimalik seal end üsna koduselt tunda. Esimene sarnasus on ühistransport, ka seal on linnapildis Škoda ja Solarise trollid, täpselt nagu siin (kuigi trolliliine on seal oluliselt rohkem). Linnaliini busside seas on palju MANe, lisaks jäid silma ka mõned Scaniad. Tõsi, suurem osa bussidest on teist marki, millist, ei pannud kahjuks tähele. Suurima erinevusena on Kaunases liikumas ka kolmevagunilised bussid (Vanhool) ning Mercedes Sprinteri baasil väikebussid.
Teine suur sarnasus Tallinna ja Eestiga on poekettide ja brändide laialdane kattuvus. Ka Kaunases on levinumateks poekettideks Maxima ja Rimi (isegi Prisma silt jäi silma) ning kütust tangitakse Nestes ja Statoilis (maanteel jäi silma üks Olerexki). Endale mõningase üllatusena avastasin sealt ka palju Swedbanki ja SEB automaate.
14
STUDIOOSUS
GNOSIS
Kuid sarnasused ei lõppe seal. Poest leiab mitmeid kaupu, mida Tallinnaski: Kalevi šokolaadide ja Taffeli krõpsudeni välja. Kui nägin Rimi poes küpsisepaki peal kõige suuremalt (õigemi esimesena) eestikeelset teksti, mitte leedukeelset, pidin peaaegu kreepsu saama. Õpikunäide kaupade unifitseerimisest turgudel ning sellest, kui väike turg Baltimaad maailma mastaabis tegelikult on. Ka hinnad on Tallinnaga sarnased, kuigi tunnetuslikult 5-10% soodsamad. Mis aga on tunduvalt odavam Leedus, on kütus (eriti diisel) ja väljas söömine. Kütus on lausa nii soodne, et ma saan väga hästi aru, miks Eesti rekkamehed Lätis ja Leedus tangivad (lahkumise päeval diisel Kaunases 1,06 €/l).
teises liharoad. Mõlemad ketid on hea teeninduse ning mõistlike hindadega. Kindlasti on häid kohti veel, aga need on kohad, mida ise julgen soovitada. Kas midagi erilist ka silma jäi Kaunases, midagi sellist, mida Tallinnas ei näe? Jah, kaks asja, mis väärivad märkimist, on rööbasbussid ja kahekorruselised rongid (mis teha, olen tehnikafänn). Neid õnnestus näha iga päev, sest teekond hotellist ülikooli viis mööda raudteejaamast. Raudteejaam,
muideks, on Kaunases väga uhke ning näeb minu meelest välja palju kenam kui Balti Jaam. Ka hiljuti avatud Kaunase bussijaam on tunduvalt uhkem ja avaram võrreldes Tallinna bussijaamaga. Üldse väärib mainimist, et Kaunases hakkas silma palju ehitustegevust, vanade hoonete lammutamist või renoveerimist ja uute ehitamist. Seega võib kindel olla, et kui käimises vahe sisse jätta, siis jõuab linn vahepeal palju muutuda.
Kui juba väljas söömist sai mainitud, siis peab ütlema, et Kaunases jäi silma väga palju pagariärisid. Kahjuks sai neid enamasti vaid silmadega vaadatud (kõht jällegi tänab mind, ma arvan) ning otseselt ostlesin vaid ühes kohas. Valik oli nähtud kohtades igatahes väga lai ning välimus pakutaval pea igal pool üsna ahvatlev (eriti suurepärane oli sõõrikute valik). Küll aga sai ära proovitud Leedu rahvusroog „Cepelinai“. Tegemist on kartulitaignast valmistatud pannkookidega, millel hakklihatäidis ning mida serveeritakse hapukoore, praetud singikuubikute ja sibulaga. Samuti väärib mainimist, et kui külastate Kaunast, siis kaks kindlapeale toidukohtade ketti, kust saab head sööki, on Charlie Pizza ja Grill London. Esimeses on valdavalt pitsad, burgerid ja pastaroad (aga ka traditsioonilised praed),
STUDIOOSUS
15
GNOSIS
Eriliste aspektide poolelt tasub välja tuua kesklinnas asuvad jalakäijate tänavad, kus autoliiklus pole lubatud. Need on ilusad ja avarad ning keskele on lausa puud kasvama pandud. Samuti on nende tänavate ääres palju põnevaid söögikohti, ärisid ja kultuuriasutusi. Tallinnas kahjuks sellist pilti (ka Vanalinnas) väga palju ei näe. Tõsi, Harju tänav ja Viru tänav, mis on jalakäijate tänavad Tallinnas, on liiga kitsad, et sinna veel ka pinke ja puid paigutada. Kui jutt juba linnasüdamele läks, peab mainima, et Kaunases hakkab silma suur kirikute arv. Ka Tallinnas on neid tegelikult palju, kuid need ei hakka nii hästi silma. Võib-olla olen lihtsalt ära harjunud. Kaunases hakkavad nad paremini silma tänu oma arhitektuurilisele lahendusele: paljud kirikud on seal kahe torniga. Igatahes oli juba ainuüksi hotellist 5-10 minutise jalutuskäigu kaugusel kaks kirikut. Teine asi, mis linnasüdames silma torkab, on kõrghoonete vähesus, õigemini nende peaaegu puudumine. Tallinna Tornimäe kant on Kaunase südamega võrrelduna lausa Manhattan. Teisest küljest muudab
16
STUDIOOSUS
GNOSIS
just madal hoonestus Kaunase hubaseks ja mõnusaks. Linnas on palju avarust ja rohelust, välja arvatud ehk vanalinna osas, aga kesklinn ja äärelinnad on igal juhul õhku ja ruumi täis, mis on minu meelest igati positiivne. Rääkides veel emotsioonidest ja kogemustest, siis pean tõdema, et leedu keel jäi mul omandamata. Oli küll plaan seda usinalt õppida, aga plaaniks see jäigi. Suutsin meelde jätta vaid kolm sõna:
õnnestus isegi paariga suhelda. Neid pole ehk küll nii palju kui Tallinnas, aga piisavalt, et ringi jalutades silma jääks. Minu meelest on see positiivne, kuna rahvusvahelistumisest on võita nii välistudengitel endil kui ka ülikoolidel, kes neid vastu võtavad. Samas näitab nähtu, et rahvusvahelistumine ei toimu mitte ainult Eestis, vaid ka mujal ning sellega peavad tegelema ka meist palju suuremad riigid.
arbata – tee, kava – kohv, kakava – kakao. Pole just palju, aga algus seegi. Keelest rääkides tasub mainida, et 90% juhtudest saab inglise keelega hakkama. Seda siis suuremates teenindusasutustes, hotellides ja turistide külastatavates söögikohtades, loomulikult ka ülikoolides, kuid mööda külgi ei jookse maha ka mõned sõnad vene keelt osata. Eriti hästi läheb teil siis, kui imekombel ka leedu keelt oskate. Reegel on, et mistahes riigis saab kõige paremini hakkama ikka kohalikku keelt osates.
Lõpetuseks ütlen veel, et kui kaalute kunagi välisõpinguid või õpilasvahetust, siis Kaunas on kindlasti üks koht, mida kaaluda. Soodne, turvaline ning mitmes mõttes sarnane Tallinnaga. Iseenesest tasub kaaluda mistahes kohta, mis kodust natuke kaugemal – tundmatus kohas vette viskumine aitab nii mõndagi õppida ning lisaks saab maailma näha ja uusi inimesi ning kultuure tundma õppida.
Mida veel mainida? Sarnaselt Tallinnale on ka Kaunases arvukalt välistudengeid, kohal oldud aja jooksul
STUDIOOSUS
P.S Nende kirjutistega, mis Studioosuse vahele ei mahu, saab tutvuda minu blogis www.taavisimson.blogspot.com
17
SPORDISEKTOR
KRISTI AEDMA
7
MA AGILINE TREE
Kust tuleb energia, mis paneb meid liikuma ja utsitab meid päevast päeva end kokku võtma ja trenni minema? Kuldne sõna, mida tihti vastuseks kuuled, on motivatsioon. Mis imeloom see küll on ja kust seda saab? Mõtiskleme natuke selle üle, et järgmine kord, kui vaja, oleks ta ilusti sul kohe varrukast võtta. Motivatsioon on miski, mis tuleb meist endist. Meid motiveerivad erinevad asjad, olukorrad, eesmärgid. Me leiame inspiratsiooni ning see tõukab meid edasi ja edasi. Mis saab aga siis, kui meis ei ole seda midagi kindlat, mis meie motivatsiooni nii lihtsalt juhib? Tekib takistus ja edasiminek on päris keeruline. Me paneme endale ise bloki ette. Motivatsioon kaob. Motivatsiooni puudumine tekib eelkõige kahest asjast – hirm ja mugavustsoon. Me elame pidevas hirmus, et me põrume, ei saavuta oma eesmärki, kaotame oma väärikuse ning seetõttu tekivad eelarvamused, mis hoiavad meid eemale uue proovimisest ja arengust. Lihtsam on ju olla seal, kus on tuttav ja mugav, kuid sellisel juhul kaotame arengu. See hirm tuleb purustada. Kuidas? Lööd jalaga lihtsalt ukse maha ;) Leia Inspiratsioon. Võimalusi selleks on jällegi mustmiljon, aga igaüks peab enda viisi leidma. Kui ei tea, kust alustada, siis küsi, küsi, küsi ja uuri, uuri, uuri. Kuskilt leiab vastuse. Mida võiksid teha? Oh… Neid asju on palju ja jällegi sõltub kõik sinust ja sinu tujust. Kui tunned, et mitte kuidagi ei saa mõtet jooksma, siis mine
18
STUDIOOSUS
SPORDISEKTOR
E T R E E N I N G S Õ B E R N I M E G A M O T I V AT S I O O N reaalselt jooksma. Sina liigud, sinu mõte liigub. Muidugi ei tasu teha mingit meeletult keerulist füüsilist tegevust, mis omakorda vajab korralikku mõttetööd. Ei tasu ennast kokku jooksutada. Kui on vaja mingi kindla teematika põhiselt ennast motiveerida, siis parim on otsida kas pilte, videoid või mõni TED kõne sel teemal. Ürita enda jaoks igapäevaselt tekitada hetki, kus näed enda lemmikuid motiveerivaid lauseid. Näiteks kleebi külmkapp täiesti täis erinevaid pilte, kus peal on sind kõige enam mõjutavad laused. Samuti säti kodus igasse tuppa silmapiirile mõni motiveeriv pilt/lause. Leia end enim motiveeriv ütlus ja pane kas endale telefoni screensaveriks või go crazy ning kleebi see kõikjale. Saa kokku sõprade või tuttavatega, kes sind inspireerivad või on täis seda uskumatult positiivset emotsiooni, mis paneb kõik mäed liikuma. Tehke koos midagi uut või istuge lihtsalt maha ja jagage mõtteid, kuidas uue poweriga edasi minna. Küsi küsimusi! Küsi teistelt, kuidas nemad energiat ammutavad, uusi seiklusi ette võtavad ja enesekindlust leiavad midagi suurt ära teha. Sea endale eesmärgid! Alusta väikselt ja liigu samm sammu haaval edasi. Naudi progressi ja ole õnnelik iga pisemagi saavutuse üle. Babysteps count! Ja kui vahel mõni päev ei olegi motivatsiooni midagi teha, siis oh well… Järelikult ongi õige aeg väikeseks puhkuseks. Küll see motivatsioon tagasi tuleb ja kui ei taha tulla, siis leiad jällegi mõne abivahendi, millega oma energiat boostida. Kõik on sinu enda kätes!
Dream Big, but enjoy when your Small Dreams come true!
STUDIOOSUS
19
OUTSIDE OPINION
8
THE CIRCLE DMITRII STEPANENKO
I wake up in a bed which appears to be made of sand. My eyes start hunting from the light - first rays of sun are beginning to creep out of the bald hill. I then look around, surrounded by the yellow, I don’t recognise this place. Where am I? My lips are dry and it feels as if my tongue was bitten by a snake. How long has it been since I’ve woken up? I am in the desert and I cannot see anything but sand, on which I stand barefoot. The air feels heavy - it’s almost as if I inhaled the air out of a plastic bag throughout the night. One breath after another and I am feeling more awake. Where do I go? The sun comes out and I immediately sense its rays clenching onto my back with claws. It now feels heavier to walk. I don’t remember how I even got here in the first place - I don’t know what day it is nor where my home is. I feel like a blank sheet of paper thrown into the bin full of dust. I am afraid and the scream is pushing its way towards my dry throat. The further I walk, the more I want to turn around and walk back to the bed - I don’t know where I am going. Maybe I’ll reach the edge of the earth and have nowhere else to turn. Nothing feels real here. And this strange feeling, this stinging in the back of my neck, telling me something in a tongue I don’t comprehend. This whole picture is out of the frame. I have been walking for days and the sun is still angrily feasting on my back. I look behind me to see whether the sun has its eyes on me and for a second I saw it blink. I swear. Like a huge lamp it is following me and the moment I turn my back on it, it swings towards my neck and almost burns it. When I face it, it rolls back to where it was. What is this place? The sand is growing warmer and softer - I hope I don’t sink in it. I can see hills down my path - one after another and not a single body of water - I sense my blood turn crusty.
20
SEC TION TITLE
OUTSIDE OPINION
Having walked this long here, I have not reached anything - the lamp’s blinding and burning rays are as vile and merciless, only water here is the sand I walk on, only thing I see myself going towards are the hills, masking the horizon. The night never comes here - not a single star, not a single blanket of endless darkness. I am alone. I have lost the count of everything - my head is boiling and feeling heftier. My lips are broken into pieces, my back is sinking deeper into my legs, the prism of spiteful light is looking down at me with its malicious eyes. The hills are growing taller and wider, building a circle around me. This is hopeless and I cannot run away from this void, the only void I am in. And then I stop. I stand still, slowly looking around in hope of a change in the scene. Everything is still and suspended, and my knees are anchoring me to the scratchy floor of sand. I refuse to walk - I have given up. Nothing is holding me anymore and I give in. I give myself in to the floor, burning my feet. Slowly and steadily I start drowning. The hills are building themelves taller and greater as I am falling in. The sand is remorseless and consuming every inch of my body - piece by piece. I can feel it sting my skin. But then I see something else emerge from the sand in front of me. A head protruding out of the thin layer of dust - who is it? The lower I sink, the more I can see the figure, emerging from the crust of sweat I have left behind me. Every inch of me sinking is coming out of the sand on the other side. Slowly but surely I can recognise the hair, shoulders, back... My lungs are being pressed against the sucking void and I am losing my senses. If only I could see who this is, if only I could let out one last scream for help – maybe I would be rescued. Maybe, if I had not given up, I would have been saved by this figure. My throat is touching the burning lips of the sand and my eyes are being buried next to the emerged body...the body I can never see again. Who is it? I wake up in a bed which appears to be made of sand. My eyes start hunting from the light - first rays of sun are beginning to creep out of the bald hill. I then look around, surrounded by the yellow - I don’t recognise this place. Where am I?
STUDIOOSUS
21
KULTURNIK
VÄ I K E R A H VA S T E K U LT U U R I L I N E J A K E E L E L I N E VÄ Ä R T U S ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH
Tänavu veebruaris sain võimaluse veeta kümme päeva looduskaunil Islandil, seda peaasjalikult vabatahtlikuna. Lisaks erilistele loodusnähtustele, mädamunalõhnalisele veele ja värvilisele pealinnale, sai mulle osaks ka ülesanne koostada artikkel, mida vastava vabatahtlike organisatsiooni ajakirjas projekti lõpuks avaldada. Pärast võrdlemisi pikka vaagimist, mõtlemist ja arutlemist, sattusin nii pooljuhuslikult mõttele teha uurimus islandi keele kohta. Figureerides ühe vanima keelena maailmas, on islandi keel saanud ebaõiglaselt vähe tähelepanu. Seepärast näis plaan hea viisina laiendada nii enda kui potentsiaalsete lugejate silmaringi. Lisaks üldteoreetilisele tekstile ja näpuotsatäiele kergematele grammatikaalastele teadmistele, nõustus mulle intervjuu andma Islandi poeet ja filosoof (ühtlasi sealne majanaaber) Kristjàn Hreinsson, kes on lisaks ülikoolis õppejõuna
22
STUDIOOSUS
9
tegutsemisele jõudnud kirja Eurovisioonilaulude laulusõnu.
panna
kümneid
Vestluses ilmnes palju seda, mida oleme sageli märganud ka eesti keele ja kultuurilise hoiaku suhtes. Suuresti pressib peale inglise keel, süües välja islandlaste originaalkeelse pärimuse, kultuuri ning grammatika. Sealsed saagad, mis pärinevad juba 12. sajandist ning mis on mänginud olulist rolli kogu riigi kultuuri vormimisel ja inimestevahelisel suhtlusel, on viimase 20 aastaga jäänud noorema generatsiooni poolt pigem unustusse. Väikerahvana on nad harjunud rääkima vahest isegi viit erinevat keelt ning seega pole uue keele ja kultuuri tundmaõppimine ehk nii valulik üleminekuprotsess, kui seda oleks mõne suurriigi esindajale. Mõnes mõttes hea, ent teisest küljest võib see olla aga järjekordne viis, kuidas võõrutada inimesi nende sünnipärasest väikesest kultuurist. See kõik on ka üks peapõhjus, miks otsustasin
KULTURNIK käesoleva artikli kirjutada. Usun, et ei tee kellelegi liiga väites, et paljudes vähetuntud keeltega maades on ühel või teisel viisil sarnane olukord – suurem ja mõjukam keel lükkab aegamisi väiksemad eemale, mõjudes omal moel ka kõige patriootlikumale kõnelejale. Eestiski oleme viimastel aastatel üha rohkem näinud ja kuulnud, kuidas noorte keelde on tulnud palju ingliskeelseid väljendeid, ütlusi ning sõnu. Sageli räägitakse pool juttu ühes, pool teises keeles, sõnu osavalt kokku kombineerides. Vana hea estonish ongi sündinud. Üha rohkem saame nii meedias kui tänaval kuulda, kuidas suurriigid lõpuks ihatud dominantse rolli saavutavad ja koos nendega tevad seda ka “pealikmaades” kõneldavad keeled. Mine tea, ehk sammume juba praegu seda teed. Iseenesest poleks ju midagi halba, kui maailmas valitseks vaid paar keelt, mille abil suhelda. Kui aga arvestada seda, et iga keel kannab endas ka mõnevõrra iseärast kultuuri ja rahva vaimu, siis suretaksime paratamatult välja sajad eripärased rahvad ja kultuuriruumid. Esmalt tuleks ehk hoopis küsida, milleks on meil üldse vaja omada mingisugust kultuuri või rahvuslikku eripära, kui need pealtnäha täidavad vaid meie sekundaarseid vajadusi. Kas on siis tõesti üks keel tähtsam kui näiteks võimalus ehitada kosmoseseadeid, ravida vähki või koguni teleportreeruda teise dimensiooni? Mille poolest toovad keeled meile kui inimkonnale reaalset, käegakatsutavat kasu, millega oma ajastust edasi liikuda? Keel on miski, milles me mõtleme, seda kas tahtlikult või tahtmatult. Peab ju ka idee sündima kujul, mida oleks kerge teistele selgeks teha. Sõnad, laused, lihtsad või keerulised, loovad meile kui inimestele võime lävida teiste indiviididega ning saada osa nende maailmast. Iga keel, mille omandame, paneb meid veidi teisiti mõtlema, muudab aju, annab ehk isegi teistsuguseid iseloomuomadusi. Jah, keel ei suuda panna rakke noorenduskuuri läbima (vähemalt mitte ametlikes dokumentides) ega saata raketti Marsile, ometi on see komponent, mida on alati vaja ja milleta ei saa. Numbrid ütlevad üht, sõnad teist ning neid kahte ei saa panna kaalukausile oma tähtsuse üle vaidlema.
STUDIOOSUS
Meenutan siinjuures seika G. Orwelli romaanist ,,1984”, kus nenditi, et võttes inimestelt keele, võtame neilt ka võime mõelda. Kui pole teadmisi vastavatest sõnadest, pole ka mõtteid. Düstoopia? Võimalik, ent peaksime siinjuures meeles pidama, et iga keel sisaldab endas ka tubli annuse neid sõnu, mida mõnda teise keelde pole võimalik tõlkida. Saab vaid kirjeldada. Sõnadega. Seega ei saa öelda, et härra Orwell oleks midagi äärmiselt ulmelist väitnud. Väikerahvaste keeli ei peeta sageli keelteks, mida tulevikus võib vaja minna. Eks juba sõna “väike” nendib asjaolule, et suurt harjutamis- ega kogemustepagasit pole peale konkreetse maa kuskilt väga võimalik saada. Kui suur on ka võimalus, et säärase keele oskamine võib elus reaalset kasu tuua, eriti kui tahetakse end tõestada laiema apluaaga? Üks võrdlemisi levinud argument väikerahvaste keele säilitamisel on, et nende olemasolu aitab muuta maailma eripalgelisemaks, mis olgu siinkohal öeldud, pole sugugi mitte vähetähtis või vale vastus, ent usun, et põhjus pole sugugi nii üldine. Iga rahvus mõjutab teist rahvust, iga keel teist keelt, iga inimene teist inimest. Ka väikerahvad, olgu nad nii väikesed kui tahes, omavad maailmas mingit kohta, ideed, eripärases kultuuris kasvanud inimesi, kes näevad ilmaruumi ehk vähe teistmoodi, kui seda teevad suurriikide kodanikud. Seega jah, väikerahvad muudavad maailma eripalgelisemaks, aga seda ennekõike üksikindiviididega, kes nendest maadest üles on võrsunud. Suurriikide keeled on vanad, kaunid ja püsivad. Ent kas seda ei või pea iga keele kohta maailmas öelda? Olgu, mis on, ilu on siinpuhul vist pigem igas vaatajas endas. Sõda väike- ja suurrahvastega näib kohati olevat lõpmatu jada, kus kaalukauss on kord ühele kord teisele poole kaldu. On tõsiasi, et aina rohkem on keeli, mille salapärasest maailmast jääb peagi vaid õpikutarkus (kui sedagi) ja kes teab, ehk on see mingil filoloogilis-evolutsioonilisel viisil asjade õige käik. Senikaua aga kuni maailm on veel kirju, peaksime siiski mõnikord kursi peavoolult kõrvale võtma ja avastama nende maade ajalugu, lugusid ning tarkuseteri, mida koolipingis tihtipeale ei õpita.
23
KULTURNIK
NIMI VANUS ERIALA PORTFOLIO
KONTAKT
24
STUDIOOSUS
PAULA JOHANNA ADAMSON 21 MEHHATROONIKA INSTAGRAM @ PAULAJOHANNA WWW.PAULAJOHANNA.COM PAULAJOHANNA@PAULAJOHANNA.COM
10
KULTURNIK
KAJASTA OMA LOOMINGUT STUDIOOSUSES - SAADA KIRI STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE
STUDIOOSUS
25
H A L VA H U U M O R I I N S T I T U U T MEIE INSTITUUDI MASINAD EI SEISA KUNAGI - NAD LAMAVAD. Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee
TUDENGITE VANASÕNAD
KALLIS LÕBU
- Ennem saab rebasest rektor kui professorist inimene! - Kes semestril ei õpi, see sessil arvestust ei saa! - Ära lükka tööd semestri lõpu varna! - Kes teisele auku kaevab, see on assistent väljakaevamistel! - Kus tööst räägitakse, seal on teadmiste kontroll aia taga! - Kingitud konspekti suhu ei vaadata! - Mida lektor ei ütle, seda oivik ei tea. Mida oivik ei konspekteeri, seda kursus ei tea. - Kontrolltöö ei hüüa tulles! - Igal oinal oma eksamipäev! - Kümme korda õpi, üks kord vasta! - Mis täna arvestatud, see homme meelest! - CAD’is teeb suure linna, käega ei tee kärbse pesagi! -
Räägitakse, et ajal, kui Tipis olid meestele ja naistele eraldi ühikad, kehtis trahvisüsteem nendele, kes liiguvad ringi vales ühikas. Esimese rikkumise korral oli trahv 10 krooni, teise rikkumise korral 20, kolmanda korral 30 ja nii edasi. Paljud tudengid ei olnud aga sellise hinnakirjaga nõus ning nõudsid komandandilt semestripileteid!
- Kes viimasena naerab, ei saanud pihta. -
26
STUDIOOSUS
PÕHJUS MINNA ÜLIKOOLI Olles tüdinenud madalapalgalisest lihttööst läks Peetrike ülikooli. Peale kahte õppelaenu ja kuut aastat oli Peetrike tagasi tööturul magistrikraadiga - tegemas endisest palju raskemat madalapalgalist tööd!
FUTOSHIKI FUTOSHIKI ON JAAPANI LOOGIKAMÄNG. SELLE NIMI TÄHENDAB TÕLKES “EBAVÕRDSUS”. MÄNGU EESMÄRK ON PAIGUTADA NUMBRID ÜHEST SEITSMENI NII, ET NEED EI KORDUKS ÜHESKI HORISONTAALSES, EGA KA VERTIKAALSES REAS. KERGEMAKS TEEB MÄNGU ASJAOLU, ET MÕNE VÄLJA VAHEL ON TÄHIS, MIS MÄÄRAB ÄRA KAHE ARVU OMAVAHELISE SEOSE (KAS TEGU ON SUUREMA, VÕI VÄIKSEMA ARVUGA).
STUDIOOSUS