Studioosus Detsember 2017 by TalTechi Tudengiajakiri Studioosus

STUDIOOSUS T T Ü T UDEN G I A JA K IR I . DE TS E MB E R 2 017 . T T Ü S T UDENT M AG A ZINE

S E S S I S T R E S S - S AT E L L I I D I D - J Õ U L U D O N TA G A S I E S N - B R I C O - N O O R E D K O O L I - O L G E M K U LT U U R S E D

TOIMETUS

P E AT O I M E TA J A

Doris Abe doris.abe@tipikas.ee

TRÜKK

PEAK A ANE FOTO

VÄ L JA A N DJA

Sten-Ander Ojakallas unsplash.com

KÜLJENDA JA

Kadi Sigus

TOIMETUS

K E E L E T O I M E TA J A

Evelin Arak TÕLKIJA

Siret Laasner FOTOGR A AF

FOTOGR A AF 2

Marko Vilberg (TTÜ Fotoklubi)

Triin Siim, Egert Eist, Eliise Harjak, Katrin Arvola, Caroliine Laantee, Maarja Lipp, Taavi Simson, Sandra Fomotškin, Kristiina Kuulme, Anna-Grete Juchnewitsch, Dr Gonzo, Karolin Kruuse, Tauri Einberg

OÜ Koopia Niini & Rauam TTÜ Üliõpilasesindus AADRESS

Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA

studioosus@tipikas.ee

H T T P : // W W W . T T U . E E / S T U D I O O S U S

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TTÜ tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1500 eksemplari ning seda jaotatakse TTÜ peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.

@S T U D I O OS U S 2 017 | KÕ I K Õ I G U S ED K A I T S T U D

STUDIOOSUS

Armas lugeja! Oleme täiesti märkamatult triivinud semestri lõppu ja jõulukuusse. Sess läheneb juba kõrvulukustava mürinaga ja tudengid varuvad kohvi, energiajooke ning kiireid süsivesikuid sisaldavaid snäkke õppimise kõrvale. Loomulikult on tore mõelda, et kõik tipikad on septembrist alates nii kõvasti tööd teinud, et jaanuarikuu on sisuliselt puhkus, kuid karta on, et päris kõigil nii hästi ei läinud ja nii mõndagi meist on ees ootamas rahuliku une defitsiit, stress ja frustratsioon. Kahtlemata on pühade ajal oluline meeles pidada lähedasi ja neid, kellel on elus vähem vedanud, kuid sellele vaatamata ei tohi tähelepanuta jätta inimest, kes peaks igaühele olema kõige olulisem – iseennast. Seega, kui Sul on vaba aega ja tahtmist, katsu kindlasti aidata teisi endale sobival viisil: vabatahtlik töö on rahakotisõbralik viis aidata ning pühade ajal eriti oodatud, kas Toidupanga toidukogumispäevade raames, Oleviste kiriku traditsioonilisel jõulupeol vähekindlustatutele või hoopis mujal. Kui aga vabatahtlik töö pole päris sinu teema või ei ole mingil põhjusel võimalik, siis heategevusorganisatsioonid ootavad samuti toetust ning tasub meeles pidada, et ka väike annetus loeb, sest öeldakse, et ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks. Kõige selle juures ära unusta iseennast aidata. Unetunnid ja aeg iseendale on vaimsele tervisele väärtuslikumad, kui arvatakse ja selleks, et teisi aidata, peab kõigepealt endal hästi olema. Ühtlasi ei tasu päris kohvist ja suhkrust terve sessi toituda. Palun hoia ennast, maga vahepeal, pea meeles tasakaalustatud toitumist, uuri, kas Sul on äkki D-vitamiini defitsiit ning võta vajadusel juurde ja leia aega endale! Detsembrinumbris kirjutabki Triin stressi maandamisest, kohtume tubli vilistlasega, kellele tudengiaktivism oli hea hüppelaud, räägime natuke praktikast, jõuludest, rahvusvahelisusest ja eesootavast põnevast üritusest. Kuuleme Noored Kooli programmi läbinud tipika muljeid ja vaatame üle, mida TTÜ sportlased saavutanud on. Kulturniku rubriigist leiame raamatuarvustuse, sissejuhatuse kultuuriajakirjandusse ja Karolini fotod. Loomulikult ei ole puudu ka huumorinurk ja nuputamisülesanded. Head lugemist! Doris Abe Peatoimetaja

SEC TION TITLE

SISUKORD 1

TTÜ PULSS

Püüame stressi minema peksta

TUDENG TEGUTSEB

Tuleviku tuletamine

TUDENG TEGUTSEB

MEKTORY Satelliit

TUDENG TEGUTSEB

Jõulud on - märka ometi midagi

TUDENG TEGUTSEB

ESNi jutud

TUDENG TEGUTSEB

BRICO is back

GNOSIS

Noored Kooli!

SPORDISEKTOR

3 päeva, 42 koma midagi kilomeetrit

K U LT U R N I K

Ishmael

K U LT U R N I K

Kultuurne reaalkalle

K U LT U R N I K

Kunstinurk: Karolin STUDIOOSUS

TTÜ PULSS

SESSISTRESSI ABC Semester hakkab vaikselt lõpusirgele jõudma ning sess tuleb aina lähemale. Kõige sellega kaasneb hulgaliselt kontrolltöid, arvestusi ja loomulikult ka eksamid. Tahes tahtmata tahab naha vahele pugeda stress, millest mõnikord võtavad osa mental breakdown’id koos kõige muuga, nagu suur söögiisu, voodist on aina raskem tõusta (oled taibanud, et ka laud on päris hea padi), kohv on nii tavaline jook, et see hakkab juba vaikselt vett asendama. Stressi maandamiseks on tegelikkuses mitmeid vahendeid ning toon siin ära mõned kasulikumad näpunäited. 1. Planeeri oma aega Aja planeerimine on hea viis stressi ennetamiseks. Kirjutades üles, mida on tarvis teha, ei teki peas seda küllastustunnet, et on vaja teha 100 asja korraga, vaid on selgem pilt silme ees olemas.

2. Tee trenni Kui juba närv väga mustaks läheb ja on vaja ennast välja elada, siis üks korralik trenn aitab. Mine ela ennast välja poksikotti tagudes või tuuluta oma pead ühe kerge jooksuga ning lase lihtsalt mõte lendu. Jooksmine on nagu teraapia omaette.

STUDIOOSUS

TRIIN SIIM

3. Mine jalutama Teed jälle allnighterit ja vaikselt hakkab masendus peale tulema? Mine tee üks minimatk metsas või öine jalutuskäik linnas. See on mõnus viis pea tühjendamiseks.

4. Valmista endale üks maitsev õhtusöök Kogemus on näidanud, et kui midagi ikka väga närvi ajab, siis ühe maitsva õhtusöögi valmistamine on sellele hea leevendus. Kutsu omale veel ka sõber külla, kellega koos kokata, ning improviseerige midagi külmkapis leiduvast toorainest. Lisaks leiate uusi ja maitsvaid retsepte.

5. Pane mängima oma lemmiklaul ning tantsi ennast tühjaks Kuulates head muusikat, hakkab jalg paratamatult kaasa tatsuma. Miks mitte siis ennast juba välja tantsida. Öeldaksegi ju, et tantsi, nagu keegi ei vaataks.

TTÜ PULSS

6. Maga Mõnikord ei aitagi miski muu paremini kui üks korralik powernap. Mine kuuma duši alla või vanni ning lõõgastu ja maga. Leia see üks päev või mõni tund, mis pühendada iseendale, ning puhka.

7. Seks Siinkohal polegi vaja pikalt midagi kirjutada. Mitmete psühholoogide sõnul on seks tõhus stressi leevendus.

8. Mine sõpradega välja Head sõbrad ja mõnus seltskond. Veeda õhtu sõprade seltsis ning võid avastada, et Sa polegi üksi. Jagatud mure on pool muret.

9. Mediteeri Mediteerimise teel on hea võimalus oma pea stressirohketest mõtetest vabastada. Kuigi antud oskuse omandamine võtab aega, siis juba paar hommikut/õhtut mediteerimist praktiseerides on tunne palju kergem.

10. Massaaž Kuigi massaaži minek võib mõjuda rahakotile üsna tuulutavalt, siis tehke sõpradega oma massaažiring. Kõik saavad massaaži, heas seltskonnas saab nalja ning ajada muhedat juttu.

11. Tule 13-14 detsember Allnighter’ile Allnighter’il on ühendatud kõik eelnevad punktid ning lisaks veel mõnedki üllatused. Tule veeda üks lõõgastav ja lõbus ööpäev sõpradega TTÜ Tudengimajas. Saate paitada koeri, võtta osa hommikusest trennist, saada üks korralik motivatsioonisüst ja palju muud põnevat.

12. Osale 14. detsembri õhtul Jõuluhäppeningil Veeda üks mõnus õhtu hea muusika ning sõprade seltsis, süües piparkooke ja vaadates filmi. Lisaks on toimumas veel mõndagi põnevat.

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

T UL E VIKU T ULE TAMI SE VÕTTED MAARJA LIPP

Sanders Agu on Tallinnast pärit TTÜ vilistlane, kes on praeguseks 25aastane. 2012. aasta sügisel asus ta TTÜsse avalikku haldust õppima ning liitus peatselt ka TTÜ Kultuuriklubi ridadega. Selle juhatuses tegutses ta turundusjuhina, käies samal ajal ka poole kohaga tööl. 2014. aasta alguses võttis Sanders lisaks vastu uued väljakutsed Robotexi turundusjuhina, liikudes sealt edasi juba Rimi Eesti digispetsialisti ametikohale. Sellega algas ka tema karjäär suurettevõttes - hetkel töötab ta Rimi Baltic digikanalite arendusjuhina. Oma hobideks peab ta aga muusikat ja lugemist ning samuti väärtustab enesearengut. Läbi selle leiab ta alati viise, et midagi uut õppida ja ennast täiendada. 1. Kuidas tegelema?

sattusid

tudengiaktivismiga

Mäletan seda esimest korda, kui TTÜ ustest sisse astusin. Mõtlesin endamisi, et see on võimalus alustada värskelt ja eelnev taust või kogemus pole oluline. Gümnaasiumi ajal hoidsin pigem tagasihoidlikku profiili, ei saaks kuidagi öelda, et olin eelnevalt eriliselt aktiivne või silmapaistev. Oma esimese tudengiaktivismi pisiku sain tõenäoliselt läbi erinevate organisatsioonide tutvustuste (nii-öelda programm esmakursuslasele). Pärast organisatsioonidega tutvumist olin kohe huvitatud Kultuuriklubi tegemistest ja panin ennast ka huvilisena kirja. See oli üks mu elu parimaid otsuseid. 2. Millega said ülikoolis tegusa üliõpilasena tegutseda ning mis oskused sellega kaasa tulid? Tegelesin erinevate projektidega – nii algatasin kui ka hoidsin üleval väga erineva iseloomuga projekte ja sain väga palju väärtuslikku kogemust ning

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB õppisin eelkõige iseennast tundma. Usun, et minu jaoks olid kõige suuremad omandatud oskused seotud inimtüüpide mõistmise ja hindamisega. Teiseks olulisemaks oskuseks sai analüüsivõime arendamine ja erinevates olukordades kohandumine. Lisaks kaasnes muidugi ka väga palju praktilist igapäevase elu võtmes – alates pesu pesemisest kuni eelarve majandamiseni välja. 3. Kuidas on need aidanud Sul jõuda sinna, kus oled praegu? Mil määral võiks Sinu praegune elu tegelikust eristuda, kui poleks ülikooli ajast maksimumi võtnud? Kindlasti oleks olnud väga raske tööturule siseneda ilma eelneva kogemuseta ja tudengiaktivismita. Kandideerides uutele kohtadele saab sarnaste kandidaatide puhul oluliseks nende taust ja eelnev proaktiivsus. Just seda sain ma lihtsalt näidata läbi personaalsete algatuste ja projektide. Ma usun, et kui ma poleks ülikooliajast maksimumi võtnud, siis ma ei oleks ennast leidnud nii kiirelt ja võib-olla lõpetanud hoopis mõnes teises karjäärivaldkonnas. Minu valikud ja karjäär sai alguse hobist, millele pühendasin suure osa oma ajast. 4.Kuivõrd mõjutas tudengiaktivism õppetööle pühendumist? Öeldakse, et mida rohkem teed, seda rohkem jõuad. Aega on alati liiga vähe ning loomulik on leida endale ettekäändeid, kuid lõpuks loeb see, kui motiveeritud oled oma eesmärgi täitmisel. Mõnes mõttes oli väga keeruline leida aega töö, kooli ja organisatsiooni kõrvalt, kuid hea planeerimine ja prioritiseerimine aitas õnnestuda ja andis julguse edasi minna. 5. Kas Sul oli tudengite seas ka nii-öelda iidol, kelle tegemised olid eeskujuks ning kes ehk innustas ka kõrgemale pürgida? Juuliuse tarkus ja nõu oli alati inspiratsiooniks ning minu püüdluste allikaks, kuid tegelikult oled kõige parem motivatsiooniallikas siiski Sina ise. Sisemisel motivatsioonil on suur jõud ja see avab nii mõnedki uksed elus, mis nõrga tahtejõuga jäävad suletuks. 6. Kui paljud inimesed ülikoolist on siiani tähtsal kohal Sinu elus?

on lai ning kontaktid tekivad alati lihtsalt, kuna olen avatud suhtlema uute inimestega ja see tuleb loomulikult. 7. Millised olid aga Sinu ootused enne tudengiaktivismiga tegelema asumist ning mis osutus näiteks positiivseks üllatuseks? Ma soovisin ennast leida ja aru saada, mis on minu jaoks õige. Läbi liitumise sain tuttavaks väga paljude ägedate karakteritega, kellega töötamine oli pure fun. Inimesed organisatsioonis olid üksteise vastu väga toetavad ja aitasid alati üksteist – olgu selleks personaalsed või õpingualased probleemid ja know-how. 8. Kas vahel tekib ka igatsus olla siiani tudeng? Kindlasti, kuid võtan kaasa need head mälestused, meeldejäävad olukorrad ja kogemuse. Ma usun, et edasiminek ja muutus on elu alus. Kaugele me ikka jõuaks kui terve elu ühe koha peal seisaks? TTÜ ei ole jäänud mulle võõraks ning kes teab - ehk alustan kunagi oma õpinguid uuesti mõnes põnevas valdkonnas. 9. Kuidas soovitaksid ühel tudengil siirduda aktivismi? Alusta väikeste sammudega. Sea endale täidetavad ja mõõdetavad eesmärgid ning liigu nende suunas. Ma usun, et esmalt on kõige lihtsam samm lihtsalt ennast kuhugi sobivasse organisatsiooni kirja panna ja ennast võimalustega kurssi viia. 10. Mille poolest võiks just TTÜ üliõpilasel olla head eeldused lisaks erialaharidusele veel paljugi muud ülikoolist kaasa võtta? TTÜ üliõpilasel on võimalus valida kümnete erinevate organisatsioonide vahel, kus ei toimu lihtsalt aja parajaks tegemine ja pidutsemine (tuleb ka seda ette), vaid annavad ühiskonnale midagi ka tagasi. Parim aeg on just see, mille ära suudad kasutada ja selle jooksul mingeid väärtuseid luua. Kokkuvõtteks võib öelda, et TTÜ tudengi elu on elav ja võimalusterohke ning neile tuleb lihtsalt avatud olla.

Kindlasti võtan kaasa hea mälestuse ülikoolist ja kõikidest kursakaaslastest. Aeg-ajalt saan ikka kokku põhiliselt oma organisatsioonikaaslaste ja vilistlastega, kellega on tekkinud mõnus side ja vibe. Ma olen leidnud endale ülikoolist mõned head sõbrad ja ma usun, et siinkohal pole oluline nende arv. Samuti võib väita, et tutvusringkond

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

T T Ü - M E K T O R Y S AT E L L I I D I P R O G R A M M ANNAB TUULE TIIBADESSE

CAROLIINA LAANTEE, KATRIN ARVOLA ERAKOGU

Kuigi TTÜ100 satelliit on ise veel arenduses, siis osad programmi liikmed juba lendavad. Programmi vilistlane, kevadel satelliidi asendijuhtimisest magistritöö kaitsnud Caroliina Laantee sai ADCS tiimist tuule tiibadesse ja töötab nüüd Euroopa Kosmoseagentuuri Madriidi uurimiskeskuses üleeuroopaliste kosmoseprojektide kallal. Mina, Caroliina Laantee, lõpetasin 2017 aasta kevadel infotehnoloogia teaduskonnas informaatika õppekava. Praegu olen Euroopa Kosmoseagentuuri asutuses Madriidis Young Graduate Trainee positsiooni täitmas, millega alustasin selle aasta septembri alguses. Tegemist on aastase reaalse töökohaga. Sarnased töökohad eksisteerivad erinevates ESA asutustes, nendele kohtadele edukaks kandideerimiseks on nõutud äsja lõpetatud magistrikraad. Ülejäänud nõuded põhinevad vastava positsiooni tööülesannetel. Minu puhul olid nõueteks insenerikraad ning erinevad tehnoloogiad, mida olin õppinud kasutama ülikoolis ning praktiseerinud eelnevalt CGIs õpingute kõrvalt arendajana töötades. Kandideerisin antud positsioonile, sest olin pikemat aega olnud huvitatud kosmosesektoris töötamisest – sellest ka huvi TTÜ-Mektory Satelliidiprogrammis kaasa löömise vastu. TTÜ-Mektory Satelliidiprogrammis osalesin kaks semestrit kuni magistri lõpetamiseni. Täpsemalt töötasin ADCS alamsüsteemis ning peamiselt keskendusin Kalmani filtri uurimisele ja rakendamisele TTÜ-Mektory satelliidis. Satelliidiprogrammis osalemine

STUDIOOSUS

andis mulle väga palju uusi spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi, mida on raske mujalt saada. Uued taustateadmised olid kindlasti abiks ka ESAs lepingu saamisel. Enne satelliidiprogrammist osa võtmist ei olnud mul erilisi teadmisi satelliitide kohta ning kindlasti julgustan teisigi programmist osa võtma, sest kunagi ei tea millal sellised kooliprogammivälised teadmised kasuks võivad tulla või hoopiski uusi uksi avada. Tegelikult olin ESA uurimiskeskuses ESACis (European Space Astronomy Centre) ka juba eelmine aasta (2016), kuid siis osalesin suvel vaid kolmekuulises praktikaprogrammis. Tööülesanded olid sarnased praegustele, kuid ma ei olnud siis veel otseselt ühegi tarkvaraarendusmeeskonna liige. Kolmekuulisesse praktikaprogrammi kandideerisin kuna olin varasemalt ESA kodulehelt selle võimaluse kohta informatsiooni leidnud. Taolised praktikakohad on minu teada hetkel ainult ESACis, teised ESA asutused sellisel viisil praktikante ei võta. Eelmine aasta saingi esmase ja väga väärtusliku kogemuse kosmosesektoris töötamisest. Sain oma oskusi rakendada, et toetada Planetary Science Archive veebisüsteemi arendamist. Tegemist on arhiivisüsteemiga, mis kuvab kasutajatele metaandmeid ning pildifaile, mis pärinevad erinevatest missioonidest nagu Rosetta, Mars Express, ExoMars 2016 jne. Esmasteks arhiivi kasutajateks on teadlased, kes peavad andmeid enda igapäevases töös kasutama, kuid tegelikult on süsteem avatud kõikidele huvilistele. Peale praktikaprogrammi lõppu olin väga motiveeritud, et magister õigeaegselt lõpetada ning kvalifitseeruda Young Graduate

TUDENG TEGUTSEB

Trainee positsioonile kandideerimiseks. YGT positsioonid erinevates ESA asutuses on tavaliselt väga ahvatlevad, sest suure tõenäosusega on peale 1-2 aastat võimalik ESAs töötamist jätkata. Eelmine aasta oli minu jaoks üllatav fakt, et tegelikult otsitakse inimesi väga erinevatest valdkondadest alustades astrofüüsikutest kuni sotsiaalmeedia halduriteni. ESAs praktikat teha on võimalik peaaegu kõikidel tudengitel, selleks ei pea ilmtingimata teadlane või insener olema. Vajalik on huvi ja soovi olemasolu. Mina usun, et kui juba natukenegi huvi on kosmosesektori vastu, siis satelliidiprogramm on hea asi, millega algust teha. Ükskõik, milline tase või teadmised on, kindlasti leitakse vastav ülesanne, mis oleks tudengi jaoks tehtav, kuid samas ka pakuks piisavalt väljakutset. Programmis kaasa löömisest saab kindlasti head taustateadmised, mis tulevad igaljuhul kasuks. Vahet pole, millises suunas või mida täpsemalt kosmosega seoses teha tahetakse. Satelliidiprogramm on üle-ülikooliline ja rahvusvaheline initsiatiiv, mida viiakse ellu koos teadus- ja ettevõtluspartneritega. Tegemist on tudengisatelliidi programmiga, kus praktilise õppega omandavad tudengid teadmisi ja kogemusi inseneeria ning kosmosetehnoloogia valdkondades. Programmi juhib Mektory kosmosekeskus ja selles osaleb seitse TTÜ instituuti, 15 akadeemilist juhendajat ning 50 tudengit kaheksast erinevast riigist. Kui sul on samuti huvi saada satelliidimeeskonna liikmeks, palun võtta ühendust Mektory Kosmosekeskuse juhi Rauno Gordoniga (rauno.gordon@ttu.ee)

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

TAAVI SIMSON

JÕULUD ON MÄRK AMISE AEG

Taas on jõudnud kätte see periood aastas, mil supermarketisse sisenenuna võib ekslikult tekkida tunne, et oled sattunud Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistamisele ning kõlaritest tulev akustiline kostitus tekitab igatsuse oma kõrvu naelaga sügada. Jõulud. Aeg, mil tegelikult üldse supermarketisse sisenemise vajadus puudub (v.a hapukapsa ja verivorsti järgi) ning mis tuleks veeta oma sõprade ja pere seltsis, jagades nendega inimlikku soojust ja neid märgates. Just märkamisest tahaksingi mõne sõnaga kirjutada. Märkamine on oluline kogu aeg, sest inimene juba on loodud ühiskondlikus loomaks, kuid jõulude ajal eriti, sest jõulude ajal loeb iga heategu topelt, nagu ütleb Eesti televisiooni filmiklassika varamusse kuuluv „Üksinda kodus“. Märgata võib mitmel moel, olgu siis selleks väike kingitus kruusi või villaste sokkide näol, suur soe kallistus, musi puuvõõriku all või lihtsalt hea sõnaga meeles pidamine. Siirast märkamist ja positiivsust pannakse tähele ning hinnatakse. Inimene, keda te niimoodi märkate ja positiivse emotsiooniga kostitate, hindab seda eriti ja on kindlasti teile äärmiselt tänulik. Positiivne märkamine võib mõnikord osutuda elupäästjaks, otseses mõttes. Ei tahaks nüüd liiga tumedatesse toonidesse oma jutuga ka langeda, kuid ei saa unustada, et elu helgema poole mõistmiseks ja hindamiseks peame olema kursis ka tumedama poolega. Jõulud, mis justkui on helguse ja valguse sünonüümiks, on paradoksaalsel kombel parim aeg ka sellest tumedamast poolest rääkimiseks. Kuidas muidu selgitada fakti, et heategevuslikke kampaaniaid nagu „Jõulutunnel“ korraldatakse just jõulude ajal või on pühade aeg leitud olema sobilikuimaks ajaks suured supiköögid korraldada. Just jõulude ajal avastavad paljud, et meie ümber on ka nõrgemaid, kes meie

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

toeta hakkama ei saa. Kuigi tuleb tõdeda, et õnneks on ka muul ajal annetamine ja märkamine Eestis siiski levimas. Kui palju praegu jõuluaegses märkamises on siirast soovi märgata ja aidata ning kui palju kommertsi, ei oskaks paraku isegi nõid Nastja vist öelda. Tulles aga tagasi märkamise juurde, siis tasub mõelda sellele, miks on märkamine nii oluline. Elame individualiseeruvas ühiskonnas (osaliselt tänu nutiseadmetele), kus valitseb edukultus (Tammsaare igivana iroonia „Tee tööd, siis tuleb ka armastus“). Olgu siis õpingutes, töös või ühiskondlikus tegevuses. Selline elu aga paraku tekitab stressi, mis omakorda jätab jälje nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Eriti viimasele. Seetõttu on lähedaste inimeste (pere, sõbrad, kolleegid) märkamine ja tähele panemine eriti oluline. Kui näed, et keegi sinu kõrval on stressis või vajab lihtsalt toetavat õlga, siis see tugi tuleks ka ulatada. Ka lihtne sõna või väike tegu võib aidata palju. Meie jaoks lihtne asi võib muuta teise inimese päeva palju helgemaks ja kui neid väikseid häid tegusid ja helgeid momente koguneb piisavalt palju, siis muutub kogu meid ümbritsev keskkond helgemaks ja positiivsemaks, sest kui sulle endale peegeldub vastu positiivsus, siis suudad ka ise olla positiivsem. Mida siis veel lõpetuseks öelda? Mine jõululaupäeval, või kasvõi kohe peale selle artikli lugemist, oma sõbra või naabri juurde, koputa õlale ja küsi, kuidas tal läheb. Soovi talle häid jõule ning kõike muud paremat. Ma küll ei oska ette ennustada, mida see võib endaga kaasa tuua, aga pessimistliku optimistina ütleksin, et suure tõenäosusega saab see endaga vaid head kaasa tuua. Mitte alati kohe, sest headusel on komme mõnikord bumerangina töötada, aga ei maksa unustada, et looduses tasakaal toimib ning karma töötab alati nagu kellavärk.

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

GIFT OF FRIENDS: TOGETHERNESS IN DIVERSIT Y ELIISE HARJAK PRIVATE COLLECTION

Imagine being a student, coming from a warm country like Spain or Sri Lanka or a snowy one like Denmark or Sweden. A crazy student, willing to test their adaptation regardless of the climate or social challenges that you might face. A student who chooses cold and unknown Estonia as their exchange country. Or worse, plans to become a degree student there. Frightening? Now imagine how effortless your journey would be, if there was a big group of, yet to be, friends waiting to guide you unhesitatingly? Erasmus Student Network is an organisation of students helping students. ESN TTU International Club is one of the sections, which mainly focuses on the well-being of an incoming exchange student. The goal is to make the transition from a different culture and climate the easiest, answer the questions, help solving occasional and common student problems, in other words, make their stay as smooth as possible. ESN TTU IC is one of the most international clubs in TTU since it focuses on integration and targets international students. It has members from many different countries and even the board members come from different corners of the world. We have four board members, who are picked carefully from applicants. As ESN TTU IC will have an open position next semester, all the students of TTU, either local, international or

STUDIOOSUS

exchange, are welcome to apply at the beginning of the semester. Becoming a member is easy, one just need to show interest. While organising different events for students, our members can improve their event and time management skills, display their creativity, communication and public speaking skills. Members have the possibility to learn about creating documents and reports, working with funds and sponsors. As ESN is an international organization, we offer the possibility to practice English, learn about other languages and cultures of people all over the world, as it is very rewarding to create contacts on an international level. More importantly, expanding oneâ&#x20AC;&#x2122;s tolerance capacity by learning how to accept everyone, whether they are the students we help or the members whom you cultivate with, for who they are, no matter of their background or biases. As the previous semesters have been more about building up and restoring the section, the current and ongoing semester has been very successful. The section has continued a collaboration with other parts of ESN as well as with other student organizations. We have organised trips to Lapland, Saint Petersburg, Estonian wetlands and countryside. ESN organises events for different types of students to cover everybodyâ&#x20AC;&#x2122;s interest. We create different kinds of sports, learning and socializing events. In addition to a huge amount of events organised by

TUDENG TEGUTSEB

other ESN sections, our ESN TTU IC has organised distinct events such as our Planking Challenge, ESN Autumn Games, International Dinner, Halloween Labyrinth of Senses, and some other events for students, workshops for TTU IC members, a National Platform of the members of ESN Estonia and many more to come as the semester is still ongoing. One of our biggest accomplishments this semester has been the buddy system. ESN offers an opportunity for an incoming student to apply for a buddy - a helpful and supportive person, who can be one of the first friends here. This semester we did not only offer the programme to exchange students but also to international degree students. And because of that, we got more than 300 applications. As the group of members is constantly changing, we decided to reach out and find some more people interested in becoming a buddy. We contacted locals and different groups of expats who could easily understand the struggles of a foreigner in Estonia. After some searching, ESN TTU IC was able to offer around fifty buddies for all the applicants. With these numbers, we not only broke our record, but also the whole Estoniaâ&#x20AC;&#x2122;s for a tutor/buddy program.

found multiple international friends with whom to spend time together, travel and learn. Also, as a result of the nice atmosphere we and other organizations have created, there are many satisfied exchange students who recommend Estonia as an exchange country. They have started a chain where their friends keep continuing to choose Estonia for the Erasmus programme or a place to visit. In the future, ESN TTU IC plans to keep developing the buddy system, encouraging Estonia as a recommended destination to continue with our traditional events and create different new ones as well. Moreover, to be a small aiding part of the integration cycle that Estonia is currently undergoing. We plan to start collaborating with many student organizations of TTU, encourage them to approach international students and to help make them feel welcomed to the Estonian lifestyle. Thus, If you wish to be a part of everything explained in the article, you are more than welcome to join, what we so believe to be, our family, located in an all-embracing, cosy office located at U01-225.

As an outcome of working with exchange students, the socializing between exchange students and local ESN-ers has increased and many of the groups have

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

MIS ON B RI CO?

EGERT EIST ERAKOGU

BRICO 2018 on tuleval kevadel juba kolmandat korda toimuv tulevastele inseneridele ning arhitektidele suunatud rahvusvaheline terassildade võistlus, mis toob hariduse kooliseinte vahelt välja ja paneb inseneriteadmised korralikult proovile. Võistluse ja selleks valmistumise käigus saavad tudengid oma oskusi testida valmistades 5meetrise sildega terassilla mudeli. Sild võib koosneda maksimaalselt 1,2 meetri pikkustest elementidest ning peab taluma kuni 1000 kilogrammist koormust. Eesmärgiks on projekteerida ning ehitada mudel, mis on võimalikult kerge, tugev ja lihtsasti kokku monteeritav, kuid seejuures ilusa ja originaalse välimusega. Uuendatud reeglid annavad osalejatele eelnevate aastatega võrreldes vabamad käed silla sõlmede ning muude tehniliste lahenduste osas.

MIS

VARASEMALT

TOIMUNUD?

Eelneva kahe aasta jooksul on BRICOl osalenud 21 võistkonda 7 riigist, kellest 14 monteerisid oma silda Tudengimaja hoovis just eelmisel aastal. Lisaks pingelisele võistlusprogrammile toimus ka kultuuriprogramm, mille käigus said võistlejad vabamas õhkkonnas suhelda ja tutvuda Eesti eluolustiku ning ajalooga. BRICO 2017 raames sai tutvustatud vanalinna, külastatud Teletorni ning Eesti Arhitektide Liidu poolt viidi läbi ekskursioon Kultuurikatlas. Loomulikult ei puudunud ka korralik saunaõhtu kaunis looduses.

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

MIS

TULEVAL

AASTAL

UUT

ON?

Uuel aastal on saanud värskendust nii reeglid kui ka meeskond ise. Suurimad reeglimuudatused on toimunud sõlmede tehnilise lahenduse ning trahvisüsteemi osas. Võistlejatel on sõlmede projekteerimisel võimalik kõrgem mõttelend, sest sel aastal on lubatud ka muid lahendusi peale poltliidete. Trahvid on muudetud proportsionaalsemaks. Varasemalt tähendas geomeetriliste nõuete rikkumine poodiumikohast ilma jäämist, sel aastal on võetud kasutusele n-ö sliding scale, mille tõttu sõltub trahv rikkumise suurusest. BRICO mitmetest senisest

2018 uutest veelgi

vastu on huvi näidatud riikidest, mistõttu on oodata kõrgetasemelisemat võistlust.

Kutsume kõiki inseneritudengeid üles osalema! Lisaks rahalistele auhindadele, ootab kõiki lõppvõistlusel osalejaid suveülikooli kursuse raames 6 EAPd. Täpsem info BRICO kohta on leitav meie kodulehelt brico.ee!

STUDIOOSUS

GNOSIS

SANDRA FOMOTŠKIN MATTIAS MALK

K E R L I VA L L M A N N – T T Ü T E A D L A S E S T M A A R D U K O O L I Õ P E TA J A K S

Kerli Vallmann on TTÜga olnud seotud pea pool elu, õppides geenitehnoloogiat nii bakalaureusemagistrikui doktoriõppes ning töötades teadlase ja insenerina molekulaardiagnostika laboratooriumis. Kaks aastat tagasi otsustas ta aga teadustöö selja taha jätta ning läks Noored Kooli programmiga bioloogiaõpetajaks Kallavere Keskkooli. Kuidas sündis otsus vahetada teadlasekarjäär kooliõpetaja töö vastu? Oli see sinu pikaajalise unistuse täitumine? Vastupidi. Kui ma lõpetasin keskkooli, siis olin kindel, et õpetajatööd ma ei vali. Pigem teadsin, et bioloogia on mulle südamelähedane ja kaalusin, mida selles valdkonnas teha. Läksin õppima geenitehnoloogiat, mis oli hästi põnev. Eriti meeldis mulle n-ö hardcore bioloogiaga tegeleda – käia näiteks käsnaekspeditsioonidel, päriselt looduses midagi vaadelda ja uurida. Veetsin TTÜs 14 aastat ja tegin hästi palju erinevaid asju, suuremas osas teadustööd. Mingil hetkel avastasin, et mulle väga meeldis ka juhendamine ja auditooriumi ees üliõpilaste õpetamine. Andsin ühte loengut ja praktikumi, mis oli hästi tore kogemus. Aja jooksul jõudsin arusaamiseni, et tahangi päriselt õpetada. Osalesin TTÜ inseneripedagoogika õppes ja

STUDIOOSUS

GNOSIS läksin algul omal käel Kallavere kooli bioloogiat õpetama. Üsna varsti sain aru, et tahan pedagoogilist tuge juurde ja nii jõudsin Noored Kooli programmi. Mis sind Noored Kooli programmi juures võlus, et sa just seda teed pidi tahtsid edasi minna ega valinud näiteks traditsioonilist õpetajakoolitust? Jah, see oli kindel soov, et ma ei taha akadeemilist õpetajakoolitust, vaid just Noored Kooli programmi. Minu elukaaslane osales kümme aastat tagasi Noored Kooli kõige esimeses lennus ja tema käest teadsin, et see on hästi toetav organisatsioon, kus sind aidatakse. Teiseks võlus mind Noored Kooli missioon ja suured eesmärgid – et ma mitte lihtsalt ei tööta õpetajana, vaid aitan ka laiemalt Eesti haridust paremaks muuta. See tundus kuidagi nii loogiline, et kui ma tahan õpetada, teha midagi enda ja õpilaste jaoks, siis õige väljund selleks võiks olla Noored Kooli. Kas Noored Kooli on sinu ootusi täitnud või oled oma valikut kahetsenud ka? Kui ma kandideerisin Noored Kooli programmi, siis ma mõtlesin peamiselt akadeemilisele toele, nagu ainetuutorid, mentorid ja õpetajaõpe, aga ma olen saanud palju enamat. Lisaks organisatsiooni toele, mida ma otsima läksin, olen saanud hästi palju abi oma lennukaaslastelt. Need on inimesed, kes on minuga samas olukorras, teevad läbi sama asja ja aitavad rasketest hetkedest üle saada. Ma ei ole kahetsenud, et olen õpetajaks tulnud ja veel vähem olen kahetsenud, et ma seda just Noored Kooli programmi kaudu olen teinud. Muidugi on olnud väga raskeid päevi, aga need uued väljakutsed muudavadki selle kogemuse väärtuslikuks. Olen pidanud ennast hästi palju ületama ja see kogemus on avanud mulle nii palju rohkemat minust endast. Mida sa oled enda kohta teada saanud? Peamiselt seda, et ma saan hakkama palju rohkemaga, kui ma arvasin. Kui ma kunagi arvasin, et minust iialgi õpetajat ei saa, siis oli üheks põhjuseks hirm inimeste ees esineda. Nüüd olen endale tõestanud, et olen täiesti võimeline ennast klassi ees selgelt ja mõjusalt väljendama. Suudan

STUDIOOSUS

pingeolukorras toime tulla ja järjest rohkem lahendada kõiki neid situatsioone, mis klassiruumis ja koolielus ette tulevad. Arvan, et tänu oma TTÜ taustale ja Noored Kooli programmis osalemisele saan ka oma koolile lisaväärtust juurde anda. Sa töötad Maardus Kallavere Keskkoolis. Miks sa just selle kooli valisid ja kuivõrd see erineb Tallinna Reaalkoolist, kus sa ise kunagi õppisid? Maardusse tulek oli pooljuhuslik valik. Teadsin, et tahan kindlasti bioloogiat õpetada ja jääda Harjumaale. Kui minuga pärast kandideerimisavalduse saatmist Kallavere Keskkoolist ühendust võeti, tundus kohe kõik nii õige. Nüüd tajun järjest enam, et tegin väga õige otsuse. Olen siin olnud kaks aastat ja paar kuud ja selle aja jooksul näinud, kuidas kool on väga palju arenenud. Asjad, mis suures koolis võibolla ei muutuks nii ruttu, on siin väikses 200 õpilase ja 25 õpetajaga koolis suure sammu edasi astunud. Olen väga tänulik, et saan selles osaline olla ja näha, kuidas üks kool areneb. Kui võrrelda Kallavere kooli Reaalkooliga, siis kohati tundub, et need koolid on nagu öö ja päev, samas leiab kindlasti ka mingeid sarnasusi. Reaalkool on hästi vanade traditsioonidega ja õppimisele orienteeritud kool nii, et õpetajaks saades oli mul algul hirm, kas minu teadmistest selleks tööks piisab. Nüüd saan aru, et mu teadmistest piisab rohkem kui küll ja tegelikult ongi hea vahel koos õpilastega otsida vastuseid küsimustele, millele kohe vastust ei tea. Kallaveres olen rohkem tundma õppinud koolielu teist poolt – suhtlemist ja sotsiaalse keskkonna mõju. Seda, kuivõrd olulised on koolis suhted ja kuidas ma pean reguleerima nii enda suhtlemist õpilastega kui ka õpilaste omavahelisi suhteid. Kallavere kooli teeb eriliseks ka see, et kuigi oleme eestikeelne kool, on meil umbes 80% muu emakeelega õpilasi. See kujundab ka palju sotsiaalset keskkonda ja õppimist ning on hästi põnev ja väljakutsuv. Milline õpetaja sa oled ja mida õpetajana oluliseks pead? Algul pigem mõtlesin sellele, et tahan teha palju praktilisi töid ja olla hästi elulähedane. See on minu jaoks jätkuvalt oluline, aga järjest rohkem on mu missioon olla iga õpilase jaoks ka keeleõpetaja.

GNOSIS

Olla see, kes aitab kaasa nii tema eesti keele oskusele kui ka loodusteaduslikule keelele ja maailmapildi tekkimisele. See on minu kui loodusteadlase jaoks olnud hästi huvitav taipamine, et keel on punane lõng läbi kõigi ainete – ainest aru saamiseks peab iga õpilane sõltumata emakeelest saama selgeks vastava valdkonna keele. Õpetajana olen ma suhteliselt leebe. Järjest rohkem leian endas ka konkreetsemaid ja rangemaid jooni, aga püüan jääda siiski õpilasesõbralikuks. Oluline on minu jaoks ka õpilaste sotsiaalseid oskusi arendada, et nad oskaksid ennast väljendada, et nad oskaksid koos töötada. Pean koostööd väga oluliseks ja üritan igal moel kaasa aidata õpilaste omavahelisele koostööle, minu kui õpetaja koostööle õpilastega kui ka õpetajatevahelisele koostööle. Millistele TTÜs õpitud oskustele sa oma tänases töös kõige rohkem toetud? Sel aastal õpetan 11. klassi õpilastele uurimistöö aluseid ja seal saan üks ühele edasi anda kogemust, mida olen saanud TTÜs teadustööd tehes ja tudengeid juhendades. Gümnaasiumi rakendusbioloogia aines saan toetuda sellele, mida ise varem teinud olen. Näiteks

STUDIOOSUS

olen toonud õpilasi oma endisesse töökohta molekulaarbioloogia laboratooriumisse ekskursioonile. Muidugi toetun ka õpitud bioloogiateadmistele, eriti geenitehnoloogia ja pärilikkusega seotud teemades. Õpilasi on inspireerinud see, et olen olnud teadlane ja mul on selle üle hea meel. Millisena sa näed?

oma tööalast tulevikku

Näen kindlasti ennast seotuna haridusvaldkonnaga. Lähiaastatel jätkan õpetamist Kallavere koolis, sest mul on siin veel nii mõndagi õppida ja teha. Pikemas perspektiivis tahan ka jääda kindlasti haridusvaldkonna ja loodusteadustega seotuks, aga täpsemat plaani ei tahaks veel välja käia. Kellele soovitaksid Noored programmi kandideerida ja

Kooli miks?

Noored Kooli programmi osalejate seas on palju erinevaid inimesi. On neid, kes otsivad enda teed. On neid, kes tahavad midagi haridusvaldkonnas ära teha. On neid, kes tahavad iseennast proovile panna. Soovitaksin kandideerida nendel, kes soovivad õpetada ja endast midagi õpilastele anda. Kes ei anna alla esimese,

teise ega kolmanda takistuse ilmnemisel. Kes julgevad eksida ja oma eksimusi tunnistada. Kes suudavad toime tulla sellega, et muutused ei toimu kiiresti ja kes suudavad väikestest edusammudest rõõmu tunda. Õpilastel on väga vaja eluga seotust, et millestki huvituda. Inimene, kes on midagi päriselt õpetatavas valdkonnas enne teinud, on õpilaste jaoks huvitav ja usutav. See aitab noorel üles leida selle, mida ta ise tulevikus teha tahab. Minu eesmärk ei ole, et kõik mu õpilased läheksid loodusteadusi õppima, vaid aidata neid lähemale arusaamisele, mis neid elus õnnelikuks teeb.

GNOSIS Kerli Vallmanni seitse põhimõtet õpetajana 1. Eksimine on inimlik. Vead on head, nendest algab õppimine. Õpetaja ameti puhul tuleb oma eksimusi tunnistada klassi ees. See on piinlik, aga häbist saab läbi ning ehk läbi selle õpivad ka õpilased, et vead ei ole halvad ega muuda neid rumalateks. Oluline ei ole mitte see, et ma eksisin, vaid see, mida sellest õppisin ning järgmine kord teisiti teen. 2. Iga päev on uus päev ja iga tund on uus tund. Õpetajana pean tõdema, et tihti tuleb igal uuel päeval ka teadmiste omandamisega otsast peale hakata. Kordamine on tarkuse ema ja seda ka viiendal korral. Kindlasti ei hakka õpetaja ametis igav. Igal päeval uuesti ja tiba teistmoodi. 3. Igal hetkel tuleb kohal olla. Ka kõige raskematel hetkedel. Ka nendel hetkedel, kui väsimus lööb üle pea või sisimas kobrutab ebaõigluse ja viha kokteil. Rasked hetked lähevad üle. 4. Mäng on elu alus. Vahel algab kõige jaburamast mängust kõige sisutihedam õppimine. Samas vahel ka mitte, aga tore oli ikka. 5. Kõigiga ei pea olema sõber, kuid kõiki tuleb austada. Austus on ring, mille erinevates punktides on palju inimesi ja objekte, mida austada. Ringi keskel oled sina ise – seda ei tohi ära unustada, sest keskpunktita ringi ei ole. Ja igast punktist sinu ringil algab uus ring kellelegi teisele. 6. Kõigest ja kõigilt on midagi õppida. Minu asi on see üles leida. Küsimused: „Miks ma seda tegema pean?“ või „Miks me seda õpime?“ on kõige paremad küsimused, mida õpilane õpetajalt küsida saab. Hoolimata sellest, et need küsimused mind vahel kimbatusse ajavad, teevad need küsimused mulle rõõmu. Küsige ikka, ka siis, kui vastuseid ei ole. 7. Ma armastan oma tööd. Ilma armastuseta õpetamise ja laste vastu ei saa keegi kunagi koolis olla.

NOORED KOOLI PROGRAMM Noored Kooli programm pakub kõrgharidusega võimekatele eestvedajatele võimaluse töötada õpetajana, õppida tundma haridusvaldkonna probleeme ja arendada oma juhtimisoskusi. Igal aastal valitakse programmi kuni 25 osalejat, kes õpetavad vähemalt kaks aastat koolis ja läbivad samal ajal õpetamis- ja juhtimisoskuste koolituse. Ligikaudu 80% Noored Kooli vilistlastest tegutseb pärast programmi lõppu jätkuvalt hariduses.

LISAINFO JA KANDIDEERIMINE: WWW.NOOREDKOOLI.EE

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR KULTURNIK

KRISTIINA KUULME ERAKOGU

TTÜ TUDENGISPORTL ASED VÖTMAS SA AREMA AD MÖNUGA

Selle aasta meeleolukaimal spordiüritusel ehk 44. Saaremaa Kolme Päeva Jooksul osales Tallinna Tehnikaülikoolist kokku 8 julget ja sportlikku jooksusõpra, kes olid nõuks võtnud nautida ilusaid sügisilmasid Eestimaa suurimal saarel, et panna end proovile ja joosta kolme päevaga maratoni distants ehk 42,195 km. Esimesel päeval ehk reede õhtupoolikul toimus 10 kilomeetri jooks Kuressaare linnatänavatel ja kergliiklusteedel. Finišis jagati vett ja snäkke, mis kulusid ära energiavarude taastamiseks, et olla jooksuvalmis laupäeva hommikul, sest siis viisid võistlusbussid jooksjaid Sõrve poolsaarde Torgu Kuningriiki, kus ootas ees 16,195 kilomeetri pikkune jooks. Ka tol päeval vedas ülihästi ilmaga ning aeg-ajalt said jooksjad kosutust jahutavast tuulest ning toetavatest jooksukaaslastest. Tol päeval ootasid jooksjaid finišis üllatusmeened ja soe supp kohaliku tootja pagaritoodetega. Kolmas päev sai alguse Kuressaare keskväljakult, kust asuti teele 16kilomeetrisele jooksuringile. Taaskord kulges tee mööda Kuressaare kergliiklusteid, mida ilmestasid sügiseselt värvikirev loodus ja hõiskavad pealtvaatajad. Trass läbis ka Saaremaa vaatamisväärsust, Kuressaare linnust ja sealseid teeäärseid radu. Seekord üllatati jooksjaid lõppfinišis kaunite joogikruusidega, lillede ja uhke särava medaliga. TTÜ tudengisportlastest jooksis väga tugeva ja konkurentsivõimelise aja välja Marek Kesküll, kelle ajaks kõikide päevade kokkuvõttes sai 3 tundi ja 6 minutit ning üldarvestuses 133. koht. Temale järgnes Kristiina Kuulme, ajaga 3 tundi ja 34 minutit ja üldarvestuses 293. koht. TTÜ arvestuses tuli tubli saavutusega kolmandale kohale Paul Toomik, ajaga 3 tundi ja 37 minutit ja üldarvestuses 309. koht. Lisaks nendele esindasid TTÜ tudengisporti veel Maris Leiaru, Kimberly Valgemäe, Kerolin Kuusk, Taavi Toomla ja Annamaria Rahumeel. Aitäh kõigile, kes üritusest osa võtsid ja oma panuse andsid! Järgmine jooks ehk 45. Saaremaa Kolme Päeva Jooks toimub 19 - 21. oktoobril 2018. Ootame ka siis suurt huvi ja osalust tipikate poolt. Tugevat tervist ja pikki kilomeetreid. Kohtumiseni Saaremaal!

SEC TION TITLE

Marek Kesküll: Saaremaa 3 päeva jooksu formaat on lahe, kolme päevaga maraton. See annab inimestele võimaluse tulla kokku ning teha midagi lahedat 3 päeva jooksul. Rahule jäin sellega, et ka 3ndal päeval mul mootor töötas ilusti ning sain omas tempos lõpuni joostud. Rajal olles üks raskemaid asju oli üksi jooksmine. Sellisel võistlusel on taktikaliselt kõige õigem otsida endale sobiv grupp, millega põhidistants ära joosta ning siis lõpus enda seisule vastavalt juurde panna. Soovitan kõigile, kes natukenegi jooksmisega tegelevad. Kolm päeva Saaremaal joosta on lust ja lillepidu.

SPORDISEKTOR KULTURNIK

Paul Toomik:

Maris Leiaru:

Saaremaa kolme päeva jooks on kui jooksugurmaanide pidupäev. Olen suur jooksuhuviline ning heameelega tahan minna jooksuüritusele, kus varem ei ole osalenud. Saaremaa jooksul osalemine oli mul esmakordne. Tegemist oli kolm päeva kestva raske jooksuga, aga samas kolm päeva jooksunaudingut. Peale jooksmist saadi kokku kohvikutes või kesklinnas ning teise päeva õhtul esines ka jooksjate rõõmuks bänd. Hästi korraldatud ning väga lahe jooksuüritus. Olen kindel, et see ei jäänud minu viimaseks osalemiseks sellel üritusel, kindlasti tahan minna ka järgmisel aastal.

Osalesin Saaremaa Kolme Päeva Jooksul esimest korda ja imestan, miks alles nüüd?! Ülivinge spordipidu! Veidike kartsin ka, kuna pole enne kolm päeva järjest jooksnud. Pelgasin, kuna ei teadnud, kuidas enda jõuvarusid õigesti hinnata ning kuidas pärast jooksu kõige paremini taastuda, et uuel päeval hea enesetundega starti minna. Rada oli kiire ja ilus, oli isegi aega paar looduspilti teha. Kolmanda päeva jooksu kartsin kõige enam, aga minu üllatuseks oli see vist isegi kõige lihtsam. Jooksmisel kahanesid kilomeetripostid üpriski kiiresti ja õigepea oligi juba finsishijoon ületatud. Ilm kõigil kolmel päeval oli lihtsalt imeline.

STUDIOOSUS

KULTURNIK

“ I S H M A E L” - D A N I E L Q U I N N

ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH

“Ishmael” on raamat, mis oma iseäralikus kuues ning paljulubavas sisututvustuses köidab pilku ning meelt. Kulgedes filosoofilise vestluse läbi kergelt üle paberilehtede, suudab autor vähima vaevata enda mõtte ning sõnumi lugejani tuua. Minajutustaja, ootuspäraselt elus veidi pettunud, vastab ajalehekuulutusele, kus otsitakse õpilast. Pessimistliku kõiketeadjana satub ta aga vastamini gorillaga, kes hakkab peategelasele telepaatilise vestluse teel õpetama uusi arusaamisi inimkonnast. Mütoloogiline mõtlemine moodsa tsivilisatsiooni tuumas, selle mõjust eetikale ja tänase päeva maailmakorra jätkusuutlikkusele, suudab kirjatükk lihtsa ja selge keelega kaasata lugeja kui ühena tegelastest oma iseäralikku maailma, et koos endaga lõppjärelduste poole liikuda. Raamatukogu uudiskirjanduse tähe all haaras “Ishmael” vargsi mu tähelepanu. Esialgne mulje oli võrdlemisi neutraalne; ausalt öeldes ei oodanud ma antud kirjatükist midagi äärmiselt maailmaraputavat või uudset, vaid lihtsalt huvitavaid arutluskäike ning õpitud tarkuste ülekordamist. Olin valmistunud inimese kui indiviidi sisemaailma üle mõtisklemiseks, et aga seekordne tekst elas pigem väljapoole ning püstitas probleeme kogu liigist ja ökosüsteemist lähtudes, tuli meeldiva üllatusena. Iseteadlik gorilla Ishmael polnud sugugi õpetaja, kes oleks oma õpilasel lasknud kergelt tundidest läbi kulgeda. Ärgitades minajutustajat pidevalt kaasa ning otsekoheselt noomides, kui viimane ei suutnud paikapanevat vastust formuleerida, mõjus ta oma liigi ainukordse filosoofina ka lugejaile. Möödalaskmisi ei olnud ning raamatut lugedes oli tarvilik ka pidevalt kaasa mõelda, et vagunilt mitte maha pudeneda. Quinn esitab oma vaatepunkte arukalt, samas piisavalt intensiivselt, et iseeneslik vastuvaidlemine oleks võimalikult keeruline ning ebamugav. Kandes sõnumit läbi groteskse, üliintelligentse gorilla, kes sümboliseerib justkui looduse manitsust inimkonnale, ei saa paraku mõtlemata jätta seda, missugune eluviis on siis autori meelest see kõige õigem. Vahepeal tundub, et vastus sellele

STUDIOOSUS

KULTURNIK jääbki saamata; õnneks on Quinn aga pärast kuuekordset raamatu ümberkirjutamist siiski leidnud mahti eelnevad piibellikud mõistukõned paarilauseliselt lahti seletada ning andnud inimkonnale omapoolse uue suuna mille poole pürgida. Kohati tekkis aga mõnetine trots selle vastu, mida autor järjepideva manitsustooniga püüdis kuulajatele ette sööta. Arvamus, nagu inimese kõige vettpidavam lahendus oleks tagasi oma juurte juurde minna ning olla loodusega üks, mõjus ausalt öeldes võrdlemisi ebareaalse ning sugugi mitte ainuõige lahendusena. Kas oleks siis õige see, et elame ilma igasuguse arenguta loodusega sümbioosis, kandes oma bioloogilist kohustust sündida, süüa, sigida ja õigeaegselt surra? Kannaks see endas üllust, idealismi, teatraalset kummardust meid ümbritsevale keskkonnale? Kas eesmärk areneda pole midagi, mis on igale liigile, miks mitte igale indiviidile, evolutsiooni seisukohast lausa kohustuslik, et pidevalt muutuva keskkonnaga kohaneda? Minu õnneks jäi Quinn siiski lootustandvaks realistiks, küll ehk rohkete idealismisugemetega, ning suutis nendele küsimustele leida tänapäevasele maailmale kohased lahendused. Tema soovitused mitte just hakata elama kui põlised loodusrahvad, vaid arendada kõrgendatud keskkonnateadlikumat käitumist praeguses ühiskonnas, haakus juba rohkem minu isiklike maailmavaadete ja hoiakutega. Siis on programm siin. Esimese Moosese raamatu lugu tuleb ümber pöörata. Esiteks, Kain peab lõpetama Aabeli tapmise. See on äärmiselt tähtis, kui soovite ellu jääda. Jätjad on maailmas kõige kriitilisemas olukorras olev ohustatud liik – mitte seetõttu, et nad on inimesed, vaid seetõttu, et ainult nemad võivad näidata maailma hävitajatele, et elamiseks ei ole ühte ainuõiget teed. Ning siis peate te muidugi välja sülitama selle keelatud puu vilja. Te peate absoluutselt ja igaveseks loobuma ideest, et teie teate, kes peaksid sellel planeedil elama ja kes surema. Kahtlemata on Daniel Quinn’i raamat “Ishmael” teos, mille hoomatav filosoofiakäsitlus annab mõnusa mõtiskluslaengu (ja miks mitte ka pisikese eksistentsiaalsuskriisi). Oli kosutav lugeda midagi, mille kõik mõtted minu omadega ei kattunud, luues seega pinnase huvitavateks arutlusmomentideks ning mõtete edasi arendamiseks. Kui gorilla kaob, kas siis inimesel on lootust?

STUDIOOSUS

KULTURNIK

DR GONZO

K U I D A S T E H N I K A Ü L I K O O L I K Õ R VA LT K A K U LT U U R I G A K U R S I S O L L A

Tehnilise või reaalsuunalise eriala õppimine ei tähenda tingimata kultuurist võõrandumist. Kui aga keskkoolis andis kirjanduseõpetaja suuniseid ja isegi kohustas end kursis hoidma, ei survesta tudengit enam keegi. Kõige lihtsam viis kultuuri pulsil kätt peal hoida, on aeg-ajalt kiigata kultuuriajakirjadesse, millest mõned on üldisemad, teised aga konkreetsemat valdkonda käsitlevad, mis on kasulik, kui omad otsest huvi mõne ala vastu. Siin mõned näited eesti kultuuriajakirjadest, millesse tasuks pilku heita.

Müürileht on kord kuus ilmuv nüüdisaegset kultuuri kajastav ajakiri, mis on ka veebis täies mahus loetav. Seda tasub uurida, kui Sulle pakub huvi, mis Eestis kultuurimaastikul just praegu toimub ning millised on Sinu kaasaegsete valitsevad mõttevoolud. Miski pole tabu ning kõigest räägitakse ausalt ja keerutamata. Müürilehe paberväljaanne on tudengile sobivalt tasuta ning on igakuiselt kättesaadav ka TTÜ fuajees. www.muurileht.ee

STUDIOOSUS

KULTURNIK

Vikerkaar ilmub kord kuus. Väljaanne tutvustab põhjalikult kaasaaegset kirjandust, kunsti, uusi vaimuliikumisi filosoofias, ühiskonnakriitikas, humanitaaraladel ning ka minevikuteemasid ja tulevikuprognoose. Mitmed artiklid on loetavad ka veebis, ent paberväljaannet ja terviklikku e-versiooni saab tellida ajakirja kodulehel. www.vikerkaar.ee

Muusika toob lugejani eesti muusikaelu, mille hulgas on nii huvitavad omamaised muusikud ja sündmused kui ka nii mõndagi mujalt maailmast. Ajakiri käsitleb praktiliselt kõiki muusikastiile. Väljaanne ilmub igakuiselt. Suurt osa artiklitest saab lugeda ka veebis. www.ajakirimuusika.ee

Estonian Art on ingliskeelne kunstiajakiri, mis keskendub eesti tänapäevastele suundadele visuaalkultuuris, sealhulgas disainis ning arhitektuuris. Ette tuleb ka kunstiajaloolisi kõrvalepõikeid. Ajakirja antakse välja kaks korda aastas. www.estonianart.ee

Värske Rõhk annab ülevaate eesti nooremast kirjandusest. Paljudele autoritele on ajakiri debüütplatvormiks. Kaante vahelt leiab nii proosat, luulet, kriitikat, tõlkeid, esseid kui pisut visuaalkunsti. Väljaanne ilmub kord kvartalis. Kõik vanad numbrid on täies mahus loetavad veebis. www.va.ee

Looming kajastab eesti kirjanduse hetkeolukorda. Tema kaastöölisteks on tuntud kirjanikud ja kirjandusarvustajad, olenemata nende maailmavaatest või generatsioonilisest kuuluvusest. Loomingus ilmub ilukirjandust, kirjanikuesseistikat ja artikleid, uudiskirjanduse arvustusi ja ringvaade. Suur osa ilmunud numbrite artiklitest on loetav ka veebis. Ajakiri ilmub igakuiselt. www.looming.ee

STUDIOOSUS

KULTURNIK

NIMI VANUS KOOL ERIALA

KAROLIN KRUUSE 29 TTÜ

RAHVUSVAHELISED SUHTED JA EUROOPA-AASIA UURINGUD/ INTERNATIONAL RELATIONS AND EUROPEAN-ASIAN STUDIES

Ma pean ennast fotojakirjanikuks. Dokumenteerin enamasti lugusid, mis kuuluvad aeglase ajakirjanduse alla ja mis ei läbiks tihti uudiskünnist, kuid kõnetavad mind isiklikult sügavalt. Loodan, et läbi pildi puudutab see ka teiste hinge ning selle abil saan tuua muutust inimeste hingemaailmas. Tean, et inimese südamel ei ole piire, kuid võib juhtuda, et süda on tühi kui uus õhupall, millesse ei ole sooja hingeõhku puhutud. Loodan, et minu pildid puhuvad nii mõnegi inimese südamesse sooja hingeõhku nii, et süda paisub rinnus nii suureks, et tahaks seda sooja hingeõhku ka teistega jagada. I see myself as a visual journalist and a storyteller. I try to give fair and accurate insight about the topics I photograph. I intend not to feed our emotions or ego but our soul. I know that each photograph we truly look at or story which touches our heart, transforms us. But while looking at the pictures or reading a story, always remember – as many as there are people in the world, there are different ways of seeing one story. Each of us sees the world differently. The stories are just to understand the world better, but nevertheless they are always true, they are always wrong as well.  I believe in equality, peace and most importantly the purest force on earth - love. Love has not just the power to transform everything, but is also the core of everything good in this world. I do my best to practise it every step on my road.

“Pilk hingesoppi”/ “A look into the soul” 2016, analoog Need kaks karu panevad mõtlema, kas julgen vaadata enda sisemusse. Kas otsused, mis me vastu võtame tulenevad hirmust või armastusest? 2016 aasta jaanuaris käisin Keenias MTÜ Mondo (Eesti suurim arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelev organisatsioon) tegevust kaemas. Külastasin ka Shianda külas naiste õmblusettevõtluse koordineerimise ruume, kus ka see pilt on üles võetud./ Do you have the courage to look into your soul? Are the decisions made in your life made of fear of love? In the January of 2016 I have a chance to document the work of NGO Mondo in Kenya, Shianda village.

STUDIOOSUS

KULTURNIK “Ukunda Barbershop” 2016 2016 aasta detsembris sattusin jälle Keeniasse. Seekordseks teemaks, mida fotokeeles soovisin väljendada, oli Mpesa kasutamine kohalike hulgas. Mpesa on laialt kasutatav mobiilmakse süsteem, mis põhineb pin koodiga kaitstud SMS sõnumitel. Mpesa asutati 2007 Vodafone ja Vodacomi poolt, ning 2010 aastaks oli see saanud kõige edukamaks telefonil põhinevaks finantsteenuseks arengumaades. Dokumenteerisin inimesi Mpesa kasutamisel erinevates situatsioonides Ukunda piirkonnas. Teiega jagan Ukundas asuva juuksuri ja taaravahetuspunkti kuva, kus mõlemas makstakse Mpesaga./ At the end of the same year I once again ended up in Kenya and this time the topic I wanted to cover was Mpesa. MPesa (M for mobile, pesa is Swahili for money) is a mobile phone based money transfer, financing and microfinancing service, launched in 2007 by Vodafone for Safaricom and Vodacom, the largest mobile network operators in Kenya and Tanzania. The service allows users to deposit money into an account stored on their cell phones, to send balances using PIN-secured SMS text messages to other users, including sellers of goods and services, and to redeem deposits for regular money. As I think it is just amazing how this kind of service can change people lives better. So I decided to document people, using Mpesa in their regular lives. I share with you two photographs: one is in made in the night in Ukunda’s best barbershop and the other in tare exchange.

“Lahkuminek”/ “Departure” 2016

KAJASTA OMA LOOMINGUT STUDIOOSUSES - SAADA KIRI STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE

STUDIOOSUS

HUUMORINURK KalambuuRi-eri

1. Ma kardan meeletult kõhuoperatsioonile minekut. Arvan, et mul läheks kohe kõht lahti. 2. Kui fotograaf tarbib õhtul palju alkoholi ja avastab hommikul, et kaamera on piltidest tühi, siis võib öelda et ta jõi end pildituks. 3. Kui tööandja alandab töötajate palka, on tast saanud palgamõrvar. 4. Mulle ei meeldi ebatasased põrandad, nendel käimine tekitab müra. 5. Õigeusu preestri elus on palju ikoonilisi päevi.

PAUS LOENGUS T

STUDIOOSUS

FUTOSHIKI FUTOSHIKI ON JAAPANI LOOGIKAMÄNG. SELLE NIMI TÄHENDAB TÕLKES “EBAVÕRDSUS”. MÄNGU EESMÄRK ON PAIGUTADA NUMBRID ÜHEST NELJANI NII, ET NEED EI KORDUKS ÜHESKI HORISONTAALSES, EGA KA VERTIKAALSES REAS. KERGEMAKS TEEB MÄNGU ASJAOLU, ET MÕNE VÄLJA VAHEL ON TÄHIS, MIS MÄÄRAB ÄRA KAHE ARVU OMAVAHELISE SEOSE (KAS TEGU ON SUUREMA, VÕI VÄIKSEMA ARVUGA).

SUDOKU

STUDIOOSUS

ÜLIÕPILASTE III TALIMÄNGUD 26.-28.01.2018 KÄÄRIKU

TULE AITA KARIKAS KOJU TUUA!