2013 oktoober

T TÜ TU DENG IA JAKIRI . O K TO O B E R 2013 . TUT STUDENT MAGAZINE

Tudengielu, mis sa oled? lk 8-9 Jörgen Martin TTÜ Tudengimaja tähistab oma teist sünnipäeva lk 12-13 Elina Roosi EBEC Tallinn. Tahetud tudengi otsinguil lk 16-17 Erkki Muuga Tudengi tööotsingud tänapäeval lk 24-25

Kristine Kuusik

PEATOIMETAJA VEERG

PEATOIMETAJA VEERG PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVA KÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE FOTO: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE KUJUNDUS: HEIDI TAPERSON TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, KRISTA PALDER, PEETER LAAS, KONSTANTIN JEFIMOV, JÖRGEN MARTIN, CRISELY APRI MAKETT: SANDRA STUMBUR TRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKIS VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE HELISTA: 630 3621 HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS @STUDIOOSUS 2013 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Kristiina Štõkova

Hea Tipikas!

Ja ongi kätte jõudnud järjekordne oktoober. Väljas on pime, külm ja porine aeg - ühtlasi ka minu lemmikaastaaeg. Hilise kütteperioodi tõttu on viinakuu nimetuse kaasajastatud tähendus tulnud sellest, et soojasaamiseks pidi toas alkoholi tarbima. Õnneks ei saa öelda, et meil tegevuse puudumisest jahe võiks olla – õppeperiood on saanud täie hoo sisse, ülikooli spordimeeskonnad alustavad hooaega, alguse saab ka Rektori Rändkarika sari ja tudengiorganisatsioonid toovad meieni mitmed traditsioonilised üritused. Küsimus, mis õhku aga jääb, on: kuidas kavatsed Sina end soojas hoida?

Ajakirja sirvides võid märgata nii mõndagi muutust. Tervitame oma meeskonda uut küljendajat, Annemari Seppa, kes oma südikuse ja oskustega kindlasti värskendavat särtsu juurde lisab. Sisulise poole pealt räägime lisandväärtustest, mida tudengiaktivism meile annab, tutvustame TTÜ Tudengimaja sünnipäevanädalat, meenutame rebaste ristimist ja toome teieni eesolevad suurejoonelised üritused, millest kindlasti üks Tehnikaülikooli tudeng osa peaks võtma.

Hoidke end sügisel tegevuses ja muutke see oluliselt soojemaks!

Dear TUT student, And another October is now actually here. It is dark, cold, and muddy outside – and it is also my favourite season. Due to the late heating period, the updated meaning of October in Estonian “viinakuu”, which roughly translates as “vodka month”, has derived from the fact that one had to consume alcohol indoors in order to keep warm. Fortunately, we cannot really say that we feel cold due to lack of activities – the study period has been fully launched, the university’s sports teams start their new season, the series of the Rector's Cup will also begin, the organisations bring several traditional events to us, and so much more is going on. The only question that remains is how you are going to keep yourself warm?

When you browse through the magazine, you may notice some changes. We would like to welcome our new layout designer to the team – Annemari Sepp, who will definitely add a refreshing sizzle to the magazine with her spirit and skills. As far as the content is concerned, we are talking about the added value that student activities are providing, introduce the birthday week of TUT Student House, recall the welcoming of the freshmen, and bring you the upcoming spectacular events in which every student of Tallinn University of Technology should participate.

Keep yourselves busy during autumn and make it a lot warmer!

OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

90 16-17 Tahetud tudengi otsinguil Tudeng tegutseb

12-13 Ttü tudengimaja tähistab oma teist sünnipäeva Meie ülikool

10-11 Kuidas rebastest tipikad said Meie ülikool

Tudengielu, mis sa oled?

Persoon

8-9

Sisukord 03 Peatoimetaja veerg 06 Kolumn- Endast 08-09 Tudengielu, mis sa oled?

10-11 Kuidas rebastest tipikad said

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

12-13 TTÜ tudengimaja tähistab oma teist sünnipäeva 14 Üliõpilaskonna esinduskogu ehk TTÜ tudengite riigikogu 14 Tudengivarju nädal 21. - 25. oktoobril

15 Tudeng - hakka aktiivseks!

16-17 Tahetud tudengi otsinguil 20 FS Team Tallinn otsib uusi liikmeid 21 Kuljuse looja Salme Valgemäe sünnist möödus 100 aastat

22 TTÜ aastal 2018 23 TTÜ teadusarvutuste klaster 24-25 Tudengi tööotsingud tänapäeval 27 Valimisluul 28-29 748 jagatud 238-ga

31 Tagasivaade tennisesuvele '2013 Tehnikaülikooli väljakul 32-33 Noor, ent kaua koos mänginud TTÜ korvpallimeeskond läks uuele hooajale vastu lootusrikkalt

32-33 Noor, ent kaua koos mänginud Ttü korvpallimeeskond läks uuele hooajale vastu lootusrikkalt Sport

28-29 748 jagatud 238-ga Kultuur

24-25 Tudengi tööotsingud tänapäeval Arvamus

Kuljuse looja Salme Valgemäe sünnist möödus 100 aastat Tudeng tegutseb

21

34 Halva huumori instituut 35 Sudoku

OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

KOLUMN

ENDAST Aleksander Vassiljev Kolumnist sassipostkast@tipikas.ee retrospktiiv.blogspot.com Pühendunud lugejad on vast tähele pannud, et minu lood on Studioosuse kaante vahel ilmunud juba üle kolme aasta. Selle aja peale on mul kogunenud üksjagu lugejaid, kellelt aeg-ajalt saan ikka tagasisidet ja motivatsiooni - kirjade, joonistuste ja surmaähvarduste näol. Sellel oktoobril teen ma esmakordselt kõrvalepõike tavapärasest kolumnist. Otsustasin teha erandkorras midagi isiklikumat ja tutvustada ennast lugejale. Tegu on enesetutvustusega selle sõna laiemas tähenduses. Mõni kirjutab luuletuse, mõni essee ja mõni roppuseid peldiku seinale. Ma tegin ühe monoloogi, mis on midagi vahepealset.

Järgmisel korral kohtume juba harjumuspärasemal lainel…

Endast Olen ajale pisut jalgu jäänud, Õige pisut, kuid siiski.

Olen analoog toode minevikust, Ehitatud mõne eelmise sajandi tarvis.

Olen vananenud raudvaral põhinev prototüüp.

Vajan tarkvara uuendust, Digitaalset lisamoodulit Või asendamist.

Olen poliitiliselt ebakorrektne Ja teaduslikult ebatäpne.

Keskpäraselt informeeritud tänavatark, Plahvatusohtlik valeprohvet, Tekitamas segadusi, Külvamas alusetut paanikat enda meelelahutuseks.

Klassikaline näide halvast tootepaigutusest.

Ma olen ökoloogiliselt ebapuhas, informeerimata tarbija.

Minu dieedis on: Süsivesikud, Transrasvad, Gluten, E-ained.

6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

Ma põletan kaloreid lugedes raamatuid, Kuid ma ei loe kaloreid.

Ma ei nälgi, Ma ei rasvu.

Ma lihtsalt...

Söön.

Ma ei tõsta raskeid asju, Eesmärgiga suurendada lihastoonust.

Ma elan aktiivset elu, Passiivses tempos.

Olen kasutaja-eba-sõbralik, Interaktiivitu.

Minu postkast ripub seinal, Minu kirjadel on ümbrik, Minu raha on kortsus Mulle tekitavad peavalu e-riigi: e-teenused, e-valimised, e-piletid.

Hoian neist e-male.

Ma ei ole innovatiivne, Olen madalal tehnoloogial põhinev odav tööjõud.

Olen alamakstud, Ületöötanud, Alakvalifitseeritud, Üleharitud Ei oma kuigi perspektiivikaid karjäärivõimalusi.

Ma käivitun halvasti Ning töötan aeglaselt.

Kui mul on kiire, Muutun veel aeglasemaks.

Ma ei mõtle kõike alati ette-taha läbi.

Mul puuduvad Pikaajalised Prognoositavad Tulevikuväljavaated. Õige pea olen ma laua all, Nurga taga, Teelt kõrvale kaldunud, kuid ikkagi edasi pürgimas.

Olen ühenduses oma tunnetega Ei vaja suhtesoovitusi ajakirjadelt top 10 asja mida mehed kuulda tahavad top 15 seksipositsiooni juustusõpradele top 100 nippi kuidas saada orgasm süües küpsiseid Olen stepihunt Kuid vahel vajan hooldust.

Vanakooli Inimlikku Puudutust.

Olen valmistatud ühes suuruses, Ei sobi kõigile.

Mind pole dermatoloogiliselt testitud, Sertifitseeritud, Vaakumpakendatud.

Ei vasta ISO standarditele.

Mu hoolduskulud on madalad, Läbisõit kõrge, Ülevaatus läbitud, Kuid kindlustus kehtetu.

Olen kummaline prototüüp.

Piisavalt toimiv, et eksisteerida, Ent kaugeltki liiga kasutu, Et lasta masstootmisesse.

PERSOON

TUDENGIELU, MIS SA OLED? Jörgen Martin Reporter TTÜ Üliõpilasesindus jyrgen.martin@tipikas.ee Eesti Vabariigi põhiseaduse § 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Vabast eneseteostusest on kindlasti maksimumi võtnud Üliõpilasesinduse (edaspidi ÜE) esimees Stanislav Štõkov ja endine partnerlussuhete spetsialist ÜE-s ja aktiivne kaasalööja tudengielus, Marti Arak, kes täna töötab reklaamimüügi projektijuhina ettevõttes Webplanet, veab Robotex`i ning jätkab õpinguid Mehaanikateaduskonnas doktorikraadi nimel.

20. oktoobril toimuvad kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Viimastel päevadel* on ajalehtede ja online väljaannete esiküljed haaranud Savisaare-Krossi kaikavedu, kus kummagi PR osakond vist hetkekski ei puhka ja Eesti rahvale ikka teada annab, kui korruptiivne vastaspool on. Nüüd, kui Marti magistri edukalt lõpetanud ja enam Üliõpilasesinduse töös kaasa ei löö, anname meestele võimaluse suud puhtaks rääkida. Ja, kes teab, mis seos

Martil, Robotex`i projektijuhil, kopteritega on...

Uurivat ja korruptsioonijuhtumeid ÜE-s paljastavat Bonnieri preemia väärilist ajakirjanduslikku meisterteost sellest kirjatükist siiski ei tule.

Lihtsalt pole midagi alatut kajastada ja üksteise kohta jagatakse vaid kiidusõnu. „Tõenäoliselt müüks Marti ka oma ema maha, et saavutada soovitud eesmärk,“ ütleb naljatades Stanislav ja täpsustab, et Marti näol on tegemist inimesega, kes on äärmiselt pühendud oma tegevusse. „Tänu Marti pingutustele on partnerlussuhete valdkond TTÜ-s sedavõrd kõrgel tasemel – tema ajal loodi mitmeid uusi reklaamkanaleid ja valmis TTÜ Reklaamväljundite kataloog.“ „Stanislavil on suurepärane võime jääda ka kõige ärritavamates olukordades rahulikuks. Ma pole kunagi näinud olukorda, kus ta enda üle kontrolli kaotaks. Ta on alati suutnud kõik osapooled maha rahustada ning jäänud ka ise kõige ebamugavamates olukordades intelligentseks inimeseks,“ oskab Marti ainult head rääkida, ning kinnitab, et ÜE on endale heade juhiomadustega esimehe saanud.

Kuigi meestega rääkides puudus viskiklaas ja sigar, alustasin vestlust pisut filosoofilisemal toonil ning uurisin, mida tähendab tudengielu nende jaoks ja millised väärtused sellega kaasnevad.

Stanislav: „Minu jaoks on tudengielu kõik need organisatsioonid, mis ri-

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

kastavad akadeemilist aega, pakkudes lisa nii meelelahutusliku kui hariva poole pealt. Panustades tudengiellu ja lüües kaasa erinevate organisatsioonide töös on võimalus parandada oma isikuomadusi, ehk oskusi, mida läheb vaja reaalelus ja mida akadeemiline haridus kahjuks pakkuda ei suuda.

Kui ikka ei osata oma mõtteid esitada, argumenteerida, siis teadmistest on kasu suhteliselt null.“ Ta meenutab ülikooliaja algust, mil lühikesed esitlused kaastudengite ees hääle värisema pani ning näost vähiks võttis. Täna aga pole probleemiks suure auditooriumi ees, mis täidetud tudengitest, õppejõududest ja kooli juhtkonnast, ette kanda üks lööv kõne.

Marti: „Tudengielu tähendab minu jaoks väga palju. Ühest küljest on see ülilahe seltskond, kust tudeng leiab endale väga väärtuslikud kontaktid, parimad äripartnerid ja ustavaimad sõbrad. Teiselt poolt on see akadeemilise elu rikastamine, sest tudengitel on alati väga palju värvikaid ideid.“ Siinkohal ei räägi ta pelgalt mõtetest, kust odavaim õlu saada ja kus kõige rajum pidu korraldada, vaid ideedest, mis tudengielus tõesti suurt väärtust omavad; säravaimatest tudengialgatustest toob ta esile Võti Tulevikku, Tipikas.tv ja Suure rebaste ristimise. „Suurimat kasu ei saa aga mitte need, kes seda tarbivad, vaid tudengid, kes seda korraldavad. Tihti just ülikoolielu edendades saadakse esmased kogemused projektide kirjutamises, plaanide koostamises ja meeskonnajuhtimises.“ Miks otsustasite pigem panustada Üliõpilasesindusse, mitte liikuda mõnele erialasele tööle erasektoris?

PERSOON

Varasemalt inseneritööd teinud Stanislav räägib, et ÜE-s töötamine loob nii palju lisandväärtust ja pakub kiiremaid arenguvõimalusi, kui seda võimaldab traditsiooniline tööturg. Seni, kuni ollakse priid laenudest, liisingutest ja pole seotud perega, tuleks võimalikult palju ringi liikuda, erinevates valdkondades end harida ja isikuomadusi edendada. Selle kogemuse, mis Stanislav on saanud pooleteise aasta jooksul ÜE-s töötades, võrdsustab ta viie aastaga erasektoris.

Marti oli varasemalt sponsorlusega tegelenud juba mitu aastat, mistõttu partnerlussuhete spetsialisti ametikoht oli tööks, mida ta tõsiselt nautis. Et ÜE-sse astudes kultiveeris ta ka tööd Robotex`is, siis õnnestus koostööpartnerite kattumisel tihti kaks kärbest ühe hoobiga tabada. Lisaks pakkus partnerlussuhete ametikoht piisavalt motiveerivat tulemustasu, mis sõltus otseselt müügitulemustest. Ning muidugi on ÜE-s tegutsedes toeks ülilahe seltskond ja väga paindlik töögraafik. „Tudengiorganisatsioonide plussiks on, et sealt saab tohutu kogemuse ja seda palju väiksema vastutuse eest.

Pole vahet, kust oled saanud esialgsed teadmised projektijuhtimisest või raamatupidamisest. Küll aga täidab osalemine tudengiorganisatsioonides lisaks enesearendamisele ka teiste tudengite heaolu eest seismise eesmärke.“ Vabariigi Kodanikud saates rõhutati, et ajakirjandus ei tohiks nii palju rääkida tühjast-tähjast, vaid lugejat harima, teda veenma ja väärtuslikku

informatsiooni pakkuma. Kohusetundliku ajakirjanikuna peangi Stanislavi käest küsima, millised konkreetsed ideed on ÜE-l tudengielu paremaks muutmiseks ja kuidas kavatsetakse tudengeid kaasata? ÜE peamine prioriteet on anda kvaliteetset ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist haridust läbi tudengite kaasamise õppetööd puudutavatesse küsimustesse. Heaks näiteks siinkohal on Hariduse kvaliteedi töögrupid.

Samuti on plaanis arendada ÕIS-i tagasiside süsteemi, mis tuleks muuta lihtsamaks ja paindlikumaks, et suurendada tudengite kaasalöömist ja resultaadid nähtavamaks teha. Sotsiaalse poole pealt on murepunktiks tulemus- ja erialastipid, kus töötatakse selle nimel, et need rakenduksid ka selle aasta sisseastujatele järgmisest aastast. Ühtlasi jälgitakse kõrgharidusreformi mõju, mille esimesi tulemusi saab näha juba kevadel. Tudengielu koha pealt toetatakse organisatsioone rahaliselt ja teadmistega, et rikastada elu kampuses. ...ja Marti käest, kuidas võiksid tudengiorganisatsioonid veelgi oma sotsiaalset osatähtsust suurendada; mitte ainult tudengite silmis, vaid ka tööandjate jaoks? „Leian, et tudengiorganisatsioonid peaksid kindlasti hea seisma selle eest, et tudengite CV’des seisaks konkreetses organisatsioonis tegutsemine kirjas. Seeläbi näevad tööandjad antud organisatsioone ning väärtustavad

neid, kui viivad kokku neile saabunud uue töötaja ja tema varasemad kogemused. Minul on siiani CV’s kirjas nii Mehaanikateaduskonna Üliõpilasnõukogus ja Tudengimajas oldud aeg, kui Robotex`is ja ÜE partnerlussuhete spetsialistina töötatud aeg.“ Stanislav, oma rebaste ristimise kõnes ütlesid, et elame ajas, kus tähtsam on seebiooperi tegelase surm kui kohalikus poliitikas vigased reformid; kus tähtsam on Cosmo kui Riigiteataja järgmise väljaande lugemine. Kas Sul on ka mingitel aegadel olnud tunnet, et üliõpilaste jaoks on tähtsamad varajaste hommikutundideni pummeldamine ja ärkamine võõras ühikatoas ilusa võõra inimese kõrval kui ülikooli esmane eesmärk – eneseharimine? „Noorus on hukas.“ Intervjuu lõpuks siiski leiame, et lootus paremast pole kuhugi kadunud ning ülikoolides arendatakse ikka kõrgetasemelist vaimukultuuri, milles mängivad suurt rolli erinevad tudengiorganisatsioonid ja aktiivsed inimesed, kes seda kõike töös hoiavad ja edasi kannavad.

Mis siis on tudengielu? Tudengielu on kõige suurema arengupotentsiaaliga aeg inimese elus. Lisaks on see ilus. *Artikli kirjutamise hetkel oli KrossiSavisaare vastasseis üks enim kajastatud teemasid meedias. Studioosuse ilmumise ajaks autor selles osas prognoose ei oma.

OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

MEIE ÜLIKOOL

KUIDAS REBASTEST TIPIKAD SAID Crisely Apri Reporter TTÜ Üliõpilasesindus crisely.apri@tipikas.ee

hane, kandsid rebasekutsikad viisakalt lipse, sest ülikoolis rebaste ristimisel teatavasti kellegi riideid ei rikuta ega nägusid määrita – mine või otse peole edasi!

Väidetavalt polevat rebasestaatus kellegi staatus. Kes muu julgeks säärase seisukohaga välja tulla, kui mitte inimesed, kes seda omast kogemusest kinnitada teavad? Just seetõttu on vanema kursuse tudengitel septembri algul võimalus ulatada esmakursuslastele oma abikäsi ning vormida nad rebastest tipikateks. Nagu TTÜ-s traditsiooniks saanud, toimusid selle aasta 5. septembril esmalt teaduskondlikud ristimised ning seejärel said viimaseid minuteid rebasestaatuses viibivad tudengid juba TTÜ staadionil tipikateks kuulutatud. Et too õhtu igaveseks mällu sööbida võiks, järgnes ristimisele legendaarseks saanud Topelt Rebaste Pidu klubides Parlament ja Panoraam.

Sotsiaalteaduskonna üliõpilasnõukogu liikmed otsustasid rebastele anda 8 eneseteostuse võimalust. Esmalt jaguneti paaridesse ning esimene joomismäng võis alata: ühele rebasele teibiti käe külge siidri- või õllepurk ning tema paarilise ülesandeks oli üliõpilaste põhiline karastusjook võimalikult kiiresti käsi kasutamata ära juua. Pärast julgestavat jooki pandi proovile aga hoopis tantsuoskused ning rebased said näidata, kuidas nad tulevikus öö läbi kestva pidutsemise järel enne hommikust mikro-ja makroökonoomika loengut big fat pony`t mängivad. Kuna ristimine oli sisse saanud sportliku hoo, hakati peagi tegelema soojendusharjutustega järgmiseks tantsunumbriks – selleks tuli proovile panna oma tasakaal ja meeskonnatööoskus pisikeses ringis üksteisest kinni hoides vaheldumisi kükitades ja kõndides. Kuna rebased said ülesannetega suurepäraselt hakkama, otsustati anda neile väike eelis üldristimisel tantsitava Zumba osas – järgmine ülesanne kujutas endast hilisemaks üldtantsuks harjutamist. Kuna tehnikaülikool ei tähenda automaatselt tehniliste viperuste puudumist, otsustas muusikamängija poole tantsu

Mis toimus Sotsiaalteaduskonnas?

Sotsiaalteaduskonna avaliku halduse teise kursuse tudengina oli mul võimalus jälgida kõrvalt oma teaduskonna rebaste ristimist, mis toimus traditsiooniliselt staadioni läheduses asuval korvpalliplatsil. Kohale oli julgenud tulla umbes 50 vaprat esmakursuslast, kellest valdava enamuse moodustasid avaliku halduse õppijad. Nagu korralikele tulevastele riigiametnikele ko10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

pealt Sotsiaalteaduskonnaga igasuguse koostöö lõpetada. See aga rebaseid ei heidutanud ning „marjakorjamine“ ja „aknapesemine“ jätkus täie hooga ka muusika puudumisel, sest mis ikka suudaks Zumba tantsimisega kaasnevat head tuju rikkuda?

Enne pidu tuleb kõht täis süüa!

Muidugi ei jäänud esimene joomismäng õhtu viimaseks ning õige pea pidid rebased taas oma maksad proovile panema - seekord juba veidi karmimalt. Nimelt tuli kuuel meeskonnal juua kõigi liikmete peale võimalikult kiiresti ära viin, mahl, siider, õlu ja Red Bull ning seda mitte rahulikult laua taga maailmaasju arutades, vaid alkoholi juurde joostes ning hiljem veel seitsmekordselt ümber puutoika keerutades, mis muutis kiire meeskonna juurde naasmise veidi problemaatiliseks. Kuna taaskasutus on popp ja noortepärane, leiti peagi uus ülesanne esimeses mängus tühjenenud siidri- ja õllepurkidele, mida reasseisvad rebased, taaskord kiiruse peale, oma jalgade vahel esimesest viimase inimeseni pidid toimetama – kui purk maha kukkus, algas kogu trall otsast peale.

Järgmisena võeti mängu juba lusikas, mis nööri otsa seotuna samuti esimesest viimaseni jõudma pidi – seekord juba nahalähedasemal viisil: noormeestel läbi püksisäärte, neidudel läbi pluusi. Pärast selle rebaseid äärmiselt

MEIE ÜLIKOOL lähendava mängu (mille jooksul lõhuti muuhulgas ka riideid!) lõppemist oldi valmis viimaseks ja kõige rängemaks katsumuseks, mis kujutas endast tõelist söömisorgiat. Iga meeskonnaliige sai endale kindla ülesande, millest lihtsaimaks osutus teatepulgaks oleva kondoomi täispuhumine. Järgnevateks kiiruse peale tehtavateks toiminguteks olid näiteks pakitäie oliivide, tervete küüslauguküünte, topsitäie barankade, 6 küpsise, Chewits-i kommide ning toruteibiga kaetud banaanide söömine; samuti sai juua siirupit ning tomatimahla. Üllatuslikult osutus kõige keerulisemaks ülesandeks suurte ja kuivade küpsiste söömine, mis vale taktika kasuks otsustades äärmiselt piinarikkaks ja aeganõudvaks protsessiks osutus. Viimase meeskonnaliikme ülesandeks oli kaerahelbeleotisega täidetud kausist käte abita õun kinni püüda ja ära süüa. Iseäranis õnnetult läks viimase meeskonna viimasel liikmel – kuna maitsvaid õunu kõigile ei jagunud, pidi too vapper rebane alla kugistama võrdlemisi suure raadiusega sibula.

Kuna rebased olid tublilt oma söömisja tantsimisoskusi demonstreerinud ning end igati heast küljest näidanud, said nad eneseteostusele punkti panna põlvili antud ametliku vandega, milles lubati lisaks ülikooli ja õppejõudude austamisele ka näiteks vabatahtlikult ülikoolilinnakut koristada. Korvpalliplatsilt möödus juba mitmeid oma teaduskondi valjuhäälselt tutvustavaid rebaseid ning sotsiaalteadlastelgi jõudis kätte aeg täieõiguslike tipikate väljakuulutamisele marssida. Kuigi rebastel oli esimene kodune töö ehk laulu loomine tegemata, ei murdu sotsiaalteadlased nii kergelt – laul mõeldi välja kohapeal ning võeti suund staadioni poole.

teistest teaduskondadest üle karjuda.

Kohati polnud kultuuriklubiliste juttu õieti kuuldagi, sest eufoorias rebaste „kes-teeb-kõige-kõvemat-häält-on-kõige-vingem“-võistlus ei tahtnud kuidagi lõppeda. Rebastest suutis täiel määral üle rääkida aga TTÜ Üliõpilaskonna juhatuse esimees Stanislav Štõkov, kes oma äärmiselt energilises ja meeldejäävas kõnes kõikide erialade esindajatele tulevikuplaanideks soovitusi jagas. Õige varsti oli rebastel aeg viimast korda sabakest lehvitada, sest oma sobivust TTÜ tudengkonna hulka oli tõestatud küll ja veel. Tipikateks saamist tähistati koheselt energilise Zumba tantsimisega, mis Sotsiaalteaduskonna esmakursuslastel juba selgeks saanud oli. Ka üldristimise viimaseks osaks sai ametlik vande andmine ning ürituse lõpetas sadu õnnelikke nägusid valgustav ilutulestik.

Edasi suundus enamik rebaseid paari tunni möödudes legendaarsele TTÜ Rebaste peole, mis toimus korraga kahes klubis – Parlamendis ja Panoraamis, kus klubisid eraldav vaheuks tol ööl kõigile avatud oli. Keskööks olid klubid täitunud õnnest säravate esmakursuslastega, kes pidutsemises sugugi vanematele tudengitele alla ei jäänud

- pigem vastupidi. Kuna staažikamad tipikad on oma eelnevate semestrite jooksul juba mitmeid kordi kogenud, kui vahva on istuda peojärgsel hommikul kell 8 loengus, koosneski peoseltskond enamjaolt esmakursuslastest. Loodan, et sotsiaalteadlased ei unustanud järgmisel hommikul big fat pony`t mängida!

Olles osalenud eelmisel aastal ristimisel rebasena ning näinud sel aastal kõrvalt järjekordsete esmakursuslaste tipikaks saamise teekonda, võin öelda, et olen äärmiselt rahul nii oma teaduskonna kui ka kogu TTÜ traditsioonidega. Ülikooli rebaste ristimine pole üritus, mille eel võiks väriseda ning mille jälgi mitmeid päevi näolt ja riietelt küürida – tegemist on kogu kursust ideaalselt ühendava üritusega, mis toob naeratuse näole ning annab piisavalt energiat, et öö läbi pidutseda.

Olen õnnelik, et meie ülikoolil on taaskord juures nii palju ambitsioonikaid noori, kes teavad, et tipikastaatusest paremat pole.

Ühised sammud rebastena Traditsiooniline kõigi teaduskondade ühine ristimine TTÜ staadionil algas kella 20 paiku, mil peaaegu kõik end vanematele tudengitele tõestanud esmakursuslased oma teaduskondi valjuhäälselt ülistades kohale olid jõudnud. Kultuuriklubi aktivistid tervitasid teaduskondi ning näis, et kõigi ühiseks eesmärgiks sai korraga Üliõpilasnõukogusid toetasid rebaste ristimisel Red Bull ja Põltsamaa

Fotod: Marko Vilberg/TTÜ Fotoklubi OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11

MEIE ÜLIKOOL

TTÜ TUDENGIMAJA

TÄHISTAB OMA TEIST SÜNNIPÄEVA Elina Roosi Turundusjuht SA TTÜ Tudengimaja elina.roosi@tipikas.ee

„Teist sellesarnast pole terves Eestis.

Teist sellesarnast pole koguni terves Baltikumis.“ - Nii juhatas 2011. aasta septembris ilmunud Studioosuses TTÜ Tudengimaja tutvustava artikli sisse Katrin Köbas. Kaks aastat hiljem on TTÜ Tudengimaja jätkuvalt ainulaadne nii Eestis kui ka Baltikumis. Millise asutusega on siis õigupoolest tegu?

TTÜ Tudengimaja on mõeldud kogu TTÜ perele koosviibimiseks ja lõõgastumiseks. Lisaks omavad hoones kon12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

toreid 11 aktiivsemat TTÜ-s tegutsevat tudengiorganisatsiooni. Majas jagub tegevusi kuhjaga ning et kõigile ikka midagi leiduks, on hoone jagatud kaheks. Väikeses saalis on suured diivanid, kus on seltskonnaga istudes mõnus juttu rääkida, lauamänge mängida ning majas olevast tudengikohvikust endale soodsalt head ja paremat soetada.

Loomulikult ei puudu ka piljard ning lauajalgpall. Suures saalis on võimalik ennast mugavalt kott-toolidesse sisse seada ning mõnusa muusika taustal sõpradega aega veeta. Kindlasti sobib suure saali pool ka õppe- ja grupitööks.

Tudengimaja ürituste programm on sel aastal üsna tihe. Toimumas on konverentse, seminare, tutvumisõhtuid, tantsukursusi, pidusid jne. Piilu kodulehel olevasse kalendrisse ja saa toimuvast

osa! Lisaks on võimalik ka ise ruume broneerida ning mõni põnev üritus korraldada.

Et tudeng ei peaks pead vaevama, kuhu neljapäeval peole minna ja kuidas lõpuks kesklinnast taaskord mustamäele koju saada, muutub TTÜ Tudengimaja pea igal neljapäeval täisväärtuslikuks klubiks, kus kaastudengitega tantsusamme harjutada ja meelt lahutada.

TTÜ Tudengimajal on selge visioon, milline ta olema peaks. Selle loomise eesmärgiks oli luua eelistatuim kohtumispaik TTÜ perele, mis oleks ka meelelahutuslik, et viia mõtted korraks tööst ja koolist eemale. Seda, kas TTÜ Tudengimaja liigub oma eesmärgi suunas, peaks igaüks tulema ise üle vaata-

MEIE ÜLIKOOL

Fotod: Marko Vilberg/TTÜ Fotoklubi

ma. Kindel on see, et avamisest alates on külastatavus järk-järgult kasvanud ning ürituste programm tihenenud.

7. – 10. oktoobril tähistab TTÜ Tudengimaja oma teist sünnipäeva. Nelja päeva jooksul on toimumas palju põnevat. Kohvik kubiseb sünnipäevapakkumistest, suu saab magusaks sünnipäevakringliga. Enda oskusi saab proovile panna lauajalgpalli- ja piljarditurniiril, kapis tolmu koguvatest riietest on võimalik vabaneda tipika kirbuturul.

Lisaks toimuvad erinevad loosimised, millest on patt ilma jääda. Ei puudu ka vääriline sünnipäevapidu!

Tudengimaja sünnipäev on Sinu sünnipäev!

Ole meie tegemistega krusis:

www.facebook.ee/Tudengimaja või www.ttu.ee/tudengimaja OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

MEIE ÜLIKOOL

ÜLIÕPILASKONNA ESINDUSKOGU EHK TTÜ TUDENGITE RIIGIKOGU Evald Nigul TTÜ Üliõpilasesinduse vilistlane Esinduskogu – paljudele tudengitele ehk mõistmatuks jääv termin. Oled kindlasti mõelnud, mida see pealtnäha väga korrektne, samas aga kauge organisatsioon endast kujutab. Kes on kunagi kuulunud näiteks õpilasnõukogusse, võib kindlasti tõmmata siia paralleeli. Ometi on siin üks põhimõtteline erinevus. Me elame demokraatlikus ühiskonnas ja seega peab võimul olema rahvas. Kuna kõik TTÜ tudengid ei mahuks ühte koosolekuteruumi või auditooriumi ära, siis valitakse endale esindajad demokraatlikul teel ja enim poolehoidu saanud kandidaadid saavadki sellesse demokraatlikult valitud organisatsiooni, mis esindab kõigi TTÜ tudengite huve.

Neid huve esindame me põhimõtteliselt absoluutselt kõigis küsimustes: hariduse kvaliteet, õppekavade sisu, olmelised küsimused, ühikatega seotud küsimused jne jne. Iga aastaga muutub TTÜ Üliõpilasesindus professionaalsemaks. Hetkel on meie esindus eeskujuks kõigile teiste Eesti ülikoolide esindustele.

Meie hääl ja meie arvamus loeb. Esinduskogu poolt valitud tipikad kuuluvad pea kõikidesse nõukogudesse, mis ülikoolis tegutsevad. Kõige tähtsam on kindlasti TTÜ Nõukogu, kuhu kuulub 8 tudengit, moodustades veerandi sellest nõukogust. Lisaks on igas teaduskonna ja kolledži nõukogus tudengid veel eraldi esindatud. Kõik, mis nendes nõukogudes arutatakse, jõuab ka tudengiteni ja nende arvamusega arvestatakse.

Kuulumine esindusse annab tudengile võimaluse tegeleda väga paljude teemadega. See kõik annab väga palju kogemusi, aga ka rohkelt kontakte, mis võivad tulevikus kasulikuks osutuda. Lisaks läbivad esinduse liikmed mitmeid koolitusi, mis on samuti väga vajalikud. Kokkuvõttes saab peale esindusse kuulumist kokku kirjutada päris korraliku ja kirju CV, mille peale nii mõnigi tulevane tööandja näkkab.

Viimase aja ehk suurimad saavutused on kindlasti hariduse kvaliteedi töögrupid. Juba kaks õppeaastat toimunud suur tagasiside kogumine on muutnud meie hariduse kõvasti kvaliteetsemaks.

Lisaks on see toonud õppejõud tudengitele oluliselt lähemale ja arusaamine

teineteisest on märgatavalt paranenud.

Paljudele probleemiks olev kõrgharidusreform ei ole samuti meieta kokku kirjutatud. Tipikad olid need, kes läksid kui üks mees riigikogu ette piketeerima ja oma arvamust avaldama.

Lisaks käisid ka esinduse liikmed mitmeid kordi haridusministri jutul ja arutlesid reformi üle. Tipikad on selle reformi juures olnud ehk kõige paremini esindatud.

Esinduskogu valitakse igal kevadel ja kõigil tudengitel on võimalus sinna kandideerida. Esinduskogu vilistlasena soovitan seda soojalt. Hetkel aga on võimalik esinduse tööst vabatahtlikuna osa võtta või kandideerida mõnda esinduse allüksusesse. Näiteks otsitakse hetkel esinduse revisjonikomisjoni uusi liikmeid. Et kõik see tegevus oleks võimalikult läbinähtav ja kõigile kättesaadav, toimuvad tulevased koosolekud Tudengimaja saalis, kus kõik huvitatud tipikad saavad arutelust osa võtta ja ennast esindusega siduda. Kutsun üles kõiki tudengeid meie tööst osa võtma.

Olgem esinduslikud!

TUDENGIVARJU NÄDAL

21. - 25. OKTOOBRIL

Mäletad segadust, mis valdas Sind gümnaasiumi viimases klassis - mis saab pärast kooli?

Paljud noored on praegu samas seisus ja just Sinul, TTÜ tudeng, on võimalus nende elu muuta. Osale ja saa inspireerivaks eeskujuks paarile noorele inimesele, kes ei ole veel kindlad, mida oma eluga edasi teha. Tutvusta neile ülikoolielu ja aita teha elumuutev otsus.

Abituriendi poolt varjutatavaks saamine ei ole keeruline. Tuleb vaid täita 14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

avaldus ja oodata, kuni Sinuga ühendust võetakse.

Muuda kellegi päev oluliseks ja lisa ka oma elule vürtsi ja vaheldust.

Täna tehtud otsus muudab nii Sinu kui nende noorte elu!

Rohkem infot ja registreerumine: www.ttu.ee/tudengivari Küsimuste korral küsi julgelt lisainfot: tudengivari@ttu.ee

MEIE ÜLIKOOL

TUDENG - HAKKA AKTIIVSEKS! poolt iga-aastaselt kinnitatud piiri ehk mida projekti kogumaksumus ei tohi ületada.

Stanislav Štõkov Juhatuse esimees TTÜ Üliõpilaskond stanislav.stokov@tipikas.ee

On sul vahel mööda ülikooli koridore kõndides tunne, et midagi on puudu üks üritus, võistlus või seminar? Kui jah, siis on see artikkel just Sulle! Saa teada, kuidas aitab TTÜ Üliõpilasesindus erinevate konkursside kaudu kaasa tudengielu rikastamisele ja milline võiks selles olla Sinu roll.

Igal aastal jagab Üliõpilasesindus välja rahalisi toetusi TTÜ tudengite ja organisatsioonide projektide tarbeks.

Nende eesmärkideks on tudengielu edendamine, tudengite arendamine, aktiivsuse ja omaalgatuse suurendamine ning tudengiorganisatsioonide stabiilse ja jätkusuutliku arengu tagamine.

Millistest konkurssidest jutt käib? Õppeaasta jooksul kuulutatakse välja kolm konkurssi: Väikeste projektide konkurss, Suurte projektide konkurss ja Aastatoetuste konkurss.

VÄIKESTE PROJEKTIDE KONKURSS TTÜ Üliõpilasesinduse väikeste projektide konkursi eesmärgiks on toetada tudengite omaalgatust ning edendada ja suunata TTÜ tudengielu. Väikeprojektiks loetakse projekti, mille eelarve jääb alla TTÜ üliõpilaskonna juhatuse

Väikeste projektide konkursi toetusele on võimalik kandideerida aastaringselt. Rõhku on pandud just lihtsusele ja paindlikkusele. Õppeaastaks on moodustatud alaline konkursi komisjon, kes hindab taotlusi 2 korda semestris ehk 4 korda aastas: septembris (v.a sel aastal), novembris, veebruaris ja aprillis. Konkursil võivad osaleda kõik TTÜ üliõpilased ja üliõpilasorganisatsioonid, kelle tegevused on apoliitilised.

SUURTE PROJEKTIDE KONKURSS Selle konkursi eesmärgiks on edendada TTÜ tudengielu ja tekitada ning hoida elus traditsioone. Suureks projektiks loetakse projekti, mille eelarve ületab TTÜ üliõpilaskonna juhatuse poolt iga-aastaselt kinnitatud piiri. Konkurss kuulutatakse välja ajavahemikus 20.

märts kuni 1. aprill kõigis TTÜ ÜE põhilistes kommunikatsioonikanalites (sel aastal erandkorras ka 1. oktoobril) ning osaleda võivad kõik TTÜ üliõpilased ja üliõpilasorganisatsioonid, kelle tegevused on apoliitilised. Taotluses mainitud tegevus peab olema seotud TTÜ-ga ja taotlusi on võimalik esitada 4 nädalat alates konkursi väljakuulutamisest.

AASTATOETUSTE KONKURSS Viimase konkursi eesmärgiks on TTÜ üliõpilasorganisatsioonide tegevuse toetamine nende jätkusuutliku arengu tagamiseks.

Konkurss kuulutatakse välja 24. septembril kõigis TTÜ ÜE põhilistes kommunikatsioonikanalites ning osaleda võivad TTÜ-s tegutsevad apoliitilised üliõpilasorganisatsioonid, kes saavad taotleda toetust halduskulude, põhivara ja liikmete arendamisele mõeldud kulude katteks.

Kuidas taotleda?

1) Külasta meie kodulehte: http://www.ttu.ee/organisatsioonid/uliopilasesindus/tegevused/toetame/ 2) Tutvu TTÜ ÜE tudengielu toetavate rahaliste vahendite jagamise eeskirjaga 3) Vali välja sobiv konkurss 4) Täida ära taotlus 5) Hoia silmad ja kõrvad lahti ning saada see ära Kõigil on võrdne võimalus. Vaja on vaid julget pealehakkamist!

Lisainfo: Selene Gnadenteich, email: rahastus@tipikas.ee

Tudengielu rahastamine

Projektikonkurss

..

Vaiksemad projektid

..

Aastatoetuste susteem

- Halduskulud ~ - Pohivara - Liikmete arendamine

Suuremad projektid

OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

TUDENG TEGUTSEB

TAHETUD TUDENGI OTSINGUIL Erkki Muuga BEST-Estonia liige erkki.muuga@best.ee Kõige sagedasemat frustreerunud tudengite väidet „Ma ei kasuta elu sees seda teadmist, mida ma siin õpin“, ähvardab ümberlükkamine, kui nad kahvatuvad suurejoonelise BESTi Insenerivõistluse EBEC 2013 ürituse ees.

Just see on koht, kus konkureerivad tema loomulik intelligents ja akadeemilised teadmised. Võimalik, et ka nüüd tuleb tõdeda, et üks ei ole kuigi tugev ilma teiseta, sest käsil on õpikuülesannete asemel elulised ülesanded.

EBEC Tallinn 2013 on Tallinna Teh-

nikaülikoolis toimuv insenerivõistlus, kuhu tulevad kohale Eesti suuremad ettevõtted, et luua otsene kontakt tudengitega. Ettevõtteid on valdkonniti seinast seina ja nad kõik vajavad lahendust probleemidele, mis neil hetkel ettevõttes aktuaalsed.

Näiteks eelmisel aastal oli ülesanne näidata, kumb on keskkonnasäästlikkuse seisukohalt kokkuvõttes parem - kas jäätmepõletus elektri tootmiseks või jäätmete taaskasutus. Õnneks ei pea tudeng püstitatud probleemiga üksi silmitsi seisma. Võistlus toimub neljaliikmelistes tiimides ning lahendamiseks on aega terve ööpäev.

Neli pead on ikka neli pead ja kui ühel

tiimiliikmel peaks kohvi mõju süsteemist kaduma, on sõber kõrval, kes teda vajadusel kohe turgutab.

EBEC 2013 üritust korraldab tudengiorganisatsioon BEST-Estonia. Kogu üritus toimub kahes voorus elimineerimise põhimõttel. Esimese vooru teemad jagunevad valdkondadeks igale maitsele: • Ehitus • Majandus • Keskkond • Mehaanika • Energeetika • Infotehnoloogia Esimese vooru võitjatel on privileeg valida, kas nad tahavad teises voorus jällegi teoreetilist ülesannet lahendada või proovida seekord juba praktilisemat, kus saab nii ajusid ragistada kui ka käed mustaks teha. Näiteks eelmisel aastal pidid finalistid ette antud juppidest ja materjalidest ehitama kraana, mis oleks võimalikult kiire ja efektiivne.

Tundub, et tööintervjuude CV-põhine stiil on inseneride värbamiseks iganenud. Pannes tudengi silmitsi reaalse probleemiga, võib saada hoopis parema ettekujutuse tema teadmistest, meeskonnatöö oskustest ja nutikusest.

Enamiku ettevõtete esindajatele on just see põhjus, mis nad siia toob. Ühtlasi on see tudengile heaks võimaluseks

16 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

TUDENG TEGUTSEB potentsiaalsele tööandjale silma jääda.

Eelmisel aastal olid kohal sellised gigandid nagu Eesti Energia, Skype, Skanska ja PKC. Saladuskatte all võib öelda, et sel aastal on kohal vähemalt sama tuntud ettevõtted.

Ehk on aeg teha korraks paus füüsikaülesannete ahellahendamisele ja seista silmitsi pärismaailma probleemidega.

Probleemidega, mis on tulnud Eesti ettevõtetelt ja vajavad noorte tudengite innovaatilist lähenemist. EBECil osalemine on ideaalne võimalus näha, et õpitud teadmised ja kogemused on vahendid probleemide lahendamiseks.

Uurisime ka eelmise aasta võitjate muljeid: KERT KIVASTE – endine IT-teaduskonna tudeng, kes võitis II vooru ning pääses regionaalsesse vooru.

1. Miks otsustasid EBECist osa võtta?

Tahtsin lihtsalt teha midagi ägedat ja teistmoodi. Igasugune aktiivsus avardab silmaringi ja see on vaid positiivne. Loomulikult paelus mind ka enese proovilepanek ning potentsiaalne kontakt huvitavate ettevõtetega, nagu näiteks Skype.

2. Mida see võistlus Sulle andis?

Võit andis kahtlemata enesekindlust, et suudame firmadele midagi pakkuda. Samuti lähendas see mind sõpradega. Ka võiduks saadud telekas on kodus siiani kenasti oma rolli täitmas. :) 3. Millised on sinu emotsioonid regionaalsest voorust?

Väga positiivsed. Balti regioon tundub küll väike ala, aga igal riigil, linnal ja ülikoolil on oma eripärad ja need tulevad sellisel üritusel hästi välja. Teiste lähenemisi nähes õpid ja avastad ka ise uusi võimalusi ja kitsendusi. Napilt võidust ilma jäämine isegi väga ei morjendanud, sest sellele järgnenud eneseanalüüsi tegemine aitas paremini puudujääkidest aru saada ning nüüd tean, kuidas järgmisel korral sarnaste lahenduste presenteerimisel paremini hakkama saada.

4. Miks soovitad teistel osa võtta?

Mis on inseneri töö? Leida lahendusi probleemidele! BESTi insenerivõislusel antakse ette reaalne probleem reaalsest firmast - midagi hoopis erinevat koolitükkidest, seega hea sissejuhatus tööellu. Rääkimata kasulikest kontaktidest Sinu erialal tegutsevate firmadega. ;) BIRGIT KARUS – majandusteaduskonna 1. aasta tudeng, kes võitis oma meeskonnaga I vooru.

1. Miks otsustasid BESTi insenerivõistlusest EBEC osa võtta?

Olin alles esmakursuslane ja tahtsin ennast reaalse ettevõtte majandusliku probleemi lahendamisega proovile panna. Soovisin leida kinnitust, et valitud ärinduse eriala on minu jaoks sobilik.

2. Mida see võistlus Sulle andis?

Kõige tähtsam on see, et sain veenduda, et minu eriala on minu kirg! Sain julguse oma arvamust avalikult välja öelda, sest ka mul võib olla häid ideid, mis teistele kasu võivad tuua. Muidugi esimese vooru võit, kogu huvitav lahenduskäik ja lõbusad seigad tiimiga – see on super mälestus kogu eluks!

3. Kuidas see üritus Sinu elu rikastas?

Sain praktilist kogemust ja tean nüüd paremini, kuidas õpitut rakendada. Muidugi on see ka mu rebasepõlve üks eredamaid mälestusi!

4. Miks soovitad teistel osa võtta?

Kes osa ei võta, jääb ilma! See on super kogemus ja muidugi on ka auhinnad magusad.

OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 17

7

14

21

Tudengimaja sünnipäeva piljarditurniir

1

8

Kell 16.30 Karjääriseminar: CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi

Kell 16.00 Karjääriseminar: Kuidas tööintervjuul edukas olla?

Kell 19.00 ITÜNi infotund Tudengimaja sünnipäeva lauajalgpalliturniir Tipika kirbukas

2

9

Kell 18.00 FS Team Tallinna infopäev Tallinna Tehnikakõrgkoolis Kell 18.30 Lindy Hop tantsukursus Kell 19.00 õhtune rattasõit

FS Team Tallinna liikmekandidaatide registreerimise tähtaeg Kell 16.00 Karjääriseminar : Job search process Kell 18.30 Lindy Hop tantsukursus Kell 19.00 õhtune rattasõit

kolmapäev

Kell 16.00 Karjääriseminar: Living in Estonia: How to Adapt?

Kell 18.00 esinduskogu üldkoosolek Tudengimajas Jalkaõhtu Rumeenia-Eesti Tudengimajas

Kell 12.00 Spagetisildade presentatsioon Kell 16.30 Karjääriseminar: CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi Kell 16.45 Spagetisildade lõhkumine

Kell 16.00 Karjääriseminar: How to write a good CV and motivation letter?

16

23

30

Kell 16.00 Karjääriseminar: Karjääri planeerimine (vene keeles) Kell 18.30 Lindy Hop tantsukursus Kell 19.00 õhtune rattasõit

Kell 16.00 Karjääriseminar: Võtan ette ettevõtluse?

Kell 18.30 Lindy Hop tantsukursus

Kell 14.00 sümpoosium „Eesti tööturu atraktiivsus välismaa tudengitele“ Kell 16.00 Karjääriseminar: Ajajuhtimine – enese juhtimine ajas Kell 18.30 Lindy Hop tantsukursus

28. oktoober - 4. november INSENERINÄDAL

29

22

15

3

10

31

24

17

7.-10. oktoober TTÜ Tudengimaja sünnipäevanädal

teisipäev

Oktoober 2 2013

28

esmaspäev

9.00-16.00 Doonoripäev Tudengimajas

TalveAkadeemia teaduslike lühiartiklite konkursi tähtaeg

Halloweeni pidu TTÜ Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar: Stressijuhtimise töötuba

Pidu tudengimajas – International Night I

Kell 16.00 Karjääriseminar: CV ja kaaskirjade koostamine (vene keeles)

Kell 16.00 Karjääriseminar: Kuidas osutuda valituks?

Tudengimaja sünnipäevapidu

Kell 17.00 Karjääriseminar: Raha kogumine ja paigutamine

Kell 20.00 korp! Leola külalisõhtu

Kell 16.00 Karjääriseminar: Legal basis for working in Estonia (non EU students)

Kell 16.00 Karjääriseminar: CV ja kaaskirjade koostamine (vene keeles)

neljapäev

4

11

18

25

Kell 18.00 Üliõpilaskonna sünnipäev. Vastuvõtt Tudengimajas.

Kell 22.00 TTÜ Tudengkonna 92. Sünnipäeva – Terminaator live, maa-aluses parklas

Jalkaõhtu Eesti-Türgi Tudengimajas

5

12

19

26

Kell 17.00 Salme Valgemäe 100. sünniaastapäevale pühendatud tantsupidu Paides E-Piim Spordihallis

laupäev

6

13

20

27

Kell 10.00-15.00 Heategevuslik turg Tudengimajas

Karjääriseminaride info www.ttu.ee/career

reede

pühapäev

TUDENG TEGUTSEB

FS TEAM TALLINN OTSIB UUSI LIIKMEID FS Team Tallinn info@formulastudent.ee Mis on FS Team Tallinn? Lühidalt öeldes: unustamatu kogemus, asendamatu haridus ja igavene seltskond. Kui nüüd natukene lähemalt lahti kirjutada, on FS Team Tallinn Eesti tudengivormeli meeskond, mis loodud koostöös TTÜ (Tallinna Tehnikaülikool) ja TTK (Tallinna Tehnikakõrgkool) inimeste poolt. Igal hooajal projekteeritakse ning ehitatakse valmis uus vormel ning minnakse teiste riikide meeskondadega võistlema ning end proovile panema. FS Team Tallinn on seni olnud vägagi edukas, näiteks 2012. aastal võeti Ungaris üldvõit ning Silverstone`is saadi auväärne 6. koht.

Samuti on tehtud mehetegusid PõhjaAmeerika etappidel. Näiteks saadi Michiganis 150 auto konkurentsis 2. koht, mis on väga kõva tulemus.

2013. aastal jõudis tiim täiesti uue verstapostini - valmis esimene elektrivormel. Tublide tiimiliikmete töö

tulemusel valmis masin, mis tõestas, et eestlased ei oska mitte ainult elektriautodega sõita ja neid osta, vaid vajadusel oleme valmis ka ise elektriautosid tegema. Kuna elektriauto näol on tegemist üsnagi keeruka seadmega, siis jäi sellel aastal auto valmimine hiliseks, mistõttu teiste tiimidega eriti mõõtu võtta ei saanud. Kuid see-eest tuleb järgmisel hooajal teha puhas vuuk.

Nii nagu igas organisatsioonis, vahetuvad inimesed ka tudengivormeli tiimis. Vanad lõpetavad kooli ja lähevad eluga edasi ning peale tulevad uued ja innukad noored, kes saavad võimaluse kaasa lüüa ainulaadse auto ehitamisel ning omandada haridust viisil, mida ei paku ükski teine õppeasutus Eestis.

Kui eelnev jutt sind sütitas või sinus uudishimu äratas, siis oled just sina see inimene, keda otsitakse. Nimelt otsib tudengivormel taas enda ridadesse uusi ja tublisid noori, kes tahaksid kaasa lüüa Eesti edukaima mootorispordi tiimi tegemistes. Kui mutrivõti istub

TIIMI ON OODATUD:

sulle pihku õigetpidi, kui su pea lõikab nagu koorelahutaja ning kui su pruut on sind äsja maha jätnud (mis tähendab, et sul pole elamispinda ja sul on ropult vaba aega), siis tule koputa meie tiimi uksele TTÜ-s ning juba varsti võib saada sinust meie pundi liige.

Kui sul on tunne, et teadmisi või kogemusi pole piisavalt, ära põe. Tiimi abivalmid liikmed on valmis sind täiendama seal, kus sul endal puudu jääb ning targaks jõuad sa areneda aastatega. Tudengivormel on võimalus, mida lihtsalt ei saa kasutamata jätta.

Läbi reaalse toote projekteerimise, meeskonnatöö, auto ehitamise, võistlemise ning ajaplaneerimise kogemuse saad sa teadmised, mida ei suuda asendada ükski teine õppeaine ning mis on tööturule sisenemiseks HINDAMATU. Ära isegi loe seda artiklit lõpuni, vaid jookse kohe, artikkel käes, meie tiimi ukse poole, sest konkurents on suur ning kes ees, see mees.

Mehhatroonikud ja programmeerijad – elektritööd ja programmeerimist on elektriauto juures ropult Majandajad – kulud vajavad kokkulöömist ja auto turundamist Enegreetikud – elektriauto vajab elektriala asjatundjaid Tootearendajad – liikuv auto peab liikuma otse

20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

TUDENG TEGUTSEB

KULJUSE LOOJA SALME VALGEMÄE SÜNNIST MÖÖDUS 100 AASTAT Robert Hein Kuljuse tantsija „Vaadake ülespoole – ta on koos meiega,“ sõnas Ülo Luht augusti keskel Hiiumaal toimunud kontserdil, kus meenutati TTÜ Tantsuansambli Kuljus esimest juhti ja õpetajat, Salme Valgemäed, kelle sünnist möödus tänavu terve sajand. „Rända, me tants, löö avali värav, vii endaga kaasa me rõõmud“ – moto, mis ilutseb iga Kuljuses tantsiva noore inimese särgiserval. Ei, see pole mitte ainult trükipress särgil, mis trenni ajal püksivärvli vahele kaob. See on moto, mis saadab Kuljuses tantsivat inimest nii treeningsaalis kui rahvale esinedes.

Kuljusel on käimas 65. juubelihooaeg, mis kulmineerub järgmise aasta maikuu lõpus toimuva suure kontserdiga Nokia Kontserdimajas. Kuid veelgi olulisem on ühe väärika daami sünniaastapäev. Nimelt oleks Kuljusele alustala panijal, Salme Valgemäel, tänavu 11. augustil täitunud ilus ümmargune vanus - 100. Tänased Kuljuse tantsijad ja treenerid teavad, et Salme Valgemäeta ei oleks Tallinna Tehnikaülikooli Tantsuansambel Kuljus see, kes ta täna on ja kus ta täna on.

Kuid kes oli Salme Valgemäe, kes oleks käesoleva aasta suve lõpul tähistanud oma sajandat sünnipäeva? Salme on Kuljuse looja, esimene tantsuõpetaja ja nimitantsu „Kuljus“ looja. Ei saa just paljud rahvatantsurühmad hoobelda sellega, et neil on oma tants. Kuljus saab ja on selle üle uhke.

Salme Valgemäe rolli Eesti rahvatantsu ajaloos ei saa pidada vähetähtsaks.

Salme rolli Kuljuse algusaastail kirjeldas 1998. aastal, mil Salme tähistas oma 85. sünnipäeva, toonane Kuljuse kunstiline juht Ülo Luht: „25 oma parimat aastat jättis Salme TTÜ-le, juhtides ülikoolile palju kuulsust toonud "Kuljust". Juhtis seda Kopli-maja koridoris, majavalitsuse saalis ja keldris, igas muus võimalikus ja võimatus kohas... Ometi ületasid tulemused tingimusi nii kõrge kaarega, et keegi teine ei tulnud selle peale, et ansambli harjutusvõimaluste parandamine võiks olla tema rida!“. Täna on Ülo Luht Kuljuse vilistlasrühma juht ning oma kogemusi jagab ta ka noorte treeningtundides.

Salme Valgemäe juhtis Kuljuse vägesid koos oma abikaasa Ott Valgemäe toega aastatel 1949 - 1974. Ta sündis Hiiumaal ning peagi oli kohalikele selge, et see tüdruk oli sündinud tantsukingad jalas. Juba kolmeaastasena olid tal vanema õe kõrvalt esimesed tantsusammud selgeks õpitud. Vaevalt, et kolmeaastane pisike tüdrukutirts oskas aga juba siis aimata, et sellest saab tema elutöö.

Salme Valgemäe suure juubeliaasta tähistamist alustati 11. augustil Hiiumaal, Tahkuna tuletorni juures, kus suurt tantsupedagoogi meenutasid nii Kuljuse vilistlasrühm kui mitmed teisedki rahvatantsurühmad, kes andsid koos ühe meeleoluka kontserdi.

Tema sünniaastapäeva tähistamine kulmineerub aga 19. oktoobril Eestimaa südames, Paides, kus Kuljuse eestvedamisel korraldatakse sealses spordihoones suur Valgemäede tantsupidu. lisaks Lisaks Kuljusele astuvad seal üles kõik rahvatantsuansamblid

Eestimaa erinevatest paikadest. Esitusele tulevad mitmed Salme ja Ott Valgemäe loodud tantsud.

Lisaks tantsupeole esitletakse Paides ka trükivärsket raamatut, mis sisaldab Salme ja Ott Valgemäe tantsude kirjeldusi, jooniseid ja intervjuusid, millele annavad lisaväärtuse CD ja DVD, mis sisaldavad tantsude muusikat ja video ülesvõtteid kirjeldatud tantsude valikust.

Salme Valgemäe 100. sünniaastapäevale pühendatud tantsupidu toimub 19. oktoobril Paides E-Piim Spordihallis, kuhu on oodata ligi 600 tantsijat Eestimaa erinevaist paigust. Tantsupeo alguseks on 17:00 ning piletihinnaks on 5 eurot. Sooduspilet, mis maksab 3 eurot, kehtib õpilastele ja pensionäridele. Pileteid saab osta kohapealt.

OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

ARVAMUS

TTÜ AASTAL Taavi Simson Reporter TTÜ Üliõpilasesindus taavi.simson@tipikas.ee Tähelepanelikumad tudengid on ehk märganud, et sellel aastal tähistab TTÜ oma 95-ndat sünnipäeva. Tegemist on ühe õppeasutuse kohta juba igati auväärse eaga. Kuna TTÜ on seni tublilt ajahambale vastu pidanud, võib suure kindlusega öelda, et TTÜ saab tähistada ka oma 100-ndat juubelit. Ilus number see 100, selline ümmargune.

Järgmise kirjatüki soovingi pühendada ülikooli sünnipäeva puhul sellele, milline võiks olla TTÜ aastal 2018, ehk siis oma 100-ndal sünnipäeval.

Välistudengite arvu kasv

Igal aastal välistudengite arv ülikoolis kasvab ning usun, et see trend jätkub ka tulevikus. Õppeaastal 2011/2012 õppis TTÜ-s 531 välistudengit ning vastu võeti 186, õppeaastal 2012/2013 olid vastavad numbrid 713 ja 296.

Sarnase kasvu jätkudes ennustaksin, et õppeaastal 2018/2019 võetakse vastu umbes 500 välistudengit ning välisõppurite arv kokku on üle 1200. See tähendab, et välistudengite osakaal moodustab üle 10% kõigist tudengitest.

Matemaatikat valdavad tudengid näevad nüüd, et tudengite arvuks aastal 2018 ennustan ma kõige rohkem 12 000. Seda seetõttu, et eestlastest tudengite arv jätkab kahanemist, tingituna 90-ndate madalamast iibest võrreldes 80-ndate beebibuumiga.

Niisiis moodustavad välistudengid järjest suurema osakaalu üliõpilasperes. Sellel nähtusel on mitmeid positiivseid aspekte. Esiteks suureneb ülikooli tuntus mujal maailmas. Mida rohkem tudengeid ja mida rohkematest riikidest TTÜ katuse alla jõuab, seda tuntumaks muutub meie ülikool laias maailmas. Lisaks sellele suurenevad võimalused kontaktideks ja koostööks välisriikide ettevõtete ning ülikoolidega, mis on aluseks suurenevale kapitalivoole ja kvaliteetsemale teadustööle.

Kõlab väga reklaami moodi, aga nii see paraku on. Samuti võimaldab suurem välistudengite arv õppida rohkem teiste rahvaste ja kultuuuride kohta.

22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

Ülikoolilinnak laieneb veelgi

TTÜ on nagu miniatuurne versioon Tallinna linnast, see ei saa kunagi päris valmis. Kogu aeg ehitatakse midagi uut. Suurematest objektidest on viimaste aastate jooksul valminud uus majandusmaja, raamatukogu, Tudengimaja ja äsja valminud VI korpus.

Tänu aktiivsele ehitustööle on kogu TTÜ campus tänaseks kompaktselt ühes kohas. Seda luksust ei ole ei Tartu Ülikoolil ega Tallinna Ülikoolil.

Arvatavasti jätkub ehitustegevus ka lähiaastatel samas vaimus. Nüüd, kui uued õppehooned kõik olemas, võib tähelepanu suunata spordirajatistele.

TTÜ ametlikes plaanides on rajada praeguse spordihoone juurde ujula ja korralik staadion. Tahaks väga loota, et vajalikud finantsid leitakse ning ülikooli suure juubeli ajal saavad tudengid juba päris oma basseinis mulistada või omal staadionil jalgpalli harjutada.

Kui uued rajatised Sütiste tee lähedal aga valmivad, jääb vana staadion justkui hooleta. Räägitud on plaanidest rajada vana staadioni kohale täiendavad ühiselamud või kortermajad. Ise loodan, et need plaanid ei teostu. Pigem võiks vana staadioni asemele tulla ilus park, kus tudengid saavad jalutada, pingil istet võtta või lihtsalt päevitada.

Tallinnas jääb rohelust ning rahulikke paiku järjest vähemaks, mistõttu tuleks mõelda nende säilitamisele.

Tõusud edetabelites jätkuvad

Üsna hiljuti, septembris, jõudis meediasse uudis, et TTÜ on maailma 450 parima ülikooli hulgas. See on kõva ning tunnustamist väärt tulemus. Tuleb silmas pidada, et ülikoole on maailmas kui murdu ning olla nii tipu lähedal on üsna märkimisväärne. Samas usun, et TTÜ-l on veel ruumi tõusmiseks ning kindlasti see tõus ka tuleb. Kui suur, see on omaette küsimus. Optimistina julgeksin uskuda, et TOP 350 või isegi TOP 300 on järgneva viie aasta jooksul täiesti saavutatav.

Et hinnata, kui palju ülikool tõusta võiks ja mida on tarvis selleks teha,

2018

tuleks esmalt vaadata, mida ülikoolide edetabel hindab. Hindamiskriteeriumid on üldjuhul järgnevad: • akadeemiliste juhtfiguuride ja kõrgkoolijuhtide küsitlus; • õppejõudude ja üliõpilaste suhtarv; • teaduspublikatsioonide arv ja mõjukus; • välisõppejõudude ja –tudengite osakaal.

Esimese ja viimase punkti puhul on enim paranemislootust, kui vaadat esimest lõiku minu artiklist. Need asjad on omavahel tihedalt seotud.

Suurenenud välistudengite arv muudab ülikooli nähtavamaks ja see muudab tõenäolisemaks selle, et akadeemilised juhtfiguurid avaldavad arvamust ülikooli kohta, ehk isegi positiivset arvamust. Just välistudengid on vähemalt minu uskumuse järgi paljuski “süüdi” TTÜ ja TÜ viimaste aastate tõusmises antud edetabelis ning nad jätkavad positiivse panuse andmist ka lähiaastatel.

Mis puudutab aga õppejõudude ja tudengite suhtarvu, siis pean (kerge kurvastusega) möönama, et tegemist on iseparaneva probleemiga. (Kodumaiste) tudengite arv väheneb lähiaastatel tunduvalt, kuid on väga kahtlane, et kahaneks ka õppejõudude arv. Seega on lootust ka sellest valdkonnast tulevikus positiivsem skoor saada. Ühesõnaga - tulevik on positiivne.

Mingil hetkel tuleb muidugi ette piir, millest edasi tõusta ei saa, kuidas kas ongi ilmtingimata vaja olla kõiges esimene? Minu meelest piisab sellest, kui TTÜ suudab olla võrdväärne või kriipsuke parem naaberriikide ülikoolidest.

See annab lootust, et TTÜ ei jookse andekatest peadest tühjaks.

Milliseks kujuneb TTÜ tegelik seis viie aasta pärast, seda teab vaid vana taevataat ise. Kui keegi veel sel ajal TTÜ-s tudeerib, siis võtke antud ajakirja number lahti ja vaadake, kas mõni minu ennustus ka täppi läks. Minu poolt aga ilusat ülikooli sünnipäeva kõikidele tudengitele ja akadeemilisele personalile!

TEADUS

TTÜ TEADUSARVUTUSTE KLASTER Jaak Simm TTÜ matemaatika-loodusteaduskond, teadur Teadusarvutamine on paljudes TTÜ teadussuundades muutunud viimaste aastatega väga oluliseks töövahendiks.

Kuni viimase aastani tegid ettevõtlikumad teadlased seda oma väikestes arvutiklastrites. Nüüd on aga TTÜs valmimas suur arvutusklaster, mis võimaldab kasutajatel saada ligipääsu suurele arvutusmahule. Kuu jooksul avame ETAISi projekti raames üle 200 serverist koosneva arvutusklastri. Iga arvutusserver on varustatud 24 Inteli 64-bitise tuuma ja 48 GB operatiivmäluga, mis võimaldab

1.

lahendada üsna suure mälu- ja protsessori nõudlikkusega ülesandeid.

Paralleelarvutamine Tänapäeval on suur küsimus, kui palju saab arvutusülesandeid mitme serveri peale jagada. Probleemid, mida saab tükkideks jagada, on väga lihtsasti skaleeritavad. Need on arvutajate lemmikud. Selliseks näiteks on DNA andmebaaside otsingud, kus päringud saab jagada mitme serveri vahel ja hiljem lihtsalt tulemused kokku panna.

Samas on ka palju arvutusprobleeme, mis ei ole tükeldatavad ja nõuavad pidevat serveritevahelist suhtlust. Selliste ülesannete paralleelseks lahendamiseks on kriitiline kiire võrgusuhtluse olemasolu, kusjuures eriti tähtis on võrgu latentsus ehk mitu mikrosekundit kulub sõnumi saatmiseks ühest arvutist teise. Selliste probleemide jaoks on TTÜ klastri serverid varustatud ülikiire võrguühendusega, Infinibandiga, mille latentsus on mõõdetav mõnedes mik rosekundites (tavalise võrgu puhul on kiirus sadu mikrosek undeid).

Näide sellisest ülesandest

3.

on lainete simuleerimine, millega tegeleb TTÜ Meresüsteemide Instituut. Lisaks on arvutusklastris ka üks spetsiaalserver, millel on 1000 GB operatiivmälu, millega saab lahendada väga suurt mälumahtu nõudvaid ülesandeid, nagu näiteks suurte maatriksitega arvutamine.

Tulevikust Tulevikuplaanideks on klastri kasutamise võimaldamine ka personaalselt seadistatud operatsioonisüsteemidega, kus teadlane seadistab ära oma operatsioonisüsteemi ja käivitab selle Amazoni pilve nii mitmes arvutis, kui vaja. Lisaks loodame, et arvutusklaster võimaldab eri valdkondade teadlastel vahetada tihedamalt arvutustega seotud teadmisi, aitab tudengitel õppida paralleelset arvutamist ja katsetada oma ideid võimsatel arvutitel.

2.

PILTIDEL: 1. Arvutusserverid eestvaatest 2. Serveriruumi valmimine aadressil Akadeemia 15A keldris. Serveriruum võimaldab jahutada 80 kW. 3. Serverite testimine, üleval on näha andmelao (storage) serverid ja all arvutusserverid OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23

ARVAMUS

TUDENGI TÖÖOTSI Sel kevadel lõpetasin „poolte kokkuleppel“ viisakalt kaheaastase töösuhte ning sukeldusin uue ja tasuvama kullaaugu otsimisele. Ma küll eeldasin, et uus töökoht ei tule lihtsalt, kuid et see nii raske on, ei oleks ma ka ette kujutanud. Sellest sügisest istun ma aga juba väikese eraettevõtte kesktaseme kohal ja olen juba vaikselt töökeskkonda sulandunud. Nüüd aga kõigest järjekorras.

keskkonna, uuendasin oma CV ja hakkasin tüüpilise kaaskirjaga kandideerima. Meeleheitlikult saatsin kandideerimisavaldusi terve kuu jooksul kokku sadu. Tagasiside oli negatiivne või ei suvatsetud üldse midagi vastata.

Sel hetkel suutsin ma vaid mõelda, et kuidas see ometi võimalik on? Ma olen ju haritud ja igati sobilik kandidaat, kuid ometi ei kutsuta mind isegi vestlusele. Milles kurat on asi, küsisin ma endalt. Oma muret kurtsin veiniõhtul ka sõbrannadele ning nemad juhtisid mu tähelepanu koolis tegutsevale karjäärikeskusele ja soovitasid aja kirja panna.

Nullist töövestlusteni Kui ma ennast lühidalt tutvustama peaksin, siis olen kahekümne viie aastane noor naisterahvas, sotsiaalteaduste kraadiga ja ilma lasteta. Kõige õudsem tutvustus iga potentsiaalse tööandja jaoks üldse. Kohe pärast avalduse lauale panemist endise tööandja juures, võtsin kodus lahti CV-Online

Alguses valdas mind kartus ja tunne, et kuidas ma sinna niimoodi oma kaugõppes omandatava magistrikraadiga lähen, kui eeldatakse, et ma kõike niigi oskan, kuid kodus rahatuna istumine käskis mul e-maili saata ja kohtumine kokku leppida. Ukse taga oli hirm päris suur, kuid laia naeratusega Ina Tepp pühkis punase pastapliiatsiga kõik

Kristine Kuusik TTÜ üliõpilane kristine.kuusik@gmail.com

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

pseudomured. Tagantjärele võin öelda, et ülikoolis tegutsev karjääriseminar on lausa puhas kuld igale tudengile ja igas vanuses.

Punane kaaskiri ja „veidi“ nadi CV Karjäärikeskusest ei saa füüsiliselt tööd otsida, küll aga aidatakse seal valmistada ette seda paketti, millega kandideerida. Selge oli selleks hetkeks see, et kaugõppes õppides soovin ma leida täiskohaga tööd, kombineerides tööpäevi esmaspäevast reedeni nädalavahetuseti toimuva kaugõppega. TTÜ karjäärikeskuses on tööl inimesed, kes on samal ajal ka mujal personalijuhid ja kes on kogu kandideerimise protsessiga eriti hästi kursis.

Kokku käisin kolmel tunniajasel kohtumisel. Esimesel kohtumisel rebiti mu kaaskiri julmalt pooleks ja praagiti CV-st ebaoluline välja. Mina istusin lihtsalt Ina Teppi vastas ja kuulasin tummalt, kuidas pisarad mu silmamunadest välja tahtsid purskuda. Nagu

ARVAMUS

NGUD TÄNAPÄEVAL ma mainisin, käis see protsess julmalt ja punase pastapliiatsiga. Minu CV-d täitsid suured punased ristid, kastid ja nooled. Paberi vaba külg oli täidetud märkuste ja lisadega. Ja mina veel arvasin, et mul on väga hea kaaskiri ja CV! Järgnesid enesetestid ja vestlused minu enda soovil. Enesetestide eesmärk on pigem luua CV-s enda iseloomuomaduste alla tõsiseltvõetav omanäoline tutvustuspakett, mitte jääda tavapärase „aus, aktiivne, täpne“ juurde. Selgeks tehti ka CV koostamise põhitõed. Lisaks sellele, et see peab olema lühike ja konkreetne, allub see veel tervele reale mehaanilistele seaduspärasustele, mida tuleb kindla tööandja juurde kandideerides järgida. Selgeks sai ka kaaskirja tegelik loomus: see peab olema individuaalne pöördumine tööandja poole ja ei tohi sisalda seda, mis on CV-s juba kirjas. Pigem on see reaalne pöördumine tööandja poole stiilis: „ma küll ei oska, aga..“, kui „ma oskan kõike ja vallutan maailma ning soovin saada megasuurt töötasu“. Meie

viimane kohtumine keskendus pigem juba töövestlusele ja sellele, mida ja kui palju peaks rääkima. Minu juhendaja viskas õhku ka kurvema noodi - töö leidmiseks minevat keskeltläbi neli kuni kuus kuud. Karjääriseminaris omandatu pidin ma nüüd panema oma CV-sse ja kaaskirja. Kuna vahepeal oli jaanipäev, siis alustasin kandideerimist uue hoo ja uue CV-ga värskelt ja veel optimistlikumalt juuli keskel.

Uue hooga Uus kandideerimislaine tõi ka esimesed edusammud. Esimese nädalaga sain kokku lepitud juba kaks vestlust. Minu õnn oli muidugi piiritu: mind on vähemalt märgatud ja asi oligi vaid valesti koostatud kandideerimispaketis, mitte minus endas. Suvel on kandideerimine muidugi veidi raskendatud, sest tööandjad puhkavad ja personalivalimine on suhteliselt kesine. Õige tööotsimine käivitub sügisel, kui töökoormus taas tõuseb ja inimeste hõive muutub. Suvel domineerib pigem lihtsam hooajatöö.

Kandideerimisprotsess ei pruugi koosneda ainult vestlusest. Enamik riigiameteid laseb teha enne vestlusele kutsumist mingisuguse proovitöö, mille põhjal otsustatakse vestlusele pääsemine. Vestluseid on seinast seina. Kui vestelda tööandja oma personalijuhiga, on tal rohkem aimu ja teadmisi, mida kandideerijalt küsida. Samuti oskavad nad paremini ja kindlamalt töösuhet puudutavatele küsimustele vastata. Juhul, kui tööandja ostab personaliotsingu teenust sisse väljastpoolt, siis võib juhtuda ja sageli ongi nii, et ei osata vastata ühelegi töösuhet puudutavale küsimusele. Samuti on töövestlus kuidagi ebamäärane ja paljudel juhtudel ei ole näiteks küsimuse tagamaa kandideerijale arusaadav. Erafirmad tavaliselt proovitöid ei korralda, kuid nende suhtumine tööotsijasse on inimlikum ja adresseeritum. Erafirmade puhul pööratakse sulle tähelepanu, uuritakse vestlusel sinu enese võimekuse kohta ning tavaliselt räägitakse ka firmast, selle tulevikust ja visioonidest ning sellest, mida kandidaadilt oodatakse.

Esimesed paar nädalat katsetasin ma lihtsalt sellist julma vestlustel käimist.

Kandideerisin tallinlasena Haapsalusse ja Pärnusse ning käisin vestlustel.

Iga vestlus annab enesekindlust ning mida aeg edasi, seda rohkem sa tead, mis sind vestlusel ootab, st tunned ennast juba nagu „kala vees“ ja jutt muutub ladusamaks.

Ronimine redelil Karjäärikeskus ei ole koht, kuhu tudengil on häbi tulla. Kindlasti mitte.

Soovitan igal juhul kõigil tudengitel, kel on sisenemine tööturule alles algusjärgus või soov erialasema tööpositsiooni poole pöörduda, astuda meie karjäärikeskusest läbi. Tegema ei pea teste jms, kuid CV ja kaaskiri on küll sellised dokumendid, mille koostamine ei tulene enam pelgalt põhitõdedest ega loomulikust intelligentsist. Karjäärikeskus ei ole koht, kus tudengite üle naerdakse. See on koht, kus käimise tulemusena võid sa sõlmida oma elu väärtuslikema töölepingu ja ronida karjääriredelil edasi takistusteta.

OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

GONZO

VALIMISLUUL Hillar Z. Pakiraam hillarzpakiraam@gmail.com

Tõsielusari “Kes tahab saada järgmiseks Eesti (kohaliku omavalituse) ametnikuks?” on täies sõiduhoos.

Kuigi reitingud on läbi põranda, pole oodata show täielikku hääbumist, sest kuidagi tuleb demokraatliku ühiskonna illusiooni käimas hoida. Iga hääl loeb!

Ega tegelikult valimissüsteem, mille puhul saab anda poolthääli, Eestisse eriti sobigi, kuna oleme loomult kaasmaalaste suhtes kahtleva hoiakuga.

Ja see eneseimetleja, kes otsustab valimistel kandideerida, on kindlasti pätt! Otsigu endale päris töö… Ehk oleks vastuhäältega süsteem palju produktiivsem? Võidaks kandidaat, kes kogutud häältega kõige vähem miinusesse jääb. Ilmselt tõstaks see oluliselt valimisosaluse protsenti, sest keeruline on leida nimekirjast “seda õiget”, aga kindlasti on keegi silma jäänud oma ebameeldiva oleku või mõtlematu tegutsemisega. Tohoh, naabrimees nimekirjas! See idioot oligi veel volikogust puudu?

EV põhiseaduslikku korda õõnestada, ja teiseseks leian, et meie e-valimiste süsteemi arendamine otseseks demokraatiaks on tohutult paljulubavam idee. Jään ootama kandidaati, kes lubab oma tulevase ametikoha ebavajalikuks teha. Kolmandaks on hetkel normiks veel ülekeeratum utoopia. Luureorganisatsioonid spioneerimas oma kodanike järgi, Nobeli rahupreemia laureaat inimesi surnuks pommitamas, riikide eriüksused terrorirünnakuid korraldamas ning narkootikume smuu-

geldamas jne. Ulme asemel võib vabalt lugeda ajalehte.

Lõpetuseks pean tunnistama, et käesoleva supi retseptiks oli hunnik küünilist iba segatud populaarsemate vandenõuteooriatega. Seepärast tahan edastada ka asjaliku mõttetera. Piisavalt kaua on “Jabba the Hutt” olnud linnapea ning reptiloidid paljunenud Toompeal, seepärast – vali inimene!

Okei, arvasid õigesti, see nõuanne oli vaid saiapuru supi peal.

Ka valimisperiood oleks siis ehk palju stressivabam. Osadele on muidugi vürtsikas kõmu, kaootiline poriloopimine ja isegi droonirünnakud reklaamidega meelelahutuslikud, kuid paljudele meist on need photoshopitud naeratused ja sisutühjad loosungid vaid häiriv müra. Vastuhäältega süsteemi puhul oleks suurem osa poliitikutest madalam kui muru, sest igasugune kajastus on ju reklaam. Või siseneksid valimistele tankistid, kelle eesmärk oleks kogu rahva viha endale tõmmata.

Kujutan ette, et nende valimislubadused oleksid palju säravamad kui hetkel esinevad hädised valed. “Äratan surnud ellu!”, “Loen valijate mõtteid!”, “Kolin linnavalitsuse kuule!”, “Passin neli aastat niisama, ausõna!” jne.

Tundub utoopiline? Muidugi! Ma isegi ei vaevu välja otsima suurte mõtlejate tsitaate, kes juba ammu selle ideega lagedale on tulnud, sest ma ei tahagi siin kedagi veenda. Esiteks teeks see minust kodukootud terroristi, kes üritab OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

KULTUUR

748 JAGATUD 238-GA π

Konstantin Jefimov Reporter TTÜ Üliõpilasesindus jefimovkonstantin @tipikas.ee

on 90ndate USA indie filmitegevuse lipulaev. Vaevalt oskas filmirežissöör Darren Aronofsky (“Requiem For a Dream”, “Black Swan”, “The Fountain”) ennustada, et minimalistlik stsenaarium, millesse ta investeerib vaid 60 000 $, teenib varsti pea 54-kordse kasumi. Laskume matemaatilistesse sügavikesse, kasutamata kalkulaatoreid ja Tammeraiu õpikuid, saamaks teada, miks on see 1998. aastal ülesvõetud film fenomenaalne.

Nagu enamik Aronofsky filme, tiirleb ka selle sisu ümber ühe peategelase, kelle

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

üliinimlikud intellektuaalsed ponnistused viivad ta üsna kohutavate patoloogiliste tagajärgedeni - peategelast rabavad enda haardesse migreenid, hallutsionatsioonid, paranoiahood, mis kõik mõjutavad tema edasist kulgemist mööda armutuid xyz-tasandikke ja tema isiklikku, sünkjat ja ahastavat numbrite maailma.

Peategelane Maximillian, üksik ja sotsiofoobiline numbriteoreetik, usub, et kõik looduses toimuv on seletatav numbritega. Ta on võimeline teostama peast lihtsamaid aritmeetilisi tehteid, mis kätkevad endas ka suuremate numbrite üksteisega jagamist-korrutamist. See oskus hämmastab pisikest tüdukut Jennat, kes elab Maxiga samas kortermajas ja käib lõbusal ilmel viimasel kalkulaatoriga järel, kontrollides Maxi vastuseid.

Max tegeleb börsihindade spekulatsiooniga ja üritab leida seaduspärasusi erinevate hindade tõusude ja languste vahel. Ühel päeval jääb tema superarvuti Eukleides aga seisma ning sülitab printerist välja 216-kohalise numbritejada. Seesama pikk number on kogu edasise filmiarengu lähtekohaks ning ühtlasi Maxi lõpliku hulluksminemise põhjuseks.

On imetlusväärne, kuidas Aranofsky

KULTUUR on lisaks matemaatika lõpmatule lõpmatusele hõlmanud ka muid teemasid - näiteks judaismi. Filmis on täheldatav omaette kogukond, mis usub, et Jumal on Toora näol saatnud juudiusulisele maailmale arvudes väljendatud sõnumi ning tähed Tooras vastavad vaid numbritele. Kurikuulsas juudi müstitsismis tuntakse seda ja paljusid teisi sarnaseid kontseptsioone ühise nimega – Kabala.

Lisaks on põnev mainida, et näitlejad Sean Gullette ja Mark Margolis (filmis vastavalt Max ja tema kunagine õppejõud) pidid kohalikus Brooklyni Go klubis Go mängu päevade viisi õppima vaid selleks, et sooritada filmis mõneminutiline stseen. Go on iidne hiina lauamäng kahele, mis ka filmis kõlanud lause kohaselt on “äärmiselt keerulise ja kaootilise maailma mikrokosmos”. Go-s on lõpmatult strateegilisi variatsioone ning professionaalide ajukatsumised võivad kesta kümneid tunde, kui mitte päevi.

Matemaatikaga sina peal olevale üliõpilasele (või iseenesestmõistetavalt õppejõule) hakkab kohe silma suur kogus erinevaid matemaatilisi teooriaid ja üleüldse viiteid maailma arvulisele käsitlusele. Näiteks märkab Max igal pool kuldset spiraali, mille kasvufaktoriks on ϕ väärtus. Looduses näeb sellist spiraali näiteks merekarpidel.

Peakangelane märkab sellist seaduspärasust aga börsihindade muutumises.

Ma ei saa mitte mingil juhul mööda hii-

lida kogu filmi täiesti jalustrabavast esteetikast. “π” on ideaalne näide sellest, kuidas ilma eriefektide, plahvatuste ja ülimoodsate töötlusprogrammideta on võimalik luua midagi nii ihusselõikavat. Filmi mürane sünkmust-arstikitli-valge filter ja ekstsentriline filmimisviis ei jäta muljet tavalisest vanast mustvalgest filmist, vaid loovad senitundmatu kogemuse - vaatajal on tunne, et ta langeb universumi põhjatusse kuristikku, jättes kõrvale kõik siinse ja mööduva, kartmata sündida taas ja uuesti ning mitte kunagi enam kogeda maiset hingevalu.

midagi pehmelt öeldes harukordset.

Aga selliseid rännakuid ei tule läbida kehaliselt, sest alati saab teha samme jalgu tõstmata - täpselt nii, nagu saab rääkida, avamata suud.

(Arvustus on kirjutatud “π” soundtrack-i taustal, mis on trip-hopi, ambienti, jungle`i, IDM`i jms sõbrale puhas kuld!)

Tekib teatav ühtne liin, mida mööda kulgetakse koos peategelasega, relvadeks vaid üksikisiku mõistus, külm süda ja liigmateriaalse maailma pragunenud hingepeeglitest kokkupandud uued, seninägemata, senitundmata, seniavastamata ideed. See rännak on nagu kõrbes kannatava eremiidi argipäev. Püüe saavutada ihulikust mõnust ja ilmalikust elust irdumisega midagi kõrgemat on 21. sajandi kontekstis

OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

SPORT

TAGASIVAADE TENNISESUVELE '2013 TEHNIKAÜLIKOOLI VÄLJAKUL Andres Sulling TTÜ SK tennisesektsioon

Möödas on järjekordne tennisesuvi Tehnikaülikooli väljakul ja selle hooldamise käigus tekkinud, kodulehe Tennise Kontakt, partnerväljakutel.

Samuti sai välja selgitatud tänavused Tehnikaülikooli meistrid mees- ja naisüksikmängus.

Tehnikaülikooli meistriks meesüksikmängus tuli tänavu järjekordselt Aram Sahradyan alistades põnevas finaalmängus Kurmo Annuse tulemusega 6-3 6-2 0-6 2-6 6-2. Oma esimese võiduni Tehnikaülikooli meistrivõistlustel naisüksikmängus jõudis Marju Meristo tulemusega 6-0 6-2, kelle finaalivastane Mari Loot oli varasemates finaalides peale jäänud.

Kokku peeti Tehnikaülikooli tenniseväljakul 2 üksikmängu ja 2 paarismängu turniiri, nagu ka varasematel aastatel. Õnnitlused võitjatele, tänud peasponsor Üliõpilasesindusele ja muidugi ka kõigile abilistele!

Väljakukasutaja Vineeth Govind tenniseharrastusest Tehnikaülikoolis I have been involved with TTÜ for the past 8 years, initially as a student and then as a faculty member. Sports has been my passion for a long time, tennis being one of them. Tennis can be expensive in Estonia as the court rental fee can be anywhere from 8 to 14 euros an hour. Luckily TTÜ has a tennis

court which is almost free to use for its students and faculty members. The subscription fees for an entire summer season is around 23 Euros. The court is maintained by the players who use it. Having played at many courts in Tallinn, I can say this is one of the best courts.

Tehnikaülikooli tenniseväljaku kasutajate kollektiiviga saab liituda aastaringselt aadressil tennisekontakt@ lists.ttu.ee esitatud sooviavalduse alusel. Ühtlasi on tekkinud soodne pinnas tennise lülitamiseks kehalise kasvatuse kaudu deklareeritavate spordialade hulka Tehnikaülikoolis, näiteks võistlustennise vormis.

When I started playing tennis in Estonia, 2 factors made it difficult for me.

One was the expensive court prices and the other was the difficulty to find tennis partners. Both these issues are now sorted out thanks to the well maintained tennis court and the tennis partner finding system organized by Andres Sulling. He also organizes doubles and singles tournaments .

Ootame tennisehuvilisi Studioosuse lugejaid juba aprillis tenniseväljakut hooajaks ettevalmistavatele töödele ja osalema väljaku püsiaegade reserveerimisel!

Osavõtja Martin Maasiku muljed võistlustest

O

tsustasin värske tudengina kasutada kõiki kooli poolt pakutavaid võimalusi ja liituda TTÜ tenniseväljaku kasutajate kollektiiviga. Algselt oli motivatsiooniks väikeste ressurssidega paar korda nädalas väljaku kasutusõigust omada. Selgus, et TTÜ tenniseväljaku kasutajate kollektiiv pakub palju enamat kui ainult väljaku kasutusõigust.

Algatuseks õppisin talgute käigus väljaku hooajaeelset hooldamist, pärast mida tegin esimese kiire treeningu väljakukasutuse infosüsteemi väljatöötaja Andres Sullinguga. Treeningu eesmärgiks oli mulle kui algajale tennise põhitõdesid selgitada ning olemasolev tase määrata.

Selgus, et minu tase on napilt piisav osalemaks hooaja avavõistlustel paarismängus ja sealt edasi olen kätt harjutanud järgnevatel võistlustel ning treeningutel. Esimestel võistlustel mängisin esimest korda paarismängu

ja tulemus polnud just kiita. Kriitikat paarilise või vastaste poolt ma aga ei kuulnud, mis andis indu juurde ja järgnevatel võistlustel ei kaotanudki ma kõiki mänge.

Esmakordselt on olnud võimalus harjutada suvi läbi erinevate partneritega, mille organiseerimine on mängijale ülimalt lihtsaks tehtud. Olen selle suve käigus palju õppinud ja sellele aitas kollektiiviga liitumine hoogsalt kaasa.

Olgugi, et TTÜ omab ainult välisväljakut, on treeningud jätkumas ka sisehooajal. Muhe seltskond ja varieeruvad sparringupartnerid annavad kindlasti edasisele arengule hoogu juurde. Loodan, et järgmisel aastal olen suurema kogemustepagasiga ja targema mängijana juba võimeline mõned otsustavad hetked enda kasuks pöörama.

Kollektiiviga liitumine on olnud positiivne kogemus ja aidanud kaasa sportliku suve veetmisele.

But to every good story there is usually an ugly side too. When I intially contacted TTÜ Sport OÜ to ask about the procedures for using the tennis facilities, I received a cold response that they knew nothing about tennis at TTÜ.

Some students who enquired about tennis there faced similar responses.

We have had to face various off-court challenges like the distortion of tennis tournament posters on the TTÜ website. Some of the many suspicious incidents that have happened on the court like the pulling out of the court lines and missing keys can be controlled if the security camera installed at the court would be activated.

Such incidents are unfortunate since we are lucky to have one of the best tennis courts in Tallinn almost free of charge. I would encourage more students at TTÜ to make use of this wonderful tennis facility and support the efforts of the tennis loving community here.

You can join the TTÜ tennis community at https://www.tennisekontakt. ee/signup.php. Once your identity has been verified by the administrators, you will be shown how to maintain the tennis court. Then you can reserve the court using the above given website and start playing.

OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31

SPORT

NOOR, ENT KAUA KOOS MÄNGINUD

TTÜ KORVPALLIMEESKOND

LÄKS UUELE HOOAJALE VASTU LOOTUSRIKKALT Karl Rinaldo karl-anton.rinaldo@delfi.ee *Lugu valmis enne koduse meistriliiga algust, seetõttu pole antud mängudest artiklis juttu.

Kümmekond päeva tagasi alustas TTÜ korvpallimeeskond uut hooaega.

Noore võistkonna eesmärgid on kõrged nii Eesti liigas kui rahvusvahelises õpilasliigas ISBL. TTÜ hetkeseisule heidame pilgu peale klubi teise treeneri Heino Lille abiga, kõrvaltvaataja arvamust küsisime Eesti ühelt värvikamalt treenerilt Andres Sõbralt.

TTÜ puhul on tegemist universaalse klubiga Eesti korvpallimaastikul.

Esiteks on kõik tänavu meeskonda kuuluvad mängijad üliõpilased, seega ütlus „sel ajal kui koolis tarkust jagati, olid sportlased trennis“ nende puhul ei kehti. Hea näide on mees32 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

konna ääremängija, täpse viskekäega Kristjan Keres, kes omandas kevadel äriinfotehnoloogia erialal magistrikraadi ning alustas nüüd sama kraadi püüdlemist ärikorralduses. Teiseks, kui peaaegu kõik ülejäänud tugevad meistriliiga meeskonnad on kahe hooaja vahel tundmatuseni muutunud, siis TTÜ põhituumik on juba kolmandat hooaega sisuliselt sama. Meeskonna peatreenerina alustas teist hooaega 1988. aasta Souli olümpiavõitja Tiit Sokk, kes viis hilissuvisel valikturniiril Eesti korvpallikoondise 2015. aasta Euroopa meistrivõistlustele.

Koduse meistriliiga põhihooajal mängiti mullu hästi, 16 võitu ja 16 kaotust tähendasid neljandat kohta. Veerandfinaalis polnud TTÜ-l aga madalama asetusega TYCO Rapla vastu šanssi – 3:0 seljavõit raplalastele. Selle, et Raplale võrdväärset vastupanu ei suudetud pakkuda, võib panna paljuski tiheda mängugraafiku arvele. Mängiti ju sa-

maaegselt Ida-Euroopa üliõpilasliigat ISBL ning näiteks üks päev enne teist kohtumist Raplaga mängiti Tallinnast 1700 kilomeetri kaugusel Kirovis kohaliku üliõpilasmeeskonnaga. Päris tühjade kätega kevadel hooaega siiski ei lõpetatud – esimest aastat toimunud üliõpilasliiga suudeti võita. Alanud hooajal seejuures liigse mängukoormusega enam näppu lõigata ei taheta ning seetõttu on loobutud Balti liigas mängimisest.

TTÜ korvpallimeeskonna eelarve on tänavu 150 000 eurot, samas suurusjärgus ollakse selles osas Rapla, Pärnu, Valga ja Tallinna Kaleviga – suurem on toetus Kalev/Cramol, Tartu Ülikool/Rockil ja Rakvere Tarval. Pool toetusest tuleb ülikoolilt, teise poole katavad sponsorid. Muide, TTÜ võrkpallimeeskonna ülalpidamiseks kulub umbes 120 000 eurot. Tehnikaülikooli Spordiklubi juhatuse esimees ning korvpallimeeskonna abitreener ja mä-

SPORT nedžer Heino Lill on tänavuse hooaja suhtes lootusrikas. „Pean poisse kiitma. Tekkinud on mõistev suhtumine treeningutesse, pealegi ei pea enam õppejõudude vahet jooksma ja neid õppimise osas järele aitama – nad saavad ise hakkama. Lisaks meistriliigale saime mullu palju tugevaid rahvusvahelisi mänge: osalesime ISBL-is, Balti liigas ja paljud poisid mängisid suvel ka universiaadil. Enesekindlus on tänu nendele mängudele kasvanud ning usun, et võime oodata läbimurdeaastat,“ sõnas endine tippmängija. Koduliigas loodab Lill, kes juhendanud 1980ndate alguses muide Tallinna Kalevis ka meeskonna praegust peatreenerit Tiit Sokku ennast, jõuda poolfinaali. „Mitmed meie konkurendid on suvel täiendanud ridu välismängijatega, meie edasiminek põhineb aga sisuliselt vaid oma mängijate arengul. Selline on meie ideoloogia, kuigi jah, ka meil oleks lihtsam võõrsilt mängijaid tuua, kuid mis kasu saaks sellest Eesti korvpall?“ arutleb Lill.

Rahvusvaheline üliõpilasliiga ISBL on endiselt TTÜ plaanides tähtsal kohal.

Kui mullu, mil meeskond liiga võitis, olid kõik meeskonnad Ida-Euroopast (kokku 24 tiimi), siis tänavu lisanduvad ülikoolid Kaug-Idast, Aadria mere ümbruse riikidest ning muide ka Londonist (liigas on meeskondi kokku 40). Alagrupid on siiski moodustatud nii, et Ida-Euroopa meeskonnad mängivad alagrupiturniiril omavahel, uute tulijatega minnakse kokku alles uuel aastal pärast eksamiperioodi, mil alustatakse vahegrupiturniiriga. „Kriitikud ütlesid eelmisel aastal, et liiga tase oli liiga nõrk. Üks on kindel – sel aastal on tase tugevam ja ühtlasem.

Universiaadi ajal käisid Kaasanis (Lill oli seal Eesti universiaadikoondise peatreener - toim) mitmete ülikoolide treenerid ja asjapulgad mulle õlale patsutamas ja ütlemas, et seekord meil enam nii kergelt võita ei lasta,“ muigas Lill. „Mitmed ülikoolid on antud turniiri silmas pidades suvel koosseisu heade mängijatega täiendanud. Tuleb huvitav hooaeg.“ Kuidas iseloomustada TTÜ meeskonda? „See on olnud alati meile väga paha vastane!“ põrutab Rakvere Tarva legendaarne peatreener Andres Sõber. „Nende eelis ongi just see, et nad on mänginud mitu aastat koos ja tunnevad üksteist läbi ja lõhki. TTÜ kaitse on alati nii kõva, et poolteist tundi nende vastu mängida on paras põrgu. Ka Tiit (Tiit Sokk – toim) on sitke vana,“ ise-

loomustas Sõber konkurente. „TTÜ-l on Eesti korvpallis kanda märkimisväärne roll. Ühteaegu korvpalli mängida ning ülikoolis õppida pole kerge, ent tasuta kõrghariduse pakkumine on poistele kindlasti motivatsiooniks.“ Veidi ka mängijatest endist. Mängu ehitavad tagamehed Erik Keedus (23), Kiur Akenpärg (25), Jaan Puidet (21), Siim Raudla (23) ja Priidik Ulp (21).

Kui Akenpärg, kes valiti ISBL-i finaalturniiri parimaks mängijaks, oli mullu koduses liigas TTÜ parim korvikütt keskmiselt 15 punktiga mängus, siis Raudla on tuntud hea kaitsemängijana.

Keeduse ja Puideti puhul näeb Lill aga suisa tulevasi koondislasi. „Ülikooli sobitamine korvpalliga on ka seetõttu hea, kuna eestlased kipuvad olema korvpallis näiteks leedulastest mõne aasta võrra hilisema arenguga,“ leiab Lill. „Alles umbes 23 - 25 aasta vanuselt jõuab kätte see aeg, kui noorest mehest peaks olema kujunenud mängija – samal ajal lõpetatakse üldiselt ka ülikool. Üritame siin neile hea põhja luua.“ Muide, Keedusele tegi suvel arvestatava pakkumise Tartu Ülikool/ Rock, kuid mängumees eelistas TTÜle ka sel hooajal truuks jääda, lisaks on tal alanud õppeaastal plaan ülikool lõpetada.

Kui Keedus on tegelikult mõned aastad tagasi juba täismeeste koondise lõhna nuusutada saanud, siis Puidet on rahvuskoondises mänginud seni vaid noorte seas. Seda aga on ta teinud edukalt. Näiteks kaks aastat tagasi oli just tema üks neist mängijatest, kes Eestile U20-vanuseklassi B-divisjonis teise koha ning pääsu A-divisjoni tagas.

Seda, mis teeb Puideti eriliseks, teab hästi Sõber, kes oli antud koondise peatreener: „Ameerikas öeldakse temasuguse kohta „great athlete“ (tõlge: suurepärane atleet). Hea hüppevõime, mänguvaist, kiirus, liikumine, söötmine ja korralik vise – Eestis on üksikutel see kõik olemas.“ Puideti suurem läbilöök on jäänud seni vigastuste taha.

Seetõttu ongi tal hooaja alguses individuaalses plaanis vaid üks soov: „Tahan terve olla ja kogu hooaja mängida.“ Muide, Puidet oli üks neist meestest, kes suutis mulluses veerandfinaalseerias Rapla vastu teha 0:3 allajäämisele vaatamata korralikud esitused – keskmiselt 10 punkti ja 9 lauapalli mängus.

Veel loodab Lill peagi koondises mängimas näha ääremängijat Mooses Kaja (25), kes on kogenud treeneri sõnul oma suhtumisega kaasmängijatele eesku-

juks. Lille arvates on ta mängijaomadustelt sarnane Kristjan Kanguriga, Sõber näeb teda tema positsiooni tõttu pigem Gregor Arbeti moodi olevat.

Küllap jääb tõde kuskile vahepeale. „Mul tuleb meelde üks mäng, kus Kaja pani Tartu Rockile kolm kolmest järjest,“ meenutab Sõber aegu, kui Kaja veel Rakvere Tarva ridades pallis. Sõbra käe all on tänastest TTÜ mängijatest lisaks Kajale ja Puidetile pallinud veel ka keskmängija Kristjan Makke ning ääremängijad Kristjan Keres (24), Tiit Talumaa (19) ja Joonas Järveläinen (23). Kaks viimasena nimetatud meest on TTÜ ridades tänavu tegemas oma esimest täispikka hooaega. Kui Soku korvpallikooli kasvandikult Talumaalt on põhiviisikusse murdmist sel aastal ehk veel vara oodata, siis Järveläinen tõestas ilmekalt juba hooajaeelsetes sõpruskohtumistes, et võib osutuda oluliseks lisajõuks. Kolmas mees, kes tänavu TTÜ-sse mängima ja õppima tuli, on Kevin Liivamägi (20).

Korvialuses võitluses peavad TTÜ lippu kõrgel hoidma kolm meest – kogenud Kristjan Makke (32), Madis Saarmets (23) ning ameeriklane Andrew Arnold (26). Makke näol on tegemist nii vanima kui ka tituleerituima TTÜ mängijaga. Just tema on lisaks Keedusele kuulunud klubi praegustest mängijatest Eesti koondisesse, kuigi seda juba mitmeid aastaid tagasi.

Arnoldi näol on aga tegemist meeskonna ainsa võõrleegionäriga.

Tõsi, võõrleegionäriks nimetada on teda veidi imelik – mängib ta ju siin juba mitmendat hooaega, lisaks õpib kohalikus ülikoolis ning võttis suvel naiseks eestlanna.

TTÜ meeskonna kodumänge käis mullu vaatamas keskmiselt 300 pealtvaatajat, mida on asjaolusid arvestades - tegu on ikkagi suure ülikooli esindusmeeskonnaga, mis mängib koduses liigas kõrgete kohtade nimel - vähe. Lisaks on meeskonna minutilisi vaheaegu kaunistamas Baltimaade parimaks valitud tantsutüdrukud.

Studioosus soovib TTÜ-le edukat hooaega ning kõigile tipikatele TTÜ spordihoone tihedat külastamist, sest nagu näitasid suvised Eesti koondise EM-valikmängud, on kodupublikul meeskonna mängule uskumatult suur mõju.

OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 33

HALVA HUUMORI INSTITUUT

HALVA HUUMORI INSTITUUT Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Meie instituudis on kaks kraadi ühe hinnaga!

Alkohol

Ehitus-matemaatika

Keeleteadused

Alkohol ei ole õige lahendus probleemidele ülikoolis. On muidugi ka erand, mille puhul on alkohol täiesti loogiline ja õige lahendus – keemia laboris.

Küsimus ehitusteaduskonna tudengile: - Kui palju on 2+2? - Neli, aga arvestades ehitusmaterjali kadu, teeme igaks juhuks 5! –

Keskmine lingvistika magister on õppinud 7 aastat, teab 15 keelt ja ei räägi neist ühtegi.

Muljetavaldav number Arvul 0 on argielus vähe rakendust, see on matemaatikute poolt väljamõeldud number arvutuste lihtsustamiseks kümnendsüsteemis.

Teine kuulus väljamõeldud number on see, mida matemaatikud ütlevad baaris naistele, kes nende palga kohta huvi tunnevad.

Biokeemiku õudukas Biokeemikuid valmistatakse neli aastat ette leiutama vähiravi. Hinges kripeldab aga reaalne hirm, et pärast lõpetamist veedavad nad kogu oma ülejäänud elu tootes lõhnaseepe ja kingaviksi.

34 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

SUDOKU

SUDOKU

OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 35