Studioosus mai - 2017

STUDIOOSUS T TÜ TUDENG IA JAK IRI . MAI 2 017 . T UT S T UDENT M AG A ZINE

R E I T I N G U D - R E I S I L E T I P I K A G A - T I P I K AT E R AT TA M AT K - V L A D A M E R E B I O L O O G I A L A A G E R - T R E E N E R S O O V I TA B - K U LT U U R

TOIMETUS P E AT O I M E TA J A

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

FOTOGR A AF 2

TRÜKK

PEAK A ANE FOTO

VÄ L JA A N DJA

TOIMETUS

AADRESS

Sten-Ander Ojakallas

OÜ Koopia Niini & Rauam

Marko Vilberg

KÜLJENDA JA

Kadi Sigus

K E E L E T O I M E TA J A

Evelin Viilmann TÕLKIJA

Siret Laasner FOTOGR A AF

Marko Vilberg

TTÜ Üliõpilasesindus

Anna-Grete Juchnewitsch, Lilian Valge, Janno Dreger, Liina Sala, Taavi Simson, Reimo Ärm, Dmitrii Stepanenko, Doris Abe, Kristi Aedma, Kaisa Sööt, Liisi Rohtung, Dr Gonzo

Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA

studioosus@tipikas.ee H E L I S TA

630 3621

H T T P : // W W W . T T U . E E / S T U D I O O S U S

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TTÜ tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1500 eksemplari ning seda jaotatakse TTÜ peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.

@S T U D I O OS U S 2 017 | KÕ I K Õ I G U S ED K A I T S T U D

PEATOIMETAJA KIRI Oli aprilli lõpp. Trotsides jahedat, kevadõhtust, tuult, jalutasin ma kodu poole. Kell tiksus küll juba hilisõhtuste jutusaadete tundi, ent mind ootas postkastis ports artikleid, mis tahtsid kindlasti täna tähelepanu saada. Maja ees ootas mind suur prügihunnik, sest Nõmme harjutas ennast veel sisse oma uue prügivedajaga #tallinnhoolib.

Prügihunniku tagant kostus matsutamist – ma pidin uurima tagamaid.

Prügikasti taha oli kallatud kuhila fusilli makarone.

Keset seda fusilli nägin ma istumas siili, kes hävitas aplalt fusiili enda ümbert ning ei tundunud olema põrmugi häiritud ei minu juuresolekust ega ka asjaolust, et makaronidel polnud mitte mingit kastet. Siili silmad särasid pimedas öös ja ta kõht oli tühi –meenutas mulle ennast esimese kursuse ajast. See oli nüüdseks seitse aastat tagasi kui ma astusin ülikooli – veider kuidas aeg lendab. Jätsin õhtustava Siili rahule ja läksin koostama oma viimast Studioosust.

2

STUDIOOSUS

Minu aeg toimetuses on jõudnud lõpule.

Olen Studioosuse toimetuses jõudnud olla nii autori, illustraatori kui ka viimased kaks aastat peatoimetajarollis. Ma tahan tänada kõiki meie lugejaid ja suurepäraseid autoreid, kellega ma ajakirja vahendusel olen läbi nende aastate kokku puutunud. Samuti tänan kõiki meie fotograafe, küljendajaid, keeletoimetajaid ning üliõpilasesindust. Tänu teie kõigi pingutustele oleme saanud teha sisuliselt olematu eelarvega professionaalse välimusega ajakirja, mis pakub ülevaadet TTÜ tudengielust ning mõnusat ajaviidet loengu vahele. Loodetavasti oleme saanud näidata, et TTÜs on piisavalt julgeid ja loomingulisi inimesi, kes oskavad ennast väljendada ega karda oma mõtteid teistega jagada.

Kallis Tipikas, aitäh, et oled võtnud vaevaks meid lugeda. Soovin Sulle ilusat suve ning järgmine, uuenenud, Studioosus jõuab Sinuni taas septembris!

Aleksander Vassiljev Studioosuse toimetus 2010-2017

SISUKORD 1

FOOKUS

Reiting - ülikooli mõõdupuu?

2

TTÜ PULSS

Reisile Tipikaga

3

TTÜ PULSS

Tipikate Rattamatk

4

TUDENG TEGUTSEB

7 küsimust Vladale

5

TUDENG TEGUTSEB

Ketre merebioloogia laagris

6

SPORDISEKTOR

Treener soovitab

7

SPORDISEKTOR

Tipikate spordiaasta

8

K U LT U R N I K

Outside opinion

9

K U LT U R N I K

Lugemissoovitus

10

K U LT U R N I K

Kunstinurk: Ervin Golvih STUDIOOSUS

3

FOOKUS

K AS REITING ON ÜLIKOOLI MÕÕDUPUU?

1

TAAVI SIMSON taavisimson.blogspot.com Kui tudeng soovib omandada head kõrgharidust, siis püüab ta leida selleks parima ülikooli. Paraku pole valikuprotsess sugugi nii lihtne, kui esialgu näib. Üheks lihtsustavaks abivahendiks on erinevad reitingud, mis ülikoolid taseme järgi ritta seavad. Üks tuntumaid ülikoolide reitinguid on QS World University Rankings. Kuigi erinevad edetabelid justkui lihtsustavad valikut, siis kas need edetabelid on alati õiglased ja usaldusväärsed? Järgnevast ma allpool ka juttu teen.

Tänasel päeval määratakse ülikooli paiknemine QSi edetabelis kuue kriteeriumi alusel: akadeemiline tagasiside, maine tööandjate hulgas, õpilaste ja õppejõudude suhtarv, tsiteeringute arv ülikoolis kirjutatud artiklite kohta, välisõppejõudude osakaal ja välistudengite osakaal. Kõik on olulised näitajad, kuid jätavad samas välja asju, mis samuti kvaliteeti määravad.

Näiteks tudengite tagasiside. Viimasele on TTÜs järjest suuremat tähelepanu pööratud ning nüüd on tudengite tagasiside suisa kohustuslik. Tudengite tagasiside on äärmiselt oluline, sest ülikoolis võivad küll olla tippteadlased, kuid nad peavad oskama ka oma teadmisi edasi anda. Kui ei oska, siis pole kõrgest akadeemilisest (teaduslikust) tasemest kahjuks abi. See, et tudengite tagasiside või selle andmise võimalus ülikoolis on jäetud reitingutest välja, on juba minu enda subjektiivsel hinnangul halb.

Kuid see selleks.

4

STUDIOOSUS

FOOKUS Kui akadeemilise maailma töötajate ja tööandjate tagasiside ning tsiteeringute arv on mõistetav, siis välisõppejõudude ja -tudengite suhtarvu hindamine reitingutes on kahetisi tundeid tekitav. Mõni võib kiita heaks, mõni võib laita. Selge on aga see, et välistudengite ja õppejõudude hulk ise ülikooli kvaliteeti ei mõjuta. Ikka neile antava või nende poolt antava hariduse kvaliteet ning see, millise baastaseme pealt nad ise ülikooli tulevad. Tõsi, juba paljas rahvusvaheline suhtluskeskkond ja sidemed omavad mingil määral positiivset mõju.

Suuri vaidlusi siiski selle kõige üle vast ei teki, sest mõlemad näitajad on reitingus 5% osatähtsusega, kokku 10%.

Lisaks on ülikoolide juures ka palju sellist, mis kvaliteeti mõjutavad, kuid saab hinnata ainult subjektiivselt. Näiteks panus kohaliku keele- ja kultuuriruumi säilimisse ning kombe- ja eetikaõpetus (viimased on mõjutatavad eelkõige õppejõudude enda eeskujuga). Mainitud on eriti väikeriikide (nagu Eesti) ülikoolide juures äärmiselt olulised, kuid kuna neid mõõta ei saa ja ka hinnata on äärmiselt keeruline, siis seda tegevust ja selle tulemuslikkust kuidagi edetabelisse toppida ei saa.

„

Nii ülikoolilinnaku kompaktsuse kui hoonestuse kvaliteediga on TTÜ tipp-topp.

Kliima on fifty-fifty, aga see pole ülikooli teha. Samuti on Tallinn tudengitele ja ka välistudengitele turvaline linn, kus asju saab mugavalt aetud. Seda ka tänu IT arengule ja sellele, et paljudes kohtades saab inglise keelega hakkama. Esineb muidugi üksikuid ebameeldivaid vahejuhtumeid, tingituna ELi rändekriisist ja sellest, et mõne pea ei võta külakoolist kaugemale. Kuid see on taas punkt, mida ülikool otseselt ise mõjutada ei saa. Kui aga siin lõigus nimetatud omadused võtta reitingute aluseks või täiendavaks aluseks, siis TTÜ koht tabelites kindlasti tõuseks, sest meil on suurepärane kampus, kusjuures ainus Eestis.

Reitingute tegijatest tuleb ka aru saada: miks nad kasutavad väheseid kriteeriumeid. Isegi väheste kriteeriumitega on tabeli koostamine raske. Mida rohkem neid aga lisada, seda keerulisemaks hindamise protsess muutub. Ning võib üsna julgelt eeldada, et keerukuse tõus on eksponentsiaalne.

Tulles tagasi artikli alguses püstitatud küsimuse juurde. Kas reiting on ülikooli kvaliteedi mõõdupuu? Jah, on küll, teatud mõttes, kuid mitte ainus ja kindlasti mitte ideaalne. Kuna näiteks

QS edetabel keskendub väga palju teaduse poolele ja tööandjate tagasisidele, siis ei tee sugugi paha täiendavalt uurida endiselt õpilastelt (kui teil see võimalus on), milline on ülikooli õpetamise tase ja sisekliima ning milline on ümbruskond.

Kui nn „kõne sõbrale“ võimalust pole, siis tuleb appi suur juht ja õpetaja Google, mida oskuslikult kasutades on võimalik leida küllaldaselt lisainfot, mis aitab muuta õppekoha valikut lihtsamaks ning panna mõned võrdlusandmed perspektiivi.

Kui aga juttu juba edetabelitest on, siis tasub vaadata kuidas läheb meie koduülikoolil. Aastal 2016 oli TTÜ koht 601-650. Seda võib pidada igati heaks tulemuseks, arvestades ülikoolide arvu maailmas. Paljud ülikoolid ei saa isegi tabelisse, sest QS ülikoolide edetabelis on kajastatud vaid 916 asutust. Võrdluseks teiste Eesti ülikoolidega, Tartu Ülikooli asukoht edetabelis oli 347, teisi pole edetabelisse kantud. Aastal 2014 oli TTÜ kohal 501-550 (teatud maalt alates antakse koht edetabelis vahemike kaupa), seega lootust tõusta sama kõrgele või isegi kõrgemale, on küll.

Lõppsõnaks: edetabelid on toredad ja nende abil saab ülikoolide kohta teada ühtteist põnevat, kuid kindlasti ei tasu neid jätta ainsaks allikaks või otsustamise aluseks.

... mõne pea ei võta külakoolist kaugemale. Kuid see on taas punkt, mida ülikool otseselt ise mõjutada ei saa.

„ Samuti on veel mitmeid tegureid, mis küll ei ole otseselt teadmiste kvaliteediga seotud, kuid mõjutavad ülikoolis õppimise headust: ülikooli geograafiline paiknemine (soe või külm kliima), asukohamaa turvalisus, logistiline paiknemine, kampuse kompaktsus, tudengiorganisatsioonide hulk ja mitmekesisus jne. Viimaseid ei saa sugugi vähetähtsateks pidada, sest õpingud on pikaajaline protsess ning lisaks akadeemiliste teadmiste kvaliteedile on oluline, et neid oleks võimalik omandada heas, mugavas ja turvalises keskkonnas.

Positiivne meelelaad nimelt aitab teadmiste omandamisele kaasa.

STUDIOOSUS

5

TTÜ PULSS JANEK PÄRN KAUPO KUUSEMÄE

2

TIP I K A S TV SA AT IS TI PPNOORED REI S I L E !

Selle aasta aprilli alguses said tipikad uuesti proovida endale reisikaaslase otsimist!

Nimelt toimus 5. aprillil saate “Reisile Tipikaga” teise hooaja salvestus meie enda TTÜ Tudengimajas, seda loomulikult TTÜ Filmiklubi ja TTÜ Kultuuriklubi koostöö tulemusena. Esimene saade jõudis avalikkuse ette 17. aprillil.

Eelmise aasta projektijuhtide Kätlin Tederi ja Andre Allese soov korraldada tulevasi koostööprojekte sai ka täidetud tänu Andrele ja Janek Pärnale, kes tahtsid tudengielule kinkida sarnast särtsu, mis eelmisel aastal, ent seda veelgi valjemalt ja kõvemini. Saade ei olnud üksnes tõestus organisatsioonide võimest luua väärtust koos töötades, vaid see on ka meeldiv allikas meelelahutuseks, nautida südamlikku ja tudengile omast huumorit ning näha julgeid tipinoori oma parimates aastates.

Mida on siis uut sellel aastal? Nagu sai näha esimeses saates, osalesid saate ajaloos esimest korda välistudengid oma kaaslase otsingul.

Projektimeeskonnal oli väga hea meel nendega koos töötada ning inglise keeles filmimine oli kõigi jaoks katsumus ja ainulaadne kogemus.

Lisaks filmiti sel aastal nelja episoodi asemel kolm, kuid kvaliteet oli sama hea ja julgelt võiks öelda, et paremgi. Märkimata ei tohi jätta ka Raul-Kristjan Udrast, kes sellel hooajal täitis kaadritaguse hääle rolli.

6

STUDIOOSUS

TTÜ PULSS

Mis oli endine? Endiselt oli saate ajal jälgimas meeldiv publik, kelle emotsioonid ja kaasaelamine andis saatele juurde rohkelt positiivseid emotsioone. Samuti tõi uus hooaeg tagasi Tom Erik Luoma-aho poolt kehastatud armastatud Toomas Tagaukse (Backdoor Tom), legendaarse saatejuhi ja kirekütja, kelle kommentaarid pildusid sädemeid vasakule ja paremale. Peamiselt vasakule. Lisaks oli eelmisel aastal sarnane auhinnasadu. Kõigi saate osalejate vahel läks loosimisse brand new HEKKpipe, publikut premeeriti Club Hollywoodi poolt, Talente Ilusalong korraldas loosimängu ning võitjapaaridele panid auhindu välja: Sushimon, Paasiku Koertemõis, KAFO, Üliõpilaste Suvemängud, restoran Maikrahv, Eckeröline ning Anstuudio Ilusalong.

Kokkuvõttes on TTÜ Kultuuriklubil ja TTÜ Filmiklubil hea meel Teile järjekordselt tuua “Reisile Tipikaga” II hooaeg, mis pakub meeletut meelelahutust, kirevaid kirgi ja nabani nalja. Selle eest võlgneme tänu julgetele osalejatele, võrratule publikule ja ägedatele partneritele!

Lisainfoks on Filmiklubi ka välja tulemas uue saatega, “Tulpide Lahing”, mis valmistatakse koostöös BESTiga. Vaata mõlemaid juba kohe Tipikas.TVs!

STUDIOOSUS

7

TTÜ PULSS MARKO VILBERG MARKO VILBERG

T I P I K AT E R AT TA M AT K L Ä H E B SEL SUVEL LÄÄNE-VIRUMAALE

TIPIKATE RATTAMATK 2017 KOHT: LÄÄNE-VIRUMAA AEG: 28-30.07.2017 OSALEJAD: TTÜ TUDENGID, VILISTLASED, TÖÖTAJAD, SÕBRAD KILOMETRAAŽ: KOLME PÄEVAGA 200 KM

8

STUDIOOSUS

3

Mis on Tipikate Rattamatk?

Tegu on Tipikate Rattamatkaklubi igaaastastest üritustest vanima ja suurimaga, mis on saanud väga oluliseks traditsiooniks klubile ja tipikatele ning haaranud kaasa ka teiste ülikoolide tudengeid ja vilistlasi.

Kolm päeva suurepärast aktiivset puhkust, milles on nii lõõgastust, sporti, inseneriasjandust kui ka lihtsalt suve ja seltskonna nautimist. Matk pakub osalejatele head võimalust vaadata, mis toimub erinevates Eesti piirkondades ja samuti keskkonda aktiivsetele inimestele omavaheliste kontaktide loomiseks. Matk sisaldab kohtumisi kohaliku elu arendajate ja

TTÜ PULSS ettevõtjatega, et tutvustada TTÜ inimestele (tudengitele ja vilistlastele) Eesti elu väljaspool Tallinna nii, nagu see on päriselt - nii oma võlude kui valudega.

mitmendal kursusel teaduskonnas õpitakse.

Tipikate Rattamatk kestab põhigrupi jaoks reede hommikust pühapäeva õhtuni ning selle ajaga sõidetakse kokku umbes 200 kilomeetrit. Tugevate grupp stardib tavapäraselt TTÜ eest päev varem ning sõidab matka alguspunkti kohale jalgratastel. Matkale väga iseloomulikuks on saanud reedene lõkke- ja grilliõhtu koos pillimänguga ning laupäevane tantsuõhtu koos heli-, valgus- ja DJ tehnikaga.

MTÜ Tipikate Rattamatkaklubi on Tallinna Tehnikaülikooli jalgrattaorganisatsioon, mis igal aastal aprillist novembrini korraldab rattasõite ja matku. Meie eesmärgiks on korraldada huvitavaid ning ülikooliperet ühendavaid üritusi, mis võimaldavad osavõtjatel veeta aktiivset ja sportlikku vaba aega. Üritustest võtavad regulaarselt osa TTÜ tudengid, vilistlased ja töötajad. Klubil on 3liikmeline juhatus, liikmeskond koosneb korraldajatest (2017. aastal 24 inimest) ja rattasõiduhuvilistest (300 inimest klubi uudiskirja saajana ja 824 inimest Facebooki jälgijana). Kaks olulisimat projekti on kujunenud igaaastaseks traditsiooniks – jalgratastel TTÜ lipu viimine Käärikule Üliõpilaste Suvemängudele ja suve keskpaigas toimuv kolmepäevane Tipikate Rattamatk, mis viib TTÜ tudengid ja vilistased tutvuma ühe Eesti piirkonnaga. Tänavu toimuv matk on arvult 17. Esimene Tipikate Rattamatk toimus 2001 aastal Võrumaale.

Mis on meie eesmärk?

Eesmärgid võib jagada suures plaanis kolmeks. 1. Kvaliteetne jõukohane matk soovime, et matka programm saaks põnev ja tegevusterohke, kuid oleks füüsiliselt vastuvõetav keskmisele tudengile, kes sõidab rattaga ainult hobi korras. 2.

Networking - soovime, et TTÜ tudengid on lisaks heale puhkusele saanud ettekujutuse, kuidas on elu arenenud väljaspool Tallinna ning on leidnud uusi sõpru ja kontakte vilistlaste hulgas, millest on edaspidi kasu oma tööalases karjääris. 3. Ühtsustunde suurendamine - soovime, et matkal osalevate tudengite ja vilistlaste ühtsustunne suureneb, enda identiteeti seostatakse TTÜga ka vabal ajal sõltumata sellest,

või

millises

Kes me oleme?

ratas.tipikas.ee

Osaleja kommentaar Mirell (2016 aastal osaleja) Kuidas matkaks valmistuda? Et matk õnnestuks hästi, on oluline panna rõhku ratta valikule. Kuna teed on väga erineva pinnasega (jagub kände ja juurikaid, asfalti ja kruusa), siis parim rattavalik võiks olla kas tavaline matka- või siis maastikuratas.

Mida tugevam, seda parem. Kindlasti tuleb kaasa võtta varurehve juhuks, kui kumm peaks purunema, seda juhtub. Riietus peab olema mugav. Kaasa tuleks võtta vihma- ja tuulekindel jakk, hingavad spordiriided ning mugavad jalanõud. Kiiver on kohustuslik!

Kuna ööbimine toimub vabas õhus, siis kaasas peab olema ka magala (mingit laadi telk, kus end mugavalt tunda ja mõnusalt välja magada). Oluline on ka veidi matkaks ette valmistuda. Selleks soovitan liituda Tipikate Rattaklubiga, mis koguneb iganädalaselt ja võtab ette paraja distantsiga matku.

Vahet pole, kas minna üksi, kaksi või kambakesi, igal juhul on matk huvitav.

Kolme päeva jooksul näeb enneolematult palju ja iga päevaga avastad üha ilusamaid kodumaa paiku, mida muidu poleks ehk ealeski näinud. Seltskond on muhe. Õhtul grillitakse ja lauldakse lõkke ääres, saab ujuda ja saunagi minna. Peatusi on matka jooksul piisavalt ja matk on jõukohane igas vanuses inimesele.

STUDIOOSUS

9

TUDENGID TEGUTSEVAD

7 QUESTIONS TO VLADA A G IRL ANYONE KNOWS IN TTU SPORTS HALL LILIAN VALGE JEVGENI TŠERPAK

1. Tell us about yourself.

Well, I’m kind and tolerant, “a bit” crazy, 22 years old Ukrainian girl studying in Tallinn University of Technology. I am open to try something new. I like to travel, explore new cultures, meet new people.

Always trying to stay active. Hmm...what else? Ah yes, I’m addicted to sport and I can’t imagine my life without it.

2. How did you find your way to sports in Estonia?

Actually, it’s a very funny story. So, all students in TTU need to have credits in the free courses, that’s why, besides some other, I chose the Physical Education course. I attended it once in September and didn’t like it... I mean I was badly informed about opportunities of TTU SPORT. Time was passing by and the end of the semester was already around the corner, so I had to hurry up to get my 20 attendances.

Finally, somewhere in November, I took all my motivation, woke up at 6 am and at 8am stepped into the sports hall. Here is where

10

STUDIOOSUS

the interesting part begins. Well, we had a training, don’t remember the name of it but be sure it was insane. It was so insane that I barely could remember my name!! A normal person definitely wouldn’t come back and I should admit that everyone who attends such kind of trainings (not only in TTU) - are abnormal. But for the rest of my life I remember the name of the person who showed me that my body is capable of doing incredible things even when I don’t feel like I can do it.

Sandra Raju is the coach who opened the door to the magical and at the same time an extremely hard place - to the World of Sport. From the very beginning until now she has been supporting and inspiring me, I’m very thankful to her!

It has already been 2,5 years that I’ve been doing sports from day to day and I have a very strong feeling that I will never get bored of that kind of activity. Because Sport is not only about doing trainings.

Trainings are only the visible part of the iceberg. I would even say that sport is a very fast developing culture, where hard work, patience and a revelation are required.

4

TUDENGID TEGUTSEVAD 3. What sports have you tried while living in Estonia?

5. Do you think that we have enough options or do you miss something?

That’s a very broad question. Basically, the only new sport that I have tried while being here is NIKE TRAINING CLUB. Before I came to Estonia, I was playing football in high school, had a long and strong relationship with tennis. Also, I was doing track and field, it was necessary for my tennis trainings; and swimming - even though it was my longest sport relationship, almost around 12 years, it was just for fun. But I should clarify that I was not taking any kind of sports seriously before I came to Estonia.

Hm, a very good question! I know that we are in Estonia and the local language is a priority but a lot of international students are also here. So maybe if there are any seminars which somehow connect with sport (nutrition, technique, tricks, etc.) then it would be nice if they would also be in English. That includes situations about workshops or any other sports-related events, it would be really good to put information in English also.

4. What do you like the most about sporting opportunities in TTU? I like that you can see and actually even feel the improvements and changes that happen from day to day in the TTU Sport. Coaches are improving themselves with every training, equipment is also getting better.

Trainings’ plan is prepared in a smart way, we have a wide variety of trainings which students of any level can attend. And if anyone needs help, they will definitely get it.

STUDIOOSUS

6. Is there any difference between doing sports in Estonia and in Ukraine?

I honestly don’t know. I would say that in Ukraine there are the same opportunities. I can’t answer for the whole country but in my case, I think, I didn’t have enough reasons to make such a way of living #1.

7. What do you like the most about Estonia?

I feel that I am home. This is the most important for me.

11

TUDENGID TEGUTSEVAD

M E R E B I O LO O G I A L A AG E R - K I R J E LDA M ATU D

5

12

STUDIOOSUS

KETRE KIRS KETRE KIRS

Mäletan, kuidas juba väikese tüdrukuna vaatasin loodusdokumentaale ja unistasin, et saaksin ise osa võtta uurimisgrupi tööst. See unistus on mind saatnud terve elu, kuni hetkeni, mil sain selle teoks teha. Võimalus avanes suuresti tänu sellele, et olen TTU Greentech Clubi liige ning õpin keskkonnatehnika ja juhtimise eriala. Leidsin kuulutuse Itaalia merebioloogia laagri kohta meie organisatsiooni Facebooki lehelt ning ei kahelnud hetkegi, et pean võimalusest haarama ja kandideerima. Laagrisse pääses vaid 30 inimest ning osaleda said tudengid üle maailma. Teadsin, et mul on väike võimalus, sest pakkumine oli magus: veeta 4 päeva kevadises Lõuna-Itaalias asuvas WWF Policoro kilpkonnade uurimis- ja taastuskeskuses, seilata kaks päeva merel ning näha delfiine nende loomulikus

elukeskkonnas. Paar päeva peale avalduse saatmist sain teate, et olen vastu võetud. Tuli vaid lennupiletid osta, osalustasu maksta ning oodata aprilli lõppu.

Kuigi laager kestis vaid neli päeva, veetsin mina kokku 8 päeva Lõuna-Itaalias.

Laagrit korraldanud organistasiooni Greenrope vabatahtlikud võimaldasid selleks ajaks majutust, seega tuli sellest võimalusest haarata. See andis võimaluse varem kohale jõudnutel üksteistega tuttavaks saada ja avastada Bari ja Triggiano linnade võlusid.

Laagri esimesel päeval kohtusime kõikide osavõtjatega Bari ülikooli ees ning ees ootas kahetunnine sõit veel rohkem lõunasse, Taranto lahe kaldal asuvasse WWF Policoro kilpkonnade taastuskeskusesse. Elasime sealsamas taastuskeskuses ja magasime narivoodites. Kohati tuli meelde lapsepõlves veedetud laagrite ajad.

TUDENGID TEGUTSEVAD

D E L A M U S E D ITA A LI A LO O D U S E S

Esimesel päeval saime tutvuda taastuskeskuses asuvate loomadega – peamiselt kilpkonnadega, kes on mingil põhjusel vigastada saanud või kelle elu on ohus. Peamine vaenlane merekilpkonnadele on kalavõrgud, konksud, mereprügi ja muu inimtegevus. Kilpkonni hoitakse spetsiaalsetes, neile eluks vajalike tingimustega basseinides. Saime ise osa võtta basseinide vee vahetuses ning kilpkonnadelt vereanalüüside võtmises. Loomade eest hoolitseb igapäevaselt vastav personal, kuhu kuuluvad peamiselt veterinaarid. Lisaks merekilpkonnadele hoiti seal ka inimeste

poolt hüljatud kodus peetavaid erinevat liiki kilpkonni, keda kahjuks kunagi loodusesse tagasi lasta ei saa, sest tegemist on võõrliikidega. Peale keskuse külastust ootas ees jalgrattamatk looduskaitsealale, kus õppisime kohalikku taimestikku ja loomi tundma. Matka säravaimaks hetkeks osutus lindude rõngastamise protsessis osalemine.

Lisaks sellele saime praktilise kogemuse, kuidas kilpkonnade pesi leida ning mune transportida. Pesade teise kohta transportimine on vajalik tiheda inimtegevusega alades või muude ohtude korral.

Järgmised kaks päeva veetsime merel, et uurida Taranto lahes asuvaid loomi: kilpkonni, delfiine ja vaalu. Viimaseid on siiski köige väiksem tõenäosus kohata nende vähese arvukuse pärast. Esimesel merel oldud päeval kimbutas meid tugev torm, vihmasadu ja lained. Delfiinid jäid seekord nägemata. Õnnestus kohata vaid kaht merekilpkonna. Uuringuid viisime läbi Jonian Dolphin Conservation organistasiooni ning WWF Policoro spetsialistidega. Teise päeva hommikuks paistis päike ja delfiinide kohtamise võimalus suurenes. Peale viit tundi merel õnnestus nad lõpuks leida. Stenella perekonda kuuluvad vööt-eeldelfiinid (Stenella coeruleoalba) olid esimesed, kellega õnnestus kohtuda. Nad on olemuselt julged ning neile meeldib laeva lainetes kaasa ujuda. Meie ülesandeks oli delfiinide parves olevad isendid kokku lugeda. Lisaks võetakse igakord delfiinidelt ka nahaproovid geneetika uurimiseks.

Tagasiteel õnnestus meil kohata ka perekonda Tursiopsi kuuluvad harilikud afaliinid (Tursiops truncatus). Nenede jälgimine enam nii lihtne ei olnud, kuna nad käivad harvemini vee peal hingamas ning on tunduvalt aremad, kui vööt-eeldelfiinid.

Delfiinide leidmisel olid abiks Rahvusliku Teadusuuringute Nõukogu spetsialistid, kes on välja töötamas fotoidentifikatsiooni vaalaliste leidmiseks.

Kindlasti sai üheks päevasündmuseks veel suure merekilpkonna (caretta caretta) vabadusse laskmine peale kuuajalist rehabilitatsiooni WWF Policoro taastuskeskuses.

Lisaks sellele osalesime erinevatel seminaridel ning vaatasime suurepärast keskkonnaalast dokumentaalfilmi „Racing extinction“. Kõige olulisemaks pean aga uusi bioloogidest, keskkonnasspetsialistidest ja veterinaaridest koosnevaid tutvusi üle maailma, kellega kindlasti oma tulevikutegemistes uuesti kohtun.

Merebioloogia laager toimub uuesti juba selle aasta septembris. Täpsemad kuupäevad ja info leiab www.greenropeitalia.org

STUDIOOSUS

13

SPORDISEKTOR

KAISA SÖÖT, KRISTI AEDMA

6 F O A M R O L L - TA R G A T R E E N I J A T R U U A B I V A H E N D

Foamrollide kasutajaid võib üha sagedamini näha nii spordiklubides, spordimeeskondade juures, individuaalaladel kui ka tervisesportlaste seas. Mis see foamroll siis ikkagi on ja mille jaoks seda kasutada, sellest püüamegi järgnevalt põgusa ülevaate anda.

Mis on (vahu)rullimine ja mida me sellega mõjutame?

Rullimist võib pidada üheks manuaalteraapia vormiks, mida treenija saab oma lihaste seisukorra parandamiseks teha. Seepärast ongi rullimine levinuim enese müofastsiaalne vabastamine ehk lihaste ja seda ümbritseva sidekoelise moodustise, fastsia, vabastamine. Rullimine mõjutab läbi surve avaldamise keha erinevaid kudesid - nii nahka, fastsiat kui ka lihaseid, aidates neil taastuda ja muutuda uuesti elastseks. Rullimisel on ka valuläve tõstev mehhanism.

Rullimisel on erinevaid kasutegureid, millest mõnede osas ei olda küll 100% üksmeelel, kuid toome välja levinuimad, mille jaoks seda kasutatakse.

• Aitab kaasa Sinu liigesliikuvuse suurenemisele nii lühi- kui pikaajaliselt.

Vähemalt 10 minutit rullimist aitab juba lühiajaliselt liigesliikuvust parandada (näiteks rullides säärelihaseid, aitab see suurendada hüppeliigese liikuvust), kuid püsivate tulemuste saavutamiseks peaks kasutama vahurulli süsteemselt vähemalt

14

STUDIOOSUS

kaks nädalat või kauem. Kui aga eesmärgiks ongi konkreetselt liigesliikuvuse parandamine, siis võiks rullimisega käsikäes käia ka staatiline venitus - ehk kõigepealt rulli ja siis rakenda samale lihasgrupile ka staatilist venitust.

• Võimalik treeningujärgse lihasvalu (DOMS - delayed onset muscle soreness) leevendamine. See on üks enim lahkarvamusi tekitavaid rullimise võimalikke toimeid. Siiski arvatakse, et rullimine pärast intensiivset treeningut aitab vähendada treeningjärgset lihasvalu ning seeläbi aitab ka järgnevate treeningutega kiiremini algust teha. Peamine mehhanism, mille läbi arvatavalt lihasvalu väheneb, on valu tagasiside pidurdamine, mis on sarnane ka näiteks trennijärgsele harjutuste/ kergema treeningu sooritamisele.

• Vahurulli kasutamine soojenduse osana. Rullimist ei kasutata ainult treeningujärgselt, vaid järjest enam ka soojenduse osana ning seda võib näha ka paljude spordimeeskondade juures.

Rullimine aitab lihaseid hästi treeninguks ette valmistada ja kuulub seetõttu ka paljudesse vigastusi ennetavatesse treeningprogrammidesse. Treeningueelselt rullides elavneb vereringe ja lihaste ainevahetus, mis aitab vähendada pinget lihastes ja selle läbi vigastuste tekkimist treeningu jooksul.

SPORDISEKTOR

Milliseid vahendeid võib rullimiseks kasutada?

Praegu on saadaval väga palju erinevaid müofastsiaalse vabastamise vahendeid - on pikki ja lühikesi rulle, palle, pehmemaid ja jäigemaid, siledaid ja mustriga, erineva kuju, suuruse ja värviga. Abivahendi valik sõltub küllaltki palju piirkonnast, mida soovitakse mõjutada ja ka sellest, kuivõrd valutundlik on inimene. Pigem on efektiivsemad ja ka vastupidavamad veidi jäigemad rullid, kuid need võivad esmakordselt kasutamisel olla mõnede jaoks liialt ebamugavad. Seega võib alustada pehmematest rullidest ja minna üle jäigemate peale.

Selja, üla- ja alajäsemete rullimiseks sobivad hästi tavapärased lühikesed vahurullid, kui aga tahta pääseda ligi väiksematesse piirkondadesse või näiteks mõjutada õlavöödet, siis võivad need vahendid osutuda liiga suureks ja võiks kasutada hoopis palli.

Selleks ei pea ka esimesel võimalusel poodi tormama, vaid heaks abivahendiks võib olla ka näiteks kodus olev tennisepall.

suurendada ja vähendada hästi ise mängides enda keharaskusega - näiteks rullides reie väliskülge saab koormuse vähendamiseks jätta ühe jala toetama põrandale, kui aga tahta rullida suurema survega, saab tõsta mõlemad jalad maast lahti ja kasutada palju suuremat osa keharaskusest.

Täpset ettekirjutust, kui kaua rullida, olemas ei ole. Küll aga võiks ühe piirkonna rullimiseks kuluv aeg olla vähemalt minuti ringis. Lisaks survele on oluline jälgida ka enda hingamist - kuna rullimise üks eesmärke ongi ju lihaspingete vabastamine, siis on oluline jälgida, et rullides ühte piirkonda, ei hoiaks kogu enda ülejäänud keha valu tõttu pinges. Seega vali pigem väiksem surve, aga proovi lõdvestada kogu enda keha. Kindlasti on mõnede treeningute järel või suurema lihasvalu puhul rullimine ebamugavam või valusam, kuid sel juhul jälgigi seda, et rullima ei pea nii, et pisar silmas - pigem jälgi enda enesetunnet, alusta, nagu iga asjaga, pigem rahulikult ja mõne aja möödudes on rullimisest saanud sinu meeldiv igapäevane kaaslane.

Kuidas rullida?

Rullimisel on oluline pidada silmas ühtlast ja rahulikku tempot mõlemas suunas liikudes.

Rullida võiks lihast kogu tema pikkuses ja mitte üle liigeste, kuid tundlikemate või hellemate kohtade puhul võiks seal piirkonnas survet hoida kauem. Survet saab

STUDIOOSUS

15

SPORDISEKTOR

LILIAN VALGE UNSPLASH

7

T I PI K AT E S P O RD IAASTA

Kohe ongi käes jooksuhooaeg. Kas teadsid, et tipikatel on umbes täpselt 13 võimalust enda võimekusi õppeaasta jooksul proovile panna?

Ja et meil on tohutult sportimisvõimalusi lisaks Spordihoone kasutusvõimalusele? Õppeaasta algab suure avapauguga: kõigepealt ootab meid ees Kõrvemaa Rattamaraton, kus saab läbida mõnusa raja maastikul sõites. Üsna pea saavad huvilised osa võtta Baltimaade suurimast jooksupeost - SEB Tallinna Maratonist, mille hulka kuulub ka Nike Noortejooks. Kolme päeva jooksul on võimalik läbida alates 5 kilomeetrist kuni 42,2 kilomeetrini välja. Kui aga jooks pole päris Sinu teema ning tunned end mugavamalt pallimängudes, siis jõuad sügise jooksul oma oskusi näidata nii korvpallikui ka võrkpalliturniiridel.

Kohe pärast talvist eksamisessiooni ootavad tipikaid ees aga Üliõpilaste Talimängud ning Kõrvemaa Suusamaraton. Talimängudelt ei saa lihtsalt puududa, see üritus on küll mustgo, seal on võimalus osa võtta spordialadest, mida mujal maailmas ei tehta. Lisaks aktiivsele spordiprogrammile saab seal lõbutseda teiste ülikoolide tudengitega.

Kevadsemestri alguses kogunevad kõik aga Spordihoonesse TTÜ Training Dayst osa võtma.

Terve päeva vältel saab osa võtta mitmetest erinevatest trennidest ning valikut jätkub kõigile.

Edasi läheb kevadgraafik aga väga tihedaks.

Alustagem Kõrvemaa Kevadjooksust, kus saab

16

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR

nautida puhast maastikujooksu; minnes üle meie oma legendaarsele TTÜ jooksule, kus osalevad kõik tublid tipikad ning kus saab alati palju nänni! Kohe neile järgneb TTÜ Training Day Outdoors, kus saab TTÜ sisehoovis meie vingete treeneritega trenni tehes ka kevadpäikest nautida. Lõpuks on käes aeg naistipikatel - ees ootab mõnus lühike Maijooks.

Kooliaasta lõpetame aga Üliõpilaste Suvemängudega, mis on kogu kompotist kindlasti kirss tordil. Suve kolm kõige parimat päeva koos mitme tuhande teise tudengiga, täis tohutult palju sporti, meelelahutust ning elu lõpuni jäävaid mälestusi. See on üritus, kus iga tudeng peaks ära käima! Ning kui Suvemängudest veel väheks jäi, siis saab suve keskpunktis veel osa võtta Kõrvemaa triatlonist.

KÕIKIDEST EELNIMETATUD ÜRITUSTEST ON VÕIMALIK OSA VÕTTA KAS TASUTA VÕI TUNDUVALT SOODSAMALT!

STUDIOOSUS

17

OUTSIDE OPINION

8

DMITRII STEPANENKO

0 . 17 The best moments of your life start with “You know what?

F**k it. Let’s do it!” and this is where you start feeling that you’ve got nothing to lose and everything else to embrace. Ironically, following that expression is when you start planning that “f**k it” moment. I mean, you have to plan these kinds of moments so you can get the best out of them. “Only planning” moments won’t bring you anything further without doing anything about it. So if you feel like learning a new language or making an event, make sure you end up doing it ASAP. Disclaimer: this does not apply to all situations and you are the one taking up the risk, taking the aforementioned paragraph seriously. Think wisely and just do it. You have been warned.

Back in February, I thought of travelling to Poland.

You know, cheap and quality beer, stunning girls, lovely and friendly people, good weather. You know, Poland! My friend invited me over to come visit her in Krakow and my colleague and friend at work is from Poland too. Boom! It all matched. Thank you, destiny!

My other friend, Pavel (a.k.a. Pablo) went with me as well. When I told him about my idea of travelling to Poland for two weeks to see the country, his only question to me was: “When?” I liked his spirit. And so we went to Warsaw together with my colleague and Pablo arrived later that night. Our plan was pretty simple: drink magic liquid, see places, meet new people, and drink again. However, walking about the city with a hangover is not a good idea, I can tell you. Luckily, magic beer “Lomza” saved my day and no matter how many bottles of it I’d had, I would never get a hangover in the morning. Sacred liquid. And apart from all of that, we had a plan of visiting as many cities/towns as we could and have fun. Yeah.

Krakow. I have been told that quite a number of people in Krakow (to be precise 90%, according to my friend’s calculations) do not like Warsaw. Why? Because half of the city has been rebuilt – so half of it has new buildings and the other half, old ones. Looks nice? Well, I liked it anyway but the people of Krakow had something they could not hold in about Warsaw. The old town of Krakow is marvellous – it’s huge, old… you know, just like any other Old Town. However, not far away from Krakow Old Town there was a Jewish district full of bars and fast food places with Zapiekankas. This national dish has since become my new religion.

Krakow has lovely spots to visit and a cool tattoo culture going on there. If you want to get tattooed in

18

SEC TION TITLE

OUTSIDE OPINION

<

Poznan

<

Torun

<

Warsaw

<

Gdansk

<

<

Wroclaw

Lodz

<

Katowice

<

STUDIOOSUS

Krakow

<

Bydgoszcz

19

OUTSIDE OPINION Poland, then go anywhere but Warsaw. Krakow will be a good spot though. If you would like to visit the salty mines and be salty there – you are welcome to do so.

Although make sure that you plan this because the mines are 20 minutes away from the city and the tour will cost you € 20. But I’ve been told that that salt there is very salty. Duh.

One other thing I’ve noticed aboutthe night life of Poland are the bars and pubs. They are usually small and comfy and each place that you go to has its own atmosphere unlike here in Tallinn. If you get bored of one pub and want to visit another one, you won’t be able to tell those places apart. It was a genuine pleasure to explore new pubs and see Pablo being asked for his ID. They also have a bar called “Pijalnia”, which you can find in any Polish city. They sell beer/shots for 4 zloty (~1 €) and food/snacks for 8 zloty (~2 €) - heaven on earth.

Katowice was the next on the list and considering the size and feedback about the place, we did not have much to look forward to seeing there. Pablo and I ate some more Zapiekankas and got our stomachs ready for the evening liquid. We stayed at a couple’s place who we found through couchsurfing and Sara showed us around the place, cooked with us and treated us with stories about her and her partner’s adventures. They also had two cats that behaved more like dogs. Reincarnation went wrong.

If you would like to go and visit Auschwitz, then you can do so from Katowice. Buses usually leave every 1-2 hours and you can enter the place without paying for a guided tour. Or else you can head to a place called Zakopane to do a bit of hiking and see some Polish mountains.

Although make sure that you go there after April/May when it’s warm and the tourist season has started. It would also be cool to head to Slovakia after Zakopane but since it was snowing there in March, we decided to stick to the map and head out for Wroclaw that has more German influence on it unlike other places we’ve seen in Poland.

The old town is lovely and this is where I tried Tartar or Steak Tartare. It was a crazy idea at first but after two beers, I could eat a pony. So I saw the raw meat with a yolk on top of it, chopped vegetables and bread on the side. Mhmhmh. I was told to mix it all together with the fork and then spread it over the bread and put it in my mouth…I felt quite tense but then something else happened. A smile emerged on my face and I felt like something holy entered my two rows of teeth and the tongue. Tartar...it was blissful. The more time I spent in Poland, the more I ate and drank, the happier I felt there. It was, simply put, amazing. We were also hosted by an awesome Sir, called Kuba who took days off to show us around and spend time together with us. Nice Polish people.

If you consider the expenses in Poland, I can tell you that most things are twice cheaper there. If you feel like buying some clothes, then do not – prices are similar to the ones here in Tallinn. But not only did food taste good there, it was also much cheaper. Eating

20

SEC TION TITLE

out is cheaper and the service is better. And the funniest part is that the Polish average salary is close to the one in Tallinn.

If you work in Warsaw, you’re looking at earning about 800-900 Euros monthly. Ha? All of my jokes about Poland being cheap and poor went astray. I asked Jesus to forgive my sins for that and I repented. I’m sorry #justinbeaber

That being said, you are looking at having great food and cheap, great booze for half the price! However, the rent in Warsaw is not that much cheaper than you think but would you care if you drank beer everyday? Exactly. I doubt so.

Poznan looked unlike any other place that we’ve seen in Poland. It came across as foreign to me and something felt pleasingly wrong about the place. I enjoyed its atmosphere and it’s definitely worth seeing and exploring. We’ve also been told that Poznan had the best Irish pub (evarrr) that had the best Guinness served in Poland. They lied.

Although we could not find a couch host to stay at, we had to book a hostel. Here is the pro tip for y’all out there - if you do think that you may need to book a hostel, do so in advance and make sure that you either do so via booking.com or airbnb. You’ll save yourself so much more time and relieve yourselves from the hassle. You’re welcome.

Also, you’ll be able to find bicycles to rent out for tourists around Poland. For just € 1, you have the whole hour to cycle around and if you would like to travel more, just top up your account. You can ask locals how to do that when you’re there. Also, since the Polish are fighting quite hard for keeping Zloty as their currency, make sure that you have your account open with LHV (their exchange rate and fees are the best I could find) or open a free account with Revolut and you’ll have no hassle paying with Zloty around. You’re welcome.

Torun was next on our list and by Jove how many people told us it is much better than Bydgoszcz (a.k.a. Bydgozzjhgzxchhzh). And I would neither disagree nor agree. The only place you want to see there is the Old Town and munch on Torun’s gingerbreads. Literally, there is nothing else to see.

Bydgozzjhgzxchhzh was not as bad as people said it would be. I was told that it had changed throughout the years and the Old Town area with old and picturesque buildings was worth going and taking multiple pictures of. And that’s about it. Nothing else to see besides the “Zabka” shops that are literally 10 m distance away from each other everywhere in Poland. Also, you can buy beer 24/7 but are not allowed to drink outside, in public.

Gdansk was coming up and as expected, it felt like it was missing from the Baltic trinity. Like Poznan, it felt quite different to me and Pablo and we quite liked it for this. We also thought about travelling to Gdynia and Sopot, which are quite next to it to enjoy some panorama views but since

OUTSIDE OPINION we were short of time and there was not that much to see there, we had to enjoy the rest of the day and head out for

Lodz which was an exceptional city. By exceptional I mean that it did not have an Old Town (mind=blown) but instead it had this Piotrkowska st. that stretches for up to 5 km in length and is known as a tourist area, full of pubs, shops and a Zapiekanka temple. Best Zapiekanka eaten by me was there. I still dream about it. But since Lodz is quite an industrial city and there was nothing else but old factories to see, we headed back to

Warsaw. If you ask me which places I’d recommend you to live in, it would definitely be Warsaw and/or Krakow.

But considering the fact that moving by bus between cities is quick and cheap, you can always move around the country if you get bored and feel adventurous. But these two places are the ones I could imagine myself living in (if I got a chance to).

It has an amazing and colourful night life, a lot of foreigners, great vibe and of course...the Old Town. Ta-daaaa. It’s lovely.

Am I trying to say that Poland is amazing and I would not mind moving there to live? Why not? However, travelling feels more like this “move-in” to me and I can tell you that from the start, it was a bit inconvenient but after a week, I fell out from my “comfort zone” and felt like travelling through the whole world. It engulfs you, it sucks you in and when you stop travelling, you just freeze into a wall, waiting for it to fall to set you free. When I’m writing this, I feel like going back and exploring more places, getting to know more people and feelings. It does sound cheesy but try it yourself. Go out and travel for a couple of weeks to a place that you’ve wanted to or thought of and trust me, you’ll not come back home the same person.

GET THE

F**K

OUT OF YOUR

COMFORT

ZONE,

MATE

21

KULTURNIK

9

ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH

ANNA- GRETE LUG E MI SSOOVITUS E D ,,Matke mind põrandaliistu taha” Pavel Sanajev 190 lk Tänapäev 2014

Tragikoomiline lugu teises klassis õppivast Sašast, kes elab olude sunnil juba viiendast eluaastast vanavanemate hoole all. Vanaema on võimukas käre ning tüürimehelikult räpase suuvärgiga, kes on võtnud oma pühaks kohustuseks Sašat kõikvõimalikest haigustest ravida ja kelle sõimlemine, needmine ning enesehaletsemine täidavad tubli kolmveerandiku raamatust. Vanaema sajatustest ei jää puutumata pea ükski teose tegelane, kuid looke jääb siiski väikese Saša maailma, millest poiss kord hoolimatu kerguse, kord igatseva ängi läbi jutustab.

Algatuseks ütleksin, et ärge laske end petta tagakaanel ilutsevast kirjeldusest, mida mööda peaks lehtedelt leidma särtsaka ja koomilise jutukese, pea nostalgilise meenutuse, kus üks vene memm temperamentselt oma korda nõuab ning lugejale lõbusaid äratundmismomente pakub. Tõsi, temperamentsust, sädemeid, riide ja peale selle veel mahlakat kõnepruuki leidub kaante vahel küllaga,

22

STUDIOOSUS

KULTURNIK ent peagi kulmineeruv hullumeelsus oma parimas/ halvimas kuues võtab aegamööda üha vähem suu muigele.

Peab tunnistama, et vanaema terav viis lapselaps Sašaga rääkida ja käituda, hakkab vaikselt vastu juba esimestel lehekülgedel, ent siis on veel tegemist harjumaks naise krõbeda kõnepruugi ja käreda loomuga. Mida aeg edasi, seda vähem tundsin isiklikult soovi raamat uuesti kätte võtta ja edasi lugeda, kuna lehtedel lokkav ebaõiglus ja äng ajas nii mõnigi kord endalgi närvi mustaks ning meele halvaks. Teose esimene pool (või pigem esimesed sada lehekülge) jäigi pigem meelde kui millegi negatiivse ja ennastkordavana, keskendudes pigem väikese Saša meenutustele mitte süžee edasiliikumisele ja arendamisele.

Teose teine pool peidab endas aga hoopis teist masti elamusi, pakkudes lugejale võimaluse näha killukesi peategelaste mõtetest, tunnetest ja elatud eludest. Isegi vanaema, kelle olek polnud seni suurt heldimust suutnud äratada, võib mineviku jutustuse poolt saada enda ümber kui mitte sümpaatia, siis mõistmise ilmingu. Mõnes mõttes saab naisele isegi kaasa tunda, arvestades seda, kui palju valu, verd ja pisaraid memm näinud on. Kui palju on matnud isiklikke ambitsioone ning soove, et täita koduperenaise rolli. Elu käsikäes depressiooniga oli tabanud märki ja kord elurõõmsa inimese oma raudses haardes katki muljunud.

Kas oli see kõik aga õigustus terrorile, mida üks 5aastane poiss ja kõik ülejäänud tegelased tema ümber taluma pidid?

Olgu öeldud minu tagasihodilik arvamus: ei.

Ja siiski. Olenemata memme kurvast eluloost peab nentima, et mõned heietused saavad vanaema poolt siiski vürtsika püandi või paar endale ekstraks juurde.

Aastate jooksul omandatud negatiivne eluhoiak ning üdini dramaatilisus paneb naist soovima teistele inimestele lihtsalt haiget teha ja süüdistada neid selles, kuidas nood tema elu olid ära rikkunud. Hullumuse kõrvalnähud või lihtsalt sant iseloom? Kes seda enam teab!

STUDIOOSUS

Rahulikust, koguni apaatsest olekust hoolimata pole ka vanaisa ideaalne kujutis toredast taadist. Viimased aastakümned on teda saatnud naise lõpmatud sajatused ja süüdistused, mis pole siiski olnud piisavad, et meest lõplikult ära ajada. Võib ka öelda, et enamjaolt hoiab vanaisa oma abikaasaga mesti, teeb nii, nagu memm soovib ja koguni ärgitab tema hullumeelsusele kaasa. Olles mõlemad üksteisest väsinud, ei oska nad enam üksteiseta elada, ent justnagu vanaisa ei saa kunagi päriselt aru, miks vanaema selliseks on muutunud, ei saa naine kunagi mõista, miks mees kodust nii sageli põgeneb. Kohati võib öelda, et ühe hullus on teisele sedavõrd mõjunud, et sageli panevad pead vangutama mõlema käitumismustrid.

Loo kulmineerudes näeb võrdlemisi selgelt, kuidas mõjutab säärases elukeskkonnas elamine üht viieaastast last.

Alguses kiivalt ema poole hoidev Saša hakkab lõpuks niiöelda leppima oma vanaema iseäralike tujude, sõimamiste ja soovidega, nentides elutargalt: ,,Vanaema oli mu elu, emme harv pidu. Peol olid oma reeglid, elul omad.”

Muidugi peab siinkohal kahtluse alla seadma ka lapse ema terve maailmapildi, et ta poja nii kauaks oma vanemate hoida andis, ent see vist kuulub juba pikema arutluse alla.

Viimased leheküljed möödusid isikliku lugemiskogemuse baasilt närviliselt küüsi närides. Sajatused, karjumised, peksmised – lõppu justkui ei paistaks. Pidevalt on tunne, et tunneli lõpus ootab halvim. Aga kas ootab?

Taas, olgu see igaühe enda avastada.

Lugemiskogemus, mis jääb meelde. Soovitan.

23

KULTURNIK

10

24

STUDIOOSUS

NIMI VANUS ERIALA INSTAGRAM

ERVIN GOLVIH 19 ARHITEKTUUR @ EER.VIIN

KULTURNIK

KAJASTA OMA LOOMINGUT STUDIOOSUSES - SAADA KIRI STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE

STUDIOOSUS

25

H A L VA H U U M O R I I N S T I T U U T MEIE INSTITUUDI ÕPIKUD ON LÄBI MÜÜDUD! Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

KIRJANIKUD

LAMBIPIRNI NALI

Ühes boheemlaste lokaalis kohtuvad kaks meest. Üks hakkab kurtma oma erialast pettumust.

„Ma kirjutan koodi ülikoolide õppeinfosüsteemidele!”

K: Mitu sotsiaalteaduskonna tudengit läheb vaja, et keerata sisse lambipirn?

V: Kuus! Üks tudeng, et arvutada välja lambipirni vahetamisest tulenev ühiskondliku heaolu kasv. Üks, et arvutada välja optimaalne kogus lambipirne, mida on mõistlik vahetada. Üks, et arvutada välja lambipirnide uus hind turul peale vahetamist. Kaks tudengit, et valmistada sellel teemal ettekanne slaididega. Üks tudeng, kes kõik selle auditooriumile ette kannaks.

Seda kõike eeldustel, et lambipirni vahetus toob kaasa ruumi parema valgustatuse, lambipirni vahetamist on võmalik suunata ja süsteemis on olemas toimiv redel.

VANGISTUS

MÄNGULINE EKSAM

K: Mis vahe on ülikooli ühiselamul ja vanglal?

V: Üks on räpane väike kong, kus tuleb veeta mööda aastaid ninapidi koos tundmatu ja vaimselt ebastabiilse inimesega. Teine on vangla.

IT-teaduskonna õppejõud jagab motivatsiooni oma tudengitele:

„Ma olen kirjanik, aga minu teosed ei puuduta lugejaid nii, nagu ma tahan. Enamik inimesi jääb minu kirjutiste peale täiesti ükskõikseks!” „Minu puhul küll nii ei ole! See, mida ma kirjutan teeb inimesed väga emotsionaalseks, paneb nad nutma, imestama ja karjuma!” „See on ju võrratu, mida sa kirjutad?”

26

STUDIOOSUS

„Minu eksam on lihtne nagu Super Mario - igaüks saab kolm katset ja siis on ainult kas reset või game over!”

FUTOSHIKI FUTOSHIKI ON JAAPANI LOOGIKAMÄNG. SELLE NIMI TÄHENDAB TÕLKES “EBAVÕRDSUS”. MÄNGU EESMÄRK ON PAIGUTADA NUMBRID ÜHEST SEITSMENI NII, ET NEED EI KORDUKS ÜHESKI HORISONTAALSES, EGA KA VERTIKAALSES REAS. KERGEMAKS TEEB MÄNGU ASJAOLU, ET MÕNE VÄLJA VAHEL ON TÄHIS, MIS MÄÄRAB ÄRA KAHE ARVU OMAVAHELISE SEOSE (KAS TEGU ON SUUREMA, VÕI VÄIKSEMA ARVUGA).

STUDIOOSUS

TOOTEARENDUS

VIIMISTLUS TOOTMINE DISAIN PUIT