Mai 2014

T TÜ TU DENG IA JAKIRI . M A I 2014 . TUT STUDENT MAGAZINE

TIPIKATE RATTA MATKAKLU BI KUTSU B SÕITM A! Loe lähem alt lk 24-25

Agent Sinikrae lk 6 Aleksander Vassiljev Kas tasuta kõrgharidus tasub end ära? lk 8 Kätlin Tiigi Tudengielust läbi abituriendi silmade lk 19 Jörgen Martin

VITAMINERAL ANNAB MULLE KIIREKS PÄEVAKS VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID Rasmus Rändvee, muusik

POWER Power on võimas vitamiinijook.

Nagu täiskiirusel väravasse lendav jalgpall.

Sisaldab B-grupi vitamiine (B3, B5, B6, B12), C-vitamiini ning magneesiumi, mis aitavad kaasa normaalsele energiavahetusele ning annavad oma panuse väsimuse ja kurnatuse vähendamiseks.

Tsink paneb õla alla normaalsele makrotoitainete ja süsivesikute ainevahetusele ning valgusünteesile.

MENTAL Mental on mõttega jook.

Et aju töötaks nagu kellavärk ja uusi ideid pudeneks nagu küpseid õunu.

Toetab närvisüsteemi normaalset talitlust B-grupi vitamiinide (B3, B7, B12) ja magneesiumiga.

B5-vitamiin aitab kaasa normaalsele vaimsele jõudlusele.

Kaltsium aitab kaasa normaalsele närviülekandele ja lihaste tööle.

Kaltsium on hea abimees lihaste normaalseks toimimiseks. alecoq.ee/vitamineral TOODETES ON KASUTATUD AINULT PUUVILJASUHKRUT.

PEATOIMETAJA VEERG PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVA KÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE FOTO: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, KRISTA PALDER, PEETER LAAS, KONSTANTIN JEFIMOV, JÖRGEN MARTIN, CRISELY APRI MAKETT: SANDRA STUMBUR TRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKIS VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE HELISTA: 630 3621 HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS @STUDIOOSUS 2014 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Kristiina Štõkova

Armas Tipikas!

Hinga korra sügavalt sisse ja vaata aknast välja - mida Sa näed? Üsna suure tõenäosusega paistab ere päike, mis mõtted pahatihti eemale peletab - järjekordne lehekuu on taaskord kätte jõudnud. Kole kiiresti lähevad need ülikooliaastad, sest oleks justkui alles paar nädalat tagasi alustanud seda kevadsemestrit heade mõtetega ja ma loodan, et niisama positiivsel noodil selle ka lõpetame.

Suvi on ideaalne aeg seikluste otsimiseks, mistõttu on tipikatele nii mõnigi üritus varuks, millest tasuks kindlasti osa võtta: Tipikate Rattamatk, Üliõpilaste Suvemängud, Rakvere Ööjooks, rahvusvahelised festivalid, suvekursused ja palju muudki.

Vali välja vähemalt üks ja kindlasti ei kahetse Sa seda otsust, sest vahel on vaja (või tegelikult lausa kohustuslik) töö ja õpingute kõrval väheke ka akusid laadida.

Käesolevas lehes saadki lugeda rattamatkast ja Rattaklubi tegemistest, kuhu nad spordilembelisi osalisi juurde ootavad.

Lisaks vaatame õppeaastale tagasi, et näha, kuidas on möödunud õppeaasta uue kõrgharidusreformi reegleid järgides. Mida on ära teinud HKT? Millal on õige aeg kingad puhtaks viksida ja sammud Kevadballile seada? Lisaks, kaugeltki mitte viimase loona, uudistame TTÜ-d ka läbi abituriendi silmade.

Lustakat kevadsemestri lõppu ning jõudu eesolevaks kevadsessiooniks!

Kohtumiseni juba sügisel.

MAI 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

Tudeng tegutseb

12-13

TTÜ Robotiklubi võistlusreis kevadiselt värskesse Viini

11

ENTRUM-i Superfinaal MEKTORYs Meie ülikool

Mida arvavad tudengid haridusest TTÜ-s?

Meie ülikool

Kas tasuta kõrgharidus tasub end ära?

Meie ülikool

8

17

Sisukord 03 Peatoimetaja veerg 06 Kolumn - Agent sinikrae 08 Kas tasuta kõrgharidus tasub end ära?

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2014

10 Eesti Energia toetab Tallinna Tehnikaülikooli projekte ligi 14 000 euroga 11 Mida arvavad tudengid haridusest TTÜ-s?

12-13 ENTRUM-i Superfinaal MEKTORYs 16 Turundussimulatsioon kui meeskonnatöö proovikivi 17 TTÜ Robotiklubi võistlusreis kevadiselt värskesse Viini

18 TTÜ Robotiklubi õpetas lastele robotiehitust 19 Tudengielust läbi abituriendi silmade 20 Inetu pardipoja luigelend

21 „Triksterimuster“ nii Nokia ja Vanemuise kontserdimajas kui sinu lauamänguriiulil 22-23 Kevadball on tagasi!

24-25 Tipikate Rattamatkaklubi kutsub sõitma

24-25 Tipikate Rattamatkaklubi kutsub sõitma Sport

22-23 Kevadball on tagasi!

Kultuur

20 Arvamus

Inetu pardipoja luigelend

Tudeng tegutseb

Tudengielust läbi abituriendi silmade

19

30 Halva huumori instituut 31 Sudoku

MAI 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

KOLUMN

AGENT SINIKRAE käimasolevast kinnisvarahagist ja Juuli pidevast võitlusest alkoholismiga. Sellel semestril pole Juulius taaskord jõudnud mitte ühelegi kohustuslikule loengule.

Aleksander Vassiljev Kolumnist sassipostkast@tipikas.ee retrospektiiv.blogspot.com 1. mai - rahvusvaheline töörahva püha.

See on aasta 121. päev, mis annab proletariaadile suurepärase ettekäände võtta varnast tolmused sildid kõiksuguste hüüdlausetega ja minna tänavale õigusi nõudma. Samuti võib sõita uue rongiga Tartusse ja juua seal õlut või riietuda Tallinna vanalinnas seksikaks nõiaks ja minna klubisse või hoopis lehvitada punalippu oma sõpradega Iru hooldekodust. Võimalused on lõputud. Igal juhul leiab mai alguses iga töömurdja endale sobiva võimaluse tähistada seda, et kolmandik aasta tööpäevadest on juba selja taga. Seoses selle tähtpäevaga meenuvad mulle ülikooli töötajad, kes jäävad sellistel päevadel tihti tähelepanuta. Tegemist on tõenäoliselt kõige raskema ja samal ajal vähemtasustatud ametiga kõrghariduses! Jutt käib ülikoolide maskottidest.

Tehnikaülikooli suurima töömurdja eraelu tõelised probleemid on laiema üldsuse jaoks tundmatud.

Enamik tudengeid teab TTÜ maskotti - igavest üliõpilast, Juuliust. Teda nähakse kõige sagedamini mitmesugustel ülikooli üritustel.

Juuliuse pikad, normeerimata tööpäevad kestavad tihti hommikusest aktusest öise peoni välja. Et tulla oma eluga ots-otsaga kokku, paigaldab Juulius erinevatel Mustamäe ehitusobjektidel kipsplaate, kuid on töö kõrvalt juba aastaid üritanud lõpetada ülikoolis oma rahvusvaheliste suhete eriala. Paljud teavad ka Juuliuse õde, Juulit. Tänu Tehnikaülikooli turunduse osakonna eeskujulikule tööle ei tea õnneks praktiliselt mitte keegi nende kolmest lapsest, suurtest pangavõlgadest, 6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2014

Tartu Ülikooli maskotil läheb seevastu hästi. Tema ümber on olnud palju kõmu ja vastuolu. 2013. aasta juunis toimunud maskotivalimistel võitis suure häälteenamusega värske poliitik Hr Sammas Paul.

Valimiste järgselt sattus ta aga peatselt valimispettuse süüdistuste keerisesse.

Veel valimiste eel oli Tartu Keskerakonna haru tõstatanud küsimuse kogu valimisprotsessi legitiimsusest ning vaidlustanud

e-hääletamise kasutamise valiku tegemisel. Kohalik Keskerakonna noortekogu nõudis traditsioonilisele demokraatiale kohasema meetodi kasutamist, kus ainult sõjaväeteenistuse läbinud mehed saavad hääle, mille väljendamiseks asetavad nad värvilise kivi sobivasse urni. Samuti tõstatas ajakirjandus küsimusi Hr Sammas Pauli valimiskampaania rahastuse päritolu kohta. Valimiste järel selgus, et suur kogus e-häältest oli tulnud Tallinna Tehnikaülikooli IP-aadressidelt, mis tekitas juba arvestatava kahtluse, et Hr Pauli näol on tegemist Tallinna Tehnikaüli-

kooli värvatud mõjuagendiga. Sõltumatu ekspertiisi järel tühistas Tartu Ülikooli rektoraat valimistulemused. Kõigest pool aastat hiljem oli vastuoluline Hr Sammas Paul asutanud oma investeerimispanga, mis spetsialiseerub kõrge intressi ja nulltagatisega pensionihoiustel.

On aga ka Juuliuse ja Hr Sammase ametivendi, kes oma raske tööga on sattunud hulga halvema saatuse kätte. Kuuldavasti uurib Tallinna Politseiprefektuur hetkel võimalikku enesetappu Tallinna Tehnikakõrgkoolis. TTK sööklas leiti kohaliku maskotina töötav sipelgas Ants, kes oli uppunud moosipurki.

Menetlusega tegelevad uurijad ei välista ka võimalikku tapmist või pahatahtlikku kahjuritõrjet! Antsust on jäänud maha leinav pesakond 700 000 lapsega, kelle jaoks oli Ants põhiliseks sissetulekuallikaks.

Samuti tabas õnnetu saatus ühte Tallinna Ülikooli töötajatest.

Rahastuse vähenemise tõttu otsustas haldusosakond jätta vahele oma maskoti, hunt Eksmati marutõve vastase vaktsineerimise. Pärast akadeemilise personali suvepäevi ühes Vändra metsatalus, hakkas Eksmati käituma kummaliselt ning marutõve sümptomite süvenedes tuli kutsuda koerapüüdjad, kes eksmatrikuleerisid Eksmati ülikoolist vägisi.

Tulenevalt suurtest ravikuludest on Tallinna Ülikool nüüdseks teinud otsuse kasutada edaspidi maskottidena taas päris hunte.

Juulius, Sammas, Ants ja Eksmati tuletavad meelde, et on oluline märgata ülikooli administratiivtöötajaid meie ümber ja mõista nende muresid. Ülikooli töötajad jäävad väljaspool loenguruume tihti piisava tähelepanuta. Samas on ka nemad asendamatult olulised hammasrattad selles suures ja keerulises masinavärgis, milleks on ülikool. Ilusat kevadet teile, funktsionäärid!

MEIE ÜLIKOOL

KAS TASUTA KÕRGHARIDUS TASUB END ÄRA? Kätlin Tiigi Juhatuse liige haridusvaldkonnas TTÜ Üliõpilaskond katlin.tiigi@tipikas.ee

Käimas on tasuta kõrghariduse teine semester ning esimesest on möödas juba mõned kuud. Uue süsteemiga loodeti täiskoormusel õppivate üliõpilaste osakaalu tõusule ning lõpetamise efektiivsuse paranemisele. Möödunud kuudel on ülikoolis kokku löödud esimese semestri väljalangevuse näitaja, täis- ja osakoormusega õppijate arv ning väljastatud ka esimesed arved võlgujäädud ainepunktide eest. Kuidas Tehnikaülikooli värsketel üliõpilastel läks ning kas uus süsteem õigustab ennast?

Pärast esimest semestrit eksmatrikuleeriti üle 600 tudengi ehk umbes 18% sügisel sisse astunutest. Võrreldes eelmiste aastatega on see arv jäänud enam-vähem samaks ja seega ei saa öelda, et tasuta kõrgharidus toob ülikoolidesse usinamad õppurid, paneb noored ülikoolis rohkem pingutama ja oma õppekohta hindama, kuigi eelnevalt on erinevates artiklites välja toodud, et konkurents sisseastumisel oli tihedam ja seega pidanuks ka sisseastujate tase parem olema. Enim tudengeid eksmatrikuleeriti edasijõudmatuse tõttu või nende omal soovil.

Omal soovil lahkumise põhjuseid on mitmeid, domineerivaks on ilmselt vale erialavalik. Kuidas aga tekib nii suur hulk edasijõudmatuid üliõpilasi?

Kas lävend on ikkagi liiga madal?

Ilmestavaks näiteks sobib siinkohal tuua ehitusteaduskonna arhitektuuri õppekava. Vaadates nende sisseastumiskatseid, nõustuvad ilmselt paljud, et need on meie ülikooli ühed raskeimad. Konkursil võetakse arvesse riigieksamite tulemusi ja esseed, lisaks toimub vestlus ning test joonistamises ja kompositsioonis. Lävend on 95% ja konkurents on tihe. Mis on tulemus?

Arhitektuuri õppekaval ei eksmatrikuleeritud ühtki tudengit ning kõik täidavad nominaalkoormust. Kas tegemist on ainult juhusega?

Rääkides tasuta kõrgharidusest, siis tasuta on see vaid teatud tingimustel.

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2014

Peamiseks nõudeks on õppimine täiskoormusega ehk 30 EAP kogumine semestris majandus- ja sotsiaalteaduskonnas ning Tallinna Kolledžis ning 22,5 EAP kogumine ülejäänud teaduskondades ja kolledžites. Kõik, kes täiskoormust täita ei suuda, peavad võlgu jäädud EAP-de eest tasuma. Kui mõnes aines kukuti läbi, peab tasuma ka selle korduvdeklareerimisel. Eelmise semestri eest said arve 75 sügisel alustanud üliõpilast, kõik arve saajad olid pärit majandus- ja sotsiaalteaduskonnast või Tallinna Kolledžist. Võrdluseks võib tuua, et Tartu Ülikoolis oli arve saajaid 120 ja Eesti Maaülikoolis 70. TTÜ-s arve saajatest on kolmandik neid, kes peavad maksma vaid mõne EAP eest, kolmandik neid, kes mahtusid täiskoormuse alla (22,5 EAP) ja peavad maksma puudujäävate ainepunktide eest, ja kolmandik neid, kes midagi ei teinud ja peaksid maksma praktiliselt kogu semestri eest. Täies ulatuses arve saanud üliõpilased on mõistagi juba eksmatrikuleeritud.

Jätkates arvetega seonduval teemal, on üllatuseks suhteliselt suur akadeemilisel puhkusel olevate rebaste protsent – puhkuse võtsid 222 värsket üliõpilast ehk umbes 8% vastuvõetutest. Mõistagi lähevad osad noormehed kaitseväkke ja osad üliõpilased haigestuvad, kuid akadeemilisest puhkusest on saanud ka üks mugav viis vabastada ennast arve maksmisest. Üliõpilane on taibukas ja kui ta semestri kestel avastab, et ei suuda vajalikke aineid sooritada, siis võtab ta akadeemilise puhkuse tervislikel põhjustel. Kõik deklaratsioonid tühistatakse ning üliõpilane saab järgmisel aastal puhtalt lehelt alustada, samal ajal kui kursusekaaslased rahakotirauad avavad ja hoiupõrsaid purustavad. Kas selline käitumine tudengi ja perearsti poolt, kes haigustõendi väljastas, on eetiline ja teiste suhtes aus, jääb teile arutlemiseks.

Positiivsena tasuks välja tuua, et võrreldes eelmiste aastatega

tõusis täiskoormusel õppijate arv.

Kui varasemalt õppisid põhiõppes täiskoormusega umbes pooled üliõpilastest, siis eelmisel semestril oli see protsent 56%. Kuigi kevadsemestri andmed on alles tulemas, võib loota, et täiskoormusel õppivate üliõpilaste hulk hakkab stabiilselt tõusma.

Mis on aga põhjuseks, et täiskoormust ei suudeta täita? Mitmed üliõpilased käivad lisaks õpingutele ka tööl. Uus vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem ja muud stipendiumid peaksid väidetavalt üliõpilaste rahalist olukorda parandama, kuid uue süsteemi üheks teravaimaks probleemiks on see, et vajaduspõhisele õppetoetusele ei kvalifitseeru kõik, kes seda vajavad.

Põhjuseks on vead süsteemis. Näiteks arvutades sissetulekut leibkonna liikme kohta, võetakse aluseks eelmise aasta andmed, kuid taotlemise hetkeks võib olukord olla muutunud. Samuti ei pruugi toetus katta ära kõiki kulusid ning lisa peab teenima tööl käies. On palju tudengeid, kes suudavad käia nii tööl kui ka ülikoolis, kuid kas õpingutele pühendutakse seejuures jäägitult?

Tublimaid tudengeid premeeritakse nüüd tulemusstipendiumiga, kuid nendeks eraldatud raha on nii väike, et seda saavad hetkel vaid 110 tipikat ja kandideerimisel vaadatakse nii keskmist hinnet kui ka täidetud õppekava mahtu. Seega, isegi kui üliõpilase keskmine hinne väärib cum laude lõpetamise tiitlit ja sooritatud on kõik ettenähtud ained, võib ikkagi juhtuda, et tulemusstipendium jääb saamata.

Kokkuvõttes võiks öelda, et tasuta kõrgharidus on küll positiivne ja mõni ootus on täitunud, kuid süsteem ei ole veatu ning vajab parandamist.

Eesti Üliõpilaskondade Liit on uuele haridusministrile omapoolsed parendusettepanekud juba esitanud. Millised parendused esimesena ette võetakse, jääb juba uue ministri otsustada.

TTÜÜÜLIÕPILASESINDUSSKUULUTABB VÄLJAAKONKURSIIJÄRGMISTELEE AMETIKOHTADELE PERSOON

ide koordinaator; pp ru ög tö i ed ite al kv e us Harid spetsialist; Rahvusvaheliste suhete dinaator; Üliõpilasnõukogude koor ator; Grupivanemate koordina ator; Spordivaldkonna koordina Haridusnõunik

APRILL 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

MEIE ÜLIKOOL

Narva karjäär, Eesti Energia

EESTI ENERGIA TOETAB TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI PROJEKTE LIGI 14 000 EUROGA Eesti Energiat seob Tallinna Tehnikaülikooliga pikaajaline koostöö ning kaks korda aastas jagab energiaettevõte ülikoolis algatatud projektidele toetusi. Sel kevadel toetab Eesti Energia kümmet Tallinna Tehnikaülikoolis sündinud algatust kokku ligi 14 000 euroga.

Eesti Energia ühiskondliku vastutuse juhi Kaja Kilki sõnul esitati Eesti Energiale sel kevadel mitmeid tugevaid projekte. Kokku esitasid TTÜ energeetikateaduskond, mehaanikateaduskond, üliõpilasnõukogud, mäeinstituut ja Virumaa Kolledž 26 projekti ja algatust. „See, et ülikoolis algatatakse õppetöö kvaliteedi tõstmiseks ja reaalteaduste populariseerimiseks nii palju projekte, on väga positiivne,“ tunnustas ta Tallinna Tehnikaülikooli algatusi.

Tema sõnul on sel kevadel toetatud projektide seas nii mitmeaastase koostööajalooga projekte kui ka uusi väärt algatusi.

Eesti Energia toetab TTÜ muuseumis kevadel avatava energeetikanäituse väljapaneku valmimist. Kaja Kilki sõnul loodab Eesti Energia, et ener10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2014

geetikanäitus tekitab huvi energeetikamaailma vastu nii tudengites kui nooremates kooliõpilastes. „Toome näituse jaoks Ida-Virumaalt kohale tüki põlevkivikihindist ja ka pensionile läinud mäemasina suletud Viru kaevandusest. Samuti toetame mäemasina simulaatori loomist. Usun, et need eksponaadid teevad energeetikanäituse veelgi põnevamaks,“ sõnas ta.

Eesti Energia toel saavad sel aastal läbi viidud ka mitmed üliõpilaste õppereisid ja ekskursioonid, välipraktikumid ja seminarid. Traditsiooniliselt toetab Eesti Energia erinevate erialade reklaamplakatite, voldikute ja energeetikateaduskonna vihiku välja andmist.

Elektroenergeetikainstituut saab aga õppelaborisse Eesti Energia abiga õppetööks vajaliku elektrikvaliteedi analüsaatori.

Eesti Energia välise järelkasvu projektijuht Mirjam Lindpere kiitis ka ülikooli poolt algatatud koolinoortele suunatud projekte. „Soojustehnika instituudi algatus tutvustada soojusenergeetika eriala koolides ning geodeesia õppetooli poolt plaanitav geodeedi ja

Markšeideri töö tutvustamine koolides on väga tänuväärsed tegevused, milles meil on väga hea meel kaasa lüüa,“ ütles Lindpere. Ta lisas, et Eesti Energia hindab kõrgelt võimalust ülikooliga energeetikavaldkonna arendamise ja populariseerimise suunal koostööd teha, sest just sealt tuleb suur osa ettevõtte järelkasvust.

Eesti Energia poolt toetatud projektide seas on ka füüsikavõistlused, rahvusvahelise konverentsi „DAAAM Baltic Industrial Engineering 2014“ läbiviimine Tallinnas ja haridusfestivali „Millised on tuleviku elukutsed?“ korraldamine TTÜ Virumaa Kolledžis. Samuti toetab Eesti Energia osaliselt emeriitprofessor Enno Reinsalu kõrgkooliõpiku välja andmist „Eesti mäendus III“, mida on toetatud ka varasematel aastatel.

Eesti Energia jagab Tallinna Tehnikaülikooli projektidele toetusi kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. 2013. aastal toetas Eesti Energia energeetikaharidust edendavaid Tallinna Tehnikaülikooli projekte 25 000 euroga.

MEIE ÜLIKOOL

MIDA ARVAVAD TUDENGID HARIDUSEST TTÜ-S? Johann-Gustav Lend Hariduse kvaliteedi töögruppide koordinaator TTÜ üliõpilasesindus johann-gustav.lend@tipikas.ee

Viimase kolmekümne aastaga on kõrghariduse väärtus ning kättesaadavus oluliselt muutunud. Valitute võimalusest on saanud justkui kõigi õigus, mille muutis kiirlaenudega sama kättesaadavaks kõrgharidust pakkuvate asutuste plahvatuslik kasv pärast Eesti taasiseseisvumist. Ühest ülikoolist ja viiest kõrgemast õppeasutusest sai kahekümne aastaga ligi 50 kõrgemat haridust pakkuvat kooli, millede puhul varasem riiklik rahastusmudel soodustas suurt üliõpilaste, mitte lõpetajate arvu.

Muutuse on pilti toonud Eesti rahvaarvu dünaamika, mis vähendab aastaks 2015 üliõpilaste arvu poole võrra võrreldes aastaga 2009 ning on juba põhjustanud mitme õppeasutuse sulgemise. Olukord, kus tudeng konkureerib õppekohale, on asendunud olukorraga, kus õppeasutused konkureerivad tudengitele. Väljumaks kõrgharidus-

maastiku olelusvõitlusest edukana, tuleb nagu majanduseski parendada toodet.

Võimaluse oma sõna hariduse kvaliteedi kohta sekka öelda said 2013-2014 õppeaastal kõik tipikad TTÜ neljast kolledžist ning peamaja kaugõppurid ja doktorandid. Kokku tegi seda hariduse kvaliteedi töögruppide raames ligi 140 tudengit 26 koosoleku vältel, mille käigus koguti 139 lehekülje mahus tagasisidet. HKT projekt on ainulaadne ilming tudengite tahtest panustada ka ise hariduse edendamisse, mille käigus kogutakse konstruktiivset tagasisidet, aitamaks veelgi parendada TTÜ-s pakutava hariduse kvaliteeti.

ettepanekud kokku kogutud ning edastatud vastavatele õppetegevusega seotud isikutele. Samuti on avalikustatud projekti tulemuste koondkokkuvõte, mis võtab lühidalt kokku töögruppides kogutud tulemused.

Koondkokkuvõttega HKT kodulehel: www.ttu.ee/HKT

saate

tutvuda

TTÜ kolledžites ilmnes fookusgruppintervjuudest tudengite tavapärasest suurem soov õppeainete ja –kavade suurema erialase fokuseerituse järele.

Hariduse kvaliteediga olid tudengid üldosas rahul ning mõisteti, et tegemist on inertse valdkonnaga, mille arendusvajadus on pidev.

Tänaseks on tudengite tagasiside ja

HKT projektimeeskond 2013/2014

MAI 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11

MEIE ÜLIKOOL

ENTRUM-I SUPERFINAAL MEKTORYS Rasmus Reino TTÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus Mektory Rasmus.Reino@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikooli kaasaegse ja viimase peal tehnoloogiaga sisustatud Mektory keskuses on olemas ruumid, kus kõik tudengid saavad tasuta koosolekuid, nõupidamisi, ajurünnakuid või muid kohtumisi pidada. Lisaks on maja sobilik erinevate konverentside ja seminaride läbiviimiseks. Pärast seda, kui TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus möödunud aasta novembris avati, on majas toimunud mitmeid haridusvaldkonna üritusi nii õpilastele kui ka tudengitele. Märtsikuus toimuski majas ENTRUM-i Superfinaal, mis on suunatud eelkõige ettevõtlikele koolinoortele. ENTRUM on üleriigiline noorte ettevõtlikkusideede konkurss ja arenguprogramm. ENTRUM-i eesmärk on see, et tulevikus oleks Eestis rohkem tegusaid ja algatusvõimelisi inimesi, kes viiksid edasi meie ühiskonda ja majandust. Võtsime ühendust ENTRUM-i korraldaja Darja Saarega ja küsisime temalt täpsemalt ENTRUM-i ja Mektorys toimunu kohta.

Mitu aastat ENTRUM juba toimunud on?

Antud hooaeg on ENTRUM-il neljas.

Esimest korda startis ENTRUM 2010. aasta septembris Ida-Virumaal ning pidigi vaid seal tegutsema. Juba 2010. aasta detsembris võttis aga

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2014

ENTRUM-iga ühendust Tartu Ärinõuandla ja küsis, miks ei võiks sellest programmist osa saada ka teised koolinoored üle Eesti. See oli ajendiks, et hakata korraldama ENTRUM-it rotatsiooni põhimõttel üle Eesti.

Ütelge oma sõnadega, miks peaksid noored ENTRUM-il osalema?

Ettevõtlikkusega seotud kompetentside olemasolu on iga noore selge eelis tööturul, ükskõik kuidas ta otsustab ennast teostada - palgatöö või ettevõtluse kaudu. Kui küsida tõsiseltvõetava tööandja käest, siis vastab ta, et vajab asjalikke, peremehelikke, oma peaga mõtlevaid ja südamega asju tegevaid noori. ENTRUM aitab igal noorel leida eneseusku ja annab tiivad, et leida oma tee elus. Lisaks õpetab ENTRUM, kuidas "täiskasvanute" maailmas asjad käivad - kuidas leida ennast ning käivitada oma idee või olla tõeliselt väärtuslik tiimiliige, kes aitab kaasa ühise idee käivitamisele.

Kui idee on olemas, aitab ENTRUM selgeks õppida, kuidas mitte jääda lihtsalt unistama, vaid teha see idee teoks. ENTRUM õpetab oma tahte/ idee teostamiseks vajalikke oskusi ning viib kokku vajalike inimestega: ettevõtjad, ettevõtlusinkubaatorid, maakondlikud arenduskeskused. Kui Sa ei taha sattuda olukorda, kus oled 30-40-aastane ning otsid endiselt ennast ja oma elule tähendust, siis osale kindlasti ENTRUM-is. Nii leiad oma elule tähenduse

ja kasulikke kontakte juba 13-19-aastaselt! Eriti innukad aga leiavad lisaks elukutsumusele ka rahalise iseseisvuse ehk hakkavad oma esimese algatusega raha teenima. Kokkuvõttes saab ENTRUM-ist julgust, enesekindlust, kogemusi ja kontakte.

Kas aastatega on noorte ettevõtlikkus kasvanud?

Pigem vastaks nii, et Eesti on küll pisike, kuid noorte tase piirkonniti on üpris erinev. Tallinnas ja Tartus on see päris sarnane täiskasvanute omaga. Maapiirkondades ja väiksemates kohtades on olukord hoopis teine. Sealsed noored vajavad palju rohkem julgustamist ja tuge. ENTRUM-i tulemusi hooaegade lõikes vaadates võib küll nentida, et iga aastaga on aktiivsus kasvamas.

Sellele aitavad kaasa maakondlikud programmid ja projektid, mida veavad maakondlikud arenduskeskused ja ülikoolid. Noored õpivad eelkõige oma vanemate ja õpetajate käest. Mida rohkem harime täiskasvanuid, seda kergem on kujundada ettevõtlikkust ka nende järeltulijates. Erijuhtum Eesti kontekstis on Ida-Virumaa. Sealsed noored on väga aktiivsed, kuid tihtipeale ei leia nende energia vajalikku suunamist ja kujundamist ning jääb rakendamata. Talendikamad lahkuvad Eestist ning need, kes pole harjunud enda eest seisma, ühinevad Eesti töötute armeega. Ida-Virumaa on siiamaani

MEIE ÜLIKOOL kasutamata potentsiaaliga piirkond, millega järjepidevalt tegeldes, sh harides ja arendades, võib leida väga kõrge potentsiaali ja motivatsiooniga ettevõtjaid ja tippspetsialiste.

Sellel aastal toimus Superfinaal Tehnikaülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuses Mektory. Kust ja kuidas tuli idee üritust seal korraldada?

Ettepanek pidada ENTRUM-i superfinaali seal tuli Mektory keskuse poolt.

Just nemad arvasid, et Mektory on õige koht, kus ettevõtlikud noored saavad üksteisega mõõtu võtta ja peažürii ette astuda ning oma ideede käivitamise tulemusi tutvustada. Nagu lõpptulemus ka näitas, oli Kristiinal tõesti õigus. Mektory meeldis ettevõtlikele koolinoortele ja nende ettevõtjatest mentoritele väga.

Ettevõtlikud noored esinesid ja pitchisid finaalis igasuguseid huvitavaid ideid. Kas suudaksite lugejate jaoks neist mõned välja tuua, et aimu saada, mis mõtted noortel siis tekkisid?

ENTRUM-i põhimõtte järgi on ettevõtlik idee alati kombinatsioon teemadest, mis noort inimest ennast huvitavad (IKT, inseneeria, kino, muusika, tants, disain, teiste järeleaitamine, sport) ja sellest, mis võiks olla kasulik ja vajalik teistele ehk rahuldaks teiste inimeste vajadusi või aitaks lahendada mõnda probleemi. Sellest lähtuvalt saavad noored ENTRUM'i inkubatsiooniprogrammi raames arendada üpris erineva iseloomuga algatusi, alates mõnest iga koolilapse elu lihtsamaks tegevast äpist ja lõpetades puuetega lastele aktiivset tegevust pakkuva teenusega.

Sellel hooajal osales inkubatsioonis kokku 171 ettevõtlikku ideed, mis omakorda jagati laboritesse: 1. IKT ja inseneeria 2. Loomemajandus: disain 3. Loomemajandus: muusikatööstus 4. Sotsiaalne ettevõtlus 5. Teenusmajandus ja tootmine Näitena tooksin välja mõned neist: Nätrum Nätrum on koolinoorte poolt koostöös Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudiga välja töötatud erinevate maitsetega looduslike gurmeenätsude tootja. Eestis on need esimesed ökonätsud. Noortel on suured plaanid ja tihe suvine töögraafik, sest Nätsu on oodata juba Viljandi Folgil. Mentor: Indrek Kelder.

BlindBall BlindBall on nii pimedatele, vaegnägijatele kui ka nägijatele suunatud lõbus ajaviide. Spetsiaalset varustust (silmaklapid, heli tegev pall ja piiksuv käepael) kasutades saavad nägijad koos meelepuudega inimestega jalgpalli mängida. Tiim pakub BlindBall mängude läbiviimise teenust kõigile huvilistele. Testmängud on juba toimunud Tallinna Heleni Koolis ja Tartu Emajõe koolis. Mentor: Urmas Uiboaid.

Matemaatika abiline Abiline loob põhi- ja keskkooli õpilastele ning ka keskhariduse juba omandanud inimestele suunatud mobiilirakendust, mis annab matemaatilistele ülesannetele kiirelt vastuse ning lahenduskäigu. Äpi saab tasuta

alla laadida Google Play-st. Mentor: Margus Pala.

Millised on ENTRUM-i tulevikuplaanid? Kas hakkame igal aastal taolist võistlust nägema?

ENTRUM-i esimene nelja aasta pikkune elutsükkel on läbi. Tegime ringi ümber Eesti, tänu millele nakatus üle 2000 noore vanuses 13-19 ettevõtlikkuse pisikuga ja proovis kätt 517 erineva idee algatamisel. ENTRUM läheb teisele ringile ja juba septembris 2014 alustame ENTRUM-iga Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal. Paralleelselt sellega jätkame noortega tegelevate spetsialistide koolituste korraldamisega ja läbiviimisega ning lööme koostöös Domus Dorpatensisega kaasa Kodanikuhariduse koalitsiooni loomisel, et igal Eesti noorel oleks võimalik saada kvaliteetset ettevõtlusõpet. Eraldi suunana jätkame tööd ENTRUM-i formaadi turundamisel välisriikidesse. Täiesti uus projekt uuel hooajal on eraldi raadiosaate loomine, mis tutvustab lõbusas ja atraktiivses vormis noortele edukaid ärilugusid ja räägib, kuidas arendada niiöelda "kodutingimustes" ettevõtlikku hoiakut ja oskusi.

Soovime omalt poolt Darjale ja ENTRUM-ile tulevikuks palju edulugusid ja loodame neid peagi jälle Tehnikaülikoolis näha. Siinkohal kutsuksime ka tudengeid üles olema ettevõtlikumad ja kasutama selleks loodud suurepäraseid võimalusi värskelt avatud ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuses Mektory. Rohkem infot ruumide ja võimaluste kohta leiab kodulehelt: www.ttu.ee/Mektory

MAI 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

5

12

19

26

6

13

20

27

2

TTÜ Robotiklubi sünnipäev

esmaspäev Kell 18.00 Esinduskogu koosolek ja Üliõpilaskonna juhatuse valimised, I-228

teisipäev

7

14

21

Kell 16.00 IT 7-võistlus, TTÜ staadion

Kell 18.00 Tehnikaülikooli puhkpilliorkestri Kontsertetendus "Piip ja Tuut Supiköögis", Raekoja plats

Kell 19.00 Tipikate Rattamatkaklubi õhtune rattasõit

Kell 20.00 Kevadball 2014, TTÜ Tudengimaja

Kell 19.00 Tipikate Rattamatkaklubi õhtune rattasõit

Kell 19.00 Tipikate Rattamatkaklubi tudengipäevade erisõit

28

Kell 19.00 Tipikate Rattamatkaklubi õhtune rattasõit

kolmapäev

1

8

15

22

Kell 19.00 Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori kevadkontsert "UNI", Estonia kontserdisaal.

29

neljapäev

2

9

16

Õpetajakoolituse motivatsioonitalgud Vanaõue Puhkekeskuses

23

30

3

10

17

24

31

Kell 16.00 Kuljus 65. juubelikontsert "Triksterimuster" Tallinnas Nokia Kontserdimajas

Kell 17.00 Kuljus 65. juubelikontsert "Triksterimuster" Tartus Vanemuise kontserdimajas

Kell 13.00 Tipikad Maijooksul, Lauluväljak

Õpetajakoolituse motivatsioonitalgud Vanaõue Puhkekeskuses

Kell 15.00 TTÜ Kammerkoori kontsert Tangopalavik, TTÜ aula

laupäev

4

11

18

25

Kell 15.00 TTÜ Kammerkoori kontsert Tangokuume, Balderi saal (Helsingi)

Kell 19.00 Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori kevadkontsert "UNI", Estonia kontserdisaal.

Mai 2014

reede

pühapäev

Üliõpilaste XV Suvemängud 27.06-29.06.2014

Fotod: Marko Vilberg, TTÜ Fotoklubi

Foto: Raido Liiksmann

TUDENG TEGUTSEB

TTÜ ROBOTIKLUBI ÕPETAS LASTELE ROBOTIEHITUST

Sigrid Münter TTÜ Robotiklubi sigrid.mynter@gmail.com

Aasta-aastalt on üha populaarsemaks muutunud tehnikaalased töötoad, mis on suunatud noortele. Sellest innustatuna võttis TTÜ Robotiklubi kätte ja algatas 2013. aasta maikuus Eesti Teadusagentuuri Teaduse populariseerimise projektikonkursi raames rahastatud projekti - Robotiehituse töötubade seeria keskkooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Natuke aega tagasi jõudis antud projekt õnneliku lõpuni.

Alguse sai projekt nii, et eelmise aasta mais istusid kuus Robotiklubi liiget maha ja hakkasid välja töötama töötubasid noortele. Algselt oli väga palju ideid töötubade teemade kohta, näiteks suusahüppaja robot, niidikerija, snaiper, õlletooja ja kakleja.

Pärast pikka arutelu jõuti siiski ühisele otsusele – sõelale jäid lihtsuse, eakohasuse, edasiarendamise võimaluse ja populaarsuse tõttu klassikaliselt tuntud võistlusrobotid minisumo ja folkrace.

Minisumo on kuni poole kilone robot, mille ülesanne on sumoringist vastane leida ning ta sealt välja lükata. Folkrace roboti eesmärgiks on sõita kiireid aegu ringrajal ning ületada samas ka ettejäävad takistused.

Töötubade eesmärk oli lisaks huvitavale teemale tutvustada noortele erinevaid lihtsamaid töövõtteid. Seega hõlmavad meie poolt läbi viidud töötoad saagimist, poltliiteid, kuumliimühendusi, kahepoolse teibi kasutamist

(mille kasutamine oli päris paljudele keeruline), viilimist ja puurimist.

Mõlema töötoa käigus meisterdati kahe peale robot, mida arendati, kaunistati ja mis lõpuks ka võistlusväljakule saadeti. Noored õppisid ka seda, et see, kui robot on valmis ehitatud, ei tähenda veel, et see ideaalselt töötaks. Alati on vaja midagi parandada ja arendada. Seega juhtus nii mõnelgi korral, et kui algselt oli robot võistluses viimasel kohal, siis pärast arendustöid asus ta esirinnas.

Projektis osales kokku 11 kooli ning robotite ehitamise töötubadest võttis osa üle 200 õpilase. Valituteks osutusid vähetuntud koolid, kuna neil on vähem võimalusi selliste töötubade tegemiseks. Koolid, kellega ühendust võtsime, reageerisid enamjaolt väga meeldivalt ning pärast projekti lühitutvustuse kuulmist oldi nõus ja hakati juba sobivaid aegu pakkuma. Muidugi juhtus projekti käigus ka seda, et paar päeva enne kokkulepitud tööpäeva jäeti see järsku ära ning kiiremas korras tuli asemele organiseerida uus kool. Kuidagi õnnestus meil aga sattuda selliste koolide peale, kes olid ühegi küsimuseta nõus ja tänasid kogu hingest võimaluse eest selles projektis osaleda. Takistusi oli veelgi - näiteks detsembri lõpupoole kimbutasid koole lumetormid ning elektrikatkestuse tõttu pidime mõned töötoad praegusesse aastasse edasi lükkama.

Projekti lõppedes saime meeletult palju positiivset tagasisidet. Kõikides

koolides paistis välja ühine joon – lapsed olid väga agaralt asja juures. Palju mainiti ära, et koolis võiks tihedamini saada teha selliseid huvitavaid ja praktilisi tegevusi. Samuti soovisid lapsed, et tuleksime uusi töötubasid tegema ja uurisid, kas oleks võimalik kusagil robotiringis käima hakata. Mainiti ära, et kui selliseid projekte veel käsile võetakse, siis võtaksid nad meid meelsasti uuesti vastu.

Meie täitsime oma algset eesmärki.

Noored hakkasid huvituma rohkem tehnikast ning võimalustest ka edaspidi tehnikaringides käima hakata. Need noored aga, kes varem ei julgenud tehnikaga kokkugi puutuda, mõistsid, et see ei olegi nii hirmutav ning tõenäoliselt on seetõttu oodata ka ulatuslikumat järelkasvu tehnikaaladele.

Töötubadest saime väga palju positiivset vastu ka meie. Õppisime, kuidas erinevate inimestega koos töötada ja millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Lisaks, nähes kõiki neid õnnelikke nägusid, kes olid just oma esimese roboti valmis saanud ja kuuldes seda elevust, tabas ennastki paratamatult rõõmutunne. Projekt ise on küll lõppenud, aga töötubade läbiviimine jätkub ka edaspidi väljaspool projekti ennast.

TUDENG TEGUTSEB

TTÜ ROBOTIKLUBI VÕISTLUSREIS KEVADISELT VÄRSKESSE VIINI Sigrid Münter TTÜ Robotiklubi sigrid.mynter@gmail.com

Fotod: Lauri Leemet (erakogu)

Ühel märtsikuu varahommikul asus punane väikebuss koos Robotiklubi kaheksa liikmega soojema maa, Austria poole teele. Eesmärgiks oli jõuda Robot Challenge 2014 võistlusele, mis on Euroopa mastaapseim ja konkurentsivõimelisim robotivõistlus. Kuna autoga sõitmiseks on teekond Viini ikka meeletult pikk, tuli leida reisi ajaks meelelahutust. Kui tavaliselt on selliste sõitude ajal ülipopulaarsed LANparty’d, siis seekord olid kõik töö ja kooli lainel.

Kõige lähedasem tegevus LAN-party’le oli see, kui mitu inimest korraga oma telefon ides hiljuti välja töötatud numbrimängu 2048 mängisid.

Meie õnnetuseks

olime reisi lõpuks sellest nii sõltuvuses, et mängu lahenduskäik oli nii mõnelegi pähe kulunud ja neid kordi, kus võitu ei tulnud, oli minimaalselt.

Mis aga puutub Viini sõitu, siis kiirteedel sai mitme juhi poolt ära proovitud, kui kiiresti üks väikebuss ikka sõita suudab. Ega muud väga viga ei olnudki, kui see, et kiirtee halvemate teedega kohtades oli vahepeal selline tunne, nagu tahaks väikebussi põhi meie all ära laguneda. Lisaks kiirtee nautimisele, sai rõõmutundega pidevalt jälgida ka numbrite suurenemist temperatuurinäidikul ning lõpuks Viini jõudes tervitaski meid ees päikesepaisteline ilm koos 20 soojakraadiga.

Oi, isegi praegu tuleb seda meenutades naeratus suule!

Nüüd aga võistlusest endast! Selle aasta Robot Challenge’il osales kokku ligi 500 robotit paljudest erinevatest riikidest ning meie tiim ei olnud sugugi kõige kaugemalt kohale saabunud.

Võistluskohaks oli suurejoonelise Austria Teaduste Akadeemia, kus lisaks rohketele korraga toimuvatele robotivõistlustele võis märgata ka vihjeid hoone enda rikkast ajaloost, millele viitasid silmapaistvad laemaalingud, skulptuurid ja muud kaunistused. Võistlejate päralt oli terve suur saal, kus oli võimalik rahulikult valmistuda ja viimaseid parandusi sisse viia.

Võistlustel osalemiseks ja nende jälgimiseks tuli aga alatasa korruseid vahetada ning samuti pidevas muutumises olevat ajakava jälgida.

Robotiklubi osales neljal võistlusalal: 1) sumo – 3 kg robotite võistlus, kus tuleb vastane leida ning ta sumoväl-

jakult välja lükata. Väljak ise on must ring, mida ääristab valge piirdejoon.

2) minisumo – väiksem versioon sumost, kus robotid kaaluvad kuni pool kilo.

3) LEGOsumo – LEGOdest tehtud robotid, mis võistlevad samamoodi sumoringis pealejäämise eest.

4) joonejärgimine – robot, mis sõidab mööda joont ja peab võimalikult kiiresti läbima etteantud ringraja.

Arvestades võistlevate robotite hulka ja nende taset, läks meil oma viie võistelnud robotiga väga hästi. Ligi 90 roboti seast sai Robotiklubi minisumo NoGrip koha 16 parima seas (võistluse ülesehituse tõttu ei olnud täpset asetust võimalik teada saada). 3 kg sumo nimega Vikat pääses oma alagrupist viie võidu ja kahe kaotusega edasi finaalmängudele, kuid ei olnud tehniliste probleemide tõttu siiski võimeline seal auhinnalist kohta saavutama. Samal ajal oli teiste robotitega võistlustules ka joonejärgija „Kärp“, kes pääses kindlalt finaali. Finaalmängud aga ei sõltunud seekord niivõrd heast ajast, kui õnnest ning õnnest jäi sel korral veidi puudu. Samas sõitis Kärp kvalifikatsioonis välja 80 osaleja seas kiiruselt kolmanda aja. Huvitav oli iseenesest ka see, et joonejärgimise väljak oli sel aastal kujundatud Hispaania Grand Prix võidusõiduraja järgi.

Robot Challenge’il oli veel palju muidki alasid. Võisteldi näiteks humanoidide sprindis, kus inimeste moodi robotid pidid neile ette antud raja läbima kõndides või joostes aja peale.

Lisaks sai näha Freestyle võistlust, kus võis näha erinevaid robootika leiutisi, mille peale inimesed on tulnud. Nende robotite puhul piire polnud, nad võisid omada ükskõik, missugust funktsiooni või ka üldse mitte mingit funktsiooni.

Lõpuks valiti nende seast välja kõige loomingulisem, innovaatilisem ja intelligentsem robot. Võistlusi oli veel mitmeid, kuid jätsime nendel osalemise mõneks järgmiseks aastaks.

Robotiklubi jaoks oli selleaastane võistlus edukas ja me veendusime, et meie robotid on kiired ja tugevad ning ka konkurentsivõimelised ka võistlusolukordades. Saime taaskord ka väärtuslikke kogemusi ning uusi ideid, mida rakendada.

MAI 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 17

MEIE ÜLIKOOL

TURUNDUSSIMULATSIOON KUI MEESKONNATÖÖ PROOVIKIVI Paula Toomel TTÜ turunduse ja juhtimise magistrant paula.toomel@gmail.com Kui ma ainekava sirvides sealt Turundussimulatsiooni leidsin, eeldasin tavapärast grupitööna korraldatud simulatsioonimängu, ent juba esimeses tutvustavas loengus sai selgeks, et tegu on millegi põneva ja hoopis teistsugusega. Aineid, kus erinevate teaduskondade tudengid omavahel ninapidi koos saavad olla, ei ole palju.

Turundussimulatsioon on üks neist ning just see teadmine pani minu silmad särama, sest võimalus töötada multikultuurses ja väga mitmekülgses meeskonnas täiesti uute inimestega on mõnus väljakutse ja teisalt väga realistlik situatsioon ka tavapärases tööelus.

Meie grupis olid koos kolm eri rahvust ja neli erinevat eriala, seega võrdlemisi kirju seltskond. Juba alguses jõudsin endas järeldusele, et kõige olulisem on protsessi nautida ja vaadata, kuhu teekond viib, jäädes sealjuures meeskonnakaaslastega sõbralikuks nii, et kõigil oleks koos hea tööd teha. Pingelistes olukordades on paratamatu, et tekib ka teravamaid hetki ja väljaütlemisi, ent mul on rõõm tagasi vaadates nentida, et olukorrad leidsid kiired lahendused ning töö jätkus endises entusiasmis.

Simulatsioonimängu idee oli juhtida hotelli, millele iga grupp sai luua uue imago. Kõikidele gruppidele anti hotell üle samas olukorras, see asus teatud fiktiivses linnas ning sealt edasi olid juba kõik otsused meeskonna langetada – alates uue logo ja hotelli nime välja töötamisest kuni reaalse Facebook'i lehe, kodulehe või puhkusepakettide loomiseni. Mäng ise kestis kokku neli pikka ja tihedat päeva, kus iga päev tähistas ühte majandusaastat. Iga aasta kohta oli vaja vastu võtta hulk otsuseid, nii rahalisi kui ka sisulisi otsuseid – mida muuta, mida samaks jätta, mida jätkata ja mida mitte. Läbivateks märksõnadeks mängu jooksul kujunesid loovus, kiirus, delegeerimine ja üksteise usaldamine. Tiheda töötempo juures on äärmiselt oluline, et igal meeskonnaliikmel oleks oma ülesanne ning et tööjaotus oleks efektiivne ja toimiv. Paraku ei laabu aga kõik alati nii 18 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2014

nagu planeeritud ning siis tuleb mängu kaine mõistus ja kiire mõtlemine.

Erinevalt teistest juhtimismängudest paneb turundussimulatsioon proovile ka oskused midagi reaalselt ära teha.

Näiteks ühe meeldejäävama üritusena loodi messikeskkond, kus tuli esitleda oma hotelli loovalt ja haaravalt, tehes sealjuures aktiivset müügitööd. Neile, kel varasemaid messikogemusi pole, on see kindlasti väga hea proovikivi ja soojendus niinimetatud “päris messideks”, sest keskkond ja kliendid simulatsiooni-messil olid vägagi reaalsed ja nõudlikud.

Meie meeskonnal tekkis paar väga lõbusat olukorda, kus külaliseks osutus inimene väljastpoolt simulatsiooni, kes arvas, et tegu on reaalse hotelli ja reaalse messiga.

Peale entusiastlikku müügikõnet ja paari õunakorvikest tahtis üks härra kangesti tuba broneerida ja uuris, mitme kilomeetri kaugusel meie hotell Tallinnast asub. Sel hetkel oli juba niivõrd kahju rollist välja tulla, et vastasin enesekindlalt: “Nii umbes 200 kilomeetrit!”. Täpsustuseks siinkohal, et tegu oli välismaalasega, kes ei teadnud, et Budano ei ole Eestis asuv linn...

Kokkuvõtvalt sai mängu ajal tehtud palju pingelist tööd, lahendatud erinevaid olukordi ja genereeritud uusi

turundusideid, aga sai ka palju nalja ja uusi huvitavaid tutvusi. Kel vähegi huvi juhtimise köögipoole vastu, siis turundussimulatsioon on väga hea võimalus korraks juhi toolile istuda ja maitse suhu saada.

Eriliselt teeb rõõmu aga see, et meie loodud hotelli Facebook'i leht kogub tänase päevani uusi huvilisi! Tekib lausa tunne, et ehk peaks lähiajal siiski tolle hotelli ka ära realiseerima? Kes teab, sest nagu öeldakse – sky is the limit!

TUDENG TEGUTSEB

TUDENGIELUST LÄBI ABITURIENDI SILMADE Jörgen Martin Reporter TTÜ Üliõpilasesindus jorgen.martin@gmail.com

Ehkki õppeaasta lõpp võib tudengi jaoks tunduda sama kaugel kui hapukurgihooaeg aedniku jaoks, oleme viimase numbri kohaselt võtnud kokku aasta tähtsaimad sündmused ja üritused.

Ometi ei tule selles artiklis juttu lektori või rektoriga, vaid meie kalli tuleviku - ühe aktiivse abituriendiga, kellel oli võimalus kogeda killukesi ülikoolielust. Olgu see kirjatükk informatsiooniks ühe 18-aastase maailmavaatest ja tunnetest, mida on kogetud legendaarsel parklapeol ning avatud uste ja tudengivarju päevadel.

Järgnev jutt on kirja pandud ilustamata, lähtuvalt kogetud sündmustest.

Miski pole vale ja kõik on aus.

Parklapeost Alexi* sõnul sai kõik alguse juba kaks nädalat varem, kui Facebook'i oli laekunud tohutul hulgal kutseid osaleda tipikate seas populaarsel parklapeol. Ehkki abituriendi jaoks, kelle argipäeva elurutiin koosnes suuresti ainult trennist ja õpingutest füüsika, keemia ja bioloogia valdkonnas ning kus vaba aja hõivas õpetaja tänitav tähelepanu uurimistöö küsimuses, oli peamiseks eesmärgiks leida nüüd juba täiskasvanute seltskonnas aeg, mil saaks end kehtivatest piirangutest ja valitsevatest keeldudest vabaks lasta. Parklapeost Terminaatoriga (mis juhtumisi oli Alexi lemmikbänd) ei oleks saanud olla enam paremat varianti.

Kuigi antud lõik sobiks rohkem saatesse "Hallo Kosmos", saatis elu justkui märke, et sinna peole peab minema. Telefon ja Allan Roosilehe diskoõhtu, kus StarFM on klubiks sinu saunas, ainult Termikat justkui mängisidki. Eneselegi ootamatult oli vägev vibe saatnud neid trollini number 3. Siili peatus - märkamatult oli organismi imbunud arvestatavas

koguses kesvamärjukest, mis mõistuse ja lihased mõnusalt nõtkeks olid muutnud. "Ehkki ma ei tundnud end Termika laule kõval häälel üle trolli lauldes kui Alex Sõnajalg, oli see miski, mis pani mind uskuma, et tudengid on lahedad. Miks? Sest lisaks meie lõbusas olekus seltskonnale laulis „Juulikuu lund“ veel kümmekond tudengit.

Siili peatusest Keemia peatuseni polnud enam palju jäänud ja peagi end maa-alusest parklast leides selgus, et siia on kogunenud mitmedki tuttavad.

Ehkki tudengielu selles tähenduses on justkui üritused ainult tudengite jaoks, tähendab see minu kui abituriendi jaoks palju enamat. See on võimalus kogeda võimsat segasummasuvila tunnet, kuhu on kogunenud inimesi kõikjalt. Taaskohtumisrõõm vahetus kiirelt võimsa tundega, kui lavale tuli Terminaator. See oli meeletu! Bänd oli justkui rahvaga üks, ja see feeling, mille nad suutsid käima lükata - see oli ülim. Ja siis pilt kadus...

Kui minult kunagi küsitakse, mis on olnud minu kõige legendaarsem hommik, siis oli see hommik, mis järgnes parklapeole. Ärgates arvasin, et olen oma kodus - voodi ja tuba olid soojad, ehkki põrand külm, mistõttu ärgates ka ainult sokid jalga tõmbasin. Pooleldi unes, pooleldi purjede peal taarusin kööki, et asuda endale rikkalikuks hommikusöögiks mune praadima. Teadmata põhjusel vaatasid mind üllatunud nägudega kaks kõrvaltoa tüdrukut, kellele mul polnud mingeid adekvaatseid selgitusi jagada. Nii umbes 15-sekundilisele tõttvaatamisele järgnes ilmutus, kui mõistsin, et see on küll vale koht, kus ainult sokkide väel mune praadida.

Avatud uste päevast Avatud uste päev jõudis minuni tõesti viimasel päeval. Argipäevasele keskkoolielule oli sammude seadmine TTÜ poole heaks vahelduseks mõtiskleda koos sõbraga oma tuleviku leidmisele. Tuleviku leidmine tundus küll

ebareaalne, sest valik oli tõesti laiahaardeline. Esmamulje järgi tundus nii mõnigi ala sedavõrd kütkestav, et tekkis pea eufooria.

Avatud uste päev andis mulle siiski hea ülevaate, millega tegelda ja kuhu panustada.

Peale akadeemilise poole andis üritus hea võimaluse tutvuda ka tudengieluga. Kuigi eelpool kirjeldatud parklapidu oli tõesti legendaarne, on abituriendi jaoks veel nii palju, mida avastada. See kõik õhkas teatud iseseisvuse kontseptsiooni järele, millest üks keskkooliõpilane just unistabki.

Teisalt oli minul kui esmakordselt ülikooli seinte vahele astujal pisut keeruline orienteeruda. Ehkki kõik olid väga avatud ja suhtlemisaltid, tundsin puudust niiöelda konkreetsetest pakkumistest.

Tudengivarjust Tudengivarju päev oli taaskord uudne kogemus. Keskas võid sa küll niiöelda tegija olla, aga ülikoolis oled justkui pisike mutter ning peab palju rohkem iseseisvalt töötama. Positiivne oli see, et sai õpingutest reaalselt tunnetuse. Ehkki päev oli selles mõttes ülevaatlik, et reaalset tööd polnud võimalik teha, taipasin, et ülikoolis on sul hoopis teine roll kui pelgalt keskkoolipinke nühkides."

---Killukesed ülikoolielust abiturientide jaoks on seega saanud väga oluliseks osaks meie homsest. Mul ei jää muud üle, kui soovida, et üha rohkem noori entusiaste ühineks TTÜ perega.

Et oleks jutte, millest pajatada, millest õppida ja kuhu panustada.

Head kooliaasta lõppu, kallid tipikad! *nimi muudetud

MAI 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19

ARVAMUS

INETU PARDIPOJA LUIGELEND Taavi Simson Reporter TTÜ Üliõpilasesindus taavi.simson@tipikas.ee www.taavisimson.blogspot.com Arvatavasti on kõik meist lugenud Hans Christian Anderseni muinasjuttu “Inetu pardipoeg,” mille peategelane sirgub ebapopulaarsest ja põlatust hallist linnust imetlusväärseks valgeks luigeks. Arvan, et just see lugu on kõige parem võrdlusmoment kirjeldamaks minu metamorfoosi ülikoolis olnud aastate jooksul. Ülikooli tulles olingi ma selline hall linnuke, ei olnud ma populaarne ega ka eriti tark. Aastate jooksul on aga kohatud inimesed, läbitud organisatsioonid ning omandatud tarkused võimaldanud mul saada selleks kauniks valgeks luigeks. Ise ka ei usuks, kui ei näeks.

Võisin küll alustada madalalt, aga seeeest lõpetasin tipus, kohe päris-päris tipus.

Millest siis täpsemalt jutt, kui mainin tipus olemist? Pikemaajalised Studioosuse lugejad ehk mäletavad, kuidas ma eelmisel aastal Esinduskogusse kandideerimisest kirjutasin. Tookord sain küll parasjagu hääli, kuid valituks ma sellegipoolest ei osutunud. Ei saa salata, et olin sellest parasjagu pettunud.

Sel aastal, ühel pimedal märtsikuu õhtul aga avastasin ma enda meilboksist ühe väga huvitava kirja. Nimelt pakuti mulle võimalust saada esinduskogu liikmeks. Iva seisneb selles, et kui mõni põhikohaga Esinduskogu liige on sunnitud erinevatel põhjustel lahkuma, siis leitakse talle asendusliige. Asen-

dusliige aga määratakse eelmise aasta valimiste tulemuste põhjal. Tuli välja, et järjekord oli jõudnud lõpuks minuni. Loomulikult ei hakanud ma pikalt mõtlema ja vastasin „Jah!“.

Kuigi ma olen praegusel ajal üsna hõivatud oma magistritöö kirjutamisega, siis on esinduskogus olemine selline võimalus, mida lihtsalt ei saa kasutamata jätta. Ilmestan Esinduskogu erilisust kohe ühe arvnäitega. TTÜ-s on 14 000 üliõpilast, Esinduskokku pääseb neist aga vaid 28 (alates uuest õppeaastast, kui TTÜ liidetakse Mereakadeemiaga, siis 29), seega saades esinduskokku, olete te üks viiesajast.

Tekitab erilise tunde küll, vähemalt minus.

Kuid eriline staatus või tiitel „esinduskogu liige“ ei ole põhjuseks, miks seal olla. Esinduskogu põhiline eesmärk on siiski demokraatlikes protsessides osalemine, enda ja oma kaastudengite huvide eest seismine. Esinduskogu on ülikoolile nagu Riigikogu riigile - see on ehk parim võrdlus, mis mulle pähe lööb, kui küsitakse esinduskogu olemuse kohta. Nii nagu Riigikogu liige Riigikogus, on ka väärika esinduskogu liikme tunnuseks aktiive osavõtt koosolekutest, oma seisukohtade ja oma teaduskonna seisukohtade kaitsmine koosolekutel ning nõu ja jõuga teistele liikmetele abiks olemine. Ülikoolisiseselt tegeleb esinduskogu paljude tegevustega, olgu siinkohal välja toodud vaid mõned: ÜNide põhimääruste kinnitamine, HKT tegevuse koordineerime ja tulemuste põhjal

Üliõpilasesinduse ja Esinduskogu kevadine väljasõit 2014

20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2014

seisukohtade võtmine, esindajate valimine erinevatesse katusorganisatsioonidesse, teenetemärkide jagamine jne. Ülikooliväliselt on esinduskogu roll (täpsemini selle esindajate roll) kaitsta ja jagada oma seisukohti sellistes organisatsioonides nagu EÜL, TÜÜL ja teised suuremad tudengeid koondavad organisatsioonid.

Kuigi mul õnnestus osa võtta vaid kahest korralisest koosolekust ja ühest komisjoni koosolekust (esinduskogus on poliitikakomisjon, majanduskomisjon ja arengukomisjon, mis moodustatakse esinduskogu liikmetest), siis on mul hea meel, et mul sellekski võimalus tekkis. Mitte igaühele ei saa osaks võimalust osaleda kõrgeimas tudengite organis ülikoolis, mis minule avanes.

Samas ei saa salata, et enne esinduskogusse saamist peab tudeng ennast tublisti tõestama ja oma olemasolu näitama, vastasel juhul polegi võimalust valituks saada, sest kui sa aktiivne ei ole, ei oska teised sulle häält anda, kas siis seetõttu, et sind ei tunta või lihtsalt ei teata, mille hea eest see häälekene siis nüüd anda.

Ma tahaksin väga loota, et minu esinduskogus olemine ei jää minu ühiskondliku elu tipphetkeks, vaid mul õnnestub ka pärast ülikooli lõpetamist jätkuvalt panustada ühiskonda ning toetada parema elu suunas liikumist.

Jääb vaid üle tunda head meelt selle üle, et mul õnnestub oma õpingud lõpetada, olles ülikoolis “laineharjal”.

Mitte kõik sportlased ei oska loobuda tipus olles, minul näikse see olevat õnnestunud.

TUDENG TEGUTSEB TUDENG TEG

KULTUUR

„TRIKSTERIMUSTER“ NII NOKIA JA VANEMUISE KONTSERDIMAJAS KUI SINU LAUAMÄNGURIIULIL Robert Hein Kuljuse tantsija roberthein05@gmail.com Ennemuistsel ajal kõndis maa peal ringi üks saladuslik ürgolend Trikster, kes kavalust kasutades jätkas suurt loomistööd. Tantsuansambel Kuljus loob oma 65. juubeli tähistamiseks tantsu abil ning unustuste hõlma vajunud vanade asjade otsimise ja leidmise kaudu ühe kavala ja äraarvamatu maailma. Unustatud esemete ja tegude taaselustamise teel tekib muster – Triksterimuster.

Kümme aastat tagasi kandis juubelikontsert nime “Rahvakalendri tantsud”, viis aastat tagasi “Pruudijaht”. Tantsuansambel Kuljus on alati püüdnud luua oma juubelikontsertidel omaette maailma, jutustada tervikliku loo. Sel kevadel loob Kuljus lavale saladusliku „Triksterimustri.“

ning 24. mail Tallinnas Nokia kontserdimajas algusega kell 16.00. Piletid Tartu kontserdile on saadaval Piletilevi müügipunktides ning Tallinna kontserdi pileteid on võimalik osta nii Piletilevi kui Ticketpro müügipunktidest üle Eesti.

Müügile tuleb ka tantsuteemaline lauamäng Kuljus on otsustanud 65. juubeliaasta puhul jätta endast maha veel ühe suure märgi -juubelimeeskond on välja töötanud Eesti esimese rahvatantsuteemalise lauamängu. Nagu kontsertki, kannab ka lauamäng nime „Triksterimuster“.

Lauamängu eesmärgiks on eelkõige populariseerida ja tutvustada eesti rahvatantsu. Lõbus lauamäng peidab endas nii harivaid küsimusi tantsu ja rahvakultuuri kohta, kuid kartma ei pea ka tantsuvõhik,

sest küsimused on varustatud vastusevariantidega, mis annavad alati võimaluse loota ka heale õnnele. Kuna tegemist on siiski tantsuteemalise mänguga, ei saa üle ega ümber ka tantsimisest. Nii on mängule lisatud põnevad tegevuskaardid, mis annavad ülesandeks nii üksi kui koos mängukaaslastega esitada etteantud teemal mõni tore tantsusamm või hoopis lühike etüüd.

Kartuseks pole põhjust, keegi ei eelda, et mängija teab peast kõiki rahvatantsusamme ja nende nimetusi. Mängu koostajad rõhuvad mängijate loomingulisusele. Iga tantsualast ülesannet võib tõlgendada isemoodi. Mängu eesmärgiks on jõuda tantsupeole, mille eelduseks on rahvariide täiskomplekt, mida on võimalik koguda, vastates küsimustele ja lahendades ülesandeid. Nii saategi teada, kes on seltskonna kõige suurem tantsulõvi!

TTÜ on suursugune Trikster, kelle oluliseks osaks on ka tantsuansambel Kuljus oma 65 tegutsemisaasta jooksul saanud.

Nii hakkabki Kuljus looma mängulist Triksterimustrit. Muster kujuneb läbi erinevate tantsusammude, milleks on inspiratsiooni andnud erinevad rahvale olulised tegevused. Tantsusamme leitakse taluõuel toimuvate igapäevaste tegemiste kaudu, olulised rollid on noormeeste ehalkäigul ja jaanipäeval ning tantsusamme minnakse otsima isegi välismaale. Nagu ikka, suundutakse aga pärast otsinguid tagasi koju.

Tantsuansambel Kuljuse juubelietendused toimuvad 17. mail Tartus Vanemuise kontserdimajas algusega kell 17.00 MAI 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

KULTUUR

KEVADBALL Karoline Paide, Merylin Poks, Meelia Muld TTÜ Üliõpilasesindus karoline.paide@tipikas.ee

14. mail kell 20.00 toimub TTÜ Tudengimajas meeleolukas „Kevadball 2014“, mis on pärast kaheaastast „Koolilõpu tantsupidu“ jälle tagasi ning meeleolukam kui iial varem.

Kevadball 2014 on üritus, mis viib oma külalised glamuurse peomeeleolu keskele, kust ei puudu silmipimestavad kleidid, piinlikult läikima löödud peokingad, kihisev vahuvein, mõnus muusika ning muidugi palju üllatusi. Korraldajad püüavad luua üritusega piduliku õhkkon-

22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2014

na, mis oleks meeldivaks vahelduseks nii-öelda teksade-ja-t-särgi pidudele ning ühtlasi anda tudengitele võimaluse avada end hoopis teistsugusest küljest, võrreldes sellega, mis avaneb iganädalaselt õlleklaasi taga.

Ballile on oodatud kõik tudengid, TTÜ vilistlased, õpetajad, töötajad ning nende kaaslased! Haarake vaid kapist oma lemmikkleidid, triikige sirgeks pintsakud, viksige kingad ning seadke sammud Tudengimaja poole.

noorest muusikust, kes ühendasid oma jõud, et taastada unustuste hõlma vajunud rock’n’rolli hiilgus ja glamuur.

Lucky Jeans on ühtlasi koosseis, mis ei jäta külmaks ühtki külalist ning paneb jala tatsuma ka kõige tagasihoidlikumal pidulisel. Ansambli koosseisu kuuluvad: Kristo Ukanis – laul Liina Kuill – klaver Dmitri Gornakov – bass Elvis Jakobson - trummid Keio Vutt – saksofon Tanel Kuusk – trompet

Ürituse nael on sel aastal kahtlemata peo-, tantsu- ja pulmabänd Lucky Jeans, kes viljeleb omanäolist rock’n’roll muusikastiili. Ansambel koosneb kuuest

Lisaks Lucky Jeansile on lavale astumas TTÜ oma andekad artistid Annika Lundver ja Allar Ostrak ning õhtu lõpetab DJ Elton Lauring.

TUDENG TEGUTSEB

ON TAGASI! Traditsiooniliselt jagatakse TTÜ Kevadballil tunnustusi ka Aasta Parimate konkursi raames ning seda neljas kategoorias: aasta tudeng, aasta tudengiorganisatsioon, aasta tudengitegu ning aasta tudengiüritus. Igast kategooriast on komisjon laekunud avalduste hulgast välja valinud viis nominenti, kelle vahel toimub 28.04 - 09.05 üleülikooliline hääletus.

Aasta organisatsioon

Aasta tudengiüritus

TTÜ Filmiklubi Skeemipesa TTÜ Robotiklubi TTÜ Tarkvaraarendusklubi Lapikud Kultuuriklubi

Remondikohvik Võti tulevikku Robotex 2013 EBEC The Great Christmas

Aasta tudengitegu

Aasta tudeng

Hariduse Kvaliteedi Töögrupid TTÜ Robotiklubi töötubade projekt Helpdesk Tudengikohvik Pööning

Kõik tudengid ruttu hääletama nende poolt, kes teie meelest vääriks sel aastal enim tunnustamist!

Sten Kalder Ivar Kiitam Rain Ellermaa Marti Arak Tõnis Teinemaa

KEEP CALM AND CLIP THE TIE ON! ;) Kohtumiseni Kevadballil!

Fotod: Sten-Ander Ojakallas, TTÜ Fotoklubi MAI 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23

SPORT

TIPIKATE RATTAMATKAKLUBI KUTSUB SÕITMA Jaanus Sepp Tipikate Rattamatkaklubi juhatuse liige jaanus.sepp@jaanus.eu

traditsioonile – TTÜ lipu viimisele jalgratastel Käärikul toimuvatele Üliõpilaste Suvemängudele.

Kas sulle pakuks huvi rattasõit koos teiste tudengitega? Soovid külastada paiku nii Tallinna ümbruses kui mujal Eestis, kuhu igaüks ei satu? Mõlgub äkki mõttes mingi huvitav ratastega seotud üritus, aga puudu on osavõtjatest või julgusest seda omal käel ette võtta? Või soovid lihtsalt osaleda kogenud tegijate poolt pisidetailideni paika lihvitud rattaüritustel, kus kõik olmemured on korraldajate poolt ära lahendatud ja sinu osaks jääb vaid kõike pakutavat nautida? Ole sa tudeng, vilistlane, TTÜ töötaja või lihtsalt huviline – Tipikate Rattamatkaklubil on sulle nii mõndagi pakkuda!

Praeguseks on Tipikate Rattamatkaklubi alustanud oma 14. hooaega, traditsioonilisi üritusi on juurde tulnud ja erinevaid ettevõtmisi toimub keskmiselt rohkem kui kord nädalas. "Aasta põhiürituseks" on jätkuvalt suvine Tipikate Rattamatk, mis osavõtjate arvu ja väga põhjaliku korralduse tõttu on saanud märkimisväärseks mitte ainult tudengiklubide kontekstis, vaid ka rattamatkade osas Eestis üldisemalt.

Tipikate Rattamatkaklubi on TTÜ tudengiorganisatsioon, mille tegevus sai alguse 2001. aastal, kui toimus esimene Tipikate Rattamatk Võrumaal.

Aasta hiljem toimus see üritus uuesti – sedakorda siis Viljandimaal. Lisaks sellele hakkasid tipikad kord nädalas ka Tallinna ümbruses ratastega sõitmas käima. Veel aasta hiljem viis "aasta põhiürituseks" saanud Tipikate Rattamatk inimesed Rapla- ja Järvamaale, iganädalasi rattasõite jätkati ning ühtlasi pandi alus ka ühele vägagi sportlikule

14. Tipikate Rattamatk viib rattahuvilised 25. - 27. juulil tutvuma LõunaPärnumaaga. Tugevate grupp alustab juba 24. juuli hommikul TTÜ eest ning sõidab reedehommikuse bussisõidu asemel matka alguspunkti kohale jalgratastel. Korraldajad organiseerivad ära nii toitlustuse, transpordi matkale ja sealt tagasi kui ka huvitava programmi. Matka teenindavad saateautod, mis veavad osalejate pakke ning aitavad nii tervise- kui jalgrattaga seotud probleemidega.

Tipikate Rattamatk ei eelda erilist eeltreeningut ega ettevalmistust, kuid mõistagi on seda mugavam ja muretum kaasa teha, kui oled aasta jooksul ikka mõned korrad enne sõitmas ka käinud.

Matk kestab põhigrupi jaoks

reede hommikust pühapäeva õhtuni ning selle ajaga sõidetakse kokku umbes 200 kilomeetrit. Matkale on väga iseloomulikuks saanud reedene lõkke- ja grilliõhtu koos pillimänguga ning laupäevane tantsuõhtu koos heli-, valgus- ja DJ-tehnikaga. Üldisemas plaanis on tegu kolmepäevase suurepärase aktiivse puhkusega, milles on nii lõõgastust, sporti, inseneriasjandust kui ka lihtsalt suve ja seltskonna nautimist. Matk pakub osalejatele head võimalust vaadata, mis toimub erinevates Eesti piirkondades, samuti aga ka keskkonda aktiivsetele inimestele omavaheliste kontaktide loomiseks. Tipikate Rattamatka igakordne osavõtjate arv on seni küündinud kuni saja inimeseni ning korraldajad ootavad sel aastal isegi arvu mõningast suurenemist.

Esmakordselt on sel aastal TTÜ tudengitele matka osavõtutasust ette nähtud ka soodustused!

Tipikate Rattamatk on osalejatelt rohkelt kiidusõnu teeninud nii personaalse ja alati käepärast oleva matkateeninduse kui ka huvitava programmi, põhjaliku eelinfo ja väga täpselt paika pidava ajakava eest. Samuti on see ainus suurem rattamatk Eestis, mis suunatud noortele inimestele, kes jaksavad ja kelle jaoks on lisaks päevastele programmidele ette nähtud ka öised peod.

Foto: Marko Vilb

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2014

erg, TTÜ Fo tok

lubi

SPORT

Tipikate Rattamatkaklubi tegevusi veavad eest vabatahtlikud, kes korraldavad üritusi, millest neile endale meeldiks osa võtta. Üheks oluliseks huviks, mis suurt osa praeguseid aktiviste ühendab, on regulaarsed rattasõidud Tallinnas ja lähiümbruses. Nende sõitude näol ei ole tegemist klassikalises mõttes treeninguga, vaid pigem sobiks neid iseloomustama väljend "aktiivne vaba aja veetmine". Täpsemalt tähendab see seda, et sportlaste jaoks on keskmiselt 50 km pikkused õhtused sõidud liiga lühikesed ning pausid liiga pikad. Rattakaugemate inimeste ja pühapäevasõitjate jaoks tundub aga ka 50 km ühe õhtuga vändata liiga pikk. Reaalselt on need sõidud enamikule inimestest siiski jõukohased ning isegi, kui viimati sai rattaga sõidetud päris ammu ning esimesed kolm sõitu seetõttu rasked tunduvad, siis neljandast sõidust alates läheb kõik juba oluliselt lihtsamalt.

Tipikate Rattamatkaklubi õhtused rattasõidud toimuvad aprillist novembrini peaaegu igal nädalal, valdavas enamuses kogunetakse rattasõiduks kolmapäeviti kell 19:00 TTÜ peaukse ees. Tavapäraselt kuulub sõidu hulka ka 2-4 peatust puhkamiseks ja sotsialiseerumiseks, võimalusel tehakse need kas mõne vaatamisväärsuse juures või lihtsalt looduskaunis paigas, suvel ka ujumiskohtades. Koju tagasi jõutakse enamasti vahemikus kella 23.30-st kuni 0.30-ni.

Tundub, et jääb väheks? Sel juhul aita viia TTÜ lipp jalgratastel Käärikul toimuvatele Üliõpilaste Suvemängudele!

Tipikate Rattamatkaklubi üheks vanemaks ja sportlikumaks traditsiooniks saanud ürituse käigus viiakse sel aastal juba 12. korda TTÜ lipp jalg-

ratastel Käärikul toimuvatele Üliõpilaste Suvemängudele. Retk toimub sel aastal 27. juunil ning sellele starditakse tavapäraselt umbkaudu koos päikesetõusuga, teekonna pikkus on ca 250 kilomeetrit ning see läbitakse sõltuvalt tuulest ja muudest teguritest 16 kuni 22 tunniga.

Kääriku retkede traditsioon sai 2003. aastal alguse sellest, et neli tipikat soovisid panna ennast proovile, kas sellise maa läbimine jalgrattaga on ühe päevaga üldse võimalik. Vaatamata sellele, et varasemalt keegi osalejatest sellega võrreldavat distantsi läbinud ei olnud, läks esimene sõit siiski edukalt ning katkestajaid ei olnud. Praeguseks on taolisel viisil ennast proovile pannud juba päris palju inimesi ning sellisena näevad korraldajad ka selle ettevõtmise tulevikku. See ei ole üritus, kus tõsisemad sportlased saaksid omavahel aja peale sõites mõõtu võtta, vaid osalema on alati oodatud ka inimesed, kes regulaarselt rattaga sõitmas käivad, kellele matkadel osalemine probleeme ei valmista, kes ennast sadulas mugavalt tunnevad ning kellel on suur soov teada saada, kas 250 kilomeetri läbimine ühe päevaga on võimalik. Päris tugevate ratturite pärusmaaks jääb aga suurte lippude kandmine (Tallinna Tehnikaülikooli lipp ja Tipikate Rattamatkaklubi lipp) ning loomulikult on igal aastal starti oodatud ka sellised aktivistid, kelle Tallinn – Kääriku distantsi läbimise viis veel aastateks kõneainet pakuks.

Tekkis huvi?

Fotod: Marko Vilberg, TTÜ Fotoklubi

Õhtused rattasõidud Tallinna ümbruses

2013. aastal toimus erinevate Tipikate Rattamatkaklubiga seotud aktivistide käe all kokku 56 erinevat üritust. Samas on rattamatkaklubi auditoorium paisunud piisavalt suureks, et osalejaid leiduks kindlasti ka rohkematele üritustele. Seega kui sul – ole sa tudeng või TTÜ töötaja – mõlgub mõttes mõni ratastega seotud üritus, mida eest vedada sooviksid ning kuhu osalejaid ootaksid, siis tule meiega sõitma, saa teiste aktivistidega tuttavaks ja tee oma idee teoks!

Kuigi suurem osa Tipikate Rattamatkaklubi tegevustest on seotud matkamise ja aktiivse vaba aja veetmisega, siis on olemas ka väike sportlikum tiib, kes üheskoos treenimas käib ning aeg-ajalt ka tõeliselt sportlikke enese proovilepaneku katseid teeb. Et selle grupi suurus on hetkel veel pigem väike, siis on need üritused ka kaootilisemad ning süstematiseeritud ja avalikku infot nende tegemiste kohta leiab vähe. Küll aga on võimalik Tipikate Rattamatkaklubi poole pöördudes treeningute vastu huvi tundvad inimesed olemasoleva sportlikuma tiivaga kokku viia ning huvigrupi suurenemisel ka asjad ametlikumaks ajada.

Tipikate Rattamatkaklubi tegemiste kohta saad lisa lugeda: http://ratas.tipikas.ee https://www.facebook.com/rattamatkad

Tipikate Rattamatkaklubi tegemistes osalevad lisaks tudengitele ka TTÜ vilistlased ja õppejõud. See võimaldab lõhkuda formaalseid piire, ühendada sarnaste huvidega inimesi ning saada ühiste ettevõtmiste käigus tuttavaks väga erinevate elualade spetsialistidega.

MAI 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

HUUMOR

HALVA HUUMORI INSTITUUT Meie instituut on polsterdusega!

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Haritud toiduaine

K: Mis on ainuke akadeemilise kraadiga toiduaine?

V: Doktorivorst!

Kurb raamat

- Väike tüdruk, miks sa nutad? - Raamat on väga kurb! - Mis raamat see siis on selline? - Termodünaamika põhimõtted! -

Korporatsiooni nali

Konstateerin, hüüdis rebane ja tõmbas värvikandja püksiluku kinni!

26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2014

Asi muusikas

Vaesel muusikaakadeemia tudengil läks viiul katki. Läheb poodi, uut riista ostma.

- Kui palju see viiul maksab? - 2000€ - Liiga palju! Aga kui palju maksab see? - 1000€ - Seda ka liiga palju! Kas 100€ eest ei saa midagi? - Saja eurtsi eest saad selle vana flöödi! - Pagan, peab vist jälle eriala vahetama! -

Vaimuhaigus

Kliinilise psühholoogia loengus küsib õppejõud auditooriumilt: - Kas oskate nimetada mõne vaimse haiguse sümptomeid? Tagant reast tuleb juba esimene vastus: - See, kui kõik mida te räägite tundub õige ja arukas! -

SUDOKU

SUDOKU

MAI 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

Kevadball 2014 Kevadball 2014 Peaesineja: Lucky Jeans Peaesineja: Lucky Jeans Lisaks esinevad: Allar Ostrak ja Annika Lundver Lisaks esinevad: Allar Ostrak ja Annika Lundver

Tudengimajas Tudengimajas 14. mai kell 20.00 Aasta parimate parimate autasustamine Aasta autasustamine Pilet:eelmüügist eelmüügist 3€ 3€ (I-217) (I-217) // kohapeal Pilet: kohapeal 5€ 5€ Dresscode:semi-formal/pidulik semi-formal/pidulik Dresscode: