Studioosus mai 2019 by TalTechi Tudengiajakiri Studioosus

STUDIOOSUS T A LT E C H I T U D E N G I A J A K I R I . M A I 2 0 1 9 . T A LT E C H S T U D E N T M A G A Z I N E

P E R S O O N : S T E V E N N Õ M M I K -T U B L I D T E K L I D - T U D E N G I D T E G U T S E V A D E N E S E P A R A N D U S : T E R V I S , S T R E S S , S Ö Ö B I K J A P I S I K - S U P E R K O M P E N S AT S I O O N - O L G E M K U LT U U R S E D

KANDIDEERI ÜLIÕPILASESINDUSSE! VABANEVAD POSITSIOONID: RAHASTUSKOMISJONI ESIMEES STUDIOOSUSE PEATOIMETAJA SOTSIAALMEEDIA KOORINAATOR ÜRITUSTE KOORINAATOR HARIDUSKOMMUNIKATSIOONI KOORDINAATOR UURI LÄHEMALT: BIT.LY/YEPERSONAL2019

TOIMETUS

P E AT O I M E TA J A

Doris Abe doris.abe@tipikas.ee KÜLJENDA JA

Kadi Sigus

K E E L E T O I M E TA J A

Kadri Pärtel

TOIMETUS

Anna-Grete Juchnewitsch, Christin Liis Krass, Anne-Mary Läll, Liina Luhar, Gerlin Gil, Helena Kuivjõgi, Saskia Jõers, Dr Gonzo, Eliis Salm, Karina Raudsik, Estelle Saavaste, Pilleriin Täht, Mattias Kitsing

VÄ L JA A N DJA

TalTech Üliõpilasesindus AADRESS

Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA

studioosus@tipikas.ee TRÜKK

PEAK A ANE FOTO

SpinPress

Marko Vilberg

H T T P : // W W W . T A LT E C H . E E / S T U D I O O S U S

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TalTechi tudengid. Studioosus toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud ja palju muud. Lehe tiraaž on 1000 eksemplari ning seda jaotatakse TalTechi peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.

@ S T U D I O O S U S 2 019 | KÕ I K Õ I G U S ED K A I T S T U D

STUDIOOSUS

Armas lugeja! Kas oled kuulnud, et liiga palju head pole ka hea? Hiljuti sain teada, et see on sisuliselt põhjus, miks arstidel on siiamaani olnud suured raskused vähi ravimisel. Mure pole mitte selles, et välja töötatud vähiravimid ei töötaks, vaid nende doose ei saa tõsta piisavalt kõrgeks, kuna inimkeha ei peaks sellele vastu. Seetõttu on ka nii palju rõhku pandud iiveldusvastaste ravimite välja töötamisele ning tänaseks päevaks on ka immuunrakkude kasvu stimuleerivad ravimid, et kõrvaltoimetega võidelda. Taas oleme täiesti märkamatult jõudnud õppeaasta lõppu, kus meid ootavad ees eksamid, ilusad ilmad ja kusagil kaugel terendav vaba aeg. Liigne stress on siinkohal nagu vähirakud, mille hävitamiseks peame leidma efektiivseid viise, et leida nii-öelda sisemist rahu, likvideerida ülemäärast ärevust ja sellega hoida oma keskendumisvõime piisav eksamite edukaks läbimiseks. Neid viise ei tohiks aga samuti rakendada väga suurtes kogustes. Kui sinu aeg endale sisaldab Netflixis oma lemmiksarja vaatamast, tuleb ka sellega piiri pidada, kuna võid sedasi vähendada oma väärtuslikku õppimisaega nii, et hiljem on stressi hoopiski rohkem. Olen väga nautinud sulle parima sisu kokku panemist oma kahe aasta jooksul Studioosuse peatoimetajana ning soovin tänada kõiki lugejaid, kes on lugemist loengute vahel nautinud või isegi jaganud meiega oma mõtteid-kommentaare, samuti kogu Üliõpilasesinduse peret, kes on olnud toeks ja abiks mõeldes, mis võiks tipikatele kõige rohkem huvi pakkuda. Minu viimasest numbrist saad lugeda kahest erakordselt tublist tudengist, kes mõlemad leiavad õpingute kõrvalt aega ka teisi õpetada (küll pisut erinevaid sihtgruppe); saad ülevaate üliõpilasesinduse telgitagustest ja selle aasta tublimatest startijatest; kuuled Helena seiklustest Norras; õpid paremini hoidma nii vaimset kui ka füüsilist tervist ning oma hambaid. Pille-Riin selgitab, millal on kõige mõistlikum trenni teha; Saskia pakub suvise lugemisnimekirja, Anna-Grete teatrisoovituse ning Mattias pildistab. Head lugemist! Doris Abe Studioosuse peatoimetaja 2017-2019

SEC TION TITLE

SISUKORD 1

T A LT E C H I P U L S S

Persoon: Steven Nõmmik

T A LT E C H I P U L S S

Tublid teklid

TUDENG TEGUTSEB

Norra lood: viimane vaatus

TUDENG TEGUTSEB

Isemoodi organisatsioon

TUDENG TEGUTSEB

Põrsakesed

GNOSIS

Parem tervis kümne lihtsa nipiga

GNOSIS

Stressivõitlus

GNOSIS

Sööbik ja Pisik pole su sõbrad

SPORDISEKTOR

Superkompensatsioon

K U LT U R N I K

Häbitu rannalugemine

K U LT U R N I K

Mõrvad Rue Morgue’il

K U LT U R N I K

Fotograafiaminutid

STUDIOOSUS

TALTECHI PULSS CHRISTIN KRASS ERAKOGU

I N T E R VJ U U STEVEN NÕMMIKUGA

1. Kes sa oled, mida õpid ja mitmendal aastal? Mu nimi on Steven Nõmmik. Praegu omandan magistrit erialal tehnoloogia valitsemine ja digitaalsed muutused. Praegusel momendil on käsil esimene aasta. Eelnevalt omandasin TalTechis bakalaureuse avalikus halduses ja riigiteadustes. 2. Kuidas oled rahul oma valikuga? Kas kaalusid õppida midagi muud või mõnes teises ülikoolis? Ma olen seni väga rahul enda valitud erialaga. Kõrgtasemel õppejõud annavad huvitavaid aineid ja väga mitmekesine kursus on muutnud selle väga positiivseks kogemuseks. See pakub samuti huvitavaid väljakutseid, mis omakorda võimaldab enesearengut. Magistri puhul olin ma väga kindel enda valikus, sest see oli loogiline edasiminek bakalaureusest. Bakalaureus avalikus halduses ja riigiteadustes võimaldas saada suhteliselt hea ettekujutuse sellest, mida kujutaks endast magister tehnoloogia valitsemises ja digitaalsetes muutustes. Kui ma nägin õppejõudude nimekirja, siis mul samuti ei olnud enam kahtlusi oma valikus. Kahtlused olid pigem bakalaureuse ajal, kus valik oli mitme erineva valdkonna vahel. Siis ma ei olnud ka väga kindel, mida ma üldse teha tahan ja TalTech polnud alguses mu esimene valik. Kuid juhtumisi soovitati mulle minna avatud uste päevale, et saada informatsiooni avaliku halduse eriala kohta, sest see pidavat mulle sobima. Seetõttu võib öelda, et minevikus oli päris palju õnne ja juhust, et tänaseks siia jõuda.

STUDIOOSUS

TALTECHI PULSS 3. Millega tegeled väljaspool kooli? Kuna ma annan ülikoolis seminare ja osalen ka mitteametlikult ühe projektiga ülikooli juures, siis praegusel momendil just väga palju isiklikku aega ei jätku. Allesjäänud vabal ajal meeldib mulle peamiselt harrastusspordiga tegeleda. Peamiselt tegelen jalgrattasõidu ja jooksmisega, sest see pakub head võimalust puhastada pea mõtetest ja lõõgastuda. Samuti meeldib mulle ka erinevatel viisidel ennast täiendada, midagi uut õppida. 4. Kas õpingute kõrvalt seminaride läbiviimine on mõjutanud kuidagi su oma õpinguid või oled sa lihtsalt hea ajaplaneerija? Mingil määral on see kindlasti nõudnud mult parema ajaplaneerimise oskuse omandamist. Vastasel juhul ei oleks võimalik mõlemat korralikult teha. Samuti olen aktsepteerinud seda, et õhtuti veedan rohkem aega õppetöö peale kui varem. Mulle see erilisi probleeme ei tekita, sest ma tegelen valdkonnaga, kus ma soovin iseseisvalt juurde õppida. Kahjuks on olnud paar korda, kui on tekkinud ajapuudus ja ei ole saanud kumbagi teha nii nagu sooviks. Siis on jäänud mõnevõrra halb tunne, sest ei ole seminarides eriti kasulik olnud ega ole õpingutes nii pühendunud kui peaks. Need momendid on alati õpetlikud, sest motiveerivad edaspidi paremini planeerima. 5. Mida on seminaride läbiviimine sulle andnud? Esiteks, on see kindlasti andnud juurde enesekindlust. Kui võrrelda esimest korda, kui ma seminari andsin ja praeguseid seminare, siis vahe on märgatav. Esimene kord, kui ma seminari andsin oli mu pea peaaegu täiesti tühi ja ma suutsin mõelda vaid sellest, et mis kasulikku on minul õpetada teistele. Teiseks, see on õpetanud paremini kuulama ja analüüsima ideid. Arutelude loomisel ja suunamisel kuuled paratamatult ideid, mis endale pähe ei tuleks. See on väga hea viis enesetäiendamiseks. Seminaride andmine pakub ka motivatsiooni iseseisvalt rohkem juurde õppida, et anda seminaris võimalikult palju teadmisi edasi. Seminare andes tunnen enda poolt kohustust anda maksimaalne panus, et mitte raisata nende aega, kes on kohale ilmunud. 6. Kus ja kellena näed sa end 15 aasta pärast? Ma reeglina ei vaata nii pikka perspektiivi, sest soovid ja unistused muutuvad pidevalt. Praegusel momendil sooviksin jätkata õppimist ja ka tulevikus teha tööd ülikooli juures, mida ma poleks kindlasti öelnud paar aastat tagasi. Nagu eelnevalt mainisin, jõudsin praeguse seisuni päris suure juhuse läbi ning see kindlasti avaldab mõju ka tulevikus.

STUDIOOSUS

7. Mis sulle TalTechi juures meeldib ja mida võimalusel muudaksid? Mulle meeldib TalTechi juures siinne rahvusvaheline koosseis nii õppejõudude kui ka üliõpilaste seas. On väga värskendav kuulata inimesi, kes on tulnud täiesti teistsugusest kultuuriruumist ja kelle mõtteviis erineb täielikult sinu omast. See loob aluse väga huvitavateks vestlusteks ja pakub võimalusi luua sõprussuhteid inimestega, kellega tavaliselt kokku ei puutu. Muudatusi hästi välja tuua ei oska, sest praegune situatsioon sobib mulle. 8. Milline on sinu jaoks üks ideaalne loeng/ seminar ja õppejõud? Vastus loomulikult erineb valdkonniti ja ma saan rääkida ainult enda eriala ulatuses. Ideaalne loeng/seminar oleks selline, kus õppejõud peab ise võimalikult vähe rääkima. Tema rolliks oleks vaid suunata üliõpilaste iseseisvalt arendatud konstruktiivset dialoogi õiges suunas. Ideaalset õppejõudu on raske ette kujutada, sest on erinevaid viise, kuidas üliõpilasteni jõuda ja teadmisi edasi anda. Minu jaoks on õppejõud väga heal tasemel, kui ta loengu ajal proovib edasi anda kirge valitud valdkonna suhtes. Loengutes ja seminarides saad edasi anda vaid piiratud hulk teadmisi, kuid kui suudad anda edasi kire iseseisvaks õppimiseks, siis see loob aluse piiramatuks teadmiste omandamiseks. Õppejõud pakub aluse edasiseks arenguks. Loengute/seminaride ajal võiks õppejõud olla toetav üliõpilaste sõnavõttude ajal ning proovida teemat nendega edasi arendada, et pakkuda neile arenguvõimalust. 9. Mida sooviksid teistele tudengitele? Üks asi, mida ma kindlasti sooviksin teistele tudengitele on valida eriala, mis vastab sinu huvidele. Ma olen näinud väga palju inimesi, kes on valinud enda eriala lihtsalt seepärast, et see tasub tulevikus rahaliselt ära. See on küll loogiliselt õige valik, kuid alati jääb püsima risk, et tulevikus tulevad kahetsused kasutamata jäetud võimaluste üle. Pigem tasub valida eriala selle järgi, mis su õnnelikuks teeb. Kui sa teed midagi kirega, siis see annab juba teatava eelise õnnestumiseks. Teine asi, mida ma enda seminarides olen soovitanud ja soovinud üliõpilastele, on tahe otsida seoseid. Kui sa jätad õpitud teadmised isoleerituks, siis ei ole sul nendest palju kasu. Pigem tasub aktiivselt otsida seoseid erinevatest ainetest omandatud teadmiste hulgas. Esimest korda, kui sa suudad tunnetada antud seoseid, siis sul tekib tunne, et kõik senine õpitu on talletunud ja sa oled sellest tunnetavat kasu saanud.

TALTECHI PULSS LIINA LUHAR MATTIAS KITSING

TUBLIMAID ESMAKURSUSLASI T U N N U S TAT I T E K L I T E G A

20. märtsi õhtupoolikul toimus Tudengimajas parimatele startijatele mõeldud Teklitseremoonia. Tegu on igaaastase TalTechi Üliõpilasesinduse poolt korraldatud piduliku vastuvõtuga, mille käigus kingitakse koostöös teaduskondadega edukaimatele esmakursuslastele rektori poolt allkirjastatud embleemiga teklid. Tublisid tudengeid olid tervitama tulnud nii rektor Jaak Aaviksoo, teaduskondade dekaanid kui ka üliõpilaskonna esimees Gerlin Gil ning ürituse aitasid oma meeleolukate muusikapaladega unustamatuks muuta Tšellopoisid.

Infotehnoloogia teaduskonna parimad startijad: Simo Oskar Juvanen Erko Radik Tavo Annus Enrico Vompa Ilja Karpenko Mikhail Polomoshnov Gert Lõhmus Roman Semenovych Oleksandra Zamana Ruben Galoyan Marko Jõgi Kalle Johannes Reinmets Eesti Mereakadeemia parimad startijad: Fred Kristian Liivamägi Hanna-Loora Pankin Hans Erik Malm Viktoria Starostina Andrus Šults Sander Reha Üllar Pedo Jürgen Raagmaa Leonid Vagulin Jaanus Tamberg Andres Larin Mae Laur Piret Pihl Marleen Saat Linda Treimann Merike Tõnsau

STUDIOOSUS

Inseneriteaduskonna parimad startijad:

Loodusteaduskonna parimad startijad:

Karl Kaarlõp Kevin Lüüde Eliise-Koidula Kivimäe Rainer Kelk Tairi Sepp Rasmus Jaagant Ivar Käsper Karin Krauvärk Marianne Murd Kadri Jürissaar Talis Tammearu Mihhail Daniljuk Tiinu-Marii Müllerson Lenne Grettel Leitmaa Viktoria Valdas Veronica Baranova Tom Maksimov Yaroslav Soldatov Konstantin Abarenkov Sofja Botšarova Viktor Akulich Francisco Javier Ortķn Cervera Julia Kutsõn Aleksei Vaganov

Marlen Leemet Kristi Rõuk Helen Pais Jürgen Rajasalu Karl Samoson Siret Sillar

Majandusteaduskonna parimad startijad: Heleri Kallaste Karl Christofer Reinhold Ebot Ismaila Ayuk Mate Kochiashvili Olga Gromova Karel Äär Sten Pärnits Mari Toom Margaret Olufunke Adesina Hanna Irene Hämälä

Suured õnnesoovid veel kord tublidele tekli saajatele!

TALTECHI PULSS

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

HELENA KUIVJÕGI ERAKOGU

NORR A PROTSESS: OSA 4

Tere taas! Mina olen Helena, TalTechi 5. aasta hoonete sisekliima ja veetehnika tudeng. Olen hetkel Erasmus+ stipendiumiga Trondheimis, Norra Teadus- ja Tehnikaülikoolis (NTNU) oma lõputöö raames uurimas arstide ja patsientide soojuslikku mugavust operatsioonisaalis. Praegu istun oma ühikatoas ning kirjutan teile kirjakest, kevadine päike põske paitamas. On taas ilus hommik ning mõtlen, kui kena veel seal Eestimaal on. Nimelt, minu seiklus siinpool Läänemerd on lõpule jõudmas ning hakkan vaikselt otsi kokku tõmbama – varsti näen taas kodumaad. Nüüd on hea rääkida teile, kuidas pea kogu minu välisõppe eluke on kulgenud. Esimesed ettevalmistused NTNUsse tulemisel tundusid esmapilgul hirmutavad – kuidas endale majutus korraldada, kuidas see lõputöö ikka kahe kooli vahel vormistatud saab, mida ma üldse alguses tegema pean, kelle poole pöörduma, kas mul raha üldse jätkub? Kõik see oli kui tume maa, aga saan nüüd aru, et tegemist oli ühe mugavustsooni paksema kihiga (võiks nimetada lausa komfosfääriks), millest on esmapilgul raske läbi pääseda. Minu mootor paberitöö tegemiseks ja kõige vajaliku organiseerimiseks oli suur tahtmine. Võin öelda, et mu silmad nägid siin sipelga asemel elevanti – alguses tundub ju kõik uus ja keeruline. Kuid kui natuke rohkem süveneda, avaneb imeline maailm. Nüüd tagasi vaadates paistab eeltöö kui väike puru – kogu kogetud kogemus ja rõõm kaalub selle hulganisti üles. Seega, kui on tahtmine tulla välisõppesse ning kogu majandamist tundub esmapilgul liiga palju, siis see on viimane asi, mille taha minek jääma peaks, sest kõige parem ootab alles ees. Välismaal olles jõuab iga hetkega minu teadvusse kinnitus sellest, et kõik on võimalik. Tuleb vaid unistada. Näen lõpuks, kuidas minu ees olevad teed on lahti (ja teid on palju). Tegelikult on need kogu aeg lahti olnud, lihtsalt see mugavustsooni kiht oli jube udune. Nüüd tuleb lihtsalt valida see, mida hing ihkab. Aga mida ta ihkab? Sellele ma veel vastust ei tea, kuid küll see peagi selgub.

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB Kogu selle silmade avanemisega on kaasas käinud ka enesekindluse suurenemine. See on sõnul seletamatu, millise mühinaga on minu iseloom kasvanud. Pea aasta tagasi, kui minu ees oleks olnud uks, mis sulgub – oleksin lasknud tal sulguda ja öelnud: ,,Küll tuleb uus ja parem võimalus.“ Kuid olen nüüd aru saanud, et tulevikus ei ole uut ja paremat võimalust – parim on vaid see, mis meil on praegu olemas. Edaspidi panen alati uksele jala vahele, sest ei tea kunagi, millal kuskil mingi teine uks uuesti avaneb. Uus elukorraldus, iga päev oma pesast väljas välismaalaste keskel olemine tekitab ikka tunde, et tahaks kangesti koju. See on normaalne ja üldsegi mitte negatiivne, vaid hoopis kasvatab mind – saada oma eluga hakkama siis, kui kõik vana hea kodune ei ole nii lähedal, et saaks käega katsuda. Peab iga päev ikka selja sirgu hoidma ja ettepoole vaatama. Õnneks on ka siinsed tegemised olnud nii huvitavad, et ega väga palju ei jõua kodu igatseda. Enne välisõppesse tulemist seadsin endale eesmärgid: tutvuda eri kultuuridega, nautida Norra maastikku ja loodust, arendada oma ingliskeele oskust ja saada aimu teadustööst. Juba praegu on enamus eesmärke täitunud. Välisõpingutel kohtub väga paljude kultuuridega. Igapäevaselt teen koostööd ja suhtlen hiinlaste, norralaste, poolakate, sakslaste, türklaste, hispaanlaste ning ühe vietnamlase ja pakistanlasega. Olen nii mõnegi kultuuri kohta palju teadmisi juurde saanud, isegi Hiina, Saksa ja Norra rahvusroogasid söönud. Norra maastikku olen ma ikka täiega nautinud. Ostsin endale kasutatud ratta ning sõidan iga päev mööda mägesid üles ja alla – see on korraliku trenni eest. Veel olen käinud mäestikes matkamas ning fjordide ja koskede ilu kaemas. Norras on tugevalt tunda, et loodus on midagi palju suuremat ning tugevamat, kui üks väike inimene – mul on tekkinud veelgi suurem austus looduse vastu.

Muidugi ei ole kõige eelneva kõrval vajaka jäänud tudengielust. Iga nädal saab ikka midagi vahvat jälle korraldatud – õhtusöök ühikakaaslastega, oma pundiga matkamine, reedene pidu jne. Välisõppe tudengitele korraldatakse pidevalt igasuguseid üritusi ja lisaks ka reise mööda Norrat ning just see on see hea asi, miks tulla välisõppesse – koguaeg toimub midagi ning saad avastada erinevaid kohti ja kogeda võimalusi, mida elu sulle pakub. Lõpetuseks saan julgelt öelda, et välisõppest saab väga suure kogemustepagasi. Juba pelgalt keskkonnamuutus ergutab inimese vaimu. Rääkimata siis veel teistmoodi haridusest ja teadmistest, mida teises koolis omandad ning uutest inimestest, kellega tutvud. Mind on selle aja jooksul kutsutud juba nelja erinevasse riiki külla. Olen tutvunud paljude huvitavate inimestega, kelle mõttemaailm on ka minu mõtlemist avardanud. Ma olen südamest tänulik, et sain võimaluse Erasmus+ programmiga liituda. Jälle üks uks, millele sain jala vahele ning soovitan soojalt ka kõikidel teistel seda teha. Isegi siis, kui esmapilgul tundub, et see ei ole sinu jaoks, siis pea meeles – välisõpe on alati väärt proovimist! Igatahes! Kui sul on tekkinud küsimusi ja soovid minu kogemuse kohta lähemalt uurida, võid minu poole pöörduda e-maili teel: helena.kuivjogi@gmail.com

Tänu igapäevasele suhtlusele tuleb inglise keel mul juba ilma mõtlemata. Kuigi sõnavara võiks parem olla, saab tegelikult väga hästi ka vähese ingliskeele oskusega hakkama. Uurimustöö osas olen ma väga palju kogemusi saanud. NTNU on vägagi teadusele pühenduv ülikool. Näen igapäevaselt mitmeid inimesi tegelemas erinevate projektidega ja kõik see on nii huvitav. Ja veelgi enam, ma saan ka ise teaduse arendamisele käe külge lüüa – teha mõõtmisi, analüüsida, arutada teiste kolleegidega teaduse teemadel ja palju muud. Tänu sellele, et saan iga päev kõige selle sees olla ja tegutseda, olen palju kogenum. Tean, millele rõhku panna ning natuke olen ka aimu saanud, kui palju teadustöö pühendumist nõuab. Praeguseks olen oma lõputöö jaoks vajalikud mõõtmised ära teinud ning nüüd ootab ees suurem analüüsimine ja kokkuvõtte kirjutamine. Arvan, et pärast seda on mul veelgi täpsem tunnetus teaduse olemusest.

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

ISEMOODI ISELOOMUGA O R G A N I S AT S I O O N : ÜLIÕPILASESINDUS GERLIN GIL BAD PHOTOSHOP GRANDMASTER

KADI SIGUS

Üliõpilasesindus (ÜE) on organisatsioon, mille missiooniks on olla eestkosteorganiks kõikidele Tallinna Tehnikaülikooli tudengitele ja seista hariduse kvaliteedi, kvaliteetse õpikeskkonna ja võimalusterohke tudengielu eest. Võib öelda, et ÜE ampluaa on päris lai ja puudutab meid kõiki – ennekõike meie tudengeid, õppejõude, ülikooli tugitöötajaid, aga ka riiklikul tasandil hariduspoliitika kujundajaid. Koostöös kõikide nende eelpool nimetatud osapooltega realiseerimegi enda missiooni. Enda toimetustes lähtume väärtustest, milleks on asjatundlikkus, avatus, uuendusmeelsus, jätkusuutlikkus ja sihikindlus. ÜE esindajad on oma ala eksperdid, kes on sõbralikud ja asjatundlikud, olles seeläbi usaldusväärsed partnerid nii tudengitele kui ka koostööpartneritele. Oleme avatud uutele väljakutsetele ja ideedele, me ei karda võtta vastutust. Enda tegevuses oleme sihikindlad, meie jaoks on oluline oma eesmärke täita.

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB Tehnikaülikooli Üliõpilasesinduse eellane “esindus” loodi 1. oktoobril 1920. aastal. Uhke on öelda, et sel sügisel 99-aastaseks saav üliõpilasesindus on ühtne ja teeb enda tööd kogu südamega. Meil saab palju teha. Lisaks traditsiooniliseks kujunenud ürituste korraldamisele on läbi ajaloo üliõpilasesindus korda saatnud veel nii mõndagi. Praegustele tudengitele on arvatavasti enim tajutav ja käega katsutav Tudengimaja oma täies hiilguses, hariduse poole pealt ehk hariduse kvaliteedi töögruppide töö. Sügisel avati R-kiosk meie peamajas Tallinnas, ka seegi tekkis üliõpilasesinduse sisendil. Üliõpilasesindus on kaasatud ülikooli erinevatesse otsustuskogudesse, kus on võimalik edasi anda tudengite tagasisidet ja rõõm on tõdeda, et enamasti meid ka võetakse kuulda. Oleme võrdväärsed partnerid enda ülikoolile. Üliõpilasesindus on see organ, mille poole saab tudeng alati julgelt pöörduda. Olgu tudengil soov korraldada mõni uus üritus, luua tudengiorganisatsioon või on hoopis mure seoses mõne õppeainega. Kõik inimesed meie personalis on väga sõbralikud, toetavad ja toredad. Olles ise nüüdseks peagi 2 aastat üliõpilaskonna juhatuse esimees, julgen seda südamerahuga väita. Meie tublid esindajad teevad alati kõik selleks, et tudengitel oleks meie koolis hea õppida ja võimalus ka õpingute kõrvalt meeleolukat tudengielu elada, sest olgem ausad, ülikooliaastad saavad olla vaid siis su elu parimad, kui sa ise ülikooli ja üliõpilasesinduse poolt pakutavad võimalused vastu võtad. Sattusin ise üliõpilasesindusse 2016. aasta kevadel, kui seoses ühe teise organisatsiooniga soovisin ülikooli peale reklaammaterjale üles panna. Lõppes see sellega, et toona üliõpilaskonna juhatuse esimehena figureerinud Raul Hanson kutsus mind ÜE personali ja sain endale reklaamikoordinaatori positsiooni. Selle rolli suurim saavutus oli üliõpilasesinduse rebasekottide loomine. Varasemalt sellist aktsiooni meie koolis ei organiseeritud. 2017. aasta augustis valiti mind üliõpilaskonna juhatuse esimeheks ning sellel positsioonil olen ma tänaseni. Olen selle aja jooksul inimesena palju kasvanud. Olen korraldanud rahvusvahelist üritust, näinud ja kaasa rääkinud ülikooli juhtimises, osalenud oi-kui-paljudes töögruppides, tutvunud paljude uute ja huvitavate inimestega, õppinud paremini juhtima inimesi, tulnud välja väga keerulistest olukordadest, arendanud enda analüüsivõimet, ennast korduvalt ületanud. Olen kasvatanud endale paksu naha; olen andnud ülikoolile, EÜLile nii

STUDIOOSUS

enda kui ka üliõpilasesinduse sisendit. On olnud õpetlik, raske ja megaarendav periood mu elus. Kui ma mõtlen üliõpilasesinduse peale, siis pean tõdema, et see on üks isemoodi iseloomuga organisatsioon. Meie personalis ja esinduskogus on koos väga erinevad inimesed. Me oleme eri teaduskondadest, erineva taustaga, erinevate huvidega. Meil on inimesi, kes on väga huvitatud hariduspoliitikast, kelle südameasi on hea õppekvaliteet. Meil on inimesi, kes on vastupidiselt 100% tudengielu peal väljas ja korraldavad edukalt suuri ning uhkeid üritusi. Meil on armsaid inimesi, kes on justkui inimkehasse pugenud head haldjad. Nad on alati igal pool olemas, aitamas nõu ja jõuga. Kokkuvõtvalt oleme üliõpilasesinduses üks naljakas segapundar vahvaid, erinevaid inimesi, kellel on koos tore olla. Lisaks töö tegemisele korraldame ka omakeskis meeskonnaüritusi, koolitusi ja oleme üks suur sõpruskond. Viimati käisime näiteks kangastel rippumas, et kui kunagi on vaja eriti teatraalselt siseneda mõnele koosolekule, siis oskavad tublimad meeskonnaüritusel osalejad laest graatsiliselt alla laskuda. Samuti käisime kunagi martsipani maalimas, mis oli väga rahustav (ja magus) tegevus. Igatahes on meil koos üks tore punt inimesi, kelle seas on igaüks eriline ja täiustab meie organisatsiooni. Kui sul on soov rohkem teada saada ÜE toimetustest, sul on mõni äge idee või tahad ise üliõpilasesinduses tegutseda, siis võta meiega ühendust. Võid kontakteeruda otse minuga (gerlin.gil@taltech.ee). Kui sul on huvi mingi konkreetse personalipositsiooni osas, siis kontakteeru meie personalijuhi Tiinaga (tiina. tali@tipikas.ee). NB! ÜE personali suur värbamislaine tuleb juba maikuus, hoia silmad lahti ja jälgi meie Facebooki lehte Juulius Tipikas!

TUDENG TEGUTSEB

ANNE-MARY LÄLL ERAKOGU

KUIDA S MARIANNIST PÕRSA S SAI Sel kuul võtame fookusesse ühe erilise tudengi. Ta on väga mitmekülgne ning omanäoline isik, keda paeluvad teadus ja raamatud. Lisaks magistriõpingutele jõuab ta pidada blogi, käia lastele teadust tegemas ning kauni kodumaa loodust avastamas. Teeme temaga tutvust!

Räägi natukene endast. Tere! Mina olen Mariann Vendelin, 23-aastane neiu Sauelt. Keskkoolis käisin Gustav Adolfi Gümnaasiumis ning sealt sai alguse minu huvi keemia vastu, seda suuresti tänu mu suurepärasele keemiaõpetajale, Martin Saarele. Pärast keskkooli otsustasin teha rakenduskeemia ja biotehnoloogia bakalaureuse kraadi siinsamas Tallinna Tehnikaülikoolis. Otsus magistrisse edasi minna tuli lihtsalt, sest bakterite kasvatamine oli nii põnev, et soovisin juurde õppida. Lisaks armastan väga fantaasiaromaane ja kõike maagilist ning keemia on minu arvates nagu päriselu võlukunst. Keemia tundub paljude jaoks jube keeruline. Kas see on tegelikult ka nii? Mulle pole reaalained kunagi otseselt raskusi valmistanud, aga lihtne on teha vigu ning kui siis ei jõuagi õige vastuseni tekib mulje, et see on jube keeruline. Keemias on vaja põhiliselt kasutada loogikat ning küllaltki palju asju on vaja ka meelde jätta, et see lihtne oleks. Millega Sa vabal ajal tegeled? Tavaliselt loen raamatuid ja pean raamatublogi Hyperebaaktiivne. Lisaks tegelen veel geopeitusega ning mulle meeldib looduses kauneid kohti avastada ja reisida. Geopeitusega olengi jõudnud väga paljudesse põnevatesse ja kaunitesse kohtadesse, millest esimesena tulevad meelde väikesaared nagu Osmussaar või Mohni. Matkaradadest on kõige põnevamad aarded kindlasti Äntu järvede ääres Äntu-Nõmme looduse õpperajad. Eestis on tore kogukond, kes geopeitust harrastab.

STUDIOOSUS

Hetkel on 3554 aktiivset aaret ning infot võib selle kohta leida www.geopeitus.ee lehelt. Sa oled ka teadusteatriga seotud. Mis ajendas Sind nendega liituma? Klassikaaslased rääkisid lahedast võimalusest teha lihtsamaid teaduskatseid ning raha teenida kooli kõrvalt. Nii ma siis kandideerisingi 2013. aastal Kolme Põrsakese tiimi. Siiamaani on väga tore olnud lapsi rõõmustada! Kõige võimsam on see tunne, kui keegi etenduse lõpus ütleb, et temast saab ka nüüd teadlane. Milliseid naljakaid etendustel ette tulnud?

vahejuhtumisi

Aastatega on igasuguseid juhtumisi olnud. Ükskord näiteks varastas viieaastane laps katseks mõeldud keedumuna ära ning pani selle nahka. Lapsesuu ei väsi ka kunagi üllatamast. Näiteks, kui küsisin, kas keegi on ise kunagi kodus teaduskatseid teinud, sain vastuseks: “Mina tegin ükskord õunakooki!” Sellistes olukordades ei olegi muud teha kui improviseerida. On tulnud ette, et esinemisel peaaegu kõik katsed ebaõnnestuvad, kuid tagasiside oli hea. Alati peab paar varukatset kaasas olema, siis saab midagi muud teha, kui selgub, et midagi puudu on või klaasist katsevahend esinemispaika jõudes ukse ees kildudeks lendab. Mis on Sinu lemmikkatse ning millist pigem iga hinna ees väldiksid? Minu signatuurkatse on kindlasti klassikaline „muna pudelisse“. Päris sellist katset, mida iga hinna eest väldiks, vist ei olegi. Pigem on mõned katsed, mida olen vähe teinud ja mis alati ei taha õnnestuda. Üks selline on näiteks „peeretavate pudelite” katse. Mis asi on peeretavate pudelite katse? Need on väikesed pudelid, mis teevad peeretamise sarnast häält kui sinna piiritust valada ja tuli otsa panna.

TUDENG TEGUTSEB Kuidas üldse uued katsed Sinuni jõuavad? Igal põrsakesel on võimalus uusi katseid välja töötada. Kõikvõimas internet on tavaliselt abiks. Hetkel ei ole mul seda aega, mida uute katsete välja töötamisele kulutada, nii et minu repertuaar saab põhiliselt täiendust koolitustelt. Mida Kolm Põrsakest Sulle on juurde andnud või miks Sa nendega nii pikaks ajaks oled seotuks jäänud? Esinemised on andnud kindlasti kuhjaga esinemiskogemust, julgust ja positiivseid emotsioone. Ma olen aastatega saanud väga palju häid sõpru ning tore kollektiiv on üks põhjustest, miks ma nii kaua Põrsake olen olnud. Mulle meeldib, et saan seda tööd teha täpselt nii nagu aega ja tahtmist on ja siiani ei ole ma end üle koormanud. Head esinemised süstivad juurde indu veel esineda. Kuidas on aja jooksul Kolme Põrsakese kontseptsioon muutunud? Kui ma alustasin, olid katsed pigem kodukootud ning katsevahendid sain köögikapist. Täna teeme ikka kõvasti paremat show’d – tuld ja pauku ja tossu. Sellist hetke, kus oleksin tundnud, et töö muutub rutiinseks ei ole olnud, sest iga esinemine on ise nägu ning eriti ägedad on igasugused eriprojektid. Sügisel olin 10 päeva Tallinki laeva peal, sest me tegime Rootsi kruiisil õhtuti lastele show’d ja muid tegevusi. Kuue aasta jooksul on kindlasti kasvanud esinemiste arv. Täna on rohkem esinemisi ka suuremale publikule. Lisaks on juurde tulnud võimalus teha teadusringe. Mahu kasvamisega on muidugi lisandunud töötajaid ning ka erinevaid ameteid, kuhu esmalt otsitakse inimest Põrsakeste seast. Kõigile tullakse vastu, kui on soov end mõnes vallas arendada, teha näiteks turundust või ägedat videoprojekti. Põhimõtteliselt on võimalik Põrsakeste seas ka täiesti edukalt karjääri teha. Oletame, et kellelgi tekkis huvi ning ta sooviks ka ise Põrsakestega liituda. Mis nüüd edasi saab? Liitumiseks tuleb kirjutada info@kolmporsakest. ee või hoida silm peal Kolme Põrsakese Facebooki lehel ja oodata avalikku kandideerimisvooru. Avalike kandideerimiste puhul on kindlasti mitu vooru. Peagi hakkame otsime septembriks teadusringi juhendajaid. Töötada saab teadusringide juhendajana, teadusteatri esinejana või miks ka mitte mõlemana korraga.

W W W. H Y PER EB A A K T I I V N E . EE

STUDIOOSUS

GNOSIS

ELIIS SALM PIXABAY

T E RV E S K E H A S T E RV E VA I M – 10 PÕHIMÕTET ÕNNELIKUMAKS ELUKS „Tervis on täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu, mitte ainult haiguse või põduruse puudumine.“ - WHO, 1948

Kõige enam mõjutame oma tervist ise! Kuigi tihti arvatakse, et halvas tervises võiks süüdistada geene, mängivad need meie tervises vaid väikest rolli (20%). Keskkonna roll on 20% ja tervishoiusüsteemil 10%. Meie igapäevane tervisega seotud käitumine (toitumis- ja liikumisharjumused, sõltuvusainete (tubakas, alkohol, teised uimastid) tarvitamine, riskikäitumine (liiklus- ja seksuaalkäitumine) avaldab heaolule suurimat mõju – koguni 50% ulatuses. Oleme jõudnud ajajärku, kus elustiilihaigused põhjustavad suure enamuse kõikidest surmadest. Neist pooled on südame-veresoonkonna haigused, viiendik erinevat tüüpi vähkkasvajad (peamiselt kopsu-, jämesoole-, rinna- ja eesnäärmevähk). Üha enam esineb diabeeti ning astmat. Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul on 80% südamehaigustest ning 40% vähkkasvajatest ennetatavad. Peamisteks elustiilihaiguste põhjustajateks nimetatakse liiga vähest puuja köögiviljade tarbimist ning füüsilist aktiivsust, kõrget veresuhkrut, verekolesteroolitaset ja vererõhku ning alkoholi ja tubaka tarvitamist. Iga teine täiskasvanu ja iga kolmas laps Eestis on ülekaaluline. WHO prognoosi kohaselt on 2025. aastaks ülekaalulisi 62% ning rasvunud iga kolmas eestimaalane.

STUDIOOSUS

GNOSIS

10 NÕUANNET TERVISLIKUMAKS ELUKS 1. ROHKELT TAIMETOITU Eesti toitumissoovituste kohaselt peaks igapäevaselt sööma vähemalt 5 peotäit puuja juurvilju (kartul siia hulka ei kuulu). Inglismaal on seda soovitust paremat rahvatervist silmas pidades suurendatud 10-le. Mida rohkem puuja köögivilju, seda parem tervis! Ära unusta ka kaunvilju, täisteravilju, pähkleid ja seemneid – neil on teaduslikult tõendatud väga positiivsed tervisemõjud. Valmista ise taimetoitu, proovi väljas süües veganroogasid, pea taimset teisipäeva ja lihavaba laupäeva. Proovi taimseid piimaalternatiive pähklitest, kaerast, kaunviljadest; köögiviljakotlette, tofut. Taimne toit on väiksema energiatihedusega ja aitab seega kõhtu täita väiksema energiahulga juures – nii tarbid vähem kaloreid, saad aga enam vitamiine ning mineraalaineid. 2. VÄHENDA OLULISELT VÕI LÕPETA LIHA TARBIMINE Liha ning lihatooteid süüakse Eestis kordades rohkem kui tervislik oleks. Seeläbi saadakse liiga palju energiat, kolesterooli ning küllastunud rasvhappeid, mis on otseselt seotud elustiilihaigustega. Lihas ja lihatoodetes on palju peitrasva, küllastunud rasvhappeid, kolesterooli, lisaks ka transrasvasid ning tihti ka soola. WHO on töödeldud liha (vorstid, viinerid, singid, pihvid, peekon jne) ning punase liha (sea, veise, lamba jt imetajate liha) kandnud kantserogeenide nimekirja, millel teaduslikult tõendatud seos vähkkasvajate tekkimisega. Mida vähem liha, seda rohkem jääb ruumi ka taimsele kraamile. 3. VÄHEM SUHKRUT Vähem kui 10% päevasest energiast peaks tulema lisatud suhkrutest. Need aga peidavad end peamiselt töödeldud toidus: koogid, küpsetised, kommid, šokolaad, jogurtid ning kohupiimakreemid, kohukesed, karastus- ja energiajoogid, aga muidugi ka kohvi-tee sisse lisatav suhkur. See kõik võiks jääda söömata. Magusaisu rahuldamiseks sobivad hästi värsked puuviljad, datlid, toorkakao. 4. VÄHEM SOOLA Piira soola tarbimist - see on seotud kõrgvere-rõhktõve ning südameveresoonkonnahaigustega. Soovituste järgi

STUDIOOSUS

peaks päevane soolakogus jääma alla 5 grammi. Hulgaliselt soola sisaldavad töödeldud toiduaineid, eriti töödeldud liha- ja piimatooted (viinerid, vorstid, singid, juustud). Toidu valmistamisel püüa soola lisada võimalikult vähe ning eelista jodeeritud soola. 5. VÄHEM TÖÖDELDUD TOIDUAINEID JA ROHKEM TERVIKTOITU Süües terviktoitu ja valmistades sööke ise, saame piirata kahjulike rasvhapete (transrasvad, küllastunud rasvhapped), soola ning suhkru tarbitavat kogust. Lisaks sisaldab töötlemata taimne toit hulgaliselt kiudaineid ja vitamiine-mineraalaineid. 6. JOO VETT Kraanivesi on hea janukustutaja, mis ei sisalda energiat ning on soodne ja keskkonnasõbralik. Eelista alati maitsestamata gaseerimata vett. Joo regulaarselt, ära oota janutunnet. Kui teed trenni, käid saunas, viibid kuumas keskkonnas ning ei tarbi veerohket toitu, siis võiksid ka rohkem vedelikku tarbida. Ära joo kaloreid – nii maitseveed, limonaadid, energia- ja spordijoogid kui ka piimajoogid sisaldavad tihti arvatust enam energiat.

unehügieeni põhimõtteid. Uinu ja ärka iga päev samal ajal. Magamistuba on magamiseks, kuhu ei peaks kaasa võtma elektroonikat (telereid, arvuteid, telefone jne) ning suhteprobleeme. Tuba peaks olema pigem jahedapoolne (16–18 kraadi), vaikne ning pime. Ära tarvita enne magamaminekut alkoholi, tubakatooteid ning kofeiini, ka söömine enne uinumist mõjutab une kvaliteeti. Füüsiline aktiivsus päeva jooksul aga parandab und ning vähendab stressi. 10. ARMASTA, LASE END ARMASTADA, OLE TÄNULIK Aktsepteeri, et on asju, mida me muuta ei saa ja ehk ei peagi. Alati on keegi või miski, mida me ei kontrolli ega saa paremaks muuta. Jaga armastust, hoolitsust ja õnne, ootamata midagi vastutasuks. Tee head! Anneta aega, häid sõnu või raha. Pane tähele hetke, milles oled – lõhnu, helisid, värve, maitseid, puudutusi. Elu juhtub just praegu, ei minevik ega tulevik saa hetke vastu. Ole tähelepanelik, märka väikesi imesid argipäevas ning ole tänulik selle eest, mis sul on!

7. VÄLDI ALKOHOLI, TUBAKAT JA TEISI UIMASTEID Ka vähe on liiga palju! Sõltuvusainete tarbimist seostatakse mitmete psüühiliste ja füüsiliste haigustega, need mõjutavad toitainete omastamist, une ja suhete kvaliteeti. 8. OLE FÜÜSILISELT ROHKEM AKTIIVNE Täiskasvanud peaksid liikuma vähemalt 150 minutit nädalas keskmise intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega. Lisaks kaks jõutreeningut nädalas lihastoonuse säilitamiseks. Liigu (jalutamine on suurepärane!) looduses – saad lisaks füüsilisele heaolule ka vaimselt laetud. Lifti asemel kõnni treppidest, tule varem bussilt maha ning telekavaatamise asemel mine sõbraga kergliiklusteele või metsarajale. 9. MAGA ROHKEM JA VÄHENDA STRESSI Täiskasvanud peaksid saama 7–8 tundi ööund, lapsed veelgi enam. Hea une jaoks peaks jälgima rutiini ning mõistma

GNOSIS

KARINA RAUDSIK ERAKOGU

KUIDA S ISE STRESSIST VÕITU SA ADA

Stress on niivõrd tavaline nähtus, et on keeruline leida inimest, kes poleks stressi kogenud. Ühtlasi tähendab see, et meil ei õnnestu stressi elus vältida, me peame lihtsalt õppima sellega toime tulema. Stress võib avalduda erinevalt, kuna võimalikke sümptomeid on ka väga mitmeid: alustades emotsionaalsetest sümptomitest, nagu näiteks ärrituvus, raskused lõõgastumisega, rahulolematus; jätkates füüsiliste sümptomitega, milleks on näiteks valud, pinged lihastes, pidevalt külmetumine ja soolestikuprobleemid; ning lõpetades muude sümptomitega, mis võivad olla näiteks võimetus keskenduda, pessimism, isumuutused või alkoholi tarbimise suurenemine.

ja füüsilise aktiivsuse kasulikkusest. Juba natukenegi füüsilist aktiivsust toob kasu – tule bussilt varem maha, jaluta poodi, kasuta lifti asemel treppe. See parandab verevarustust ajus ja sellest tulenevalt on meil rohkem võimekust olukordadega toime tulla. Sama on magamisega – kui me pole välja maganud, on meil vähem võimekust igapäevaelus ettetulevate olukordadega toime tulla, mis jällegi tõstab stressitaset. Tervisliku toitumise juures tasub meeles pidada, et tarbiksime võimalikult palju erinevaid toitaineid, mis hoiavad meie vaimse ja füüsilise võimekuse kõrgel tasemel, seeläbi ennetades ja leevendades stressi.

Ei tasu arvata, et stress on igas olukorras halb – stress on evolutsiooniliselt kujunenud selleks, et oleksime võimelised lühiajaliselt kasutama oma keha lisaressursse. Kui ülesanne on meile mõõdukalt väljakutsuv, aitab kerge stress sooritust parandada. Konks on selles, et ainult lühiajaliselt. Kui meil on suured väljakutsed, mis püsivad pikaajaliselt, kurnab see keha ja vaimu ära. Stressi maandamine on lisaks oma negatiivsete tunnete vähendamisele oluline ka muudel põhjustel. Pikaajaline stress võib viia depressiooni või läbipõlemiseni. Läbipõlenud inimest iseloomustab kurnatus, küünilisus ja ebaefektiivsus oma tegemistes. Stressirohketes olukordades hakkab süda kiiremini ja tugevamalt tööle, mis lühiajaliselt on kasulik, ent pikaajaliselt kurnab südant ja võib kaasa tuua südameveresoonkonna probleeme. Stressis inimesed kipuvad ka toidu valikutes kalduma pigem rasvaste, soolaste ja magusamate toitude poole, mis avaldab mõju toitainete mitmekesisusele kehas ja ka näiteks kehakaalule.

Iseenda aitamiseks võitluses stressiga võiks kõigepealt analüüsida olukorda ja enda toimetulekustrateegiaid. Laias laastus on kaht sorti toimetulekuviise: emotsioonikeskne ja probleemikeskne. Emotsioonikesksete strateegiate eesmärk on oma negatiivse emotsiooni vähendamine või tuju parandamine. Emotsioonikesksed strateegiad jagatakse omakorda headeks, nagu näiteks hobidega tegelemine, mediteerimine, ja halbadeks, nagu näiteks alkoholi tarvitamine ja süüdistamine. Probleemikesksed strateegiad on orienteeritud algse probleemi lahendamisele, mis stressi tekitab. Sellised tegevused võivad olla näiteks oma aja planeerimine, olukorra analüüsimine ja võimalike lahenduste väljamõtlemine. Pikemas plaanis on probleemikesksed strateegiad efektiivsemad, kuna lahendades algse probleemi, ei hakka sama stress pidevalt korduma. Ent teatud olukordades on mõistlikum kasutada häid emotsioonikeskseid strateegiaid, kui probleemi lahendamine pole võimalik või mõistlik. Mõni olukord on mõjutatud enam-vähem ainult välistest teguritest ja me ei saa selle lahendamiseks midagi teha. Ning mõni olukord on ühekordne või minimaalse mõjuga, mistõttu pole mõtet kulutada palju aega ja energiat

Stressitaseme suurt tõusu saab ennetada ja maandada eluviisi valikutega. Tuleta meelde oma teadmisi tervislikust toitumisest, magamisest

STUDIOOSUS

GNOSIS selle muutmisele. Nii et stressis olles tasub analüüsida, kas tuleks asuda stressi tekitavat probleemi lahendama probleemikeskse strateegiaga või pole see võimalik ega mõistlik ning selle asemel vähendada oma halba tuju mõne emotsioonikeskse strateegiaga. Lisaks on olemas mõned konkreetsemad harjutused, mida saab ise proovida, et paremini rahuneda ja lõõgastuda. Uuringutega on tõestatud, et meditatsiooni praktiseerimine, nagu näiteks mindfulness, tõstab lootusrikkust ja vähendab stressi. Mindfulness ehk teadvelolek on täielik teadvustamine, mis antud ajahetkel toimub, ilma filtrite või hinnanguteta. See on justkui hetkes elamine, pannes tähele, mis toimub enda kehas ja meeles. Neid praktikaid saab kasutada selleks, et õppida tähele panema oma mõtteid enne, kui need harjumuslikeks mustriteks saavad, mis omakorda võivad põhjustada stressi ja mõjutada suhteid. Tihti tekib stress tegelikult mitte-ohtlikest situatsioonidest ning mindfulness võib aidata seda märgata ja analüüsida, kas antud olukord on seda stressi väärt. Näiteks põhjustab esinemine paljudele stressi, ent ei ole tegelikult ohtlik. Proovida tasub ka lõdvestustusharjutusi. Kui mindfulness on tihti keskendunud rohkem mõtetele ja ka keha tajumisele, siis lõdvestusharjutused suunavad rohkem fookuse keha füüsilisele poolele. Lihaste lõdvestusharjutused võivad aidata

rohkem neid inimesi, kes stressi puhul kogevad füüsilisi sümptomeid nagu pingeid lihastes ja valu. Tüüpilises lihaste lõdvestusharjutuses kõigepealt pingutatakse lihaseid nii tugevasti, kui on võimalik, ja seejärel lõdvestutakse. Füüsiliselt keha lõdvestamine saadab ka ajju signaali lõdvestumisest, mis aitab stressi vähendada. Ära ei tasu unustada ka kontakti teiste inimestega. Jaga oma muresid ja rõõme lähedaste inimestega. Nagu öeldakse, siis jagatud mure on pool muret ja juba rääkimine murest teeb olemise kergemaks. Sõbrad ja pere saavad pakkuda tuge, mistõttu väheneb oma muredega üksiolemise tunne ja tunneme rohkem jõudu probleemidele vastu seista. Kokkuvõtvalt tuleks tähelepanu pöörata juba stressi ennetamisele, kasutades selleks vastavat eluviisi ja stressi leevendavaid harjutusi. Lisaks tasub analüüsida enda varasemaid stressirohkeid perioode ja toimetulekut nendega, et otsustada, kas edaspidi peaks lähenema pigem probleemikeskset või emotsioonikeskset strateegiat kasutades. Strateegiatest on kasu ka juba stressirohkesse olukorda sattunuile, samuti mindfulnessist ja lihaste lõdvestusharjutustest. Kui sul on tunne, et endal enam jõud üle ei käi, tasub otsida professionaalset abi.

SOOVITUSED: Mindfulness • Peaasi.ee harjutus „Külaline“ on hea eestikeelne audioharjutus • Headspace telefonirakendus • Vaikuseminutid telefonirakendus Lõdvestusharjutused • Peaasi.ee audioharjutus „Lihaselõdvestus“. • „Progressive muscle relaxation“ võiks olla märksõnaks ingliskeelsete harjutuste otsimisel Podcastid • TED kõne „How to make stress your friend“ jagab asjalikke soovitusi stressiga toimetuleku kohta. • Afford Anything episood 147 „How to Believe Your Time is Abundant“ õpetab teistmoodi suhtuma oma ellu ja aega. Arutletakse selle üle, kuidas tihti tekib stress sellest, et tajume olevat liiga vähe aega ja kuidas seda taju muuta. • Smart Passive Income episood 331 „The Story You Tell Yourself“. Eelmisega sarnase lähenemisega. Abi võimalused • Lahendus.net – internetipõhine tasuta nõustamine Tartu Ülikooli tudengite poolt • TalTechi tasuta nõustamine https://taltech.ee/psuhholoogiline-noustamine/

STUDIOOSUS

GNOSIS

ESTELLE SAAVASTE TARTU ÜLIKOOL, 3. KURSUSE HAMBARAVITUDENG SUUKOOL.EE

MIDA SA AN ISE TEHA OMA SUU TERVISE HEAKS?

Suuhügieen mõjutab otseselt meie suuõõne tervist. Terved hambad ja särav naeratus viitavad ka heale üldtervisele. Hambaarstid näevad oma igapäevases töös palju kaariest (hambaauke) ning igemepõletikku (veritsevaid igemeid), mis ravimata jätmise korral viivad hammaste kaotuseni. Suuhügieen on justkui iseenesest mõistetav, samas puudub inimestel sageli ülevaade sellest, miks ja kuidas hammaste eest õigesti hoolt kandma peab. Jääb mulje nagu õiged suuhügieenivõtted on teadmine, mille saame kaasa juba sündides, ometi teeme midagi jätkuvalt valesti, sest suus ei ole kõik harmoonias. Kindlasti võib olla ka segavaid faktoreid (näiteks laiskus), mis takistavad hea suuhügieeni hoidmist, kuid olen kindel, et väike põhitõdede kordamine aitab parandada vähemalt suuhügieenivõtete tehnilist poolt. Kordan siinkohal üle mõned suuhügieeni põhitõed. Kui tunned, et vajad rohkem informatsiooni, siis külasta www.suukool.ee või konsulteeri oma hambaarstiga. Hea tava on käia hambaarsti juures kontrollis vähemalt kord aastas, et avastada muutused suutervises võimalikult vara. Hammaste pesemine. Toidujäänuste eemaldamine ja meeldiv mündine hambapastamaitse ei ole ainsad põhjused, miks hambaid peseme. Hambaid katab biokile, millele kinnituvad bakterid. Mehaanilise puhastuseta jäävad bakterid hamba pinnale, saavad energiat süsivesikutest ning nende ainevahetuse käigus tekib hape, mis nõrgestab meie hambaid. Kui mõelda enda jaoks läbi see sündmuste järjekord, siis saab vastuse ka paljudele segastele küsimustele seoses hammaste pesemisega.

STUDIOOSUS

GNOSIS Kas hambaid peab pesema hommikul enne või pärast söömist? Õiged vastused on mõlemad, kuid lihtsam on valida hambapesu enne hommikusööki. Pärast söömist toimub suus happerünnak, mille ajal võime hammaste harjamisega teha neile veel rohkem kahju, seega peaks ootama pärast söömist 20...30 minutit, et pesta hambaid neid kahjustamata. Lisaks on oluline, et hammas saaks päeva jooksul „puhata“. Pidev näksimine ja sellest tingitud happerünnak vaid kahjustab hammast. Näksimise asemel eelista kolme põhitoidukorda, kahte vahepala ning janu korral joo vett. Mahla või teisi jooke joo põhitoidukorra kõrvale. Hambad saab puhtaks vaid korraliku mehaanilise puhastusega, selleks ei piisa nätsu närimisest. Kui nätsu närida vahetult pärast söömist happerünnaku ajal, siis suurendab nätsu närimine sülje eritumist, mis aitab vähendada happerünnakut. Oluline on valida kõige hammastesõbralikum närimiskumm, mis on suhkruvaba. Kõige paremini aitab kaariese ja hambakatu vastu võidelda ksülitooli sisaldav närimiskumm. Ksülitool (suhkuralkohol) on looduslik magusaine, mida kaariest tekitavad bakterid ei saa oma elutegevuseks kasutada. Seega mõjutab ksülitooliga närimiskummi kasutamine otseselt suus elavate bakterite mõju meie tervisele.

Hambaid peab pesema seni, kuni on puhtaks tehtud kõikide hammaste kõik pinnad. Hinnanguliselt kulub selleks 2...3 minutit. Hoia harja 45-kraadise nurga all nii, et harjased ulatuvad ka igemetele, pese õrnalt ringjate liigutustega. Pärast harjamise lõpetamist sülita pasta suust välja, kuid ära suud veega loputa, nii saab pastas olev fluoriid hammaste pinnal kauem toimida. Pese hambaid kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Kas ainult hambapesust piisab? Hammaste pesemisega suudame puhastada vaid 60% hambapindadest. Pinnad, mis on kahe hamba vahel, jäävad hambaharjale kättesaamatuks. Nendeni pääseb hambaid õiges tehnikas niiditades või kasutades hambavaheharju. Püüa igas hambavahes kasutada puhast hambaniidi osa. Vii niit ettevaatlikult kahe hamba vahele, püüdes iget mitte vigastada. Ära tõmba niiti jõuga igeme vastu. Oluline on puhastada hamba ja igeme vahelised pinnad, liigutades niiti tähelepanelikult mööda hamba pinda. Ära tee saagivaid liigutusi nagu oled näinud filmides, see kahjustab hammast! Õige niiditamise tehnika omandamiseks küsi täpseid juhiseid oma hambaarstilt, sest vale tehnika võib igemetele teha rohkem kahju kui kasu.

Mida kasutada hambapesuks?

Miks mu igemed veritsevad?

Hambaid võib pesta nii elektri- kui käsiharjaga. Oluline on meeles pidada seda, et hambaharja harjased oleksid pehmed („soft“), ühepikkused ning võimalikult tihedad. Hambaharja peab vahetama regulaarselt iga kolme kuu tagant. Hambapesuks vajalik pastakogus on hernetera suurune. Hambaid saame ise tervena hoida, kasutades fluoriide sisaldavat hambapastat. Fluoriid seostub hambaemailis sisalduva apatiidiga, moodustades hamba pinnale tugeva ühendi. Fluoriidisisaldus võiks olla vähemalt 1000 ppm (parts per million), see on tavaliselt kirjas hambapasta pakendil.

Igemed võivad hakata veritsema nii hammaste pesu kui ka niiditamise ajal, enamasti on see märk igemepõletikust, mis on tekkinud ebapiisava suuhügieeni tulemusel. Hambaniidi või hambavaheharjakeste regulaarsel kasutamisel taandub igemepõletik 1...2 nädalaga. Igemepõletik võib olla põhjustatud hambakivist – hammastele on jäänud katt, mis on mineraliseerunud ning muutunud kõvaks, suus on halb maitse ja hingeõhk. Kõige sagedamini tekib hambakivi alumiste hammaste keelepoolsele pinnale hamba ja igeme piiril. Seda saab eemaldada vaid hambaarst või suuhügienist.

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR KULTURNIK

PILLERIIN TÄHT

STUDIOOSUS

S U P E R K O M P E N S AT S I O O N

Efektiivselt ja progresseeruvalt treenida saame vaid siis, kui meie jõuvarud on taastatud ning organism on saanud eelmisest treeningust taastuda. Kui treenida järjepidevalt ilma piisava puhkuseta, tõuseb ületreeningust põhjustatud vigastuste oht enam kui viiekordseks. Lisaks vigastustele langeb organismi vastupanuvõime, mis muudab meid vastuvõtlikumaks erinevatele viirushaigustele. Selleks, et ülekoormusest tingitud probleeme ennetada, on kõige mõistlikum hoida tasakaalus treeningute ja puhkuse vahekord.

Puhkamine ei ole oluline vaid vigastuste ja terviseprobleemide vältimiseks, vaid ka selleks, et toimuks töövõime paranemine. Puhkus on sama oluline kui treening. Treeningu ajal langeb organismi töövõime. Seda põhjustab eelkõige energiavarude kahanemine organismis. Taastumine treeningust algab kohe pärast treeningu lõppu ning taastumise ajal väheneb ka väsimus.

Kui treening on piisava koormusega ning taastumiseks jääb küllaldaselt aega, toimub ületaastumine ehk superkompensatsioon, mis on hea treenituse taseme tekkimise aluseks. Järgmine treening on kõige efektiivsem, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Ühesõnaga – mitte liiga hilja, sest siis on eelmise koormuse efekt kadunud, aga mitte ka liiga vara, kuna sellisel juhul ei ole organism veel eelmisest treeningust taastunud. Nii tekib veelgi suurem kurnatus, mis omakorda põhjustab suuremat superkompensatsiooni.

Lihaste töövõime ei kasva vaid jõusaalis ja trenni tehes, vaid ka siis, kui treeningud on kooskõlas puhkuse, söömise ja uneajaga. Nii ollaksegi pärast treeningut ning piisavat puhkust tugevam kui enne treeningut.

SPORDISEKTOR KULTURNIK Treeningkoormuse jälgimine ja planeerimine on optimaalse treenituse taseme saavutamiseks hädavajalik. Seetõttu on oluline pidada treeningpäevikut ja seda ka põhjalikult täita. Lisaks tavapärastele seeriatele, kordustele ja raskustele tuleks panna kirja ka enesetunne, vigastused ja haigused. Kui eesmärk on oma treenituse taset oluliselt tõsta, on mõistlik pidada ka toitumispäevikut. Planeeri ette oma treeninguid, puhkust ja toitumist. Lisa suure koormusega treeningpäevade vahele puhkepäevi ja kergema koormusega treeninguid. Väga kõrge intensiivsuse ja raskusega treeninguid võiks nädalas olla kuni kaks, mitte rohkem. Jälgi oma enesetunnet ning planeeri läbi selle koormust ja intensiivsust ning nende tõuse ja langusi. Selleks, et toimuks progresseerumine, on vajalik anda kehale koormust, kuid ka piisavalt puhkust ja seda õiges vahekorras (joonis 1).

joonis 1. (Eesti Olümpiakomitee)

Kui ajastad oma treeninguid õigesti ning läbi õige ajastuse tekitad superkompensatsiooni, on sinu areng kiirem. Kuna iga treeningu superkompensatsiooni periood algab erineval ajal, on oluline jälgida oma treeningust taastumist ning üldist enesetunnet. Siinkohal on taaskord oluline roll treeningpäeviku pidamisel, sest see annab hea ülevaate treeningute intensiivsusest, kestvusest, taastumisest ning üldisest arengust. Kui ajastad treeningu liiga varajaseks ehk enne kui oled eelmisest treeningust täielikult taastunud, hakkad organismi energiavarusid välja kurnama ning tulemuseks on üleväsimus ja lõpuks ka ületreening. Kui aga jätad treeningu ajastamise liialt hiljaks, ei toimu enam arengut, sest treeningute vahe on liiga pikk ja ületaastumine juba ära toimunud.

STUDIOOSUS

Kui oled harrastaja, kes treenib 2–3 korda nädalas ning sinu eesmärk ei ole oluline areng jõu, kiiruse vms näitajates, ei ole treeningute õige ajastamisel niivõrd suurt rolli, sest sel juhul on olulisemaks märksõnaks regulaarsus. Kui sul on aga isiklikud, meeskonnasisesed või treeneri poolt antud eesmärgid, on treeningute õige ajastamine, planeerimine ja monitoorimine hädavajalik selleks, et areng oleks optimaalne. Taastumise seisukohalt on kõige olulisemad märksõnad korralik ja kvaliteetne ööuni, teadlik toitumine ja aktiivne puhkus ka vabadel päevadel. Kõige olulisemaks neist aga peetakse ööund, sest just sel ajal toimub organismis jõuvarude kõige suurem taastamine. Uni sportlaste ja aktiivselt treenivate harrastajate taastumises.

Sügava une perioodil organismis kõige kasvuhormooni tase kõrgemal tasemel. See mil lihased taastuvad kasvavad.

on kortisoolitase madalam ja seevastu kõige on see periood, treeningust ning

Püüa sättida magamaminek igal õhtul samale ajale. Varem magamaminek ja varem ärkamine on organismi taastumise ja toimimise seisukohalt parem kui hilja magama ja hilja üles režiim. Piisava ja kvaliteetse ööune puudus mõjutab väga suure tõenäosusega sinu kehakaalu, füüsilist ja vaimset tervist, sportlikke saavutusi ning arengut. Selleks, et areng oleks optimaalne, pea treeningpäevikut, jälgi oma treeningutest taastumise kiirust, puhka öösel piisavalt, ajasta treeningud superkompensatsioonile ja toitu teadlikult.

KULTURNIK

6 R A A M AT U T, M I D A S U V E L H Ä B E N E M ATA R A N N A S L U G E D A Suvi on aeg, kus me kõik lubame endale, et nüüd ma hakkan lugema. Mul pole ju kooli ja töölt saan ka puhkuse võtta, saan teha täpselt seda, mida ma alati olen tahtnud – rahulikult raamatuid lugeda. Samas kui tuleb minna raamaturiiuli juurde, et valida endale üks raamat, hakkame kukalt kratsima, tekib hüperventilatsioon, me satume paanikasse ja anname alla: ei, ma ei tea, mida lugeda. Parem võtan lahti Netflixi ja vaatan, mida nemad mulle välja pakuvad. Siin tõttab aga appi Studioosus! Valisime välja 6 raamatut, mida võid suvel häbenemata rannas lugeda. Tegemist on väga erinevate raamatutega, seega igaüks võib leida endale midagi sobilikku. Julgelt soovitame ka nende kirjanike teisi teoseid lugeda, sest tegemist on klassikutega, kelle teoste seast tõstetakse esile enam kui ühte raamatut.

STUDIOOSUS

SASKIA JÕERS PIXABAY

KULTURNIK “Nelja märk” (The Sign of the Four) – A. C. Doyle Tegemist on teise Sherlock Holmesi novelliga, kus lisaks intriige täis müsteeriumitele saame näha ka Sherlocki inimlikumat poolt. Raamatus kirjeldatakse Sherlock Holmesi narkootikumide kasutust ning tema mõtteid ja põhjendusi sellele. Nii mõnigi meist võib samastuda tema mõtetega ühiskonnast rohkem kui sooviksime. Samas on tegemist siiski väga hea detektiivi novelliga ning iga leheküljega imeb raamat sind üha sügavamale müsteeriumisse sisse.

See on ka arusaadav, sest piibel on üheks läbivaks teemaks selles loos. Selleks, et täielikult hoomata selle raamatu peidetud teemasid peaks veel lugema „Fausti“, musta maagia sümbolitest, piiblit ja palju teisi teoseid. Samas on „Meister ja Margarita“ väärt lugemist ka ilma kõige eelnevata, sest see peidab endas lisaks kaasahaaravale loole autori elu põhitõdesid ning filosoofiat. „Hüvasti, relvad“ (A Farewell to Arms) – E. Hemingway

Kuigi traditsiooniliselt peetakse “Alice imedemaal” raamatut lastekirjanduseks, siis leian, et ka täiskasvanud peaksid seda lugema. Tegemist on absurdikirjanduse musternäidisega ning see pakub tavalisse suvisesse päeva fantaasiarohkeid seiklusi. Lisaks leidub raamatus palju mõtteid ja tsitaate, mis panevad iga inimese pikemalt elu üle järele mõtlema. Seega kui otsid inspiratsiooni või eksistentsiaalset kriisi, siis „Alice imedemaal“ on sulle.

Enne esimest maailmasõda nähti sõjapidamist kui auväärset seiklust. Reaalsus oli aga teine. Istudes vööni mudas, surres haigustesse või kuulirahe all, samal ajal mitte ühtegi meetrit tagasi võites, selles polnud ju mitte midagi rüütellikku. Kirjanikud, kes tulid sõjast tagasi, olid muutunud inimesed ning elu suhtes pessimistlikumad. Kõik ilus oli nende jaoks rikutud ja maailm ei tundunud tõeline vaid pigem hale vari sellest, milline see varem oli olnud. Sellise meeleoluga kirjutas ka Hemingway „Hüvasti, relvad“. Osaliselt oma kogemustele toetudes sündis raamat, mis tutvustas inimestele sõja reaalsust ning näitas selle suuremat mõju inimeste elule.

„Dorian Gray portree“ (The Picture of Dorian Gray) – O. Wilde

„Suur Gatsby“ (The Great Gatsby) – F. S. Fitzgerald

Oscar Wilde oli oma aja üks kõige skandaalsemaid ajakirjanikke. Puritaanlikul Inglismaal elanud Wilde oli gei ning ei häbenenud seda välja näidata. Tema kahjuks aga olid tema elukaaslase vanemad mõjuvõimsad ning kaebasid ta kohtusse. „Dorian Gray portree“ oli üheks asitõendiks Wilde’i kohtuasjas, kuna sisaldas homoerootilist alatooni. Samas keskendub lugu sellele, kuidas ilu taha võib peituda tõeline kurjus ning hedonismi mõjudest sind ümbritsevatele inimestele. Juba ainuüksi Oscar Wilde’i oskuslik keelekasutus on põhjus selle raamatu lugemiseks.

Nii nagu ka Hemingway, on Fitzgeraldi puhul tegemist kadunud generatsiooni kirjanikuga. „Suur Gatsby“ lahkab Ameerika unelmat ja seda, kas selle saavutamine on ka tegelikult realistlik. Põhiteemaks on klassidevahelised erinevused ning see, millistes tingimustes keegi üles kasvas. Kuigi just oldi käidud koos kaevikutes ning sõditud ühe eesmärgi eest, siis nüüd tagasi kodus olles jätkus kõik vanaviisi. Raamat on täis dekadentliku eluviisi, üleküllust, idealismi ja kõike muud, mida me kahekümnendatega seostame. Tänapäeval loetakse seda üheks kõige paremaks teoseks suurte Ameerika teoste (Great American Novel) hulgas.

“Alice imedemaal” (Alice in Wonderland) – L. Carroll

„Meister ja Margarita“ Маргарита) – M. Bulgakov

(Мастер

Kuigi need raamatud on saadaval ka eesti keeles, soovitaksin kõiki raamatuid peale „Meister ja Margarita“ võimalusel lugeda inglise keeles, kuna see on nende originaalkeel. Ainult nii on võimalik kogeda kirjaniku meisterlikku keelekasutust. Soovitame võtta vastu väljakutse ning need inglise keeles läbi lugeda. Kuna Meister ja Margarita on originaalis kirjutatud vene keeles, siis kultuuride läheduse tõttu on eestikeelsed tõlked tihti paremad kui ingliskeelsed. Ma pole ise kunagi kõige suurem lugeja olnud, kuid need on kõik raamatud, mida ma tõesti nautisin ning olen ka mitmendat ringi läbi lugenud nii paberil kui ka Kindlis. Kui sa mõne neist näiteks suve jooksul läbi loed, siis anna meile teada ja kirjuta, kuidas meeldis!

„Meister ja Margarita“ ei ole raamat, mida saaks ühegi teisega võrrelda. Omavahel on läbipõimunud lood kaotusest, lootusest, manipulatsioonist ja millestki suuremast kui me ise. Ainuke raamat, mis peidab endas sama palju erinevaid tähendusi on piibel.

STUDIOOSUS

KULTURNIK

ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH KELLERTEATER

“

V E R I S T E S T TA P AT Ö Ö D E S T E H K M Õ R VA D R U E M O R G U E ’ I L”

STUDIOOSUS

KULTURNIK ,,Mõrvad Rue Morgue’il” on üks neist teatritükkidest, mille kuulutust nähes teatasin koheselt: ,,Seda pean ma nägema!” Edgar Allan Poe kuulus-kõheda nime taga oskasin juba oodata midagi erilist, tegelikkuses pakkus aga etendus midagi palju enamat kui klassikalist õuduslugu. Kellerteatri kivine hoone mõjus 16. märtsi õhtupooliku vihmasabinas täpselt sellisena, nagu ühe krimkatüki olustik nõuab – veidi sünge, veidi romantiline, palistatud müstika ning paratamatu põnevuse tuttava kooslusega. Jah, dramaatiline orelimuusika iga saabujat siiski ei tervitanud ning baariski pakuti võrdlemisi traditsioonilisi keelekasteid, see-eest mõjus publiku vähesus hämarduva lava ääres vahetu ja intiimsena. Eks eripärasena tundus juba seegi, kuidas enne etenduse algust võttis sõna eeldatavasti jutustaja rolli kandev meesterahvas, kes julgustas inimesi haarama kätte veinipokaali ning ärgitas end mugavalt istuma seadma. Rõhk oli ennekõike sõnal „elamus”. Olgu siinkohal mainitud, et antud artikli autor vaatas etendust siiski selge peaga. Kui lühidalt tüki olemus kokku võtta, siis võiks seda teha sääraselt – Auguste Dupin, veidi ekstravagantne, ent siiski geniaalse analüüsivõimega detektiiv asub lahendama verdtarretavat mõrvajuhtumit Rue Morgue’il. Too Pariisi kõrvaltänaval juhtunu toob aga esile nii mõnegi ootamatu nüansi, mille lahendamisele saab ka publik omal moel kaasa aidata. Esmajoones tahaksin kiita suurepärast näitlejatööd ning seda, millise meisterliku ilmekuse ja häälekontrolliga Auguste Dupini kehastav Rahel Ollisaar laval säras. Ühtekokku poolteist tundi järjest suutis noor näitleja haarata oma tegelase olemusega kogu publiku tähelepanu, ühel hetkel suheldes aktiivselt vaatajaskonnaga, siis aga taandudes taas etendusse endasse. Julge väljendusega tõi Ollisaar Dupini tegelaskuju rambivalgusesse ning lasi tal särada kõige vahvamal moel. Kui aga rääkida lavatüki sisust, siis polnud tegu lihtsalt puhta (kuivõrd see krimkade puhul üldse võimalik) detektiivilooga, vaid mõneti ka arutlusega inimlikkusest ning sellest, mida saame lugeda õigeks ja mida valeks. Seega, kui seada ritta loo käiku ilmestavad sotsiaalsed aspektid, polnud tegu sugugi lihtsakoelise tapatöö jutustusega, vaid ühiskonnakriitilise väljundiga juhtides tähelepanu vastava aja inimarusaamade kitsaskohtadele. Etenduse lahenduskäik tõstatas ka olulise küsimuse, mis ühtlase loorina kogu lugu ilmestama jäi: ,,Kes vastutab?”

STUDIOOSUS

KULTURNIK

STUDIOOSUS

NIMI: MATTIAS KITSING VANUS: 19 ERIALA: ELEKTROENERGEETIKA JA MEHHATROONIKA PORTFOOLIO: IG @MATTIASKITSING

KULTURNIK

KAJASTA OMA LOOMINGUT STUDIOOSUSES: SAADA KIRI STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE

STUDIOOSUS

TARKADE RISTSÕNA VÄIDETAVALT AINULT TARKADELE

2 3

5 6 7

Alla: 1. Eestlaste peamine reisisihtkoht 2018 2. Mitu tähte on taevas? 5. Kus asub Eesti Presidendi loss? 6. Milline erakond populariseeris Eestis kaabud? (lühend)

Paremale: 1. Mis on maailma kõige populaarsem arvutimäng? (lühend) 3. Mis sulab kevadel? 4. Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse lühend 7. Pank, mille valuuta on toit 8. Instagrami looja (perekonnanimi) 9. Populaarne sari viikingitest

VASTUSEID ÄRGE KUHUGI SAATKE, MEIL POLE TEILE MIDAGI ANDA.

STUDIOOSUS

FUTOSHIKI FUTOSHIKI ON JAAPANI LOOGIKAMÄNG. SELLE NIMI TÄHENDAB TÕLKES “EBAVÕRDSUS”. MÄNGU EESMÄRK ON PAIGUTADA NUMBRID ÜHEST NELJANI NII, ET NEED EI KORDUKS ÜHESKI HORISONTAALSES, EGA KA VERTIKAALSES REAS. KERGEMAKS TEEB MÄNGU ASJAOLU, ET MÕNE VÄLJA VAHEL ON TÄHIS, MIS MÄÄRAB ÄRA KAHE ARVU OMAVAHELISE SEOSE (KAS TEGU ON SUUREMA, VÕI VÄIKSEMA ARVUGA).

SUDOKU

STUDIOOSUS

TalTechi Tervisenädal –

Terve elu algus 6.–10. mai Lisainfo www.TalTech.ee/Tervisenadal