Studioosus mai veeb

T TÜ TUDEN G IA JA KIRI . M A I / J U U N I 2016 . TUT STUDE NT MAGAZINE

goo.gl/HJnU5U

TTÜ Robotiklubi 10 Tulevikku investeerimine Kunstinurk: Kristin Ehala

Nõlvak ja Tiisaar sihivad Olümpiamänge Dear Future Me (ENG) The Rebellious Art (ENG)

SIIN VÕIKS OLLA SINU REKLAAM!

Reklaamimiseks Studioosuses, võta ühendust reimo.arm@tipikas.ee 2 | STUDIOOSUS

PEATOIMETAJA KIRI

LUGEJA KIRI PEATOIMETAJALE hei Sass!

Lugeja tagasiside: ma tahaks, et sa ise kirjutaksid. Mitte peatoimetajalikku mai-on-käes-varsti-sess, sest klišeed on maailmas niigi liiga palju, aga midagi ootamatut ja ehtsassilikku. tänks, M PEATOIMETAJA VASTUS LUGEJALE Lugupeetud lugeja, suur tänu Sulle tagasiside eest! Meil on Studioosuses igat sorti kirjastiili, mille seast valida.

Valikuvabadus või vähemalt illusioon sellest peab ju olema! M&M’s kommide tootja turu-uuringud on korduvalt näidanud, et valikuvõimalus on inimestele väga oluline. Minule näiteks meeldib süüa kollased kommid ära esimesena, samas on inimesi, kellel on nendest värvidest täitsa ükskõik. Värvipimedad ja nihilistid – neid see päris kindlasti ei huvita. Siis on veel ühed eriti valivad natsitõprad, kes söövad ainult punaseid M&M’s komme ning lasevad kõik üle jäänud veega potist alla.

Maailm on kirju.

Samas on ka neid, kes ütlevad, et valik pole oluline ja mõni ostab neid komme ainult pakendi pärast – on selle all ju kõik sama suhkru ja taimse rasva mass, paari maitselisandiga. Olgu kuidas on, aga pruunid M&M’sid mulle siiski ei meeldi – ma loodan, et see ei tee minust rassisti.

Ent kunagi ei tea. Kuhu ma oma jutuga rihin, on see, et peatoimetaja ülesanne on pigem hoolitseda selle eest, et pakk oleks igat värvi komme täis ja seejuures võimalikult vähese pruuni osakaaluga. Rohkem minu maitsega komme leiab huvituv lugeja aga pisut teise kujuga pakendist ja siit kaante vahel pigem alles siis, kui keegi uus inimene neid toimetamas on.

Head lugemist, Sass

PPEATOIMETAJA: ALEKSANDER VASSILJEV KÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) FOTOGRAAF 2: STEN-ANDER OJAKALLAS PEAKAAS: STEN-ANDER OJAKALLAS TOIMETUS: LIINA SALA, TAAVI SIMSON, INGRID LUIDE, MARTIN MALM, LIISI ROHTUNG, CRYSTAL LAGRONE, DMITRII STEPANENKO

TRÜKK: OÜ KOOPIA NIIN & RAUAM VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE HELISTA: 630 3621 WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS @STUDIOOSUS 2016 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD STUDIOOSUS | 3

sisukord

The Rebellious

Art

TTÜ Robotiklubi 10

6-7 Lisaks: Välitstudengid eelistavad Tehnikaülikooli

8

Kuljus - mis, kes ja kus?

9

Kuidas endised ja praegused tipikad jõud ühendasid

14-15

Tulevikku investeerimine kui maratoniks treenimine

16-17

10-13 4 | STUDIOOSUS

Dear Future Me:

Nõlvak ja Tiisaar sihivad Tokyo Olümpiamänge

22-23

NOM resolution on international students

20-21

Kunstinurk: Kristin Ehala

24-25

Halva Huumori Instituut

26

Sudoku

27

“ KUUMA SUVE!

“

18-19

STUDIOOSUS | 5

TTÜ PULSS

SIGRID MÜNTER

TTÜ ROBOTIKLUBI

2006. aastal leidsid viis hakkajat noormeest, et robotihuviliste üliõpilaste koondamiseks oleks vaja luua ühtne tudengiorganisatsioon.

Nendeks olid TTÜ Robotiklubi asutajaliikmed Martin Allik, Peeter Salong, Rainer Sternfeld, Andres Ojamaa ja Jüri Bogatkin.

6 | STUDIOOSUS

TTÜ Robotiklubi 2006. aastal leidsid viis hakkajat noormeest, et robotihuviliste üliõpilaste koondamiseks oleks vaja luua ühtne tudengiorganisatsioon. Nendeks olid TTÜ Robotiklubi asutajaliikmed Martin Allik, Peeter Salong, Rainer Sternfeld, Andres Ojamaa ja Jüri Bogatkin. Tänu neile ning TTÜ Robotiklubi kauaaegsele mentorile Raivo Sellile ning ka mitmele teisele toetajale täitub 5. mail 2016. aastal MTÜ TTÜ Robotiklubil 10 aastat äriregistrisse kandmisest.

Esmane reaktsioon võib olla, et tegu on pigem introvertidest arvuti taga nohisevate inimestega, kuid see pole nii! TTÜ Robotiklubi sai alguse just seetõttu, et paar robootikast huvitatud inimest tahtsid oma huvialadega tegelemiseks suuremat tiimi – seltskonda, oskusi ja kokkusaamise kohta. Mis võiks olla parem, kui ühise eesmärgi nimel tegutsemine?!

Muljet avaldav on see, et üks asutajaliikmetest on siiamaani Robotiklubi liige (Peeter Salong) - tema tegeleb uute liikmete juhendamisega ning samaaegselt ehitab arendusrobotit „Järgija“, millel on tulevikus eesmärk sõita „oma peremehe“ järgi ning vältida samal ajal ettetulevaid takistusi (nt iseliikuv ostukäru).

TTÜ Robotiklubi on nende 10 aasta jooksul muutnud veidi ka oma suunda. Algusaastatel tegeleti rohkem võistlusrobotite ehitamisega ning ka võistluste korraldamisega, kuna siis olid liitujateks pigem kogemustega robootikahuvilised.

Uue suuna sai TTÜ Robotiklubi peamiselt siis, kui 2011. aastal juhatus vahetus ning meeletut indu ja värskeid ideid tulvil noored huvilised, eesotsas tollase uue juhatuse esimehe Rain Ellermaaga said alustada oma ideede teostamist. Nüüd on suurenenud pigem kogemusteta tudengite õpetamine praktiliste robootikakursuste abil. Koolituste käigus ehitatakse tiimide peale robotid ning seejärel minnakse nendega ka võistlema. Meeldiv on see, et tihti saavad needsamad robotid ka poodiumikohad, mis tähendab meie jaoks, et Robotiklubi juhendajad on teinud ääretult head

10

tööd. Samuti on võetud ette ka uus fookusgrupp – uudishimulikud lapsed. Alates 2013. aastast korraldab TTÜ Robotiklubi lastele erinevaid töötube (nii vaheaegadel, koolitundide asemel kui ka sünnipäevapidude sisustamiseks). Suureks saavutuseks sai 2015. aastal Eesti Teadusagentuuri poolt Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna saamine. See andis kindlust, et TTÜ Robotiklubi tegeleb olulise teemaga.

Robotiklubil on selgelt välja kujunenud õpetamise liin.

Nimelt juhendavad pikemaaegsed liikmed nooremaid ning kui nemad on oma oskusi täiustanud, siis on nooremate kord järgmisi huvilisi õpetada. Samuti ulatavad oma abikäe ka toredad vilistlased. Tegevusi leidub erinevatel tasemetel inimestele, kuna tegeletakse nii algeliste (õppimisfaasi tarbeks), võistus- kui ka arendusrobotite ehitamisega.

TTÜ Robotiklubil on selja taga juba päris ilus ja kirju ajalugu ning loodetavasti on tulevik sama helge ning muutusterikas. Mida rohkem leidub uusi ideid ning agaraid tudengeid, seda tugevam on meie organisatsioon.

STUDIOOSUS | 7

VÄLITSTUDENGID EELISTAVAD TEHNIKAÜLIKOOLI KRÕÕT NÕGES

Tänaseks on välismaalased TTÜsse esitanud 1629 sisseastumisavaldust, seda nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes. Välistudengite vastuvõtt Eesti ainsasse tehnoloogiaülikooli veel kestab ning lõplik sissesaanute arv selgub sügisel.

Kõige populaarsemateks erialadeks on bakalaureuseõppes integreeritud tehnoloogiad ning magistriõppes tööstustehnika ja juhtimine, keskkonnatehnika ja juhtimine ning küberkaitse. Bakalaureuseõppesse on esitatud kokku 435 avaldust, magistriõppesse 1194 avaldust.

Tallinna Tehnikaülikooli saab bakalaureuse- ja magistriõppesse esitada sooviavaldusi kokku 22 ingliskeelsele õppekavale, neist 4 bakalaureuse- ja 18 magistriõppes. Lisaks saab sisse astuda tarkvaratehnika rahvusvahelisele Tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli ühisõppekavale, kus vastuvõttu korraldab TÜ.

Võrreldes varasemate aastatega on rohkem avaldusi tulnud Ladina-Ameerikast: Tšiilist, Peruust, Kolumbiast, Mehhikost ja Brasiiliast. Lisaks neile on eksootilisematest riikidest avaldusi tulnud näiteks Tadžikistanist, Rwandast, Jamaicalt, Panamalt, Filipiinidelt, Tansaaniast ja Taiwanist.

TTÜ õppeprorektor akadeemik Jakob Kübarsepp kinnitab: „Välistudengikandidaatide huvi TTÜs õppida on püsiv -- tänaseks esitatud 1629 avaldust on võrreldav eelmise aasta sama ajaga. Erialade populaarsus näitab, et noored nii Eestist kui välismaalt soovivad üha enam õppida laiabaasilisi erialasid nagu näiteks integreeritud tehnoloogiad, mis annavad paremad võimalused edasiõppimiseks ning tööturul. Samuti on jätkuvalt populaarsed interdistsiplinaarsed erialad, näiteks

8 | STUDIOOSUS

tööstustehnika ja juhtimine, keskkonnatehnika ja juhtimine ning erialad kiirelt arenevates valdkondades nagu kübarkaitse jt.“ Mehaanikateaduskonna dekaan prof Tauno Otto: „Integreeritud tehnoloogiate õppekava on fokusseeritud tööstuse digitaliseerimisele, toetades tööstus 4.0 ja tööstusliku interneti initsiatiive, õppekava loomist on Eesti Infotehnoloogia Ja Telekommunikatsiooni Liit tunnustanud auhinnaga „Aasta Idee“. Integreeritud tehnoloogiate eriala on jätkuvalt populaarne, üha enam on huvilisi võtnud ühendust ka sellistest juhtivatest tööstusriikidest nagu USA, Saksamaa ja Suurbritannia, seda paljuski tänu rahvusvahelises meedias kajastatud tudengite kosmosesatelliidiprojektile.

Näiteks avatud uste päeval oli kaugeim külaline koos isaga tulnud Alaskalt ning jäi laborites ja TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektorys nähtuga väga rahule.“ TTÜ on kõige rahvusvahelisem ülikool Eestis. Tehnikaülikoolis on 1400 välistudengit enam kui 90 eri riigist, kokku õpib TTÜs 12 000 tudengit. Lisaks kohalikele õppejõududele annavad loenguid spetsialistid üle kogu maailma.

1918. aastal asutatud TTÜ on Eesti ainus tehnoloogiaülikool, mille unikaalsus peitub tehnika, loodus-, täppis-, sotsiaal- ja terviseteaduste sünergias. TTÜ vastutab inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamise eest. Ülikoolis on 700 õppejõudu ja rohkem kui pooltuhat teadustöötajat, TTÜ vilistlaste arv ulatub 70 000ni. Rohkem kui 50 hektaril laiuv TTÜ linnak hõlmab 72 ehitist. Üliõpilastele pakutakse suurepärast tudengija kultuurielu, ülikooli majutus- ja sportimisvõimalused on ühed parimad Põhja-Euroopas.

TUDENG TEGUTSEB

Kuljus - mis, kes ja kus?

REET SILLAVEE

ERAKOGU

No mina ei tea, kuidas ma täpselt sinna sattusin, aga ühel hetkel olin ma keset TTÜ aulat, kõrvuti paarikümne teise tudengiga – algasid Kuljuse katsed.

Kuljus on rahvatantsurühm, õigemini tantsuansambel.

See tähendab, et seal on mitu rühma, mis on jagatud vanuse ja taseme järgi. Pärast vaatasin, et kõige kõrgema tasemega Kuljuse rühm oli tantsupeo ülekandes kogu aeg telekas! Igal juhul olid need Kuljuse katsed päris ägedad. Ma päriselt ka ei osanud arvata, et see võib reaalne trenn olla – särk oli lõpetades läbimärg!

No ja siin ma siis olen. Üks hooaeg trenne selja taga, kohe on kevadkontsert käes.

See punt, mis meil seal koos käib, on väga vinge! Pool ajast käib ainult üks nali teise otsa, igal teisel reedel toimuvad rühmaüritused. Otsi meid Facebook’ist ja Instagramist üles ja hoia meie tegemistel pilk peal.

Ootame kõiki huvilisi sügisel meiega liituma!

STUDIOOSUS | 9

The Rebellious Art

DMITRII STEPANENKO

ERAKOGU

A few months ago I got acquainted with a very outgoing and hilarious tattoo-artist – Sten and without any hesitation, talked with him about design of my very first tattoo (after I’ve checked out his instagram) and I loved what he made of it (will get the rest of it completed this May) and hence I wanted to spread the word about Sten’s work and interview him, so he could tell a bit about himself and his tattoo-art life.

Who are you, mate?

So I’m Sten, born and lived in Tallinn all my life. I come from a family, where art has always had its place. I kinda have drawn and scribbled since I was kid but nothing serious until I’d started tattooing when I was 18 and I also got tattooed by, now a good friend and fellow artist. Always had the ‘’I can do it myself’’ attitude about things in general. So as I was playing around with piercings, getting a lot myself and piercing my friends since I was 14-15 years old. Tattooing just kinda went from there, as being really into body modification scene and really into the rebel side of the whole concept.

So with help from friends at start, to build my first DIY machine myself and buy some ink, to getting my dad to support me in getting some proper machines, I was soon tattooing full-time in a tattoo studio in old town of Tallinn.

10 | STUDIOOSUS

Did you go to a drawing school?

I never went to any art school; I did enjoy art lessons in school, as I think most people did. I really started to push myself to learn how to draw, when I had already been tattooing for about 2-3 years. Then I realised that I wanna be more than just a good artist and have my own style. So for years I studied different styles and practiced all kinds of art forms and different tattooing styles. I’m still learning and trying to find new elements to use in my work. Was really into old-school for a while. Did a lot of water-colour style and big scale abstract tattoos and from there on it just grew into more random and weird stuff. And most of my recent work has been minimalistic black work, dot work and also I find myself doing a lot of photo collages in photo shop these days.

I believe I draw very well and my friends love it too.

How do I become a tattoo-artist?

There is a lot of work that goes into starting and becoming a good artist. I recommend getting a lot of tattoos from different artists – look around, dive into it. Practice drawing a lot, find a style that you are into. And if you think that you have what it takes, go talk to an artist, ask if they would be interested to teach you, or if they know anyone who would be interested to take you as an apprentice. There is always the balls to the

walls approach – build a tattoo machine or buy some crappy china knock-off from ebay and f@!k up your friend’s leg, which sometimes works. But practicing drawing and getting a tattoo artist to help you, who sees that you are really into it, helps you progress a lot.

What do tattoos mean to you? How would you recommend one to get a tattoo?

I guess they have turned more into a lifestyle, as I have been getting a lot ink done over the past 8 years. Lot of my tattoos are cover-ups on top of cover-ups. There are places on my body, where 4 layers of different tattoos cover each other. I don’t find myself looking for any meanings so much anymore – it is more about fun and art.

When it comes to getting a tattoo, find a cool artist, f**k your google search and talk to artist; find common interest, let your artist draw up an awesome design, get a tattoo, repeat.

Ouch, does it hurt?

Most of my latest works have been done with Kaspar, whom I’m opening a new shop with now. His approach is black, minimalistic, fat lines. Definitely something out of the box. Always find the artist, who is into your ideas so never ask an artist to do something what they would hate to do. Results are always better, if an artist is loves his work/style.

Love the photos! Let’s talk money – how much does it cost?

A usual rate in Estonia is around 50 euros an hour. Depending on a studio, the art work is usually extra.

Awesome, where do I find you? I do not like stalking people.

You can contact me in Facebook: Sten-Martin Sinisaar and most of my work you can find on Instagram stensinisaar Kaspar is on Facebook too, Kaspar Kannelmäe and his Instagram is kaspark

Yeah, it hurts. But that’s the fun part about it. Never choose a place because someone said that this or that place hurts more. Get the tattoo wherever the f#@k you want. I always recommend to go for the most random places (besides arms and wrists) as they are just more fun. Get one on the ass or armpit, why the f$&k not. Tattoos are supposed to be weird. In general, don’t drink or do drugs before getting tattooed the next day. Bring something to drink, music to listen to, snacks for the tattoo session to keep yourself busy. Find an artist that you trust and whose artwork you enjoy and let them do their magic. If possible ask your friends about their tattoos, look at the healed works, as they say a lot about an artist.

Is it even safe?

Depending where are you getting tattooed. Your friend’s kitchen might not be the best place. When you are in tattoo studio and everything seems clean but there is random trash laying around, ask about their sterilization process. If you see needles laying around or the place looks sketchy – leave. In general, if you know you’re allergic to random sh*t, consult with your doctor or artist. Find out what you need for aftercare and keep your fresh tattoo clean.

Fabulous, what if I prefer other style of tattooing?

There is lot of cool artists working all around Estonia.

...more pictures on next page

STUDIOOSUS | 11

<< Works by Sten-Martin Sin

12 | STUDIOOSUS

nisaar <<<^ Works by Kaspar Kannelm채e

STUDIOOSUS | 13

Kuidas endised ja praegused tipikad jõud ühendasid ERKKI KUBBER

ERAKOGU

Kevadisel õhtupoolikul, viiendal aprillil, oli sotsiaal- ja majandusteaduskonna majja, klassi nr 211 kogunemas suur hulk erinevaid inimesi - nii majandus-, ehitus-, sotsiaal- kui ka infotehnoloogia teaduskonna noori. Oli tudengeid nii IT Kolledžist, Tartu Ülikoolist kui ka neid, kelle elu pole igapäevaselt ülikooliga seotud. Kõik nad olid tulnud sinna selleks, et saada osa Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna üliõpilasnõukogu ja Valge Klaari koostöös tehtud koolitusest “Kuidas oma Apple teenima panna?”.

Miks olid inimesed sinna tulnud, kuidas oli koolitus TTÜ-ga seotud ja kuidas see üldse teoks sai?

Põhjuseid, miks oldi koolitusele tuldud, oli erinevaid, kuid peamiselt jooksis läbi soov saada teada uusi ja efektiivseid viise, kuidas oma Apple’t paremini ära kasutada - ka vana Mac’i kala teab, et sealt on midagi uut välja pigistada. Kuidas sai see koolitus teoks? Siin on oma lugu ka TTÜ suurel ja võimekal tudengkonnal ja selle abiga kõrgustesse jõudnud inimestel.

Praegusel hetkel juhib Valge Klaari tegemisi Marko Kärner. Marko on mees, kes on Valge Klaari tegevjuhi ametis olnud juba peaaegu 2 aastat. Enne oli ta ebatüüpilise eesti mehena kolm aastat isapuhkusel, varem juhtis nii Elisas kui Elionis müügiosakonda, enne seda tegutses korraga nii SEB pangas, oli täiskohaga tuletõrjuja kui omandas kõrgharidust Tallinna Tehnikaülikooli arvuti- ja

14 | STUDIOOSUS

süsteemitehnika erialal. Tundub, et tõeline tipikas on kui hunt kriimsilm.

Tegelikkuses ei ole see veel kõik. Nimelt töötab Valges Klaaris veel teinegi TTÜ endine tudeng. Ivo Lillemaa on ülikooli ajal kuulunud ka sotsiaalteaduskonna üliõpilasnõukogusse, tema sõnul andis SÜN talle kaasa oskuse organisatsiooni tasemel rahadega ümber käia, enesekindlust tegutsemiseks ja kulda väärt sõpru igast elu valdkonnast.

Kuid kuidas sai antud koolitus üldse teoks? Alguse sai see tegelikult juba märtsikuus SÜN-i poolt korraldatud TEDxTTÜ raames, kus üheks peatoetajaks oli ka Valge Klaar. Tänu sealsele edukale koostööle ja ühiste mõtetega tipikatele sai teoks ka uus väärt koolitus, mis keskendus nupukate tudengite veelgi nupukamaks muutmisele.

Koolitus jättis osalejatele hea mulje Koolitus ise oli kahtlemata huvitav.

Kuna Apple toodetel puuduvad erinevalt teistest konkureerivatest firmadest IT-püsikulud nagu viirusetõrje, tarkvara uuendused ja IT-kõrvaltugi või on need minimaalsed, on koolitus, kus lühikese ajaga õpitakse professionaali käe all oma Apple arvutit veelgi põhjalikumalt tundma ja kasutama, tõeline aja ja raha kokkuhoid. Tulenevalt ainulaadsest võimalusest osaleda koolitusel tasuta, oli kohale tulnud üle 80 inimese, mis omakorda seadis siiski ka mõned piirangud.

Seetõttu oli koolituse fookus rohkem üldine. Koolitusjuht rääkis nippidest,

mis võiksid iga Apple’i kasutaja elu märgatavalt lihtsustada. Koolitusel õpiti näiteks, kuidas teha vägagi lihtsalt Apple arvutiga screenshotti või kuidas on siis kõige efektiivseim pilte vaadata, kuidas kiiremini faile avada ja organiseerida, kuidas vajalikku kiiremini üles leida, millised on Windowsi ja Mac’i erinevused.

Vahest tähtsamalgi kohal oli aga hoopis see, kuidas lahendada inimeste argimuresid. Suur osa koolitusest ja ka selle järgsest ajast sisaldas seetõttu just küsimuste-vastuste vormis arutelu, kus inimene sai oma täiesti tavalisele igapäevaprobleemile, kasvõi näiteks sellele, kuidas kopeerida faile ühelt USB-lt teisele, hea ja lihtsa vastuse.

Lõpetuseks Samuti jäid koolitusega väga rahule meie endised tipikad Valgest Klaarist. Tõdeti, et koolitus täitis oma eesmärgi ja usuti, et iga Mac’i kasutaja leidis vähemalt 1-2 nippi, mida koolitusest endaga kaasa võtta. See oligi ju eesmärk! Küsimusele, mida TTÜ eluteele kaasa andis, oli kindel vastus olemas: “Tipikaks olemine oli miski, mis pani aluse kõigele.

Siit said alguse haridus, sõbrad ja tööalane karjäär.”

Paneksime siinkohal ka omaltpoolt igale tipikale südamele - naudi kohta, kus sa oled, sest siin on, mida nautida!

“

KOOLITUSEL ÕPITI NÄITEKS, KUIDAS TEHA VÄGAGI LIHTSALT APPLE ARVUTIGA SCREENSHOTTI VÕI KUIDAS ON SIIS KÕIGE EFEKTIIVSEIM PILTE VAADATA

“

STUDIOOSUS | 15

GNOSIS

Tulevikku investeerimine kui maratoniks treenimine NOORTEL ON KASUTADA FINANTSMAAILMA KALLEIM VARA – AEG. OMETI ON PENSIONIPÕLVEKS SÄÄSTMINE NOORTE HULGAS MADALAIMA PRIORITEEDIGA.

ANGELIKA TAGEL

16 | STUDIOOSUS

NORDEA

2015. aastal viis Nordea läbi uuringu, mis analüüsis noorte täiskasvanute säästmishoiakuid ja -harjumusi. Tulemustest võib järeldada, et noored saavad aru säästmise vajalikkusest. Samas on pensionipõlveks säästmine madalaima prioriteediga. Tuleviku kindlustamine ei ole sprint, vaid astuda tuleks maratonirajale ehk teisisõnu on tegu pikaajalise protsessiga.

Pensioniiga tundub kaugel Kui uuringu tulemused kokku võtta, ei ole pilt kuigi rõõmustav. Tihti ei mõelda, mis juhtub, kui aeg pensionile jäämiseks on kätte jõudnud. Pensioniiga on tänasel noorel neljakümne aasta kaugusel. See hoomamatu tulevik võib olla põhjus, et vaid 3% noortest kogub raha III pensionisambasse. Tegelikult on noorel praegu aega neli kümnendit raha koguda ja seda pensionifondis kasvatada. Kui kogumisega alustada alles kahekümne aasta pärast, tähendab see poole vähem aega.

Vabatahtlik kogumispension loob eeliseid Riiklikult tagatud pension moodustab vaid mõnikümmend protsenti sissetulekust, mida tänane noor enne pensionile jäämist teenib. See tähendab kaht võimalust: alustada täna kolmandasse sambasse raha kogumist või vähendada ootusi pensionipõlvele. Kuid kes tahaks ootusi alandada? Riikliku pensioni eest ei saa ilmselt tegeleda meeldivate hobidega ega reisil käia. Üks võimalusi tuleviku kindlustamiseks on teha endale vabatahtlik ehk III pensionisammas. Noore jaoks on sellel on mitu eelist: • Kogumist alustades saab ise määrata maksegraafiku – kui palju ja tihti sissemakseid teha. Saab teha regulaarseid sissemakseid, ühekordse sissemakse või aastamakse.

• III samba sissemaksed ei pea ulatuma sadade eurodeni kuus. Regulaarsed maksed võivad alata 30 eurost, ehk 1 euro päevas.

Mari, 21-aastane tudeng Kui Mari alustab kogumist III sambasse 21-aastaselt, näiteks 30 euro kaupa kuus, jõuab Nordea kodulehel oleva pensionikalkulaatori järgi pensionieaks (65. eluaastaks) koguda enam kui 68 000 eurot. Seda näitliku 6% tootluse juures. Kasv võib olla ka väiksem või suurem. Näites moodustavad koguja enda tehtud sissemaksed vaid 15 tuhat eurot, ülejäänu on kapitali kasv. Riigilt saab nende sissemaksete pealt tulumaksu tagasi 3000 eurot, mida saab kasutada endale sobilikul moel.

Kui Mari alustab investeerimist III sambasse kümme aastat hiljem, 31-aastaselt, siis peaks sama tulemuse saavutamiseks iga kuu panema kõrvale juba rohkem kui 55 eurot. Vahe tuleb sellest, et esimesed säästetud summad teenivad kasu kümme aastat vähem kui esimeses näites.

Kui Mari otsustab kogumist alustada 41-aastaselt, on sama tulemuse saavutamiseks on tal vaja koguda enam kui 115 eurot kuus.

• Riik tagastab kolmandasse sambasse tehtud sissemaksetelt 20% tulumaksu. See tagastatakse summalt, mis ulatub 15%-ni aastasest brutosissetulekust (maksimaalselt 6 000 eurot aastas).

• Väljamaksete saamisega ei pea ootama pensionini.

Kogutud raha saab kasutada igal ajal, ainult tulumaksu suurus sõltub vanusest. Alates 55-aastaseks saamisest rakenduvad väljamaksetele tulumaksusoodustused.

Kujutage korraks ette, millisena näete enda tulevikku?

Kui soovite reisida, tegeleda meelepärast huvidega ka vanemas eas, peaks selle võimaldamisele mõtlema hakkama juba täna. Finantsmaailma kalleim vara ei ole raha, vaid aeg. Noortel on see olemas.

Tegemist on näitliku arvutusega, mis ei sisalda garantiisid ega lubadusi tulevikuks.

Arvutuste tegemisel on kasutatud 6% suurust aastatootlust. Tegelikkuses võib tootlus kujuneda näitest erinevaks, tootlus võib olla ka negatiivne.

STUDIOOSUS | 17

SPORT

TTÜ-st tõusnud tähed Nõlvak ja Tiisaar sihivad Tokyo Olümpiamänge MARTIN MALM

ERAKOGU

TTÜ-st tõusnud võrkpallurid Mart Tiisaar ja Kusti Nõlvak tahavad jõuda 2020. aasta Tokyo Olümpiamängudele. Ostunud mõlemad valituks Eesti rahvuskoondise valikkoosseisu ja saanud välismaalt mitmeid pakkumisi otsustasid mehed siiski möödunud aasta novembris tossud paljaste jalgade ja liiva vastu vahetada. TTÜ-s esimese hooaja mängisid mehed juba 2010/2011 hooajal. Kusti oli sidemängija rollis, Mart on diagonaalründaja. Mart oli mängis eelneval hooajal Soome kõrgliigas, kus tegi ajalugu, kui ületas põhiturniiril 15 silmaga 1999. aastast püsinud punktirekordi, lüües kokku 671 punkti.

2015. aasta novembrist tossud varna riputanud Nõlvak ja Tiisaar on tänaseks osalenud neljal rannavõrkpalli Maailmakarika etapil. Debüüt tehti Iraanis, siis mindi Katari, hiljuti käidi Šotsis ja järgmisena minnakse Türki. Siiani on mehed pidanud vastu võtma küll kaotusi, kuid Kusti ütleb sellepeale: „kaotused tulevad aga neist me õpimegi kõige rohkem“.

Kuidas see kõik alguse sai? Oli kord üks juunikuu päev, kui Kusti oli ranna mõtet juba ammu vaaginud ja otsustas lõpuks sellest Mardile rääkida. Saanud kokku restoranis Sahver, tegi Kusti ettepanku, millele vastamiseks Mart lisaaega ei võtnud. Kui visioon oli paika pandud, öeldi ära välisklubide pakkumistele ja hakati mõtlema tegevusplaanile. „Peab ütlema, et naeratus oli suul terve õhtu, tundsime lähenevaid väljakutseid“ ütleb Kusti jätkates, „kodus hiljem järgi mõeldes, tundsin, et rääkisime justkui utoo-

18 | STUDIOOSUS

piast, aga leppisime kokku, et nüüd hakkame iga päev tegema midagi selle nimel, et unistus muutuks utoopiast reaalsuseks“. Rannavõrkpalli mängimine on tunduvalt ebastabiilsem, kui saalis mängimine. „Rannavõrkpallis tuleb kõik asjad ise organiseerida, ei ole võistkonda ja treenerit, kes sulle palka maksaks ja võistlused organiseeriks. Kõik tuleb ise leida, oled nagu ettevõtja ja mänedzer lisaks sportlaskarjäärile“ ütleb Mart ja jätkab „sellepärast on ka väga oluline, kellega sa selle teekonna ette võtad.

Suur elumuutus, pinge ja ebakindlus - sa pead oma partnerit täielikult usaldama“. Õnneks on rannapaaril palju toetajaid ja abilisi. Mänedzer-asjaajaja rolli aitab täita Rain Laanemets, kodulehe ja IT poolega on abiks Mardi vend Rein ning muidugi on igapäevaselt toeks ka sõbrad ja lähedased. „Loomulikult ka mitmed sponsorid, kes on meid rahaliselt aidanud ja ilma kelleta poleks see kõik võimalik“ on Kusti tänulik. „Elamused ja kogemused jäävad meelde, mida rohkem on mida meenutada seda pikem tundub elu.

Seevastu, kui elada vaid rutiinis, siis ei saagi aru kuhu need aastad läksid“ ütleb Mart.

Seniste arengud on rasked aga üldjoontes on mehed väga rahul. „Me teadsime, et eks see raskelt läheb.

Tegelikult läks alguses isegi natuke üle ootuste hästi“ lisab Mart. Kõige rohkem on mehi aidanud Rivo Vesik, tänu kellele saadi ka treeninlaagrisse Tais.

Rivo on Venemaa võrkpalliliidu treener, kes oli parajasti treenimas Venemaa valitsevaid rannavõrkpalli meistreid ja ei pidanud paljuks ka meie poisse

kampa võtta. „Rivo oli tegelikult esimene inimene, kelle juurde me alguses oma plaaniga läksime ja sealt hakkasidki asjad edasi hargnema“ ütleb Kusti.

Tais, Phuketis, tutvusid mehed veel Kasahstani rannavõrkpalli koondislastega, kus lisaks maailmatasemel sparringupartneritele said ka mitmelt professionaalselt treenerilt juhendamist ning häid kontakte. „Ühel õhtul Rivoga jutustades arvas ta, et ilmselt nii hea treeninglaagriga pole siiani ükski rannavõrkpalli paar oma karjääri alustanud“ ütleb Mart muheledes.

Kodumaal olles saadi sinapeale Olümpial pronksi võtnud lätlastega. „Ma kirjutasin neile Facebooki, et me oleme kaks kutti, kes otsustasid saalist randa tulla ja kas me võime tulla teiega trenni tegema ja no nii me läksimegi“ naerab Kusti. Lätis saadi tuttavaks veel norrakatest U-20 Euroopa meistritega, kelle kahe treeneri juhendamisest said kasu ka meie poisid. Eelneva kogetu põhjal on mehed teinud järelduse, et rannavõrkpalli ringkond on kui üks suur pere. Väljakul ollakse küll konkurendid, kuid muul ajal valitseb õhkkond, kus kõik aitavad kõiki. Eestis kahjuks palju võimalusi hooajaväliselt rannavõrkpalli harrastamiseks ei ole. Puudub saalivõrkpallile omane klubide süsteem ja enamik mängivad talvehooajal saalis. „Suvel tulevad paljud saalikutid randa, aga me tahtsime kohe hakata ennast treenima“ teatab Mart.

Graafik on meestel tihe, olles hiljuti võistelnud Šotsis, on järgmine etapp juba Türgis. Eestisse plaanib duo naasta mai keskpaigas. „Siis edasi tuleb oodata, millisele võistlusele järgmisena peale saame“ ütleb Kusti ja jätkab, „Moskvasse tahaks järgmisena minna, aga sinna on väike tõenäosus saada“. Mitmete teiste turniiride kohapealt on mehed veel äraootaval seisukohal. „Kuna oleme alles alustav paar, siis osaluspunkte on meil väga vähe. Paraku võistlustele saamiseks on just osaluspunktid määravaks faktoriks. Oleme praegu alustanud maailma tugevaimast sarjast. Taseme poolest oleksid meile sobivamad EEVZA ja CEV turniirid, aga kuna siin algavad turniirid alles suvel, siis pidime teisest otsast alustama“ ütleb Mart. Hetkel peab rannapaar lootma madalat osavõttu või wild card-i väljastamist, mis neile Šotsi etapiks ka anti. See oli ka üheks põhjuseks, miks paljud toetajad soovitasid meestel saalihooag lõpuni mängida ja suveni oodata. „Aga see, mis me senimaani oleme õppinud, kogenud ja näinud... kui me oleks alles preagu alustanud, siis oleksime veel väga kaugel“ on Mart kindlameelne. Mehed on veendunud, et rannavõrkpallis on ülioluline saada maksimaalselt võistluskogemust. Oskusi lihvitakse küll pidevalt trennis aga vaja on tugevat psühholoogiat ja strateegilist mõtlemist. Pole treenerit, kes väljaku ääres juhendaks, otsused tuleb teha iseseisvalt ja intuitiivselt ning kõik see areneb võisteldes.

STUDIOOSUS | 19

OUTSIDE OPINION

JAANUS MÜÜR

ERAKOGU

On 15-17 April 2016 EÜL (The Federation of Estonian Student Unions) held a meeting of the National Unions of Students of Nordic and Baltic Countries (NOM) in the university city of Tartu. The main topic of the NOM meeting was the teaching quality in Higher Education and the learning skills of students. The National Unions also decided to vote for a resolution to address the rising extremism and discrimination against international students.

20 | STUDIOOSUS

NOM resolution on international students We the national unions of students in the Nordic and Baltic countries (NOM, Nordiskt Ordförande Møte) condemn the rise of extreme right-wing movements and discrimination of international students in the Nordic and Baltic countries.

The current migration crisis in Europe has facilitated the rise of right-wing extremist movements throughout Europe. In Nordic and Baltic countries movements like the Soldiers of Odin have openly positioned themselves in violent opposition of people with certain ethnic backgrounds and religious beliefs, threatening violence and vigilante justice. These movements create a discriminative and unsafe environment for all international students.

Statements made by the Soldiers of Odin, which state that among international students there are “hidden refugees,” among whom there are terrorists and criminals, are absurd and dangerous. As a result, the safety of international students and the safety of all people of foreign background in the Nordic and Baltic region have plunged. This is unacceptable in countries that abide by the Universal Declaration of Human Rights.

We as student unions can lead by example and be a force of change. We pledge to strive for the full inclusion of international students in our own work as a way to stand up against racism, xenophobia and any violation of human rights.

Nordiskt Ordförande Møte consists of Danske Studerendes Fællesråd Eesti Üliõpilaskondade Liit Meginfelag Føroyskra Studenta Suomen ylioppilaskuntien liitto Suomen ammattikorkeakouluopisk elijak untien liitto Landssamtök Íslenskra Stúdenta Latvijas Studentu apvienība Lietuvos studentų sąjunga Norsk studentorganisasjon Sveriges Förenade Studentkårer The NOM meeting was held in Tartu on 15-17th of April 2016.

NOM (Nordiskt Ordförande Møte) is a cooperating network consisting of the Nordic and Baltic national umbrella-organizations for students in higher education.

NOM first convened in Aarhus, Denmark in 1946 and meets twice a year to discuss and work on common challenges students face.

STUDIOOSUS | 21

22 | STUDIOOSUS

Dear Future Me: CRYSTAL LAGRONE

We made it to May! I want to congratulate you on completing your thesis. You did it.

Those long nights, the tears, those days when your supervisor kept saying ‘it’s still not right’, all those moments were worth it. Remember that day you cleaned the entire apartment so you didn’t have to write anything. You can look back on that day and laugh a bit now.

The important thing is what you learned along the way. You learned how to really do research. I never thought you would get through those books, but you did. You learned how to write with your head, not just your heart. After seeing the finished product, I know your heart is in it as well; but this was a test of your ability to analyze data. How many times did the translation get deleted? You must have redone it at least three times. But you didn’t give up.

PEXELS

Future me, I know you didn’t want to have to give up the fun things on your calendar.

Those things were important, however sacrifices had to be made to get the thesis complete. It’s okay, life went on, and people went on. You can’t regret all the things you couldn’t do. This is where I start singing “Let It Go” to you.

You learned how to set priorities, you asked for help when you needed it, you asked for guidance and direction; these were all a part of what you needed to learn. Look at all the people that came through for you at the end! Your friends stood by you, and cheered for you. They believed in you, when you didn’t believe in yourself. You should definitely thank them again.

Now, you are getting ready for defense and then graduation. This is your focus now. I know after you are looking forward to finding a job. But, take a breath and enjoy this time also. Take some time to be with your friends, I can tell you I am already missing them now; I know you really must be. Thank your family one more time. They have endured a lot to make this dream happen for you.

Lastly I hope, you finally got to meet President Ilves, and I really hope you didn’t make a fool of yourself when you did.

Good luck, Future Me!

STUDIOOSUS | 23

KULTURNIK

24 | STUDIOOSUS

NIMI: Kristin Ehala

Autor:

KOOL: Tallinna Tehnikaülikool ERIALA: Äriinfotehnoloogia, 3.kursus KONTAKT: kristin.ehala@gmail.com TEHNIKA: akvarell, markerid

Kajasta oma loomingut Kulturnikus! Võta ühendust: studioosus@tipikas.ee STUDIOOSUS | 25

HUUMOR

Halva huumori instituut MEIE INSTITUUT LÄHEB SMILERSIGA SUVETUURILE!

Haritud toiduaine K: Mis on ainuke akadeemilise kraadiga toiduaine?

V: Doktorivorst!

Mänguline eksam IT teaduskonna õppejõud jagab motivatsiooni oma tudengitele: - Minu eksam on lihtne nagu Super Mario - igaüks saab kolm katset ja siis on ainult kas reset või game over! -

26 | STUDIOOSUS

Viletsapoolsed elutingimused Ohutus ennekõike Pärast mitmeid tööõnnetusi ülikooli keemialaboris otsustas juhtkond ohutuse huvides soetada juurde töökaitsevahendeid. Et saada selleks raha, müüdi maha kõik laborite aparaadid, kemikaalid, katsetusvahendid ja kemikaalid. Õnnetuste arv vähenes poole võrra!

Muljetavaldav number Arvul 0 on argielus vähe rakendust, see on matemaatikute poolt välja mõeldud number, arvutuste lihtsustamiseks kümnendsüsteemis. Teine kuulus matemaatikute väljamõeldud number on see, mida nad ütlevad baaris ilusatele naistele, kes nende palga kohta huvi tunnevad.

Värske tudeng, jõukast perest, viiakse tutvuma ülikooli ühikaga.

Tuba on ilma akendeta, 15 ruutu, laest tilgub vett, seintel kollakas tapeet, põrand räpane, nurgas pisike pliit ja põlemisjäljed.

- Mis? Kas te tahate öelda, et see pisike, hämar uberik on minu tuba? - Ei, muidugi mitte! See on ühine elutuba-köök, teie tuba on palju tagasihoidlikum! -

SUDOKU sudoku 1 8 3 6 5

2

6

7

3

2

4 6

9 1 4

7 9 3 1

9

4

9 4

1 5 2

4

3

3

7 9 8

5

2 8

6

5

7 1 5

4

9

4 3 6

9 8

4

6 3

1 7

7

5 2 6

1 6

4

2 3

4

6 1 5 4

9 5

8 2 4

3

3

9

1 6

2 1

STUDIOOSUS | 27

Mitte see, mida sa ootasid ttu.ee/svm