Studioosus Märts 2017

STUDIOOSUS T TÜ TUDENG IA JAK IRI . MÄRTS 2 017 . T UT S T UDENT M AG A ZINE

N O O R E D K O O L I - U U D I S E I D K O O L I P E A LT - T E AT E R T E H N I K A Ü L I K O O L I S V U N I V E R S I T Y F O R U M - T R E E N E R S O O V I TA B - N O V E M B E R J A K U N S T

TOIMETUS

P E AT O I M E TA J A

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

TRÜKK

PEAK A ANE FOTO

VÄ L JA A N DJA

TOIMETUS

AADRESS

Sten-Ander Ojakallas Taavo Allik

KÜLJENDA JA

Kadi Sigus

K E E L E T O I M E TA J A

Evelin Viilmann TÕLKIJA

Siret Laasner FOTOGR A AF

FOTOGR A AF 2

Anna-Grete Juchnewitsch, Lilian Valge, Gerlin Gil, Janno Dreger, Liina Sala, Taavi Simson, Reimo Ärm, Dr Gonzo, Dmitrii Stepanenko, Doris Abe

Marko Vilberg (TTÜ Fotoklubi)

OÜ Koopia Niini & Rauam TTÜ Üliõpilasesindus Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA

studioosus@tipikas.ee H E L I S TA

630 3621

H T T P : // W W W . T T U . E E / S T U D I O O S U S

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TTÜ tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1500 eksemplari ning seda jaotatakse TTÜ peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.

@S T U D I O OS U S 2 017 | KÕ I K Õ I G U S ED K A I T S T U D

2

STUDIOOSUS

SISUKORD 1

FOOKUS

Intervjuu: Kristi Saar

2

TTÜ PULSS

Uudiseid kooli pealt

3

TUDENG TEGUTSEB

Teater Tehnikaülikoolis?

4

TUDENG TEGUTSEB

V Ülikooli Foorum

5

GNOSIS

Tühi kott püsti ei seisa

6

SPORDISEKTOR

Treener soovitab

7

SPORDISEKTOR

TTÜ Training Day

8

SPORDISEKTOR

Suvemängude TOP 15

9

K U LT U R N I K

Outside opinion

10

K U LT U R N I K

Rehepapp või November

11

K U LT U R N I K

Kunstinurk: Heleriin Ots STUDIOOSUS

3

FOOKUS

1

MOON MEIER NOORED KOOLI

KRISTI SA ARE: R A H ATA R K U S / F I N A N T S H A R I D U S PE AB TULEMA KOOLIST

4

STUDIOOSUS

FOOKUS Kristi Saare, kui sinu nime guugeldada, tutvustab Google sind investori ja finantshariduse vedajana. Igapäevatööna õpetad sa Pelgulinna Gümnaasiumis inglise keelt ja majandust. Palun tutvusta end mõne sellise nurga alt, mida Google ei tunne!

Google otsing on mõnes mõttes nagu foto – see näitabki sind ainult ühel ajahetkel ja ühe külje pealt. Mul pole midagi selle vastu, et olla eeskujuks finantshariduse vallas, ent meediakuvandit tasub alati võtta teatud skeptilisusega, pidada meeles, et päriselus on inimene kolmemõõtmeline. Õpetaja ja investori kuvandid on päris erinevad – esimene on õilis ja maailmaparanduslik, teine... mitte nii väga.

Kuidas need rollid sinu elus kokku sobivad?

Olen aastate jooksul kokku puutunud inimestega, kes on isegi natukene kurjad, et julgen olla samal ajal õpetaja ja investeerimisest rääkida. Õpetaja peaks olema missioonitundega ja tabuteemast nagu “raha” eemale hoidma.

Ma leian, et niisama halb kui investorirolli negatiivne kuvand, on ka õpetaja õilishinge kuvand. Õpetamine on maailmaparanduslik töö – seda tööd hingega tehes peab vastu ainult siis, kui see tõesti meeldib ning lähiajal ei saada õpetajaametit märkimisväärselt kõrge palk.

Samas peaksime tahtma, et õpetajad oleksid heal majanduslikul järjel – saaksid soovi korral veidi vähem töötada; saaksid end harida, käia teatris, olla terved. Enda ohverdamine maailmaparanduse nimel ei ole jätkusuutlik. Et maailma muuta, on vaja pikaajalist süstemaatilist tegevust ja seda ei saa enda arvelt teha.

Investoriroll on isegi rohkem kui õpetamine mulle näidanud seda, kui raske on inimeste veendumusi muuta. Näiteks muuta usku, et oma palgast ei ole võimalik üldse midagi säästa. Närve kulutavad mõlemad rollid võrdselt.

Miks sa otsustasid kuus aastat tagasi just Noored Kooli programmi kandideerida?

Põhjuseid oli mitmeid.

Alustasin tööotsinguid 2010. aastal, mil majanduskriis ei olnud veel taandunud ja värske kraadiomanikuna, ilma eriliste kontaktideta, ei olnud töö leidmine kerge. Olen terve elu tahtnud teha eesmärgiga asju ja kaheksast viieni kontoris istumine tundus väga jubeda tulevikuperspektiivina. Kaalusin tõsisemalt Eestist ära kolimist, sest tundus, et

STUDIOOSUS

ma ei leia siin rakendust. Noored Kooli programm jõudis minuni just õigel hetkel, kui tundsin, et üks korralik raputus kuluks ära.

Sa õpetasid programmi ajal Pelgulinna Gümnaasiumis inglise keelt.

Missuguseid ootamatusi õpetaja roll endaga kaasa tõi?

Mul on üks väga hea näide! Minu esimene tunnivaatlus toimus esimesel töönädalal 7. klassi tunnis. Andsin vist oma kolmandat ainetundi: esimene mässumeelsus oli õpilastes tugevalt sees, mina polnud oma tegemistes kindel ja oli tunne, et ühtki positiivset asja tunnivaatleja kohe kindlasti ei näe. Vaatleja oli juba klassis ning paar minutit enne tunni algust jõudsid tundi kaks neiut, ühel käes viirpapagoi. Nad teatasid, et olid linnu leidnud koolimaja eest hüplemas ning uurisid, mida tuleks edasi teha. Olin ähmi täis ega osanud muud soovitada, kui et nad tooksid sekretäri käest pappkarbi, sinna hingamiseks augud torkaksid ning siis tundi tuleksid.

Muidugi oli 7. klass selleks hetkeks nii elevil, et minu tunnikava lendas vastu taevast ja tund kujunes päris ebaõnnestunuks. Õhtul kodus nägin telekast intervjuud neiudega, kus nad elevusega oma leiust rääkisid ja sain aru, et ükskõik, mida ma oleksin selles tunnis õpetanud, ei oleks see saanud olla viirpapagoi koolimaja eest leidmisest põnevam. Vahest tulebki aktsepteerida seda, et juhtub igasugu võimatuid asju. Vast sai plaanitud grammatikateema järgmises tunnis ka selgeks.

Mis on õpetamises sellist, mis sind jätkuvalt koolis hoiab? Õpetamine on mõnes mõttes nagu performance art. Iga tund ja iga klass on unikaalsed.

Koolis pikemalt töötamise pluss on see, et näed, kuidas sinu käekiri ja mõju õpilasteni jõuab. Esimestel aastatel on nii palju tegemist iseendaga ja muretsed tunnikavade, ununenud faktide ja kuhjuvate kontrolltööde pärast. Aja jooksul tekib võimekus õpilasi rohkem märgata ja aidata.

Miks võiks Noored Kooli programm TTÜ tudengitele huvi pakkuda?

Reaalteadustes on oluline osata südamega ja selgelt oma ideid ning tulevikuvisiooni selgitada – olgu see siis projektijuhtidele, klientidele, rahastajatele või maailmale. Selleks, et teisi inspireerida, on vaja neid mõista ning aru

5

FOOKUS saada, kus keeruliseks.

lähevad

teistel

inimestel

asjad

õpilastel üldse võimalus saada süstemaatilisi eraisiku rahaasjade teemalisi teadmisi.

Praegusel hetkel on reaaltaustaga inimestel eriti oluline oma maailmapilti laiendada, et mõista, miks ja kuidas me oleme jõudnud praegusesse faktijärgsesse ja teadusvaenulikku maailma. Teoreetilisest teadusest on vähe kasu, kui inimesed seda ei toeta ega mõista, miks neil teadust vaja on. Tänapäeval on tippteadus läinud nii keeruliseks, et lihtsalt ja loogiliselt asjade selgitamine nii, et ühiskond teadust, teaduse rahastamist ja teaduse arendamist toetaks, muutub üha olulisemaks.

Puudu on eelkõige rahast rääkimisest. Inimesed ei julge oma edulugusid jagada, sest rahast rääkimist peetakse ebaviisakaks ning ebaõnnestumised on veelgi rohkem varjatud, sest inimestel on piinlik tunnistada, et nad ei oska rahaga ümber käia.

Milline on sinu majanduspoliitiline maailmavaade?

Kuna minu esimene kõrgharidus on riigiteaduste vallas, siis on mul päris tugevad poliitilised veendumused. Ma rõhutaks kolme ideed, mille puhul unistan, et kunagi tekib Eestisse ka erakond, kes neid väärtuseid kannaks.

Esiteks, oma hingelt olen ma futurist.

Tõeliseks arenguks ja suurteks muutusteks tuleb rahastada teadust, eelkõige tulevikuteadust, sellises mastaabis, mida praegu on võib-olla raske hoomata. Loodan, et rakendame ulmekirjanduse parimaid ideid juba lähisajandi jooksul.

Teiseks pean oluliseks õiglast, läbimõeldud ja hästi funktsioneerivat maksusüsteemi. Muidugi tuleb eelkõige keskenduda ettevõtluse arendamisele ja majanduskasvule, ent ühiskond on just nii tugev kui selle kõige nõrgemad ja vaesemad liikmed.

Ehk siis madalamad maksumäärad toidule ja eluks vajalikele esmatarbekaupadele võiks olla hea alguspunkt.

Kolmandaks arvan, et suur osa majanduspoliitikast on tegelikult sotsiaalpoliitika, ühiskondliku ebavõrdsusega tegelemine.

Haridusse investeerimine ning võrdsemate võimaluste tagamine riigi poolt – näiteks lasteaiakohtade, finantshariduse, elukestva õppe ja muude sarnaste algatuste abil – aitaks vähendada nii ebavõrdusest tulenevaid ühiskondlikke pingeid kui ka aitaksid inimestel olla iseseisvamad, mis lõppkokkuvõttes viib tugevama ühiskonnani.

Millest on meie finantshariduses sinu hinnangul kõige enam puudu?

Kõige rohkem on puudu sellest, et finantsharidus oleks väärtustatud. Mingil põhjusel on majandus ja finantsharidus jäänud kõrvalainete kategooriasse ning paljudes koolides puudub

6

STUDIOOSUS

Mis peaks olema see, mida teab iga noor inimene finantsmaailmast?

Fundamentaalselt on vaja teada ainult kolme asja, et finantsiliselt edukas olla.

Esiteks. Tea, kuhu su raha läheb (eelarve).

Teiseks. Kuluta vähem, kui sa teenid (säästa).

Kolmandaks. Investeeri eesmärgipäraselt (õpi).

Raha ei ole nii keeruline teema, kui vahel tundub. Probleemiks on sageli emotsioonid ja negatiivsed kogemused. Üheksakümmend protsenti rahaga hästi ümberkäimisest on distsipliin, mis algab lihtsatest liigutustest – näiteks igal palgapäeval väikse summa kõrvalepanekust.

Kuidas sa suhtud tasaarengu (degrowth) kontseptsiooni ja teistesse taolistesse liikumistesse, mõttevooludesse, mis väidavad, et jätkuv majanduskasv pole võimalik ning inimkonnana oleks meil mõistlikum tootmist, tarbimist, jõukuse kasvatamist vähendada ja oma heaolu lõputu majanduskasvu kujutelmast lahti siduda?

Tasaarengu idee on võib-olla veidi radikaalne esitlus mõttest, millega ma põhimõtteliselt nõustun. Selge on see, et tarbimine ei saa lõputult kasvada ning planeete on meil hetkel kasutada täpselt üks. Seetõttu ongi ühelt poolt oluline panustada rohkem tervise, keskkonna ja kliima uurimisse ning teisalt mõtiskleda ühiskondlikult rohkem selle üle, millist maailma me tahame. Iga euro või dollar, mille kulutame sõdade, saastamise ja konkurentsi peale, on kaotatud potentsiaal, mida oleks võinud investeerida säästvasse arengusse, jätkusuutlikumasse ressursikasutusse või muudesse tulevikutehnoloogia valdkondadesse.

Ma usun, et mida vabamad on inimesed finantsiliselt, seda rohkem on neil energiat ja võimekust suurtesse maailmamuutvatesse ideedesse panustada.

FOOKUS

Kas noored on sinu vaateid majandusele ka kuidagi muutnud? Õpilased on kindlasti mu maailmapilti avardanud. Kui sa oled Noored Kooli programmi jõudnud, siis tõenäoliselt oled senimaani oma elus olnud pigem edukas – sul on hea haridus, head akadeemilised tulemused ja sellest tulenevalt ka pigem eeskujulik tutvusringkond.

Kooli, eriti tavakooli tulles, näed väga teravat läbilõiget ühiskondlikest probleemidest, mida on muidu raske märgata. Olen õppinud mitte midagi eeldama ja olema palju mõistvam inimeste finantsotsuste suhtes.

Mullu kümneaastaseks saanud “Noored kooli” (NK) programm viib võimekad ülikoolilõpetajad ja erialaeksperdid vähemalt kaheks aastaks koolidesse õpetajana tööle. Samal ajal läbivad osalejad koolitusi ja kujunevad programmi jooksul aina paremaks õpetajaks ning eestvedajaks oma kogukonnas.

NK programm on suunatud neile, kes ühiskonnas reaalset muutust luua tahavad. Inimestele, kes hoolivad ning julgevad vastutust võtta, et tulevikku luua. Meie suurem eesmärk on, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse.NK programmi saab kandideerida kuni 16. märtsini NK kodulehel.

WWW.NOOREDKOOLI.EE/KANDIDEERI

STUDIOOSUS

7

TTÜ PULSS

TTÜ ARHIIV

2

VÄRSKED UUDISED ÜLIKOOLI PEALT

I. MUUTUNUD ON STIPENDIUMITE VÄLJAMAKSMISE KUUPÄEV Alates 1. veebruarist 2017 jõustub Tallinna Tehnikaülikoolis uus stipendiumite määramise jamaksmise kord. Muuhulgas ühtlustatakse stipendiumite väljamaksmise aeg, milleks jääb alates veebruarikuust kalendrikuu viimane päev. Muudatus puudutab kõiki TTÜ üliõpilastele väljamakstavaid stipendiume.

8

STUDIOOSUS

TTÜ PULSS II. EHITUSTEADLASTE LAHENDUS VIHMAVESI TUALETTRUUMIDESSE

Linnades on üha enam sadevett, mistõttu otsivad teadlased võimalusi, kuidas seda veemassi ära kasutada. „Lihtsad arvutused näitavad, et viimase dekaadi keskmine sadevee kogus Tallinna kõvakattega valgalal on ligi 45 miljonit kuupmeetrit, mis on oluliselt suurem kui näiteks Ülemiste järve veehulk,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Janek Laanearu. Peagi ilmub ajakirjas Urban Water Journal Laanearu ja tema kolleegide artikkel selle kohta, kuidas linnastumisest tingitud üha suurenevate sadevete kogustega hakkama saada.

Kaubanduskeskustes ja büroohoonetes kasutatavast vee kogusest üle poole ei peagi vastama puhta joogivee kvaliteedile, nii on näiteks Tallinnas Sõpruse pst 157 büroohoone (nn rohelise mõtteviisi ehk ökobüroomaja) krundile paigutatud spetsiaalne vihmaveemahuti, millesse kogutud vett kasutatakse maja tualettruumides.

Janek Laanearu hinnangul on lahenduse leidmine sadevee soojuse kasutamiseks erinevate hoonete tarbevee soojendamisel lausa multifunktsionaalne optimeerimisülesanne. „Sadevee soojusenergia on samuti üks taastuvatest energiaallikatest, mis lisaks päikese-, hüdro-, tuule- ja teistele looduslikele energiaallikatele võiks olla üheks arvestatavaks alternatiiviks fossiilkütuste energiale. Soojuse eraldamine looduslikust vee-kogust on leidnud juba ühe huvitava lahenduse ka Tallinnas Eesti Meremuuseumi Lennusadama angaaride mereküttena,“ lisas dotsent Laanearu.

III. TTÜ TUDENGITE UUS JÄÄTIS Tehnikaülikooli üliõpilased Ivo Rosenberg ja Gert Lõhmus on loonud uue eestimaise jäätise. De Lune nime kandvad jäätised on valmistatud taimsetest ning läbinisti looduslikest toorainetest. Uus kodumaine jäätisebränd kasvas välja toidutehnoloogia eriala lõputööst. Esialgu on sortiment ja tootmismahud veel piiratud, kuid tudengite plaanid on suured.

Ivo Rosenberg ja Gert Lõhmus kutsusid rektor Jaak Aaviksoo ja teadusprorektor Renno Veinthali õppekööki jäätist maitsma ja neid maitseid hindama.

STUDIOOSUS

9

TUDENGID TEGUTSEVAD

LIISI ROHTUNG T-TEATER

3

T E AT E R T E H N I K A Ü L I K O O L I S ?

Kui ei oska, tuleb teha nägu, et oskad. Iga suur ettevõtmine saab alguse esimesest julgest sammust. Nüüdseks 15 aastat tegutsenud T-Teater sai alguse, tuues vaid vähese kogemuse najal sõpradetuttavate ette oma esimese tüki “Troll nr 3”, mis koosnes tudengeid kõnetavatest luuletustest ja etüüdidest. Sellest ajast alates on professionaalsete lavastajate käe all käsitletud teemasid sõjast seksini ning uusim tükk võtab muinasjutu kaudu vaatluse alla süsteemid.

Ehk on mõni tundnud süüd, teine paratamatust, kui on pidanud teel kõrgemale üle kellegi teise minema ja kindlasti on noortes varem või hiljem tõusnud tahtmatus oma koolitöid teha. Kas tõsta relvad hädamere vastu või mõelda hoolega järele, milline elu siis elamist väärt oleks? “Krabat”on lasteraamatu kohta hämmastavalt laiahaardeline ja käib vähemalt põgusalt üle veel teistestki teemadest. Juba trupisiseselt tekkis pärast raamatuga tutvumist lahkarvamusi, mida tükiga öelda tahetakse. Puutepunktid varieerusid kontoritööst armastuseni, koolipingist Nõukogude sõjaväeni,

10

STUDIOOSUS

peatudes ka mõtetel, kuidas võib kasulik olla oma potentsiaali varjamine ja et võibolla vajas loo pahalane hoopis kallistust ja kommikarpi. Seisukohti oli vähemalt sama palju kui ruumis inimesi ja hoolimata vaikivast konsensusest keskse sõnumi osas, leiab iga vaataja selles eklektilises koosluses kindlasti midagi hoopis enda jaoks, nõnda nagu on seda teinud trupi liikmed.

Pärast mõttetööd ja puhkust algas intensiivne prooviperiood. Esinemispaik, millega algselt arvestatud oldi, võttis trupi küll lahkelt vastu, ent kui sai selgeks, et paekivist müürid on küll esteetilised, aga ei soosi riietumist vähemasse kui vatijopesse, koliti talveks Von Glehni teatrisse. Suur lava nõuab näitlejatelt aga vähemalt sama suurt häält. Edasised ootamatused, nagu purunev ja veel valmimata lavainventar, ei jätnud juba välja kuulutatud esietenduse valmimiseks hetkegi üleliigset aega. Õppides sõnu, häält, laule ja tantse, aidates remondiga, rebides särke, lõhkudes kandleid ja ihuliikmeid, sai saal siiski välja müüdud ning publiku vastukaja oli soe. Kollektiiv lasi kuuldavale ühise ohke ja suundus end üle mitme nädala veidi maandama.

TUDENGID TEGUTSEVAD Proov sai läbi, kell on neli öösel.

Uuesti nähakse üksteist loetud tundide pärast. Väsimus ja stress võtavad kõik, mis argikohustustest järele on jäänud. Miks seda tehakse? “Täiega fun on,” kõlab üldistatud vastus. Tudengiteater ei püsi millegi muu, kui individuaalsete panuste summa najal.

Mis aga innustab inimesi seda andma, on lõpuks siiski see, et armsad on nii teater kui ka lavapartnerid. Kui on organisatsioone, kuhu võib minna networkima ja juhtimiskogemust omandama, siis pole T-Teatris veel kuuldud kellestki, kes teeb seda, kuna tahab väga veenvalt kvartaliaruannet

STUDIOOSUS

esitleda. Kuigi teatril on komme olla hämmastavalt üldhariduslik, nõudes läbi erinevate rollide uusi oskusi ja mõtteviise, jääb liikumapanevaks jõuks siiski sümbioos inimeste ja kunsti vahel.

Lihtsaim viis sellest osa saada on hoida silmad lahti, nägemaks märke mõne lavastuse ilmumisest. Parasjagu on selleks “Krabatimäng”, mida võib märtsi lõpus näha kooli naabruses Von Glehni teatris, suvel mujalgi. Kes aga soovib näha kardinate taha, on igal õppeaastal oodatud kollektiiviga ühinema. Nii mõnegi teatripisik on välja löönud alles tehnilist eriala õppima asudes. T-Teatrini!

11

TUDENGID TEGUTSEVAD

4

TU D E N G , S I N U M ÕT TE D LO E VA D! ANNEMARI SEPP ERAKOGU

Kas oled kunagi mõelnud, mis tunne oleks olla Euroopa Parlamendis ja kuidas seal otsused sünnivad? V Ülikooli Foorum toob Euroopa Parlamendi juba sel kevadel TTÜsse!

Juba viiendat aastat saab Tallinnas kokku üle 100 tudengi kogu Euroopast, et arutada Euroopa päevakajaliste probleemide üle. Sellel aastal on foorumi läbivaks teemaks majandus ning sellest tulenevad probleemid. V Ülikooli Foorum toimub 19.-23. aprillil TTÜs ning igal tudengil on võimalus sellest osa võtta. Viie päeva jooksul läbitakse rahvusvahelise organisatsiooni, European Youth Parliament, koostatud programm, mis koosneb kolmest etapist.

1 RÜHMAEHITUS Esimene päev on pühendatud osalistele ning üksteise tundma õppimisele. Kõik foorumil osalejad saavad valida endale meelepärase teema ning selle tulemusena moodustub 8 komiteed. Selle päeva jooksul läbitakse erinevad rühmaehituse etapid nii, et päeva lõppedes ei ole arugi saada, et alles hommikul kohtuti esimest korda. Kuna igal komiteel on oma väljakoolitatud juht, siis pole tarvis teha muud, kui avada oma meeled ning teha kõiki tegevusi võimalikult entusiastlikult kaasa. Kui päeva alguses õpitakse alles üksteise nimed selgeks, siis päeva lõpuks lahendatakse tiimina erinevaid mängulisi probleeme, et testida komitee koostöövõimet ning mõista grupidünaamika toimimist.

12

STUDIOOSUS

TUDENGID TEGUTSEVAD

2 KOMITEE TÖÖ Foorumi järgmised kolm päeva mööduvad juba tegelikke probleeme analüüsides. Nende päevade jooksul peab komitee üheskoos leidma enda teemale omased probleemid, nende üle arutlema ning need sõnastama. Kõige aktuaalsemad probleemid leiavad tee edasi ning seejärel on aeg ajurünnakuks. Komitee juhi juhendamisel saavad kõik osalised avaldada enda arvamust avatud diskussioonis, kuni kõigile probleemidele on leitud lahendused ning tehtud kindlaks, et just selliseid lahendusi saavad pakkuda erinevad Euroopa Liidu otsustuskogud.

Komitee töö tulemusena valmib resolutsioon, mis sisaldab konkreetse teema probleeme ja tiimi pakutud lahendusi.

3 PEAASSAMBLEE Foorumi viimasel päeval toimuval peaassambleel saavad kokku kõik foorumi osalejad, et tutvustada teistele enda komitee teemat ning esitleda pakutud lahendusi. Kindla formaadiga debati käigus saavad kõik osalised küsida lahenduste kohta täiendavaid küsimusi ja pakkuda välja alternatiivseid võimalusi, kuidas antud probleemidele läheneda. Esitluste ja debattide lõppedes toimub hääletusprotsess, kus osalised saavad näidata oma poolehoidu või vastumeelsust leitud lahendustele.

Kogu ametliku programmi ümber on kavandatud ka vaba-aja programm, mis hõlmab erinevaid pidusid, meelelahutuslikke sündmusi ning ka kultuurilisi elamusi. Kõike seda aga rahvusvahelises seltskonnas koos teiste tudengitega üle kogu Euroopa!

European Youth Parliament (EYP) on unikaalne hariduslik platvorm, mis toob kokku noored üle kogu Euroopa. Tegemist ei ole poliitnoortega, vaid noortega, kes oskavad mõelda kriitiliselt ühiskonnas toimuva üle ning teha koostööd teiste noortega aktiivsema kodanikuühiskonna nimel. EYP tegutseb pea neljakümnes riigis ning kaasab iga aasta ligi 35 000 noort. Organisatsioon koondab enda alla tuhandeid vabatahtlikke, kes aitavad ellu viia üritusi Euroopas ning arendavad noorte arusaamist erinevatel Euroopaga seotud teemadel.

STUDIOOSUS

Ülikooli Foorum on eriline ka organisatsioonis endas. Enamiku EYP üritusi korraldavad vabatahtlikud tudengid ning peamiselt suunatakse tegevused keskkoolinoortele. Ülikooli Foorum on mõeldud aga just tudengitele. EYP korraldab aastas üle 600 erineva ürituse, kus on võimalik end proovile panna nii komitee juhi rollis kui ka meediatiimis ürituste kajastamise kaudu.

Eestis on võimalik aga alustada just Ülikooli Foorumilt. Võta need 5 päeva, avalda enda arvamust Euroopa majanduse osas ning saa uusi tutvusi kõikjalt üle Euroopa. Kaotada pole midagi!

REGISTREERIMINE ON AVATUD 20. MÄRTSINI

bit.ly/goVUF fb.com/vuniversityforum

13

GNOSIS

TAAVI SIMSON SÖÖGIKOHTADE KODULEHEKÜLJED

5 TÜHI KOT T PÜSTI EI SEISA Eelmisel kuul kirjutasin ma doonorlusest. Doonorlus on aga selline huvitav asi, et kõrvalnähuna tekib hundiisu (vähemalt minul), mistõttu on seekord paras aeg kirjutada asjalikest söögikohtadest Mustamäel ja Nõmmel, kus pärast väikest heategu oma keha kinnitada. Nohik ja Pööning jäävad seekord arvustustest välja, sest nende kohta teab keskmine tudeng niigi omajagu. Küll aga tahaks jagada soovitusi kohtade osas, mida iga tudeng teada ei pruugi.

DINER (Vabaduse pst 39) Söök - 10, teenindus - 10, interjöör - 10 Kujutage ette, et olete 60ndate USAs, sõidate õhtuhämaruses mööda Route 66’i oma ustava 18rattalise Kenworthiga ning pärast sadade miilide pikkust sõitu olete jõudnud kroomist tilkuva vagunini veerevaid puuvillapalle täis kõrbes.

Väsinuna ning higist tilkuva flanellsärgiga, loivate te uksest sisse ning kelluke teeb tuttavlikult „kõll.“ Maude, kohvikann käes ja sigarett suus, kallab teile ühe „Joe“, mis tehtud parimatest ubadest, mida kasvatanud vennad, keda Trump enam üle piiri ei luba. Küsimusele „Kas tavaline?“ vastate üksnes „Mkay.“Taamal kõlab vinüülilt „Sweet home Alabama“, kui jääte mõtlikult vaatama linoleumruudustikku põrandal ning püüate diivani vinüülkattelt mitte maha libiseda. Ja siis jõuab see teie ette - taevalikult lõhnav ja imeliselt küpsenud burger, mille eest on elu andnud vist El Toro ise. Mähituna kuklite vahele,

14

STUDIOOSUS

GNOSIS

mis on pehmed kui teie tüdruksõbra „mainimatud“ ning saatjateks frillis ja coleslaw, mida isegi Eedeni aiast ei leia.

Kõige selle kogemiseks ei pea olema Marty McFly „Tagasi tulevikku“ triloogiast. Piisab, kui minna Dinerisse. Burgerid – super, teenindus – super ja interjöör selline, mis lihtsalt toob nostalgialaksu, rääkimata superteenindusest. Hinnad on seejuures üsna mõistlikud, eriti portsude suurust arvestades. Kohv on lausa maja kulul.

Küll aga tuleks arvestada mõõdukate ooteaegadega (vähemalt 15-20 min).

CHOW KING (A. H. Tammsaare tee 116) Söök - 9, teenindus - 10, interjöör - 7 Kui vana hea „Stars and stripes“ ei ole teie teema ning teid tõmbab hoopis Jangtse ja pandakarude poole, siis tasub ehk proovida midagi aasiapärast.

Aasiapärane tähendab Eestis leiduvate söögikohtade valikut silmas pidades otse loomulikult Hiina ja India kiirtoite. Aga aitab geograafiatunnist Taavi stiilis, asume poindi juurde.

Chow King on väike hiinakas Mustika keskuses, mis pakub erinevaid Hiina ja India kiirtoite. Pakutav valik pole võib-olla 100% autentne (vähemalt Hiina pool menüüs), kuid kui teaksite, mida tähendab ehedus aasiapäraselt, siis vaevalt, et te seda

STUDIOOSUS

tahaksitegi. Autentne või mitte, igatahes on see koht, mida võib täitsa soovitada.

Kõht on senini terveks jäänud ning hinna ja kvaliteedi suhe on igati mõistlik.

Lahedaks aga muudab koha peakokk Singh Indiast, kes on suurepäraselt eesti keele käppa saanud. Lisaks on tal seal ka sõpru ja tuttavaid kaugelt maalt. Ei tea, kas asi on päritolus, aga võrreldes teiste kiirsöögi hiinakatega, on roogade maitses suuremat autentsuse nooti tunda küll (viimane on tunnetuslik, sest isegi mina ei tea, mis siis õigupoolest autentne on), kasvõi vürtsikuse näitel. Väike tip– kui esmakordselt sinna lähete ja menüüst midagi vürtsikamat tellite, siis hoiatage ette, et te liiga vürtsikat rooga ei taha.

Samuti on koha plussiks avatud köök. Kogu söögivalmistamine on silmale näha, samuti see, millist toorainet võetakse ja kui palju.

Seega muretsema ei pea ja midagi saladuseks ei jää. Ka kiirus on tasemel, minu rekord on saada nuudlid kätte ca 2 minutiga. Eat that, McDonald`s! Ainsaks miinuseks vast see, et koht on väike ja möödakäivatele poekülastajatele üsna avatud, seega vaikust ja privaatsust antud koht kahjuks ei paku, kuid muus osas tibens-tobens.

NÕMME PUBI (Jaama 2) Söök - 9, teenindus - 8, interjöör - 7 Kellele kulinaarsed maailmarännakud huvi ei paku, saab vana head eestimaist nautida

üsna ülikooli lähedal. Nõmme keskuses mäe otsas keldrikorrusel asub Nõmme Pubi (endine Buldogi Pubi), mis pakub ehedaid eestimaiseid maitseelamusi ja interjöörikujundust, mis erinevalt mitmetest teistest pubidest ei meenutagi kohutavat kitši ega pane mõtlema, et omanik on kujundamisel kooner olnud.

Kui nüüd küsida, miks interjöör sellele vaatamata täispunkte ei kogu, siis on kaks peamist põhjust: pole aknaid ning istmed, ka pehmed, on sellised, et väga pikalt neil kahjuks istuda ei kannata. Midagi muud aga otseselt ette heita ei saa. Põnev detail on osadel laudadel leiduvad telefonid, mis kahjuks enam ei tööta.

Jõudes roogadeni, on minu kindel soovitus Saaremaa lihaveis vokitud köögiviljadega.

Lihtsalt keele viib alla ja täidab ka kõhu korralikult. Peab lisama, et üldiselt ma köögiviljade fänn ei ole, kuid seal pubis osatakse neid nii hästi teha, et isegi minul on huvi süüa. Kui aga stipipäev on kaugel või joob auto rohkem õli, kui sina õlut, siis on menüüs ka rahakotisõbralikum valik – kartulikoored. Loomulikult on menüü tunduvalt pikem, aga need on kaks valikut, kuhu mina tavaliselt peatuma olen jäänud.

Viimaks jääb soovida vaid toredat avastamist ja täis kõhtu. Mustamäel ja Nõmmel on veel mitmeid huvitavaid kohti, mida soovitada, kuid kahjuks kõik ühte artiklisse ei mahu. Seetõttu tõin välja enda silmis parimad.

15

SPORDISEKTOR

KAISA SÖÖT, KRISTI AEDMA NIKE

6

PULSS - SINU A

Trenni tehes tunneb ja talub igaüks meist koormust erinevalt. Tuleb ju tuttav ette olukord, kus treener ütleb harjutuste ajal, et jälgi enda tempot, pulssi ja ära endale liiga tee. Kuidas siis saada ikkagi kinnitust, et treenid õigesti ja optimaalselt ning kas koormused on piisavad või on tegemist hoopis ületreeninguga? Üks lihtsamaid näidikuid, mis sellele küsimusele vastust saada aitab, on enda pulss, mida tuleks jälgida nii puhkeolekus, treeningu ajal kui ka selle järel.

Mis on pulss?

Pulss on lihtsamalt öeldes südamelöögisagedus (SLS) ehk näitab, mitu korda sinu süda ühe minuti jooksul lööb. Treeninguvälisel ajal räägitakse puhkeoleku pulsist ja seda on kõige adekvaatsem hinnata puhanuna ja pikaliasendis - seega kõige lihtsam on seda teha hommikul ärkamise järel. Enamasti on hommikune pulss madalam kui õhtul mõõdetav. Keskmine normaalne puhkeoleku SLS täiskasvanud inimesel on ligi 50-70 lööki minutis, kuid sportlastel ja kehaliselt aktiivsetel inimestel on tavaliselt ka rahuoleku pulss madalam (vahemikus 40-60). eega suure tõenäosusega muutub õigesti treenides ja puhates ajapikku ka sinu puhkeoleku SLS madalamaks. Madalam pulss tähendab omakorda ka paremat töövõimet ehk selleks, et sama koormusega hakkama saada, peab süda vähem tööd tegema. Juhul, kui südamelöögisagedus on 70st tunduvalt kõrgem, võib tegemist olla terviseprobleemi, ülekoormuse või üleväsimusega. Seega on hea jälgida oma pulssi aeg-ajalt ka väljaspool treeningsaali.

16

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR

ABILINE TREENINGUTE PLANEERIMISEL Kuidas pulssi mõõta?

Selleks, et oma puhkeoleku pulssi mõõta, ei pea sul olema uhket pulsikella, vaid piisab täiesti tavalise kella olemasolust, kust saad sekundeid lugeda. Endal on kõige lihtsam pulssi mõõta randme siseküljelt pöidlapoolsest äärest ning kasutada selleks teise käe nimetissõrme ja keskmist sõrme. Loe enda südamelöögid 15 sekundi jooksul kokku, korruta neljaga ja saadki enda puhkeolekupulsi.

Muidugi selleks, et enda pulssi treeningu ajal jälgida, peaks kasutama siiski pulsikella. Treeningu jooksul, pauside ajal saad aga kasutada eelnevalt kirjeldatud meetodit. Pulsikellaga saad ka hiljem vaadata, mis oli sinu treeningu keskmine pulss, maksimaalne pulss ja millistes tsoonides sa enim treenisid - see annab hea ülevaate, kas ehk sinu planeeritud jõutreeningust ei kukkunud välja hoopiski intensiivne kardiotreening või vastupidi. Treeningute ajal pidevalt pulssi jälgides saad planeerida enda jaoks vajalikke treeninguid ning kontrollida, et sa ei teeks endale liiga.

STUDIOOSUS

Kuidas pulss aitab treenida?

Kõigepealt võiksid sa välja arvutada, milline on sinu maksimaalne treeningu pulsisagedus ja selleks on kõige lihtsam valem: 220 - vanus. Ehk kui oled 25-aastane, siis peaksid jälgima, et ka intensiivsete treeningute ajal ei ületaks pulss 195 lööki. Samuti peaksid jälgima, et su pulss ei oleks ka liiga palju enda maksimaalse lähedal, vastasel juhul kurnad sa ennast ja võid lõpetada hoopis ületreeninguga. Keskmine pulss treeningul sõltub muidugi esmajoones ka treeningu liigist - kui sa teed body&mindtreeningut, siis suurt pulsitõusu treeningu ajal ei tohikski olla, rääkimata maksimaalse pulsi saavutamisest.

Samuti jääb see puhtalt jõutreeningut tehes kindlasti madalamaks, kui vastupidavustreeningu ajal. Viimase puhul on aga orienteeruv vahemik, kuhu sinu keskmine pulss võiks jääda, umbes 6085%, kõrge intensiivsusega treeningute puhul isegi 70-90% maksimaalsest. Treeningu ajal on heaks enesekontrolli meetodiks ka see, et suurema osa treeningust peaksid sa olema võimeline rääkima ehk kui hingeldamine on juba nii suur, et sõnad suust välja ei tule, siis peaksid natuke koormust või intensiivsust vähendama.

Kokkuvõte Loomulikult ei saa võtta kõigi inimeste puhul SLS väärtusi üks-ühele, sest iga inimese puhul mängivad rolli individuaalsed eripärad. Eelnev oli aga lihtsaks abimeheks, et õpiksid end ise jälgima ja vastavalt oma pulsile treeningute intensiivsust kontrollima. Oluline on treeningutel kontrollida just enda tempot ja tunnetust, et saaksid maksimaalse tulemuse tervislikult.

17

SPORDISEKTOR

LILIAN VALGE, RELIKA TOOME JEVGENI TŠERPAK, MARKO VILBERG

7

T T Ü S P Ü S T I TAT I R E K O R D : E E S T I P I K I M P L A N G U K E T T

18

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR Esmakordselt TTÜ Spordihoones 14. veebruaril toimunud TTÜ Training Day 2017 tõi kokku üle 300 tervisest lugu pidava inimese nii TTÜst kui ka väljastpoolt. Korraldajatel oli hea meel näha, et eeskätt meie ülikooli tudengid armastavad sõbrapäeva veeta sportlikult.

Kõik sai alguse TTÜ vahvate treenerite ideest teha tudengitele väike spordipäev. Kuna aga meie treeneritele meeldib mõelda suurelt, kasvas sellest välja suurüritus, kus toimusid treeningud viies erinevas saalis, kokku kuusteist erinevat trenni. Kohale tuli kümme treenerit nii TTÜst kui ka mujalt.

Jõusaalis toimunud ringja näidistreeningute käigus oli võimalik tutvuda vastupidavustreeningute võimalustega ning saada vastused juba ammu peavalu tekitanud treeningküsimustele. Väga populaarseks osutusid YOGAFUNC ja AcroYoga trennid, kus saal oli puupüsti rahvast täis. Meie koostööpartner Fittest andis võimaluse osaleda ka Spinningu treeningutes.

Treenimisele vahelduseks sai üritusel kuulata „Mythbusters“ loenguid, kus purustati treening- ning toitumisalaseid müüte. Päeva lõpetas aga üllatustreeninguna meie oma treenerite N+TC x BASKETBALL, mis osutus kõige populaarsemaks ning ühtlasi ka kõige rohkem pingutust nõudvaks treeninguks.

Kui treeningute vahepeal vajas keha energiakadu taastamist, oli spordisõpradel võimalus külastada koostööpartnerite pop-up bokse, kust sai soetada sporditooteid. Kellele aga batoonidest jms väheks jäi, sai kehakinnitust spordikeskuse kohvikust Tomat, kus valmisid imemaitsvad smuutid ja salatid. Synlab pakkus kohapeal võimalust analüüsida ka oma keha koostist.

Treeningute vahepeal toimusid nii korvpalli vigurvõistlused kui ka jõusaalis rinnaltsurumise, lõuatõmmete ning rippes põlvetõstete võistlused. Nende parimaid ootasid suurepärased auhinnnad. Samuti anti üritusel välja hulk loosiauhindu. Palju õnne kõigile võitjatele!

Lisaks mitmetele trennidele korraldati treeningpäeval ka midagi enneolematut: Eesti pikim plangukett, kus osales ligi 140 trennisõpra.

Planguketi jäädvustas videolindile Sportland Eesti. Ürituse korraldajatel on hea meel tõdeda, et TTÜ Training Dayl oli nii palju armsaid toetajaid: Nike, Sportland, Puls Nutrition, Tradehouse, Fittest, ajakiri Sport, Boost Yourself, Polar, Nutribullet, TTÜ, Froosh, Nocco, Vitamin Well, Synlab, Batiste ja Valio.

Korraldusmeeskond tänab kõiki spordisõpru ja toetajaid ning kohtume juba järgmisel suurejoonelisel TTÜ Training Dayl, kuhu ootame veel rohkem aktiivseid tudengeid ja anname omalt poolt kõik, et üritus veel paremini korraldatud saaks!

STUDIOOSUS

19

SPORDISEKTOR

LILIAN VALGE ARDO SÄKS

8

TOP 15 PÕHJUST TULL A K Ä ÄRIKULE SUVEMÄNGUDELE

Iga-aastane suve suursündmus tuleb taas: 1500 tudengit, 33 võistlusala! Siin on parimad põhjused, miks peaksid Suvemängudest osa võtma:

1 Üritus on ainulaadne - sel aastal kõige sportlikum ning ainuke tudengite jaanipäev.

2 Kui sa oled pigem pühapäevasportlane, siis ära muretse - see on üritus, kus saad pingevabalt proovida huvitavaid spordialasid, mida sa kuskil mujal maailmas proovida ei saa, näiteks seinamäe 100, mobiiliheide või naiste mudamaadlus.

3 TTÜ on võitnud Üliõpilaste Suvemängud juba kuus aastat järjest. Teeme seda jälle! Selleks on meil vaja just SINU panust, sest konkurendid teevad omalt poolt kõik, et karikas ise koju viia. Traditsioone ei ole ilus rikkuda!

4 Suurepärane võimalus leida omale date, sest see on üritus, kus on koos ligi 1500 just sinuealist tudengit!

5 Käärikul toimub maailmas ainulaadne naiste mudamaadlus – see on Suvemängude suurim show, mida kogunevad vaatama kõik osalejad. Sa ei taha sellest ilma jääda!

20

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR

6

12

Jaanipäeva eriprogramm toob endaga kaasa uhke jaanitule, vinged peod ning veelgi rohkem meelelahutust!

Pärast suvemänge imestad ka ise üllatunult, et oled saanud juurde kümneid uusi sõpru nii TTÜst kui ka teistest kõrgkoolidest, kellega iga aasta Käärikul uuesti koos tšillida.

Kui kuskil mujal ei näe, siis Käärikul ikka!

7 Lisaks vägevale spordiprogrammile toimuvad Käärikul kahel õhtul ka vägevad peod, kus saad kõikide teiste tudengitega koos lava ees rokkida. Oota, kuni sa veel esinejate nimesid kuuled...

13 Punktikogumisaladesse lisandus sel aastal populaarsemaks saav discgolf!

ka

üha

8

14

Üliõpilaste Suvemängud on just see üritus, mida sa kümnete aastate pärast meenutad ja millest oma lastelastele räägid, kui vahva oli sinu tudengiaeg!

Kui sa oled heal tasemel sportlane, on sul võimalus Eesti parimate tudengitega omal alal rinda pista.

9 Mis on Eesti suvi ilma veekoguta? Käärikul on mõnus järv, kus saad ka rannamõnusid nautida ning liivarannal päikest võtta.

10 Kui sa mõtled, et suvel võiks vähemalt ühe korra telkida, siis Kääriku on just see koht, kus seda mõnusalt teha saad.

11 Käärikul kohtuvad kõikide Eesti kõrgkoolide tudengid, seega on see suurepärane võimalus tutvuda uute inimestega ja näha vanu sõpru teistest koolidest.

STUDIOOSUS

15 KÕIK SINU SÕBRAD ON SEAL, TULE SINA KA!

SA EI SAA JU SUVEMÄNGUDELE TULEMATA JÄTTA? www.ttu.ee/svm

TULE VEEDA SPORTLIKUIM JAANIPÄEV KÄÄRIKUL!

21

OUTSIDE OPINION

9

DMITRII STEPANENKO

What is dire and crucial in this life? Can this something be beyond what we fostered ourselves to believe in? The modern clock seems to have been invented only for one to end upwishing itto become dormant.

I wake upto a scream, which seems tobe coming from within myself. I attempt to recollect shattered images from my dream.

I distantly remember being embraced in someone’s arms and lying gently on a side of a bed. There was crying, although I do not seem to have been upsetbyanything. And there was lust - horrifyingly impure. I was in the midst of something blissful and affectionate, although disturbing at the same time. But that seems tobeso distant, yet more real than this cup of yesterday’s moulded and cold tea, sitting on the edge of the table. I always finish my tea but not this time. Something worried me so much yesterday that I forced myself to sleep, which obviously did not follow up with a good culmination ofme putting bad thoughts at the ocean’s bed... I need to make another cuppa.

My socks touch the nailed and cold floor, shivering with dust, and I slither towards a familiar view of the kitchen. Did I not see itinmy dream? Did I worry about the overboiling water or that I need to...yes, the fridge is empty. Probably even emptier than other things I direly care of. Oftentimes, I wish that I could just squeeze it so hard, it would stop the blood flowing through the organ - it always keeps my brain from rational thoughts that would accompany meto bed. Had itbeen closer, I might have even been more tempered. The water is boiling...

Same rusty, satisfyingly bitter taste enters my throat, transporting hot liquid from

22

SEC TION TITLE

OUTSIDE OPINION one kettle to another one inside of me. Have I mentioned the occasional burn ofmy lower lip? My tongue gets so irritated by this. But the pride of being able to drink my tea hot overshadows these irrelevant and short bursts of stings against my body. I should stop drinking my tea on a naked stomach though - I might end up giving it for a repair and then wait days until it’s being fixed. Walking about with the temporary bag and needing to fill it with the acid, can ruin your best meal, you know. It’s time-consuming and I want to enjoy my meal. Speaking of making one - my fridge is not going to grow any food on its own. And so, fixing my eyes mindlessly onto the edge of the missing marble wall, a chunk of which went missing ages ago, I getto the last, most bitter sip of the tea. It tastes like heaven. I need to think ofmy stomach. Where did I leave it?

I sprint towards the door and then carefully open it, with the sound of cracks sliding gently into the edges ofmy ears. I look around to make sure no one is around and squeezing the set ofkeys inmy fist, I go towards the box. How well preserved and unspoiled it is. The almighty metal shackles sancturing the bubble of life. So sacred to me, it is. Looking around once again, I slide mykeys into the box and carefully open it, not to damage the frames of the small door. The heart, everlasting and untiring muscle, is beating along with the rhythm of the clock and I see it still blush with scarlet tones and radiating the warmth. My heart.

I dare not touch it, this fragile sculpture of existence but I cannot avoid thinking and worrying about it being behind this fragile door. What an interesting thought - we protect most sacred things tous behind the thin walls.

Are we careless or awaiting to let regret fill into our lives when werealise we’d broken it? I am glad nevertheless that our boxes are inside a big house but you can never know for sure who can enter this house and break into your box to steal your heart. But myneighbours seem tobe careful about this, so I can trust them should anything happen. Neither doyou want your heart stolen either - you willbe running out of breath trying to get it back and you willsell to them everything that you own to get it back. Those Trickers, who steal hearts, might end uppuncturing it, leaving you heartless. You can’t even trust Pickers nowadays like we once did either.

I miss that genuine feeling of agitation to have your heart being picked upby one of them and being taken care of - this is how we used to fall in love with one another back then. Now it boils down to them Pickers owning others’ hearts

STUDIOOSUS

23

OUTSIDE OPINION

as a token of superiority, as something they would rather own as a thing than treasure. They mistreat it, feed upon their malevolent desire to prove they deserve attention to themselves. Everyone is afraid now. Everyone is shutting their doors, locking themselves in, locking their hearts away, opening that huge and consuming void inside ofthemselves only to realise that they cannot run farther four walls. I close my chest.

I cherish those moments when I could keep my heard inside of my human shell. Fear took over people’s minds and made them put something this precious outside of themselves like a jewellery, only to not feel it rot within themselves. Fear drew them out of the brutal and shortish reality into a tedious and emotionless eternity. And I am only a victim of this imprisonment.

After a while, I disassemble onto the dark prints of my floor, leaving my stare fixed at the ceiling - I am hopeless, I am careless. All the hatred put under my lip is clenching my teeth, leaving my mouth at an uncomfortable rest. I have not spoken in days and cannot think of anything to say out loud.

No one else to tell anything to either - I am eagerly awaiting for the Picker to come in and take my heart; play with it, deconstruct, learn it and share the joy of its existence. All the days ofwait turn into a nightmare - it feels asif I were sleepwalking. I want to feel awake. I want to be accepted, I want to end this struggle. Curtains cover me with their crimsonthick weight and I lose it.

I feel my chest burst with aroma of anxiety - I am awake. I find the same cup of tea, standing on the edge of the table. I rush towards it from the floor and stare into brown spots, left on its walls. I forgot to buy the tea. I am still hungry. Where is my stomach?

24

SEC TION TITLE

I believe I checked it yesterday - it must have been empty for days now. I am not so sure itisin good of a condition, lying next tomyother organs in that box.

By Jove, it will be an adventure when first piece of foods hits the rock bottom ofitmy human bag of concentrated hunger. Where are my keys?

I am looking outof the window in the search ofat least one ray of the light but a single - angry cloud seems to have imprisoned the sun behind its back. It’s been like this for months and I lost the count of days, since every one of them is equivalent to this gloom. Lanterns’ lights are slowly fading out and people walking down the street begin to disappear behind the sinister fog. I lose sight of the buildings and over time their outlines...then the horizon vanishes and the outside of the window turns pitch black. I stand alone, hearing only my own breath echoing within my mouth. It has never felt as hollow as this.

I cannot recall the last time that I spoke with my neighbours. I recall one of them got desperate toan extent that he had his private parts sent to another town in search of love. His heart went entirely missing and he succumbed to lust without turning back and drew corrupted. Year by year, he lost all of his organs and became a broken man, only having deep air withhold inside of himself.

His memory blanked, his muscles weakened, his perception became dull. Before he had lost his last human cell, he stranded asan empty shell into humid deserts. My stomach, my heart - I need to check back on them before it gets worse for them there. I find my keys, lying by the door and having opened it, I rush my eyes around the corridor and find something odd - something out of place. Oh no...

Oh no! No! How...how could have this happened?

No!!! Leaving the door flat open behind myself, I

OUTSIDE OPINION

run towards the boxes and see mine wide open. They took it! They have it! I flash my eyes onto the door and see it closing slowly, someone’s leg protruding from the open space between the door and the wall.

The lock clicks, along with my distantly beating heart. This is it. There is no turning back. I am lost without it, I am condemned to forever living as a thoughtless vacuum of meaningless breath...no, no! I must run, I must hide, I must hold onto hope!

I storm back in and shut the door behind myself. What have I done. What have I done! Now it’s forever lost and I cannot fight back - I am glass, I am the crack. So many things to see and tell about, so much behind me and to live for. All of it has come to an end. I dive into my memories to bring them all back before I lose everything that is human of me. I can feel my body shake but I refuse to give in. I want to bring the past days back, I need my light back. So comforting and inviting. Full of warmth and bliss.

The cold shakes my bones. Concentrate, focus on the thoughts - it is the last thing of me to do!

And all of a sudden the silence is broken with a loud and frightening knock on the door. Knock, knock and another knock. The louder it grows, the heavier I breathe. I hide behind the sofa, covering my head with arms. I don’t want to open the door. I know how this ends. I want to spend the last moments with myself. Knock. Knock. Knock. One after another, filling in every inch of the room with vibration. I want more time to recollect all this beauty and see it in front of myself. Knock. Knock. Knock. I want to cleanse all the regrets and welcome the dark-blue sky and its stardust curtains once again. I seek forgiveness for myself. Knock. Knock. Knock. I want out of the hole I trapped myself in. I have never managed to get out of it and now it’s too late to climb my way up the rope. No second chance. Knock.

STUDIOOSUS

25

KULTURNIK

10 R E H E PA P P VÕ I N OVE MB E R ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH

26

STUDIOOSUS

Andrus Kivirähki kodumaine kultusteos ,,Rehepapp ehk November” on hoolimata oma väärikast 17-aastastest elueast kogunud enda ümber taas tublisti kuulsust ning uusi ja vanu austajaid, kes said tärganud aastanumbri sees võimaluse nautida tuttavat lugu režissöör R.Sarneti kaamerasilma järgi. Palju on räägitud, palju ka kirjutatud, iga järgmise arvustaja kirjasulg nobedam ning keel teravam.

Sellest hoolimata võtsin endale käesolevas numbris vabaduse ning ka teatava mugavuse samal teemal sõna võtta. Ühe hobiarvustaja kirjatükk siia-sinna ei või ju ometi midagi paha teha.

---

KULTURNIK Olin äsja lõpetanud ,,Rehepapp raamatu viimased leheküljed, iseäralikud tegelased ja koduselt muserdav novembrikuu veel eredalt meeles püsimas, kui asusin kinosaalis filmi vaatama.

Inimesi oli palju, näitamaks ekraniseeringu (oodatavalt) paisunud populaarsust.

Pean tunnistama, et alguses riivas nii mõnigi kord silma mitte-elukutseliste näitlejate oskamatus (või pigem kohmakas ilmekus) oma rollirepliiki kanda, samas võis see olla tingitud ka individuaalsest vaatepunktist, kuidas olin harjunud tegelasi oma peas rääkimas ja tegutsemas ette kujutama. Filmi esimesed kümme minutit tundusid kuidagi kohmakad, pinevil, mida aga aeg edasi, seda kergemini ja loomulikumalt sulanduti oma rolliliste iserärasustega. Aegamisi hakkasin leidma säärases tahumatus näitlemises püanti, toorust, tõelisesust, mis olustikku ideaalselt paigale loksus. Lisaks saatsid säärased momendid saalisistujate naerupahvakad ning lõbusaid muhelemised, mis sidusid ,,Rehepapi oma harjumuspärase komöödiataustaga.

Kiidaksin siinjuures aga väga omapärast näitlejate valikut, mille tulemusel figureerisid filmikaadritel palju teistsuguseid, huvitavaid nägusid, igaühe pale erinev, meeldejääv ja rehepapilikult õige. Nii muutus ka mõne või teise inimese amatöörlikum näitlemine või repliigi ilmestamine pigem loomulikuks ning tekitas tunde “just nii peabki olema”.

Raamatus oli Rehepapp haaranud endale keskse kuju, rolli, kes mängis vähemal või suuremal viisil igas loos mingit osa. Filmis aga taandus lõplik tähelepanu just Liinale ja Hansule

STUDIOOSUS

ning nende kurvale loole. Mõnesmõttes täiendas üks lugu teist ning nii sai kokku harmoonilise terviku, pakkudes lugejale ja vaatajale killukese mõlemast küljest. Üldjoontes jäi film raamatule siiski truuks, ent oli ka kohti, mida filmitegijad võtsid heaks muuta ja ümbermängida.

Kui muidu leian säärased ümberseadmised võrdelmisi häirivad olevat, siis siinpuhul oli režissöör koos meeskonnaga suutnud asemele luua sama huvitava ja ootamatu lahenduse kui raamatus, mis pigem andis loole ja loo kunstilisele poolele uue hingamise ning üllatusliku püandi. Just nagu ka must-valged filmikaadrid, mille maagiline hõng mähkis end ümber näitlejate, tarede ja uduste metsatukkade ning lõi koos nendega uue omapärase maailma.

Võib ju nuriseda, et mõisahoone oli ajastule kohaselt veidi liiga räämas või kohati tundus kogu olustik liialt muserdav ning jäi vahepeal koguni ühele kohale tammuma; samas on raske leida filmi, mis täidaks iga vaataja kõik ootused-lootused ja hoiaks pinevalt terve aeg endal ainutähelepanu.

Võib öelda, et kui lugemiselamus jättis siiski võrdlemisi selgepiirilise positiivse meeleolu, siis filmi puhul tekitas linateos võrdlemisi kummalise ja segamini paisatud tunde. Veel mitu päeva pärast kinos käiku tabasin end selles kummastavas lummas, hingepakitsuses, mida värvitud kaadrid tekitanud olid.

Ei saa öelda, et tegemist oleks olnud minu lemmikfilmiga, ent selle meeldejäävuses ja haaravuses kahelda ei saa. Arvatavasti ei jäänud ka tookordne ,,November linastuse külastus minu viimaseks vaatamiskorraks.

27

KULTURNIK

NIMI VANUS KOOL ERIALA TEHNIKA

28

STUDIOOSUS

11

HELERIIN OTS 20 TALLINNA TEHNIKAÃœLIKOOL INFORMAATIKA PASTAPLIIATS

KULTURNIK

KAJASTA OMA LOOMINGUT STUDIOOSUSES - SAADA KIRI STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE

STUDIOOSUS

29

H A L VA H U U M O R I I N S T I T U U T MEIE INSTITUUDI UURIMISRÜHMADES VÄHENEB KONFLIKTIDE ARV IGA KOONDAMISEGA!

30

PAULI SKANDAAL

JUULIUSE PERE

Tartu Ülikooli maskoti üle on olnud palju kõmu ja vastuolu. 2013 aasta juunis, toimunud maskoti valimistel võitis suure häälteenamusega värske poliitik Hr Sammas Paul. Koheselt valimiste järgselt sattus ta aga valimispettuse süüdistuste keerisesse. Veel valimiste eel oli Tartu Keskerakonna haru tõstatanud küsimuse kogu valimisprotsessi legitiimsuses ning vaidlustanud e-hääletamise kasutamist valiku tegemisel. Kohalik Keskerakonna noortekogu nõudis traditsioonilisele demokraatiale kohasema meetodi kasutamist, kus ainult sõjaväeteenistuse läbinud mehed saavad hääle, mille väljendamiseks asetavad nad värvilise kivi sobivasse urni. Samuti tõstatas ajakirjandus küsimusi Hr Sammas Pauli valimiskampaania rahastuse päritolus. Valimiste järel selgus, et suur kogus e-häältest oli tulnud Tallinna Tehnikalikooli IP-aadressitelt, mis andis juba arvestatava kahtluse, et Hr Pauli näol on tegemist Tallinna Tehnikaülikooli värvatud mõjuagendiga. Sõltumatu ekspertiisi järel tühistas Tartu Ülikooli Rektoraat valimistulemused. Kõigest pool aastat hiljem oli vastuoluline Hr Sammas Paul asutanud oma investeerimispanga, mis spetsialiseerub kõrge intressi ja null-tagatisega pensionihoiustel.

Enamik tudengeid teab TTÜ maskotti, igavest üliõpilast, Juuliust.

Paljud teavad ka tema õde, Juulit. Tänu Tehnikaülikooli turunduse osakonna eeskujulikule tööle ei tea aga praktiliselt mitte keegi nende kolmest lapsest, suurtest pangavõlgadest ning käimasolevast kinnisvarahagist.

STUDIOOSUS

SIPELGATÕRJE Politsei uurib võimaliku enesetappu Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

Sealses sööklas leiti kohaliku maskotina töötav sipelgas Ants, kes oli uppunud moosipurki. Menetlusega tegelevad uurijad ei välista ka võimaliku tapmist, või pahatahtliku kahjuritõrjet! Sipelgas Antsust jäi maha leinav pesakond 700 000 lapsega.

KORRELATSIOON Rahastuse vähenemise tõttu, otsustas Tallinna Ülikool jätta vahele oma maskoti, hunt Eksmati, marutõve vastane vaktsineerimine. Peale akadeemilise personali suvepäevi ühes Vändra metsatalus, hakkas Eksmati käituma kummaliselt ning marutõve sümptomite süvenedes tuli kutsuda koerapüüdjad, kes eksmatrikuleerisid Eksmati ülikoolist vägisi. Tulenevalt kõrgetest ravikuludest on Tallinna Ülikool nüüdsest teinud otsuse kasutada maskotina taas tudengit hundi kostüümis.

FUTOSHIKI FUTOSHIKI ON JAAPANI LOOGIKAMÄNG. SELLE NIMI TÄHENDAB TÕLKES “EBAVÕRDSUS”. MÄNGU EESMÄRK ON PAIGUTADA NUMBRID ÜHEST SEITSMENI NII, ET NEED EI KORDUKS ÜHESKI HORISONTAALSES, EGA KA VERTIKAALSES REAS. KERGEMAKS TEEB MÄNGU ASJAOLU, ET MÕNE VÄLJA VAHEL ON TÄHIS, MIS MÄÄRAB ÄRA KAHE ARVU OMAVAHELISE SEOSE (KAS TEGU ON SUUREMA, VÕI VÄIKSEMA ARVUGA).

STUDIOOSUS