Studioosus märts 2019

STUDIOOSUS T A LT E C H I T U D E N G I A J A K I R I . M Ä R T S 2 0 1 9 . T A LT E C H S T U D E N T M A G A Z I N E

P E R S O O N : E N E L I L I I S M A - T U D E N G I D T E G U T S E V A D - V Ä L I S Õ P E J ÄT K U B - N O O R E D K O O L I O T S I M E M O T I V AT S I O O N I - TA L I M Ä N G U D - M U U D S P O R D I J U T U D - O L G E M K U LT U U R S E D

TOIMETUS

P E AT O I M E TA J A

Doris Abe doris.abe@tipikas.ee KÜLJENDA JA

Kadi Sigus

PEAK A ANE FOTO

Anna Katariina Nigesen

TOIMETUS

Anna-Grete Juchnewitsch, Erik Teder, Anne-Mary Läll, Helena Kuivjõe, Eva Ikkonen, Aleksandra Kryzhanovskaya, Marian Ševtšuk, Dr Gonzo, Marek Kesküll, Anett Pook, Lauri Tabri

VÄ L JA A N DJA

TalTech Üliõpilasesindus AADRESS

Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA

studioosus@tipikas.ee TRÜKK

SpinPress

H T T P : // W W W . T A LT E C H . E E / S T U D I O O S U S

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TalTechi tudengid. Studioosus toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud ja palju muud. Lehe tiraaž on 1000 eksemplari ning seda jaotatakse TalTechi peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.

@ S T U D I O O S U S 2 019 | KÕ I K Õ I G U S ED K A I T S T U D

STUDIOOSUS

3

Armas lugeja!

Kas tead Ponte Vecchio silda Florenzes? See sild pani mind mõtlema selle üle, kuidas asjade – või miks mitte ka inimeste – eellugu võib olla üllatav. Ponte Vecchio on kuulus peamiselt kahe aspekti tõttu. Ühelt käelt hinnatakse selle esteetikat ning vastupidavust. Nimelt on kasutatud madalamaid ja laiemaid kaari, mistõttu vajab ehitis vähem tugiposte. Teisalt on tegemist ainsa sillaga, mida sakslased II maailmasõja ajal 1944. aasta pommitamises ei hävitanud, mis teeb sellest kõige vanema silla Arno jõel ning mingil perioodil ka ainsa.

Nimelt liigub kõlakas, legend või kuidas iganes soovime seda nimetada, et 1938. aastal (500 aastat pärast Ponte Vecchio ehitamist) kutsus Benito Mussolini Adolf Hitleri oma aukülalisena Florenzesse. Mitte ainult ei pakkunud ta Hitlerile suurepärast vaadet, vaid muutis lisaks ka aknad silla all imeilusaks galeriiks. Silla ilu lummuses, keelas füürer Ponte Vecchiot pommitada.

Minu nägemus ühest turismiatraktsioonist on nüüd igaveseks pisut muutunud, kuna meenutab kahe diktatuuri juhi omavahelist sümpaatiat.

Siinkohal on ka paralleel meid ümbritsevate inimestega, kelle puhul peale vaadates saamislugu kunagi ei tea ega saa ilma lähemalt uurimata eeldada nende tegevuse motivaatoreid. Õelana tunduval töökaaslasel või kursakal võib olla hoopis sinu jaoks võõras maneer, mistõttu ta ise ei pruugi ise arugi saada, et tekitab sulle ebamugavust. Seega võib-olla peaks igaüks meist vahel võtma hetke eneserefleksiooniks, kuna keegi teine võib ka sinust väärarusaamu omada.

Kui soovid aga pigem teiste mõtteid uurida, loe märtsikuist studioosust julgelt edasi.

Seekord leidsime kooli pealt üles Eneli Liisma ning uurisime tema kogemust õppejõuna; saame ülevaate Turundusklubi tegemistest; Helena jagab oma sisseseadmiskogemust vahetusüliõpilasena Norras; vilistlane Aleksandra räägib oma teest Noored Kooli programmis ja bestikad räägivad mis või kes on Enginaator. Marian aitab motivatsiooni leida; kuuleme, kuidas tipikatel spordis läinud on ning viime end kurssi eesti kirjandusega. Ära unusta loengute vahel ka ristsõna, sudokut ja futoshikit lahendada!

Kui lugedes või lahendades avastad, et midagi on puudu, anna meile julgelt teada!

Head lugemist!

Doris Abe Peatoimetaja

4

SEC TION TITLE

SISUKORD 1

T A LT E C H I P U L S S

Persoon: Eneli Liisma

2

TUDENG TEGUTSEB

Tutvume turundajatega

3

TUDENG TEGUTSEB

Jätkuvalt Norras, ikka õpime

4

TUDENG TEGUTSEB

Noored Kooli 12. lend

5

TUDENG TEGUTSEB

Enginaator tuleb taas

6

GNOSIS

Otsime motivatsiooni

7

SPORDISEKTOR

Talimängud taas õnnestunud

8

SPORDISEKTOR

Tipikad võrgutavad

9

K U LT U R N I K

Raamatuarvustus

STUDIOOSUS

5

TALTECHI PULSS ERIK TEDER ERAKOGU, PIXABAY

FOOKUSES: ENELI LIISMA

1

Kes te olete ning milliseid aineid TalTechis õpetate?

Minu nimi on Eneli Liisma ning olen õpetanud TalTechis sisuliselt juba aastast 2005, kui olin 23. Õpetamist alustasin ehitusmaterjalide laborist ja seda juba ajast, kui olin ise alles tudeng. Mingil hetkel sattusin ülikooli juba nagu päris õppejõuks: andsin aines ehitusmaterjalid nii laboreid kui loenguid. Hiljem lisandusid veel ehitusmaterjalid II ja betooniõpetuse praktikumid, kusjuures oli ehitusmaterjalid II valikaine, mis tuli mul ise sisuliselt nullist luua. Nüüdseks on olemas ka esimese kursuse tudengitele mõeldud aine ehituse alused.

Ehk minu kujunemislooks on küll ehitusmaterjalid, aga nüüd olen end siin koolis avastanud veidi teisest valdkonnast, sest tegelikult pole ma ju klassikaline õppejõud, vaid kasvanud välja ehitusplatsilt ja erasektorist ning kool on minu jaoks pigem äge hobi.

Mida õppisite ise koolis? Kas töötate sellel erialal või valdkonnas?

Tol ajal oli minu eriala nimi ehitustehnika, mis oli stardiplatvorm justkui ükskõik millisesse ehitusega seotud valdkonda, ehk polnud veel kitsast spetsialiseerumist, vaid see oli äge võimalus vaadata, mis parasjagu huvi pakub.

Töötan isegi praegu ehitusettevõttes. Eriti äge on see, et olen koguaeg praktilises osas sees ja saan tuua misiganes näiteid või probleeme reaalsest ehitusest oma loengutesse. Tänu sellele ei jää teemad kuivaks ja tudengid näevad, miks mingi teema päriselt oluline on.

On teil mõni lõbus lugu õpetamisest?

Minu kõige esimene labor oli selline, et kohale ei tulnud mitte ühtegi inimest. Nimelt anti mulle üks grupp ja öeldi, et mine proovi laborit läbi viia. Grupis pidid olema mäetööstustudengid, aga kuna tegemist oli tol ajal ebapopulaarse erialaga, siis juhtus, et sinna gruppi polnud keegi ennast kirja pannud. Läksin siis tundi, triiksärk seljas, ise täiega närvis. Ootasin ja vaatasin siis seal, aga kedagi ei tulnud. Kell oli juba viis minutit üle, siis kümme ja 15, aga varem ei julge ära ka minna!

Lõpuks peale 45 minutit läksin õppetooli ruumi ja ütlesin vaikselt, et mul juhtus nüüd nii, et kedagi ei tulnud. See pakkus kõikidele palju nalja ja ma olin veidi solvunud ka, aga lõpuks anti mulle uus rühm.

6

STUDIOOSUS

TALTECHI PULSS

Kas teile meeldib olla õppejõud?

Väga meeldib! Tänaseks on see nagu hobi.

Hetkel olen rohkem tööl erasektoris ja kõige motiveerivam on see, et saan õppejõuna kaasaajalist infot anda ning näiteid oma tundi tuua. Kui ise tagasi mõtlen, oli kõige põnevam see, kui õppejõud juhtumisi rääkis mingist objektist, millega ta vastavalt seotud oli. Ise väärtustan nüüd samuti seda infot ja mis sellest ikka endale hoida ja varjata. Kõige rohkem meeldibki rääkida asjadest, kus olen ise mingi jama kokku keeranud, aga vahel ka teiste jamadest.

Kelleks noorena saada soovisite?

Kindel värk, et arhitektiks! Käisin reaalkoolis ja joonestamine oli seal kohustuslik. Kui joonestamises oli vaja kodutöid teha, siis tegin neid ka klassikaaslastele. Vahel joonestasin isegi 15 korda ühte tööd läbi. Hiljem avastasin, et selle eest saab raha küsida.

Käisin ka kunstiakadeemias ettevalmistuskursustel alates 9. klassist. Kui oli lõpuks vaja

STUDIOOSUS

aga kohapeale minna katseid tegema, siis mulle kohe üldse ei istunud see, et peab kuskil kohapeal joonistama ja nii ma siis ei läinudki neid tegema.

Lõpetasin reaalkooli ja märkasin, et paljud sõbrad tulid TTÜsse ehitust õppima. Vaatasin siis ise ka õppekava ning õppeaineid vaadates nägin arhitektuuri, joonestamist ja muid vahvaid aineid. Jätsin muidugi kõrvale selle, et on ka suur hulk konstruktsiooniained ning mõtlesin, et pole hullu, küll need ka tehtud saab.

Esimene kursus oli väga keeruline ja tohutult küsimärke tekitav. Päris täpselt ei saanud aru, miks pean uuesti matemaatika ja füüsikaga tegelema, kui tulin alles gümnaasiumist. Tahtsin juba kuulda, kuidas majad koos käivad ja muud sellist, aga sellest ei tahtnud mulle veel isegi teisel kursuse keegi rääkida. Mingi hetk hakkas siiski see eriala väga meeldima ja jäingi siia.

7

TALTECHI PULSS Kui teil oleks homsest võimalik midagi hoopis muud teha, kas jääksite ikka õpetamise ja ehituse juurde?

Igal juhul jääksin. Mitte mingil juhul ei vahetaks ära. Ehituses on nii palju põnevust ja ägedaid probleeme. Saad koguaeg leiutada midagi uut, mis on vinge. Ehitus ise pole muidugi alguses selline asi, mida saad kohe nautida – esmalt pead kasvama ja palju põdema, aga mingi hetk muutub väga nauditavaks ja lahedaks.

Kas vastab tõele, et see, kes ei oska, õpetab?

Klišee ütlemine, äge öelda. Mulle endalegi meeldib seda aeg-ajalt öelda. Aga ma ei ütleks, et see päris nii on. Võib-olla on asi selles, et olen ise alati praktilises pooles ka sees olnud ja kõigepealt teen, siis õpetan. Mul on raske muidugi öelda – võib-olla ma teen, aga ei oska õpetada või siis hoopis ei oska teha ja siis õpetan, aga loodan, et oskan ikka mõlemat.

Mida ma küll ütleks, on see, et liiga vähe on praktilist poolt ja õppejõud peaks olema rohkem ka reaalse asja sees. Kui jääda liiga kaugeks ja teoreetiliseks päris elu tehnoloogiatest ja lahendustest, siis selles mõttes on küll keeruline.

Tudengid tulevad ja saavad kuiva teooriat ning lähevad seejärel platsile toimetama, kus tuleb välja, et päriselt ei tehtagi asju nii.

Mida õpetamine teile andnud on?

Kindlasti iseendale asjade selgeks tegemist.

Kui tahad midagi selgitada ja õpetada, pead ise väga hästi teemast aru saama. Õpetada tuleks lihtsustatud näidetega, mitte ainult teaduslikult.

Kui õpilased põhimõttest aru saavad, hakkavad nad looma seoseid ja saavad aru ka keerukamatest asjadest. Iseendale teema selgeks tegemine on siin väga oluline. Niisama õppides vaataks ma teema ilmselt diagonaalis üle, aga õpetades pean ise juurde uurima ja kõik endale lahti mõtestama, looma ka näiteks seletavad visuaalid.

Samuti on õpetamine kindlasti andnud ka julgust. Kui olin keskkoolis, siis klassi ette minemine ja luuletuse lugemine oli meeletu eneseületus. Nüüd pärast 14-15 aastat on esinemisjulgus hoopis teise mõõtme saanud ja esinemine sellisel kujul ei ole üldse probleem. Äge asi, mida igapäeva töös ei tule eriti ette.

Olen proovinud viimastel aastatel, et iga loeng oleks omaette performance või TedX talk ja püüan sinna maksimaalselt panustada. Siiamaani pole ma veel ühtegi loengut pidanud, mida ma poleks ette valmistanud ja oma materjale uuesti üle vaadanud ning uuendanud. Kui see soov ära kaob, ei tohiks enam õpetada. See muidugi kehtib kõikide õppejõudude kohta, et kui õpetamise soov ära kaob, siis ta pole enam terav ega värske.

Positiivseid ja negatiivseid aspekte selle ameti juures?

Positiivne on eneseületus. Põhjalikult antud loeng on tegelikult korralik treening, pead kogu aeg olema teemas sees. Kui teen loengu ära ja tean, et olen sellesse maksimaalselt panustanud, on väga mõnus tunne. Saad loengu

8

STUDIOOSUS

ruumis inimestega hea kontakti ja paljud tulevad hiljem oma murede ning näidetega.

Mulle meeldib väga ka lõputöid juhendada, viimase kuue aasta jooksul olen juhendanud umbes 30 lõputööd. Ühe inimesega väga intensiivselt koos töötada on äge kogemus, vaimselt personaalne või isegi intiimne protsess. Paljudega suhtlen siiamaani ja helistame või isegi töötame koos.

Negatiivset kogemust viimasel ajal ei olegi olnud. Muidugi on õppejõu palk väga niru. Kui auditooriumis on 2.-3. kursuse objektitehnik, kes saab suuremat palka kui loengut läbi viiv õppejõud, on süsteemis midagi väga valesti. See ongi põhjus, miks noored ei taha õpetama tulla.

Tegelikult saavad isegi dotsendid ja professorid tihti vähem palka, kui ehitus pakub alustavale ehitusinsenerile. Palga tõttu inimesed, kes võiks õpetada ja kellel oleks palju panustada, tihti ülikooli ei satu, sest pole võimalik neile konkurentsivõimelist töötasu maksta.

Kas olete pidanud oma õpetamismeetodeid õpilaste tõttu muutma?

Kindlasti. See, kuidas mina õppisin, enam ei tööta.

Tänapäeval on vaja kiiresti infot kätte saada. Kui lükatakse kuiv skeem ette, siis kaotab tudeng huvi üsna kiirelt. Tänapäeva inimene tahab näha visuaali, kuidas asjad liiguvad ja tervet mastaapi.

Selgus tuleb tihti läbi pildikeele. Kui mina veel õppisin, olid õppeained veel põhjalikumad ja suuremad, aga tänapäeval peabki võib-olla veidi pealiskaudsemalt õpetama. Võimalik on näiteks YouTube’ist videoid näidata. Tudengitel tekib sealt endal huvi ja nad uurivad tihti iseseisvalt edasi.

Tuled, viled ja pauk peab kiiresti ära käima, muidu kaotad publiku ära ja neid tagasi saada on juba palju keerulisem.

Mõnes mõttes jääb PowerPoint samuti tänapäeval laisaks ja muudab ka lugeja laisaks. Pigem oleme jõudnud tagasi tahvlimaailma: ei saa ainult slaidiga enam hakkama, mõned asjad tuleb käega ette näidata. Asju peab ka kohapeal jutustama – vähem teksti ja rohkem tuleb ise juurde rääkida.

Mida arvate tänapäeva tudengitest ja kas nad erinevad teieaegsetest tudengitest? Kuidas on muutunud õpetamine ja ülikooli elu ajaga?

Tudengid on teistsugused kindlasti, näiteks teadlikumad. Me olime omal ajal ikka totaalsed lapsed – nägime välja nagu lapsed, käitusime nagu lapsed. Tänapäeval saadakse kiiremini küpseks ja eneseväljendus on parem. Mingid asjad on läinud ka pealiskaudsemaks. Ma olime kohustundlikumad – kõik tuli kindlasti õigeaegselt ära teha. Õpilase-õpetaja suhe oli teistsugune või isegi rangem: kui õppejõud ütles, siis nii ka oli! Vanemate õppejõudude kõrval olin nagu noor ja loll. Mida ma ikka kaasa oskasin rääkida? Tänapäeval on suhtlus selline vabam, aga see kõik on normaalne, et aeg muutub ja võimalused muutuvad, inimesed reisivad rohkem ja nähakse, kuidas välismaal toimetatakse. Üldiselt on noored ägedad. Näen neis palju seda motivatsiooni, tahet ja soovi jõuda kuskile. Inimesed pingutavad palju.

TALTECHI PULSS

Kuidas iseloomustate head õppejõudu?

Hea õppejõud on selline, kelle loengusse minnakse vabatahtlikult, isegi, kui see on kell 8 hommikul.

Sul on lihtsalt kahju sellest loengust ilma jääda.

Mul oli näiteks koolis metallkonstruktsioonide õppejõud, kelle vastu oli mul meeletu austus. Ma puudusin semestri jooksul ainult ühe korra tema loengust, seda ka erandjuhul. Ma tahtsin sellest loengust alati osa saada, sest see oli nagu nädala sündmus. Õppejõud rääkis asju lihtsalt selgitades ja kõik said teemast aru. Ta suutis iga valemi meile nii lahti mõtestada, et me ei toppinud lihtsalt mingeid numbreid valemisse, vaid saime aru, kuidas see valem elab. Hea õppejõu tunneb ära selle järgi, et oled enda peale pahane, kui tema loengu maha magad või sellest viilid.

Suurim saavutus õpetamiskarjääri jooksul?

Sai tehtud uus õppeaine nimega ehituse alused ning see võeti lõpuks väga positiivselt vastu.

Ehitusmaterjalid, millest ma õpetamist alustasin, oli ju tegelikult kellegi teise aine, mille ma lihtsalt üle võtsin. Kellegi teise loodud õppematerjalide lugemine pole nii väga mingi saavutus, aga oma aine välja töötamise üle olen küll väga uhke.

Mida muudaksite ülikooli juures?

Esimesel kursusel, seda eriti ehituse ja arhitektuuri instituudis, võiks olla minu nägemusel kindlasti rohkem erialaaineid ja ka mitmed praegu õpetatavad ained võiks olla rohkem seotud reaalse eluga. Vaja oleks pisut teistsugust ja rohkem läbimõeldud kontseptsiooni. Matemaatika ja füüsika üks-ühele õpetamise asemel tuleks ilmselt rohkem mõelda sellele, mida näiteks üks insener tegelikult vajab.

Lisaks võiks olla rohkem sellist sidusust ettevõtluse poolega, ainetes võiks käia valdkonna spetsialistid rääkimas oma kogemuslugusid. Selle kohta võiks olla isegi näiteks täiesti oma aine, kus iga nädal räägib uus inimene oma kogemustest, vigadest või huvitavatest olukordadest. Need on uskumatud lood, kuidas tegelikult asjad valmivad ning milliseid olukordi ja lahendusi kasutatakse.

STUDIOOSUS

Kõrvaline küsimus: kuidas teile meeldib uus nimi TalTech?

Väga raske on sellega veel harjuda. Midagi halba ja head otseselt ei ütle, aga lihtsalt võõras on. Ma ei suuda seda veel seostada Tallinna Tehnikaülikooliga. Pigem ei meeldinud mulle selle kommunikeerimine ja see, kuidas nime tutvustati. See tuli kuidagi paugust, aga võib-olla ma olin lihtsalt ise kaugel sellest.

Mida soovitaksite tudengitele? Mida peaks ülikooli ajal kindlasti tegema?

Arvan, et tänapäeval on palju võimalusi välisülikoolis käia, mida võiks kindlasti kasutada.

Lisaks tuleb õppida tähtaegadest kinni pidama.

See on tähtis õpetus: näiteks ehitusinsenerile tähendab tähtajast mitte kinni pidamine suurt trahvi. Kui suudad koolis selle distsipliiniga harjuda, on hiljem elus palju lihtsam.

Kas tudeng peaks käima kooli ajal tööl?

Esimestel aastatel kindlasti ei peaks ega tohiks tudeng käia tööl, kui aga hiljem tuntakse, et ollakse suuteline seda tegema ja õppimine ei kannata selle all, võib see tegelikult olla isegi mõistlik. Kui erialaained hakkavad peale, võib paralleelselt praktiline töökogemus isegi õppimist toetada. Saab palju kergemini ja kiiremini asjadest aru ja seoseid on lihtsam luua. Kurb on muidugi see, kui majanduslikult pole võimalik muud moodi, kui peabki kohe tööle minema, sest süüa ja renti maksta on ju vaja.

9

TUDENG TEGUTSEB

EVA IKKONEN ERAKOGU

T A LT E C H

TURUNDUSKLUBI

Elevus. Hirm tundmatuse ees, ebakindlus, kuid põhiliselt ikkagi elevus. Mis nüüd saama hakkab, ei tea keegi täpselt. Kuid üks on kindel: tulevik tuleb põnev, helge ja hea.

Sellest sünnist on nüüd möödas juba viis aastat. Öeldakse ju, et aeg lendab, kui on lõbus. TalTech Turundusklubi pidas äsja elu esimest juubelit külaliste, koogi, küünalde ja kõige muu sinna kuuluvaga. Turundusklubi elab, nagu paljud ta sõbradki, TalTech Tudengimajas õdusas korterikeses aadressiga STU-102, lõhnab alati kohvi järele, mängib muusika ja uksed on lahti.

Turundusklubi vägesid juhatab Elina-Emiilie Leht ärindusest, kommunikatsiooni korraldab Rait Pindis rakenduslikust majandusteadusest ja motivatsiooni hoiab laes Kadi Vinglas ärindusest. Veebruarini ohjas projekte Robin Liibert ärindusest, nüüd aga valiti tema kohale Eva Ikkonen äriinfotehnoloogiast.

Turundusklubis on praegu 33 liiget. Tundub, et umbes sama palju on ka asju, mida tahaks ära teha. Tudengid näevad koridoris mornivõitu välja, motiveerime neid! Teeme koolituse! Vaata, kui lahedad kampaaniad sellel ja sellel firmal on!

Kutsume need turundajad siia, las nad õpetavad meid ja kõiki teisi huvilisi ka! Aga teeks seda kohe mitu nädalat: miks mitte kaheksa? Meil on nii palju huvitavat rääkida, aga teame inimesi, kellel on veel rohkem. Toome nad siia, võtame linti ka!

Paneme selle kõik podcast’i, Vot Sellesse Podcasti!

Umbes sellised mõtted lendavad Turundusklubi ruumis ringi iga kord, kui selle liikmed auravate tasside taga kokku saavad. Mõned ideed loomulikult jäävadki vaid ideedeks: see on vana teadmine, et miski pole kiirem kui inimese mõte.

Kui sabast kinni ei saa, siis ongi läinud. Samas astub lõviosa neist kõrgemast dimensioonist alla meie omasse ja saavadki teoks.

10

STUDIOOSUS

2

TUDENG TEGUTSEB Kaheksanädalases turundusteemalises seminaride sarjas on piisavalt ruumi, et väga erinevate eluvaldkondade firmad sinna sõbralikult ära mahuks. Oma kogemustest, nišist ja turunduses aktuaalsetest teemadest tulevad rääkima näiteks Elisa, Wolt ja I Land Sound. Nad saavad kõik tuua oma ettevõtte põhiselt päriselulisi näiteid, mis, nagu me kõik teame, on hoopis midagi muud kui õpikuteooria. Öeldakse, et kui miski toimub vähemalt kolmandat korda, on tegu traditsiooniga: selle malli järgi on seminaride sari üks Turundusklubi olulisi traditsioone.

Ylisport ja Üliõpilaste Talimängud ei vaja ilmselt pikemat tutvustust. Üle viiekümne tosina (see on normaalsete inimeste keeles 600) üliõpilase kogunevad igast Eesti nurgast Käärikule, et mängida kummikutega hokit, käpikutega beer pong’i ja libistada end jääl rahva röökimise saatel pea ees vette. Spordiüritus, nagu ikka.

Ylispordi meeskond kirjutas Turundusklubile ja küsis, kas me ei tahaks Talimängudele turundust teha. Muidugi! Robin ajas tiimi kokku ja kaks kuud võis meie tegevust näha Ylispordi Instagramis ja Facebookis. Aitäh ja väljarööge sõpradele Ylispordis – see oli väga lahe praktiline kogemus.

Meie kokkupuude talikatega ei jäänud vaid virtuaalseks: olime viieliikmelise delegatsiooniga Käärikul kohal ja ausalt öeldes taastume sellest nädalavahetusest siiamaani.

Töö ei saanud aga otsa, sest nagu peole järgneb pohmakas, järgnevad Talimängudele alati Suvemängud. Kusjuures kolm korda suuremalt ja intensiivsemalt. Neid ei jõua me ära oodata.

STUDIOOSUS

Kes vähegi lahtise pilguga TalTechis veebruari jooksul ringi käis, märkas kindlasti krüptilisi videoid lakoonilise sisuga 28.02. ,,Mis toimub 28. veebruaril peale soomlaste Kalevala päeva?” küsiti nõutult. Retrodisko muidugi. Seda korraldas Turundusklubi koos oma kahe suure sõbraga: Kultuuriklubi ja Filmiklubiga. Viimasel ajal on Turundusklubi hakanud varasemast rohkem koostööd tegema teiste organisatsioonidega ja sellest on meil ainult hea meel.

Filmiklubiga on meil suisa mitu rauda korraga tules. Kardinate taga ja põranda all on juba mõnda aega kõpitsetud meie oma taskuhäälingut. Vot Seda Podcasti saab nautida inimese viiest meelest kahega alates märtsi algusest. Lõhna, kompamise ja maitse aspektid on endiselt arenduses ja testimises, kuid ega needki tulemata jää.

Kuigi suur osa meie üritustest on suunatud väljapoole, põhimõttega ,,mida rohkem, seda uhkem”, saame ka omavahel kokku, et isekeskis mõnusalt aega veeta. Matkasime Pääsküla rabas, istusime jõuluajal koos kamina juures ja jagasime kingitusi. Külastasime ronimisministreid, tegime klubiruumile totaalse muutumise, sõime sõbrapäeval kooki ja peame igal nädalal koos kohvivahetunde.

Häid lambaid mahub meie lauta alati juurde. Kui klubiruumi irvakil uksest immitseb mõnusat muusikat või mõne kuuma joogi hõngu, leiame sulle ikka diivanil mõne nurgakese. Kui aga tahaksid meid pigem turvalisest kaugusest stalk’ida, ei pane me seda ka pahaks. Kõikidest suhetest 20% algavadki internetist.

11

TUDENG TEGUTSEB

HELENA KUIVJÕGI ERAKOGU

3

NORR A PROTSESS 2

Tere! Mina olen Helena, TalTechi 5. aasta hoonete sisekliima ja veetehnika tudeng. Olen hetkel Trondheimis, Norra Teadus- ja Tehnikaülikoolis (NTNU) oma lõputöö raames Erasmus+ vahetusüliõpilasena uurimas arstide ja patsientide soojuslikku mugavust operatsioonisaalis.

Eelmise kuu artiklis sai juttu aetud sellest, kuidas siia sattusin. Seekord pajatan teile, mis ma esimese kuu jooksul kogenud olen.

Saabusin Trondheimi jaanuari teisel nädalal.

Väljas tibutas ja lund polnud ollagi, kuid see mind ei morjendanud. Lennukilt maha astunud, haarasin reipalt oma pagasi ning sõitsin bussiga otse üliõpilaskülla. Esimese hooga oli kogu linnaku plaan mulle kui puder ja kapsad ega saanud aru, kuhu minna ja mida teha. Paari päevaga sain selle siiski juba ilusasti selgeks.

NTNUl on minu teada vähemalt 3 erinevat üliõpilaslinnakut ja igaüks on pindalalt umbes sama suur kui meie üliõpilaselamute ala. Minu linnak asub Trondheimi äärelinnas, Moholtis, ning siit on ülikooli linnakusse mõnus, ca 20minutiline jalutuskäik. Tegemist on rajooniga, kus lisaks ühikatele on ümberringi ka palju tavalisi kortermaju. Inimesi on palju, kuid sellegipoolest on siin vaikne ja rahulik ning kõik vajalik lähedal olemas: toidupoed, bussipeatused, jõusaal, terviserada.

Oleme ennast ühe kuuekordse ridaelamu korteris kahe sakslanna ja ühe austria tüdrukuga ilusasti sisse seadnud. Võib öelda, et kohanemine on tänu neile läinud lihtsamalt, sest tegemist on väga toredate ja rõõmsate inimestega, kellega saab vabalt suhelda ja muljetada. Igal nädalal on meil kombeks koos või siis üksteisele midagi küpsetada – rahustav ja inimesi ühendav tegevus, võtta koolitegemiste kõrvalt aeg-ajalt hetk kokkamiseks.

Meie üliõpilaslinnakus on ka n-ö seltsimaja tudengitele (fun fact – selle nimi on Loftet, norra keeles Pööning). Lofteti esimesel korrusel on raamatukogu, kus saab vaikuses õppida ja teisel korrusel avatud ruum igasugusteks

12

STUDIOOSUS

tegevusteks. Nädala sees on tudengitel võimalus käia seal õppimas, mängida lauatennist ja lauamänge või niisama aega veeta. Enamikel nädalavahetustel toimub seal erinevaid üritusi.

Näiteks jaanuaris käisime üht head PõhjaNorra rokkbändi kuulamas. Lisaks toimub igal pühapäeval ühine filmivaatamine ning vahel korraldatakse erinevaid teemaõhtuid. Tegevusi korraldavad erinevad tudengiorganisatsioonid ning päris palju toimub täiesti omaalgatuslikult korraldatud istumisi, matku ja üritusi. Õppimise ja meelelahutuse kõrval on vahel hea võtta aeg iseendale ja minna loodusesse. Olen käinud seni vaid Trondheimis ning selle ümbruses jalutamas ja matkamas. Külastasingi ühel ilusal jaanuari pühapäeval Loode-Trondheimi, Bymarka looduskaitseala. Sealses ilusas looduses on mõnus ja rahustav jalutada. Matka lõpus läksin Bymarka ühte kõrgemasse punkti, kust avanes vapustav vaade kogu fjordile. See oli ilus… Edaspidi tahan külastada ka kaugemaid kohti ning käia võimalusel täiesti põhjas.

Kauni looduse kõrval meeldib mulle ka Norra tudengite elustiil. Imetlen seda siiani. Märkasin nimelt, et kõik on iga päev oma toimetustesse väga pühendunud. See tekitas minus kohe austust, sest olen ka ise siiani otsinud meetodit, kuidas olla vajalikul hetkel produktiivne. Samas on päevas üks ajavahemik (11:30–12:30), kus igaüks poeb oma töölaua tagant välja ning kõik liiguvad sööklasse või kohvikusse lõunatama ja juttu ajama. Korraga on näha, kuidas kogu töö hetkeks unustatakse ning õhus on rõõmu, toredust, vahvust ja nalja. Mis veelgi kihvtim: nädala selgroo ületamise puhul on iga kolmapäev kaneelirullide päev!

Nagu öeldud, toimub nädala sees siin tubli ja produktiivne töö. Kui aga kätte on jõudnud reede, on õhus tunda ärevust ja elevust. Kõik on kuidagi erksamad ja räägivad oma nädalavahetuse plaanidest. Nädalavahetuse elevusest sain esimest korda aru siis, kui ühel laupäeval astusin sisse Trondheimi üliõpilaste suurde seltsimajja nimega Studenter Samfundet. See on suur hoone, kus on mitu kohvikut, baari, ööklubi ja suur kontserdisaal.

TUDENG TEGUTSEB

Majja sisenedes oli vaatepilt pahviks lööv – avar fuajee kihas nendest samadest tudengitest, kes nädala sees olid pühendunud oma tööle. Ma lihtsalt vaatasin ja imestasin neid energiat, rõõmu ja elu täis noori, kes väga elavalt üksteisele oma nädala muljeid jagasid. See rõõm nakatas ka mind.

Kogu õhtu tipphetk oli minu jaoks see, kui läksime karaoket kuulama. Saali poole liikudes kuulsin eemalt elavat muusikat ja melu. Kui olime ukse avanud, tabasime ennast pea 200 inimese keskel.

Ruum oli nagu TalTechi aula suurune Saku Suurhall ja see oli täis püsimatuid, energilisi noori.

Otse ees oli lava ja selle taga seinal oli suur ekraan, kuhu ilmusid laulusõnad. Laval oli neli julget noort, kes laulsid lugu „Bohemian Rhapsody“ – uljas ettevõtmine. Veelgi vingem oli see, et kogu särav inimkogum, kes seal saalis oli, laulis kogu südamest kaasa. Vapustav oli seal seista ja kõike seda kogeda.

Kõikide eelnevate tegevuste kõrval oli väga hea tugi sisseelamisele ka see, et siin on tudengitel olemas Facebooki leht, kus müüakse/jagatakse oma kasutatud asju – kõike, mida tudengil eluks vaja on ja rohkemgi. Taaskasutus on seega täies hoos. See on ideaalne ühele vahetusüliõpilasele, kellel tuttuue veekeedukannu ostmine pooleks aastaks oleks mõttetu kulu. Seda võimalust oleme koos ühikakaaslastega hoogsalt kasutanud ning omale üht-teist kamba peale muretsenud.

Hea on ka see, et meil on võimalus need asjad samamoodi kevadel uuesti ringlusesse lasta ning järgmistele meiesugustele elu kergemaks teha.

Tunnen, et vahetusõpingutele tulek oli parim otsus, mis teha sain! Ma olen selle ajaga muutunud palju julgemaks ning on tunda, kuidas mu enesekindlus kasvab ja olen iseseisvam. Elan ikka täiega mugavustsoonist väljas ja tahan iga hetke nautida. Iga päev meie elus on ju uus seiklus!

STUDIOOSUS

13

TUDENG TEGUTSEB

ALEKSANDRA KRYZHANOVSKAYA ERAKOGU

4

K U I D A S M U U TA E L U ( S I D ) Alates 2018. aasta sügisest olen Noored Kooli programmi 12. lennu osaleja. See tähendab, et pühendun kahel aastal õpetajatööle EHTE humanitaargümnaasiumis ning samal ajal osalen programmi poolt pakutavatel treeningutel, koolitustel ning saan igakülgset tuge tuutorilt, ainedidaktikutelt ning Noored Kooli meeskonnaliikmetelt ja muidugi oma 26 lennukaaslastelt.

Vahetult enne Noored Kooli programmiga liitumist töötasin väikeses pereettevõttes ekspordi müügijuhina. See töö pakkus mulle olulise kogemuse juhtimises ja vastutuse võtmises. Tänu Tallinna Tehnikaülikoolis saadud teadmistele ja võimalusele neid otseselt töös ja praktikas rakendada, suutsin kaasa lüüa ettevõtte rahvusvahelises arengus ja müügitulemuste kasvatamises. Ühel hetkel hakkasin tundma, et isegi kui töö on huvitav ja vaheldusrikas, on mõned olulised pusletükid puudu: suuremad väljakutsed, edasiviiv tagasiside, enda potentsiaali täiuslik realiseerimine. Õhus rippusid pidevalt küsimused: ”Kas ma tõepoolest teen midagi suurt ja kasulikku nii enda kui ka ühiskonna jaoks? Kas ma teen seda, mida süda soovib? Kas ma võiksin olla efektiivsem inimene?” Just tol hetkel märkasin sotsiaalmeedias intrigeerivat sõnumit: „Sa ei pea, kui sa ei julge!”

(Oh, those clickbaits!) ning kui lugesin programmi kirjeldust, tundus kohe, et siin on peidus vastused minu küsimustele. “Ettevõte pakub omal poolt” lahtris oli kirjas: “Väljakutsed, vastutus, pidev õppimine, meeletu areng ja väga palju armastust.”

Täna olen ma inglise keele õpetaja nooremas vanuseastmes. Lisaks õpetan ettevõtluse aluseid gümnaasiumis.

TTÜst saadud teadmised, omandatud mõtteviis ja usk muutuste võimalikkusesse, annavad mulle platvormi, millelt on hea gümnasistidesse süstida ettevõtlikkuse põhimõtteid. Üritan pildile tuua lisaks äri olemusele ja majanduse põhiprintsiipidele ka ettevõtliku hoiaku olulisust, proaktiivse lähenemise kasutegureid, vabatahtlikku tööd ja eesmärgistamist.

14

STUDIOOSUS

Mul on hea meel, et aitan neil aru saada, et elus on palju võimalusi ning eksimine on normaalne.

Kaasan ka ettevõtjaid külalislektoritena, et õpilastel oleks mitmekesisem pilt ettevõtlusest. Meid ootab ees mitmeid huvitavaid kohtumisi, ekskursioone ja õpilasfirma loomine.

Enne Noored Kooli programmis osalemist kahtlesin väga, kuidas end õpetajana teostada suudan. Kas ma tõepoolest saan hakkama ja olen piisavalt pädev? Noored Kooli programmi ettevalmistuskoolitus andis väga palju erialast sisendit ja tekitas vaimustust. Algavaks kooliaastaks oli enesekindlust juba palju rohkem.

Eriti vägeva kogemuse sain Narvas toimunud suvises linnalaagris, kus tuli esimene pedagoogiline katse, mis andis mulle arusaamise et ma teen õiget asja!

Noored Kooli programmi eelis on ka see, et paralleelselt koolis töötamisega läbime ka õpetajakoolituse, mis on paindlik ja ekstra kohandatud noore alustava õpetaja vajadustele.

Koolis töötan juba pool aastat ja aeg lendab nii kiiresti! Mu tavaline tööpäev koosneb õppimiskohtadest, tagasisidest, meeletust reflekteerimisest, rõõmust ja vahest ka kurvastusest, naljadest, armastusest, kolleegide tarkusest, õpilaste väikestest võitudest ning võiksin veel jätkata, aga uskuge mind: see on täielik muljete kaleidoskoop, millele järgneb emotsionaalne rahuldus. Ja kui boonusena saad väiksemate õpilaste käest isetehtud postkaardi või kõva kallistuse, siis ei kujuta isegi ette, kuidas võiks teha elus midagi muud kui õpetada. „Tead, tegelikult inglise keele õpetaja on ainuke, kes ei karju minu peale,” – kuulsin kunagi ühe õpilase kommentaari enda kohta ning tundus, et midagi ma teen küll õigesti.

Kõige suurem rahuldustunne tekib, kui näed, et hädas õpilane hakkab lõpuks millestki aru saama ja edusamme tegema.

Noored Kooli programmilt ootan jätkuvalt iseenda erinevate külgede avastamist, isiklikku kasvu, väärtuslikku juhtimiskogemust. Soovin saada paremaks suhtlejaks ning loomulikult

TUDENG TEGUTSEB

tahan saada selliseks õpetajaks, kes näeb igas õpilases potentsiaali ja lööb kaasa selle potentsiaali realiseerimises. Õpetajaks, kes on toetav, tähelepanelik, ja väga hooliv.

Võin julgelt öelda, et minu tee haridusmaastikul on alles alanud ning tahan liikuda edasi ambitsioonikalt ja kasvõi natukene veel panustada meie haridussüsteemi nii koolis töötades kui ka võimalusel edaspidi muul moel. Öeldakse, et unistuse töö on see, mida suudad teha palka saamata.

Mulle tundub, et võiksin õpetada isegi tasuta (aga loodan siiski, et mu kooli direktor seda ei loe).

Oma kursusekaaslaste näitel võin kinnitada, et TalTechis õpivad väga entusiastlikud, vastutustundlikud ja proaktiivsed tudengid, kes kindlasti saaksid Noored Kooli programmist väga palju kasulikku. Noored Kooli programmis osalemine on erakordne kogemus, mis aitab endast paremini aru saada, suuremat pilti näha, pidevalt õppida ning luua positiivseid muutusi haridussüsteemis ja ühiskonnas. Osalejana on sul unikaalne võimalus anda ülikoolis saadud teadmised edasi noorematele põlvkondadele, kaasates selleks huvitavaid õppemeetodeid ning olles noortele eeskujuks. Õpetajate töö on väga suur vastutus, aga kui julged vastutust võtta, juhtuvad imed, ma luban!

Töö koolis ei ole ainult nelja seina vahel istumine ja rääkimine. See tähendab ka projekte, ekskursioone, kooli üritusi, huvitavaid koolitusi ja palju muud, millest on ainult võita.

Noori õpetajaid on kooli hädasti vaja. Meil, noortel, on teine vaatenurk ning erinevad lähenemised rikastavad haridussüsteemi. Soovitan soojalt!

STUDIOOSUS

15

TUDENG TEGUTSEB

KÜSIS: ANNE-MARY LÄLL VASTAS: ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH, GREGOR RANDLA ERAKOGU

5

E N G I N A AT O R – VÕISTLUS KUI ELAMUS

Juba teist aastat järjest toimub aprillis insenerivõistlus Enginaator, mis vanemale lugejaskonnale võib tuttav olla kui EBEC. Võrreldes EBECiga ei ole Enginaator nii tehniline ja ehituslik, vaid nõuab rohkem loovat mõtlemist ning tiimitööd.

Vastab: Anna-Grete Juchnewitsch Mis on Enginaator?

Tegemist on üle-eestilise insenerivõistlusega, mis toimub tänavu aastal teist korda – seda kuupäevadel 25.04-28.04.2019.

Osalema on oodatud nii gümnasistid, tudengid kui kutsehariduskeskuste õpilased.

Võistluse ülesanded panevad aga välja erinevad Eesti ettevõtted koostöös õppejõudude ning Enginaatori eestvedajatega. Valdkondadeks on sel korral IT, ehitus, elektroonika, robootika ja loodusteadused.

Võistlus ise koosneb kahest voorust – eelvoorust (4h sprint + 17h stamina) ning finaalist. Eelvoorus lahendatakse valitud valdkonna ülesannet.

Eelvoorust kujunevad välja viie valdkonna esikolmikud, kellest kõige paremad saavad edasi finaali. Finaalipileti lunastanud viis meeskonda astuvad terve ööpäeva kestvasse võistlustulle, et lahendada viimane kõiki valdkondi hõlmav praktiline ülesanne.

Erinevalt eelmisest aastast, on üks eesmärk pakkuda osalejatele lisaks põhivõistlusele ka elamusi. See omakorda tähendab mitmeid erinevaid üllatusi ja meelelahutusprogrammi.

16

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

Vastab: Gregor Randla Võistlus tundub üpriski keeruline ning nii mõnelgi võib tekkida tunne, et tal puuduvad võistluses osalemiseks vajalikud teadmised.

Mida soovitaksite neile? Üheks julgustavaks teguriks on kindlasti asjaolu, et tegu on tiimitööga. Lisaks on materjalide kasutamine lubatud (Google, Youtube, õpikud jms). Tiimidelt ei eeldatagi võrdseid teadmisi, vaid oodatakse pigem innovaatilisust ja pealehakkamist. Võistluse eesmärk ei ole teha teadustööd. Osalemine annab võimaluse oma teadmisi praktikas proovile panna ning miks mitte ka juurde hankida. Plaanis on korraldada enne võistlust erinevaid töötube, kus soovijad saavad vajalikke lisateadmisi ning nüansse õppida.

Võistluse võitjaid ootab aga igavene au ja kuulsus ning kindlasti antakse ka natuke taskuraha. Seega kaotada pole tegelikult midagi, aga võita küll!

Eelmine aasta tuli võitjaks tiim Maitea koosseisus Gregor Randla, Erki Aun, Joonas Annok ja Mihkel Killo. Kõik neli õpivad Tehnikaülikooli Tartu Kolledžis telemaatika ja arukad süsteemid õppekaval ning on spetsialiseerunud küberfüüsikaliste süsteemide alale.

Nemad sattusid osalema tänu oma õppejõule Helle Hallikule, kes soovitas võistlusel kätt proovida.

Nii pandigi kursakaaslastega tiim kokku ning võeti ühine eesmärk: võita võistlus ning esindada TalTech Tartu Kolledži nime ka peamajas.

Lisamotivatsiooniks oli Helle Halliku stipendiumi saamise võimalus tingimusel, et tagasi tullakse võit taskus.

STUDIOOSUS

Kuidas võistlus tundus? Mis oli võistluse juures kõige raskem?

Võistlus oli väga lahe! Eriti meeldis just formaat, mis lubas ülesannet lahendada ligi 24 tundi järjest. See just tegigi võistluse huvitavamaks, aga ka keerulisemaks.

Energiajookide toel elamisel ei tööta mõte just kõige selgemalt.

Finaali ülesanne oli üpriski raske, sest see hõlmas ka teisi valdkondi. Selle lahendus nõudis täpset tööd ning kasutada olid ainult vähesed materjalid ja tööriistad. Ükski tiimidest sellega lõpuni hakkama ei saanudki.

Võrreldes teiste võistkondadega, tõime meie uudse idee probleemi lahendamiseks. Ilmselt tänu sellele me ka võitsime.

Muidugi ei läinud ülesannete lahendamine lepase reega.

Muidugi olime nördinud, kui kõik esialgse plaani järgi ei sujunud ning veel viis tundi enne võistluse lõppu pidime uue tehnoloogia ehitamisega alustama. Võtsime vastu otsuse siiski mõlemat varianti proovida. Seega jagunesime paaridesse ja jätkasime tööd.

Mida soovitada neile, kes mõtlevad sel aastal osalemisele?

Kindlasti tasub osaleda juba ainuüksi osalemise pärast.

Kui juba osalemiseni jõutud on, siis ei tohi enam alla anda! Nägime päris mitut tiimi, kes andsid pärast esimest ebaõnnestumist alla ja läksid minema. Üks nendest pani lahkudes isegi valge lipu üles.

Mis oli teie tiimi edu saladus?

Tiimitöö on kogu asja alus. Kui ei ole ühtsena töötavat tiimi, võib isegi öelda, et pole mõtet ju tiimivõistlusele minnagi. Kogemus on kindlasti seda kõike väärt ning kes teab – ehk õnnestubki võita!

17

GNOSIS

MARIAN ŠEVTŠUK UNSPLASH

6

10 VÕIMALUST M O T I VAT S I O O N I L E I D M I S E K S Viimased aastad olen olnud väga pühendunud erinevatele enesearengu teemadele, sealhulgas ka motivatsioon. Motivatsioonist rääkides meeldib mulle alati alustada piduritest ehk tagasihoidvatest seisunditest. Jättes tähelepanuta senini ületamata jäänud takistused, ei saa me pelgalt uute hoiakutega tulemusi saavutada.

Olen kirja pannud erinevate raamatute, podcast’ide, koolituste ja enda kogemuste põhjal kümme eeldust motivatsiooni leidmiseks.

1. Ära viivita ning lükka asju edasi Heade ideede sünnil jäädakse sageli ootama õiget hetke, et neid teostada. Need ideed on meil alati meeles, kuid näevad harva ilmavalgust. Parim hetk tegutsemiseks on praegu. Mel Robbinsi raamat „Viie sekundi reegel“ on väga hea praktiline teos, mis kinnitab viimase lause olulisust – moment, mil meil on instinkt eesmärgi nimel liikuda, peame end füüsiliselt liigutama viie sekundi jooksul. Vastasel juhul meie aju vaigistab tegutsemisele asumise.

Hea koht, kus seda harjutama hakata on näiteks hommikune ärkamine.

2. Tegele oma hirmudega Hirmud on number üks takistus millenigi jõudmiseks. Meie alateadvus aktsepteerib kõike, mida talle ette söödame, mistõttu on väga oluline tegeleda oma hirmudega. Hirmudega tegelemiseks kasutan praktilist harjutust, mis koosneb neljast küsimusest iseendale. Soovitan need kirja panna ja läbi analüüsida: • Mis on sinu suurim hirm?

• Mis kasu sa oled sellest hirmust saanud?

• Miks sa pole sellest hirmust üle astunud?

• Miks peaksid sellest hirmust vabanema?

Henry Ford on öelnud: „Usud, et sa suudad või usud, et sa ei suuda – mõlemal juhul on sul tõenäoliselt

18

STUDIOOSUS

GNOSIS õigus.” Järgmine kord, kui oled oma hirmuga taas silmitsi, tuleta endale meelde need mõtted, mis kirja panid.

ega tunnistades, kipuvad need ennast uuendama uuendatud mõtlemise kaudu. Lisaks julgustan abi küsima – nii isiklikul kui tööalasel tasandil. Pöördu lähedaste, sõprade, kolleegide, professionaali poole.

3. Ela hetkes 7. Üks tegevus korraga Pea silmas, et meie ego ootab pidevalt vabanemist meie rahulolematust seisundist. Ego teab, et midagi on puudu, kuid vaatab alati vales suunas. Selliselt on raske minna eluga süvitsi, kuna see paneb meid ignoreerima praeguse hetke reaalsust ja kasvatab isu järjekordse rahulolu hetke järele ootuses, et „see miski“ paneb meid tundma tervikuna. Sellest tulenevad kinnisideed tuleviku ja paremate päevade osas, justkui see, mis meid ees ootab oleks palju tähtsam, kui see, mis toimub praegusel hetkel. Tegelikkuses see hetk, mida taga ajame, ei eksisteeri mitte kusagil mujal kui meie peas. Me ei saa seda tunda ega kogeda.

4. Lõpeta pidev üle mõtlemine Paljud inimesed on sõltuvuses erinevates asjadest.

Eckhart Tolle, kaasaja populaarseim eneseabi kirjanik, on kutsunud üle mõtlemist suurimaks sõltuvuseks üldse. Tähtis on kohalolek, sest see on seisund, kus puuduvad igasugused mõtted. Mittemõtlemise seisundit on kõige parem praktiseerida läbi mediteerimise ja hingamisharjutuste.

Nüüdisajal on lisaks erinevatele kursustele ja koolitustele võimalus praktiseerida kohalolekut juhendatud videote abil, mis on paljudel platvormidel tasuta kättesaadavad. Veel üks praktiline võimalus praeguse hetke paremaks teadvustamiseks, on erinevate viidete (näiteks märkmepaberite) kasutamine tööl, kodus, autos ja mujal, et tuletada endale pidevalt meelde kohaloleku olulisust. Sa võid lasta mõtetel tõusta, kuid sa ei pea neile kõigile järgnema.

Multitasking ehk rööprähklemine ei ole efektiivne ning ajab meid tegelikkuses rohkem pingeseisundisse. Selle tagajärjel meie tulemused langevad ning ajutegevus aeglustub. Siinkohal tahan välja tuua kui oluline on aja planeerimine ning julgus öelda „ei“ esimesena. Keskendu sellele, mis on oluline ja kui tunned, et oled valmis midagi lisaks tegema, siis alles tee seda. Lubadused, mis on liiga suured ja mille üle puudub kontroll, teevad ka enesehinnangut madalamaks.

8. Usu endasse ja ümbritse end heade inimestega Eneseusk peab olema esikohal, sest kõik saab alguse meist endist. Sageli oleme mõjutatud ka meid ümbritsevatest inimestest. Vähenda aega nende inimestega, kes hoiavad sind tagasi. Tihtipeale tuleb tunnistada, et sind tagasi hoidvad inimesed pole mitte ainult kaaslased, sõbrad või kolleegid, vaid need võivad olla ka pereliikmed. Arvesta, et oled viie inimese, kellega kõige rohkem suhtled, keskmine nägu.

9. Jaga oma tulemusi ning tähista väikeseid võite Tulemuste jagamine, kiitus ning tähistamised suurendavad dopamiini taset, mis on tugevalt seotud motivatsiooni kujunemisega. Lisaks suurendab see uhkuse-, rahulolu- ja õnnetunnet, mis tekitavad meis soovi liikuda edasi järgmise saavutuse suunas. Suured võidud saavad alguse väikestest.

5. Ära kiindu materiaalsetesse asjadesse

10. Hoia aktiivset eluviisi ning tervist

Kui osaled mõnes tegevuses, mida naudid ja see tegevus milles osaled ja mida naudid annab mingi positiivse panuse (maailmale, teistele inimestele) ja väärtuse ning selle tegevuse kõrvalsaadusena kaasneb mingit sorti materiaalne rikkus, ei ole mingit põhjust, miks sa ei peaks teatud kõrvalsaaduse vorme nautima. Kiindumus seevastu ja sellest tulenev ülemäärane keskendumine mingil tasandil materiaalse rikkuse saavutamisele, viib meid reaalsusest eemale. Ära unusta, et sisu on see, mis loeb.

See, mis toimub meie tervisega, mõjutab meie mõtlemist ja seisundit väga tugevalt. Õige toitumine ja füüsiline liikumine on füsioloogiliste vajaduste alused, mis on suurimaks eelduseks eneseteostusel ja motiveeritusel. Samuti ei tohi unustada kui tähtis on uni – kui sa ei saa järjepidevalt seitse kuni kaheksa tundi und, tekivad keskendumishäired, kognitiivsed tulemused langevad, tõenäosus, et jääd haigeks tõuseb ning pidev pingestatud ja ärev olek tõusevad, mille läbi tekib ka palju konfliktseid olukordi.

6. Väljenda oma emotsioone täielikult Millegi saavutamine on tugevalt seotud psüühika ning suhtumisega. Emotsioone mitte jälgides

STUDIOOSUS

19

SPORDISEKTOR KULTURNIK

7

Ü L I Õ P I L A S T E TA L I M Ä N G U D V Õ I T I S TA L L I N N A T E H N I K A Ü L I K O O L !

MAREK KESKÜLL

SIGRID MÖLDER

Üliõpilaste talimängud on kolmepäevane talvine ülikoolide vaheline sportlik mõõduvõtt, kus iga ilmaga tehakse läbi kõikvõimalikud talispordialad. Mängude eesmärk on pakkuda osalejatele pingelist sportlikku ja lõõgastavat meelelahutuslikku programmi ning populariseerida nii ühist kui ka individuaalset spordiharrastust tudengkonna seas.

Talimängudel võistlesid 15 Eesti ülikooli tudengid, vilistlased ja töötajad kokku 19. võistlusalal. TalTech võitis esikoha viiel alal: rektorite mitmevõistlus, käpikukorvpall, meeste lestajooks, kummikuhoki ja tudengibingo. Seitsmel alal saavutati teise ja kuuel alal kolmanda koha.

TalTech lõpetas talimängud ülisuure 230 punktiskooriga. Teise koha saavutanud Tartu Ülikool jäi TalTechist maha ligi 40 punktiga.

Kolmandale kohale tuli Tartu Tervishoiu Kõrgkool 188,5 punktiga.

TalTech’i väärtuslikumad ja aktiivseimad tudengid olid: Poodiumikohad: 1. Relika Toome - 3 poodiumikohta 2. Rasmus Lõhmus - 3 poodiumikohta 3. Peeter Rõbakov - 3 poodiumikohta 4. Marek Kesküll - 3 poodiumikohta 5. Siim Villako - 3 poodiumikohta Aktiivseimad (osaluskorrad): 1. Relika Toome - 11 ala 2. Martin Prätz - 10 ala 3. Marek Kesküll - 9 ala 4. Sten Kalder - 9 ala

20

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR KULTURNIK Sügav kummardus TalTechi esindajate ja tudengite ees. TalTech suutis seda teha seda kolmandat aastat järjest! Kulus higi, pisaraid ja mitmeid närvirakke, kuid see seda väärt.

Suuresti mängis rolli ka TalTechi võidu juures see, et kõik tudengid elasid üksteisele kaasa. Sellist fännklubi nagu see aasta oli Mängudel, nähtud ei ole. Kõik sellele aitas kaasa TalTech’i turundustiim, kes prõmmis igal võimalikul spordialal rütmis trumme ning lehvitasid kooli lippudega. Võib õelda, et nii mõnigi tudeng, kes oli võõrast koolist, hoidsid meiega kokku ja sulandusid massi. Ühtekuuluvusest rääkides, siis Tipikate Rattamatkaklubi on korraldanud juba viimased 16 aastat suvist Tallinn - Kääriku retke, mille üheks eesmärgiks on võimaldada inimestel panna ennast proovile pikema distantsi läbimisel - selle retke käigus sõidetakse ühe päevaga ratastel umbes 240 km pikkune teekond. Teisalt on selle retke eesmärgiks olnud TalTech Üliõpilaskonna lipu transportimine jalgratastel Üliõpilaste Suvemängudele. Läbi aegade on suviste mängude raames aidanud lippu transportida 85 erinevat inimest, kes on ühtekokku saanud kirja 203 finišikorda. Osalejate hulk igal aastal on varieerunud neljast “teerajajast” 2003. aastal kuni 27 inimeseni 2015. aastal.

Nüüd, 2019. aastal on Tipikate Rattamatkaklubi formeeris aga ka taliratturite grupi, et teha sarnane asi esmakordselt teoks ka Üliõpilaste Talimängude raames. Erinevalt suvisest retkest sõidetakse sel korral teatesõiduna igaüks sai kaasa teha täpselt nii pikad ja nii mitu lõiku, kui see talvistes tingimustes jõukohane tundus. Üheks oluliseks eesmärgiks oli siiski, et Üliõpilaskonna lipp kogu teekonna jalgrattal läbiks. Retk kestab eelduste kohaselt umbes 15 tundi, sellest 90% peaks lipp liikvel olema.

Ratturite grupp jõudis kohale õhtul veidi enne kella kümmet ning neid ootas soe tervitus ja saun. Põhilisem oli see, et me nägime Üliõpilaskonna lippu, mis transporditi ratastel otse Käärikule!

STUDIOOSUS

21

SPORDISEKTOR KULTURNIK

8

ANETT POOK PIXABAY

T I P I K AT E V Õ R K P A L L I T U R N I I R 2 0 1 9 Tipikate võrkpalliturniir oli 2019. aastal planeeritud veidi teisiti, kui viimane Üliõpilasesinduse korraldatud võrkpalliturniir aastal 2016. Nimelt sellel korral olid mängima lubatud ka vabal valikul moodustatud tiimid: peaasi, et tiimis oleksid TalTechi üliõpilased, töötajad, õppejõud või vilistlased. Siiski on ilmselt lihtsam tiim moodustada juba olemasolevast sõpruskonnast ehk paljud tiimid tulid osalema organisatsioonide eest. Sel korral olid puudu õppejõudude esindustiimid, millest tunti puudust. Siiski oli tõeline rõõm näha, et tudengid on aktiivsed ning võistlushimulised, lahingud võitjate ringi pääsemiseks olid võimsad. Üritus ei oleks saanud toimuda ilma võrratute sponsoriteta, kelleks olid Saku, Kadarbiku, Red Bull, Tradehouse, Fitshop.ee, GYM!, Eat Natural ning Club Studio. Samuti mängis väga olulist osa turniiri toimumises TalTech Spordihoone, mille töötajate abiga sai valmis kõik vajalik võrkpallimänguks. Kõik osalejad said endale sponsorite poolt pakutud tooteid ning kolmele parimale võistkonnale panid sponsorid samuti välja sportlikkust toetavad ja väärtuslikud auhinnad.

Seekord võistles tipikate parimate võrkpallitiimide tiitlite nimel 9 võistkonda ning mängis 52 võrkpallurit. Abis oli kolm kohtunikku ning neli sekretäri, kes otsustasid õiglaselt iga lahingu võitja. 2019. aasta Tipikate võrkpalliturniiril toimusid esimest korda ajaloos ka minimängud ehk mängude vahel said võistlejad panna enda kehalised võimed proovile planguvõistluses ning wall-sit ehk seina vastas istumise võistlusel. Planguvõistlusel said auhinnatud parim mees- ja naisvõistleja ning teisel minimängul said võistlejate vähesuse tõttu auhinnatud kõik osalejad. Vahevõistluste auhindadeks olid Club Studio poolt välja pandud VIP-piletid.

22

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR KULTURNIK

Võistlus oli üles ehitatud kahele loositud alagrupile, kus said kõik võistkonnad omavahel läbi mängida. Kuna 2016. aasta turniiri tagasisidest selgus, et mängijad soovisid palju rohkem mänguaega (eelmisel turniiril ühe mängu kaotanud võistkond enam edasi mängida ei saanud), siis prooviti sel korral seda parandada. Mängud olid küll lühikesed, iga geim 15 punkti võiduni ning iga mäng 2 geimi võiduni, mis tegi mänguajaks umbes pool tundi, kuid nurinat vähese mänguaja kohta sel korral kuulda polnud. Kuna võistluse jaoks mõeldud aega oli päris pikalt, tuli võistluse käigus idee lasta võistkondadel selgitada välja kõik kohad turniiritabelis, ehk ainult 1.-4. koha välja selgitamise asemel said kõik tiimid enda koha teada. Algselt oli turniir planeeritud lausa kahele päevale, kuid kõik mängud said mängitud eriti kiirelt ja osavalt kõigest ühe päevaga.

Turniiri tulemused olid järgmised: I koht - kuulilennuteetunneliluuk II koht - Rätik Volley III koht - Avengers IV koht - INSÜK ja sõbrad V koht - Spordiklubi VI koht - BEST VII koht - KultuuriKlubi VIII koht - Autofookus IX koht - Hirmud Turniiri kokkuvõtteks võib öelda, et platsil oli näha võistlushimu, kuulda võiduhüüdeid ning meeleolu saalis oli väga mõnus.

Jääb vaid loota, et järgmisel turniiril on sama meeldivad võistlejad, sponsorid ja korraldusmeeskond ning meeleolu hoitakse tipikate seas alati kõrgel.

STUDIOOSUS

23

KULTURNIK

LAURI TABRI

R A A M AT U A R V U S T U S : K A S SINA JULGEKSID MINNA VENEMA ALE?

9 Noored inimesed piiluvad vahel ikka piiri taha. Eestis on elu hea, aga vahel peab vaatama, kuidas mujal elatakse. Kui ma mõtlen Venemaa peale, tuleb kohe meelde Putin ja metsas müttavad karud. Või spioonid. Ise Erasmusena käies olen alati mõelnud, et meie naabri juures on kuidagi ohtlik. Et sinna ma küll ei läheks. Seal on piirid ju kinni ja vaja viisat. Äkki ei saa hiljem tagasi? Äkki pannakse pokri?

Seda enam oli põnev haarata kätte Salme Reinu raamat „Kuidas võrgutada Venemaad? ...Ja kas sa seda üldse tahad?” (Paranoia kirjastus). Kui rääkida sisust, on seal väga palju õrnemat sugupoolt, armumisi, hullust ja seiklusi, mida vahel on lausa raske lugeda.

Samuti selgub, et kirjanik on kunagi ka Tehnikaülikoolis käinud, kuna kirjutab üht-teist siit leitud armastusest. Raamat on justkui meie põlvkond: täis ängi, rahutust ja püsimatust. Peategelane satub meelemürkide otsa ja juba järgmisel hetkel ajab taga vene tüdrukuid. Vahel on tekstides tunda ilu, aga liiga palju kirjeldusi voodielust. Stiililt on ta üsna blogilik, kõrgema kirjanduse huvilisele

24

STUDIOOSUS

KULTURNIK

võib see raamat olla ka õõvastav. Lihtsamalt öeldes on see raamat selline: tulin, sebisin, jõin, sebisin, võrgutasin ära. Tüdrukutele see raamat kindlasti ei meeldi, aga soome ehitajale, kellel on pärast pikka tööpäeva igav ja kes kolleegidega jooma ei viitsi minna, päris tore raamat.

Euroopa Vabatahtlik teenistus on just midagi sellist, millest sellest raamatust lugeda: seiklus, julgus proovida uusi asju, õppida keelt ja tutvuda vastassugupoolega.

Või pigem õppida, kuidas neiudega käituda ja mitte käituda. Väga tahaks öelda, et see on raamat armastusest. Aga siis ma valetaksin. Pigem on see raamat üksindusest ja armastuse lõhkumisest. See pole tüüpiline Erasmuse-armastuse raamat.

See raamat kohe kindlasti ei aita kaasa juba üle miljoni erasmusbeebi juurdekasvule.

Enda puhul tundsin, et see raamat on justkui taipamaks, mis meile endile kõige olulisem on. Kas on vaja nii palju raha, kuulsust ja naisi? Kas me neid taga ajades unustame enda? Või tahamegi unustada ennast? Sotsiaalmeediaga maailmas, kus iga like ja uus perfektne postitus Instagramis

STUDIOOSUS

nõuab igapäevast säramist, paneb meie ajud mantrat kordama: tahan ka, tahan ka. Kui aga oleme aastaid oma unistusi või ihasid taga ajanud ja need kätte saanud, taipame, kui tühised need kõik on. Oleme, nagu Salme, „alasti ja üksi, mil õues sajab vihma ja ukse taga vaidlevad vanamehed.”

Raamat on peegelpilt tänapäeva väärtustest ja teekond arusaamiseni, kas me tahame nii elada. Reisime läbi raamatu Venemaale, et mõista, kus me ise seesmiselt oleme.

muutuva maailmaga ja selles kõiges säilitada oma idee ning teekond. Salme teekond ja raamat oli pigem üks suur eksimine. Kas alati on vaja eksida, et saada paremaks ja õigemaks? Seda otsustagu lugejad.

Kuskilt kuulsin, et peagi lõpetab Euroopa Komisjon erinevate Erasmus vahetusprogrammide rahastamise. Võibolla sellepärast, et Salme-sugused lähevad sinna valedel eesmärkidel. Õpilased, kui teil on veel tahtmist ja aega ning indu seigelda, kiirustage! Õppigem keeli, sosistagem võõraid saladusi ja mis kõige tähtsam: õpime teisi inimesi, et olla ise inimlikum.

TalTech, mis rõhub rahvusvahelisusele, tahab kindlasti, et ka tudengid ära käiksid. Rahvusvahelisuse mõõde ja selles orienteerumine on tänapäeva maailmas väga oluline; oskus kohaneda pidevalt

25

TARKADE RISTSÕNA VÄIDETAVALT AINULT TARKADELE

1 2 3

4 5

6

7

8

9

10

ALLA: 1.

Eesti Laul 2019 võitja 3.

MIllise tudengiorganisatsiooniga sai tutvuda Studioosuse veebruarinumbris?

4. “… annab tiivad”

PAREMALE: 2.

Ninasarvik + hobune 5.

Eestlaste läbi aegade kõige edukam talispordi ala 7.

Kääbusplaneet ning Eesti räpifenomen

6.

Eesti väikseim linn 9.

Endine Eesti rahaühik 10. “Plats puhtaks” kampaania looja (perekonnanimi)

8.

Eesti rahvustoit, mida valmistatakse hapendatud kaerahelvestest

VASTUSEID ÄRGE KUHUGI SAATKE, MEIL POLE TEILE MIDAGI ANDA.

26

STUDIOOSUS

FUTOSHIKI FUTOSHIKI ON JAAPANI LOOGIKAMÄNG. SELLE NIMI TÄHENDAB TÕLKES “EBAVÕRDSUS”. MÄNGU EESMÄRK ON PAIGUTADA NUMBRID ÜHEST NELJANI NII, ET NEED EI KORDUKS ÜHESKI HORISONTAALSES, EGA KA VERTIKAALSES REAS. KERGEMAKS TEEB MÄNGU ASJAOLU, ET MÕNE VÄLJA VAHEL ON TÄHIS, MIS MÄÄRAB ÄRA KAHE ARVU OMAVAHELISE SEOSE (KAS TEGU ON SUUREMA, VÕI VÄIKSEMA ARVUGA).

SUDOKU

STUDIOOSUS

er

n se In i ivĂľ sE lu st ng a in at or ta

oo sa

bo

IT ele ro ktr eh boo oon loo itus tika ika du ste ad us ed

a!

lem

Pane oma insenerioskused proovile!

Lisainfo ja registreerimine:

25.-28. aprill Tallinna TehnikaĂźlikoolis

enginaator.ee facebook.com/Enginaator