November 2013

T TÜ TU DENGIA JAKIRI . N O V E M B E R 2013 . TUT STUDENT MAGAZINE

Müügipärdikute planeet lk 6 Aleksander Vassiljev Tea Varrak: „Vajame rohkem praktilist õpet“ lk 8-9 Crisely Apri Robotex – meie tiigri järgmine hüpe lk 18-19 Krisjan Lind Saalihoki – see on lihtne, kiire ja kaasahaarav! lk 28-29

Krista Palder

15

18-19 Robotex - meie tiigri järgmine hüpe Tudeng tegutseb

Tudeng tegutseb

Üliõpilasest õpetajaks

12-13 Hariduse Kvaliteedi Töögruppidest (HKT) ja rohkemastki Meie ülikool

Tea Varrak: „Vajame rohkem praktilist õpet“ Persoon

8-10

Sisukord 03 Peatoimetaja veerg 06 Kolumn- Müügipärdikute planeet 08-10 Tea Varrak: „Vajame rohkem praktilist õpet“

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

11 Mentor Mektory 12-13 Hariduse Kvaliteedi Töögruppidest (HKT) ja rohkemastki 15 Üliõpilasest õpetajaks

18-19 Robotex - meie tiigri järgmine hüpe 20-21 Tipikas, ole tegus!

22 Teenetemärgid on selleks aastaks jagatud

24 Veelkord TTÜ teadusarvutuste klastrist 25 Võlakooma 26-27 600 km elektriautos, ühe päevaga

31 Tagasivaade tennisesuvele '2013 Tehnikaülikooli väljakul 28-29 Saalihoki – see on lihtne, kiire ja kaasahaarav!

Sport

28-29 Saalihoki – see on lihtne, kiire ja kaasahaarav!

26-27 600 km elektriautos, ühe päevaga Eksperiment

22

Teenetemärgid on selleks aastaks jagatud Tudeng tegutseb

Tipikas, ole tegus!

Tudeng tegutseb

20-21

30 Halva huumori instituut 31 Sudoku

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

PERSOON

TEA VARRAK: „VAJAME ROHKEM PRAKTILIST ÕPET“ Crisely Apri Reporter TTÜ Üliõpilasesindus crisely.apri@tipikas.ee Loova ja uuendusmeelse tipika jaoks on käesoleva sügise üheks põnevamaks sündmuseks kahtlemata innovatsioonija ettevõtluskeskuse Mektory uue hoone avamine. Reeglina seisab iga huvitava projekti taga ka huvitav inimene ning Mektorygi pole siinkohal erand.

Saamaks põhjalikku ettekujutust sellest, mida keskus endast kujutab, kuulda huvitavaid seisukohti, mida ka iga tipikas võiks kõrva taha panna, otsustasin vastu võtta võimaluse, Mektory modernses ja avaras majas, esitada keskuse direktor Tea Varrakule mõned küsimused.

Kui suur on olnud Teie osa Mektory keskuse rajamisel? Ütleks, et maksimaalne. Olen seda projekti koos oma meeskonnaga algusest

peale – eelmise aasta algusest – ise vedanud, kontseptsiooni kirja pannud ning realiseerinud. Mulle oli algul suureks abiks endine innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor Alar Kolk, samuti on meie projektil olnud algusest peale suur rektori ja finantsdirektori toetus.

reaalseid ettevõtete probleeme koos ettevõtetega. Tuleb vaadata teooriast kaugemale. Kõigi maailma juhtivate ülikoolide juures on sellised keskused, ent ainulaadsed oleme me sellepoolest, et kusagil mujal pole neisse keskkondadesse toodud juurde ettevõtete demokeskuseid.

Mida Mektory Teie jaoks tähendab?

Millised on Teie eesmärgid seoses Mektoryga?

Olen oma elus vedanud paljusid põnevaid projekte. Esimene neist oli Mainori kõrgkool, mille idee ise kodus kirjutuslaua taga lõin. See oli väga huvitav projekt, millest kasvas välja tolle aja kohta suur, viie filiaaliga keskeriharidust pakkuv kool. Samuti olen loonud nullist Audentese kontserni koostöös Tõnis Arroga, kes on hetkel Eesti Arengufondi juht. Suureks projektiks on olnud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe roll ja omamoodi keeruline oli olla Rahandusministeeriumi kantsler. Kuigi olen juhtinud ka näiteks Eesti liitumist euroalaga, pean Mektory projekti kõigi eelnevatega võrreldes üheks mastaapsemaks ja põnevamaks.

Miks peate oluliseks just innovatsiooni ja ettevõtluse arendamist?

Miks mitte mõni reaalvõi sotsiaalalaga seotud projektikeskus? Mektory-s on kõik valdkonnad omavahel seotud.

Meie põhimõte on olla valdkondadeülene ning luua keskkond, kus erinevad teaduskonnad ja õppekavad kokku saavad. TTÜs on igal teaduskonnal oma maja, aga ei ühtki sellist, kus kõik tudengid nn eikellegimaal kokku tulla saaksid. Mektory hoone eesmärk on olla meie kõigi maja – koht, kus tudengid kohtuvad teiste valdkondade tudengitega ning saavad vaadata projektidele laia pilguga, lahendada

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

Soovin, et need 4500 ruutmeetrit oleksid täis elu, 7 päeva nädalas hommikust õhtuni ning kui vajadust ja huvi, siis ka öötundidel. Et kõik tunneksid end siin hästi, suhtleksid omavahel palju ning avastaksid asju, mis teeksid meie ülikooli paremaks. Soovin, et tudengid ei peaks käima kooli kõrvalt tööl ning saaksid lõpetada ülikooli nominaalajaga. Projektid, mida Mektorys tehakse, on tasustatud – just seetõttu, et tudengid saaksid keskenduda millelegi, mis nende õppekava ja tulevikku toetab ning praktilisi kogemusi ja uusi teadmisi annab.

Kus suunas näete Mektory-t liikumas?

Näen meie maja kohana, kus tudengid saavad teha käega katsutavat praktilist tööd. Meil on palju võimalusi grupitööde tegemiseks, täisvarustusega laborid koos tahvelarvutite ja puutetundlike ekraanidega jne. Mektory peab olema kaasaegse metoodikaga õppekeskkond ning kui õppejõud soovivad olla võimelised sellises keskkonnas õpetama, oleme nõus neile ka tehnikaga seotud väljaõpet pakkuma. Vähemtähtis aspekt pole muidugi ka rahvusvaheline keskkond – meil on majas Hiina, Jaapani, India, Austraalia, USA ja UK toad ning nende riikide ettevõtjad ja saatkonnad hakkavad meid külastama, toetavad teiste riikide ülikoolidega sidemete toomist, otsivad koostöövõimalusi. Seega oleme justkui tugevaks rahvusvaheliseks õngeks. Meie ülikooli tarkade ja leidlike üliõpilaste peale on ettevõtete poolt tormijooks, ent üliõpilased peavad ka ise vaeva nägema, olema aktiivsed ning võimelised ülikooli lõpetamise järel kohe valdkonna spetsialistidena tööle minema.

Mektory ongi praktiliste võimaluste

PERSOON jaoks – tudengid saavad meie kaudu ettevõtetega varakult kontakti ning siinsed saatkonnad aitavad neid ka rahvusvahelisele turule tutvustada - seega võimalusi on, kasutage neid!

kaduma. Me vajame uusi metoodikaid ning peame jõudma sellise ülikoolini, kus keegi isegi ei taha loengu ajal oma läpakat lahti teha ja Facebook-is vms aega veeta.

Kas eesti noored on Teie arvates piisavalt aktiivsed ja ettevõtlikud?

Miks on Teie arvates nii suur puudus reaalala spetsialistide järele?

Paljud meie tudengitest töötavad, sest neil pole raha, et tööd tegemata õppida - seetõttu peame ülikoolina looma võimalused ja keskkonna, mis neid toetab ja motiveerib. Arvan, et meie üliõpilased on tublid, ent kui käia kooli kõrvalt tööl, on nominaalaja jooksul kooli lõpetamine keeruline. Kurvaks teevad mind laisad üliõpilased – kui tudeng viitsib ise vaeva näha ja aktiivne olla, on meie ülikoolil talle väga palju pakkuda. Põhiküsimus seisneb selles, kuidas tarku ja areneda soovivaid tudengeid laiskade seast üles leida. Siinjuures on oluline roll erinevatel tudengiorganisatsioonidel, kelle abiga saab palju enam ära teha ja põnevaid projekte algatada. Väga palju on üliõpilases endas kinni. Eesti üliõpilased on tublid, aga alati saab olla veel tublim ja aktiivsem – mujal riikides on üliõpilased kui hagijad!

Peaksime koolides rohkem matemaatikat õpetama - tuleb osata see aine huvitavaks teha. Kõik inimesed pole reaalainete alal tugevad – see pole ka minu tugevaim külg, ent mulle suudeti matemaatika ja füüsika koolis väga huvitavaks muuta. Reaalained tuleks

Mida arvate kõrgharidusreformist?

Olen nüüd natuke ebapopulaarne, aga arvan, et see on hea reform, sest toetab mõtteviisi, mida kannan – just selles osas, et reformi järel oleme ülikooli lõpetades küpsemad. Mulle meeldib, et reform toetab ühiskonna teenimist.

Muidugi on kõrgharidusreformil ka vaidluskohti – kas ja kellele maksta stipendiumi, kuidas üliõpilased hakkama saavad jne. Küll aga toetab see reform kindlasti fakti, et kui oled ülikooli lõpetanud, on sul kindel arusaam sellest, kes ja milleks võimeline sa tegelikult oled; lisaks on reform suureks väljakutseks ka ülikooli töötajatele. Kindlasti tuleb toetada praktilist õpet ning see, et üks õppejõud oma loengutes 10 aastat üht ja sama teksti loeb, peab ära

neile, kel mõistus võtab, huvipakkuvaks muuta juba päris varajasest east peale. Seda ideed kannab ka Mektory: siia võivad tulla lapsed, et saada juba 7-aastaselt teada, kuidas näiteks vineerist oma käega pinalit lõigata saab.

Inseneeria kui sellise väärtuslik kus tuleb varajases nooruses selgeks teha.

Kui õpid ennekõike inseneriks ning täiendad end hiljem juurde ärijuhtimise alal, on sinu palganumber hoopis teine, kui majandushariduse järel ärijuhiks minnes.

Kus suunas näete liikumas TTÜ-d?

Arvan meie ülikoolist hästi – vastasel juhul ma siin ei töötaks. Minu meelest on TTÜ teinud viimaste aastate jooksul väga suured sammud rahvusvahelistumise ja ettevõtetele lähenemise osas ning ma ei väida seda seetõttu, et ise sellega tegelen. Oleme muutumas

avatumaks ja ühiskonda teenivamaks, aga lihtne meil pole – tuleb ennast väga kõvasti tõestada, et teised tuntud ülikoolid meid partnerlusringi võtaks ja maailmatasemel ettevõtted meie teadust hindaks ning koostööd teha sooviks. Selleni on veel palju samme ning Mektory on sealjuures tõsine instrument selle eesmärgi elluviimiseks.

Meil on vaja üliõpilaskonda rohkem aktiviseerida, et täita kõrgharidusstrateegia rolli. Ülikool peab andma praktikavõimalusi ning töökohti, üliõpilased peavad jällegi andma julgemalt tagasisidet õppejõudude õpetamise kvaliteedi kohta. See on ikka väga

nukker, kui avaloengusse tuleb kohale 130 üliõpilast ning järgmises loengus on neid 40... Me peame oleme oma ülikooli patrioodid ja lisaks peab kogu see asi olema fun!

Millest peaks noor inimene Teie arvates oma erialavalikul lähtuma?

Kas pelgalt isiklikust huvist või ka näiteks tööturu vajadustest?

Mina olen toimetanud vastupidiselt oma huvidele. Läksin raamatupidamist õppima seepärast, et ema oli suures pangas pearaamatupidaja. Tol ajal ei saanud ma Pedagoogikaülikooli tantsujuhtimise erialale minna, sest vastuvõtt toimus üle aasta - lähtusin siis sellest, et teen parem emale head meelt. Õppimine toimus alguses väga visalt, ent hakkas lõpuks meeldima, sest pidin end pidevalt ületama ja sain lõpuks hakkama millegagi, mida ei NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

PERSOON arvanud endale üldse sobivat. Sel alal olen aga töötanud vist 1-2 aastat oma elust. Samas andis see aluse edaspidiseks!

Mida praegustele noortele soovitaksin?

Tööta aastake enne ülikooli, käi suvevaheaegadel praktikal, tee endale selgeks, mida sa tegelikult teha tahad ning alles siis mine edasi õppima. Küsi nõu – selleks on nii palju võimalusi.

Kui tead kohe keskkooli järel, mida teha tahad, siis esimese aasta lõpuks on selge, kas see ikka tõesti nii on. Lõpuks leiab inimene alati koha seal, kuhu ta sobib, ent kui see eneseleidmise periood venib 10-12 aasta pikkuseks, on see kohutav. Kui oleksin ise praegu koolilõpetaja rollis, tahaksin enne töötada ja alles siis ülikooli minna, et olla oma valikus täiesti kindel.

Kas Te olete alati olnud ambitsioonikas inimene? Ütlen ausalt – ma ei ole kunagi teadlikku karjääri teinud. Kõik töökohad on tulnud mulle üllatusena ning olen neid alati hinnanud mitte oma positsiooni, vaid selle järgi, kas mul on võimalik millegi kasuliku ja huvitava kõrval ära teha ka midagi sellist, mis on riigile

10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

oluline. Olen siiralt meie riigi patrioot seetõttu pole ma ka kuhugi Euroopasse ära läinud. Mulle väga meeldib meie riiki arendada, mitte kitsalt ja valdkonnapõhiselt, vaid väljakutsuvate, algul uskumatutena näivate projektide kaudu, mis haaravad erinevaid osapooli.

Kuidas teha nii edukat karjääri nagu Teie?

Ma ei pea end edukaks inimeseks ning kõik suuremad tunnustused, nagu näiteks presidendi poolt antud auraha euroalaga liitumise abistamise eest või Eesti Aasta Naiseks valimine, on olnud mulle täielikud üllatused. Mida julgen soovitada? Endast tuleb lugu pidada, ennast ei tasu ülehinnata, ei tohi pirtsutada, valetada, sõna murda ja kohe kindlasti ei tohi töö tegemisel lähtuda ainult oma ametijuhendist – vastasel juhul ei saa sa kunagi juhiks, keda aktsepteeritakse. Olen Mektory-s ise nii mööblit tassinud kui ka põrandaid pesnud – kuulsus, tuntus ja lugupidamine tulevad iseenesest, kui oma tööd südamega teed. Ja ei tohi mõelda iga päev, et tahan kuulus ja rikas olla.

Kui eksid, siis tunnista oma eksimust ja sulle antakse tavaliselt andeks. Soovitan soojalt - kui on tahtmine juhiks saada, siis otsi endale tööandjaks tõsiseltvõetav, iseseisvalt palju saavutanud

karmikäeline juht - siis näed, mida juhtimine tähendab, milliseid otsuseid millise tempoga vastu võtta tuleb ja kuidas probleeme lahendatakse ning edu saavutatakse. Kui oled oma alal väga hea spetsialist, siis hoia sellest kümne küünega kinni ja ära proovi saada oma valdkonna juhiks. Tippinsener on palju kõvem sõna kui tippjuht.

Millised on Teie tulevikuplaanid?

Olen rektorile lubanud, et ükskõik, kui keeruline ka poleks – ma ei lähe kuskile, kui oma tööga hakkama saan ja minuga rahul ollakse. Mektory pole pelgalt maja, vaid mõtteviisi ja kultuuri muutus. Läheb veel vähemalt viis aastat, et ta saaks selliseks, nagu unistan.

MEIE ÜLIKOOL

MENTOR MEKTORY Jörgen Martin Reporter TTÜ Üliõpilasesindus jyrgen.martin@tipikas.ee Kirjutan teile lühidalt Mektory uuest majast kui innovatsiooni hällist ning loomeinkubaatorist. Tegemist on vägeva asutusega, kus juba pelgalt sisse astudes on aru saada, et see pole tavaline kontorihoone, kus ainult bürokraatiarägastikke arutatakse. See on maja, kuhu on koondunud mitmed laborid, kus nii üliõpilastel kui teistel andekatel inimestel on võimalik oma idee prototüübiks muuta. See on maja, mille koosolekuruumides on revolutsioonilise mõttevälgatuse võimalus sedavõrd suur, et teineteisega suhtlemiseks on paigaldatud tosinkond väiksemat, suuremat ja hiiglaslikku puutetundlikku ekraani, et ükski idee esitamata ja esitlemata ei jääks. See on maja, mis toob kokku ärimehed, teadlased ja loomeinimesed. Maja, kus kunagi leiutatakse ehk uus ratas.

õpilased. Teinekord, kui raamatukogu rühmatööruumid pilgeni rahvast täis ja kuhugi pole koguneda, leiad ehk tee Mektory majani, kus lisaks mugavatele ruumidele on ootamas ka suurepärane söökla. Nii suurepärane, et kolumnist ja Studioosuse raudvara Aleksander selle lausa TTÜ parimaks on tituleerinud.

seni geniaalsed mõttevilksatused vaid ajusoppi või kuhugi sahtlinurka jäänud, Mektory-le kirjutama ja oma idee kallal edasi töötama. Minule tehtud pisike ekskursioon läbi maja näitas, kui palju on seal võimalusi midagi reaalset ja käega katsutavat ära teha. Isegi, kui su ümbert puudub esialgu meeskond ja taskust 10 000 eurot.

Söögist tähtsamaks pean aga vajadust rõhutada, et ükski idee ei jää reageeringuta. Julgustan kõiki tudengeid, kel

Peaaegu, et unustasin rangelt soovitamast - võtke osa Mektory Ärimudelite konkursist!

Uut ratast on võimalik leiutada vaid tänu säravatele ideedele ja inimestele. Tihti jääb aga puudu teadmistest, rahalistest võimalustest või õigest meeskonnast. Üheski Mektory maja kontoris pole kohviaparaati. Seda sellepärast, et tuua erineva valdkonna inimesed, kes muidu võib-olla üksteist ei kohta, kööki kokku, tihendades seeläbi sotsiaalset võrgustikku ja jagades erinevate valdkondade alaseid teadmisi. Seal, kus teadlane näeb algoritme ja andmestruktuure, näeb ärimees raha.

Mektory-sse on end mõnusasti sisse seadnud ka USA, Hiina, India, Jaapan ja Austraalia. Mitte, et kuskil oleks neile riikidele eraldatud Eesti Vabariigi seadustest sõltumatu territoorium.

Tegu on saatkondade poolt rahastatud ruumidega, mille eesmärk on kaasata koostöösse erinevaid riike, et hõlbustada ühistegevust ja jagada teadmisi.

Lisaks on antud toad väga hubaselt ja lahedalt vastava riigi kultuurile sisustatud. Hiina tuppa sisenedes tabas mind igal juhul meelierutav kameelialõhn ning feng shui töötas täiega.

Antud ruume võivad kasutada kõik üliNOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11

MEIE ÜLIKOOL

HARIDUSE KVALITEEDI TÖÖGRUPPIDEST (HKT) JA ROHKEMASTKI

Johann-Gustav Lend Hariduse kvaliteedi töögruppide koordinaator TTÜ üliõpilasesindus johann-gustav.lend@tipikas.ee Hariduse kvaliteedi töögruppide projekt on Põhja- ja Baltimaade ülikoolide mõistes ainulaadne nii oma mahu kui ka kontseptsiooni poolest, kus tudengid vabatahtlikkuse alusel panustavad õppetöö sihipärasesse parendamisse.

Erinevalt kvantitatiivsest tagasisidest, mille tulemus esitatakse numbrilisel kujul, minnakse HKT raames õppeainete, -kavade ja –jõudude käsitlemisel süvitsi ning esitatakse konkreetsed mõtted ja ettepanekud õppetegevuse edendamiseks.

Kogu ettevõtmist koordineerib TTÜ üliõpilasesindus koostöös teaduskondade, kolledžite ja ülikooli juhtkonnaga. Hariduse kvaliteedi töögrupid viidi esimest korda läbi 2010. aastal kahes teaduskonnas ning sellest ajast saadik on projekti ulatus pidevalt kasvanud. Eelmisel aastal osales projektis kaheksa teaduskonda ja kaks kolledžit ning kokku andis oma tagasiside üle 350 tudengi, kelle mõtted ja ettepanekud said edastatud vastavate üksuste juhtidele.

Projektiidee sünd ÜK arengukava koostamisel

Haridus on valdkond, mis peab pidevalt uuenema. Ajendi muutumiseks annab kiirelt progresseeruv ühiskond, millele aluseks olev oskusteave alatasa teiseneb. Sellest johtuvalt muutuvad ka ootused tudengite pädevustele, millega teadmust jagavad asutused peavad tahes-tahtmata arvestama. Mõelda vaid, kui autotehnikat õpetataks samamoodi nagu 20 aastat tagasi, mil autode elektroonika piirdus suuresti vaid valgustusega. Mõne kümnendiga on tööstuses toimunud fundamentaalne pööre, kus mutrivõtme asemel haarab mehaanik diagnostikakompuutri. Hea hariduse pakkumiseks peab teadma, mida ollakse võimelised õpetama, mida vajab ühiskond ning millised on tudengid ja nende ootused. Ülikoolis nendest põhimõtetest ka lähtutakse, kuid paraku sõltub tehtud otsuste õigsus informatsioonist, mille põhjal neid langetatakse. Ühiskonna vajaduste sõnastajad on valdavalt riik, erialaliidud ja sotsiaalteadlased, ent kõige karjuvamalt ja halastamatumalt teeb seda tööturg. Tudengite vajadusi ja ootusi teab iga tudeng ise, kuid paraku on see kõigil veidi erinev.

Arvamuste hulgast üritavad üliõpi-

Pilootprojekti planeerimine

2010 Küsitlus tudengite seas - 1245 tudengit pooldas projekti

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

laskonnad välja filtreerida olulisema ning tuua selle ühisele nimetajale, et teenida oma eesmärki tudengkonna huvide eestseisjana. Kuid nii nagu kiirabi igapäevatöös tavapärane, tuleb enim tähelepanu pöörata neile, kes ei karju. Ka üliõpilaskondade puhul saab töö edukuses määravaks see, kuidas üksikute arvamuste lärmi keskel ka vaiksemad hääled kuuldavaks teha.

Hariduse kvaliteedi töögrupid on võtnud Tallinna Tehnikaülikoolis rolli, millele varasemalt keskne lähenemine puudus – tudengkonna tagasiside ja ettepanekute kvalitatiivne ja süstematiseeritud kogumine. HKT ei ole mõeldud asendama ÕIS-i küsimustikku, vaid seda täiendama. ÕIS-i kvantitatiivne küsimustik pakub väga hea üldpildi suure vastajaskonnaga, kuid kui õppejõud saab rahuoluindeksiks 4,1, võib ta ainult arvata, mis põhjustel ei olnud see 4,5 või enam. Oluline on kogutud tagasiside puhul rõhutada, et materjali osad edastatakse vaid neile, kelle tööd see otseselt puudutab, et pakkuda teavet enda töö edendamiseks. Häbiposti kedagi ei panda, kuid

Projekti täiendamine, uue versiooni kooskõlastamine ja järgmise aasta planeerimine

2011 Pilootprojekt Ehitus- ja Majandusteaduskonnas

Raportite valm ja tutvustam ülikooli

2012 Tagasiside kogumine 8 teaduskonnas

MEIE ÜLIKOOL

HKT meeskond 2013/2014 tunnustuse väärilisi tõstame esile küll, sest TTÜ-s on palju õppejõude, kellelt on võimalik ja ka tuleks võtta eeskuju.

Tänavune HKT projekt viiakse läbi kõikides kolledžites ja peamaja doktorantide, välis- ning kaugõppurite seas. Tegu on sihtrühmadega, mida pole projektis varem nii põhjalikult käsitletud, seetõttu on tulemused väga huvipakkuvad. Ülikooli tugev rahvusvahelistumise suund on pannud TTÜ välismaalaste mõtteisse, kuid lisaks hariduskorralduslikule- ja sisulisele

mimine mine is

Tagasiside kogumine 8 teadukonnas ja 2 kolledžis

poole mõjutab nende kraadiõppe kogemust Eestis vast enamgi üldine keskkond – kas sööklates on märgitud toitudes sisalduvad allergeenid, kui suured on usuline ja kultuuriline ühilduvus ning väljendusvõimalused, millised on kokkupuude ja suhtlemisvõimalused Eesti tudengite ja organisatsioonidega jne.

makordselt nii suures mahus vaatluse alla. Projekt on teinud aastate jooksul suure arenguhüppe.

Iga-aastaselt komplekteeritava 16-liikmelise meeskonna professionaalne koolitamine on tõstnud tulemuste kvaliteeti ja HKT-st on saanud ettevõtmine, mis toimub kaheaastase tsüklina, mida illustreerib artikli juures olev ajajoon.

Panustamaks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse loomisesse, tuleb käesoleval õppeaastal HKT raames välistudengite sihtrühm es-

Täpsemalt on võimalik meie tegevustest, tulemustest ja toimetamistest ning projekti struktuurist lugeda projekti kodulehel www.ttu.ee/hkt.

Tagasiside kogumine 4 kolledžis ja doktorantide, välistudengite ning kaugõppurite seas

2014

2013 Järgmise aasta planeerimine

Rapor tite valmimine ja tutvustamine ülikoolis

Raportite valmimine ja tutvustamine ülikoolis NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

MEIE ÜLIKOOL

14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

TUDENG TEGUTSEB

Karl Märka karl.marka@ttu.ee Keskmine Eestimaa kooliõpilane seostab õpetaja ametikohaga tõenäoliselt naisterahvast vanuses 50+, kelle peamiseks funktsiooniks on piirata õpilaste vaba aega. Vähemalt minul oli põhikoolis selline seos. Gümnaasiumis muidugi suhtumine juba natuke muutub, aga enamik õpetajaid peab siiski leppima sellega, et nad on oma õpilaste silmis küll vajalikud, aga mitte midagi enamat.

Kui mulle eelmise õppeaasta kevadel pakuti, et ma võiks alates septembrist hakata õpetama üht valikainet, olid mu esimesed mõtted just sellised. Mis siis, kui ma ei saa hakkama? Kui mul jookseb tundi andes mõte kokku ja tekib piinlik vaikus? Minu ettekujutuses oli õpetaja klassitäie teismeliste ees nagu huntide keskele visatud lambuke. Sellel ettekujutusel oli muidugi ka alust minu enda koolipõlvest. Etteruttavalt võib märkida, et reaalsus kummutas kõik need eelarvamused.

Tagantjärele meenutades on raske öelda, mis sundis mind seda ideed realiseerima. Võib-olla on see meie suguvõsal geenides. Õpetaja elukutse on meil alati olnud ebaproportsionaalselt rohkesti esindatud. Olgu nende geenidega, kuidas on, aga vähem kui kaks nädalat hiljem oli mul aine kontseptsioon ja kava kirja pandud ning paari Tallinna kooliga ühendust võetud. Ma ei uskunud esialgu, et gümnaasiumid võiksid olla huvitatud õpetajast, kes on vaid mõned aastad vanem kui tema õpilased. Üllataval kombel olid juba

kaks esimest kooli asjast huvitatud ning asi sai ametlikuks.

Praeguseks annan ma TTÜ Loodusteaduste majas igal kolmapäeval tundi 17 abituriendile. Korraga on tunnis kahe erineva kooli – Arte gümnaasiumi ja Mustamäe gümnaasiumi õpilased.

Ainele nime panna oli keeruline, kuna ma tahtsin kokku panna kogu oma eriala – geenitehnoloogia - algteadmised.

Lõpuks tuli see üsna pikk ja lohisev – Rakubioloogia ja biokeemia.

Ambitsioonikast plaanist panna ühte ainesse kokku kõik eriala põhiteadmised, ei saanud muidugi asja. Saab õpetada kitsast teemat põhjalikult või laia teemat pinnapealselt. Ma otsustasin viimase kasuks. Gümnaasiumi valikaine peaks aitama õpilasel valida omale tulevase eriala, mitte konkureerima füüsika või matemaatikaga valemite ja terminite pähetuupimises. Kui see valikaine toimub veel ülikooli ruumides vastava eriala tudengi õpetamisel, peaks see eelduste kohaselt andma sellest erialast parima võimaliku pildi.

Käesoleva artikli kirjutamise ajal on meil käsil juba seitsmes loengunädal ning siiani on mul sellest ettevõtmisest ainult positiivsed muljed. Esimene tund oli natuke hirmutav, aga seda heas mõttes – nagu langevarjuhüpe. Palusin õpilastel ka lühidalt kirjutada, mida nad ainest arvavad. „See tund aitab mul paremini aru saada keemiast, mis on mu nõrgaks küljeks. Bioloogia läheb väga hästi peale, neelan igat sõna. See annab aimu geenitehnoloogiast ning aitab langetada otsust edasiste õpingute osas. Tunnis on alati põnev ja saab nalja. Õpetaja

on tore. Kahju, et praktilisi asju teha ei saa, tahaks väga ka laborisse minna.“ -Triinu, Mustamäe Gümnaasium „Geenitehnoloogia kursus on andnud mulle parema ülevaate koolis õpitavast ja aitab lihtsamini aru saada imelisest teadusmaailmast. Õppetöö on väga liberaalne ning tänu sellele on õppimine huvitavam ja lihtsam.“ -Tõnis, Arte Gümnaasium „Kui ma esimest korda geenitehnoloogia tundi istusin, ei saanud ma absoluutselt millestki aru, mida õpetaja rääkis. Järgmiste tundidega hakkas selgus koju saabuma ning nüüdseks tean juba elusüsteemidest üpris palju.

Kasuks on aine tulnud nii keemia kui bioloogia tundides, aidates saavutada paremaid hindeid. Loomulikult on tunni lõppemisaeg üpris kehv, mu kodubuss sõidab just sellel minutil maja eest mööda kui “kell“ lööb ning järgmine saabub tunnikese pärast. See mind aga ei kõiguta, sest aine on huvitav ja väärt kõiki ebameeldivusi – see on ju elu, millest me õpime. Lisaks tarkuseteradele on tunnis alatihti kuulda ka nalju, mis loob mõnusa meeleolu.“ -Victoria, Arte Gümnaasium „Kuna õppejõud on noor, siis oskab ta meiega suhelda ja teeb need tunnid huvitavaks, tuues välja erinevaid tänapäevaseid näiteid.“ -Anonüümne, Mustamäe Gümnaasium

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

4

11

18

25

Kell 20.00 TTÜ Kino: Free Range, ruumis VII-226 TipikasTV uudised

Kell 20:00 TTÜ Kino: Veregrupp, ruumis VII-226 Üliõpilasesinduse stipendiumikonkursi avalduse esitamise tähtaeg TipikasTV uudised

5

12

Kell 16.00 Karjääriseminar: „Vastutustundlik laenamine“ Kell 18.30 Tantsukursused Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar „CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“ Kell 18.00 esinduskogu koosolek, Tudengimajas

6

13

Kell 16.00 Karjääriseminar: „C V ja kaaskirjade koostamine (vene keeles)“ Kell 18.30 Lindy Hop, Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar „Eneseanalüüs: minu isiksus, võimed, eesmärgid ja väärtused“ Kell 18.30 Lindy Hop, Tudengimajas

kolmapäev

7

14

EBEC insenerivõistlus Kell 11.30 EBEC insenerivõistluse avamine, VIA-229 Kell 16.00 Karjääriseminar „Kuidas leida ja hoida õpimotivatsiooni?“

Kell 16.00 Karjääriseminar „Karjääri planeerimine (vene keeles)“ Kell 18.30 Tantsukursused Tudengimajas

neljapäev

26

19

Kell 16.30 Karjääriseminar „Praktilisi soovitusi tööintervjuuks“

Kell 18.00 TTÜ Mälumängusari Tudengimajas

Kell 9.00-17.00 Doonoripäev, Tudengimajas

Energianädal: Seminar „Teadus meie majas“

27

20

Kell 18.30 Lindy Hop, Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar „CV ja kaaskirjade koostamine (vene keeles)“

Kell 21.00 Filmiõhtu Tudengimajas

Kell 18.30 Lindy Hop, Tudengimajas

Energianädal: Skeemipesa töötuba, Seminar päevakajalisel teemal

Kell 16.00 Karjääriseminar „Töökohad ja töötamine panganduses“

Kell 16.00 Karjääriseminar „Kuidas oma ärevusega toime tulla?“ Energianädal: Ekskursioon, Energianädala lõpetamine Kell 18.30 Tantsukursused Tudengimajas

Kell 22.00 Vuntsipidu Tudengimajas

Kell 18.30 Tantsukursused Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar „Karjääriotsused – minu eriala, töö ja isikliku elu valikud“

Kell 20.00 PIDU Tudengimajs: International Night II

28

21

1

8

15

EBEC insenerivõistlus

Kell 11.45 Karjääriseminar „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine – mis, miks ja kuidas?“

reede Jalkaõhtu: Eesti-Aserbaidzaan, Tudengimajas

29

22

2

9

16

TTÜ e-Sport 2013 Sügis, TTÜ Aulas

EBEC insenerivõistlus

23

30

laupäev

3

10

17

EBEC insenerivõistlus

TTÜ e-Sport 2013 Sügis, TTÜ Aulas

Kell 16.00 Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoori 30. tegevushooaja juubelikontsert Mustpeade Majas (Pikk tn 26)

24

Karjääriseminaride info www.ttu.ee/career

Kell 19.00 Sügisball

Filmiklubi sünnipäev

TTÜ e-Sport 2013 Sügis, TTÜ Aulas

11-21. novembril on peahoone fuajees avatud näitus TTÜ Vilistlaste naiskoor 30 Kell 20:00 TTÜ Kino: 21 moodust abielu tuksi keerata, ruumis VII-226 Energianädal: Seminar „Kes on insener?“

Kell 20:00 TTÜ Kino: Tulekahju paine, ruumis VII-226

TipikasTV uudised

teisipäev

November 2013 2013 Oktoober 2

TipikasTV uudised

esmaspäev

pühapäev

Foto: Raido Liiksmann

TUDENG TEGUTSEB

ROBOTEX - MEIE TIIGRI JÄRGMINE HÜPE Kristjan Lind Robotex 2013 Turundusjuht +372 527 4390 kristjan.lind@robotex.ee 1996. aastal algatatud Tiigrihüppe projektiga anti tugev tõuge meie vabariigi arenemiseks tänapäeval tunnustatud e-riigiks. Ametliku käigu andis projektile Lennart Meri, kes presidendina armastas rõhutada, et Eesti peab leidma oma Nokia - üht hiilgavat ideed ja säravat teostust ühendava kaubamärgi, mis suudaks meie riiki laias maailmas esindada. Nokiat me enam kindlasti ei otsi, seda hiilgavat ideed ja säravat teostust aga küll.

Mina usun, et tänapäeval on Eesti „Nokiaks“ kujunenud meie riiklik mõtteviis innovatsioonist, arengust ja edasipüüdlikkusest, mis on meile andnud riigi, mida tuuakse eeskujuks paljudele suurematele ja vanematele riikidele üle kogu maailma. Olgu need siis e-valmised, m-parkimine või võimalus asutada ettevõte nutitelefoni abiga ühes keskmise pikkusega liiklusummikus istudes.

Areng postsovetlikust riigist, kes võit18 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

les koha eest päikese all ning püüdis leida iseolemise tunnustust, riigiks, keda brittide „The Economist“ kiidab kui ülisoodsa ettevõtluskeskkonnaga tegusat ja nutikat väikeriiki, millest võib saada Euroopa Liidu IT-valdkonna keskus, toimus vaid kahekümne aastaga. Me oleme suutnud seda tänu sihikindlale tööle ja visionääridele, kes ei ole peljanud teha julgeid otsuseid.

Täna on aga aeg vaadata tulevikku, saamaks aimu, millise hüppe võtab meie „Tiiger“ järgmisena ette? Mina isiklikult usun, et järgmine suur ühiskondlik murrang, mis maailma tabab, on robotid. Nende toel tehakse vähemalt sama suur hüpe, kui tuli Interneti massilise levikuga. Tasub vaid veidi ringi vaadata ning me märkame enda ümber väga palju isetoimivaid masinaid – roboteid. Ühiskondlikes hoonetes valavad nad kohvi ja jagavad saiakesi, bensiinijaamades pesevad autosid, lennujaamades sorteerivad pagasit, tööstushoones keevitavad konstruktsioone, maanteede ääres pildistavad kiiruseületajaid ning USA’s liiklevad robotautod juba tänavatel.

Robotite ülestõus on käimas täie hooga, nüüd on küsimus vaid selles, kummale poole jääd sina – kas sa oled see,

kellelt robotid töö ära võtavad, või see, kes neile tööd andma hakkab?

Nii, nagu Tiigrihüppe projekt pidi kõiki meie noori eluks arvutite ja Internetiga ette valmistama, peab Tiigri järgmine hüpe panema Eesti noori mõistma ja kontrollima roboteid.

Loomulikult võib vastu vaielda, et me ei vaja tuhandeid robootikainsenere ja saame nendetagi tulevikus väga edukalt hakkama. Eks ikka saame, ka ilma Interneti ja arvutita saame, kuid ilmne on see, et elu tänapäeva ühiskonnas on hõlpsam, kui suudad arvutit oskuslikult kasutada ja juhtida.

Võimalusi robootikaalaseks hüppeks pakuvad mitmed erinevad programmid, mida toetavad õpikud, koolitused ja üritused. Küll aga on nad üpris killustatud formuleeringuga. Tegelikkuses toetub robootika- ja tehnoloogiahuviliste kasvatamine ning huviringide olemasolu kõikjal Eestis lihtsale küsimusele - kas leidub üks ennastsalgav entusiastist juhendaja, kes kohalikku huviringi veaks või mitte.

Hädatarvilikku motivatsiooni ja kirge tegutsemiseks tekitab Tallinna Tehnikaülikool juba 13 aastat robotite festivaliga Robotex, mis võtab iga korraga järjest suuremad mõõtmed. Robotex

TUDENG TEGUTSEB kursside integreerimine Robotexiga kannab endas ka interdistsiplinaarsuse ideed – need on omamoodi koht um ispa iga ks reaalteadustest tulvil insenerihakatistele ja maailma võnkeid hoopis vabamas vormis tajuvatele kunstiinimestele, sest Robotexi loovatel konkurssidel võisteldakse ka vanemates ja kogenumates võistlusklassides.

pakub noorele ilmakodanikule harukordset võimalust kasvada koos üritusega ning üritab samas ise kasvatada üles generatsiooni, kelles tärkaks juba varases nooruses huvi tehnikaerialade ja teaduse vastu.

Et nende sooviks oleks üha rohkem välja uurida ja ära teha - muuta meid ümbritsevat maailma. Alustatakse juba eelkooliealistest, kelle fantaasiale ja reaalsustajudest rikkumata loovusele antakse vabad käed loovate konkursside näol. Loovate kon-

Oma olemuselt on siiski tegu regiooni suurima robotifestivaliga, millest võtavad osa ka rob ot ieh it aja d väljastpoolt Eestit. Toimumas on väga erineva raskusastmega robotivõistlused. Näiteks LEGO klassid, kus üksteisega võtavad mõõtu need, kelle kirg robootika vastu on alles tärkamas ning sumo klassid, kus omavahel võistlevad teiste seas ka iRoboti koristusrobotite baasil ehitatud võistlusmasinad. Loomulikult on kavas ka Robotexi klassika -robotite jalgpall, kus pisikesed robotid skoorivad tihedamini kui inimesed seda oma mängus iial suudaksid.

Lisaks tavapärastele robotivõistlustele tasub selleaastasest kavast välja tuua ka näiteks 3 kg sumo, mis on robotimaailmas tõeline raskekaal. Selle võistlusklassi võitjaid ootab ka kutse Jaapanis toimuvale „All Japan Robot Sumo“ võistlusele. Kõige prestiižikam väljakutse on aga kindlasti ICD Industries’i poolt korraldatav „Päästemissioon merel“- selle võistluse võitjat ootab autasuna 5000€.

Paralleelselt võistlustega leiab TTÜ Spordihoones aset ka suur Tehnoloogianäitus, mis juba iseenesest võiks olla kohalikule tehnikahuvilisele aasta tippsündmuseks, kuna näha saab enneolematus koguses roboteid. Kohal on humanoidrobotid, majapidamisrobotid tööstusrobotid, jalgpallirobotid, sumo robotid jne. Lisaks võib näha Eesti start up’ide uusimaid maailmavallutusplaane tehnoloogiasektoris, elektrilist vormelit, hüdromootoriga jalgratast ja loendamatult palju muud põnevat, mis igal tehnikahuvilisel südame põksuma paneb.

Kokkuvõtvalt võib veendunult öelda, et 16. ja 17. novembril on TTÜ Spordihoones toimumas tõeline pidu neile, kes hindavad innovatsiooni, kvaliteetset meelelahutust ja soovivad osaleda üritusel, mis neid arendab. Robotexilt leiab igas vanuses tehnikahuviline omale piisavalt uudistamist. Täpsemat infot leiab meie kodulehelt www.robotex.ee. Robotex 2013 kuldsponsorid on Meiren Engineering, ICD Industries ja Technobalt Group.

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19

TUDENG TEGUTSEB

TIPIKAS, OLE TEGUS! Tudengiaktivism ei väljendu üksnes tudengipidustuste, -ürituste ja –organisatsioonide töös kaasa löömises.

Võib-olla tahabki mõni meist enam

koolitööle pühenduda või enamgi veel – teha TEADUST. TTÜ-s on selleks olemas kõik vahendid ja võimalused. Kui Sina oledki üks neist,

kes soovib anda oma panuse millegi arendamisse, siis näita üles innukust ja ehk saad mõnes käimasolevas või tulevases projektis kaasa lüüa!

Tarmo Rähmonen Elektroenergeerika instituut, laborant Energeetika teaduskond tarmo.rahmonen@ttu.ee

katkestustele. Erilise tähelepanu all on seejuures elektriautod ning nende laadimistaristud. Katseseadme jaoks tarvilike automaatikaseadmetega varustas elektroenergeetika instituuti ABB. Lisaks tegelen ka laiseire-mõõteseadmete paigaldamise ja seadistamisega ning muude jooksvate projektidega.

andnud mulle võimaluse näha objekte ja olukordi, millega mul lihtsalt üliõpilasena puuduks võimalus kokku puutuda, sealhulgas teaduskonnasisesed väljasõidud või kõiksugu erialased tööülesanded.

Olen magistriõppe esimese kursuse tudeng, kes töötab energeetikateaduskonnas elektroenergeetika instituudis laborandi ametikohal. Minu ülesanded hõlmavad osalemist mitmes projektis, mis põhiliselt tegelevad elektri kvaliteedi probleemidega. Suuremahulisem projekt on "Elektritranspordi mõju elektrivõrgule", kus uuritakse elektriautode ja elektrirongide mõju elektrivõrgule. Selle projekti raames oli minu ülesandeks monteerida kokku katseseade, mis võimaldab imiteerida toitekatkestusi ühe- kuni kolmefaasilisele tarbijale. Lühiajalised toitekatkestused imiteerivad võrgus esinevaid lühiajalisi katkestusi, mis võivad tarbija elektriseadmeid kahjustada. Eesmärgiks on hinnata eri seadmete tundlikkust

20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

Instituudis töötamine annab mulle mitmekülgse väljundi, kus mulle seatavad tööülesanded ei ole piiratud kindlate raamidega ning lisaks kõigele koolis õpitule tuleb panna rõhku ka enese jätkuvale arendamisele valdkondades, mida pole õpetatud või kus tuleb erialaselt spetsiifilisemaks minna. Instituudis töötades on võimalus saada õpetussõnu ka kolleegidelt, kes on erialaselt tunnustatud spetsialistid ning ennast nende tegevusega kursis hoida. Siiani on instituudis töötamine

Instituudis pakuti mulle tööd bakalaureuseõppe viimase semestri lõpul, kui kirjutasin elektroenergeetika instituudi dotsent Ivo Palule oma lõputööd teemal „Täppismõõteriistade kasutamine elektriliste parameetrite määramiseks“. Lõputöö kõrvalt pakkus ta mulle lisaülesandeid, mis olid seotud instituudis tehtava töö ja minu lõputöö valdkonnaga. Kui need ülesanded tehtud said, leiti, et minu abi võiks instituudis veel kasutada ning juba aprillis saingi töölepingule alla kirjutada.

TUDENG TEGUTSEB

Linda Sutt Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, assistent Sotsiaalteaduskond lindasutt@gmail.com Olen teise kursuse magistrant Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis. Õpin Tehnoloogia Valitsemise õppekaval, mis on minu meelest väga heaks aluseks teadustöö alustamiseks, kuna ained saavad ühe aastaga läbi, jättes teise aasta praktikaks ja lõputöö kirjutamiseks. Õppisin ka bakalaureuseõppes samas ülikoolis avalikku haldust, mille tõttu olid õppejõud minuga juba varasemalt tuttavad.

Heade eelnevate õppetulemuste põhjal palus professor Tiina Randma-Liiv mind magistrantuuri esimesel kursusel enda õppe- ja teadusassistendiks. Olin väga hea meelega nõus, kuna soov midagi ainete kõrvalt teha oli suur. Peale paari aine assisteerimise, mis hõlmab endas kursuste haldamist veebipõhises õppekeskkonnas Moodle, õppekirjanduse ja muude akadeemiliste allikate otsimist, kodutööde parandamist, seminaride läbiviimist, eksamiküsimuste koostamist ja tudengite küsimustele vastamist, sain nii-öelda jala vahele ka teadustöö maailma.

Samuti rääkis professor Randma-Liiv mulle kohe esimesel magistriõppe semestril Euroopa Liidu 7. raamprogrammi raames läbiviidavast COCOPS projektist, mis uurib viimase 20 aasta jooksul toimunud reformide (New Public Management) mõju avaliku sektori arengule. Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut on seotud ühe alaprojektiga kahest, mille nimeks „Finantskriis - tärkav väljakutse koordineerimisele avalikus sektoris“. Selle raames olen kogunud andmeid nii akadeemilisest kirjandusest kui ka Euroopa Liidu ametlikelt kodulehtedelt, mille põhjal koostasin tabeleid ja graafikuid, mida teised teadurid said kasutada teadusliku artikli kirjutamisel. Sel semestril olen projektiga nõrgemalt seotud, kuid ees ootavad sellegipoolest neli intervjuud nii avaliku kui erasektori esindajatega.

tion Agencies Revisited: the cases of MITI, BNDES, DARPA, Fraunhofer and SITRA", millest saab minu seni suurim uurimisprojekt. Selle sisuks on viie innovatsiooni agentuuri juhtumianalüüsid, keskendudes veidi ebatraditsioonilisematele aspektidele nagu koordinatsioonimehhanismid, personalijuhtimine, poliitika ja autonoomia.

Uurimismeetoditeks on dokumendianalüüs ja veebipõhised intervjuud.

Miks ma seda teen? Vastus on küllaltki lihtne ja loogiline - sellepärast, et saan teada enda jaoks huvitavaid asju. Loomulikult on ette tulnud mõni ülesanne, mis just pingsalt huvi ei paku, kuid saadud teadmised jäävad mulle alles ning võivad kunagi tulevikus kasuks olla. Üldiselt olen olukorraga väga rahul ja tänulik, et mind on kaasatud õppe- ja teadustöösse. Mainimata ei saa jätta ka väga häid ja professionaalseid inimesi, kellega koos on seni olnud (ja loodan, et on ka edaspidi) lihtne ja meeldiv koostööd teha. See kogemus on mulle andnud muidugi uusi teadmisi ja tutvusi, kuid ka uue vaatenurga, mida ma tavatudengina ei tajunud. Arvan, et paljud tudengid ei teagi, millega õppejõud loengute ja seminaride andmise kõrvalt veel tegelevad. See on hoopis suurem ja põnevam maailm, kui ma ette kujutasin.

Sügisest 2013 olen kaasatud ka vanemteadur Ringa Raudla juhitud projekti, mis uurib finants- ja fiskaalbürokraatiat. Hetkel toimub rohkem kirjanduse otsimine ning projekt saab suurema hoos sisse uuest aastast.

Hetkel kirjutan lõputööd „InnovaNOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

TEADUS

TTÜ TEADUSARVUTUSTE KLASTRIST VEELKORD

Jaak Simm TTÜ matemaatika-loodusteaduskond, teadur

Eelmises Studioosuses sai tutvustatud TTÜ uut teadusarvutusteks mõeldud arvutusfarmi hpc.ttu.ee, kus lühend HPC tähendab inglisekeelset fraasi High Performance Computing, mida võiks tõlkida kui suure jõudlusega arvutamist. Nüüd räägiks aga lähemalt, kuidas selline üle 200st serverist koosnev arvutusklaster oma tööd teeb ja vaatame ka ühe konkreetse ülesande, DNA joondamise, paralleelselt arvutamist.

Automaatne arvutustööde haldus Kui väikeste arvutusklastrite puhul on veel võimalik, et kasutajad valivad käsitsi omale arvutid, kuhu sisse logivad ja arvutuse tööle panevad, siis alates 10-20 serverist selline lähenemine enam ei tööta. Selle probleemi lahen-

damiseks on olemas arvutustööde haldussüsteemid (TTÜ klastris on kasutusel SLURM), kus üks juhtarvuti haldab kõiki töid ja servereid. Kui kasutaja tahab midagi arvutada, logib ta vaid juhtarvutisse sisse ja käivitab töö, kirjeldades ära, kui palju ressursse (mälu, protsessoreid, servereid) tal vaja on. Juhtarvuti hoolitseb selle eest, et töö käima pannakse ja monitoorib selle seisu. Näiteks kui klastris on juba liiga palju töid ees, siis pannakse lisatud töö järjekorda. See on ka väga mugav, kui kasutajal on palju arvutusülesandeid nii saab korraga anda ette mitme päeva töö ja juhtmasin hoolitseb, et kui mõni masin vabaneb, siis antakse sellele kohe uus ülesanne ette.

Roheline arvutamine Automaatsel klastri juhtimissüsteemil on suur eelis ka energia kokkuhoiu osas. Nimelt, kui klastri mõned serverid ei ole kasutusel, siis saab nad automaatselt välja lülitada ja uute tööde saabumisel jällegi automaatselt käivitada. Oktoobri keskel saigi selline automaatne režiim seadistatud ka hpc.ttu.ee klastrisse ja tulemuseks on kuni 15 kW kokkuhoid olukordades, kus klastril on väike koormus. See on suur kokkuhoid, võrdne umbes 15 soojapuhuri võimsusega.

Arvutuse näide: DNA joondamine DNA järjestuste joondamine on hea näide arvu-

Üleval - DNA joondamise kiirus vs kasutatud tuumade arv.

Paremal - DNA joondamise näide. Suurte andmebaaside vastu joondamisel peab meetod kiirelt läbi käima sadu miljoneid järjestusi.

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

tusest, kus suurest klastrist on otseselt kasu. Joondamise eesmärk on leida andmebaasist parimad vasted. Kuigi joondamismeetodid on üsna kiired, on probleemiks see, et järjestuste andmebaasid on kasvanud väga suurteks.

Näites kasutan NCBI poolt kokku pandud nukleotiidide andmebaasi nt, mille suurus kettal on 20GB. Joondamismeetodiks kasutan Blast+. Esimese võidu annab juba see, et arvutusklastri serverites mahub andmebaas tervenisti mällu ära, mis tähendab võitu kiiruses umbes 2-3 korda. Järgmine kiiruse võit tuleb sellest, et me saame kasutada mitut protsessori tuuma. Kasutades 18-20 tuuma, on kiirus 8 korda suurem, kui ühe tuumaga arvutades. See on juba märkimisväärne ajavõit. Lisatud joonis näitab, kuidas mõjutab tuumade arv ühe serveriga joondamisel selle kiirust.

Huvitav fakt on veel see, et kiiruse kasv on lineaarne vaid alguses ja alates teatud hetkest uute tuumade lisamine enam võitu ei anna. See on paralleelarvutustes üsna tavaline muster, mis tuleneb pudelikaelast arvutustuumade ja mälu vahel.

Eelnev joondamise kiiruse analüüs oli tehtud ühe serveri kohta. Joondamist saab aga väga lihtsalt teha paralleelselt mitme serveri peal: tuleb lihtsalt tükeldada päringu sekventsid mitmesse faili ja lisada iga failiga töö järjekorra süsteemi. Näiteks kui kasutame 50 serverit (25% klastrist) ja igas serveris on 20 tuuma, saame ühes tunnis joondada 180 000 järjestust (50*3600), mis võtaks tavaarvutiga umbes 3-4 nädalat. Arvestades, et uue põlvkonna sekvenaatorid annavad välja üle poole miljoni järjestuse, on paralleelarvutuse kasutamine suuremate projektide korral hädavajalik.

GONZO

VÕLAKOOMA Hillar Z. Pakiraam hillarzpakiraam@gmail.com „November,“ ütleb kalender ja küünlakuu on käes. Kohalik poliitmeri on pärast valimistormi rahunenud, kuid palju saasta on põhjast üles keerutatud ja halb järelmaik paljudele kandidaatidele ja valijatele veel pikkadeks aastateks garanteeritud. Tuleb tõdeda, et tulevärki sai sel aastal nii kilekoti kui ka maksumaksja raha eest ja lisaks kalli naabri poolt „Interpolnot“ kauba peale. Ära jäi vaid tulnukate maandumine Vabaduse väljakul, kuid see-eest jõudis Ülemiste Vanake auvisiidi teha.

Mustkunstnik tõmbas kübarast välja järgmised neli jänest ja publik jäi hambaid krigistama. Maagiline!

sirohutünnid. Kuskilt saab alguse revolutsioon ja kuskilt lihtsalt kena tava.

Inglased peavad seda meeles viiendal novembril, sest just sel päeval umbes neli sajandit tagasi plaanisid tollased „rahulolematud valijad“ viia läbi väikese valitsusreformi ning Lordide Koja koos kuningaga maa pealt pühkida.

See oli hea algatus ja rahvas mäletab siiani vapraid kangelasi, kes õilsa eesmärgi tõttu võllas lõpetasid.

tud Kennedy karisma poolt 60ndate televiseeritud valimisdebattidel. Peale sarmi oli Kennedy’l ka siseinfot, seepärast käis ta Kuuba haaramise mõtte ühel otsedebatil enda mõttena välja, millele Nixon vastu astus. Kennedy kavaldas üle Nixoni, kuid „andis saatanale näpu“. Ilmekas näide sellest, et positsioonilahingud valimistel võivad olla äärmiselt põnevad ja huvi kaotada ei tasu.

Pool sajandit möödub sel kuul natuke edukamast vandenõust. Dallas, Lincoln Continental ja John Fidzgerald Kennedy. See oli üks nendest päevadest, mis vapustas maailma ja mille sündmuste uurimiseks ja inimestele selgitamiseks moodustati komisjon.

CIA direktor, Allan Dulles, suutis Sigade lahe dessandi toimumise läbi suruda, kuid Kennedy keelas USA sõjaväel sekkuda (kartes kogu olukorra eskaleerumist kolmandaks maailmasõjaks) ja kogu operatsioon kukkus haledalt läbi. Kennedy lükkas CIA bussi alla ja Dulles sai kinga, kuid huvitaval kombel lõpetas ta hiljem Warreni komisjoni liikmena. Pinged presidendi ja ta luureorganisatsiooni vahel kuhjusid. Kulminatsiooniks oli ehk Lõuna-Vietnami presidendi, Ngô Đình Di�m’i, assinatsioon, mida Kennedy ei toetanud, aga mille CIA ikkagi läbi viis. Kennedy oli ilmselt reedetud ja vihane, sest lubas organisatsiooni tuhandeks tükiks lõhkuda. Ühes Kennedy viimastest kõnedest palub ta rahvalt abi, et lõpetada laiahaardeline vandenõu, sest salajased organisatsioonid ja nende tegemised ei kuulu demokraatliku ühiskonna ridadesse. Viide võib vabalt olla teatud CIA fraktsioonile või hoopis USA Föderaalreservile, mille võimu ta sama aasta suvel üritas kärpida (executive order 111110), kuid me ei saa kunagi teada.

Kogu kärtsust ja mürtsust hoolimata paljud kodanikud aga valima ei jõudnuki. Kas viimastel aastatel erakondadest tõusnud skandaalid on paljud inimesed poliitilistel teemadel apaatseks muutnud? Lõhe poliitladviku ja lihtrahva vahel on igatahes tuntav. Andrus Kivirähk võrdles antud olukorda esimese vabariigi 30ndate aastatega, kuid olulise erinevusena tõi ta välja asjaolu, et tollal astusid vastutegevusse vapsid, kelle organiseerumisvõime ületas (hoolimata Interneti puudumisest) tänapäeva hipsterite oma tunduvalt.

Tartus said küll Vabakund ja Isamaaline Tartu Kodanik volikogus kumbki kolm kohta, kuid Tallinnas jäi igasugune läbimurre toimumata.

Eriti vihane oli muidugi juhtorav, kes needis punaste silmade särades alternatiivsete valimisliitude valijaid, sest tema hinnangul langesid need hääled lõpuks ikkagi rohelise krokodilli vesirattale ja Eestis võiks juba ammu olla kaheparteisüsteem. Kurb turtsumine veelgi kurvema kampaania taustal, mille motoks tundus: „Ärge vinguge ja valige meid!“ Liisk on langenud, kuid pidu läheb edasi. Valimised on suurel pildil ainult osa demokraatlikust protsessist, eriti kui konsulteerida ajalooga või piiluda suuremate liitlaste „Demokraatia Levitamise Välimanuaali“. Poliitmaastiku „kujundamise“ juurde kuuluvad muuhulgas assinatsioonid, äraostmised, väljapressimised, umbusaldamised, seksiskandaalid, „lennukiõnnetused“, libaterrorism, droonirünnakud ja püs-

Viimase uurimistöö tulemuse järeldus on, et H. L: Oswald tegutses üksi ja Jack Ruby, kes Oswaldi maha lasi, tegutses samuti omapäi. Hämmastavalt vähe inimesi on Jänkistanis selle kokkuvõttega nõus. Arusaadavalt on tegemist kahtlase olukorraga, kui mõrvar sureb enne, kui ta üle jõutakse kohut mõista ja ta postuumselt süüdi kuulutatakse. Kas siis endine merejalaväelane otsustas teha karmi külma sõja ajal natuke „pehmotõrjet“ või olid selle taga natuke suuremad jõud?

Kes iganes oli ämblikuvõrgu keskel, oli paljude arvates kaasatud Luure Keskagentuur (CIA), mis oli juba Eisenhoweri valitsuse ajal kavandanud dessanti Sigade lahe rannikul (ingl k Bay of Pigs, hisp k Bahía de Cochinos), et seljatada Fidel Castro valitsus. Tollane asepresident Richard M. Nixon oli CIA mees selle maailmale serveerimiseks, kuid ta sai täiesti ootamatult seljata-

Retrospektiivis on pakutud, et Kennedy oli USA viimane isemõtlev president enne nukkude merd ja tema mõrvast sai alguse „Ameerika Unelma“ aeglane, kuid kindel langus. See on küll ülepingutatud ülistamine, kuid kindlasti andis see sündmus mõtteainet kõikidele talle järgnenud presidentidele. „Ameerika Unelmast“ on küll saanud „(Ameerika) Võlakooma“, dollarist Ponzi skeem ja maailma majandusest pantvang, kes peab õudusega kuulama Washingtoni filosoofiatunde teemal „Võlapiir“. Lekitused ja aegunud riigisaladused paljastavad luukerede mäe Anglosaksi pangandusimpeeriumi jalamilt, mis ilmestab selgelt, et lääne kultuuriruumis on palju kergem saada valitud, kui teha seda „õiget asja“ juba valitud olles. Seda enam peaksime mäletama neid, kes on proovinud.

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

EKSPERIMENT

600 KM ELEKTRIAUTOS, ÜHE PÄEVAGA Taavi Simson Reporter TTÜ Üliõpilasesindus taavi.simson@tipikas.com Augustis tegin ma ühe huvitava eksperimendi – võtsin elektriauto Mitsubishi i-MiEV ja sõitsin sellega Eestile 500 kilomeetri pikkuse ringi peale. Kuigi esialgu oli see ainus eksperiment, mida plaanisin teha, sain artikli tagasisidega tutvudes inspiratsiooni võtta elektriautoga ette veel üks eksperiment. Nii saigi 2. oktoobri varahommikul starditud järjekordsele teekonnale Nissan Leafi roolis...

Seekordse eksperimendi sisu oli väga lihtne – sõita kaugemale, suurema koormusega ja külmemas keskkonnas, kui tegin seda i-MiEViga ning lisaks õhtul tervena tagasi jõuda. Leaf-ile esitatud väljakutse oli karm: välistemperatuur oli pea 15 kraadi madalam kui Mitsubishiga sõites, plaanitud distants 100 kilomeetrit pikem ning koorem, vähemalt viimasel kolmandikul distantsist, mitmekümne kilo võrra raskem. Leaf aga seisis ülesannete kõrgusel ning tuli väljakutsega lenneldes toime. Ei maksa aga sündmustest ette kiirustada.

Niisiis startisime TTÜ juurest poole kaheksa paiku hommikul, et võtta maksimum järjest lühenevast päevapikkusest. Enne parklast välja keeramist veel mõned fotod mälestuseks ja siis teele.

Eelmisest eksperimendist õppisin, et laadimispunktide õige valik võib anda tubli ajavõidu ja säästa närve, seetõttu otsustasime kaaspiloodiga teha esimese laadimispeatuse juba Laagri Maksimarketi juures, kuigi TTÜ juurest lahkudes oli aku peaaegu täis laetud.

Seda eesmärgiga, et oleks võimalik jõuda peatumata Pärnusse ja maanteel head keskmist kiirust arendada. Autot laadima pannes oli akude laetus 80% ning laadija näitas, et 100%-ni jõudmine võtab ligikaudu ühe tunni. Elektriautode puhul ongi pisike mure see, et viimast viiendikku akust laetakse väga kaua, mistõttu auto täit potentsiaali alati kasutada ei saa. Ilmselgelt polnud meil tervet tundi aega, kuid otsustasi26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

me siiski natukene särtsu juurde anda.

Et aega mõistlikult kasutada, käisime ka laadimispunkti kõrval asuvas Rimis ja võtsime tee peale toidumoona kaasa - ega siis ainult auto vaja laadimist. 15 minuti pärast oli laetus 85%, kuna aga kauem oodata ei soovinud, siis asusime teele lootusega jõuda Pärnuni. Paraku selgus, et seda õnne meil olema ei saa ning ligi 10 km jääb puudu. Tuli teha täiendav peatus ka Halinga restorani juures. Samas sai juba hommikul selgeks, et Leaf-i võimekus ületab i-MiEVi oma mäekõrguselt. Nimelt sõitsime 88 km 85%-ni laetud akuga nii, et varu jäi veel mitmeid kilomeetreid ning kütte, raadio ja navigatsioonisüsteem olid sisse lülitatud. Mainimist väärib ka fakt, et antud lõigul oli õhutemperatuur -1 kraadi.

Peatus Halinga restorani juures kestis umbes 35 minutit, selle ajaga jõudsime aku 10% pealt 80%-ni laadida.

Kuna teadsime, et Pärnu on ligidal, keerasime autos küttele vunki juurde, et pärast laadimist võimalikult sooja autosse istuda. Leaf-i küttesüsteem, olgu mainitud, on tänuväärselt hea, salong muutub soojaks juba loetud minutitega. Siinkohal saab kummutatud müüt, nagu oleks elektriautodel kehv küttesüsteem, see kehtib ehk vaid osade mudelite puhul. Seda, et autos saab kütet kasutada ka laadimise ajal, sain teada alles pärast eksperimenti autot tagastades. Mis teha - tagantjärele tarkus on täppisteadus.

Kui Halingas piisas laadimispausiks umbes poolest tunnist, siis Pärnus oli auto juhtme otsas 47 minutit, et laadida aku 57% pealt 97%ni. Ajakulu tuli seega omajagu, kuid asi oli seda väärt, sest nüüd sai olla kindel, et jõuame kaugele ning niipea laadida ei tule. Sisetunne ei petnud - Pärnust sai sõidetud ühe hooga Tõrvasse, mis tähendab seda, et ühe laadimisega sõitsime me maha 112 km!

Kusjuures varu jäi veel sissegi. Pärnust Tõrvasse sõit oligi ehk eksperimendi kõige nauditavam lõik. Mitte ainult pika distantsi ja vaikse liikluse tõttu, vaid ka ilusa teeäärse looduse ning paistva päikese pärast. Päikest nägi kahjuks selle päeva jooksul vähem kui oleks ehk soovinud.

Tõrvas ennustas laadimisjaam laadimisajaks ligikaudu ühte tundi. Pole ka ime, sest aku sai ikka üsna tühjaks sõidetud. Seega läksime pärast laadi-

mise alustamist Tõrva peale jalutama.

Mul õnnestus seekord Tõrvaga oluliselt lähemalt tuttavaks saada ning näha mitmeid huvitavaid kohti. Minu lemmikuteks oli maakivist tehtud vana postijaam ja üks hoone, millel olid huvitavad viltused aknaraamid.

Pärast väikest jalutuskäiku oli auto end kenasti täis laadinud. Tegime veel mõned pildid, kuna oleks olnud patt jätta kasutamata võimalus teha pilt kauni loodusliku taustaga, mis laadimiskoha juures oli.

Järgnev marsruut viis meid läbi Valga, mis asub Eesti piiri ääres ning et ma olen väikest viisi naljahammas, siis põikasime korraks ka Lätti. Nüüd saab uhkusega öelda, et elektriautoga on võimalik ka Lätis ära käia, kui tahtmist on. See, kui kaugele Lätti minna, sõltub sellest, milline on ilm, juhi sõidustiil ning aku mahutavus.

Kui on Lätis tuttavaid, kelle juures kontakt seina panna, või kämping, mis seda võimalust pakub, siis võib vabalt ka Siguldani välja sõita. Kiirlaadijate võrk Lätis on paraku alles rajamisel.

Tulles tagasi eksperimendi juurde, siis meie piirdusime seekord vaid Valkaga, kuid asi seegi. Kuuevarbalised ära külastatud, keerasime nina Võru peale. Kohale jõudes olime plaanitud graafikust isegi ees. Tõrvast läbi Läti Võrusse oli 99 km, seega taas sisuliselt 100 km sooritus Leaf-i poolt. Laadimine toimus Võru Olerexi juures. Üldse on mulle eksperimentide vältel silma jäänud, et mitmed Lõuna-Eesti laadimispunktid on paigutatud Olerexide lähedusse. Kuna Võru juures oli eksperimendiga möllamisest juba nii suur hoog sees, ununes kohaliku eluga tutvumine sootuks ära, millest on veidikene kahju, sest on ju Võruski üht-teist uudistamist väärt.

Edasi sõitsime juba Tartu suunas, enne mida tegime veel lühikese jalasirutuspausi Kambjas. Kui Võrus olime graafikust ees, siis Tartus liikusid asjad juba teises suunas. Murphy seadused on sellised toredad asjad, et neile lausa meeldib sekkuda asjade loomulikku käiku. Nii ootaski meid Tartusse sisenedes ees üks korralik ummik, võidetud minutid sulasid lausa võluväel. Kui lõpuks Tartus soovitud sihtkohta jõudsime, tiksus juba pisike miinus. Kõigepealt käisime me minu kaaspiloodi pool, et aidata tal paar asja Tallinnasse vedada. Sellest ka artiklis

EKSPERIMENT

mainitud tuntav lisakoormus viimasel lõigul. Seejärel külastasime üht ühist tutavat, kellega sai veidi juttu aetud.

Kõik see ei võtnud eriti kaua aega, kuid andis oma panuse plaanitust pikemale pausile Tartus. Kirsiks tordil oli muidugi see, et esialselt laadimiskohana välja valitud Eedeni keskuse kiirlaadija oli katki, mistõttu tuli sõita järgmise laadimiskohani AHHAA keskuse juures. Õnneks oli akudes veel 50 km varu, kuid ajakulu tuli ikkagi juurde. Lõpuks käisime läbi ka Tartu söögikohast Metro, võtsime võileivad ning asusime teele. Linnast lahkudes oli kell orienteeruvalt kaheksa õhtul.

Metro kohta olgu veel öeldud, et seda kohta ma soovitaks. Kontseptsioonilt on see sarnane võileivaketiga Subway, kuid on sellest pea kaks korda odavam, samas kui maitse ja kvaliteet on pea samad, kui mitte paremad.

Tartust lahkudes oli juba pime, mistõt-

tu algas kõige keerulisem osa sõidust.

Lisaks väsimusele oli nüüd raskendavaks faktoriks ka pilkane pimedus, mistõttu muutus tee jälgimine kaks korda keerukamaks. Tartu-Tallinn maanteel tuli tänuväärselt teha õnneks vaid üks laadimispaus, seda Mäeküla kõrtsis, mis jääb umbes poolele teele ning asub Tartu poolt tulles natuke enne Mäo risti. See tähendas, et oli võimalus kiiremini Tallinna tagasi jõuda. Mäekülas panime auto laadima ja jäime seekord ise autosse, kuna väljas oli juba külm ja pime. Autos olles selgus, et Leaf hoiab pärast kütte välja lülitamist üllatavalt hästi sooja, igal juhul 40 minuti jooksul laadimise lõppu oodates meil jahe ei hakanud. Leaf-i istmed olid väga mõnusad ning seljatuge alla lastes sai isegi veidi puhata.

Mäekülast Tallinnasse sõit võttis taas mõned minutid kauem kui loodetud, tingituna teeremontidest, kuid lõpuks jõudsime me kenasti tagasi. Auto par-

kisin TTÜ juurde umbes kolmveerand kaheteistkümne paiku, seega mahtusin napilt ühe päeva sisse. Odomeetri näidu muutus oli täpselt 600 km, mis tähendab, et seatud eesmärk sai napilt täis. Ajakuluks kujunes 16 tundi ja 15 minutit ehk ainult tund aega kauem kui kestis eksperiment i-MiEViga, kuid ei tasu unustada, et tingimused olid nüüd hoopis teised. Ütleksin isegi, et Leaf-il oli väike varu sees ning soovi korral oleks saanud Mitsubishi aja isegi ületada.

Eksperimendiga jään ise rahule 90%, kuna kõik ei laabunud nii ideaalselt kui soovinuks, kuid Leafi endaga jään rahule 110%. Leaf suutis mu ootusi tugevalt ületada ning võimaluse korral soovitan elektriauto skeptikutel Leaf-i proovida - ehk muutub ka arvamus elektriautodest.

Tähelepanekuid eksperimendist: • Leafi roolisoojendus on külmade ilmadega üks ütlemata tänuväärne asi. Käed on ilusti soojad ning talvel ja sügisel ei pea juhtimiseks kindaid kasutama.

• Kui ei ole soovi minu kombel geograafi mängida, siis Leafi navigatsioonisüsteemis on üsna hea täpsusega kõikide Eesti laadimispunktide asukohad.

• Küttesüsteem kahandab võimalikku läbisõitu vähem kui i-MiEVi puhul, umbes 5-10 km võrra, sõltuvalt olukorrast.

• Leaf-i nelja kaameraga parkimisabi süsteemist on palju kasu, eriti kitsastes kohtades ja hämaras või halva nähtavusega kohtades. Süsteem töötab (kaamerad on sisse lülitatud) kiiruseni 10 km/h.

• Jaapanlastel on veidrad kiiksud, näiteks kui piisavalt ökonoomselt sõita, näitab Leaf-i armatuurlaud kasvavaid kuusekesi.

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

SPORT

SAALIHOKI

– SEE ON LIHTNE, KIIRE JA KAASAHAARAV! Krista Palder Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus krista.palder@tipikas.ee Selle kuu spordiartikli olen pühendanud TTÜ Saalihoki meeskonnale. Loo kirjutamiseks otsustasin külastada saalihoki treeningut, et saada parem ülevaade meeskonnast ja sellel alal võhikuna välja uurida, kuidas mäng käib.

Treening toimus neljapäeva õhtul. Ajal, mil paljud on juba kodus ning vaatavad AK-d, on spordihoone saal täis poisse, kes ajavad saalihokikeppidega palli taga. Kui poisid saalis trenni tegid, istusin mina koos Mikko Iiskonmäkiga, kes on TTÜ Saalihoki meeskonna mänedžer, väljaku äärel ning uurisin, mis elu TTÜ saalihoki meeskond elab.

Kuidas sai alguse TTÜ Saalihoki meeskond?

M: Saalihoki meeskond sai alguse 1996. aastal, kui tulin Soomest TTÜ-sse õppima ning nägin kehalise kasvatuse tunnis, et poisid mängivad 28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

spordihoones saalihokit. Hiljem rääkisin TTÜ juhtkonnaga, et mis oleks, kui teeks TTÜ-le enda saalihoki meeskonna. TTÜ andis oma nõusoleku ning toetuse, sponsoriks oli veel minu isa ning nii sündiski TTÜ Saalihoki meeskond. Esimesel hooajal võitsime esiliigas ehk tol ajal madalaimas liigas terve aasta jooksul vaid ühe mängu ning olime viimased. Teine aasta läks meil paremini ning olime juba kolmandad. Aastal 2000 võitsime aga esiliiga ülekaalukalt, kaotades terve hooaja jooksul ainult ühe mängu. Alates 2000/2001 alustati mängimist Eesti meistriliigas.

kindel soov antud liiga ära võita ning tulla Eesti meistriks.

Keda peate sel hooajal kõige tugevamaks vastaseks?

M: Seda ei oskagi kohe öelda, kuna meeskonnad on suhteliselt võrdsed ja väga heal tasemel. Kindlasti on meeskondadel suureks plussiks see, kui neil on mängijaid ka võõrsilt, sest neil on erinevaid kogemusi ja teadmisi, mis annab neile mängides eeliseid. Praegu arvan siiski, et kõige suuremaks vastaseks on ikkagi Jõgeva SK Selver/Tähe, sest eelmisel aastal suutsid nad meid lõpus võita.

Millises liigas mängib TTÜ Saalihoki meeskond sel aastal ning millised on ootused?

M: TTÜ SK mängib Paf.com saalihokiliigas ehk meistriliigas. Seal osaleb sel hooajal 5 meeskonda, kes kõik on jõudnud heale tasemele saalihokis ehk tase on võrdne. TTÜ on antud liiga 3 korda ära võitnud, aastatel 2005, 2007 ja 2008. Eelmisel aastal pidime finaalseerias Jõgeva SK Selver/Tähe paremust tunnistama. Sel aastal on

Milliseid muudatusi olete sel aastal teinud strateegias või meeskonnas, et uuesti Eesti meistritiitel võita?

M: Sel aastal ei jäta me ühtegi trenni vahele, kuigi vahel juhtub nii, et meie trennide ajal on TTÜ võrkpalli- või korvpallipoistel kodumäng ja me ei saa saali kasutada. Lahenduseks leidsime kaptenite ja treeneritega, et need õhtud veedavad poisid Nõmme metsas joostes.

Muudatusi on toimunud ka meeskonna

SPORT koosseisus. Meeskonnaga on liitunud Oskar Salm, kes mängis paar eelmist hooaega Rootsis tasemelt teises liigas Allsvenskanis klubis KAIS Mora.

Sealne tase on maailmatipp isegi teises liigas. Lisaks Oskarile hakkavad nüüd TTÜ särki kandma veel Margus Tepp, Priit Vendik, Tormi Voog, Tero Turpeinen ja välistudeng Juho Pakarinen, kes õpib TTÜ-s.

Kuidas saab Teie meeskonnaga liituda?

M: Iga hooaja alguses on meil try out ehk siis trennid, kuhu võivad kõik tulla ning meiega harjutada. Kes on pädevamad ja paremad, neile pakume võimalust liituda TTÜ SK-ga. Ka sel hooajal tuli meile paar mängijat try out-iga juurde. See on hea võimalus, kuidas leida meeskonda inimesi. Üldjuhul tuleb TTÜ SK-sse meelitada ikkagi professionaalseid mängijaid.

Milline on Teie arvates hea saalihoki mängija?

M: Nii on raske üldistada, kuna igal mängijal on erinev roll ja sellest oleneb, mis peab olema tema tugevaim külg. Üldjuhul on saalihoki meeskonna mängijal, nagu kõikidel meeskonnaaladel, kõige tähtsam, et ta ei oleks pelgalt indiviid. Tuleb osata olla osa meeskonnast ning usalda oma kaaslasi. Kindlasti on tähtsad ka mängija füüsiline vorm, toitumine, kiirus ja eeldus saalihoki mängimiseks.

Milline mäng on olnud siiani kõige meeldejäävam?

M: Selleks mänguks on 2005. aasta otsustav finaalmäng võõrsil Jõgeva Tähe vastu, kui TTÜ võitis 12-2 (kogu seeria 2-1 (2-4;7-6;12-2)) ja tuli esimest korda Eesti meistriks. Sellest viimasest mängust on YouTube-s ka video nimega „Pime kana leiab tera“.

Teiseks meeldejäävaks võistluseks oli see, kui TTÜ SK tõusis aastal 2000 meistriliigasse.

ning Eesti on lihtsalt nii väike, et kõik tunnevad kõiki. Meeskond ise on mind hästi omaks võtnud.

Miks valisid Rootsist naastes just TTÜ SK enda uueks meeskonnaks?

O: Kindlasti oli peamine põhjus treeneris. Teadsin, et Stefan (TTÜ SK peatreener - toim) on väga meeskonnale pühendunud ning see tundus mulle suure plussina.

Samas vaatasin ka TTÜ SK minevikku liigas ning teadsin, et siin saan ennast arendada.

Mis on kõige suurem erinevus TTÜ SK ja eelnevate meeskondade vahel?

O: Hmmm… kõige suurem erinevus on võib-olla suhtumises. Prioriteet on paljudel mängijatel ikkagi eelkõige kool, siis töö ja alles pärast seda trenn.

Kas sul on mõni iidol või eeskuju saalihokis, keda sa jälgid?

O: Kui aus olla, siis vaatan alati teiste mängijate tehnikat ning üritan seda analüüsida ja sellest õppida. Kõige parem viis ongi konkurentide pealt ning hiljem ise oma vigadest õppida.

Mis sulle saalihoki juures kõige rohkem meeldib?

O: See on kiire, lihtne ja kaasahaarav.

Pean tunnistama, et lõpetasin intervjuudega peaaegu kell 10 õhtul, aga sain TTÜ SK kohta palju teada ning saalihoki meeskond sai endale

kindlasti minu näol ühe fänni juurde.

Kui sul tekkis huvi TTÜ SK mängude vastu, siis infot leiab järgnevatelt lehtedelt: www.saalihoki.ee, www.ttusk. ee, Facebook-ist TTÜ SK alt.

TTÜ SK järgmine kodumäng on 8. novembril TTÜ Spordihoones kell 19:30, kus vastaseks on Eesti Maaülikooli SK. Ole kohal ja toeta omasid!

TTÜ SK meeskond 2013/2014 3 4 5 7 9 11 12 13 15 18 23 24 26 41 52 60 68 78 83 87 95

Madis Carol Alex Aleksi Tiit Priit Anton Tormi Anre' Rene Lassi Juho Maxim Erki Tero Oskar Markus Kristjan Ivo Tanel Sami

Leisner Viiding Kark Ali-Lekkala Tammeveski Vendik Ylä-Autio Voog Vooremaa Bernard Tornivaara Pakarinen Ivanov Vään Turpeinen Salm Tepp Puu Lepik Kasenurm Hietaranta

Trenni käigus õnnestus mul teha kiire intervjuu ka TTÜ SK uue mängija Oskar Salmiga, kes eelmised kaks hooaeg mängis Rootsis Allsvenskani liigas ning mängib nüüd sügisest TTÜ meeskonnas.

Kuidas sulle su uus meeskond tundub?

O: Kui aus olla, siis enamikku mängijaid tundsin juba enne TTÜ SK-ga liitumist. Mängisime noorteliigas koos NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

HALVA HUUMORI INSTITUUT

HALVA HUUMORI INSTITUUT Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Meie instituudis on novembris külma kuni miinus kaks magistrikraadi!

Tundmatu failiformaat

Dresscode

Vallatu bioloog

Muusikaakadeemia tudeng on teinud ajalugu oma loominguga. Tema kirjutatud kompositsioon oli sedavõrd keeruline, et seda ei suutnud taasesitada ei ERSO ega isegi mitte VLC!

Väga lühikeses kleidis tudeng siseneb oma õppejõu kabinetti.

- Professor, kas ma ei saaks kuidagi oma eksamihinnet parandada? Pilgutab ta õppejõule silma.

- Kindlasti saab, aga esiteks tuleb sul registreeruda järeleksamile ning teiseks võiksid lõpetada naiste riiete kandmise, Toomas! -

Bioloogia eksamil küsitleb õppejõud neiut.

- Öelge palun, kui palju spermatosoide on keskmiselt ühes seemnepurskes?

- Üks suutäis. – Vastab neiu.

- Ei, ei, ei, ei! – punastab professor, - mitte mahu, vaid ühikute poolest. - Aa, no siis umbes kaks neelatust! –

Armastus - Kas sa tead mis on kiireim tee minu südameni? - Küsib neiu kelmikalt.

- Otse loomulikult! Skalpelliga läbi rinnakorvi! - Vastab meditsiinitudeng ausalt.

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2013

SUDOKU

SUDOKU

NOVEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31