Studioosus November 2017

STUDIOOSUS T T Ü T UDEN G I A JA K IR I . NOVE MB E R 2 017 . T T Ü S T UDENT M AG A ZINE

S Ü N N I PÄ E VA P I D U S T U S E D - T R I LO O G I A - U N E U U R I N G U D K O H T I N G U I D E E D - T T Ü K O R V P A L L - O L G E M K U LT U U R S E D

TOIMETUS

P E AT O I M E TA J A

Doris Abe doris.abe@tipikas.ee

TRÜKK

PEAK A ANE FOTO

VÄ L JA A N DJA

Sten-Ander Ojakallas Rasmus Soonvald

KÜLJENDA JA

Kadi Sigus

TOIMETUS

K E E L E T O I M E TA J A

Evelin Arak TÕLKIJA

Siret Laasner FOTOGR A AF

FOTOGR A AF 2

Marko Vilberg (TTÜ Fotoklubi)

Helene Lumi, Maarja Lipp, AnnKristin Pajus, Taavi Simson, Dr. Gonzo, Aaro Hazak, Kristiina Paju, Lilian Valge, Anna-Grete Juchnewitsch, Hanno Särg, Rosemary Pree, Tauri Einberg

OÜ Koopia Niini & Rauam TTÜ Üliõpilasesindus AADRESS

Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA

studioosus@tipikas.ee H E L I S TA

630 3621

H T T P : // W W W . T T U . E E / S T U D I O O S U S

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TTÜ tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1500 eksemplari ning seda jaotatakse TTÜ peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.

@S T U D I O OS U S 2 017 | KÕ I K Õ I G U S ED K A I T S T U D

STUDIOOSUS

3

Armas lugeja!

Alustuseks tahan teha teene kõigile minusugustele udupeadele, kes kipuvad tähtpäevi unustama ja tuletan meelde, et juba kohe-varsti on käes isadepäev. Ärme siis unusta neile külla minna või vähemalt helistada ja öelda, et nad on meil meeles.

Tähtpäevad tulid mulle aga meelde, kui üks noormees liitus meie seltskonnaga Keemia peatuses ja küsis, kas kellelgi on häid ideid Halloweeni kostüümi jaoks. Eks katsusime siis aidata nõu ja jõuga, ent see pani mind mõtlema erinevate pühade peale, mida suuremalt ja väiksemalt tähistatakse, kuna Halloween on pigem väljast tulnud püha. Kodus tegin siis Berta lahti ja hakkasin uurima. Eestis hakkas see levima 1980. aastate lõpus, millele eelnevalt oli pühakutepäev eesti rahvakalendris tundmatu.

Vaatasin üle ka tulevased traditsioonilised eesti rahvakalendri tähtpäevad. Äsja on möödunud hingedepäev, kuid hingedeaja lõpetab siiski mardipäev, mispuhul soovitan soojalt marti jooksma minna. Meisterdage maskid pähe, pange kasukad pahupidi selga ja minge kasvõi ühikas teiste uste taha laulma ja õpiedu soovima. Kui mardipäeval sanditama ei jõua, siis jõuab kadripäeval. Isegi, kui rahvakalender ei ole väga hingelähedane, siis vähemalt saab tavapärasest erinevalt lõbutseda ning uued kogemused on kirjeldamatu väärtusega.

Kuu lõpus saab juba vaikselt hakata valgeid jõule lootma ning mõtlema tagasi, kas on aasta jooksul ka piisavalt hea oldud, et jõuluvanal õiges nimekirjas olla.

Enne veel vaatame aga käesolevas Studioosuse numbris üle TTÜs toimunud suursündmused, meenutame tudengite võimalusi ülikoolis end kuuldavaks teha, räägime improteatrist ja praktilisemast õppimisest. Uurime, kuidas kaugtöö ja paindlikud graafikud inimesi mõjutavad; milline on ideaalne kohting. Kutsume kõiki TTÜ korvpalluritele kaasa elama ja saame doosi kultuuri proosa, luule ja modernkunstiteemalise arutelu näol.

Head lugemist!

Doris Abe Peatoimetaja

4

SEC TION TITLE

SISUKORD 1

TTÜ PULSS

Tudengkonna sünnipäev

2

TTÜ PULSS

Triloogia

3

TTÜ PULSS

Esinduskogu

4

TUDENG TEGUTSEB

Hinge avardamisest

5

TUDENG TEGUTSEB

Energiakeskust avastamas

6

GNOSIS

Tööst ja unest

7

GNOSIS

9 kohtinguideed

8

SPORDISEKTOR

Korvpallihooaeg alustab

9

K U LT U R N I K

Visuaalne kurnatus

10

K U LT U R N I K

Tilk uuristab kivi

11

K U LT U R N I K

Kunstinurk: Rosemary STUDIOOSUS

5

TTÜ PULSS HELENE LUMI RASMUS SOONVALD

T U D E N G K O N D TÄ H I S TA S VÄ Ä R I K A LT 9 7. S Ü N N I P Ä E VA

1

29.septembril toimus aulas TTÜ Üliõpilaskonna 97. sünnipäeva tähistamine. Esinesid tantsuansambel Kuljus, TTÜ Big Band ning Kristiin Koppel, õhtujuhiks oli Mikk Saarman. Ülikooli poolelt võtsid sõna nii õppeprorektor Hendrik Voll kui ka vilistlaskogu juhatuse liige Ergo Metsla.

Nagu traditsiooniks on saanud, kuulutatakse antud üritusel välja ka Üliõpilaskonna kõrgeimate autasude laureaadid. Sellel aastal tunnustati TTÜ Üliõpilasesinduse teenetemärgiga seitset silmapaistavat noort inimest, kes on andnud märgatava panuse TTÜ üliõpilaskonna heaks: Elisa Sein - Hõbedane Teenetemärk „FIDELIS STUDIOSUS“ Pikaajalise ja mitmekülgse panuse eest TTÜ Üliõpilakonda nii Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogus kui ka Üliõpilasesinduses.

On suurürituse BuildIT üks algatajaid. Peale selle on esindanud häälekalt tudengeid nii TTÜ kui ka teaduskonna nõukogus ja andnud sisendit õppekavade paremaks muutmisel. Lisaks sellele oli ta ka aasta tudeng 2016, kui vedas eest uute Üliõpilaskogude põhikirjade loomist.

Martin Johannes Talu - Hõbedane Teenetemärk „FIDELIS STUDIOSUS“ Pikaajalise panuse eest endises MatemaatikaLoodusteaduskonna Üliõpilasnõukogus, mille läbi organisatsioon arenes märgatavalt. Tema juhtimisel algatati mitmeid uusi projekte kui ka taaselustati vanu traditsioone. Lisaks sellele vedas ta eest ka Loodusteaduskonna Üliõpilaskogu loomist. toimetuskollegiumi liige ja Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia nõukogu liige. On olnud TTÜ EMERA Üliõpilaskogu põhikirjade loomise eestvedaja.

6

STUDIOOSUS

TTÜ PULSS Reimo Ärm - Hõbedane Teenetemärk „FIDELIS STUDIOSUS“ Pikaaegne panus TTÜ Üliõpilasesinduse arengusse turunduse- ja kommunikatsioonivaldkonnas.

Eelnevalt olnud aktiivne nii BEST Estonia kui ka TTÜ Robotiklubi ridades. Oli ka studentlife. ee käima lükkaja, mille eesmärgiks oli ühte kohta kokku tuua kõik TTÜs toimuvad üritused. Lisaks enda ülesannetele on ta alati leidnud aega ja motivatsiooni aidata ka kõiki teisi nii jõu kui nõuga.

Nkwusi Godswill Chimezie - Hõbedane Teenetemärk „FIDELIS STUDIOSUS“ Pikaajalise panuse eest välistudengite taristu loomisel TTÜs. Arendas märgatavalt organisatsiooni African student body, olles selle president kaks ametiaega. Lõi võimalusi Aafrika tudengitel tulla õppima just siia. Lisaks sellele aitas ta neid ka igasuguste erinevate muude probleemide korral.

Menuka projekti, TTÜ Välikino, arendaja ja juhtija. Mitmete uute projektide algataja ja televisiooniülekande Tartu Tudengipäevade öölaulupeolt ETV2 otse-eetrisse eestvedaja.

Tauri Roosipuu - Missioonimärk „FIDELIS STUDIOSUS“ Suure panuse eest TTÜ Eesti Mereakadeemia Üliõpilasnõukogus Ajakirja Meremees toimetuskollegiumi liige ja Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia nõukogu liige. On olnud TTÜ EMERA Üliõpilaskogu põhikirjade loomise eestvedaja.

TTÜ Üliõpilasesinduse Juhatus sünnipäeva torti lahti lõikamas

Janika Hirvelaan - Missioonimärk „FIDELIS STUDIOSUS“ Suure panuse eest TTÜ Filmiklubis. Ta juhtis edukalt juhatuse tööd, ja tugevdas kogu klubi struktuuri. Ühtlasi tõi värskeid ideid klubi tegevusse ja suurt rõhku said ülekannete/ salvestuste tegemine. Sel aastal tegi TTÜ Filmiklubi ka oma esimese televisiooniülekande ETV2-s Tartu Tudengipäevade öölaulupeolt. Lisaks sellele on loonud head tingimised, et tudengid saaksid huvi korral väljaõpet, et jäädvustada tudengielu erinevates vormides kogu tudengkonna hüvanguks.

Vladislav Bolmatov - Missioonimärk „FIDELIS STUDIOSUS“ Suure panuse eest TTÜ Filmiklubis finantsjuhina.

STUDIOOSUS

Teenetemärkide saajad koos õppeprorektor Hendrik Voll’iga(Reimo Ärm, Janika Hirvelaan, Vladislav Bolmatov, Juulius, Elisa Sein, prof. Hendrik Voll, Tauri Roosipuu)

7

TTÜ PULSS

2

TE EKON D TÄIEÕ IGUSLIKU TI PI KANI ANN-KRISTIN PAJUS ERAKOGU

Juba kaheksandat järjestikkust aastat hoolitseb TTÜ Kultuuriklubi selle eest, et tudengite seast välja sõeluda need andekad ja tõelised tipikad.

Selle eesmärgi täitmiseks on Kultuuriklubi kujundanud ürituste sarja koondnimega Triloogia. Triloogia koosneb vastavalt õppeaasta alguspeost “Tudengielu avalöök”, uusi tudengeid tervitavast klubiüritusest “Topelt Rebaste Pidu” ning kõikide TTÜ tudengite sünnipäevapeost “TTÜ Tudengkonna Sünnipäev”. Iga üritus nendest tähistab uutele TTÜ Tudengitele lävepakku saamaks tõeliseks tipikaks ning on Kultuuriklubi korraldatavatest üritustest kõige rahvarohkemad.

Traditsiooniliselt alustab Triloogiat ja õppeaastat “Tudengielu avalöök”, mis toimub igal aastal põhiõppeperioodile eelneva eelnädala esmaspäeval ning on suunatud peamiselt rebastele. Juba fakt, et see toimub esmaspäeval, muudab selle peo väga eriliseks, sest ilmselt mitte kusagil mujal pole võimalik esmaspäevasel õhtupoolikul nii rajult möllu panna, kui antud üritus seda võimaldab. Veel enam on tegemist sissejuhatusega värsketele tudengitele, missugune võiks välja näha tudengielu meelelahutuslik osa. Sellel aastal oli kontseptsiooniks miniatuurne välifestival, kust ei puudunud mahedad ampsud Uulitsa poolt, värskendavad keelekastmed Sakult ja Nudistilt ning rahustav vesipiibu-elustiiliala Baccolt.

Tudengite kõrvu paitasid Küberünnak & Karmo ning igati vahvad DJ-d. Avalöögist võttis sellel aastal osa ligi 900 tudengit. Varasemalt on antud üritusel esinenud ka näiteks Traffic, Suur Papa, Toe Tag, A-Rühm, NOËP ja paljud teised.

8

STUDIOOSUS

Triloogia teiseks sammuks on pealinna klubikultuuri tutvustav “Topelt Rebaste Pidu”, millega tervitatakse TTÜ uusi tudengeid.

Peole eelnevalt annavad rebased ühisristimise raames iseendale ja tervele TTÜle vettpidava vande ja lubaduse olla eluterve ja tõeline tipikas, kes on aktiivne nii õppetöös kui ka õppetööväliselt. Traditsiooniliselt on antud ürituse kontseptsiooniks olla üks suur klubiüritus, kuhu viivad ja toovad ainult parimad eraldi tellitud peobussid ning mis annab võimaluse oma oskusi demonstreerida kuulsatel ja mitte nii kuulsatel Eesti DJ-del. Üritus toimus sellel aastal klubis Factory, mille mahutuvuse piirid pandi juba teist aastat järjest proovile. “Topelt Rebaste peost” võttis sellel aasta osa üle 1100 tudengi.

Triloogiale paneb punkti triloogia traditsiooni omal ajal alustanud “TTÜ Tudengkonna Sünnipäev”, mis sai see aasta juba 97. aastaseks.

Kuigi üritus on “TTÜ Tudengkonna Sünnipäev”, kus tõelised tipikad tähistavad oma igikestvat pikka iga, on üritusele oodatud ka kõikide teiste kõrgkoolide tudengid. Ürituse teeb omapäraseks selle toimumise koht, milleks on TTÜ ühiselamute vaheline maa-alune parkla, mistõttu on kõnekeeles peo nimetuseks ka “parklapidu”. Kord aastas, üheks ööks, tühjendatakse parkla autodest ja muudest liikuritest, et püsti panna erakordne popup kontsert-peoala. Kontseptsioonilt on tegemist suurima Kultuuriklubi korraldatava üritusega, millelt ei puudu ka mõni Eesti tuntuim bänd või artist. Sellel aastal paitas tudengite ja fännide kõrvu vana hea klassikaline Terminaator ning

TTÜ PULSS

loomulikult ka kohalikud parimad maaalused DJ-d. Muidugi ei puudunud ürituselt ka rahustav vesipiibu-elustiiliala Baccolt ning palju vedelikuna manustatavat värskendust Sakult ja Nudistilt. “TTÜ Tudengkonna Sünnipäevalt” võttis sellel aastal osa üle 1700 tudengi, vilistlase, fänni TTÜst ja mujalt. Varasemalt on antud üritusel esinenud ka näiteks A-Rühm, Smilers, Singer Vinger, Tanel Padar & The Sun ja isegi üks TTÜ tudengite kodukootud pop-ansambel.

Rohkem pilte ning videomaterjale kõikidest üritustest leiab TTÜ Kultuuriklubi Facebooki lehelt.

Mõni sõna ka triloogiat organiseeriva organisatsiooni kohta: tudengiorganisatsioon TTÜ Kultuuriklubi - kõige aktiivsemate TTÜ tudengiaktivistide kokku saamise koht, kust ei puudu unustamatu tudengielukogemus, head sõbrad ja tuttavad ning palju vahvaid kogemusi projektide ja ürituste elluviimise valdkonnast. Ära mõtle, tule pane SINAGI end proovile!

STUDIOOSUS

9

TTÜ PULSS

3

ÜLIÕPILANE – MIKS

MAARJA LIPP

Alles äsja möödus Eestis järjekordne valimiste periood ning (uued) omavalitsused said tervitada oma uusi eestkostjaid. Olete kindlasti kuulnud, et sel aastal laiendati otsustamisvõimalust ka 16-17 aastastele elanikele. See pole siin maailmas aga esimene juhus, kui soovitakse rohkem noorte arvamust kuulda võtta.

Siinkohal võib kohe esitada ühe korduma kippuva küsimuse – kes või mis on TTÜ Üliõpilaskonna esinduskogu? Lühidalt öeldes on tegemist ühe osaga TTÜ üliõpilasesindusest, olles ühtlasi meie üliõpilaskonna kõige kõrgem otsustuskogu. Selle olemust kannab üsna hästi ka ingliskeelne nimi The Student Parliament, toimides sarnaselt Riigikogule. Hetkel jagunevad esinduskogu 15 liiget kahe komisjoni vahel: akadeemiline ning tudengielu komisjon.

Tulles tagasi noorte inimeste arvamuseni, tuleb välja tuua ka esinduskogu vaieldamatult olulisim funktsioon. Selleks on seista kõigi 11 000 üliõpilase huvide ja heaolu eest Eesti ühes suuremas ülikoolis. Tudengiteks on täiskasvanud mõtlevad inimesed, kellel on absoluutne õigus ja ka kohustus kaasa rääkida teemadel, mis just neid kõige rohkem puudutavad. Koos lahendatakse nii haridustemaatilisi kui ka tudengielu ja keskkonda puudutavaid küsimusi või käiakse ise välja uusi ideid. Viimasel ajal on tööd tehtud näiteks erivajadustega tudengite ja füüsilise keskkonna kohta käiva seisukoha esitamise nimel. Samuti on toimunud arutelusid magistrantide tunniplaanide ning mitmete muude teemade üle. Lisaks valitakse tudengkonna esindajaid mitmetesse otsustuskogudesse nagu seda on TTÜ Nõukogu, kus kahekümne viiest liikmest kuus seisavad üliõpilaskonna eest. Loomulikult kantakse hoolt ka meie enda esinduslikkuse eest – esinduskogu kinnitab sobivad kandidaadid nii üliõpilaskonna juhatusse kui ka valib inimesed, kes oleksid TTÜ esindajad Eesti Üliõpilaskondade Liidus.

Esinduskogu liikmed on valitud aga igast valimisringkonnast (teaduskonnast või kolledžist) nendes õppivate kõikide üliõpilaste poolt.

Iga ringkond saab seejuures oma tudengite koguarvule vastava aru mandaate – praegusel juhul inseneriteaduskond viis, infotehnoloogia teaduskond samuti viis, majandusteaduskond neli ning loodusteaduskond ühe mandaadi.

Näeme, et esinduskogul on tõepoolest arvestatav roll ülikoolis, olles üheks kõlavaks hääleks TTÜ suunamisel ja juhtimisel. Veelgi märkimisväärsemaks saab pidada aga kogemusi ning elamusi, mis tudengite eestkostjale osaks saavad. Antud tööd tehes omandate hindamatud oskused näiteks dokumentide koostamisel, inimestega suhtlemisel, avalikel esinemistel,

Suheldes erinevate tudengitega, tuleb tihti üllatusega tõdeda, et mitmed meist ei tea oluliselt palju üliõpilasesinduse tööst või esinduskogu eksistentsist. Asjaolu, et Sina oled selle toreda, TTÜ tudengite esindajate poolt valmis meisterdatud ajakirja enda käte vahele võtnud, on muidugi juba väga rõõmustav. Jätkusuutliku tudengkonnana võiksime aga püüelda selle poole, et meist kõik oleksid esinduse tööst rohkem teadlikud ning tudengiellu kaasatud.

10

STUDIOOSUS

Kui Sinu puhul on tegemist TTÜ üliõpilasega, siis rohkem kriteeriumeid esitatud pole ning oled igati oodatud esinduskogusse kandideerima. Seda on võimalik teha iga aasta veebruaris-märtsis, esitades avalduse ning asjaliku motivatsioonikirja.

TTÜ PULSS

SU HÄÄL EI HÜÜA?

kuid sageli ka rahastuse ning projektide vallas, mida paljudel teistel noortel veel pagasis ei leidu. Samuti on võimalik kokku puutuda erinevate inimestega nii oma ülikoolist kui ka teistest kõrgkoolidest, kuid miks mitte isegi rahvusvahelisel tasandil. Tihti leitakse omale mõttekaaslasi kas või terveks eluks ja kontakte, kes aitavad edaspidises elus läbi lüüa.

Loodetavasti kasvab meie tudengite teadlikkus võimalustest, kuidas end ülikooli ajal tõeliselt realiseerida. Kõik ei pea ega saagi olla orienteeritud esinduskogu liikmeks olemisele - huvitavaid kogemusi leidub ka erinevate tudengiorganisatsioonide näol, mis TTÜs tegutsevad. Samas sooviksin tervele TTÜ tudengkonnale panna südamele, et teil kõigil on võimalik esinduskogu valimistel hääletada. Iga hääl tuleva aasta ja ka järgnevate aastate esinduskogu valimistel on meie iseteadlikkuse triumfiks.

Jääme koos üliõpilasesindusega pikisilmi ootama arvukaid kandideerimisavaldusi ning elektroonilisi hääletussedeleid näitamaks, et TTÜ tudengid saavad ja tahavad oma häält kuuldavale tuua!

STUDIOOSUS

11

TUDENG TEGUTSEB

4

SINA OLED MINU MOBIIL E H K LU G U H I N G E AVA R DA M I S E S T TAAVI SIMSON ERAKOGU Eelmine kuu rääkisin ma tervest kehast ja tervest vaimust, kepikõnni tervislikkusest ning vaimu treenimisest mõttemängude abil. Paraku ei koosne meie vaim ja mõistus üksnes analüütilisest poolest, vaid ka hingelisest ja kunstilisest. Seetõttu ei piisa tervikliku vaimu (hea meelega kasutaks siinkohal terminit hing) jaoks üksnes heast matemaatika tönkamisest või Kasparovi tasemel mängimisest. Mida ja miks siis tarvis on tervikliku hinge jaoks, sellest kavatsengi natukene juttu teha.

Hingelisest tasemest on hea jutustada just novembrikuunumbris. Jääb ju ka hingedepäev novembrisse (2. november) ning teatakse novembrit rahvakalendris muuhulgas ka kui hingedekuud.

Lisaks laseb sügiskaamos, pime lumevaene aeg raagus puudega, leida aega sügavamaks sisekaemuseks ning mõtisklusteks. Ei maksa nüüd muidugi sissejuhatusest end täitsa ära hirmutada lasta, sest kuigi jutt on sügav ja tõsine, ei kavatse ma kirjeldada midagi musta, hoopis vastupidi, midagi toredat ja värvikat.

Kuna põnevus on juba üles ehitatud ja liiga palju ka ei tohi lugeja närve kruttida, siis ütlen välja, et juttu tuleb improteatrist. Nimelt liitusin ma septembrikuu alguses Von Glehni Teatri improteatri grupiga Ehatäht. Elus pole palju asju, mille kohta saaks öelda elumuutev kogemus, aga antud otsuse puhul, nimetatud trupiga liituda, võib nii öelda küll. Nii nagu elumuutvate asjadega ikka, mängis siingi suurt rolli juhus. Märkasin suve lõpus kuulutust Facebookis ning kuna parasjagu oli igav, graafikus oli vaba aega, rahakotis vaba raha ning oli soov kohata uusi inimesi, siis otsuse tegemine suuri raskusi ei põhjustanud.

Siinjuures tasub ausalt öelda, et ma pole elus väga suur teatrifänn olnud ning teatrisse satungi üsna harva.

Senise kogemuse põhjal võib aga öelda, et sai langetatud igati väärt otsus. Isegi, kui ma ei peaks pikalt selles ringis vastu pidama, siis oma jälje on see juba kindlalt jätnud.

12

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

Milles see positiivne kogemus seisneb ja kuidas see kõik hinge harimisega seotud on? Alustada võiksin sellest, et improteatris käivad koos inimesed, kes julgevad ja oskavad mõelda kastist väljas, loominguliselt ning kiirelt jalge peal (improteater, duh). Julgetakse teha ka stseene, lauseid, kujundeid mis tavalise tagasihoidliku inimese võib esmapilgul lukku tõmmata.

Osatakse ennast fun’ilt tunda. See on tore ja nakkav ning pikapeale tuleb isegi minusugune sügav introvert lõpuks oma kestast välja ning teeb heas mõttes hulle asju kaasa. Just see mulle selle ringi juures kõige rohkem meeldibki, saan teha kreisisid asju ning sundida end oma „tavapärasest minast“ välja tulema. Õpin ennast vabamalt võtma, end julgemalt ja loominguliselt väljendama.

Viimasega on minu igapäevase töö juures mõnevõrra raske, katsed ja teadusartiklite kirjutamine eeldavad tõsisust ja analüütilist, loomingulisust ka, aga mõnevõrra teistsugusel kujul. Sellist vaba ja voolavat kõneviisi, nagu siingi artiklis kasutatud on, mitte kuidagi teadusartiklites kasutada ei saa. Seetõttu ongi kujunenud nii, et tööpäeval olen kuiv ja igav Mr. Jekyll (mõni kolleeg vaidleb ehk seda kohta lugedes vastu), teatris (ja teistes ühiskondlikes tegevustes) aga saan olla Hyde. Seda heas mõttes. Olen avastanud, et ma suudan ja oskan olla ka kunstilisem ning see annab kuidagi terviklikuma tunde.

Just terviklikkuse tunne on oluline maksimaalse vaimse rahulolu ning võimekuse saavutamiseks. Oma täieliku potentsiaali suudame teostada vaid siis, kui me iseennast ja oma võimeid maksimaalselt, igast küljest, tunneme ning oskame neid külgi ja oma tugevusi, aga ka nõrkusi, õigesti ära kasutada. Olen arvanud, et tunnen end hästi, aga selgub, et ka mul endal on enda kohta veel nii mõndagi õppida ning minus on veel nii mõndagi peidus.

seal siis tehakse. Põhiliselt toimub seal erinevate harjutuste tegemine. On harjutusi nii häälele kui ka liigutustele, harjutatakse nii ringis kui kahekesi või kolmekesi või neljakesi. On harjutusi, mis on seotud nii seoste loomisega kui ka käigu pealt välja mõtlemisega. Ühesõnaga tehakse kõike seda, mis on vajalik selleks, et ühel hetkel reaalselt lavale inimeste ette astuda. Mina seda (lavale minemist) küll veel teinud ei ole, aga mõned julgemad on sellegagi maha saanud. Ühel päeval soovin seda aga isegi teha, siis kui tunnen end piisavalt kindlalt, et ma ka kõigega hakkama saan ja juhe kriitilisel hetkel kinni ei jookseks. Üks harjutus, kui midagi välja tuua, oli kohe eriti mõnusalt meelde jääv. Tuli võtta mõni ese, suvaline igapäevane ese, mis esimesena meelde tuli ja sellega siis rääkida. Minule meenus esmalt minu mobiiltelefon ja nii sündiski tekst, mis algas „Sina oled minu mobiil, sina oled…“ Seejärel rääkis mobiil minuga: „Mina olen sinu mobiil. Ma olen…“. Kolmas variant (millega tegelikult oma juttu alustada tuli) oli lihtsalt kirjeldada milline telefon mul on, stiilis „See on minu mobiil.

See on…“. Mis aga harjutusega seoses meelde jäi, oli see, et asjadega, täiesti lihtsate igapäevaste asjadega, saab suhestuda täiesti omamoodi ja selle peale lausa terve stseeni üles ehitada. Antud harjutus andis ka inspiratsiooni selle artikli pealkirja jaoks. Või oleksin pidanud alustama „Sina oled minu artikkel…“? Kes teab.

P.S Kel huvi sarnase ringiga liituda või tulla hoopis publikusse etendusi vaatama, neil tasub Facebookis otsingusse panna „Von Glehni Teater“, sealt edasi leiab juba igaüks ise soovitud info. Teater ise tegutseb Nõmme keskuses, Kahro majas, Pärnu mnt 326.

Aga et asi liiga filosoofiliseks ei läheks, siis tagasi teatri juurde. Täpsemalt selle juurde, mida

STUDIOOSUS

13

TUDENG TEGUTSEB

5

TTÜ TUDENGID TUTVUSID R AKVERES I N N O VA AT I L I S E E N E R G I A K E S K U S E G A MARGITA TUULIK ERAKOGU

Energeetikaettevõtte Adven, Eesti mõistes uudset ORC tehnoloogiat kasutav Rakvere koostootmisjaam avas oktoobri alguses uksed Tallinna Tehnikaülikooli tudengitele. TTÜ uue keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia eriala üliõpilased tõdesid, et reaalse energiatootmisprotsessi nägemine aitab neil paremini õpikutarkusi tegeliku tööeluga siduda.

Adven Eesti keskkonna- ja ohutusjuhi Kauri Kosteri sõnul on Rakvere koostootmisjaamas kasutatav ORC tehnoloogia Eesti mõttes veel üsnagi uudne. “Puiduhakkel töötavaid katlamaju peaks Eestis olema enam kui 70. Rakvere koostootmisjaam erineb teistest aga tehnoloogia poolest, kus elektritootmiseks kasutatakse orgaanilise Rankine’i tehnoloogiat.

See on ka põhjus, miks TTÜ tudengid just Rakvere koostootmisjaama külastasid,” selgitas Koster.

Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktori Andres Siirde sõnul on tudengite jaoks hindamatu väärtusega võimalus tutvuda Eesti mõistes huvitavate ja uudsete lahendustega. “On suur erinevus, kas elukutset omandades jäädakse vaid auditooriumi õpikutarkusi uurima või ühendatakse reaalsed tööolukorrad teooriga. See on ka põhjus, miks TTÜ otsib aina enam võimalusi viia tudengeid erialaga seotud reaalsete olukordadega tutvuma.

Tänu sellele, et meil on koostööpartneriteks Advenilaadsed avatud hoiakuga ettevõtted, saame üheskoos järelkasvu kvaliteedi eest hea seista,” rääkis Siirde.

Kauri Koster selgitas, et energiaettevõttena peab Adven oluliseks pakkuda järelkasvule võimalust

14

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB juba õpingute ajal energiatootmise igapäevaeluga kurssi saada. “Tallinna Tehnikaülikool on siin Advenile väga heaks koostööpartneriks. Rakvere koostootmisjaamas käinud tudengid saavad kohe järgmises loengus ORC-tehnoloogia protsesse ja detaile lähemalt uurida - nii on õpikutarkus ja reaalne tootmine omavahel seotud,” tunnustas Koster ülikooli.

Koostootmisjaamaga tutvunud TTÜ uue õppekava keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia bakalaureuseõppe esimese kursuse tudeng Anette Põldsepp lisab, et üliõpilase jaoks annab ettevõtetega tutvumine väga praktilist kasu. “Lisaks võimalusele näha, kuidas teoorias kuuldu praktikas välja näeb, annab ettevõtte külastus meile hea ettekujutuse võimalikest praktikakohtadest ja laienevad ka tudengite teadmised karjäärivõimalustest Eestis. Ülikooli astudes on need teadmised tudengite jaoks praktiliselt olematud. Sobiva praktikakoha leidmine on tudengi jaoks väga oluline, sest sageli just sellest saab alguse meie tulevane karjäär,” selgitas Anette.

Ta lisas, et tudengi jaoks on oluline õppetöö ajal pääseda auditooriumist välja reaalsete olukordade juurde. “Nii näeme, et töö ei sõltu ainult teoreetilistest teadmisest vaid ka nende rakendamistest, näiteks tehnoloogia kasutamine või mingite ainete piirnormide jälgimisest ja olukorra hindamisest,” rääkis tudeng.

Rakvere koostootmisjaama tegi Anette sõnul kõige huvitavamaks üks oluline aspekt.

“Minu jaoks oli tähendusrikas asjaolu, et ettevõte mõtleb niivõrd suurelt, kuigi alustatakse n-ö lokaalselt. Rakveres toodetakse soojus- ja elektrienergiat puidust, tagades keskkondlikku jätkusuutlikkust piirkonnas, kus asub Eesti vanim looduskaitseala - Lahemaa rahvuspark,” kiitis noor tudeng Adveni keskkonnasäästlikku mõtteviisi.

Adven Eesti puiduhakkel töötavas Rakvere koostootmisjaamas kasutatakse energiatootmiseks Eestis ainulaadset orgaanilist rankine´ i ringprotsessi ORC. Adven Eestil on ligi 100 katlamaja, millest 7 töötavad täna puiduhakkel.

Adven on Eestis, Soomes ja Rootsis tegutsev energiaettevõte, mis pakub klientidele vajadustele vastavaid energialahendusi.

Ettevõte pakub energialahendusi tööstus- ja teenindussektoris, varustab soojusega era- ja ärikliente ning tegeleb maagaasi jaotamise ja müügiga. Adven Eesti on üks Eesti suurimaid soojuse tootjaid, tegutsedes kaheksateistkümnes kaugküttepiirkonnas üle Eesti.

STUDIOOSUS

15

GNOSIS

AARO HAZAK ERAKOGU

ÖÖ JA TÖÖ PIIRIDE HÄGUSTUMISEST

Viimaste aastate arengud info- ja kommunikatsioonitehnoloogias ning ühiskondlikes väärtushinnangutes on viinud uudsete probleemide tekkeni inimeste ajakasutuses ja töökorralduses.

Teaduse areng on aga esile toonud olulisi aspekte, mida tööajakorralduses ning laiemalt ajaplaneerimises arvesse tasuks võtta.

Töö ja eraelu (küber)ründavad meid mis tahes ajal ja kohas Kõikvõimaliku informatsiooni inimeseni jõudmise kanalite arv ja maht on viimase paari kümnendi jooksul plahvatuslikult kasvanud. Muuhulgas tähendab see, et töö jõuab töötajani ka väljaspool tööaega ning tööväline info leiab lihtsa vaevaga tee töötajani ka tööajal. Ka juhul, kui töötaja mis tahes kellaajal ja nädalapäeval e-posti, sõnumi või sotsiaalmeedia kaudu talle edastatud infole ei reageeri, tähendab juba sellele tähelepanu pööramine töömõtete juurde jõudmist. Seda ka puhkepäevadel ning puhkuse ajal. Samamoodi jõuavad sõprade toimetused sotsiaalmeedia kaudu tudengini loengu ajal, pereküsimused sõnumi teel töötajani tööajal või päevauudised nutiseadme vahendusel inimeseni voodisse enne uinumist.

Arvatavasti see tendents jätkub ning kui keegi peaks juhtumisi infomeres selle artikli kümne aasta pärast leidma, on e-posti, sõnumi ja praegusaegse sotsiaalmeedia asemele tekkinud ammu uued vormid.

Jätame siin artiklis kõrvale teema, kas õppetöö ajal on tudengil tingimata vaja teada saada sõbranna uuest käekotist ja selle kohta arvamust avaldada või kodus õhtust sööval

16

STUDIOOSUS

6

töötajal sellest, et kolleeg tööasjus tema abi vajab, ning tollel kolleegil omakorda näha sotsiaalmeediapostitust praest, mida töökaaslane parasjagu sööb. Selles artiklis on töökorralduse seisukohtalt oluline see, et on tekkinud üha enam võimalusi tööalase info vahetamiseks töötaja, tööandja, kolleegide ja teiste osapoolte vahel. Samuti see, et tahes-tahtmata jõuab tööalane info elektroonilisi kanaleid pidi valimatul ajal töötajani.

Rööprähklemine, tööaeg ja uni Mitmest eri kanalist ja allikast saabuva infotulvaga kaasnev nähe on rööprähklemine ehk korraga paljude asjadega paralleelselt tegelemine. Ainuüksi tööülesandeid, mida korraga täita vaja, on paljudel meist arvukalt. Kuna tööülesannete andjad või infovajajad on tihti mitmed erinevad inimesed, ei pruugi nad hoomata, kui koormatud või alarakendatud see töötaja, kellelt nad töö tegemist soovivad, on.

Oluline on, et töötajatele langeb varasemast oluliselt suurem vastutus tegeleda samaaegselt paljude eri tööülesannetega – nii suuremate kui ka väikestega – ning teha nende vahel valikuid või siis ülekoormatuse korral ohverdusi vaba aja arvelt.

Tööpäevad kujunevad seeläbi pikemaks ning tööst väljalülitumise võimalusi jääb vähemaks. Vaimne väsimus ja ülemäärane päevane unisus on kujunenud tänapäeva 24/7 ühiskonnas märkimisväärseteks probleemideks. Nii tööülesanded kui sotsiaalsed kohustused, mille eest pole lihtne mis tahes kellaajal, päeval või kuul peitu pugeda, võivad kujuneda une ajastuse ja kestvuse oluliseks takistuseks,

GNOSIS

mis võib omakorda kaasa tuua ülemäärast unisust päevasel ajal. Tänapäeva kommunikatsioonivõimalused võivad seetõttu olla nii ohuks ülalmainitud negatiivsete mõjude võimendumisel kui ka võimaluseks ebasoovitavate mõjude vähendamisel.

Paindlik tööaeg, kaugtöö ja unisus Töötegemise aeg ja koht ning muud töökorralduse aspektid võivad olla olulised tegurid, mis inimeste võimekust tööst tulenevate pingete ja uneprobleemidega tegeleda mõjutavad. Varasemad mujal maailmas tehtud teadusuuringud on näidanud, et liigne päevane unisus alandab nii töö tulemuslikkust kui ka inimese tunnetatavat heaolu ning toob kaasa erinevaid vigu töös. Kuigi päevasel unisusel võib olla väga mitmeid erinevaid põhjuseid ning nendel põhjustel omakorda koosmõjud, ei saa alahinnata töökorralduse rolli unisuse kujunemisel. Arvukates teadusuuringutes on välja toodud öötöö ning vahetustega töö halvad mõjud unele.

Seejuures tasub mõelda laiemalt kui formaalselt öötöö või vahetustega töö – nii mõnegi ametlikult regulaarsel päevasel ajal toimuva töö või ka õppevormi puhul on reaalsus üsna sarnane vahetustega tööle või öövahetustele. Koju kaasa võetava tööga või õppimisega tegeletakse hilistel õhtutundidel või öösel, ükspäev ühel, teine päev teisel ajal, mis võib jätta tugeva jälje unele.

Senised teadusuuringud viitavad ka sellele, et mida enam suudab inimene ise oma päeva- ja nädalasisest töökoormust kontrollida ehk, teiste sõnadega, mida väiksem on inimese sõltuvus teiste poolt ette antud töögraafikust, seda madalamana

STUDIOOSUS

võib olla võimalik hoida ülemäärast päevast unisust. Samas võivad suured kõikumised päevase töökoormuse mahus omakorda panustada päevase unisuse tõusu.

Töökorralduse, väsimuse ja une seisukohalt on üsna eripärane töövaldkond loominguline töö – vaimne töö, mis põhineb inimese loomingulise potentsiaali rakendamisel. Tallinna Tehnikaülikooli majandusja meditsiiniteadlaste uurimisrühm Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi eestvedamisel koostöös partneritega Helsinki Ülikoolist ja Sydney Macquarie Ülikoolist on uurinud alates 2015. aastast teaduse ja arenduse valdkonna loovtöötajate töökorralduse efektiivsuse küsimusi. Uuringu raames koguti andmeid Eesti rakendusteadlaste, inseneride ning toote- ja IT-arendajate kohta üheteistkümnest T&A valdkonna ettevõttest ja asutusest – IT- ja tehnoloogiaettevõtted, pankade IT- ja tootearendusüksused, teadus-arenduskeskused ning uurimisinstituudid. Kokku osales uuringus 153 loovtöötajat, kellelt kogutud andmed annavad tõenduspõhise aluse mõistmaks töö tulemuslikkuse, tööaja ja töötegemise koha paindlikkuse, töötajate unerežiimi, unisuse ja väsimuse aga ka õnnelikkuse vahelisi seoseid.

Uuringust ilmnes, et tööpäeva kestvus on vaadeldud loovtöötajate puhul kümme tundi – oluliselt rohkem kui tavapärane kaheksa tundi päevas. Liiga pikk tööpäev näib olevat uuringus osalenud T&A töötajate puhul läbivaks probleemiks, olenemata tegevusvaldkonnast.

Peab ka arvestama, et lisaks tööle jätkavad nii mõnedki uuringus osalenud

17

GNOSIS õpinguid, eeskätt doktorantuuris, mis suurendab koormust veelgi. Uuringust ilmneb selge seos töötundide, unetundide ja ülemäärase päevase unisuse vahel. Mida rohkem töötunde ja/ või vähem unetunde, seda suurem tõenäosus päeval liigset unisust tunda. Selline seos ei ole mõistagi üllatav, kuid uuringust ilmnev unisuseprobleemi ulatus on murettekitavalt suur. Õpingute, töö ja une kombinatsioonidest

TTÜ rakendusliku majandusteaduse magistrandid kl 21 prof Aaro Hazaku seminaritunnis

Kui doktorantuuri ja seonduval alal loova teadusarendustöö kombineerimine on loomulik, siis võib pilt, mis avaneb muudes valdkondades kui loominguline T&A töö olla märksa hullem. Eestis lähevad juba esimeste kursuste bakalaureusetaseme tudengid tihti täisajaga tööle, püüdes samal ajal jätkata täiskoormusega õpinguid. Magistriõpe toimub paljudel juhtudel õhtuti, pidades magistrandide täisajaga töölkäimist normiks.

Meie uuringu tulemused neid probleeme ei kata, kuid kahtlemata oleks see huvitav ja oluline valdkond edasisteks uuringuteks.

On ilmne, et täiskoormusega õppimist, täisajaga töötamist ning piisavat vaba aega ja puhkust pole samaaegselt võimalik saavutada ning tulemuseks on kompromissid töö tulemuslikkuses ja/või õpingute tulemuslikkuses ja/või ebapiisav uneja puhkeaeg. Kui lühiajalises perspektiivis võib inimene selle kõigega kuidagi toime tulla, siis pikas perspektiivis võivad tagajärjed olla kurvad.

Töö tulemuslikkuses tavapäraselt järeleandmisi ei taheta teha, kuna selle mõrud viljad on madalama tasu, karjäärivõimaluste ahenemise või vallandamise näol kiired tulema. Nii kujunevad tihti valikuteks mööndused õppimises või puhke/ uneajas. Kui õppimisele pühendatud aastad tähendavad piisava põhjalikkuse ja pühendumiseta ning unisena toimunud õpinguid, jääb omandatud haridus tihti tööturul konkurentsivõimelisena püsimiseks ning edasiseks arenguks ebapiisavaks.

Pelgalt diplomiga tööturul enam uksi ei ava ning ülikoolis pakutud kuid omandamata jäänud oskused ja mõtlemisvõime areng maksavad edasises erialases töös kiirelt kätte. Kui kompromissid tulevad une ja väsimuse ning laiemalt tervise arvelt, on nii indiviidi kui ühiskonna tasandil tagasilöögid heaolus samuti ilmsed.

Ebaefektiivselt on seeläbi kasutatud nii haridusse suunatud ressursid kui ka inimese õppimispotentsiaal ja tulemuseks seesama madal tootlikkus, kehv konkurentsivõime ja hariduse alarahastatus, mis Eestile rahvusvahelises võrdluses arenenud riikidega osaks saab. Seega võivad inimese töö, hariduse, puhkeaja ning unega seotud valikud olla palju pikaajalisema ning laiaulatuslikuma

18

STUDIOOSUS

GNOSIS mõjuga kui esmapilgul (noorele) inimesele paistab.

Paindliku töökorraldusega kaasnev vabadus ja vastutus Meie uuring Eesti T&A loovtöötajate hulgas näitab, et töötajale antud vabadus valida töötegemise aega ja ka töötegemise kohta vähendavad ülemäärast päevast unisust. Selline tulemus on vastavuses varasemalt teistes riikides ja kontekstides tehtud uuringutega, sealhulgas töö autonoomia alase kirjandusega – mida rohkem valikuvabadust töötajale tööaja ja töötegemise asukoha osas võimaldada, seda väiksemad uneprobleemid üldjuhul ilmnevad. Enamgi veel, meie uuringus osalenud paindliku tööaja võimalusega töötajad tunnetavad ka ise, et nende unerežiim on vähem häiritud võrreldes loovtöötajatega, kes oma tööd kindlal tööajal tegema peavad.

Viimase aja teadusuuringud on näidanud seost inimese unerežiimi ja geneetika vahel – see võib tähendada, et inimeste õhtuses ja päevases tüpaažis ehk nö öökull või lõoke olemises võib olla teatud „ettemääratust“, mida inimesel on raske muuta. Nii unerežiimi ja paljude muude inimkäitumise aspektide geneetiline taust kui ka individuaalsetest eripäradest tulenevad mõjud majandusotsustele on väga päevakajalised teadusteemad. 2017. aasta Nobeli meditsiinipreemia said ööpäevarütme mõjutavate molekulaartasandi protsesside avastamise eest USA teadlased Jeffrey C. Hall, Michael Rosbash ja Michael W. Young ning selle aasta Nobeli majanduspreemia Richard Thaler USAst inimeste majandusotsuste kujunemise isikuomaduslike ja käitumuslike ajendite uurimise eest.

ning pere, kolleegide ja sõprade ootused millised tahes. Ajaline paindlikkus tähendab nii vajadust ja vastutust tööga alustada kui ka tööga õigeaegselt lõpetada. Seega võib paindlik tööaeg ja kaugtöö olla märkimisväärseks abiks päevase unisuse probleemide leevendamisel, vähemasti loovate T&A töötajate puhul, ent paindlik töökorraldus nõuab samas töötajatelt suuremat sisemist distsipliini, sealhulgas selleks, et töötundide arvu ja ülemääraste kohustuste võtmisega endale mitte liiga teha.

Lõpetuseks Täpsemat infot võib meie uurimisprojekti kohta leida veebilehelt ttu.ee/ta2. Olgu siinkohal kiidetud kõik need, kes tänapäevasel info ülekülluse ja pealiskaudsuse ajastul sedavõrd pika artikli lõpuni lugeda on jõudnud. Kardetavasti esineb finišisse jõudnute puhul aga tugev selektsiooniefekt ning need, kes oma tööde, õpingute ja unisusega kõige rohkem kimpus, vaevalt siia lõiguni jõudsid.

Loodan, et kõigil on siiski vahel aega üks sammuke mõttes tagasi astuda ja hetkeks mõelda, kuhu ja mis eesmärgil me (unesegasena) tormame. „Armastatud olgu need, kes istuvad maha“ (César Vallejo).

Aaro Hazak (ttu.ee/aaro-hazak) on Tallinna Tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor.

Uurimisprojekt on saanud toetust Euroopa Liidu Horisont 2020 teadus- ja innovatsiooniprogrammist Marie Skłodowska-Curie grandi nr 724712 “Institutsioonid teadmistepõhise arengu saavutamiseks” ning Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuse PUT315 “Stiimulid, regulatsioonid ja kapitalipaigutus teadmusmahuka majanduse saavutamiseks” raames.

Paindliku tööaja ja kaugtöö võimaldamisel võib olla oluline panus töötajate (olemuslike) uneprobleemide vähendamisel. Oluline on mõista, et tegemist ei ole pelgalt töötaja heaolu paranemisega – puhanuma töötaja töö tulemuslikkus on parem ning seeläbi peaks paindlikust töökorraldusest huvitatud olema ka tööandjad. Tänapäevane infoja kommunikatsioonitehnoloogia võimaldab paljusid töid teha distantsilt, pakkudes töö tulemuslikkuses kaotamata võimalust veelgi suuremaks paindlikkuseks.

Paindliku tööaja ja kaugtöö võimaldamine tähendab inimesele suuremat vabadust, samamoodi kui valikuvõimalus tudengile, kas auditoorsest õppetööst osa võtta või mitte. Vabadus aga tähendab teatavasti ka suuremat vastutust. Inimene peab ise leidma optimaalsed proportsioonid oma tööaja, õpingute, eraelu ja uneaja vahel ning nende valikute eest paratamatult ka vastutuse võtma – olgu ühiskondlikud väärtushinnangud

STUDIOOSUS

19

GNOSIS

7

KRISTIINA PAJU

9 TUDENGILE TASKUKOHAS T See inimene pakub huvi. Tahaks temaga kokku saada ja lähemalt tutvuda. Või siis tahaks kaaslasega kvaliteetaega, lihtsalt kahekesi olemiseks, nagu suhte alguses olime. Oleks praegu veel suvi, pakuksin pargis piknikku pidada või jalutuskäiku-rattasõitu, aga jahedaks kisub. Välja sööma minna oleks vinge, aga rahakott ei kiida heaks eine, eriti õhtusöögi eest mitukümmend eurot maksmist, kui kodus saab sama head toitu palju odavamalt. Kohv või õlu oleksid võrdlemisi odavad, aga tahaks mitte ainult juua, vaid ka midagi teha. Aga mida?

Kogusin sulle kokku 9 ideed, millest ammutada inspiratsiooni kohtinguplaaniks ja üritasin enam-vähem hinnaklassid leida. Nende hindade eest pead ei anna - enne minekut vaata ikka netist üle. Tegu on hindadega ühe ISICu omaniku jaoks.

1. Uisutamine Kuigi uisutamine on klassikaline romantika Hollywoodi filmides, siis Eestis ei ole see eriti levinud ja seda saab ju enda heaks ära kasutada - see tähendab, et ühine pärastlõuna on kindlasti meeldejääv. Oled mures, et ei oska piisavalt hästi uisutada? Ära muretse, äkki ta ka ei oska. Või kui oskab, siis saabki sulle tasakaalu pakkuda.

Kirjas on tunnihind koos uisulaenutusega.

• • • • •

Nõmme spordikeskus - 2h uiske 3 eurot Tondiraba jäähall - 5-7 eurot Škoda jäähall - 9-10 eurot Harju uisuplats (detsembrist märtsini) - 7 eurot Jeti jäähall - 7 eurot 2. Põrandapiknik

Piknik, kuid soe ja kuiv. Pole sääski ega neid 14aastaseid, kes tahavad just pargis oma telefonidiskot teha. Odav, sest raha kulub vaid toidupoes, kuid vähem formaalne kui kodune õhtusöök. Kuid mõned nõuanded enne, kui kedagi enda poole piknikule kutsud: • • • •

20

STUDIOOSUS

Pane rõhku piknikuõhustiku loomisele. Pane maha vaip ja/või laudlina. Kasuta piknikukorvi.

Muidu on see lihtsalt põrandal söömine.

Aseta nõud-asjad kandikule, et midagi ümber ei läheks.

Pea meeles valida toite, mida saab vähese vaevaga süüa. Spagetid jäta teiseks korraks.

Juhul, kui tavaliselt koristad pigem kiiruga, siis seekord vaata, et põrand oleks ka mööbli alt puhas.

Noh, saad aru küll - põrandal söömine ja diivanialused tolmurullid ei sobi hästi kokku.

GNOSIS

KO H T I N GUID E E D TALVEKS 3. Mängi kodulinnas turisti

on. Miks mitte?

Kui sa oled kunagi reisinud koos oma significant otheriga, siis mäletad küll seda mõnusat ja vaba tunnet, mis tuleb kui uurite koos võõrast linna. Olgugi see kas lihtsalt lihtsalt ringi kõndides ilma ühegi täpse plaanita või kuuldes, kuidas kohalikud aastasadu tagasi elasid. Aga tegelikult saab sarnaseid plaane teha ka Tallinnas, sest olgem ausad – Eesti ajalugu ei olnud ajalootunnis just kõige populaarsem ning seega sellest teise nurga alt kuulda on päris uus ja põnev.

• • •

•

Tehke koos süüa! Miks? Sest kellele ei meeldiks hea õhtusöök.

Ning kodus on mugavam ja odavam kui restoranis. Lisaks, kui kogu aeg ei oska vestlust üleval pidada, siis kokates ei ole vaikus piinlik. Ja kuna kokkamine vajab natuke koostööd, siis näed ka kohe ära, kas esialgne klapp on olemas või mitte.

• • • •

Tasuta tuur vanalinnas - vali ise, kas ja kui palju jootraha jätad Vabaõhumuuseum - 5 euri Bastionikäigud koos raidkivimuuseumiga - 6 euri Tallinna teletorn - 6-7 euri Lennusadam - 7 euri 4. Tudengimängud

Kui sa kellegagi vähegi läbi saad, siis bowlingu- või piljardikohting on safe bet. Väike konkurents pakub põnevust, taustamüra tähendab, et ei pea mitu tundi järjest põnevaid jututeemasid genereerima, kuid samas, kui vestlus läheb põnevaks, siis võib mängutempot aeglustada.

Bowling: • Al Mare Bowling - E-R 14-18 7,2 eur/h • Vanalinna bowling - 9-20 eur/h • Zelluloos Bowling - 13-16 eur/h Piljard: • •

Kesklinna Kuulsaal - 4,5-6,5 eur/h Al Mare Bowling - 4,8-6 eur/h 5. Olge koos aktiivsed

Aga kui sa tegelikult alati ei taha terve õhtu ühe koha peal olla? Kui sa arvad, et tegelikult on hullult mõnus füüsiliselt aktiivne olla. Ja tegelikult oleks ju vinge, kui leiaks kellegi, kellega koos aktiivne olla. Aga miks siis mitte kohe sellega alustada - uurida kohe alguses välja, kas teil on see ühine joon?

• • • •

Öine rattasõit või kelgutamine Ronimisministeerium - 1x 6 eur Skypark - 7,9 eur/päev Megazone siseseikluspark - 15 eur/inimene 6. Esteetiline mõnu

Esiteks, igapäevaelus on tihtilugu raske tekitada aega kunstigaleriideks. Kohting on hea võimalus vaadata üle, mis Tallinna kunstimaailmas toimub. Teiseks, kunst tekitab alati mingi reaktsiooni, olgugi selleks siis “küll on hästi tehtud, on ikka andekas kunstnik” või siis “päriselt, nad peavad seda kunstiks või”. Ehk siis jututeemasid jagub. Kolmandaks, ilus

STUDIOOSUS

• •

Hobusepea galerii - tasuta Draakoni galerii - tasuta KUMU - 1 euro kolmapäevad (järgmine tuleb 29. november) või 3-6 eurot Kadrioru + Mikkeli muuseum kokku 6 eurot Arhitektuurimuuseum 3 eurot 7. Armastus käib kõhu kaudu

Nõuanded: • Proovige midagi uut, kuid samas lihtsat (kokkamine on tore, kuid mitte kohtingul 3 tundi järjest) • Valige retsept, mis kindlasti mõlemale maitseks • Jagage selgelt ära ülesanded - kellelegi pole vaja, et teine osapool vaataks üle õla • Koristage jooksvalt • Tehke õhustik chilliks - väike muusika, väike snäkk, väike jook 8. Spaa!

Kool-töö-sotsiaalelu kõrvalt ei jaksa alati välja minna.

Tahaks lihtsalt rahulikult paigal olla ja lõõgastuda. Vaikselt ja mõnusalt. Lihased on ka pinges, massaaž oleks nii hea. Miks mitte minna koos spaasse? Või veel taskukohasem - tehke DIY koduspaad. Netis on miljon ideed kehakoorijateks, kreemideks, vannideks, massaažideks. Kuid jah, ilmselt mitte kohe esimeseks-teiseks deidiks.

• Koduspaa • Tallinn Viimsi Spa - 1x 7-14 eurot • Aqua Spa - 2h 8-15 eurot 9. Ära ürita plaani luua viimasel hetkel Nagu ikka taskukohaste ostudega, tasub ka ajaveetmisvõimalustega end jooksvalt kursis hoida.

Kõige lihtsam on subscribe’ida uudiskirjadele, et saada sooduspakkumised kohe meilile. Näiteks chilli.ee, Piletilevi ja Piletimaailma uudiskirju jälgides saab kohe sooduspakkumist nähes härjal sarvist haarata.

Lisaks, kui siinsed ideed on end ammendanud või pole sinu jaoks kaasahaaravad, siis võid ka testida enda ja potentsiaalse kohtingukaaslase loovust. Paku välja, et nt 24h jooksul mõlemad mõtlevad välja kohtingu, mis ei maksaks kummalegi osapoolele üle piirsumma, nt üle kümne euro.

Siis vaadake üle kummagi pakutud variandid ja valige lemmik. Või viige mõlemad ellu.

21

SPORDISEKTOR KULTURNIK

8

LILIAN VALGE TTÜ KORVPALLIKLUBI

K O R V PA L L I M Ä N G U D E H O O A E G A L G A S TA A S !

TTÜ Korvpalliklubi alustas esimest kodumängu väga võimsalt, võites G4S Noorteliigat seisuga 101:46. Esimene kodumäng oli aga eriline – tribüünid olid rahvast täis, järjekord ulatus välisukseni välja. Selline huviliste arv loob alati hea meeleolu. Väikeseid kossufänne lõbustas ka meie põline üliõpilane Juulius.

2017/18 KOOSSEISU KUULUVAD:

22

Oliver Metsalu #6

Ivalo Pajumets #7

Risto Puur #8

Aleksander Kaabermaa #10

Tõnis Peil #11

Rain Markus Koort #12

SEC TION TITLE

SPORDISEKTOR KULTURNIK

Levan Maskhulia #21

Reni Alvin Kuimet #22

Toomas Raadik #23

Norman Käbin #24

Sten Olmre #41

Sander Viilup #44

Meeskonna peatreeneriks on Spordiklubi juhataja Rait Käbin, kelle hea töö meeskonnaga on loonud tugeva toimiva tiimi.

Tule toeta omasid kodumängudel ja ka võõrsil! Liitu fänniklubiga – soeta fännisärk ja hooajapilet meie kodumängudelt või võta ühendust raido.ringmets@ttu.ee.

Graafiku leiad www.ttu.ee/spordiveeb Loe lähemalt www.ttu.ee/korvpall

STUDIOOSUS

23

KULTURNIK

V I S U A A L N E K U R N AT U S

Kuni 8.oktoobrini sai Tallinna Kunstihoones nautida fiktiivse ärimehe Ossip Mandelštami fotomuuseumi ülevaatenäitust, kus osalesid 13 kunstnikku üle maailma. Kuraator Anthea Buysi koostatud väljapanekul segunesid kunstiteosed ilukirjandusliku looga ühest vene päritolu ärimehest, tema unistustest ja tema huvist fototehnoloogia vastu. Õigupoolest polnud näitus sugugi mitte vaid fotomaailma imetabasest maailmast vaid virtuaalreaalsusest üleüldiselt. Pean siiski tunnistama, et esimene mulje käesolevast väljapanekust võiks kirjeldada sõnapaariga “veidi veider”. Päris täpselt ei saanud aru, miks mingi asi oli seal, kus ta oli ning konkreetset tähendus kogu kompotile oli veel vara määrama hakata.

Esimesed mõtted aga andsid loa võtta võimust.

Enamjaolt olen sunnitud tõdema, et mida mõttetum mingi teos mulle tundub, seda enam kipun omakorda selle üle vaagima. Paratamatu paradoks, mis minu tagasihoidlikku arusaama mööda võikski olla kas moodsa kunsti või kunsti kui üleüldise nähtuse eesmärk. Mõistmatuse püüe luua mõistmist.

24

STUDIOOSUS

9

ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH ERAKOGU

Ma ei saa öelda, et ma oleksin päris lõpuni taibanud seotust kõige selle vahel, mida nägin ja mida virtuaalreaalsusprillidega kogesin. Nii piidlesin hoolikalt täis pumbatud hiigelsuurt musta kinnast, mis oma ebamugavalt suures vormis pea pool ruumi täitis ning istusin kokku pea kümme minutit pilkases pimeduses, et saada aru lähivõtte kaadritest hingeldavatest vehklejatest ning muda sees püherdavast mehest. Peale veidi kummaliselt õõnsa, pea ebameeldiva tunde ma neist väljapaneku elementidest ei noppinud. Leppisin sellega, et kõigest siin maailmas ei peagi üks lihtsurelik aru saama.

Vähe mõistusepärasemad tundusid aga igasugused siin-seal seintel rippuvad fotod, mis oma pea müstilises lihtsuses ärgitasid kaasa mõtlema ning oma perspektiivi järgi mõtet seadma. Pealkirjad antud teostel puudusid ning nii võis iga silmitsev silmapaar ilma “abijuhenditeta” leida just sellise mõttevälgatuse, nagu hetkeemotsioon või läbitud elutee tol hetkel võimaldas.

Visuaalkurnatus, kui mitte just oma parimas võtmes, siis omamoodi elamuse pakkus näitus kindlasti. Üks suuremaid n-ö tõmbenumbreid olid muidugi

KULTURNIK virtuaalreaalsusprillid, mille paindumatu raamistik pead muljus ning mis oma kvaliteedis veel üsna lapsekingadesse mahtusid. See aga ei vähendanud elevuskilkeid, kui leidsin end korraga jalutamas ehituspoes või rippumas õhus.

Siiski, pean tunnistama, polnud ma näituselt lahkudes kindel, kas sain asjadest aru nii, nagu autor(id) seda soovinud/kujutanud olid. Kas pidingi?

Moodne kunst kui nähtus pole üleüldiselt igaühe tassike teed. Kelle jaoks tundub jaburus maksta miljoneid kahe värvilaigu eest lõuendil, keda ajavad marru purki pistetud väljaheited. Muidugi oli Taaveti skulptuuri tegemine ja lihvimine ajamahukam, keerukama protsessiga, kui täispuhutud hiigelsuur must käsi. Kummaga kanda aga paremini edasi autori mõtet? Milline neist õhutab mõtlema? Või pole “õige” kunst midagi muud kui peaasjalikult esteetiline ilu?

Kust jookseb piir kunsti ja tobeduse vahel? Hullumeelsuse vahel? Või ongi kunst tobedus, hullumeelsus, omamoodi mõttetu omaalgatuslikult püstitatuid mõistupiltides, millest igaühel on võrdlemisi raske aru saada.

Moodne kunst ei pruugi sugugi olla üles ehitatud nägemistajule vaid pigem tunnetele ja mõtetele, mida üks või teine väljapanek tekitada võib. Mida absurdsem, mõttetum ning praktiliselt võttes arusaamatum antud teos on, seda rohkem sunnib see inimest mõtisklema. Seda siis kas stiilis “Miks see jama veel siin on?” või “ See meenutab mulle midagi...”

Moodne kunst annab meile vabaduse mõelda, fantaseerida, mõtiskleda ning miks ka mitte, tunda. Ärgitades iga inimese enda sisemaailma, pakub üks või teine näituse väljapanek kümne inimese seast kümmet erinevat mõtet.

Konkreetsus, detailsus, mõistuspärasuse piirid on korraga kadunud ning igaüks võib enda ees seisvale nähtusele omistada täpselt sellise hinnangu ja väärtuse, nagu heaks arvab.

“L’art pour l’art”

STUDIOOSUS

25

KULTURNIK

10

T I L K U U R I S TA B K I V I HANNO SÄRG

Tilk uuristab kivi. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Nimelt paar aastat tagasi tutvusin ma ühe veidra kujuga. Võib-olla mõjutab mu mälestust temast mu enda aju, aga tookord jättis tegelane mulle päris huvitava mulje. Kui ma teda esimest korda nägin, olid tal jalas... Tal polnudki midagi jalas. Ja seljas ka mitte. Ebamäärasel kellaajal ühel varasel suvehommikul. Kuju jõllitas üllatunult meid ja meie teda. Ilmselt käisid meie kõigi peadest läbi samad mõtted: „Kas nemad tohivad siin olla?“ „Mis meist nüüd saab?“ Pärast alalhoidlikku tervitust saime teada, et olime Ülemiste järves alasti ujumas tabanud Eriku. Tema oli just ujumast tulnud ja meie plaanisime parajasti ujuma minna. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Nimelt mõni kuu hiljem – pärast mitmeid pentsikuid kokkusattumusi ja uusi tutvusi – suhtlesime Erikuga tihedamalt kui kunagi varem. Juhuslikult olime kõik Tartu inimesed ja leidsime üksteises ka pikema arutamiseta mitmeid sarnaseid jooni.

Olime kõik (ja kõigi all mõtlen endiselt Ülemiste rannas kohtunud seltskonda) rämbikud elik skeitpargi külastajad. Me armastasime loomulikult muusikat, suve, ujumist, alkoholi, vahel ka tubakapattu. Tagantjärele mõeldes on raske otsustada, kas miski peale enda teadliku enesemääratluse meid tavalistest teismelistest lahutas. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Nimelt... Alustasin ma ju üldse sellest, et Erik oli omamoodi. Oli tõesti. Ühel suveõhtul ilmus ta skeitparki ratastoolis. Mitte et ta füüsis oleks kannatada saanud, aga „ta vajas oma meelissõiduriistale (rulluisud) vaheldust“. Ja võite kindlad olla, et selle ratastooliga ta ka sel õhtul meie pargis ringi rallis. Ühel teisel korral, meie ühise sõbra tagahoovis istumisel, pakkus ta välja, et suitsetame naate. Naate oli ümberringi muidugi luksuslikult, aga probleem oli naadi veeprotsendis – raibe ei põle ju toorelt. Nõnda kõigi üllatuseks tõi Erik taskust nähtavale väikse paberkotikese kuivatatud naatidega, mille me seltskondlikult sigaretipaberisse keerasime ja oma kopsude hüvanguks ära suitsetasime. Nentides, et on ikka mõttetu asi, mida suitsetada.

26

STUDIOOSUS

KULTURNIK Tema omaduste kirjeldamisega võiks täita järgmised mitu lehekülge, näiteks ei kasutanud ta ühegi panga teenuseid, sest ei soovinud sellega raha Eestist välja viia. Igale paberrahatähele, mis tema käest läbi käis, kritseldas ta väikselt nurka huvitava number kolme või E-tähte meenutava sümboli, mis tema nime esitähte esindas. „Ma tahan, et minust jääks märk maha. Et ma olin olemas!“ Omamoodi lapsik, aga samas huvitav viis enesekehtestamiseks. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Nimelt samal talvel sai üks meie koosviibimine inetu lõpu.

Kohal viibis umbes kümme inimest, kellest kõik peale Eriku olid omavahel juba iidsed tuttavad. Tuleb tunnistada, et pummelung (seda konkreetset õhtut võib ehk tõesti niimoodi nimetada) läks natuke üle vindi.

Me kõik olime natuke liiga palju hääd kraami tarbinud ja muuhulgas läks sel öösel katki minu ema suur peegel. Selle eest võtsime täitsamehelikult vastutuse mina ja mu hea sõber, kellega me toas hundirattaid harjutasime. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Nimelt hommikul, kui pidurõõm lahtus ja lahkus ning külla jäi vaid sinine pühapäev, avastas meie kõigi hea sõber Joakim, et tema rahakotist läks magamise ajal kaduma suuremat sorti summa sularahas.

Olukord oli äärmiselt piinlik, seda enam, et kuna raha polnud isegi tema enda oma, vaid oli kogutud klassireisi jaoks. Kõik kohalviibijad laotasid vabatahtlikult oma kottide ja taskute sisud Joakimi ette laiali, et kahtlust endalt hajutada. See oli muidugi pigem formaalsus ja viisakus – kui sa varastaksid kelleltki ligi pooltuhat eurot, siis ei laotaks sa seda kõrvarõngaste, kondoomide ja muu kila-kolaga lauale.

Joakim oli mõistagi üsna närviline ja olukorda ei parandanud ka tunde kestnud otsingud, mis pohmellise peaga suuresti tühja pilguga uitamiseks muutusid. Mäletan ta silmis veel seda allaandmise hetke, kui ta lihtsalt istus maha ja oleks vist hea meelega kas või naati suitsetama hakanud. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Nimelt paar päeva hiljem levis minuni kuuldus, et Erikut olevat nähtud minemas tuppa, kus Joakim magas, ja taas välja tulemas.

Loomulikult oli see „asitõend“ lausa hirmutavalt kaudne, aga paremaid meil ka polnud. Mida enam lugu meie seltskonnas levis, seda kindlamaks sai iga järgmine rääkija, et Erik pistis raha taskusse. Ka mina uskusin seda ja Eriku kaitsele ei tõtanud nendes vestlustes ükski hing ega asitõend. Ma ei oska öelda, kas see süüdistus Eriku enda kõrvuni jõudiski, aga ehk Joakim küsis talt nelja silma all. Üldine trend seltskonnas oli pigem lihtsalt Erikust eemalduda ja proovida unustada see kuju, kes poole aasta jooksul meie lõbusat elutempot põnevamaks muutis.

Kuulsin eelmisel aastal, et Erik läks õppima Taani ülikooli. Ta oli alati terane olnud ja mul oli hea meel seda kuulda. Mitte vanaemalikult, aga tõesti – tema annet tasus igal juhul ära kasutada. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Nimelt täna sattus mulle kätte 10eurone rahatäht, millele oli vanadest aegadest tuttav 3-laadne sümbol peale maalitud. Tilk tõesti uuristab kivi. Sümboliga seotud mälestusi oli palju, nende hulgas ka kirjutatud seik raha kadumisega. Kuna olin parajasti rahakotist tšekke välja võtnud ja ma võtan rahakotist tšekke välja ainult siis, kui mitte midagi muud pole teha, tulin uitmõttele.

Ma läksin maja välisuksest välja ja pöörasin tagasi ümber. Majja sisenedes jälgisin aeglaselt terase pilukil pilguga kõike mööduvat. Riidekapp? Ei. Mantlitaskud? Ei. Jalatsiriiulit ei viitsinud läbi otsida. Kuhu peidab majja sisenev inimene raha, mis hommikul peab samas kohas ja ühes tükis olema? Kuhu peidaks raha see purjus inimene, kes hommikul enam ei mäleta, mis rahast sai? Poolel teel elutuppa olin vaadanud kahte karpi, ühte seinataskusse, kaheteistkümnesse riiulisse asjade alla, nelja vaasi, kahte kappi, ühe laualambi alla ja pilusse kahe riiuli vahel. Vaas peeglikapil oli õrnalt tolmune ja ilmselt kasutamata sellest ajast saadik, kui keegi selle ostnud või kinkinud oli. Ja sealt leidsingi Joakimi väikese varanduse – 470 eurot sularahas.

STUDIOOSUS

27

KULTURNIK

11

NIMI VANUS KOOL ERIALA

ROSEMARY PREE 20 TTÜ TOOTEARENDUS JA TOOTMISTEHNIKA

jää tuli randa kõmmeldus puit mina tulin koju jää peegeldus rannal põles puit mina kõmmeldusin kodus jää sulas rannast suitses puit mina põlesin kodus --------ma võngun universumi takti mu veresoonkond on ühtlustunud väliskeskkonnaga nii olengi peaaegu et kosmos ise unelmate tähelendur püüan kinni komeedi saba keerlen ringi

28

STUDIOOSUS

KULTURNIK

tõtakalt ma jooksen vastu basaldist seina salaviin voolab mööda tapeeti alla korteriühistud nõuavad raha tagasi kahe korruse eest, mis ei uppunud teadmata põhjustel need tänapäeva inimesed on ikka ebausklikud aga noh, ta oli ju kaksik kah ei näita tihti mündi teisi kolmandikke, vaid ühtainsat ma jooksen vastu basaldist seina tõtakalt liibun vastu paljastund maapinda ja ühistu heakskiitval pilgul langen mulda …………. koridor kõnnib mööda mind energiajook ühes ning surm teises käes ma kaldun arvama, ma kaldun ………………… seisva bussi vaikne surin hommikutardumus autod higistavad ja rahvas on kargusest hoolimata nii lõpmata väsinud

KAJASTA OMA LOOMINGUT STUDIOOSUSES - SAADA KIRI STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE

STUDIOOSUS

29

HUUMORINURK KalambuuRi-eri

1.Betoonpõrandad sobivad igasse hoonesse nagu valatult.

2.Alati on mõistlik valida kõige paksem poliitik. Tema sõnadel on kõige rohkem kaalu.

3.Mõtlesin istuda naljaviluks kinos kellegi teise koha peale. Aga see oleks olnud kohatu nali.

4.Tänu oma uuele pangakaardile ei eksi ma enam kunagi panka ära.

5.Sõpradega koos olles ei lahkuta kunagi garderoobist vale riideesemega. Kõik on omad joped.

PAUS LOENGUS T

30

STUDIOOSUS

FUTOSHIKI FUTOSHIKI ON JAAPANI LOOGIKAMÄNG. SELLE NIMI TÄHENDAB TÕLKES “EBAVÕRDSUS”. MÄNGU EESMÄRK ON PAIGUTADA NUMBRID ÜHEST NELJANI NII, ET NEED EI KORDUKS ÜHESKI HORISONTAALSES, EGA KA VERTIKAALSES REAS. KERGEMAKS TEEB MÄNGU ASJAOLU, ET MÕNE VÄLJA VAHEL ON TÄHIS, MIS MÄÄRAB ÄRA KAHE ARVU OMAVAHELISE SEOSE (KAS TEGU ON SUUREMA, VÕI VÄIKSEMA ARVUGA).

SUDOKU

STUDIOOSUS