November 2014

T TÜ TU DENG IA JAKIRI . N O V E M B E R 2014 . TUT STUDENT MAGAZINE

TTÜ aasta vilistlane Priit Rohumaa lk 8-9 Ingrid Luide Noored Kooli – võimalus teisi ja iseennast muuta lk 14-15

Crisely Apri

Nanosatelliidid vallutavad maailma lk 22-23 Paul Liias TTÜ Võrkpall: millised on selle aasta plaanid? lk 28-29

Martin Malm

PEATOIMETAJA VEERG PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVA KÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE FOTO: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, MARTIN MALM, PEETER LAAS, CRISELY APRI, KONSTANTIN JEFIMOV, INGRID LUIDE MAKETT: SANDRA STUMBUR TRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKIS VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE HELISTA: 630 3621 HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS @STUDIOOSUS 2014 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Kristiina Štõkova

Armas Tipikas!

Oled Sa viimasel ajal kalendrisse vaadanud? Ehk oled märganud, et juba 2/3 semestrist ja koguni kolmandik tervest õppeaastast on seljatatud, mistõttu on tõenäoliselt käiku läinud üks kahest stsenaariumist. Esiteks - häirekellad läksid tööle, võtsid end lõpuks kokku ja seadsid sammud raamatukokku, et kodutööde seni tühja kuhja täitma hakata. Või teiseks - oled oma aega oskuslikult planeerinud ning võid lubada nii mõndagi Ärikatla seminari kuulama minna. Loodetavasti tunneb enamik end ära justnimelt teises olukorras, sest miks mitte sisustada õhtut Mihkel Raua loengut kuulates?

Käesolevas ajakirjas leiad persooniloo TTÜ Aasta Vilistlasega 2014, kelleks on VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa.

Lisaks vaatame tagasi TTÜ Üliõpilaskonna Teenetemärkide jagamisele ning saame teada. keda ja mille eest tänavu tunnustati. Teadusrubriiki on seekord panuse andnud Paul Liias, kes on ühtlasi ka käe külge pannud ESTCube´i arendustöös ning kirjutab ülevaate nanosatelliitidest.

Teguderohket novembrikuud!

NOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

Sisukord 03 Peatoimetaja veerg 7 Kolumn - Igavus 8-9 TTÜ aasta vilistlane Priit Rohumaa: „Uue asja õppimise puhul ongi tavaline, kui vahepeal pildi eest ära viskab“ 4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2014

10 Tehnikaülikool ja järelkasv inseneride kaduv põlvkond 11 Eduka projekti elulugu - üheksa korda lõika, iga kord mõõda

Üliõpilaskond tänas parimaid Tudeng tegutseb

14-15 Noored Kooli – võimalus õpetades teisi ja iseennast muuta Tudeng tegutseb

10

Tehnikaülikool ja järelkasv - inseneride kaduv põlvkond Meie ülikool

TTÜ aasta vilistlane Priit Rohumaa Persoon

8-9

19

12 IEEE Student Branch at Tallinn University of Technology 13 FS Team Tallinn alustab taas 14-15 Noored Kooli – võimalus õpetades teisi ja iseennast muuta

19 Üliõpilaskond tänas parimaid 20 Impro - pöörane ja ettearvamatu teater 21 Tudengiökonoomika 2.0 – “Tasuta kõrgharidusest” 22-23 Nanosatelliidid vallutavad maailma

24 :::FILMIHUNT NAASEB TAAS::: 25 Tartu Motoshow 2014 26-27 Foreigner's corner 28-29 TTÜ Võrkpall: millised on selle aasta plaanid?

Sport

28-29 TTÜ Võrkpall: millised on selle aasta plaanid?

26-27 Foreigner's corner ESN corner

Teadus

22-23 Nanosatelliidid vallutavad maailma

Arvamus

Tudengiökonoomika 2.0 – “Tasuta kõrgharidusest”

21

30 Halva huumori instituut 31 Sudoku

NOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

KOLUMN

6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2014

KOLUMN

Liisi Rohtung Kolumnist T-teater liisi.rohtung@tipikas.ee Ütle mulle ruttu, kui tihti Sa igavust tunned? Kui tihti Sa muretsed, kas Su elu on ikka piisavalt õnnelik ja eesmärgipärane? Kas Sa tunned sealjuures ka, kui privilegeeritud seisuses Sa oled, et üldse igavuse mõistet tead ja tunda võid? Ja tõesti, pole situatsiooni, mis seda välistaks – nii professionaalsed püüdlused, rutiinne eraelu kui ka populaarne meelelahutus võivad kaasa tuua ränga spliini.

Miks on Sul igav? Ära valeta, et ei ole, vahel kindlasti on. Erinevad ajaloolased on toonud välja neli kuni viis aspekti valgustusajast, mis igavuse mõiste tekkele kiirenditeks ning laienditeks on olnud: 1) rohkem kui varem hakkas inimese elus oluline olema puhkeaeg ja tekkis uskumus, et meil on õigus õnnele; 2) toimus sekularisatsioon ning kristluse taandumine, tekkis rohkem vaba aega; 3) üksikisiku õigustele hakati rohkem tähelepanu pöörama, seega tõstis pead individualism; 4) inimestel tekkis huvi isiklike, seesmiste reaktsioonide ja kogemuste vastu.

Mõni lisab viiendaks bürokraatia.

Mõistad? Akuutne enese ja aja tunnetus.

Mina asun hetkel Darwinis, Austraalias, kus elab ka väga palju pärismaalasi, kes päevad otsa justkui midagi ei teegi ja lihtsalt igavlevad linnas ringi.

Antropoloog Yasmine Musharbash väidab, et enne koloniseerimist elasid siinsed aborigeenid igavusevaba elu, neil polnud selleks isegi sõna ning kogu elu elati olevikus. Ei olnud aega ega võimalust igavuseks, sest pidi ellu jääma. Ühel hetkel aga saabusid koloniseerijad koos kellade, kalendrite, nimekirjade ning lineaarse ajamäluga.

Enam ei saanud elada hetkes ning jaotatud ajaühikute vahele hakkas hiilima ja ära mahtuma hirmus ja hall igavus.

Seesama igavus vaevas ammu ka valgeid inimesi. 1928. aastal uuris psühholoog Joseph Ephtaim Barmack seda, kuidas vabrikutöölised üritasid toime tulla enda töö rutiinsusega. Vastuseks sai ta, et selleks kasutati stimulante – kofeiini, amfetamiini ja efedriini.

Just nii. Sa ju tead seda ammu. Kui sul on igav, võta tass kohvi ja siis veel üks ja on ju nii, et asjad lähevad põnevamaks. Sama saab harrastada veini või energiajoogiga – umbes kolm kruusi/ pokaali/purki ja reaalsustaju teiseneb ning juhtuma hakkavad huvitavamad asjad. Sobib esseede kirjutamiseks ja üldiseks loovtööks, vahel ka arvutamiseks ning joonestamiseks (kui käsi värisema ei kipu), kuigi vähendab tõenäoliselt keskendumist ja halvendab enesetunnet. Aga igav ei ole!

Vahepalaks küsi endalt, kas tegelikult üritame me igavust peletada või hoopis salaja tekitada? Mina küll tunnen vahel, et tekitan seda, näiteks sarjade vaatamisega. Ma juba tean, mida sealt ette oodata, aga vaatan ikka. Ongi igav. Ma tunnen aga, et olen oma pisikese seriaalimaailma ülevaataja ja minu kohus on seda teha, kuigi sisu on

etteaimatav. Etteaimatavus tapab isegi huumori ja muudab selle kulunuks.

Mäletad, kui sa esimest korda „Family Guy'd“ vaatasid? Aga nüüd? Ei ole ju enam nii naljakas... Väsid infost rutem ja tähelepanuaeg on lühem, igavus tekib järjest kiiremini (aitäh, Facebook`i sein). Ka see lugu siin – oled kindel, et jõuad ikka lõpuni lugeda?

Juba 18. sajandil sai igavusest karistuse tööriist, kuigi esimese parandusasutuse rajajad seda ilmselt nii ei näinud.

Philadelphiasse ehitati 1790. aastal vangla, kus kinnipeetavaid ööpäev läbi üksikkongides hoiti. Loodeti, et vangid jõuavad nii Jumalani. Tegelikult aga jõuti hoopis hulluseni.

Igavus hoiatab ette, et kogetav situatsioon võib su heaolule saatuslikuks saada. Teadlased väidavad, et igavus on seotud iiveldustunde ja tülgastusega ja nagu viimane peatab sind söömast pahaks läinud liha, hoiatab esimene erinevates olukordades ja sosistab, et mingit psühholoogilist kasu ei paista neist tekkivat. Igavus julgustab sind käitumist muutma, et hoiduda mõtetele mürgisest keskkonnast, nagu ta vanem vend tülgastus, mis bioloogiliselt veenab inimesi päris mürkidest hoiduma.

Niisiis - vaata ette! Isegi Google teab – igavus võib tappa ja tapabki, kui sa midagi ei muuda. Juba täna. Ah, et mida? Seda tead sa ise kõige paremini.

P.S. Otsisin su lugemisigavuse vähendamiseks ÕS-ist sellele sõnale sünonüüme, aga leidsin vastuseks vaid 'igavustunne', 'suur igavus' ja 'põrguigavus'. Ilmselgelt liiga igav sõna, et sellele alternatiive leiutada...

NOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 7

PERSOON

TTÜ AASTA VILISTLANE PRIIT ROHUMAA: „UUE ASJA ÕPPIMISE PUHUL ONGI TAVALINE, KUI VAHEPEAL PILDI EEST ÄRA VISKAB“ Ingrid Luide Reporter TTÜ Üliõpilasesindus ingrid.luide@tipikas.ee Tallinna Tehnikaülikooli 96. aastapäeva aktusel kuulutati välja TTÜ Aasta Vilistlane 2014. Tiitli pälvis Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa. Priit Rohumaa on lõpetanud Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna elektroenergeetika eriala ning on praegu TTÜ doktorant.

Kui lihtne oli pärast keskkooli lõpetamist eriala valida?

Tehnikaülikool oli välja valitud juba varases staadiumis, sest Tallinna 43. keskkool (tänane Tallinna Tehnikagümnaasium) oli juba tol ajal TTÜ ettevalmistuskool, kus keskkooli lõpueksamid olid võrdsustatud TTÜ sisseastumiskatsetega. TTÜ-s eriala valides käisime sõbraga energeetika avatud uste päeval ja muljet avaldasid just energeetikasektori massiivselt suured rahalised investeeringud ja tohutu potentsiaal noorele hakkajale inimesele. Alternatiivina mõtlesin IT valdkonna peale, sest programmeerimisega hakkasin tegelema päris sügavuti juba 10-aastaselt. Tol ajal kartsin, et ülikool ei suuda mulle enam arvutite alal midagi juurde anda.

Kuidas kulges ülikoolitee inseneriõpingute ajal? Kas on meeles eredamaid õppejõude, eriti keerulisi erialaaineid ja eksameid, lõbusaid juhtumisi?

Mäletan, et esimesed aastad olid erakordselt rasked. Alati oli tunne, et keskkooli lõpu ja ülikooli vahelt on paar aastat puudu. Kogu kõrgem matemaatika, füüsika hakkas pihta sellest kohast, kus puudus minu jaoks arusaa8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2014

dav seos keskkooli lõpus õpetatuga.

Parimaks näiteks oli tolleaegse legendaarse füüsika õppejõu Rusalepa avaloengu kuldsed sõnad täisauditooriumile, kus osad treppide peal seisid.

Ta ütles, et semestri lõpuks on pooled lahkunud ja lõpetavad vaid mõnikümmend tudengit. Nii ka läks! Väga vähesed said tol ajal üle sellest kriitilisest hetkest, kus tundub, et mitte midagi ei saa aru. Nüüd hiljem olen aru saanud, et uue asja õppimise puhul ongi tavaline, kui vahepeal pildi eest ära viskab.

Kes on insener üleüldse ja milline on hea insener?

Lihtsas keeles on insener keegi, kes on mingil tehnika-alal omandanud kõrgemad teadmised ja suudab oma valdkonna keerukaid süsteeme juhtida ja arendada, sealhulgas neid projekteerida. Oluline moment on ka inseneri elukutse juurde käiv kutsetunnistus ja insenerieetika. Hea insener on see, kelle peale saad loota ja kelle poolt loodud lahendus ka tõepoolest töötab.

Miks puudus inseneridest ja üldse tehnilise haridusega spetsialistidest Eestis ei vähene?

Tõepoolest kõlab juba klišeena, et headest inseneridest, spetsialistest on puudus. See on tõesti õige. Seda probleemi ei saa iseloomustada ühe ja ainsa tegurina – neid on päris mitu. Esiteks muidugi see, et iseseisvumine tõi Eestile täiesti uue võimaluse ja inimesed said aru, et tohib teha äri – ärimehed said ruttu rikkaks ja intuitiivselt arvati, et majandust õppima minnes järelikult peab hästi minema. Ongi toodetud päris palju majanduse baasharidusega inimesi, kes teinekord on oma teadmistelt liiga üldised ja ei sobigi hästi näiteks tootmisettevõtteid juhtima.

Teiseks kindlasti see, et tehnikahuvilisi

noori huvitab eelkõige arenev sektor ja need noored on väga hästi kursis, mida riik ja globaalne areng järgmisteks aastateks oluliseks peavad. Kui ikka riigi poolt reklaamitakse, et IT sektoris on buum ja geoloogilisi uuringuid Eestis teha ei tohi, siis on üsna selge, et mäendust läheb õppima minimaalselt noori.

Siiski, mida on tehtud viimastel aastatel selleks, et noored hakkaksid aktiivsemalt valima tehnilist haridust, sh mäendust?

Maailmas on seda teemat palju analüüsitud ja leitud näiteks, et kui insenerialadele hakata kaasama keskkooli lõpuklassides, siis olete lootusetult hiljaks jäänud. Alustama peaks juba algkoolist ja tutvustama lastele mitmel eri moel tehnika ja reaalainete seost.

Lastele reeglina tehnika asjad meeldivad, aga piisava seose puudumisel kiputakse alahindama, milleks neid aineid (keemia, füüsika, matemaatika) küll õppida on vaja.

Suure töö on insenerihariduse populariseerimisel ära teinud mitmed väikesed ja suuremad ettevõtted. Peamiselt need, kes on tundnud tõepoolest defitsiiti spetsialistide leidmisel. Siin on noorte kaasamiseks juba piiramatud võimalused. Kõige kaugemale minevad programmid kaasavad juba algkoolide õpilasi (robootikaringid, programmeerimised jne).

Antud teod on suunatud sellele, et noored hakkaksid valima tehnilist elukutset, aga mida teha, et noored ei kalduks rajalt kõrvale enne, kui kõrgharidus on käes?

Tehnika-ala õppijale on erakordselt tähtis, et ta saaks õppida kaasaegse tehnoloogilise baasi peal. Seega on investeeringud laboritesse ja uutesse

PERSOON õppekorpustesse olulised. Lisaks sellele on tähtis üliõpilasi toetada, nõustada ning aktiivsemalt õppimisprotsessi kaasata, et takistada tehnika-aladele tüüpilist kõrget väljalangevust.

Teoreetilised teadmised saavad väärtust praktikas. Kust saab noor spetsialist praktikat? Kas Eesti ettevõtete uksed on praktikantidele avatud?

Süsteem tervikuna võiks Eestis kindlasti parem olla. Soome näitel võiksid ettevõtted olla oluliselt rohkem kaasatud nii kutseharidusasutuste kui ülikoolide juurde. Usun, et enamikes suurfirmades on praktika toimimine põhjalikult läbi mõeldud. Viru Keemia Grupis on näiteks ikka pea 100 praktikanti erinevatelt aladelt igal aastal.

Ka noored ise saaksid aga aktiivsemad olla. Siingi eristuvad päris tihti needsamad aktiivsemad Eesti noored, kes on läinud välismaale õppima ja tahavad suvepraktikaks meie ettevõttes kätt proovida. Selgelt on näha, et noortele on ka õpetatud, kuidas praktikale minna ja mida seal eelkõige oma tulevast karjääri silmas pidades kõrva taha panna.

Kas ülikooliõpingute ajal peaks keskenduma ainult õppetööle ja heade tulemuste saavutamisele või annavad tudengiaktivism ning paralleelne töökogemuse omandamine tulevase tööandja silmis kandidaadile otsustavaid plusspunkte?

Minu õpingud olid tolleaegse 5-aastase programmi raames ja mina ise käisin juba kolmandast aastast täiskohaga tööl. Ma usun, et see on väga individuaalne, kui hästi keegi suudab ise ained omandada. Mina suutsin kuidagi teistelt laenatud ning kopeeritud konspektide järgi nii hästi eksamid ja arvestused anda, et sain pea ainsana meie grupist stipendiumi.

kasuks. Kui oled ikka pelgalt majanduse või juriidilise taustaga, siis võib väga selgelt alahinnata teatud tehnoloogilisi riske. Kui aastal 1998 sain ülihalvas majandus-seisus oleva Kohtla-Järve Soojuse finantsdirektoriks, siis ma vähemalt sain aru, mida inimesed ühe või teise ettepanekuga teha soovitasid.

Viru Keemia Grupi puhul on juhtimise kõrgetel tasemetel insenere kahtlemata palju ja ma usun, et see võib olla paljude tööstusettevõtete edu aluseks.

Kas Ida-Eestisse Kohtla-Järvele tööle minek ei tundunud hirmutav?

Ida-Virusse minnes ei olnud minul üldse kõhklusi. Küll aga olid tol ajal – 16 aastat tagasi -paljudel inimestel veel eelarvamused selle regiooni ees.

Kõik minu meestuttavad soovitasid relva muretseda ja naistuttavad olid veendunud, et mõni vene tüdruk mu endale naiseks võtab. Läks aga nii, et relva ma ei ostnud...

Tänapäeva noored ja nende vene keele oskus/oskamatus. On siin tegemist reaalse või pseudoprobleemiga? Kas keelteoskus on Eestis eduka karjääri aluseks või ainult lisaväärtus?

See vene keele probleem on enam kui tõsine teema. Viru Keemia Grupis on 2300 töötajat, kellest 90% on venekeelsed. Seega me ei saa pea ühelegi tõsiseltvõetavale töökohale võtta inimest, kes ei oska või vähemalt ei võtaks vaevaks esimeste kuudega vene keelt selgeks õppida.

N a d liht-

salt ei saa oma tööd teha.

Seetõttu on tõsi, et meile tuleb tööle väga palju vene- või kakskeelsete perede noori ning väga harva mõni ainult eesti perest pärit noor. Alles nüüd on koolides taastunud vene keele populaarsus. Ma usun, et keelte õppimine on pisikeses Eestis väga oluline. Ülikooli lõpus rääkisin ikka väga halvasti inglise ja vene keelt. Olen pidanud ka ise väga palju selles osas tööd tegema.

Mida uurite oma doktoritöös?

Eestis on puudus piisavalt kõrgel tasemel energiapoliitikaga tegelevatest inimestest. On väga palju häid energeetikuid, aga ei olnud eraldi globaalsema vaatega ja energiapoliitikaga tegelevaid inimesi. Arvi Hamburg, TTÜ energeetikateaduskonna dekaan, võttis endale üsna ambitsioonika ülesande, kaasates mitmed Eesti energeetika tipptegijad enda alla doktorantideks.

Minu konkreetne teema on seotud põlevkivitööstuse lisandväärtuse maksimeerimisega ja riigile optimaalse põlevkivi maksusüsteemi väljapakkumisega. See on valdkond, milles ma olen nüüd olude sunnil üsna sügavuti läinud ja oskan nii üht kui teist kaasa rääkida. *Persoonilugu on koostatud Arvi Hamburgi intervjuu põhjal

Kuidas aitab tehniline haridus suure tööstusettevõtte juhtimisel?

Ka htlemata tuleb see

NOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

MEIE ÜLIKOOL

TEHNIKAÜLIKOOL JA JÄRELKASV -

INSENERIDE KADUV PÕLVKOND Rasmus Reino TTÜ innovatsiooni –ja ettevõtluskeskus Mektory rasmus.reino@ttu.ee Rootsis tegutseva tehnikaakadeemia IVA juht Jan-Eric Sundgren on öelnud, et Euroopat ohustab tõsine inseneride puudus. Selle märkuse tegi ta 2014. aastal Rootsis valitsevatele trendidele tuginedes. Lisaks ütles Sundgren, et kui teistes riikides toimuvad Rootsiga sarnased arengud, võib inseneride puudus Euroopas ulatuda varsti 500 000ni. Vaadates Eestis läbiviidud uuringuid, on märgata sarnast probleemi ka meie väikeses riigis. Arengufondi haridustöörühma koostatud infotehnoloogia ja hariduse 2010. aasta raportis kirjutatakse: “Loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogiaõppe (LTT) lõpetajaid on Eestis sama palju kui Euroopa Liidus keskmiselt, samas oluliselt vähem kui Põhjamaades. Eesti õpilaste tulemused on rahvusvahelises võrdluses head, kuid puudu on õppimise rõõmust: vähe lapsi peab koolis käimist toredaks ja õppimist huvitavaks. Samuti on vähe väga heade tulemustega lapsi“.

Eesti noored on täppisteadustes näidanud silmapaistvaid tulemusi, kuid karjäärina valivad ja kaaluvad selle valimist siiski liiga vähesed. Loomulikult ei saa hakata kedagi sundima seda valikut tegema. Valik peaks tulema noore inimese suurest huvist ja soovist tegeleda inseneeriaga. Põhjuseid, miks eelistusse langevad muud erialad, on mitmeid. Ühed toovad põhjuseks koduse kasvatuse, teised jällegi ütlevad, et muutus peaks aset leidma koolides.

10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2014

Kindlasti mõjutab lõplikku eriala valikut ka see, kui prestiižsena ühiskond seda eriala tajub. Näiteks jurist ja ärijuht kõlavad palju nimekamalt kui teedeinsener. Lisaks võivad eelnevalt nimetatud alad tunduda ka palju põnevamad, mis tegelikkuses ei pruugi olla alati tõene.

Tallinna Tehnikaülikool püüab aktiivselt murda müüti, et insenerialad on kohutavalt keerulised ja igavad.

Uudishimu kohtub teadusega – nii võib iseloomustada näiteks innovatsioonija ettevõtluskeskuse Mektory ning Tehnoloogiakooli ühiseid koolitusi ja töötubasid. Töötubade ja koolituste eesmärgiks on näidata noortele, et inseneeria ja tehnikateadused on huvitavad, jõukohased ning elulähedased.

Et tänased kooliõpilased saaksid juba varakult kogeda, mida tähendavad teadus, tehnoloogia ja tehnika tegelikult, olenemata sellest, kas õpilane on alles põhikoolis ja avastab enda jaoks uusi huvisid või on ta gümnaasiumis ja peab kohe varsti tegema tähtsa valiku – kas ja mida õppida ülikoolis. Kindlasti ei ole tehnikaülikooli tegevus suunatud vaid poistele või tõsistele tehnikafanaatikutele. Osalema on oodatud kõik uudishimulikud poisid ja tüdrukud, kes varem pole selle valdkonnaga ehk kokku puutunudki.

Näiteks on Mektory majas olemas Cool Tools Stuudio, mis sisaldab endas turvalisi elektritööriistu nagu tikksaed, treipingid ja puur. Cool Tool tööriistad

on spetsiaalselt disainitud ja ohutud (näiteks ei ole mul õnnestunud ka parema tahtmise juures tikksaega endale näppu lõigata, kuid vineerplaati lõikab see ilma probleemita). Juhendaja valvsa pilgu all saab meisterdada lihtsaid vineerist esemeid, mida iga laps pärast koju kaasa võtta saab. Pärast seda töötuba on õpilastel pidevalt näod naeru täis ja nad avaldavad soovi varsti tagasi tulla. Lisaks saab valmistada LED-laternaid. 3D-printeri töötoas antakse ülevaade, kuidas printer töötab, mis tehnoloogiaid tänapäeval kasutatakse ning millisest materjalist saab 3D-printerist tooteid välja printida.

Tehakse ülevaade printimise prototüüpimisest, valmistamisest ja disainist.

Tehnoloogiaõppe kolmeastmelises töötoas tutvustatakse Festo interaktiivset e-õppeprogrammi „Tehnoloogia võimalused”. Samuti mehaaniliselt näitlikustatud loogikaõpet ja robotitega tootmisliini mudeli kokkupanemist.

Ringraja roboti töötoas valmistatakse ringraja robot, mille eesmärk on sõita ringrajal kiireid aegu ning ületada samal ajal ettejäävaid takistusi. Ühesõnaga saab teha igasugu põnevaid asju.

Muidugi ei võimalda meie lähenemine probleeme täielikult lahendada, kuid meie pisikeste inseneride rahulolevad näod ütlevad, et vähemalt on see samm õiges suunas. Loomulikult loodame omalt poolt, et kui varajases nooruses tekib inseneeria vastu huvi, siis langeb tulevikus ka valik tihedamini tehnikaülikooli kasuks.

MEIE ÜLIKOOL

EDUKA PROJEKTI ELULUGU - ÜHEKSA KORDA LÕIKA, IGA KORD MÕÕDA Ken Veski Mektory koordinaator ken.veski@ttu.ee Projektide ja ülesannete lahendamiseks on mitmeid meetodeid. Kõige tavalisemate hulka kuuluvad aeglaselt ja ühte kindlat rada pidi eesmärgi suunas liikumine või siis viimase hetke lõpuspurt. Tulemused sõltuvad neil juhtudel suuresti õnnest eelduste ja vahendite valimisel. Kui projekt saab valmis täpselt tähtajaks, pole ju enam võimalik teda testida ega arendada.

On aga olemas ka kolmas võimalus.

Võimalus, mis tähendab rohkem tööd, aga ka paremaid tulemusi. Ka projekti tegija ise areneb seeläbi rohkem.

Hea näide kolmandast võimalusest on programmeerimine. Sul on mingi eesmärk – sa tahad, et programm teatud sisendite korral teatud ülesannet täidaks. Sa kirjutad osa koodist valmis. Testid seda. Vajadusel parandad, täiustad. Testid uuesti. Kirjutad teise osa koodist valmis, testid ja täiustad kuni lõpuks on kõik vajalik olemas, kontrollitud ja töökorras. Eesmärk on saavutatud. Ei ole nii, et sa kirjutad ühe korraga kogu koodi valmis, saadad õppejõule/tellijale/turule ning alles siis vaatad, kas see toimib. Pikemad koodid ei tööta peaaegu kunagi esimese korraga veatult.

Teaduses on sama põhimõtte nimi teaduslik meetod. Praktikas oleks see „If it doesn’t work, f* around with it until it does“. Väga vähe suuri läbimurdeid on tulnud esimese korraga. Thomas Alva Edisonil kulus kommertsiaalselt kasutatava lambipirni loomiseks üle tuhande katse. Marie Sklodowska-Curie suri radiatsiooni uurimise tagajärjel tekkinud aplastilisse aneemiasse. Higgsi bosonit otsiti eksperimentaalselt juba üheksakümnendatel, leidmisest teatati aga alles 2012. aastal. Hea tulemus nõuab pidevat katsetamist ja arendamist.

osutuda mõttetuks – kui ta põhineb valedel eeldustel. Päris lõpus eeldusi muutma hakates oled sa aga raisanud tohutult ressursse ehk saavutanud läbikukkumise. Idee arendamise käigus teda pidevalt testides on võimalik valed eeldused varakult avastada ja eesmärki sellest lähtuvalt kohandada.

Turule tuleb toode, mida inimesed ka tegelikult vajavad, mitte „mingi pudipadi.“ Kõik eelnev kehtib ka ülikooli projektide puhul – olgu see siis ehitus, disain, elektroonika või mis iganes muu.

Enamikul meist on semestri alguses oma ülesande lahendamiseks mingi idee olemas.

Semestri jooksul tegeleme me igasuguste oluliste a sja d ega , aga mõned päevad e n n e projekti t ä ht aega tuleb magamine ja olu l i s e d a s j a d vahetada fokusseeritud töötegem ise vastu.

Te h t u d

ta saabki. Kaitsmisel võib küll ette tulla ebamugavaid küsimusi, mis ei aita projekti üldse arvestatud saada. Samas oleks paljusid neist küsimustest saanud vältida projekti varasema valmimise ning ülevaatusega, vajadusel ka muutmisega.

Edu valem on tegelikult väga lihtne.

Tee tööd varakult ning testi varakult.

Jäta endale aega muutuste tegemiseks.

Käi ja tüüta inimesi oma prototüübiga.

Leia vigu ja puudu olevaid omadusi.

Tegutse oma eesmärgi nimel, aga ära jää tingimusteta kinni oma esialgsesse plaani. See on retsept, mis töötab igal pool.

Sama põhimõtet on viimastel aastatel rakendatud ka start-up`i tegemisel. Ükskõik kui hea sinu idee alguses ei tundu, ei ole mõtet seda kohe lõpuni valmis ehitada ja turule tuua. Ideaalselt teostatud, eelarve ja aja piiridesse mahtunud projekt võib väga kergelt NOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11

TUDENG TEGUTSEB

Kalle Tammemäe Külalisprofessor TTÜ Arvutitehnika instituut kalle.tammemae@ieee.org

Eesti IEEE liikmete suurimaks ühisürituseks on traditsiooniliselt 19. – 20. augustil (Vabariigi taasiseseisvumispäeval) linnast väljas toimuv nn Augustiseminar.

5. mail 2014 kiitis IEEE (Institute of Electrical and Electronic Engineers) juhatus heaks TTÜ IEEE üliõpilasharu e filiaali (IEEE Student Branch at Tallinn University of Technology) loomise. IEEE on enam kui poolesaja aastase ajalooga globaalne vabatahtlik erialaorganisatsioon, mis koondab tänapäeval laias spektris elektri-, elektroonika-, arvutiteaduse, side-, meditsiini- jt valdkondade spetsialiste, teadlasi ja üliõpilasi. Organisatsioonil on üle maailma ligi pool miljonit liiget.

Eestis on IEEE liikmeid 170, neist umbes ¼ on üliõpilased. Geograafilises jaotuses kuulub Eesti IEEE regioon 8ndasse koos Euroopa, Aafrika ja Venemaaga.

IEEE Eesti TTÜ üliõpilasharu esimesse juhtkonda valiti juuni algul toimunud valimistel IT teaduskonna doktorandid: • Esimees: Yar M. Mughal (elektroonikainstituut) • Aseesimees: Aleksei Tepljakov (automaatikainstituut)

IEEE Eesti sektsioon tegutseb alates 2006. aastast, selles on omakorda neli erialati kitsamalt spetsialiseeritud üksust. IEEE Eesti sektsioon vahendab kohtumisi organisatsiooni tipplektoritega (reeglina avalikud loengud), organiseerib kohapeal üliõpilaste osavõttu IEEEXtreme programmeerimisvõistlusest, kus ka TTÜ tudengitiimid on silmatorkavalt kõrgetele kohtadele jõudnud, aitab kaasa IEEE egiidi all toimuvate konverentside ja seminaride läbiviimisele Eestis, väärtustab ja arendab inseneriharidust ning sidestab akadeemiat ja tööstust.

IEEE-ga liitutakse sageli hilise teadvustatud sammuna peaasjalikult enesearengu huvides, aga ka ühiskonna ning inimkonna ees seisvate väljakutsete juures suurema kõlapinna ja kaasalöömisruumi leidmiseks. Sama kõrgelt hinnatakse IEEE rolli teadusja inseneeria-alase info, sh standardite arendaja, koondaja ning vahendajana (kõik on kättesaadav läbi IEEEXplore e-raamatukogu, mille liikmeks on ka TTÜ kogu oma liikmeskonnaga).

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2014

Üliõpilasharu nõustajana ja selle loomise pikaajalise initsiaatorina toimetab prof. Vello Kukk (automaatikainstituut). Üliõpilasharu aitab kaasa IEEE sektsiooni järelkasvu tekkimisele – selle kaudu tutvutakse keerulise maailmaorganisatsiooniga varem, sisulisemalt ja samas globaalsemalt – tudengifiliaalid on silmatorkavalt aktiivsed ka riigipiire ületavas ühistegevuses.

Maailmaorganisatsioonil on väärtuslikke tahke, mille tundmaõppimiseks ja mille juures hingega kaasalöömiseks ei tarvitse regulaartöö kõrvalt aega leida - üliõpilane võib aga enese arenguks saada teretulnud tõuke ja avastada uued kaaslased ning väljakutsed oma professionaalseks karjääriks.

Loomulikult on ka naaberriikide ülikoolide juures IEEE tudengifiliaalid.

Soomes kolm, Rootsis neli, Lätis ja Leedus kummaski üks. Ekstraklassi näitab Egiptus, kus leidub 31 aktiivset filiaali, ilmselt iga vähegi tehnilise kallakuga ülikooli juures.

Tänu üliõpilasharule muutub Eesti IEEE sektsioon terviklikumaks,

aga ega seegi veel piir pole – Eesti on Euroopas üks vähestest riikidest, kus on loomata nn IEEE noorte professionaalide hõimlusgrupp (IEEE Young Professional Affinity Group).

Potentsiaal selleks on täiesti olemas.

Rohkem informatsiooni Eesti IEEE sektsioonist ning hiljuti formeerunud TTÜ IEEE tudengiharust leidub veebis aadressil http://www.ieee.ee/ IEEEXtreme 2014 Sellel aastal osaleb IEEEXtreme programmeerimisvõistlusel kuus TTÜ tiimi nimedega coderage, Meld, BadHash, 8JavaStreet, BSOD ja Nikitiis.

Samuti osaleb neli tiimi Tartu Ülikoolist ja kaks Eesti Infotehnoloogia Kolledžist. See on läbi aegade suurim Eesti esindatus sellel võistlusel. Kokku on üle maailma registreerunud 2099 tiimi. Võitlus algab 18. oktoobril kell 3 öösel ja kestab 24 tundi. Tallinna tiimide võistluskohaks on IT maja arvutiklass 501.

Leia meid ka Facebookist!

TUDENG TEGUTSEB

FS TEAM TALLINN ALUSTAB TAAS FS Team Tallinn Ilmselt oled juba kuulnud, et meie suvine võistlusturnee sai ootamatult suurepärase kulminatsiooni. Enne seda toimus aga üle nelja aasta ülimenukas Baltic Open võistlus ka meie oma kodumaa pinnal. Nüüd aga kõigest järgemööda.

Alustame “algusest”. 2012. aastal saime valmis väga hea sisepõlemismootoriga vormeli, mis oli otse öeldes lihtsalt puhas “püss”. Jah, väike auto, hiiglaslikud tiivad – päris harjumatu välimusega, kas pole? Kuid juhitavus...

Kui hästi keegi ka ei püüaks

kirjeldada, ei saa seda sõnadega edasi anda, seda peab ise tundma. Seesama “püss” tõi meile Ungaris üldvõidu ja viis meid sisepõlejate maailmaedetabelis esiviisikusse.

Nii uhke saavutus andis tõuke suureks muutuseks ja tõestas ühtlasi, et oleme selleks ka valmis. Nimelt otsustasime üle minna elektrile.

Siin me nüüd oleme. 2012. sügisel algas meil esmakordselt elektriauto arendus, suvel sai see napilt-napilt võistlusvalmis ning augusti lõpus olime võistlustel Ungaris. Sisuliselt üle noatera saime tehnilisest kontrollist läbi ning pääsesime rajale. Olime kiired. Väga kiired. Kuid kestvussõidus me sõna otseses mõttes kõrbesime.

Akud olid ülekuumenenud, paistes ja lekkisid. See tähendas meie jaoks Austria võistluste ärajäämist ning kojusõitu. Kahju! Ometi suutsime taaskord midagi olulist saavutada. Väga paljud konkurendid olid siiralt imestunud, et me juba esimesel aastal oma elektrivormeliga võistlustele jõudsime, et me rajale sõitma saime ja et me nii

pagana kiired olime.

2013. sügisel võtsime oma elektrivormeli pulkadeks lahti ja alustasime otsast, olles siiski juba kogemuse võrra rikkamad. Uus raam, uued akuklemmide ühendused ja paljud teised muudatused. Tulemuseks see, et meie elektriauto sai sõidukõlblikuks juba maikuus. See jättis palju aega testimiseks ja nagu tagantjärele tõdeda võib, oli seda aega väga vaja. Enne võistlusi õnnestus meil halbade asjaolude kokkulangemisel suits välja lasta nii mootori kontrollerist, akulaadijast kui ka nii mõnestki teisest komponendist, mis tuli kiiremas korras asendada. Õnneks jõudsime kõik siiski õigeaegselt valmis.

Baltic Open, mis toimus augusti alguses, oli väga lahe. Kuna eelmisel aastal Soomes me võitsime, saime selleks aastaks korraldusõiguse. Seega kutsusime rootslased, soomlased, sakslased ja teised Põltsamaale. Neli päeva täis sõitmist nii tudengivormelite (kokku veidi alla 20) kui ka kartidega.

Ilmataat pani üritusele õla alla mõnusa ja päikeselise ilmaga, kuid viimaseks, neljandaks päevaks tuli ilmselt tüdimus peale ja kestvussõit toimus vihmas. Kui muidu olime oma elektriautoga teistest üldarvestuses ees, siis kestvussõidus puges niiskus sellisesse kohta, kuhu poleks tohtinud, ja lõpetas võistluse meie jaoks enneaegselt. Õnneks mingisuguseid tõsiseid kahjustusi ei tekkinud ja ka Baltic Openi karika saime ikkagi koju viia - FEST10 mehed tegid head tööd, diferentsiaal pidas seekord vastu ja autasuks selle eest tuli FS Team Tallinnale esikoht.

Loomulikult oli meil väga uhke tunne, et meil on nii tublid veteranid, kuid kahjuks polnud meil pikalt aega selle üle juurelda. Juba tuli hakata pakkima võistlusreisiks. Kolm nädalat välismaal, kolm mikrobussi, kakskümmend inimest, kaks järelkäru ja kolm kõrgetasemelist võistlust. Esimeseks peatuskohaks Austria. Külm, vihmane, porine ja väga karmid kohtunikud.

Tulemuseks siiski 5. koht elektrivormelite arvestuses ja üllatuslik eriauhind energiasäästlikkuse eest. Selles pole me kunagi tugevad olnud, pigem vastupidi. Järgnes Ungari - ja katast-

roof. Kõik läks ju hästi! Kuni kestvussõiduni... See läks ka iseenesest hästi, kuid tekkis väga mõttetu probleem.

Nimelt kustus elektriauto staatust iseloomustav punane vilkur turvakaare all. Tegemist on olulise ohutusvarustusega ning sellepärast võeti meid rajalt maha – DNF. Tõeline pettumus. Meil oli aga veel üks võimalus olukorda parandada.

Viimane võimalus lõpetada oma võistlusreis edukalt avanes Itaalias.

L'Autodromo Riccardo Paletti ja väga palju itaaliakeelset kätega vehkimist.

Meie jaoks kõik aga sujus - kahel staatilisel alal kolmest olime finaalis ja dünaamikutel samuti püsivalt esikolmikus. Kvalifikatsioonisõidus suutis meist kiirem olla vaid üks bensiinimootoriga vormel, kuid elektrivormelite arvestuses olime konkurentsitult nobedaimad. Stabiilselt head tulemused viisid lõpuks siiani uskumatuna tunduva üldvõiduni elektrivormelite arvestuses. Olime väga-väga rahul ning meie rõõmu jagas ka president Ilves, kes meile

Facebook'i vahendusel õnne soovis. Tunnistame, et ikka tõeliselt uhke tunne oli.

Taas pole aga aega jääda loorberitele puhkama. Tuleb edasi minna, ehitada uus elektrivormel. Võtsime sel sügisel vastu planeeritust hulga rohkem uusi liikmeid. Kandidaate oli ligikaudu 55 ja neist said meeskonda 21. See on hea, sest abi on meil vaja tavapärasest rohkem. Kui meie eelmise vormeli kontseptsioon tähendas toruraami ja tagavedu, siis uus tõotab tulla monokokiga ja tasapisi uurime ka nelikveo võimalust. Meil on kindlasti veel paar üllatust varuks, seega püsi lainel!

NOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

TUDENG TEGUTSEB

NOORED KOOLI – VÕIMALUS ÕPETADES TEISI JA ISEENNAST MUUTA Crisely Apri Noored Kooli esindaja TTÜ-s crisely.apri@nooredkooli.ee Olen alates sellest sügisest töötanud Noored Kooli haridus- ja liidriprogrammi heaks. Ma ei hakka siia kirjutama mingit tuima tutvustavat teksti sellest, kui toreda programmiga tegemist on – Sa ei viitsiks seda niikuinii lugeda. Aiman, et õpetajaamet ei pruugi Sinu jaoks hetkel atraktiivse tulevikuväljavaatena tunduda, ent kui oled kunagi kas või hetkekski mõelnud, et sooviksid panustada nii enesearengusse kui Eesti haridussüsteemi, siis tutvustaksin Sulle üht uut vaatenurka kolme skeptilise küsimuse kaudu. „Miks peaks keegi üldse õpetada tahtma?”

Seisin ülikooli astudes kahe valiku ees – kas õppida seda, mida oskan, või seda, mis mind huvitab. Kui oleksin asunud õppima eesti filoloogiat, nagu üks minu kunagine õpetaja soovitas, oleks tulevik selge – minust saaks aasta pärast õpetajamagistrant. Valdkonna südamelähedusest hoolimata ei vaimustunud ma toona mõttest, et tean täpselt, kellena pensionieani töötan.

Niisiis viibin ma praegu olukorras, kus minust saab kevadel avaliku halduse bakalaureusekraadi omanik ja kuna valdkond on lai, pole mul õrna aimugi, miliste kõikvõimalike ametinimetuste all ma oma elupäevade jooksul töötada jõuan.

Kusjuures potentsiaalsete ametikohtade nimekirjas on endiselt ka õpetajaamet. Ja mitte ainult minul.

Sinul ka. 2 aastat on täiesti piisav aeg selleks, et saavutada muudatused, mida endas ja teistes näha soovid.

Miks sooviksin õpetajana töötada?

Parima vastuse saamise nimel peame ajas umbes kuu aega tagasi rändama.

Käisin toona töökohustuste tõttu 14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2014

Pelgulinna gümnaasiumis sel sügisel programmi kaudu õpetamist alustanud neiu poolt antud eesti keele tundi vaatlemas. Ausalt öeldes olin ma esiti kindel, et pean 45 minutit tunnistama kellegi asjatuid püüdlusi teha 5. klassi lastele sajandat korda selgeks aluse ja öeldise olemust. Ma eksisin.

Tundsin end esimesest hetkest peale ise 5. klassi õpilasena, kes nii hirmsasti p ü ü a b ja siiralt soovib aru saada.

Ma nägin midagi, mida oma kooliajast minimaalselt mäletan – nägin õpilaste nägudel soovi mõista, areneda, rohkem teada saada. Kogu tunnikontseptsioon oli minu jaoks täiesti uuel moel lahendatud – ei keskendutud niivõrd teooriale, vaid tund toimus praktika, mängu ja eluks vajalike oskuste arendamise kaudu.

See on täpselt see, mille eest Noored Kooli seisab. Täpselt see, mida praeguse haridussüsteemi juures muuta sooviksin. Klassiruumist lahkudes tundsin, et oleksin valmis iga kell tagasi 5. klassi minema – ainult selle nimel, et midagi säärast igapäevaselt kogeda.

Mul on aga teine võimalus. Mul on võimalus kogeda midagi sellist, olles ise inimese rollis, kes teistes siirast

TUDENG TEGUTSEB rõõmu ja huvi tekitab. Olles keegi, kes loob väikeste muutuste abil suuri. See on veelgi parem! „Kas ma reaalselt ka kedagi muudan?”

Noored Kooli programm seisab selle eest, et Eesti erine-

vate piirkondade lastel oleks võimalik saada väga hea haridus, et kujundada igal aastal umbes 25-st võimekast noorest inimesest õpetamise abil liidrid ning luua haridussüsteemi muutes meile paremat tulevikku. Kõlab ilustatult, teoreetiliselt. Vaimusilmas tekib ülla maailmamuutja asemele pigem pilt läbikukkunud püüdlustest karja teismeliste üle kontrolli saavutada.

Rääkimaks praktikast, peame seekord ajas natuke rohkem tagasi minema.

Oma üheksanda kooliaasta alguses sain ma võimaluse Noored Kooli programmiga liitunud neiu käe all ühiskonnaõpetust õppida.

Nähes teda, värskelt bakalaureusekraadi omandanud noort inimest, kellest ma mitu head aastat vanem välja nägin, tekkis mul sama küsimus, mis suure tõenosusega ka Sinul tekib – miks peaks õpetama k e e g i , k e l l e l puudub va s t av h a r idu s?

Ka toona polnud ma selle küsimusega üksi - juba esimeses tunnis tuli minu klassivend lagedale eriti nõmeda kom m e nt a a r iga , millest õpetaja poolt puhtana välja tulek näis võimatu. Olin selliseid olukordi klassiruumis korduvalt varemgi pealt näinud. Mida ma aga esimest korda nägin, oli professionaalsus nende lahendamisel. Ma ei mäleta, et minu klass oleks alates sellest päevast ühtegi teist õpetajat niimoodi austanud, nagu teda - noort inimest, kes oleks võinud asuda tööle väga hästi tasustatud ametikohale, aga tuli hoopis kaheks aastaks õpetama, ennast arendama ja meid muutma. Ta lähenes õpetamisele uue nurga alt, suutes teha midagi, mida mitte ükski õpetaja senini teha polnud suutnud – minus

siirast huvi äratada. Huvi, mis kasvas niivõrd suureks, et aastaid hiljem tulin ma ülikooli just selle valdkonnaga seotud eriala õppima.

Kõlab jube suurelt ja poeetiliselt, aga ta muutis minu maailma. Tänu sellele suudan ma praegu mõista, kuidas kas või ühe õpilase maailmavaadet avardades ja väärtushinnanguid muutes võib tekkida ahelreaktsioon, mille tulemusena muutub tänu temale veel kolmas ja neljaski inimene ning lõpuks kogu ühiskond. Tänu temale soovin mina muuta Sind. Ta julges olla eeskuju. Nüüd julgen seda olla ka mina ja ma soovin, et ka Sina julgeksid. „Aga kui mind haridus ei huvita?”

Võimalik, et olen suutnud eelnevaga tekitada mulje, et Noored Kooli on eeskätt haridus- või õpetamisprogramm. Päris nii see pole, sest kandideerijate hulgas leidub ka neid, keda haridusmaastikul toimuv vähe huvitab.

Vähesed mõtlevad õpetajale kui juhiametile, ometi on selline võrdlus täiesti asjakohane. Õppides juhtima klassitäit teismelisi, suudad Sa juhtida praktiliselt kõike. Just seepärast osutuvadki programmi valituks need noored, kellel on kõige silmapaistvam liidri- ja eneseteostuse potentsiaal. Õpetamine on nende jaoks justkui võimalus oskuste arendamise praktikaks, mis muudab tulevikus juhiks kujunemise lihtsamaks. Kuigi umbes pooled programmi lõpetanutest jätkavad omal soovil töötamist haridussüsteemis, pole eesmärgiks siiski mitte niivõrd noorte õpetajate, kui haridusteadlike liidrite põlvkonna loomine. Nii enne tööle asumist kui tööaja vältel saadakse tippjuhtidepoolne liidrikoolitus, mis kõrvutub Tallinna Ülikooli õpetajakoolitusega. Seega suudad Sa programmis osaledes oma peamisest eesmärgist hoolimata mitmel tasandil kasulik olla ning saad muuta paremaks nii enda kui teiste tuleviku.

Kumb ülal mainitud võimalustest Sulle ka olulisem poleks, ei näe ma põhjust, miks Sa ei peaks julgema kandideerida. Kui Sina näed, siis võta minuga ühendust ning ma viin Su kokku inimestega, kes julgevad olla eeskujud.

Kui tunned, et ka Sina julged, siis võta minuga ikkagi ühendust - aitan Sul astuda otsustava sammu. Sammu, millest algab rada Sinu ja teiste parema tulevikuni.

NOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

3

10

17

24

4

11

18

25

2

esmaspäev Doonoripäev TTÜs!

15.00 MehÜN Spagetisild Tudengimajas

18.00 Esinduskogu koosolek I-228

teisipäev

5 16.00 TTÜ Turundusklubi seminar: Kuidas jõuda kommunikatsiooniga massideni? SOC-414

16.00 TTÜ Turundusklubi seminar: Kuidas müüa kõrge lisandväärtusega toodet?

U05-103

16.00 TTÜ Turundusklubi seminar: Sotsiaalmeedia kampaaniad, SOC-414

12

19

16.00 TTÜ Turundusklubi seminar: Võrkturundus – kas toimib? U05-103

TTÜ Kino Jalkaõhtu Norra-Eesti, Tudengimajas

26

kolmapäev

6

13

20

27

EBEC

7

14

21

28

EBEC

1

8

15

EBEC

laupäev

Robotex

17.00 Tipikate Rattamatkaklubi hooaja lõpupidu, Nõmmeveski külalistemaja

19.00 TTÜ Kino Jalkaõhtu San Marino-Eesti, Tudengimajas

29

22

reede

2

9

16

EBEC

Robotex

16.00 TTÜ Puhkpilliorkester ja T-Teater kontsertetendus, Mustpeade Maja

23

30

November 2014

neljapäev

pühapäev

TTÜ Üliõpilaskonna 94. sünnipäev

Foto: Marko Vilberg

TUDENG TEGUTSEB

29. ja 30. n no ovembril TTÜ Spo Sporrdihoones

ROBO ROB O TID LOOVAD TULEVIKKU! KAASAHAARA KAASAHAAR AVAD

ROB RO BOTIVÕIST TIVÕISTL LUSED TEHNOL TEHNO LOOG

TUS

ÕPETLIKUD TÖÖTOAD

PÕNEV PÕNE VAD

SEMIN SEMI NARID

n o s u t i r Ü

! ! !

A T U TAS

Kuldsponsorid Suursponsorid

HOIAME KOKKU HOIAME KOKKU

Elektroonikatööstuse seadmed ja materjalid

HÜDRAULIKASÜSTEEMID CMYK sinine c90 m65 y0 k0 punane c25 m100 y75 k12

ROBOLABOR

www.robolabor.ee

Sponsorid

PANTON E sinine 294 cv punane 201 cv

Partnerid

NIINI&RAUAM 1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Tallinna Tehnikaülikooli Mehaanikateaduskonna Üliõpilasnõukogu

Student Union of Tallinn University of Technology

18 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2014

www.robotex.ee

www.facebook.com/RobotexEstonia

TUDENG TEGUTSEB

Sander Udam Teenetemärkide projektijuht TTÜ Üliõpilasesindus sander.udam@tipikas.ee Kõigil meist on arvatavasti vähemalt üks tuttav, kelle kohta kehtib ütlus: “Mida rohkem teeb, seda rohkem jõuab”. Need on inimesed, kes oma pühendumuse, tahtejõu ja erakordsete annete ning oskustega suudavad teha igast ettevõtmisest eduloo.

Alates 2005. aastast on TTÜ Üliõpilasesindus andnud TTÜ Tudengkonna eest välja teenetemärke neile tublidele inimestele, kes on oma tegevusega märkimisväärselt TTÜ üliõpilaskonna arengule kaasa aidanud. Samamoodi tänavu, kui 3. oktoobril toimunud Tudengkonna 94. sünnipäeva üritusel Mektorys anti välja koguni üksteist teenetemärki.

Pronksmärk ehk Missioonimärk „FIDELIS STUDIOSUS“ Märk antakse isikule, kes on pikaajaliselt panustanud TTÜ Üliõpilaskonna tegevusse ja olnud oma tegutsemisega teistele eeskujuks.

Hõbedane teenetemärk „FIDELIS STUDIOSUS“ Märk antakse TTÜ Üliõpilaskonnale oma tegutsemisega eeskujuks olnud või TTÜ Üliõpilaskonna ees oma valdkonnas või organisatsioonis suuri teeneid omavale isikule.

Kuldne teenetemärk „FIDELIS STUDIOSUS“ TTÜ Üliõpilaskonna kõrgeim autasu, mis antakse väljapaistvale ja teistele tugevaks eeskujuks olnud isikule, kellel on erakordselt suuri teeneid TTÜ Üliõpilaskonna ees.

Kuldse teenetemärgi omistamise üle otsustab komisjoni ühehäälsel ettepanekul esinduskogu.

Välja anti kuus Pronksmärki ehk Missioonimärki ning viis Hõbedast teenetemärki, Kuldne teenetemärk ehk Suur Teenetemärk jäi tänavu aga välja andmata .

Missioonimärgi saajateks on: Jaanus Sepp - oma pikaajalise tegevuse eest TTÜ Jalgrattaklubi juhtimisel ja Tipikate Rattamatkade korraldajana.

Kristi Aedma, kes on TTÜ Tantsutüd-

Fotod: Sten-Ander Ojakallas

ÜLIÕPILASKOND TÄNAS PARIMAID

rukute treener, tantsija ning aktivist.

Maria Vita, keda tänati tema pikaajalise panuse eest TTÜ Filmiklubi töösse ning TipikasTV algatamise ja eestvedamise eest.

Sigrid Münter, kes on olnud TTÜ Robotiklubi pikaajaline juht ning tegelenud tehnikateadmiste ja teaduse populariseerimise ning levitamisega erinevates Eesti koolides.

Stanislav Štõkov, kes oli eelmise TTÜ Üliõpilasesinduse juhatuse esimees ning tänu kelle kiirele sekkumisele keerulisel momendil (kui eelmine esimees ootamatult lahkus) säilitas TTÜ Üliõpilasesindus tugeva ja võimeka juhatuse.

Tõnis Teinemaa, keda tänati tema eeskujuliku tudengiaktivismi ja tudengiesindamise eest nii Majandusteaduskonna, TTÜ kui ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu tasemel.

Hõbedase Teenetemärgi saajateks on: Jaanus Müür, kes on samuti eelmise TTÜ Üliõpilasesinduse juhatuse liige, aga ka väga võimekas tudengiesindaja väljaspool TTÜ-d ning kes on ka raamatu „Tudengidemokraatia“ üks autoritest.

Madis Pärn, keda autasutati tema suure panuse eest Üliõpilasnõukogude ja eelkõige Ehitusteteaduskonna Üliõpilasnõukogu töösse ja uuele tasemele viimise eest.

Erilise tunnustusena said Hõbedase Teenetemärgi TTÜ Tantsutüdrukute kolm asutajat ja pikaajalist eestvedajat, kes rajasid tühjale kohale 8 aastaga enam kui sajaliikmelise organisatsiooni, mis on saavutanud hulgaliselt tunnustusi nii Eestis kui ka välismaal. Nendeks on: Elli Valla; Laura Karindi; Sandra Raju.

Soovime palju õnne ja edu edasistes tegemistes kõigile Teenetemärkide saajatele!

NOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19

TUDENG TEGUTSEB

IMPRO Tanel Sirp Improgrupp Jaa! liige tanel.sirp@gmail.com Minu esimene kontakt improga oli siis, kui mulle soovitati USA improviseeritud komöödia-show’d nimega „Whose Line Is It Anyway“. Tutvusin esmakordselt sarjaga, kus kogu sündmustik ja dialoog mõeldakse välja alles tegevuse käigus. Olles tüdinenud tüüpilistest mainstream komöödiatest, kus punchline’i on võimalik juba tükk aega ette ära arvata, olid hetkes välja kujunevad naljad ülisuureks kontrastiks. Ma isegi ei arvanud, et telesaates on võimalik teha nalju, mis on nii ettearvamatud ja kõrge kvaliteediga. Sel ajal sai ka minu väikeseks unistuseks niimoodi lava peal inimesi naerutada.

Ma ei arvanud aga, et see kunagi ka juhtub.

Pärast pikka aega võtsin siiski südame rindu ja leidsin omale inimesed, kellega koos improt teha. Sain samuti astuda lavale ja teha pööraseid stseene, kus pean mängima hullulehmatõvega arsti või põrgust välja visatud saatanat. Olen teinud mänge, kus pean leidma kõige äärmuslikumaid seksuaalseid metafoore või pihtima pattu, teadmata, mis patt see oli. Olen pidanud käigu pealt

- PÖÖRANE JA ETTEARVAMATU TEATER välja mõtlema ja esitama laulu oma psühhopaatsetest probleemidest ja olen mänginud laval korraga kolme inimest.

Improlaval on kõik täiesti võimalik.

Ise näideldes avastasin, kui vähe näitlejad tegelikult teavad, mida nad laval tegema peaks. Kunagi pole võimalik ette arvestada, mida kaasnäitlejad laval teha otsustavad ja seega ei saa ka oma tegevusi ette planeerida. Stseeni alguses puudub isegi kontekst, sest kogu maailm tekib alles näitlejate otsuste põhjal tegevuse edenedes. Sellises teadmatuses olles on tõeline vägitükk näidata laval enesekindlust ja pakkuda välja riskantseid ideid loo edasi viimiseks. Samas on näitlejana ka tõeline võlu niimoodi stseeni sisse elada ja tekkivat maailma avastada.

Impros on naljad ja olukorrad tihti üsna ekstreemsed. Seda võimaldab väiksem vajadus olukordi ja sündmuste käiku loogiliselt põhjendada. Mulle on hästi meelde jäänud Ruutu 10 etendusel nähtud mäng “Seks minuga”, kus publikult küsitakse suvaline sõna ja seejärel peavad esinejad välja mõtlema võrdluse, kuidas see sõna sarnaneb vahekorrale näitleja endaga. Tookord anti sõnaks Venemaa ja esimene näitleja kuulutas: “Seks minuga on nagu Venemaa, tuleb

20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2014

Praeguseks on Eestis lausa mitmeid gruppe inimestele, kes soovivad improga alustada. Tallinnas on sellisteks näiteks Improstuudio (korraldab Improgrupp Jaa!) ja Improjämm (korraldab Ruutu 10). Need on pigem inimestele, kes soovivad läbi impro lihtsalt lõbutseda ja esialgu publiku ette mitte minna. 6. – 8. novembril toimub ka rahvusvaheline improteatrite festival nimega Tilt, kus on harv võimalus tutvuda lisaks Eesti truppidele ka välismaiste tegijatega. Soovitan teistelgi kasutada võimalust improga tutvumiseks ja veel enam - proovida seda ise teha.

Foto: Silver Ader

Improgrupp Jaa! ja trubaduur Garf

sisse ilma luba küsimata!”

Impro tegemisega kaasneb alati väga palju lõbu olenemata sellest, kas teha seda laval või lihtsalt koos sõpradega.

Kindlasti juhtub, et olukorra surve tõttu öeldakse midagi ebaloogilist või sobimatut ning need ongi tegelikult parimad ja naljakaimad hetked. Sellest tuleb ka põhimõte, et impros ei ole olemas valesid vastuseid - mida rohkem mööda läheb, seda lõbusam see kõigile on. Improl on ka ainulaadne omadus sind kaasa tõmmata, nii et isegi, kui arvatakse, et lõbutsemiseks ei ole tuju, ollakse proovi lõpuks ikkagi rõõmsameelne ja energiat täis.

ARVAMUS

TUDENGIÖKONOOMIKA 2.0 – “TASUTA KÕRGHARIDUSEST” Taavi Simson Reporter TTÜ Üliõpilasesindus taavi.simson@tipikas.ee www.taavisimson.blogspot.com Kuigi ma ise ei ole majandusekspert ei hariduselt ega ka mitte erialaselt, ärritab mind see, kui mõne majandusalase termini või väitega täiesti võsasse pannakse. Nii võsasse, et ka minusgune võhik suudab mõista, et midagi on valesti. Üks nendest väidetest on “tasuta” kõrgharidus. Järgnevalt tahaksingi kirjutada omapoolse nägemuse sellest, mida see “tasuta” õigupoolest tähendab.

Et kusagilt alustada, alustame algusest.

Pärast keskkooli lõpetamist on noorel üldjuhul kaks valikut, kas minna tööle või jätkata haridusredelil kõrgemale ronimist, vastavalt siis kas ülikoolis, rakenduskõrgharidusõppes või kutsekoolis. Kui teha üht, siis on loogiline, et ei saa teha teist. Siinkohal tuleb tuua sisse majandusteooria ja rääkida sellisest mõistest nagu alternatiivkulu.

Alternatiivkulu all mõistetakse mikroökonoomikas (ettevõtja ja tarbija käitumist käsitlev majandusharu) tegemata valiku väärtust ehk kui teeme tegevust A, siis on alternatiivkulu tulu, mille oleks saanud tegevusega B. Tagasi teema juurde. Kui noor läheb ülikooli ja otsustab sellele pühenduda, siis samal ajal ei jõua ta töötada.

Töötades aga saaks ta teenida tulu, mida kasutada elamiskulude katteks, toidu ja riiete soetamiseks jne. Üldjuhul suudaks keskkooli lõpetaja saada pingutades tööd mõnes paremas kesklinna kaupluses või lihtsamal kontoritööl (halvemal juhul on võimalusteks McDonald`s, Statoil jne). See tähendaks Eesti mediaanpalga teenimist, mis on ca 750 € kuus bruto, 620 € neto.

Kuna ülikoolis käiakse üldiselt ikkagi 5 aastat (3+2), siis tähendab see 60 kuu jooksul 620 * 60 = 37 200 €

malus selleks on ülikooli ühiselamu.

Kuigi tegemist on soodsaima variandiga, ei ole kindlasti tegu soodsa variandiga. Kõige odavam ühikas TTÜs on Akadeemia tee 5, kus toa hind kuus on 96 € (voodikoht vastavalt 48 € kuus), millele lisanduvad kommunaalmaksed. Oletame, et tudeng pole väga sotsiaalne ja soovib olla toas üksida. See tähendab, et ühe kuu kulu talvel võib küündida 150 €-ni (talvel on kütte- ja elektrikulu arusaadavatel põhjustel suuremad). Kuna ühikas ollakse üldjuhul 10 kuud aastas, suvevaheajal vast ikka kodus, siis koguneb 5 aasta peale 50 kuud ühikaelu. Rahakotile siis vastav põnts 50 * 150 = 7 500 €. Lisades siia juurde eelneva summa, saame 37 200 + 7 500 = 44 700 €.

maid õppimisega seotud kulusid. Kui ca 46 000 €, summa, mille eest saab Tallinnas vanema 1-toalise korteri või keskmisest oluliselt luksuslikuma sõiduvahendi, on osade silmis tasuta, siis peab tõdema, et paganama hästi ikka elame siin riigis. Pigem meeldiks mulle, kui asjast räägitaks õigesti ehk haridusest ilma õppemaksuta, sest kuigi õpingute eest tudeng maksma ei pea, siis ei ole haridus kohe mitte kuidagi tasuta, mida ma oma eelpool oleva jutuga ka tõestada püüdsin.

Lõpetuseks mõttetera, mis jäi silma ühe Tartu poe vaateaknalt: “Parimad asjad elus on tasuta, paremuselt teised aga väga kallid”.

Nagu öeldakse Teleturus, siis pole see veel kõik. Tudeng peab linnas ka liikuma ning samuti vajab ta kirjatarbeid ja kaustikuid loengus osalemiseks (mehaanikutel ja ehitajatel lisanduvad loomulikult ka joonestustarbed).

Lisaks vajab tudeng sülearvutit Interneti, kirjatöö, powerpoint`i ja muu taolise jaoks. Võtame algusest. Tallina 30-päeva sooduskaart maksab 8,5 €. Kui tudeng on Tallinnas 10 kuud aastas, teeb see 5 aastaga 50 * 8,5 = 425 €. Pastapliiatseid ja kaustikuid kulub laias laastus 1 komplekt kuus. Kvaliteetne pastakas ja A4 kaustik maksavad kokku ca 3 €. Viie aasta kulu seega 50 * 3 = 150 €. Siis veel sülearvuti.

Korraliku ekraanisuurusega (>”14”) ja kauakestva akuga sülearvuti maksab vähemalt 500 € (tarkvara hinda pole arvestatud, kuna “tubli” tudeng üldjuhul pirab selle). Seega teeb kõik vajalik kokku 425 + 150 + 500 = 1075 €.

Liites kõik kokku, saame “tasuta” kõrghariduse summaks 45 775 €. Siia sisse pole arvestatud inflatsiooni ja teisi väikse-

Ei ole piisavalt šokeeriv summa?

Aga palun, jätkame. Ülikooli ajal peab tudeng kusagil ka elama.

Soodsaim võiNOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

TEADUS

NANOSATELLIIDID VA Paul Liias TTÜ tootearenduse magistrant paul.liias@ttu.ee Kosmosetehnoloogiast on jäänud ühiskonnas tihti millegi kättesaamatu, ülimalt keerulise ja üüratult kalli mulje. Veel kümme aastat tagasi vastasid eelnevalt nimetatud märksõnad tõele.

Tänaseks on olukord tõsiselt muutunud. Satelliite ehitatakse järjest rohkem ja praegune elukvaliteet poleks ilma nendeta mõeldavgi.

Satelliidirakendustega puutume iga-

telliidid, konservatiivne mõtlemine ja sellega seotud kõrged hinnad. Näiteks Iridiumi satelliitide võrgustik, mis pidi pakkuma Internetti üle maailma, läks pankrotti. Põhjuseks oli liiga kallis võrgustik võrreldes teenuse nõudlusega.

Viimase kümne aasta jooksul on väga populaarseks saanud nanosatelliidid, mis on võrreldes oma suurte kolleegidega kordades väiksemad nii mõõtmetelt kui ka kaalult. Sellest tulenevalt on nad ka kordades odavamad.

Nanosatelliitide ehitamiseks on mitu erinevat standardit, millest kõige tun-

giks pakkuvat ettevõtet. Peamisteks arendajateks olid ülikoolid, tegu oli pigem nišituruga ning valik oli väike.

Seega oli lisaks hariduslikule eesmärgile otstarbekas ESTCube-1 puhul kõik süsteemid ise arendada. Täna on olukord aga drastiliselt muutunud ja sellel, kel on piisavalt raha, saab endale riiulilt valmis satelliidi osta.

Kuupsatelliitide eeliseks on kindel standard ehk neid on võrreldes teiste satelliitidega väga lihtne kanderaketil mõne teise satelliidi kõrvale lastiks panna ja sellega stardikulud ning ooteajad võimalikult minimaalseks viia.

Suurima populaarsuse on kuupsatelliidid saavutanud USA-s ja Jaapanis. Peamine põhjus on see, et need riigid toetavad ülikoolide projektide tasuta või palju odavamalt orbiidile saatmist. Euroopas selles vallas ühtne poliitika veel puudub ja seetõttu hetkel nanosatelliitide projektide arengus veel nii kaugele jõutud ei ole.

Foto: NASA, NanoRacks

On prognoositud, et aastaks 2020 on orbiidile saadetud üle 1000 nanosatelliidi.

Vaadates aga praeguseid starte, võib see number tulla veelgi suurem. Aastal 2013 lennutati orbiidile üle 80 nanosatelliidi ja käesoleval aastal saadetakse orbiidile umbes 200 nanosatelliiti. Uusi ja huvitavaid projekte tekib järjest juurde ja paranevad ka võimalused neid orbiidile saata. päevaselt märkamatult kokku kasutades Internetti, nutiseadmeid ja vaadates televiisorit. Tihti ei tea kasutajad aga, mis nende rakenduste taga peitub.

Ilma satelliitideta ei toimiks näiteks kaasaja logistika ja ilmavaatlus. Kaugseirega on võimalik jälgida keskkonda ja saada looduskatastroofide ajal toimuvast kiiresti infot. Samas on praegustele lahendustele veel piisavalt arenguruumi ja ükski hetkel turul olev teenus pole täiuslik.

Põhiliseks probleemiks kosmosevaldkonnas on siiani olnud liiga suured sa22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2014

tumaks on kujunenud kuupsatelliidid (CubeSat). Kuupsatelliite hakkasid ehitama peamiselt üliõpilased ülikoolides, et õppida kosmosetehnoloogiat ja projektide läbiviimist ning teostada huvitavaid eksperimente. Ka Eesti esimene satelliit ESTCube-1, mis juba üle 500 päeva edukalt orbiidil lendab, on kuupsatelliit. Tänaseks on kuupsatelliitidest saanud ka väga populaarne platvorm idufirmade seas.

Aastal 2008, kui alustasime ESTCube-1 arendamisega, eksisteeris ainult paar kuupsatelliitide komponente müü-

Nanosatelliidid on saanud viimaste aastatega idufirmade seas väga populaarseks ja üle maailma on tekkinud mitmeid idufirmasid, kes plaanivad kommerts-nanosatelliitide võrgustikke. Peamiselt tegelevad nanosattide start-up`id Maa kaugseirega, üks silmapaistvamaid neist on Planet Labs.

Planet Labs saatis orbiidile paarikümnest CubeSat`ist koosneva võrgustiku, mis pildistavad pidevalt maakera.

Eesmärk on jagada eraisikutele tasuta värsket pilti maakerast ja organisatsioonidele tasulist teenust pakkuda.

TEADUS

ALLUTAVAD MAAILMA Antud rakendus on kasulik näiteks looduskatastroofide tuvastamisel.

Erinevalt näiteks Google Earth`i vähemalt pool aastat vanadest piltidest on need ainult mõned tunnid vanad.

Piltidelt on võimalik eristada objekte suurusega 3 - 5 m, mis on väga hea saavutus arvestades, et pildistamiseks kasutatakse ainult 3 liitrist satelliiti.

Eelnevalt nimetatud start-up on saanud võimalikuks just tänu nanosatelliitidest tulevale mõtteviisi muutusele ja kosmosetehnoloogia arengule. Teiste sõnadega on nüüd võimalik vähese raha eest saata orbiidile kümneid pisikesi satelliite ja ehitada võimsaid võrgustikke, mis igast maakera punktist iga paari tunni tagant värske pildi suudavad teha. Ka siis, kui üksikud satelliidid katki lähevad või valele orbiidile satuvad, ei ole see nii suur kaotus, sest satelliidi asendamine ei ole kallis ja ei tähenda ettevõtmisele kohest lõppu.

Täna on isegi hariduslikel projektidel otstarbekas nii ajaliselt kui ka eelarve poolest valdav enamus CubeSat`i süsteeme sisse osta ja keskenduda rohkem oma eksperimendile ja missioonile.

Projektide arv ja konkurents kasvab kiiresti ja silma paistmiseks ning muljet avaldava tulemuse saavutamiseks tuleb rohkem vaeva näha. Praegune situatsioon turul soosib seda ja meeskondadel on võimalik keskenduda ainult oma peamisele missioonile.

Kosmoseprügi tekkele nanosatelliidid siiski väga kaasa ei aita, kuna nad saadetakse raketiga reeglina madalale Maa-lähedasele orbiidile. Viimasel ajal on populaarsust kogunud rahvusvahelisest kosmosejaamast ISS kuupsatelliitide orbiidile lükkamine, mis tähendab orbiiti kõrgusega ligikaudu 400 km. Sellisel kõrgusel mõjutab satelliite Maa atmosfääri õhutakistus oluliselt rohkem kui näiteks 650 km kõrgusel. Selle tulemusel kaotavad

satelliidid kiiremini kiirust ja kõrgust ning põlevad lõpuks ära. Näiteks Leedu esimene satelliit Lituanica-1 visati ISSilt välja selle aasta jaanuaris ja see sisenes atmosfääri juba augustis.

Eestiski on nanosattide buum oma mõju avaldanud ja kosmoseteema populaarseks teinud. Õnnestunud ESTCube-1 projektist on välja kasvanud paar spin-off ettevõtet, mis spetsialiseeruvad nanosatelliitide alamsüsteemide toodete arendamisele.

Esimesed tooted on valmimas ja tegeletakse nende turundusega.

Eesti satelliidiehitajad loorberitele puhkama aga ei jää, sest plaanis on mitmeid uusi ja põnevaid projekte. Tartu Observatooriumi eest veetav Eesti tudengisatelliidi programm ESTCube ootab peagi uusi järglasi ja ka Tallinna Tehnikaülikool plaanib sel sügisel oma kaugseire nanosatelliidi arendamisega algust teha.

Foto: Taavi Torim

NOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23

KULTUUR

:::FILMIHUNT NAASEB TAAS::: Konstantin Jefimov Reporter TTÜ Üliõpilasesindus konstantin.jefimov@tipikas.ee Nüüd, kui kellakeeramise hetk on üha lähemale jõudmas ja riidekapist tuleb välja otsida oma kasukad ning kindad, on õhtuti eemalt kuulda üksiku filmihundi ulgumist. See tõotab omakorda ainult ühte - taas on novembrikülmad käes ning nende eest peitumiseks pole leida paremat paika kui kinosaal, kus vändatakse verivärsket hundifilmi.

Oranž ulguv hunt ei vaja pikemat tutvustamist - küllap on väga paljud kuulnud, et just meie sügiskaamose varjudes toimuv filmifestival kuulub maailma TOP15 hulka. PÖFF ise hõlmab endas aga kolme alamfestivali: Animated Dreams (joonisfilmid), Just Film (laste-ja noorsoofilmid) ja Sleepwalkers (tudengi- ja lühifilmid).

Lisaks ei piirduta vaid filmilindi kerimisega, vaid kahel novembrinädalal on Tallinn kui mesilastaru, kus märgata on nii operaatoreid, režissööre, näitlejaid kui valguskunstnikke. Neil kõigil on rahvale midagi öelda ja veel 24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2014

rohkem on inimesi, kes tahavad neid kuulda võtta.

Eelmist hundiulgumist käis nautimas mitte enam ega vähem kui 77 500 inimest, mis on peaaegu et kaks Pärnu linnatäit. Esitati 551 filmi ja 750 linastust ning kohal käis üle poole tuhande hundieksperdi välismaalt. PÖFFihunt ise on aga ujedalt öelnud, et tema ei taha midagi muud kui tutvustada Eesti vaatajatele maailma filmikultuuri ja populariseerida seeläbi filmikunsti Eestis ning muuhulgas näidata Eesti kaunist filmiulgu ka välisriikide ulgujate seas.

Geneetiliselt muundatud (oranži) hundi elulugu ulatub aastasse 1997, mil kaheksa filmilaboranti Taanist, Eestist, Soomest ja Norrast jõudsid oma filmikatsetustega nii kaugele, et pärast lõpmatuid unetuid ja söömata öid võis hakata märkama mingi uue ja tundmatu sademe tekkimist. Osavad laboritehnikud aga ei passinud pealt, vaid võtsid käed-jalad kokku, ekstraheerisid oranži olluse kiiresti filmiklaasist välja ja panid talle nimeks PÖFF. Meie kliima ja lihahinnad kujundavad kasvukeskkonna viimasele

aga lihtsalt suurepäraseks ning areng on olnud vilgas - paari aasta möödudes olid PÖFFile sündinud ka järglased: tARTuFF (Tartu armastusfilmide festival), HÕFF (Haapsalu õudukad ja fantaasiafilmid), Kumu Dokumentaal.

Kahjuks on emasusi aga väga pelgliku eluviisiga ning ega ta tänavu enne 7. novembrit oma pesast Marimetsa raba juurest välja ei ronigi. See väljapugemise hetk on aga alati täis ovatsioone ja hõõgveinist punetavaid põski, rõõmsameelsete neidude kilked ja A. Tarkovski armastajate elupilkavaid muigeid. Just sel päeval hakkab emahunt müüma oma võsukesi (pileteid) ka lihtrahvale. Rappa aga ei pea kummikutega tõttama - piisab ka üksnes virtuaalsest rabast PÖFFi piletikeskuste näol.

Ei pea olema professionaalne filmikriitik, et hoomata nende filmide väärtust ja unikaalsust. Kõigil kinoarmastajatel soovitan raudselt ära käia ja kui lõppev poolsemester vähegi võimaldab, siis ka kahel või enamalgi korral, sest kõrvulukustav ulg tõotab seda, et sel aastal tuleb metsast eriti head kraami!

Auuuuuuuuuuuu!!!

TUDENG TEGUTSEB TUDENG TEG

KULTUUR

TARTU MOTOSHOW 2014 Taavi Simson taavi.simson@gmail.com taavisimson.blogspot.com Automaailmas rohkem orienteeruvad inimesed teavad, et iga aasta septembri lõpus toimub Tartus autonäitus Motoshow. Sel aastal õnnestus ka minul esimest korda nimetatud näitusel ära käia. Kuna Tallinnas enam autonäitusi ei peeta (kuni 2007. aastani toimus

Tallinnas autonäitus Motorex), siis ongi Tartus toimuv Motoshow ainus võimalus käia Eestis mõnel suuremal autonäitusel.

Motoshow on autonäitus nagu autonäitus ikka ehk siis põhiline roll on uutel autodel, mida inimestele näidatakse.

Samas ei piirdu väljapanek vaid selle-

ga. Võimalik on näha ka varuosade- ja tuuningkomponentide müüjaid ning erinevaid autospordialaseid väljapanekuid. Viimase osas ei pea Motoshow end häbenema. Sel aastal sai näha näiteks elektri jõul liikuvat tudengivormelit (mis autonäituse ajaks oli juba mitmeid olulisi võite saavutanud), samuti oli näha mitmeid kiirendusspordiautosid. Tegelikult oli Motoshow`l väljas nii palju kiirendusautosid, et ekslikult võib jääda mulje, et muu autospordiga Eestis ei tegeletagi. Nii see päris siiski pole, kuid võib näha ja tunda, et kiirendussport on Eestis tasemel ja populaarne.

Autode juurde tagasi tulles sai Motoshow`l näha mitmeid uusi autosid.

Genfile või Frankfurdile sarnanevat valikut küll paraku välja panna polnud, kuid Eesti väiksust arvestades pole see ka kuidagi imekspandav.

Siiski annaks ka Eesti tingimusi arvestades näidata suuremat mudelivalikut. Esindamata jäid mitmed automargid (nt Hyundai, Dacia, Alfa Romeo jne) ning esindatud margid ei olnud väljas kogu mudeligammaga.

Honda, mis on üks müüdavamaid marke Eestis, oli kohale toonud vaid kaks autot ja kaks mootorratast. Usun, et oleks saanud paremini. Heaks eeskujuks on siinkohal Toyota, kelle mudelitest olid esindatud pea kõik, mida Eestis rohkem müüakse.

Kui jutt juba Toyota stendi mainimisele läks, on siinkohal hea välja tuua, et suudeti pakkuda midagi ka mitteautofännile (oluline, kui autohullust pereisaga on näitusel kaasas ema ja lapsed). Nimelt oli võimalik proovida Toyota stendi juures jaapani rooga sushit. Õnnestus ka minul nimetatud roog tänu sellele esimest korda elus ära proovida. Peab ütlema, et polnud üldse paha.

Samuti võib positiivse külje pealt mainida ka Fiati-BMW ühisstendi, kus sai näha Fiat 500-t 1970ndatest. Tegemist oli sellise mõnusa pisikese (väiksema kui originaalne Mini) punniga, mis kindlasti paljudel nunnufaktori lakke

lööb. Antud mudel tõestas, et ajaloolised mudelid aitavad lisada põnevust ja vaatamisväärsust muidu tavapärastele stendidele.

Kuigi autonäitusel oli palju positiivset, võis märgata ka nüansse, mida tulevikus parandada annaks. Näiteks olid mitme automargi mudelivalikud esindatud mitmes kohas. Nii Fiat 500 (tänapäevane versioon), Fiat Freemont kui ka Škoda Octavia olid vaatamiseks välja pandud mitmes hallis. Oleks kena, kui näituse korraldajad tulevikus veenduksid, et kõik automargid oleksid esindatud ühes kohas ja ei oleks liigset korduvust ning teha selle asemel ruumi veel esindamata markidele.

Lisaks tekitab nördimust piletite hind, mis laupäeval (27.09) oli üliõpilasele ja täiskasvanule 7 € ning reedel ja pühapäeval 5 €. Arvestades autonäituse suurust ning pakutavat valikut, kuid ka seda, et autonäitust tullakse vaatama ka mujalt Eestist (mis on ka kulu), siis võiks tulevikus kaaluda täispileti

hinda 3,5 - 4 €. Ütleb ju lihtne majandustõdegi, et tulu tuleb käibe, mitte kasumi pealt. Samuti võiks kaaluda autonäituse pikendamist seniselt kolmelt päevalt nelja või viie päevani.

Lõpetuseks jääb vaid soovida edu Motoshow korraldajatele, et see näitus ka tulevikus toimuks ning et see veel parem saaks, kui ta hetkel on. Samuti mainiks, et kui keegi pole veel antud näitusele jõudnud, siis vähemalt ühe korra tasuks ikka minna - saate vähemalt kogemuse võrra rikkamaks.

NOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

ESN CORNER

A LOT OF TREES, A LOT OF ORANGES Frank van de Pieterman Columnist fgvdpieterman@live.nl A road trip in the Netherlands would cost me a fortune, so I wouldn´t be able to do anything remotely expensive for months. So I was surprised by how affordable it is here. Driving from Tallinn to Tartu, Lake Peipsi, Rakvere and back, covering more than 600 kilometers, cost us only 30 euros in gas!

The answer to the question, whether it was worth the money or not, is without a doubt a YES. The science museum in Tartu invited people from all ages (and languages!) to play, read and experience what science has brought to us.

9 euros well spent on walking through the simulation of a sunken ship, seeing chicken eggs hatch and cycling on a unicycle on a rope. For those who have not been there: you should definitely go

there. For those who have: you should definitely go again, because the current temporary exhibition is so interesting that we lost each other with a matter of minutes.

What is interesting, is that most of the time we were on the road and it felt like I was back in the Netherlands: a flat landscape (geography geek fact: the highest points of Estonia and the Netherlands differ only 4 meters), trees grow as far as the eye can see, friendly smiling cows and a thin layer of mist trying, yet not succeeding, to hide it all. Ah, the memories.

These memories were enhanced by the self-proclaimed largest ESN-event in Tallinn: international dinner! Eight proud nationalities were cooking, talking and dancing extensively in order not to only impress the almost 400

From left to right: Our most beautiful (and only) female Dutchman, the talkative team captain, a questionable Henk, and the writer of this article.

26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2014

people present, but also the anonymous jury (anonymous up until the point that they came to the table saying “hello, I am the jury”). Needless to say that the Dutch did their uttermost best to impress everybody who were willing to experience the famous Dutch culture, although represented only by four people. Dressed in orange and red, white and blue shattered around the area (extra credits to the French for that), friends and strangers alike could indulge in an endless variety of food, including poffertjes, herring, pepernoten, stamppot and of course the famous stroopwafels. Combined with a swift presentation, including throwing pepernoten into the audience, the Dutch got the third place. My sincere congratulations to the Nigerian delegation, whose amazing dancing brought them a well deserved first place. Next year, my friends, next year…

ESN CORNER

WONDERING WHAT TO DO AT TUT? Mariam Malidze Columnist mari.malidze@gmail.com Being a freshman or an exchange student at a university can be quite stressful for the first couple of months.

Organizing your study plan, finally memorizing your way around the campus, figuring out whom to ask questions… These are the basics to survive.

But then, there comes the time to discover more, get engaged in vibrant student life and meet new people, learn new things and have fun at the same time, because there is so much more to being a student than just studying.

Well, in order to live that active life and participate in different student activities, you’ve got to have information first.

If you plan to stay here for several years, you can take your time, but if you are an exchange student and want to get the full package experience in a short period of time, you should start looking for the opportunities now. I have tried to do some mini research and put together information about different clubs or organizations students can join according to their interests and preferences.

out other students.

TUT Student Union is an organization representing students and student organizations at TUT as well as Student Body in general outside of the university. SU organizes events, projects and is actively involved in the fields of Education, Event Management, Marketing and Communication, Social Affairs and Sport Affairs. So, it is quite a good chance to become an active member and help to develop the area, which mostly appeals to you and, of course, develop yourself too.

On the university’s website, under the section Student Life, you will find more student organizations such as AIESEC, ESTIEM (for engineering students), LAPIKUD (for IT students), Õigus (for law students); if you are into acting, photography or filming there are those and other clubs as well…

Very often there are one-time events, interesting seminars, public speeches, competitions that we may overlook.

Good question is where to find out about them. Of course the internet,

social media, and emails are the most powerful sources of information nowadays. But what I also find very useful is my old habit of spending several minutes in front of those information boards hanging on the wall and reading paper advertisements and posters. Pretty old fashioned, right? But it works. That’s the way I found out about Erasmus Mundus a couple years ago. That’s how I also came across American English Club and Education USA centre at TUT. Plus, if you don’t understand Estonian, it’s going take even less time to scan through all those colourful posters and read whatever’s in English! I have joined the American English Club, which is a very fun and great place to be. You get to practice your English, meet new people, guest speakers and enjoy your time. Education USA also organizes other events, such as movie nights, public speeches, education fairs...

Most certainly, this is not the complete list and there are many more exciting things happening at TUT, but hopefully this is helpful for the beginning.

Luckily, TUT has a lot to offer. If you are an Erasmus Student, then for sure you stay tuned for all the ESN events. ESN TUT International Club is an organization which aims to help exchange or degree students at Tallinn University of Technology to adapt to their life in Estonia. As a foreign student you can count on their assistance and participate in various activities.

One of the nice ways of contributing back, for example, could be volunteering together with Social Erasmus or, once you realize you have finished your adjustment process, you may also consider joining the club and helping

COMMENTS

ON LAST ISSUE

Due to some misprint in the previous issue, we offer the correct version of the extract from the article: “Tim Dietrich: I have been in Estonia for some time now and yes, some Estonians are very slow. I’ve learned that some of them are also prejudiced especially about Russians. Tallinn has a mixed society, mixed culture, and most people speak very good English, but if you want to be acquainted with real Estonians, you should visit Tartu. Estonian girls are gorgeous and drunk Estonian guys are really cool. One more thing, Estonian language IS NOT HARD at all!”

NOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

SPORT

TTÜ VÕRKPALL: MILLISED ON SELLE AASTA PLAANID? Martin Malm Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus martin.malm@tipikas.ee

Meeskond

Üle aastate on selle hooaja eel toimunud TTÜ võrkpallimeeskonnas palju suuri muudatusi. Tervelt seitse meest kolmeteistkümnest on uued. Lahkujate seas oli spordiga lõpparve teinuid, neid, kes tahtsid ennast proovile panna mõnes muus keskkonnas kui ka neid, kes ei mahtunud enam treenerite nägemusse. Võistkond on kõvasti noorenenud. Üheks tähtsaimaks lahkujaks oli Soome tippliigasse suundunud Mart Tiisaar, kes oli möödunud aastate parim diagonaalründaja.

TTÜ võrkpallimeeskonna kolmeteistkümnest liikmest üksteist on üliõpilased, kellest üheksa õpivad TTÜ-s.

Lisaks on üks TTÜ vilistlane, üks Eesti passiga Kanada väliseestlane, üks mängija Brasiiliast ning üks Valgevenest.

Vastab TTÜ võrkpallimeeskonna peatreener Janis Sirelpuu.

Millistes võistlussarjades sellel aastal osalete?

Balti Superkarikas (tänaseks välja mängitud, TTÜ-le), Eesti Karikavõistlused, Schenker Liiga, Eesti Meistrivõistlused ja sel hooajal ka euroliigas

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2014

Challenge Cup, kus esimeses ringis võtame mõõtu Rumeenia klubiga.

Millised on selle hooaja plaanid meistriliigas ja karikamängudes?

Eestis on kolm suurt võrkpalliklubi: Tartu, Selver, Pärnu. Nende eelarved on palju suuremad kui ülejäänud võistkondadel. Kui suudame omasugused selja taga hoida, on hästi, kui suudame suuri üllatada, on samuti väga hästi.

Karikasarjas saime loosiga endale vastaseks Tallinna Selveri. Tänaseks on meil omavahel esimene veerandfinaal ka peetud. Kahjuks pidime tunnistama Selveri kodusaalis meie vastase 3:0 paremust. Teine mäng on 30. oktoobril TTÜ Spordihoones. Vajame 3:0 või 3:1 võitu, et jõuda kuldse geimini, mis otsustaks sellest paarist edasipääseja.

Mida ennustate sellel aastal TTÜ-le?

Liiga tase on läinud sellelgi aastal hoogsalt ülespoole ja ennustamine muutunud veelgi raskemaks. Minu kui treeneri soov on näha sellel hooajal väljakul sellist võistkonda, kes mängib stabiilselt oma taseme välja. Kui vaadata TTÜ võrkpallimeeskonnale ajas tagasi, siis on väga hästi mängitud mänge, aga ka palju neid mänge, kus pole suudetud oma oskusi realiseerida.

Tahaksin, et head mängud muutuksid domineerivaks!

Kuidas sellel hooajal siiani läinud on?

Tänaseks on välja mängitud üks karikas – Balti Superkarikas. See õnnestus meil võita. Kuigi tegemist on välja m ä ng it avat est trofeedest kõige väiksemaga, on minul ja võistkonnal selle üle väga hea meel.

Poolfinaalis alistasime Tartu 3:2 ja finaalis võitsime Läti klubi Jelgava Biolarsi 3:1.

Schenker liigas oleme mänginud

kolm vooru. Daugavpilsi 3:2 võiduga peab rahule jääma, sest paaril viimasel hooajal pole me sealt võiduga tagasi tulnud. Tegu on võistkonnaga, kes mängib kodus väga hästi ning punkte ja võite on sinna pidanud jätma nii mitmedki klubid. Teise mänguga meie Riia kolleegide (RTU) vastu ma rahule ei jäänud ja vastu tuli võtta 0:3 kaotus.

Viimasel TTÜ Spordihoones toimunud kohtumisel oli meie vastaseks Läti ASK/Kuldiga, kelle üle saavutasime võidu 3:0.

Kui tihti te oma poistega trenni teete?

Treenime enamasti kaks korda päevas.

Loomulikult puhkame ka. Palju oleneb võistlusgraafikust.

Kuidas välismängijad kohanenud on? Võttis meeskond nad kiiresti omaks ning kas segavõistkonna õpetamine pakub uusi väljakutseid ka treenerile?

Arvan, et suuri probleeme neil polnud.

Mõlemad on head suhtlejad nagu ka ülejäänud meeskond. Kindlasti pakub see ka treenerile uusi väljakutseid.

Tegemist on siinse võrkpalli jaoks täiesti uute nägudega. Keskkond, kus need mehed senini mängisid, on täiesti erinev.

Kuidas hindate treenimisvõimalusi TTÜ-s - jõusaal, väljakud, treenimiseks võimaldatavad ajad jne? Mis on hästi, kus võiks olla arenguruumi?

TTÜ Spordihoone, kus me treenime, on võrkpallimeeskonna treenimiseks suhteliselt ideaalne. Kõike saab teha ühes majas. On olemas väga korralik jõusaal, pallisaal. Ideaali taga ajades võiks õhtustes treeningkordades olla meil saaliaega pooleteise tunni asemel kaks tundi. Samuti tahaks rohkem võimalust kasutada suurt saali ehk siis mitte treenida 1/3 peal. Võistkonnad, kes seda luksust lubada saavad, omavad kindlasti rohkem kodusaali eelist.

Milliseid piiranguid seab tõsiasi, et enamus mängijaid on tudengid?

Seni on tudengid suutnud õppimise ja treenimise ilusasti ühildada. Loomulikult on vahel puudujaid, aga see on ka loomulik, kuna oleme ülikooli võistkond.

SPORT Millised on TTÜ eelised teiste samas liigas võistlevate võistkondade ees?

Meie fännide potentsiaal. TTÜ-s õpib ja töötab meeletul hulgal inimesi. Ise mängijana kogesin tihti, et hea kodupublik on kui lisamängija väljakul.

Milline on Teie arvates olulisim tegur spordis tippu jõudmiseks?

Mina pean väga oluliseks nende treenerite tööd, kes tegelevad noortega. See, mida sa noorteklassis õpid, saadab sind kogu elu. Seda kinnitab ka fakt, et mõnede treenerite käe alt tuleb järjepidevalt mängijaid meistriliigadesse ja samas teise treeneri käe alt pea mitte kunagi. Ehk siis oluline on, kelle juures sa oma sportlaseteed alustad. Loomulikult oleneb palju ka isikuomadustest.

Milline on Teie jaoks ideaalne trenn?

Mina lähen trennist rahul tundega minema siis, kui ma näen, et mehed nautisid trennis tehtut ja kedagi ekstra motiveerida polnud vaja. Hea on kindlasti, kui sul on võistkonna jagu võrdseid mängijaid. Meeskonnasisene konkurents on kindlasti asi, mis viib edasi.

TTÜ võrkpallimeeskonna viimased suuremad saavutused: 2012/13 Schenker Liiga üldvõit 2012/13 Eesti meistrivõistlusel 3. koht 2013/14 Eesti Karika esikoht 2014/15 Balti Superkarika esikoht

Naiskond

TTÜ Võrkpallinaiskonnas viimase kolme aasta jooksul suurt voolavust olnud pole. Pärast möödunud hooaega lahkus kaks mängijat – üks Tallinna Ülikooli ja teine Prantsusmaale. Juurde tuli vaid üks ja jätkatakse 12-kesi.

Sarnaselt võrkpallimeeskonnaga on ka naiskonnas enamus mängijad TTÜ tudengid. Kaheteistkümnest mängijast ei ole ainul kolm tudengit TTÜ-ga seotud - üks on lõpetanud TLÜ, üks õpib seal ja vaid üks mängija ei ole üliõpilane.

Vastab TTÜ võrkpallinaiskonna peatreener Tiit Kõiv Millistes võistlussarjades sellel aastal osalete?

Eesti meistriliiga, Eesti Karika võistlused, Balti liiga, Eesti üliõpilaste meistrivõistlused detsembris ja kevadiste SELL üliõpilasmängude võitjana Roomas toimuv turniir Euroopa üliõpilasmeistritele.

Millised on selle hooaja plaanid meistriliigas ja karikamängudes?

Eesti meistriliigas on plaanid kõrgeimad ehk mängimine finaalis ja seal juba tõsisem vastupanu möödunud hooaja võitjale. Karikavõistlustel on samuti miinimumplaan mängida finaalis. Balti liigas loodame jõuda nelja tugevama hulka ja mängida medalitele.

Kuidas sellel hooajal siiani läinud on?

Treeningprotsess on täie hooga käimas vastavalt sellele, kuidas keegi õppimise kõrvalt trenni jõuab, aga kokkuvõttes on harjutatud piisavalt ja suure isuga.

Eeloleval nädalavahetusel algavad liiga mängud ja järgmisel neljapäeval karikavõistlused veerandfinaali kohtumisega TÜ vastu. Esimesel Balti liiga mängul võitsime Tartu Ülikool/ Eedenit 3:0.

Millist Eesti naiskonda peate omale kõige tugevamaks vastaseks?

Juba teist hooaega on tihe andmine Eesti koondise baasvõistkond Kohila VK-ga. Eesti liigas on kindlasti raske ja põhimõtteline konkurent Tartu Ülikool, kelle peame seljatama juba lähipäevadel kahel korral teel karika poolfinaali. Balti liigas on üks väga tugev Leedu klubi Jonavast, mida on tugevdatud ukrainlannadega ja kindlasti Läti koondise baasvõistkond Jelgavast. Loomulikult on turniir aga pikk ja tasavägine ning tugevaid mänge ja raskeid lahinguid palju.

Kui tihti te oma tüdrukutega trenni teete?

Kuna Eestis ega Baltimaades professionaalseid võrkpallinaiskondi pole, siis leian, et keskmiselt neli pallitrenni ja kaks üldfüüsilise treeningut nädalas, lisaks individuaalne jooksmine, on meile piisav treeningkoormus. Kui nädalavahetusel on kaks mängu, siis on eelnevalt kolm pallitrenni ehk viis päeva võrkpalli – rohkem polegi eriti võimalik.

suurt väljakut. Spordisaali haldajatega on koostöö väga meeldiv – suur tänu neile. Jõusaalis jääb aegajalt kitsaks, aga selle üle tuleb pigem rõõmu tunda, et tudengid väga sportlikud on.

Milliseid piiranguid seab tõsiasi, et enamus mängijaid on tudengid?

Ainus piirang ongi see, et magistriõppe tudengid peavad õhtuti valima trenni või loengu vahel. Õnneks on tüdrukud tublid nii trennis kui ka õppimises ja suudavad mõistlikult enda aega jagada nii, et õppimine ei kannata ja mängijatena tase ei lange, vaid areng on ka võrkpallis pidev ja stabiilne.

Millised on TTÜ eelised teiste samas liigas võistlevate võistkondade ees?

Meie naiskonna eelis on see, et meil on vapustav võistkonnavaim ja sisekliima.

Selle abil on võimalik võita ka endast füüsiliselt võimsamaid ja eeldatavalt tugevamaid.

Milline on Teie jaoks ideaalne treening? Mis on need tegurid, mis muudavad trenni ideaalseks? Kas ja kuidas on need tingimused täidetud?

Ideaalne treening on meie jaoks see, kui kõik on mõttega asja juures ja annavad endast 110%.

Milline on Teie arvates olulisim tegur spordis tippu jõudmiseks?

Kui looduse poolt on eeldusi ja annet antud, siis ülejäänud on treenitav ning isikliku sunni, tahtmise ning distsipliini asi.

TTÜ võrkpallinaiskonna viimased suuremad saavutused: 2012/13 Eesti Meistrivõistluste neljas koht 2013/14 Eesti Meistrivõistluste teine koht 2013/14 Balti Liiga viies koht 2014 SELLi mängude esimene koht

Kuidas hindate treenimisvõimalusi TTÜ-s - jõusaal, väljakud, treenimiseks võimaldatavad ajad jne? Mis on hästi, kus võiks olla arenguruumi?

Treenimisvõimalused on ikkagi super, sest tuleb aru saada, et kõik ei mahu korraga treenima prime time ajal ja suurel platsil, kuna sportijaid ja spordialasid, mida harrastatakse, on palju. Kolmandik suurest väljakust on treenimiseks piisav ja enamus kordi on võistlusmängudeks võimaldatud NOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

HUUMOR

HALVA HUUMORI INSTITUUT Meie instituudis on nakkusoht minimaalne!

Aleksander Vassiljev TTÜ Üliõpilasesindus sassipostkast@tipikas.ee

Olulised jäsemed

Muusikaakadeemia tudeng on karmidelt poistelt raha laenanud ja juba pikalt võlgu. Tulevad kandilised mehed külla ja ähvardavad: - Otsi nüüd kohe esimene osamakse välja, muidu murrame sul käed ära! - Mul ei ole praegu tõesti mingit raha, aga ärge palun käsi murdke, ma olen pianist ja mul on homme eksam! Kui ma seda ära ei tee, siis ma kooli ei lõpeta. Kui ma kooli ei lõpeta, siis tööle ei saa, kui tööle ei saa, siis raha ka maksta ei saa. Ärge palun ainult käsi puutuge! - Olgu-olgu, jätame su käed terveks! - Nõustuvad võlanõudjad ja murravad ta kaela.

Lisasissetulek

K: Kuidas kutsutakse regulaarset õppetoetuse lisa, mis sõltub puhtalt tudengi enda aktiivsusest?

V: Taara!

Gravitatsioon

- Sedavõrd väikesel taevakehal nagu seda on kuu, on planeedist Maa kuus korda nõrgem gravitatsioonijõud. See tähendab, et kõik asjad oleksid meie jaoks seal ligi kuus korda kergemad! - räägib füüsika professor.

- Aga professor, kas meie eksam oleks seal ka kuus korda kergem? -

Ülikooli tavad

K: Kuidas kutsutakse mittereligioosset paastuaega?

V: Bakalaureus!

K: Kuidas kutsutakse mittereligioosset palveperioodi?

V: Eksamisessioon!

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2014

SUDOKU

SUDOKU

NOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31

Võta mõõtu

INSENERIVÕISTLUSEL

TALLINN 6.-9. NOVEMBER

Pane meeskond kokku ja registreeri juba täna!

MEHAANIKA LOGISTIKA MAJANDUS KESKKOND INFOTEHNOLOOGIA Kohti on piiratud arv! lisainfo ja registreerimine:

ebec.BEST.ee Koostööpartnerid:

Auhinnafond:

4000 €

Korraldaja: