STUDIOOSUS T A LT E C H I T U D E N G I A J A K I R I . N O V E M B E R 2 0 1 8 . T A LT E C H S T U D E N T M A G A Z I N E
T E E N E T E M Ä R G I D 2 0 1 8 - T U D E N G I D T E G U T S E V A D - T E H N I K A Ü L I K O O L TÄ N A T U D E N G I T E H O B I A U T O D - E L U K E S T E V Õ P E - S P O R T - O L G E M K U LT U U R S E D
TOIMETUS
P E AT O I M E TA J A
Doris Abe doris.abe@tipikas.ee KÜLJENDA JA
Kadi Sigus
K E E L E T O I M E TA J A
Evelin Arak TÕLKIJA
PEAK A ANE FOTO
VÄ L JA A N DJA
TOIMETUS
AADRESS
Marko Vilberg
Anna-Grete Juchnewitsch, Liina Luhar, Karl Läll, EY Eesti, Triin Siim, Märt Lepik, Kaisa Maria Sipelgas, Dr Gonzo, Marek Kesküll
TTÜ Üliõpilasesindus Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA
studioosus@tipikas.ee TRÜKK
Siret Laasner
SpinPress
H T T P : // W W W . T A LT E C H . E E / S T U D I O O S U S
Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TalTechi tudengid. Studioosus toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud ja palju muud. Lehe tiraaž on 1000 eksemplari ning seda jaotatakse TalTechi peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.
@S T UD I O OSUS 2018 | KÕ IK Õ I G US ED K A ITS T UD
STUDIOOSUS
3
Armas lugeja! Kas teadsid, et Guantanamo Bay vangla raamatukogu enim laenutatud teosed on Harry Potteri sarja raamatud? Rowlingu võlurpoisi jutud on populaarsuselt möödunud isegi piiblist ja koraanist. Sain selle teada ühest podcast’ist, mida kuulan: “Harry Potter and the sacred text” ehk Harry Potter ja pühakiri, mis käsitleb Potteri raamatuid samuti omamoodi pühakirjana ehk saatejuhid kasutavad erinevaid pühakirja lugemise ja analüüsimise viise, millest nende lemmikuks on kujunenud lectio divina meetod (otsetõlge oleks “püha lugemine”) iga peatüki uurimisel. See tähendab, et esmalt loetakse suvaliselt valitud lause või fraas, mille järel arutatakse, mis sõna otseses mõttes parajasti toimub. Seejärel otsitakse allegoorilist tähendust ning mõeldakse, millist olukorda see meenutab nende endi elust ja kuidas õppetundi tulevikus rakendada. Lisaks valib saate lõpus kumbki ühe tegelase, keda õnnistada. Kuna olen ise ka arvestatav Harry Potteri fänn, mõistan, kuidas paljud inimesed just neist raamatutest lohutust ja suunamist leiavad. Samuti meeldib mulle väga saate lähenemine pühakirjade uurimisele ning võimalikele meetoditele, mis näitab selgelt, et ei ole väga vahet kui suur kommuun mingit teksti ümbritseb või millest see tegelikult räägib, aga kui see inimest kõnetab ning suunab, võib seda samuti pühakirjana käsitleda. Loodan, et ka sinul on midagi, millele raskel ajal tugineda ning kui ei ole, julgustan sind seda leidma, kuna isegi kui tead, et tegemist on fiktsionaalse kirjutisega, on seal suure tõenäosusega ka sügavamaid edasiviivaid mõtteid, mis on nii lohutavad kui õpetlikud. Kuniks aga sess ja muud eluraskused on veel piisavalt kaugel, piilu ikka Studioosuse kaante vahele. Sel kuul saad Studioosusest teada, millised tublid tudengid ja vilistlased said sel aastal teenetemärgid, millega Tehnikaülikoolis tegeletakse ning kus peale raamatukogu on hea vabal hetkel aega veeta või õppida. Samuti leiad kaante vahelt intervjuu ühe väga muljetavaldava vilistlasega, ülevaate TalTechis toimunud hobiautode kokkutulekust, nipid sügismasenduse ära tundmiseks ja sellega toime tulemiseks, järelkaja rahvusvahelisest ülispordipäevast. Anna-Grete soovitab pimedateks sügisõhtuteks köitvaid dokumentaalfilme. Kui tunned, et midagi on kaante vahelt puudu ja tahaksid panustada, anna meile julgelt teada. Head lugemist! Doris Abe Peatoimetaja
4
SEC TION TITLE
SISUKORD 1
T A LT E C H I P U L S S
Teenetemärgid 2018
2
T A LT E C H I P U L S S
TEHNIKAülikooli tegemised
3
T A LT E C H I P U L S S
Vaba aeg majandusmajas
4
TUDENG TEGUTSEB
Magistreid pole kunagi liiga palju
5
TUDENG TEGUTSEB
Tudengi hobiauto
6
GNOSIS
Sügiskaamos
7
SPORDISEKTOR
IDUS päev
8
K U LT U R N I K
6 väärt dokumentaali
9
K U LT U R N I K
Kunstinurk: arhitekti eri
STUDIOOSUS
5
TTÜ PULSS
1
LIINA LUHAR LAURA TAAL
TUDENGKONNA 9 8 . S Ü N N I PÄ E VA L T U N N U S TAT I S I L M A PA I S T VA M A I D TEENETEMÄRKIDEGA 28. septembril tähistas TalTech Üliõpilaskond pidulikult oma 98. sünnipäeva. Õhtu jooksul pidasid kõne nii Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilaskonna esimees Gerlin Gil, õppeprorektor Hendrik Voll kui ka Vilistlaskogu esindaja Ergo Metsla. Suurepärast muusikaelamust pakkus külalistele TalTech Bigbänd ning silmailu ja praktilist tantsukogemust Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus. Traditsiooniliselt jagati pidustuste käigus välja ka teenetemärgid – Üliõpilaskonna kõrgeimad autasud, mis on loodud tunnustamaks väljapaistvaid isikuid, kes on panustanud Üliõpilaskonna hüvanguks ja kelle tegevus on olnud suure positiivse mõjuga. Sel aastal anti välja 13 teenetemärki, nende seas 6 hõbe- ja 7 pronksmärki.
HÕBEDANE TEENETEMÄRK „FIDELIS STUDIOSUS“ Jekaterina Masenko – Andnud suure panuse haridusvaldkonna arengusse nii Tehnikaülikoolis kui ka riiklikul tasandil. Esmalt Üliõpilasesinduses välistudengite koordinaator ning hiljem juhatuse liige hariduse valdkonnas. Juhtinud hariduse kvaliteedi töögruppide projekti, andnud oma panuse hea õppejõu arenguprogrammi loomisel, kuulnud ÕISi tagasisideküsimustiku parendamise töögruppidesse, osalenud aktiivselt Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu ning õppekomisjoni töös. Helena Kuivjõgi – Mitmekülgselt panustanud esmalt Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu ning hiljem Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu töösse. Olnud abiks paljude erinevate projektide korraldamisel ning juhtimisel, kuulunud ka Üliõpilasnõukogu juhatusse. Lisaks omanud juhtivat rolli Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduses noortekogu loomisel. Asko Oruste – Pikaajaliselt panustanud TTÜ Kultuuriklubisse. 8 aasta jooksul kahel korral kuulunud juhatusse ja aidanud kaasa üle 200 erineva projekti korraldamisele. Tema algatusel on Kultuuriklubil hästi toimiv uute liikmete integreerumisprogramm. Samuti olnud ka ise 6 erineva generatsiooni uute liikmete mentor. Indra Tupp - Oma ülikooliaastate jooksul aktiivselt panustanud nii BESTi, Robotiklubi kui ka Kultuuriklubi tegemistesse ning kaks aastat tegutsenud Üliõpilasesinduses juhatuse liikmena tudengielu valdkonnas. Tallina Tehnikaülikooli tudengiorganisatsioonidele mõeldud arenguprogrammi ellukutsuja.
6
STUDIOOSUS
TTÜ PULSS Ado Lõhmus – Märkimisväärselt panustanud Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambli Kuljus arengusse. Kuulnud mitmeid aastaid Kuljuse presidendi kabinetti, olles aastatel 2005-2007 kultuuriminister ning 2007-2009 Kuljuse asepresident. Aastatel 2010-2018 kandnud Kuljuse kunstilise juhi assistendi ning tantsijate juhendaja rolli. Lilian Valge - Üliõpilasesinduses alustas TTÜ jooksu projektijuhina ning seejärel oli kaks aastat spordivaldkonna koordinaator. Silmnähtavalt panustanud TalTechi tudengite spordielu edendamisse, seda nii erinevaid spordiüritusi korraldades kui ka panustades liikumisharrastuste õppeaine arengusse. Oma tegemiste eest pälvinud ka aasta tudeng 2018 tiitli. MISSIOONIMÄRK „FIDELIS STUDIOSUS“ Viktoria Muske – TTÜ Väitlusklubi tütarorganisatsiooni TTÜ Vene Väitlusklubi algataja. Kolm esimest eksisteerimise aastat väitlusklubi venekeelse kogukonna juht. Tema juhtimise all kasvas vene kogukond hüppeliselt mitmekordseks ning tema algatusel toimus neli aastat järjest Eesti ainus venekeelne rahvusvaheline turniir Tallinna Avatud Karikas. Kaisa Karro – Märkimisväärse panuse eest TTÜ Kammerkoori ellu nii laulja, vanematekogu liikme kui ka aastatel 2015-2018 presidendina. Oma rolli täitnud alati suure südamega ning ka teisi oma rõõmsameelsusega nakatanud. Tänu tema valvsa silma all oli tema ametiajal koori elu alati hästi korraldatud ja pideva heatujulisusega motiveeritud.
Tom-Erik Luoma Aho – Olnud silmapaistev abiline nii Taltech tudengiorganisatsioonidele kui ka töötajaskonnale, olles päevajuht nii ametlikel kui ka meelelahutuslikel üritustel. Alati tulnud appi, kui on vaja korraldada ükskõik mis üritus, olenemata organisatsioonist, kes teda endale appi on kutsunud. Martin Talvik – Olnud nii Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu kui ka selle järelkäija, Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu liige. Kuulunud paljude erinevate ürituste korraldustiimidesse ning samuti olnud ise ka BuildIT 2017 projektijuht. Lisaks insenerierialade populariseerija ning soojakute projekti idee autor ja esimesel toimumisaastal üks peamistest organiseerijatest. Janek Pärn – TTÜ Kultuuriklubi juhatuse esimees 2016/2017 õppeaastal. Juhtinud triloogia pidude korraldust ning projekti „Reisile Tipikaga”, kaasa aidanud Avatud Uste päeva korraldusele, edendanud tudengite saunakultuuri. Peale juhatuse ametiaega oli ka mentoriks Kultuuriklubi uuetele liikmetele. Helerin Rauna – Aastatel 2014-2017 tantsuansambli Kuljus kultuuriminister, kõikide suuremate siseürituste peakorraldaja. Aktiivne eestvedaja ka uute tantsijate värbamisel ning kõikide tantsijate ja juhendajate tugi.
Helena Rattus – Nii Tallinna Tehnikaülikooli Mereakadeemia Üliõpilasnõukogu kui hiljem ka Üliõpilaskogu üks asutajatest ning aastatel 20142016 ka Üliõpilasnõukogu juhatuse liige. Samuti andnud suure panuse merehariduse arengusse.
STUDIOOSUS
7
TTÜ PULSS KARL LÄLL FORMULASTUDENT.EE, TALTECH.EE, ISEAUTO BLOGI
MILLEGA TEGELEB 21. SA JANDIL TE H N I K AÜ LI KO O L? TalTechis toimus eelmisel kuul suur linnakupidu, mille raames toimus palju erinevaid tegevusi. Üks neist oli TalTechi väitlusklubi poolt korraldatud arvamusala, kus muuhulgas toimus ka tehnoloogia tund. Kohapeal olid Elvar Liiv TTÜ Iseautost, Rauno Gordon satelliidi meeskonnast ja Indrek Petjärv Tudengivormelist. Nendele, kes kohapeal täispikka vestlust ei näinud, toome koju kätte lühikese kokkuvõtte sellest, mis nendes kolmes meeskonnas tänasel päeval toimub. MILLEGA TE TEGELETE? Rauno: Ehitame TTÜ Satelliiti. Arvatakse, et satelliidid on suured. Tänapäeval teeb väike satelliit sama töö, mida kunagi tegi suur. Satelliidi sees on akud, protsessorid, elektroonika, kaamerad, sidesüsteemid ja kõik muu vajalik. Pealt on ta kaetud päikesepatareidega. Järgmise aasta suvel läheb meie satelliit raketiga kosmosesse, kus hakkab Maad pildistama. Oleme seda satelliiti ehitanud kuskil neli aastat ja meeskond on umbes 50 inimest. Indrek: Sarnaselt satelliidile on ka tudengivormel füüsiliselt üsna väike, kui seda võrrelda näiteks vormel ühega. Millega me tegeleme? Ehitame igal hooajal nullist uue vormelauto ja käime sellega üle maailma võistlemas. Tegemist on ühe kõige suurema ülemaailmse tehnikatudengitele suunatud võistlussarjaga, millega tegeleb ligi 700 ülikooli üle maailma. Hooaeg näeb välja nii, et sügisel alustame vormeli kontseptsiooni loomisega, teeme arvutisse mudelid ja alustame tootmise-komplekteerimisega. Sisuliselt kõik vormeli küljes olev on meie enda arendatud, toodetud ja komplekteeritud. Võistlusperiood on suviti, tavaliselt 4-5 võistlust üle maailma, näiteks sel aastal käisime Itaalias, Ungaris, Saksamaal ja Austrias. Meil on umbes 70 liiget. Elvar: Iseauto on suur projekt, mille lõppeesmärgiks on üks iseliikuv buss, mis suudab linnaku piirides liigelda, vajadusel suhelda erinevate seadmetega, nagu nutika ülekäigurajaga ja suuremas plaanis võiks iseauto olla tudengi jaoks esimene alustala, kus saada esimesed teadmised autonoomse liikumisvahendi ehitamise kohta.
8
STUDIOOSUS
MIS KASU TEIE TEGEVUSEST ON? Rauno: Raketiga kosmosesse asjade saatmine on muutumas järjest odavamaks ja juurde tuleb järjest rohkem tegijaid, nagu SpaceX. Kosmos pole ainult teadus, vaid ka äri. Põhiline äri on maalähedane orbiit. Paljud satelliidid tiirlevad atmosfäärist natuke kõrgemal ja seal liigub väga palju infot: televisioon, telefon, internet, GPS jne. Indrek: Ajalooliselt on tudengivormeli sari ellu kutsutud autotööstuse poolt. Sarja loomisega üritati lahendada inseneripõuda, kuid nüüd on valdkond kasvanud. Elektrivormel laieneb väga paljudesse sektoritesse peale autotööstuse. Meil on meeskonnas esindatud 19 eriala: majandusinimesed, logistikud, IT, mehhaanika, elektroonika – liikmeid on igalt poolt TTÜst. Eestis on see vajalik, sest meie programmi lõpetanud insenerid on kõrges hinnas, meilt on välja kasvanud ettevõtteid, meie meeskonna liikmed töötavad näiteks Koenigseggis, mis toodab maailma kiiremaid autosid seeriatootmises ja DTMis, mis on kuninglik kereautode sari, WRCs Ott Tänaku tiimis jne. Sisuliselt tegeleme inseneride tööturuks ettevalmistamisega. Elvar: Ka meie valmistame tudengit ette. Isejuhtivate autode arendus on maailmas väga populaarne: paljud suured autotootjad tegelevad sellega. Kui ülikoolist väljuvad tudengid, kes on kokku puutunud nendes autodes kasutatavate tehnoloogiatega, on neil kindlasti lihtsam tööturul läbi lüüa. MIS HETKEL SAAVUTANUD OLETE? Rauno: Hetkel tegeleme satelliidi sisse elementide paremate või uuemate versioonide leidmisega. Järmine etapp on sellise versiooni tegemine, mis võiks reaalselt kosmosesse minna ja testime ta korralikult läbi- Sealt õpitu põhjal teeme lõpliku versiooni, kus on viimased vead parandatud ja siis on ta kosmoseks valmis. Indrek: Me oleme 10 aastat vanad. Selle aja jooksul oleme algusest peale maailma tipus: toonud võite USAst, Kanadast, UKst, Hispaaniast jne. Maailma 700st meeskonnast oleme stabiilselt olnud top
2
TTÜ PULSS kümnes, parimatel aastatel ka top kolmes. Selle hooaja vormelis saime Itaalias üldvõidu, Ungaris olime teised, Austrias oli juba üldvõit käes, kuid tehnilises kontrollis saime disklahvi hästi lolli ja väikese vea pärast, aga reeglid on reeglid. Tegelikult oli väga edukas hooaeg. Vanadel vormelitel on erinevad saatused: osad on muuseumis, üks on ABBs meie peatoetaja juures, eelmise hooaja vormelist saab isesõitev vormel, selle hooaja vormelit kasutame testimisel enne uue vormeli ehitamist. Elvar: Iseauto on oma esimesed avalikud esinemised teinud. Hetkel tundub, et Iseauto läheb testkeskkonnaks ja erinevate asjade katsetamiseks, mitte punktist A punkti B sõitmiseks. MIDA TULEVIKUS TEETE? Rauno: Tulevikus on vaja satelliit saada selliseks, et ta vastaks kõikidele nõuetele, mis on vajalikud, et ta raketis vastu peaks. Kui oleme need nõuded täitnud, saame ta kosmosesse saata, kus ta tööle hakkab. Järgmine suur teema tuleb, kui satelliit on tehtud. Siis oleme demonstreerinud, et meil on olemas know-how ja tuleb hakata otsima järgmisi suuri partnereid, kellega midagi järgmist ette võtta. Hakkame vaatama teiste ülikoolide, NASA, ESA ja muude maailma mõistes suurte suunas. Mul tekkis küsimus Indrekule. Oletame, et ma tahaks sõita mõne teie vormeliga. Kas teil vanemad masinad on hetkel töökorras või kuidas saaks keegi kolmas inimene tulla ja proovida teie masinaid? Indrek: Sõita saab kahel juhul. Esimene variant on meie meeskonda tulla. Reeglina, kes aitab vormelit ehitada, saab seda ka proovida. Teine variant on olla meie koostööpartner, kes toetab meid rahaliselt, tööprotsessidega, materjali või millegi muu sellisega. Tulevikus on vormeli isesõitvaks tegemine üks suurtest eesmärkidest. Päris Iseauto mängumaale me ei lähe: vormel ei ole just väga praktiline tööriist. Terve tudengivormeli sari käib käsikäes suure tööstusega. Algselt olid levinud sisepõlemismootoriga vormelid, kuni 2010 hakkas tekkima elektriauto teema. Tänaseks on sisepõlemis- ja elektrimootoriga vormeleid umbes sama palju, aga elektriautod on palju kiiremad. Täna liigub suur tööstus isesõitva auto poole, seega järgmistel aastatel teeme paralleelselt elektri- ja isejuhtivat vormelit, aga tulevikus elektrivormel ilmselt kaob ja jääme ainult isejuhtiva vormeli peale. Elvar: Plaan on ehitada veel üks sarnane buss, aga seekord täiesti nullist. Praegu oli aluseks üks elektriauto, millelt võeti kere maha ning asendati Silberauto tehtud kerega. Ka see sünnib koostöös Silberautoga. Samuti on meil plaan osaleda isejuhtiva lumesaha võistlusel ja sealt saadud teadmisi on võimalik kasutada ära omakorda järgmises kohas.
STUDIOOSUS
9
TTÜ PULSS
T A LT E C H J A E Y K U J U N D A V A D K O O S
3
Alanud õppeaastal startis järjekorras teine EY Akadeemia, mis annab kõigile tudengitele praktilise ja käega katsutava sissevaate ärinõustamise maailma. Tegemist on pikaajalise koostöö ja ühise investeeringuga Eesti majandushariduse kujundamise nimel. Tänaseks on TalTechi majandusteaduskond tõusnud Eesti tugevaimaks majandusülikooliks justnimelt tänu tihedale koostööle praktikutega. Uue koostööna ellu kutsutud EY Akadeemia annab lisaks ülikoolist saadavatele valdkondlikele baasteadmistele juurde ka praktilised tööriistad ja valmistab ette tööturule sisenemiseks. Ainekursust viivad läbi praktikud, kes samal alal ka töötavad. „Ühe fookusena anname ainekursusega ülevaate ka murtud müütidest audiitori elukutse kohta, et julgustada tudengeid tulevikus ka seda eriala proovima,“ räägib EY Eesti partner Stan Nahkor. Lisaks audiitorlusele räägitakse kursuse käigus ärisektori eri tahkudest ja viiakse läbi ettevõtte analüüs, nagu seda tehakse praktikas. EY Akadeemia on mõeldud kõigi Eesti kõrgkoolide bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastele. TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra sõnul ei ole ilma tugevate ettevõtlussuhete ja koostööta võimalik kvaliteetset majandusharidust pakkuda. „TalTechi majandusteaduskonnas tehakse pea 15% õppetööst praktikute poolt. Ka EY Akadeemiat veavad täielikult praktikud,“ räägib ta ja lisab, et see loob hea aluse tudengitele edasiseks tööeluks, kus on sageli vaja üheaegselt või seostatult rakendada mitme valdkonna teadmisi ja oskusi. UUS ALA VABA AJA VEETMISEKS Et haridus ja õppimine peab olema nauditav, lõi EY oktoobri alguses ülikooliperele majandusteaduskonna I korrusele ka vaba aja veetmiseks mõeldud ala. „Moodsa aja õppimine näeb välja teistmoodi, kui see on olnud varasemad 2000 aastat. Keskkond on see, mis õpetab ja teadmine luuakse vastastikuses suhtluses eelkõige üliõpilaste endi vahel, kasutades tingimusi, mis on neile selleks loodud,” räägib rektor Jaak Aaviksoo koostöö olulisusest.
10
STUDIOOSUS
TTÜ PULSS EY EESTI TALTECH
TULEVIKU MA JANDUSHARIDUST
Sarnane mõtteviis võiks jõuda ka auditooriumidesse, kuhu ettevõtlikud inimesed sisse lähevad ja uute mõtetega välja tulevad. „Selliseid õppetööks ja vaba aja veetmiseks mõeldud alasid peaks meil olema palju rohkem,“ tänab rektor Aaviksoo EYd panustamise eest. EY lounge’is on olemas lauad ja toolid töö tegemiseks ning kott-toolid puhkehetke veetmiseks. EY lounge’i nimega alal saab teha nii individuaalset õppetööd, lahendada grupiülesandeid kui teha ka niisama aega parajaks. On näha, et esimeste päevadega võeti uus vabaaja ala hästi omaks ja loodame, et usinat ajude ragistamist kuuleb sealt rohkemgi. * Ernst & Young Baltic AS on Baltimaade juhtiv ärikonsultatsiooni- ja audiitorbüroo. EY Eesti esinduses töötab 120 inimest. Rahvusvaheliselt on EY üks maailma juhtivatest ärikonsultatsiooni, tehingute nõustamise, auditi- ja maksuteenuste pakkujatest.
STUDIOOSUS
11
TUDENG TEGUTSEB
TRIIN SIIM LIIS AUVÄÄRT, UNSPLASH
4
KUNAGI POLE HILJA KOLMANDAKS MAGISTRIKS
Aivi Lintnermann on elu jooksul kogenud nii tõususid kui ka mõõnasid, kuid hoidnud oma pea püsti ning täiskäigul edasi liikunud. Hetkel on ta tegemas oma kolmandat magistrikraadi, kui võtta TTÜ diplomit magistrikraadina. Tegime Aiviga intervjuu, et uurida lähemalt, kuidas ta sinnani on jõudnud. KUST SA ALUSTASID EHK MIS SAI PEALE KESKKOOLI LÕPPU? Peale keskkooli oli minu ainus soov minna õppima kultuurharidust Tallinna Pedagoogilisse Instituuti. Alternatiivsetele võimalustele ma ei mõelnudki, kuna olin täiesti veendunud, et saan sinna sisse. Juhtus aga nii, et olin esimese joonealune, keda enam kooli ei võetud. Selle peale võtsin oma paberid välja ning marssisin Pedast minema. Täiesti juhuslikult tuli mulle vastu minu keskkooliaegne klassivend, kes uuris, kas sain kultuurhariduse erialale. Vastasin, et jäin esimese joonealusena välja. Keskkooli ajal olin kogu aeg rääkinud, et kui ma Pedasse ei saa, võtan mehe ja hakkan lapsi kasvatama. Nii vastasin ka klassivennale, kui ta uuris, et mis nüüd edasi saab. Selle peale sain vastuse, et kes mind tahaks – süüa teha ei oska, köögis hakkama ei saa. No eks ma õpin. Klassivend rääkis, et ta leidis ühe väga laheda kooli – Tallinna 15. Kutsekool, kus õpetatakse eriala nimega „kokk välisturistide toitlustamise oskusega”. Sel hetkel oli mul plaan selge: veedan kuskil oma aasta ära ning kandideerin uuesti kultuurhariduse erialale. Viisime siis oma paberid kutsekasse sisse. Kuna paberil tundusime piisavalt head, saime edasi vestlusele. Mind küsitlenud õppejõud sai mu plaanist aru ning ütles kohe, et ma ei jää siia, tulin ainult selleks, et kuskil aasta veeta. Selle peale ma muidugi vastasin, et mis asja, ma absoluutselt tunnen huvi igasuguse toidu tegemise vastu, ei jõua ära oodata, millal saan hakata kuskil kulpi keerutama. Mind võeti vastu.
12
STUDIOOSUS
TUDENG TEGUTSEB Elu on üks suur juhuste mäng. Seesama õppejõud sattus olema minu kursuse juhendaja. Imekombel oskas ta teha kõik väga huvitavaks. Juba esimesel aastal saatis ta mind Toompeale praktikale, kus pidin tegema ministritele suupisteid ja väljasõidu istungitele toitusid. Juhendaja võttis mind kaasa ka erinevate peolaudade tegemisele, kuhu teda ennast palgati. Ma tegelikult õppisin mõnuga. Kutsekas läks kõik väga hästi. Aasta sai täis ning Pedagoogilises Instituudis algasid taaskord katsed. Muidugi ma läksin ja proovisin uuesti. Mul paluti etüüdina teha midagi äärmiselt rumalat, mispeale astusin sirge seljaga lavalt maha ja ütlesin: „See mulle ei sobi, ma ei tahagi teie juurde tulla.” 15. Kutsekooli lõpetasin punase diplomiga, mis tähendas kõige kõrgemat tulemust ja ülemnõukogu vastuvõttu. See andis võimaluse minna õppima Tallinna Tehnikaülikooli toidutehnoloogia erialale nii, et ma pidin sooritama ainult ühe testi. Toidutehnoloogia nõuab väga palju keemiateadmisi, kuid peale keskkooli olin mina see inimene, kellele keemia kohe üldse ei istunud. See oli ka lõputunnistusel ainuke kesine hinne. Sellepärast ma ei julgenudki kohe minna toidutehnoloogia testi tegema, vaid läksin keemia kursustele. Mõtlesin, et kui ma ikka väga tahan, siis on võimalik puuduv osa järele õppida. Ma olin käinud kaks nädalat ettevalmistuskursustel, kui keemiaõpetaja tuli minu juurde ja ütles: “Vaadake, kahjuks on keemia teist nii kaugelt mööda läinud, et mina seda küll teile selgeks teha ei suuda.” ALGUS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS Kuna tahe oli suur, siis mõtlesin, et mis saab edasi. Otsustasin minna hoopis majandusteaduskonda, mis asus sel ajal Koplis. Hakkasin õppima ärikorraldust. Tegemist oli diplomiõppega ehk kestis kokku 5 aastat. Kirjutasin lõputöö turunduse õppetoolis. Mul oli väga tore juhendaja. Ta oli päris nõudlik, kuid tänu temale ma arvatavasti ka ree peal püsisin. MIDA VÕIKSID VÄLJA TUUA JUST ENDAAEGSE TEHNIKAÜLIKOOLI KOHTA? Tehnikaülikoolis olid asjad hästi paigas. Kuna ma jäin juba üsna kooli alguses lapseootele, siis jäin ka oma kursusest maha juba esimesel aastal. Võtsin akadeemilise puhkuse. Õppeosakonnas olid tol ajal tööl vanemad prouad, kellel oli vist ülevaade absoluutselt igast tudengist. Aeg-ajalt ikka helistati ja uuriti, kas kõik on korras. Mulle anti võimalus teha mõnesid aineid ka akadeemilise puhkuse ajal, et ma teistest väga maha ei jääks. Ei tulnud ette sellist asja, et keegi ei tea, kus sa oled omadega või mis sa tegema pead. Korrektsus ja selge visioon.
STUDIOOSUS
13
TUDENG TEGUTSEB Juhendaja ei teinud üldiselt kodus oleva kahe lapse pärast mingit hinnaalandust. Üks tore hetk tuleb meelde. See oli mingi raamatupidamise eksam. Koos ühe teise tüdrukuga, kes oli ka väikese lapsega kodus, sooritasime seda ja üksteist toetades proovisime hakkama saada. Me räägime 80. Aastatest: sel ajal oli kõik uus seoses valuutavahetustega ja üldse valuutaga. Teine tüdruk hakkas rääkima välisvaluutast, mille peale tuli õppejõult küsimus, et mis see sisevaluuta siis ka on. Ma sain aru, et oleme ikka kuskil väga rabas omadega, kuid proovisime ikka edasi seletada. Selle peale õppejõud ohkas ja ütles: „Teate, ma panen teile selle kolme ära. Minge koju ja kasvatage lapsi.” See oli ainus mööndusega tehtud eksam. MIS ON SU KÕIGE EREDAM MÄLESTUS TEHNIKAÜLIKOOLI AJAST? Samal päeval, kui mu noorem tütar sai aastaseks, kaitsesin oma diplomitööd. Selle asemel, et teha lapsele torti, võtsin oma õpimapi ja läksin kaitsmisele. Kokku oli meid kaitsmisel umbes 25 ning ma olin eelviimane. Seega sain sealt alles õhtu eel ära. Oli ikka kirjeldamatult hea tunne, kui sain töö kaitstud. Tulemus tuli väga hea (5). Kaitsmisel olid meil ees kooli logoga lipsud, sellised klassikalised meeste omad. Peale kaitsmist rivistati meid üles ning komisjoni esimees lõikas igaühel lipsu otsa maha. Oli selline tseremoonia, mis tähendas, et nüüd oled lõpetanud. MIDA ON TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SULLE ANDNUD? Tehnikaülikool andis mulle esmalt kokkupuute akadeemilise maailmaga, avardas silmaringi. Ma sain teadmised majandusest, ettevõttes toimuvatest protsessidest, turundusest. Mul oli tohutu soov ja ambitsioon ka turundusvaldkonnas tööle hakata. Saatsin kümneid avaldusi ja CVsid, kuid keegi ei tahtnud mind tööle võtta, kuna puudus eelnev kogemus. Ma vist isegi mainisin kuskil, et kuidas ma saan selle kogemuse, kui mitte keegi tööle ei võta. Elu õpetas mind edaspidiseks, et noor inimene peab kusagilt alustama. Viimased seitse aastat olin Rahvakultuuri keskuse juht ning võtsin mitmeid noori inimesi praktikale ja lõpuks ka tööle. Möödunud aastal alustas keskuses kolm TTÜ tudengit, kes lõpetasid kevadel avaliku halduse eriala. Kõik nad said väga edukalt hakkama. KUST TULI IDEE MINNA UUESTI KOOLI JA OMANDADA MAGISTRIKRAAD? Ma ei ole alustanud ühtegi tasemeõppe astet mõttega, et saada kraad. Pigem meeldib mulle
14
STUDIOOSUS
õppimise protsess ja laiapõhjalised teadmised. Ma olen läbinud ka erinevaid lühiajalisi kursusi, kuid reeglina on neist saadud teadmised kitsad, ühele probleemile keskendunud. Tallinna Ülikooli kultuurikorralduse magistrikraadi tegin sellepärast, et ma tundsin vajadust kultuuriteooria järele, kuna töötasin kultuuriasutuse juhina. Kui mu noorem tütar oli juba piisavalt vana, et sain tööle naasta, leidsin kohalikust ajalehest töökuulutuse, milles seisis, et omavalitsuse allasutusena luuakse huvikeskus ning sinna otsitakse juhti. See tundus tohutult huvitava väljakutsena: alustada ühe organisatsiooni ülesehitamist nullist. Siin tulid Tehnikaülikoolist saadud teadmised väga kasuks. Kultuuriasutuse juhi ülesanne on luua tingimused erinevateks huvitegevusteks, et maja oleks soe, valge, puhas, oli vaja koostada ja jälgida eelarvet. Kindlasti olid alguses vajalikumad pigem majandusalased teadmised, kui kultuurivaldkonna tundmine. Samas tundsin puudust teadmistest kultuuriprotsesside toimimisest ning mõistsin, et kui tahan selles valdkonnas olla tõeliselt hea, pean juurde õppima. Sattusin ühele koolitusele, kus tutvustati Tallinna Ülikoolis avatavat magistriõppe kursust kultuurikorralduses ning nõutud ei olnud kultuurialane haridus vaid eelduseks oli kõrgharidus. Muidugi tuli proovida. Tahtjaid oli 75, kuid 25 võeti. Mina olin nende seas ja ka lõpetasin. Minu loomuomadused vist ongi juba sellised, et naljalt ma midagi pooleli ei jäta. Lõppkokkuvõttes jõudisn oma õpingutega sinna, kuhu olin peale keskkooli väga soovinud saada. NÜÜD ON KÄSIL JUBA KOLMAS MAGISTER. MIS ERIALAL? MILLEST TULI SELLINE OSTUS? See tuli täiesti vajaduspõhiselt. Käesolev magister on veel päris värske ja algas sel sügisel. Kas ma jaksan ja kuidas ma jõuan, eks elu näitab. Ma sain oma esimese bakalaureuse kraadi sel kevadel. Sõbrad ja tuttavad hoidsid peast kinni ja uurisid, kas ma olen peast hulluks läinud, et otsustasin kolmandat korda ülikooli minna. Neli aastat tagasi otsustasin astuda Tartu Ülikooli õigusteadust õppima. Olin Rahvakultuuri keskuse direktor ning üks tegevusvaldkond oli toetusprogrammidest pärimuskultuurialase tegevuse jaoks toetuste eraldamine. Sõlmisin aastas umbes tuhat lepingut, mille alusel jagasime kusagil 1 000 000 € toetusi. Toetuste taotlejad muutusid aja jooksul aina nõudlikumaks ja ka teadlikumaks – esitasid teabenõudeid ja vaidlustasid otsuseid. Ühel hetkel tundsin, et ma ei oska neile
TUDENG TEGUTSEB neile juriidiliselt korrektselt vastata. Arvasin, et oleksin tugevam juht, kui orienteerun paremini meie seaduste maastikul. Üks pikem vaidlus toetusest keeldumise otsuse üle viis mind mõttele, et pean selle õigusvaldkonna ka endale selgeks tegema. Tundsin, et jaksan küll. Peale Tartu Ülikooli lõpetamist sain aru, et õigusteaduse alal töötamiseks ainult bakalaureuse kraadist ei piisa. Nii ma jõudsingi Tartu Ülikooli õigusteaduste magistriõppesse. KAS PEALE KOLMANDAT TULEB KA NELJAS?
MAGISTRIT
Tead, ma loodan, et järgmist enam ei tule. Ma ei ole õppinud tasemeõppes mitte järjest vaid piisavalt pikkade pausidega. Ikka siis, kui vajadus ja huvi on tekkinud. Kui ma selle magistri lõpetan, siis tahaksin antud valdkonnas ka tõsiselt tööd teha. Ma arvan, et mul on ees veel tubli 15 tööaastat, mille jooksul jõuan selles valdkonnas midagi ära teha. Lõpetuseks võin öelda, et kõik need haridused, mis ma olen elu jooksul omandanud, on mu karjääri jooksul väga kasuks tulnud. Arvan, et inimene peab olema uudishimulik ja uute teadmiste omandamine hoiab vaimu värske. Õppida ei ole kunagi hilja ja ma julgustan kõiki elukestvale õppele.
STUDIOOSUS
15
TUDENG TEGUTSEB
MÄRT LEPIK PAULA JOHANNA ADAMSON
MILLINE ON TUDENGI HOBIAUTO?
5
Ilmselt võib üldistades öelda, et inimesed jagunevad kaheks. Ühed, kes märkavad ostukeskuse parklasse oma auto juurde naastes, et kaks autot eemal pargib näiteks VW Golf MKII GTI. Juba ostukeskusesse tulles parkisid sa oma auto võimalusel sarnase „sõbra” kõrvale. Sul on piisavalt terav silm ja kõrv, et eristada BMW M3 E30 mõnest suvalisest, ent juba hääbuvast nähtusest nagu „kolmesest haininast” juba distantsilt. Ja siis on need teised inimesed. Kes kulgevad ringi hõbehalli Toyota Aurisega. Kui sinu kogu emotsioon autode juures piirdub sellega, et auto on ökonoomne ja hea pisike parkida, ei ole see artikkel suure tõenäosusega sulle. Käies ringi TTÜ parklas võib täheldada, et viimase 10 aastaga on tudeng märkimisväärselt rikkamaks saanud. Eks ülikool on ka oma turundust hästi teinud ning meelitanud juba töötava endise tipika õhtusesse õppesse magistrikraadi tegema. Sellel põhjusel on TTÜ parklad üsna täidetud ka õhtuti ja nädalavahetustel. Töötav inimene ju päeval koolis ei käi. Kui ringi jalutada ja veidi tähele panna, võib siinseal liisinguautode vahelt siiski üles leida ägedaid pärle, mille omanik kindlasti ei soetanud seda autot juhuslikult. Rääkimata sellest, et ta plaaniks selle 5aastase liisingperioodi lõppedes välja vahetada. Toyota Aurise omanik ilmselt pealkirjast kaugemale ei lugenud. Aga kui ta oleks seda teinud, küsiks ta praegu: milleks tudengile hobiauto? Vastaksin sellele küsimusele, kasutades võrdlust. Öeldakse, et parim viis olla töö juures õnnelik ja seda nautida on siis, kui suudad oma hobist teha endale töö. Sisuliselt makstakse sulle selle eest, et teed midagi, mida armastad. Hobiautodega on täpselt sama lugu. Kui sinus on pisik, mingi kirg autode vastu. valid omale kasvõi igapäevase
16
STUDIOOSUS
sõiduvahendi hoopis teiste kriteeriumite järgi. Sa tahaksid, et iga kord, kui sa rooli taha istud, on see eriline tunne. Jäädes valgusfoori taha seisma, vaatad kõrval seisvat autot ja mõtled – jah, see 2013. aasta must BMW X5 on sinu autost turu väärtuse järgi ehk 4 korda kallim ja igat moodi edev auto, ent tänavapildis tüdismusttekitav vaatepilt. Igav. Hobiautondus seisnebki omaniku ja tema masina vahelises suhtes, olenemata tegelikult, mis autoga on tegu. Keskmise tudengi hobiauto on seesama, keskmises tehnilises seisukorras, ent ustav pill, mis teda juba mitu semestrit on viinud TalTechi loengutesse. Mõnel juba tööl käival tudengil ehk on kuskil Mustamäel garaaž, kus hoiab oma üles vuntsitud 80. aastate lõpu klassikut. Sõidab ainult suviti, sest Eestis külvatakse teedele talviti soola. Loeb see pisik ja mõte, et sul on auto mis sulle väga meeldib, on eriline ning Sa väärtustad ja hoiad teda. Just selliste tudengite ja ülikooliga seotud autofanattide jaoks korraldas TalTech Autospordiklubi esimese TTÜ hobiautode kokkutuleku. Eeldasime, et üritusele tuleb ehk kümme autot ning saame mõnusalt ringis juttu ajada. Päev enne üritust vaatasime registreerunute arvu ja mõistsime, et tudengite huvi hobiautode vastu on kordades suurem, kui oskasime arvata. Üritusele tuli kohale üle 50 hobiauto, mis kõik kahjuks Tudengimaja kitsukesse parklasse ära ei mahtunud. Kokku oli külalisi hinnanguliselt 150. Olime korraldajatena positiivselt üllatunud. Et eristuda teistest sarnastest üritustest, kus kogunetakse parklas, proovisime teha teatud asju teisiti. Esiteks, kuna tegu on siiski ülikooli kogukonnaga, tahame oma üritustel propageerida teadmispõhisust ning tudengipärasust. Teeme põnevamate autode omanikega intervjuusid ja räägime autodega seotud ajaloost. Samas, kui tudeng arvab, et tema Golf III 1,9 66kW diisel on hobiauto, siis ta seda ka on. Meie kokkutulekutele
TUDENG TEGUTSEB olid oodatud ka TTÜ vilistlased ja õppejõud, kellel leidub garaazides unikaalseid hobisõidukeid. Kokkutuleku mõned eakamad külalised olid Triumph Spitfire ja musta märgiga Citröen ID series III. Ei puudunud ka kohalikud Nõukogude Liidu klassikud nagu Moskvitš 412, VAZ 21011 ning kolhoosiülema linnamaastur VAZ 2121 ehk „Niva“. Saksamaa autotoodangut oli esindatud mitmest ajastust ja stiilist. Volkswagen Beetle põrnikad koos VW T2 bussiga andsid üritusele mõnusat retro hõngu. Kokkutuleku 80. aastate pärl oli vaieldamatult BMW E30 M3 oma täies originaalsuses. Aastakümnendi vahetusest püüdis pilku tänavapildis üsna haruldaseks muutunud VW Corrado. Selle millenniumi siledamad autod olid VW Golf GTI ning kuldne BMW E46 320 Coupe. Ameeriklastest roomas kohale Chevorlet Corvette C3 ning uuemast ajast võiks välja tuua viienda põlvkonna Ford Mustang GT. Jaapani autotoodangust olid esindatud mitmed ikoonilised riisiraketid nagu Mazda MX5, Mitsubishi EVO ning Honda Civic type R. Üritusest osavõtjad said vaadelda põnevaid autosid ning luua TTÜ hobiautode kogukonnas uusi tutvusi. Mõnusat autodega seotud muusikat katkestasid intervjuud põnevamate autode omanikega ning mõnus melu. Üritusel oli olemas ka kohalik toitlustus mida pakkus Food Truck. Järgmist kokkutulekut planeerime selle aasta lõppu. Olgugi, et ilmselt rariteetsemad autod on soola ja talve eest peidus, usume, et tõeline tudeng tuleb oma hobiautoga meie üritusele kohale. Pealegi loeb lõpuks ürituse vaimsus ja hobiautode kultuuri levitamine! Peale hobiautode kokkutulekute organiseerib TTÜ Autospordiklubi oma liikmetele põnevaid ekskursioone autondusega seotud paikadesse. Tudengitel, kellel käed sügelevad, on võimalik kaasa lüüa Autospordiklubi oma projekti VW T2 hipibussi valmimises. Ehitus toimub TTÜ VI korpuse garaažis. Kellel on huvi TTÜ Autospordiklubi vastu siis meie tegemistega on võimalik järge pidada Facebookis.
STUDIOOSUS
17
GNOSIS
KAISA MARIE SIPELGAS PIXABAY
S Ü G I S K A A M O S P O L E PA R ATA M AT U S
6
Hommikul ärgates aknast välja vaadates tundub ümbruse põhitooniks olevat hall. Keskküte on küll sisse lülitatud, aga varbad külmetavad. Vihma ladistab juba kolmandat päeva järjest ja kohe üldse pole tahtmist kooli minema hakata. Tegelikult oli motivatsioon juba peale esimest septembri nädalat läinud, elu tundub mõttetu, tuju on sama nullis kui õues öine temperatuur. Tuttav situatsioon? Tegu võib olla sügismasendusega ehk hooajalise depressiooniga. Aina pimenevate ilmadega ei lange ainult puudelt lehed, vaid ka inimeste tuju. Häire, mida inglise keeles tähistatakse tabava lühendiga SAD (Seasonal Affective Disorder), mõjutab USA uuringute järgi umbes viit protsenti täiskasvanuid ning on levinum pigem naiste kui meeste seas, lisaks on suurem tõenäosus häire tekkeks neil, kel on depressiooni peres varem esinenud. Tegu on depressiooni alatüübiga. Valge aja lühenemise tõttu hakkab maha käima bioloogiline kell, unerütm ei klapi enam igapäevaste asjatoimetustega ja seega tuntakse end väsinult terve päeva jooksul. Pidev väsimus ja unisus ongi hooajalise depressiooni peamisteks sümptomiteks, kusjuures väsinuna tuntakse end ka siis, kui unetunde on palju rohkem kui tavaliselt. Samuti suureneb isu süsivesikurikaste söökide järele, nagu maiustused ja saiatooted. Esinevad ka teised üldised depressiooni sümptomid: kurvameelsus, vähenenud huvi tegevuste vastu, mis varem rõõmu pakkusid, vähenenud keskendumisvõime ning madal enesehinnang.
18
STUDIOOSUS
GNOSIS
Selle asemel, et järgmised 8 kuud kannatamatult suve oodata, lootuses, et küll siis jälle elurõõm tagasi tuleb, tuleks end kaamosest terveks ravida. Selleks on mitmeid võimalusi. Esmajärjekorras on abi rohkemast õues viibimisest, et viimastest päiksekiirtest seda magusat D-vitamiini kinni püüda. Abi on ka mõõdukast sporditegemisest ning tervislikust toitumisest. Kui aga sellest ei piisa, tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga ning vajadusel minna psühholoogi vastuvõtule. Peamiselt ravitakse hooajalist depressiooni valgusteraapiaga, mis tähendab spetsiaalse, väga ereda lambi ees istumist umbes 20 minutit iga päev. Peale selle kasutatakse ka tavapäraseid depressiooni ravimise meetodeid, nagu kognitiiv-käitumuslik teraapia ning antidepressandid. Väga oluline on, et sümptomeid ei ignoreeritaks, sest depressioon on tõsine häire, mis võib kesta palju kauem, kui ühe talve, ning mõjutada tervet elu. Sügismasendus on siinsetel laiuskraadidel üsna levinud nähtus, mistõttu on raskendatud hommikul voodist tõusmine ja kui see õnnestubki, siis vale jalaga. Vaikides kannatamise asemel peaks viibima rohkem õues päikese käes. Kuid kui ainult see ei aita, on oluline pöörduda psühholoogi poole, kes suudab pakkuda professionaalset abi. Ka kõige sombusem ilm võib mööduda õnnelikult justkui juulikuine laupäev ja masenduse käes ei ole vaja kellelgi piinelda.
STUDIOOSUS
19
SPORDISEKTOR KULTURNIK
MAREK KESKÜLL UNSPLASH
I D US PÄE V
7
Sügisekuu 20. kuupäeval tähistati juba kolmandat korda üle maailma Rahvusvahelist Üliõpilasspordi Päeva – IDUS. Seda päeva tähistati üle Eesti erinevates kõrgkoolides ning TalTechi spordiprogramm sai alguse juba hommikul kell 8 TalTechi spordihoones, kus tudengid said terve päev läbi tasuta treenida erinevate treeneritega. Programmi mahtus erinevaid trenne, alustades HEATFUNCist ning lõpetades joogaga. Nende kõrval ei jäänud ära ka pallimängud ega jõusaal. Kindlasti leidis igaüks endale midagi sobivat. Kui päeva esimeses pooles sai liigutada vähe rohkem, siis päeva teises pooles haris meid Boost Yourselfi kaasasutaja Teet Torim, kes rääkis meile smuutide vajalikkusest ning tervislike eluviiside edendamisest. Teedu sõnadest oli enim kuulda, et smuuti võib olla kalorivaene ja jäine kosutus palavasse päeva, mõnus kaloripomm, hea lahendus põhitoidukorra asendamiseks, treeningjärgse taastumise kiirendaja, soolane või magus vahepala ning mistahes värvitooni jook. Varieerimise võimalusi on lõputult. Kõik smuutitama! Peale Boost Yourselfi loengut oli tudengitel võimalus minna treenima TalTechi lähedal asuvasse treeningsaali nimega Gym!, kus toimusid vinged teatevõistlused: rippumine, köievedu, slämmpalli vise, kükk, surumine, sõudesprint, vähikõnd, võimlemine – need kõik iseloomustavad seda vinget võistlust, mis lõpetas IDUS päeva TalTechi jaoks. Gym! Premeeris kiiremad ning parimad, mis tegi tudengite tuju veel paremaks. Kokku osales TalTechi spordiprogrammis ligi 150 tudengit ning kõige populaarsemateks osutusid rühmatreeningud. TalTech tänab kõiki osalejaid ja kaaskorraldajaid, kes olid abiks ürituste korraldamisel. Järgmise aastani!
20
STUDIOOSUS
SPORDISEKTOR KULTURNIK
STUDIOOSUS
21
KULTURNIK
D O K U M E N TA A L F I L M I D E DOKUME NTE E RITUD R ADADEL ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH VARIETY, YOUTUBE, IMDB
Augustikuus, üheskoos teiste oma suurepäraste ideega, otsustasin ette võtta ühe väikese väljakutse – vaadata 60 päeva jooksul ära 30 dokumentaalfilmi. Põhjus selleks oli lihtne – olles võrdlemisi suur filmisõber, polnud mul ometi kunagi olnud erilist kokkupuudet dokumentalistikaga. Ehkki olin nii mõnigi kord sattunud mõne säärase ekraniseeringu peale, hajutasid teatavad kahtlused filmide köitvuse suhtes alailma mu tagasihoidliku huvinatukese. Nüüd olin aga enda seatud fakti ees – vaatad ja kõik! Kahe kuu peale jaotasin filmid sääraselt, et nii augustisse kui septembrisse jääks täpselt 15 dokumentaali. See andis mulle võimaluse ekraniseeringutesse ka süveneda ning valida filme vastavalt sellele, mis konkreetsel hetkel huvi pakkus. Võin öelda, et väljakutse tasus end igati ära ja täitis seatuid ootusi-lootusi-eesmärke. Ehkki nii mõnigi kord pidin mõne uneraasu või koolikohustuse pealt tunnike-paar näpistama, kogusin kahe kuu jooksul hulganisti uusi teadmisi ning huvitavaid mõtteid. Sain piiluda kuulsuste eraeludesse ja monarhide perekonnasaladustesse; tutvuda imetabase looduseluga ning saada aimu maailma terviseprobleemide tagamaadest ja suurfirmadest nende peidus. Kokkuvõttes võiks ehk öelda, et laiendasin nii mõneski erinevast aspektist lähtudes oma silmaringi ning teadmisi valdkondadest, millesse polnud varem jõudnudki otseselt süüvida. Käesolevas artiklis otsustasin ära tuua mõned dokumentaalfilmid, mis 30 seast kandsid minu silmis suurimat väärtust ning naelutasid tunnikspooleteiseks ekraani ette. Las jääda igaühe enda otsustada, kas ja mida tasuks järele uurida. Mina omalt poolt saadan soojad soovitused teele, seda kõikide märgitud filmide puhul.
22
STUDIOOSUS
8
„The Bleeding Edge” (2018) Tunnustatud filmitegijad Kirby Dick ja Amy Ziering pööravad seekord pilgu USA meditsiiniseadmete tööstusele, uurides tolle 400 miljardi dollari äri varjupooli. Maksupettused, altkäemaksud ning osavad suurfirmade kinnimätsimised, mille varju jäävad paratamatult kannatavad patsiendid. Kõrvuti emotsionaalsete intervjuudega – ohvrid rääkimas saadud tervisehädadest, toob film pinnale ka olulise küsimuse: ,,Millised elupäästvad tehnoloogiad võivad tegelikult meid hoopis manala teele saata?” Dokumentaal teeb põhjaliku sissevaate nii mõnessegi säärasesse seadmesse, hõlmates nii rasedusvastaseid vahendeid, robotkirurgiat kui kroom-koobalt puusaasendusi. „Gaga: Five feet Two” (2017) Sissevaade pop-laulja Lady Gaga lavatagusesse ellu. Aasta jooksul filmitakse üles nii ponnistused naise viienda albumi ,,Joanne” tarbeks kui sellega kaasnevad igapäevamured, tervisehädad ning perekonnasuhted. Mitmed sündmused sel aastal saavad filmilindile võetud läbi vahetu ning tõelise emotsiooni, mida toovad kaasa kohtumised fännidega, igavikulised perekonnatragöödiad ja võidud pärast madalhetki. Tegu on ausa köitva ning osavalt kokku monteeritud dokumentaaliga, mis haarab tähelepanu ka kõige tagasihoidlikumal Lady Gaga muusika austajal ning jutustab loo kuulsuse elu telgitagustest. „The nightmare” (2015) Dokumentaal keskendub kaheksale inimesele, kes kõik kannatavad unehalvatuse käes. Tegemist on nähtusega, mis tavaliselt ilmneb võimetusena liigutada, rääkida või olukorrale reageerida vastavalt siis, kui inimesed uinuda või ärgata püüavad. Mõnikord toob uneparalüüs endaga kaasa ka füüsilised kogemused ja hallutsinatsioonid, mis võivad äärmiselt hirmutavalt mõjuda. Filmis intervjueeritakse kõiki kannatajaid. Näitlejate abil püütakse taaselustada nende kogemusi.
KULTURNIK „Iris” (2014) Irip Apfel on naine, kelle särav iseloom, kiire taip ning värvikirev stiilijoon teeb silmad ette nii mõnelegi nooremale. Hoolimata kõrgest east ning vanusega kaasnevatest tervisehädadest (sest vanust on tänaseks kogunenud juba üheksa kümnendit), on tema entusiasm moodi ning kunsti nakkav. Olgugi, et Irise praeguses elus on rohkelt glamuuri, peab ta siiani au sees oma väärtushinnanguid ja töökust, mis Suure Depressiooni aegses maailmas üles kasvades paratamatult sisse juurdusid. „Iris” on midagi enamat kui pelgalt tavaline moefilm; sellest õhkub loovust, inspiratsiooni ning vaba hinge kustumatut sära. „I feel lucky to be working. If you’re lucky enough to do something you love, everything else follows.” „Casting JonBenet” (2017) JonBenet surmast möödub tänaseks juba üle kahekümne aasta, ometi tekitab tema traagiline mõrvalugu siiani kõmu, kuulujutte ning puhub lõkkele vanad süüteod ja kahtlused. Omapärase lahendusena lugu vaatajateni tuua, on film ehitatud üles erinevate Colorado näitlejate casting-klippidest, kes üheskoos valitud tegelase tutvustamisega jagavad ka endapoolseid mälestusi ja mõtteid. Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka spekulatsioone, üks värvikam kui teine. Kas ja kuidas olukord aga laheneb, seda saab iga vaataja ise teada. „Audrie & Daisy” (2016) Audrie Pott ja Daisy Coleman on vaid kaks neiut mitmest tuhandest, kes on langenud seksuaalse väärkohtlemise ohvriteks. 15aastane Audrie ning 14aastane Daisy peavad aga lisaks traumeerivale kogemusele tulema toime ka küberkiusamise ning laimusüüdistusega. Dokumentaal jälgib noorte elu läbi mitme aasta, hõlmates seeläbi ka sotsiaalmeedia mõju, kohtudokumentide tõlgendusi ning politseiuuringuid. Peaasjalikult portreteerib film aga ühiskonna reaktsiooni noorte seksuaalkuritegudesse ning sotsiaalmeedia võlu ja valu sääraste kurbade juhtumite puhul.
STUDIOOSUS
23
KULTURNIK
9
NIMI: JELENA KAZAK VANUS: 20 ERIALA: ARHITEKTUUR TEHNIKA: SEGATEHNIKA PORTFOOLIO: @ARCHCUPRUM Arhitektuuri eriala võib tunduda väga ühekülgne - mis võib olla huvitavat ühe maja projekteerimisel? Siin võib vastuseks öelda ühe suure AGA - iga hoone on nagu üks omaette unikaalne kunstiteos. Kunagi ei tule ette kahte samasugust olukorda ja projekti. Täpselt sama on kunstiga - iga kunstniku tehtud teos on ainulaadne ja peegeldab just tema hinge ja meeleolu. Siin Teile nautimiseks valik töid, mis avab ühe tulevase arhitekti sisemist maailma.
KAJASTA OMA LOOMINGUT STUDIOOSUSES - SAADA KIRI STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE 24
STUDIOOSUS
KULTURNIK
STUDIOOSUS
25
TARKADE RISTSÕNA VÄIDETAVALT AINULT TARKADELE
PAREMALE
ALLA
VASTUSEID ÄRGE KUHUGI SAATKE, MEIL POLE TEILE MIDAGI ANDA.
26
STUDIOOSUS
FUTOSHIKI FUTOSHIKI ON JAAPANI LOOGIKAMÄNG. SELLE NIMI TÄHENDAB TÕLKES “EBAVÕRDSUS”. MÄNGU EESMÄRK ON PAIGUTADA NUMBRID ÜHEST NELJANI NII, ET NEED EI KORDUKS ÜHESKI HORISONTAALSES, EGA KA VERTIKAALSES REAS. KERGEMAKS TEEB MÄNGU ASJAOLU, ET MÕNE VÄLJA VAHEL ON TÄHIS, MIS MÄÄRAB ÄRA KAHE ARVU OMAVAHELISE SEOSE (KAS TEGU ON SUUREMA, VÕI VÄIKSEMA ARVUGA).
SUDOKU
STUDIOOSUS