2010 Oktoober

T TÜ TUDENGILEHT . OK TOOBER 2010

Soe suvi on läbi ja käes on hall sügis, kuid see ei pea üldse nii olema!

Värvid ja põnevus tuleb vaid üles leida! Üheks sügise suuremaks sündmuseks on kindlasti 23.-25. novembril toimuv BESTi insenerivõistlus TTÜs, kust saad osa võtta ka SINA. Tänavu on esindatud kõik TTÜ teaduskonnad, nii et igale maitsele leidub midagi. Saad end proovile panna tiimitöös ja ragistada ajusid Eesti suurfimade poolt pakutud ülesannete lahendamisel.

Ja ka see ei ole veel kõik! Kaks parimat meeskonda saavad Eestit esindada rahvusvahelistel insenerivõistlustel: regionaalne voor on sel aastal Kaunases ja lõppvõistlus Istanbulis! Ära maga oma võimalust maha!!! Uuri lähemalt ning registreeru insener.

BEST.ee Lugupidamisega Teie korraldajad

2 | oktoober 2010 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

Sisukord Peatoimetaja veerg | 3 Kolumn | 4 Fusioon ei kao kuhugi | 5 Andres Keevallik: „Kadugu sul kepp või sau, aga jäägu järele au.“ | 6 Sattusin Rumeeniasse üsna suvaliselt | 8

Peatoimetaja veerg Kaidi Tahula Peatoimetaja Väga lihtne on elust läbi minna pea pilvedes ja eneseimetlusest pimedana.

Jube lihtne on näha vigu teiste juures ja parastada neid, kuid palki enda silmas märgatakse harva. Inimloomus on juba kord selline, et teiste puhul tuleb kriitika kohe kuidagi palju paremini kui enese kohta.

Mõni aeg tagasi nägin ma pealt, kuidas mu kauaaegne tuttav silmakirjalikuks muutus. Ta leidis teise oma tuttava puhul niivõrd palju vigu ja kiitis ennast taevani, et jäi mulje, justkui oleks tema olnud pühak ning maha tehtud tuttav otse põrgulavadelt pärit.

On ammu teada tõde, et sellel, kes teeb, ka juhtub rohkem – nii äpardusi kui ka kordaminekuid. Kuid see, kes ei tee, seisab paigal omas valges udus ja mullis ning ei liigu eluga edasi. Ta ei ela, tal pole muresid, ning nagu austatud rektor Andres Keevallik lehele antud intervjuus ütleb: „Raskused aitavad tiibu kasvatada ja kui sul muresid pole ja ei pea pingutama, lähed ehk kergema vastupanu teed.“ Võib-olla mu tuttav, kes kõneleb aadetest ning ei näe oma vigu, ei näe, et tema hukkamõist on

tema pahe ning ka tal on puudujäägid nagu meil kõigil. Ehk ta peaks püüdma veidi elada. Elades tulevad mured ning elades ei lähe inimene halvaks – lihtsama vastupanu teed. Ma ei taha väita, et inimene peaks koguaeg saavutama midagi imetlusväärset ja suurt või vigu tegema, et olla elav, vaid et igaüks meist peaks olema mõistvam ning kas või grammi võrra enesekriitilisem.

Elamise alla kuulub ka elukestev õpe – sünnist surmani viibime me asutustes ja kohtades, kus teadmised on kiired tulema. Lasteaiast algkooli, sealt edasi põhi- ja keskkooli. Kes tahab, tuleb ülikooli ja õpib eriala, mis talle kõige enam huvi pakub. Ta areneb! Inimene peab olema pidevas arenemises ning tegema end oma teadmistega õnnelikuks. Pidev progress seisneb liikumises, ei tohi jääda istuma halli udu sisse!

Nii, et sina, tudeng, õpi, arene ning ole õnnelik, nii saavutad sa kõik, mida ihkad. Usu endasse ja ära otsi pindu teise silmist.

TTÜ tubli saavutus SEB Sügisjooksul 2010: suurima osalejaskonnaga organisatsioon! | 10 Mikk Pahapill – „Sport on mulle kui “Suur idee” või mõte, mis sunnib liikuma.” | 11 Indrek Meos: Filosoofia kui vaimse arengu toit | 12 Teaduskondadevaheline võistlemine algab spordiga | 13 Internships | 14 Intercultural Speaking Club | 14 Tõelise tipika vaim tekib just nii! | 14 Aktiivõpe. Mis see veel on? | 18 Ülikool, ettevõtlus ja koostöö | 19 TTÜ üliõpilaste meeskond osales JA-YE Euroopa üliõpilasfirmade võistlusel | 20 Korporatiivne ühepajatoit | 21 Jalgpall on parem kui… kodus istumine – Robotex 2010 | 22 Kalender | 24

Peatoimetaja: Kaidi Tahula (kaidi.tahula@tipikas.ee) Keeletoimetaja: Märt Tibar Küljendaja: Anni Helm Reporterid: Sigrid Kalle, Veiko Karu, Martin Simpson Toimetuse e-post: studioosus@tipikas.ee Väljaandja: TTÜ Üliõpilasesindus MAkett: slow | Trükk: AS Vaba Maa Aadress: Ehitajate tee 5, Tallinn | kirjuta: ajaleht@tipikas.ee | helista: 620 3621 ©Studioosus 2010 | Kõik õigused kaitstud

oktoober 2010 | 3 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

Ohutus, suvaliste isikute heaolu ja helkurvestid

Aleksander Vassiljev

TÄHELEPANU, LUGEJA! Käesolev tekst on prinditud sirgete servadega kitsale paberile. Hooletu kasutamisega võivad kaasneda sisselõiked erineva sügavusastme ja tõsidusega. Artikkel on prinditud laserprintimise tehnoloogiaga, milles on kasutatud polümeerset tahma, mille osakeste läbimõõt võib olla kuni 8 μm.

Artikli pikemaajaline tarbimine söögiks võib põhjustada: maohaavandeid; ägedat kõhulahtisust; vähki; surma ja äärmistel juhtudel ka peapööritust.

Samuti võib tekst sisaldada kahetimõistetavat materjali ja lastele, kes on rumalad, on seda soovituslik lugeda lapsevanema järelvalve all.

Artikkel on keskkonda saastav ja pärast sihipärast kasutamist tuleks see suunata taaskasutusse. Autorina võtan õiguse loobuda kõikidest lugemisjärgsetest pretensioonidest ja kaebustest. Lugemise jätkamine toimub puhtalt enda vastutusel.

Aga päriselt. Kuidas meeldiks sulle, kallis üliõpilane, loobuda enamikust oma õigustest ja vabadustest?

Vastutasuks koheldakse sind elu lõpuni nagu väikest last. Kas ei kõla mitte ahvatlevalt? Kui sul just mingeid väga kahtlasi fantaasiaid ei ole, siis vaevalt.

Ometigi oled sa oma õigustest juba loobunud. Miks ja mille eest?

Siin ei või seista! Sinna ei tohi minna!

Sedasi ei tohi rääkida! Niimoodi ei tohi siin riides olla! Selle tegemine siin on keelatud! Nii ei tohi käituda! Tuleb tuttav ette?

Ohutus – paistab olevat tähtsam kui miski muu. Turvalisuse nimel oleme me nõus loobuma põlisest tavast tõmmata nina täis ja minna põldu kündma.

Võime isegi loputada enda peenele õhtusöögile otsa vett, sest kellegi arvates tohivad veini juua ainult inimesed, kes jõuavad enne kümmet poodidesse. Kuni öeldakse, et vastasel juhul võib meiega juhtuda midagi jubedat, on kõik korras ja me mängime kaasa ning ostame ka kallima bussipileti, kui me pole Tallinnasse sisse kirjutatud.

Tee seda, ära tee toda, sa võid toda teha, kui sul on need load ja nood paberid.

Properly follow proper protocols. Jah, kui

4 | oktoober 2010 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

Kafka oleks elanud praegu, oleks ta raamatute kirjutamise asemel ennast üles poonud. Kuna mingil määral oleme me tänapäeval kõik kodanikud K. Ainsa vahega, et meile see sobib, me oleme sellega harjunud ja me ei oskakski teisiti.

Suvaliste isikute heaolu – see on nüüd koht, mille pealt segadus tekib. Kuna loomult oleme me kõik hedonistid, siis mõistagi pole kunagi vaja inimest sundida, et me loobuks oma õigusest teha tööd, maksta makse, liikuda või süüa taldrikult juurviljad ära. Mis ajast hakkas aga meile korda minema see, et võimalikult hea oleks olla suvalistel ärimeestel?

Kas sulle meeldib vajutada „jah, ma nõustun kasutajatingimustega” klahvi lihtsalt selleks, et võtta sinult õigus pahandada, kui su teenuseosutaja ämbrisse astub? Võib-olla andsid sa viimasel korral allkirja dokumendi alla, mis vabastas vastaspoole kogu vastutusest filantroopsest vajadusest teha teise inimese elu võimalikult kergeks. Võib-olla. Aga võimalik, et sa tegid seda, sest sul ei olnud päriselt ühtegi teist mõistlikku valikut. Kui sul on vaja rentida autot ja sulle lüüakse ette leping, mis kohustab sind võtma kõik autoga kaasneva vastutuse enda peale, kaasa arvatud ebatõenäoline juhus, et pidurid lakkavad töötamast, siis olukorras, kus sul on mainitud liikurit tarvis, kirjutad sa lepingule rõõmsasti alla. Pärast, olles harvendanud Narva maantee äärset kaasikut tosina puu võrra, oled vaevalt sama rõõmus, kui taipad, et vastutasid auto tehnilise korrasoleku eest.

Natuke teise kategooriasse langevad need näited, kus vastutusest loobutakse kaudselt. Näiteks ravimireklaami otsa loetud kõrge meeshääl, kes soovitab tarbimisele järgnev tervisekahjustus näidata ette arstile ja hoiatab, et ravim, mis sa ostsid, on ikka ravim. Samuti kõik tooted, mille karbis on kaasas pisikeses trükis täidetud A4, seletamas kõiki neid asju, mida tootega teha ei tohi.

Kui esimeses juhus on meil vähemalt võimalus keelduda ja välistada oma elust enamik lepingulistest tehingutest, siis

teisil juhul meil valikut ei ole. Meid on hoiatatud!

Helkurvestid – Enamiku oma vabadusest oleme me siis nõus loovutama. Vastutasuks saame me võimalikult turvalise ja loogilise keskonna. Küsimus paistab olevat vaid selles, kui palju seadusi jaksame me meeles pidada, kui palju õigusi võiks meile alles jätta ning mida teha nendega, kes seaduse vastu eksivad.

Tuleval aastal jõustuvas uues liiklusseaduses on ligi 300 paragrahvi.

See tähendab 300 uut või muudetud paragrahvi, millega sõidukijuht peab hakkama arvestama. Üks neist käsitleb kahte uut eset, mis peavad nüüdsest leiduma auto kabiinis: ohutusvest ja helkur. Pimedas kohas kinni pidades, enne autost väljumist, tõmbab autojuht selga helkurvesti ja kaassõitja kinnitab enda külge helkuri. Iseenesest, välja arvatud fakt, et paragrahvi koostanud ametnik pole kunagi üritanud autos istudes vesti selga toppida, ei tundugi selles midagi nii kohutavat olevat.

Karistusena – väljudes autost vestita halva nähtavuse korral asulavälisel teel, näeb seadus aga ette karistust kuni 192 €! Täitsa piisav, et panna 50 000 autoomanikku järgima järjekordset kasutut seadust. Varsti siis tulebki uus liiklusseadus ning kes ei kuuletu, saab trahvi. Eks meil üks karistamine käibki.

Karistatakse meid nagu väikseid lapsi kõigi meie ulakuste ja sõnakuulmatuse eest, kuni viimnegi kodanik on karistusregistris ja eks siis vaatab, mis edasi saab.

Aga nii see on: arstid võtavad vastu patsiente, riigikogulased võtavad vastu seadusi. Vastuvõttude järjekorrad on pikad ja seal jaksavad oodata ainult väga haiged.

Nüüd siis viimane üleskutse ettevõtlikele! Nõuetekohane ohutusvest maksab praegu 4 €. Järgmisest aastast peaksid nad olema 50 000 autos. Kui kellegi riigiametniku onupoeg just helkurvestiäris ei ole, soovitan jala kohe vahele panna!

Fusioon ei kao kuhugi!

Sigrid Västra

Viimaste nädalate jooksul on palju kõneainet tekitanud TTÜ õhtuklubi Fusioon „sulgemine“.

Küsimustele „Mis Fusioonist saab? Kuhu Fusioon kolib? Kas üldse kolib või kaob täiesti ära?“ ja paljudele muudele teemakohastele küsimustele, vastab Fusiooni tiim järgmiselt: EI KAO TA KUHUGI!

spordietapi afterparty ja International Fusioni esimene pidu, novembris toimuvad vastavalt omaloominguetapi afterparty ja International Fusioni teine pidu. Selline on esialgne plaan, kuid muidugi ei välista me, et pidusid rohkem ei toimu – kui rahvas nõuab, peab ta selle ka saama!

Tõsi, esialgse plaani kohaselt pidi klubi vanas raamatukogus tehtavate remonditööde tõttu nii-öelda „sundpuhkusele“ minema. Uus plaan näeb aga ette ajutist kolimist Tallinna vanalinna külje all asuvasse Telliskivi Loomelinnakusse.

Fusioon ei ole kaugeltki mitte alati vana raamatukogu ruumides asunud. Kõige esimene Fusiooni eelkäija, sööklaks ja tudengiklubiks ehitatud Roheline Klubi ehk Roheline Konn, lõpetas programmilise tegevuse 1990ndate alguses, toitlustustegevus lõppes aastal 1997. Klubile puhus uue hingamise sisse TTÜ Kultuuriklubi (sel ajal veel nimega TTÜ Kultuuriklubi Ollalaa) aastal 2000, korraldades üritusi kuni aastani 2002, mil maja lammutati. Suurimateks üritusteks olid ansamblite Propeller ja Singer Vinger kontserdid, mida toonased kontserdikülastajad ilmselt mäletavad tänapäevani.

Uus plaan

Uue plaani vajadus tekkis telefonikõnedest: „Kas ja mis tingimustel saab Fusiooni ruume kasutada? Sooviksime seal üritust korraldada.“ Muidugi oli ka Kultuuriklubil endal (Fusioon on TTÜ Kultuuriklubi allüksus) teatud ürituste nagu näiteks Teaduskondade vaheline võistlussari, Inseneride Moeshow, Eurofusioon ja muude sarnaste ürituste ning nende afterparty jaoks peokohta vaja. See tõde oli juba ammu teada, kuid lootsime igale üritusele vastavalt sobiva ruumi leida. Koostöö Telliskivi Loomelinnakuga on aga ideaalne variant, sest sealne miljöö läheb väga hästi kokku Fusiooni nn tehasestiiliga.

Loomelinnak kärama

Sel semestril on esialgselt plaanis Loomelinnakus vähemalt neli pidu korraldada: oktoobris leiavad aset teaduskondadevahelise võistlussarja

Roheline konn

Rohelisele Konnale järgnes Plekk Konn endises TTÜ autobaasi plekkangaaris.

Kuna Kultuuriklubil oli Rohelise Konna ajastust ürituste korraldamise hoog sees, ei morjendanud ka pidude sarja käivitamine plekkangaaris, kust puhus tuul läbi ja mille projekteerija nägi Vennaskonna ja Genialistide esinemise asemel seal parkimas ZIL ja GAZ sõidumasinaid. Siiski puhusime plekkangaari tudengivaimu täis ning sellest sai tudengiklubi Plekk Konn, milles toimunud üritused olid väga nõutud kaup. Üritused toimusid seal aastani 2004.

Pärast pausi

Pärast nelja-aastast pausi õnnestus Kultuuriklubil 2008. aasta sügisel leida järgmine TTÜ tudengitele mõeldud õhtuklubi, millest üsna pea sai ka menukoht. Kunagisse nääripidude peosaali Tehnopoli kompleksis rajatud klubi nimeks sai Fusioon. Aastase tegutsemisaja vältel korraldasime nn vanas Fusioonis 27 üritust.

Vanasse raamatukokku kolis õhtuklubi Fusioon 2009. aasta oktoobris, kui toimus esimene üritus Tipikate Seikluspäev. Kusjuures Fusiooni tiim sai tookord hakkama millegi erakordsega – raamatukogu ehitati klubiks ümber vaid ühe nädalaga! Ning seda ei teinud mingisugused suure ettevõtte ehitustöölised vaid TTÜ omad poisid!

Viimane pidu vanade raamatute ja muinsuskaitse all oleva rõdu all oli augusti lõpus korraldatud Tudengielu Avalöök, mis pälvis rekordilise külastajate arvu tiitli.

Vana raamatukogu remonditööd juba käivad ning uus Tudengimaja loodetakse valmis saada juba tuleva aasta veebruariks. Tudengimajja seab end sisse ka Fusioon. Küll puudub seal vanakooli toretsev hõng, kuid see-eest ootame külastajaid uhiuues kuues koos tänapäeva tipptehnikaga. Seniks ootame pidulisi Telliskivi Loomelinnakusse, kus peod saavad olema sama vinged kui seni.

„Uus plaan näeb KAH arvamus (NUPP) ette ajutist kolimist Telliskivi Loomelinnakusse.“

oktoober 2010 | 5 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

Andres Keevallik: „Kadugu sul kepp või sau, aga jäägu järele au.“ TTÜ viieteistkümnendaks rektoriks sai 1. septembril Andres Keevallik. Rektoritöö pole talle võõras, sest seda ametit sai peetud ka aastatel 2000 – 2005. Tol ajal oli uuesti kandideerimine välistatud, kuna ülikooliseaduse kohaselt ei tohtinud rektoriks kandideerija olla 60 aastane või vanem. Aastal 2005 vanusetsensus kaotati.

Rektoriamet eeldab 24/7 valmidust, kõrget stressitaluvust, julgust otsuseid langetada ja vastutust võtta, vaba aega praktiliselt pole. Kuigi rektoriamet on väga stressirikas, otsustas Keevallik tänu suurele toetusele uuesti rektoriks kandideerida.

Lapsepõlv

Andres Keevalliku lapsepõlv oli üsna karm. Ema pidi pärast sõda Raplas üksinda kolme last kasvatama. Elus toime tulemiseks tuli Keevallikul lapsest saati kõvasti tööd teha. Nagu ikka väikeses alevis, mängiti ka seal spordimäge ja nii sattus praegune rektor korvpalli mängima.

Korvpalli kaudu TPI-sse

1961. aastal mängis Keevallik korvpalli Rapla meeskonnas ja sel aastal oli üleliiduline koolinoorte spartakiaad.

Tema ja üks Tartu poiss olid korvpallis Eesti noortekoondise kandidaadid. Üks päev tuli poiste juurde treener ja ütles, et kui nad tahavad Bakuusse üleliidulisele spartakiaadile sõita, peavad nad tegema sisseastumiskatsed TPI-sse. „Minul ei olnud sel ajal eriala valik selge. Vahepeal oli üks mõte minna spordiarstiks.

Tehnikahuvi ei olnud mul praktiliselt üldse, aga kuna ma olin füüsikas ja matemaatikas tugev, siis mõtlesin, et miks mitte TPI. Järgmiseks küsis treener, et mis teaduskond. Tartu poiss teadis väga täpselt, et energeetika. “Ja sinul?” küsis treener. “Ka energeetika.”

“Mis eriala?” “Automaatikatelemehaanika,” vastas Tartu poiss.

See oli selle aja kõige populaarseim eriala. Mina jäin treenerile, suu lahti, otsa vahtima, sest ma ei teadnud, mis erialad TPI-s on. Mõne sekundi pärast ütles treener: “Ja sinul samuti.” Ja oligi valitud eriala kogu eluks. Kui ma õppima hakkasin, siis sain rohkem aru, mida see eriala endast kujutab ja järjest enam hakkas see meeldima.“ Ülikooli sissesaamiseks tuli teha kokku viis sisseastumiseksamit: kaks 6 | oktoober 2010 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

matemaatikas (suuline ja kirjalik), füüsikas, eesti keele kirjand ja inglise keel. Sissesaamiseks pidid kõik eksamid olema viied.

Esimesed poolteist aastat tuli hommikuti tööl käia ja pärast seda käidi õhtul õppimas ja trenni tegemas. Sel ajal oli ülikoolis väga tugev konkurents pingerea esimeste vahel, sest esimesed said valida töökohti, milleks oli enamasti ülikool või mõni teadusasutus. Ühikaelu – kammi liigud

Esimesel ülikooliaastal elati Stenbocki majas, kus ühes suures ruumis oli 20 – 30 poissi. Kui 1962. aastal valmis esimene ühiselamu, koliti sinna.

Tuba oli 18 m2 suurune, seal oli kaks narivoodit, neli lauda ja ühes toas elas neli poissi. Samuti oli ühisköök ja duširuum. Mustamäele kolimise miinuseks oli see, et tol ajal oli peamaja Koplis. Et Koplisse saada, tuli minna Nõmme jaama ja elektrirongiga sõita Balti jaama, kust omakorda sõideti trammiga Koplisse. Vahel liikusid ka rahvarohked bussid ja mõnikord, et bussile pääseda, mängis rektori tolleaegne pinginaaber Enn Kraam (näitleja) pimedat ja Keevallik tema saatjat. Ülikooli ajal sai ka normaalselt pidutsetud. Ükskord ostis Keevallik 20 kopika eest uue kammi, mida ta rõõmsalt näitas ka teistele poistele, mille peale otsustati, et tuleb pidada kammi liigud. See pidu on paljudele meelde jäänud! „Raskused aitavad tiibu kasvatada…“ Ülikooli lõpuks oli Keevallik teinud seitsme suve jagu ehitus- ja maaparandustöid ning kuna ta mängis ülikooli meeskonnas korvpalli ja oli üldse spordipoiss, siis polnud füüsilise töö tegemine probleemiks.

Kooli ajal sai ta igakuist kõrgendatud stipendiumi 50 rubla, millest vaid 5 rubla läks ühiselamu üüriks. Tol ajal olid üliõpilased teises olukorras ja said enamasti stipendiume, mis lasi keskenduda õppimisele. „Raskused aitavad tiibu kasvatada ja kui sul muresid pole ja ei pea pingutama, lähed ehk kergema vastupanu teed.“ Mida Te arvate, milline on TTÜ kõige edumeelsem teadusvaldkond? Nüüd ja tulevikus? Ühte valdkonda on raske välja tuua. Meil on mitmeid erinevaid

valdkondi, mis on omavahel seotud, alates tehnikast ja tehnoloogiast kuni majandus- ja sotsiaalteadusteni välja, siis on meil ka loodusteadused ja kõik see kokku on üks suur kompleks, mis peab tekitama, ja me loodame, et tekitavad, sünergiat.

Viimase kümnendi jooksul on kõige tugevamalt arenenud matemaatikaja loodusteaduskond, millele pandi alus 2002. aastal. Aga ka kõik teised teaduskonnad on hästi arenenud.

Kui võrrelda TTÜ-d teiste maailma ülikoolidega, siis millised on TTÜ plussid ning millised miinused ja kuidas neid parandada?

Me oleme ikka väga heal tasemel ülikool, kuigi me nendesse ranking'utesse ei mahu. Miinuseid on ikka: rahakott ei ole nii suur ning inimeste arv, kust õppejõude valida, ei ole ka nii suur kui teistes riikides. Aga me oleme teeninud hästi oma rahvast ja riiki.

Kuidas suurendada magistri- ja doktoriõppe tasemel õppijate arvu?

Riiklik tellimus võiks olla suurem, eriti doktoriõppes, mis on meil kuuekümne ringis. See number võiks olla kuskil saja kandis. Teine asi on see, et noored peavad ise hakkama rohkem püüdlema kõrgema hariduse poole ja ettevõtjad seda rohkem väärtustama.

Kas Teie arvates oleksid sisseastumiskatsed vajalikud või on keskkooli eksamid piisavad?

Praegusel ajal loeme keskkooli eksami tulemusi vastuvõetavateks. On olnud aegu, kus oleme ise korraldanud sisseastumiskatseid, aga õpetamise ja hariduse tase on Eesti koolides ebaühtlane. Võib-olla mõnel üksikul erialal oleks mõistlik teha täiendavaid katseid nägemaks, kas inimene sobib sellesse ametisse, on tal selleks eeldused.

Arvan, et see oleks mõistlik, aga laias plaanis ei ole võetud sihikut, et neid katseid teha.

Uus raamatukogu on valmis, samuti uued ühiselamud, IV korpuse renoveerimine on lõpusirgel - kas on oodata veel renoveerimisi, uuendamisi?

On küll. Kahetsusväärselt on IV korpusega tekkinud viivitus, sest see pidi juba juuli lõpuks valmis saama, aga kui läheb hästi, siis saab septembri lõpus

möbleerima hakata. See lükkab nüüd edasi VI korpuse lammutamist ja ehitust ning ka V korpuse ehitust. See on suur mahajäämus. On ka plaanis rajada uus IT-hoone, mitte küll vanale kohale, aga vabale platsile, mis on IT Kolledži kõrval, kus enne olid garaažid. Ja suured ehitused on plaanis Tehnopolis.

Milline on Teie visioon seoses TTÜga?

Visioon on niisugune, mis on sisse kirjutatud arengukavadesse – tahame järjest paremad olla. Ülikooli saab võrrelda suure laevaga, mis rahulikult seilab kindlal kursil ja me ei saa teda järsult liigutada ega veest lahti tõsta.

Tuleb minna samm-sammult paremuse suunas. Olen rõhutanud niisuguseid väärtusi nagu kvaliteet, efektiivsus, üliõpilassõbralikkus ja teaduse rolli tõstmine. Need on need sihid.

Eestis ja maailmas laiemalt ei ole majanduses eriti hea seis, millised on Teie arvates suurimad mured?

Suurimad mured on ennekõike seotud tööpuudusega, mis on väga tõsine probleem. Üliõpilaste sotsiaalsed garantiid. See on täiesti ebanormaalne olukord, mis meil riigis on - nii paljud üliõpilased peavad töötama selleks, et ära elada ja samal ajal õppida. Loodame, et kui majanduses olukord hakkab paranema, siis ka tudengite olukord paraneb.

Tootmise ümberstruktureerimine.

Me ei saa jätkuvalt olla odava tööjõu riik, peame järjest enam panustama teadmistemahukale tootmisele. Aga need protsessid võtavad aega.

Millised ootused on Teil riigi juhtidele?

Et nad riigi seisukohalt võimalikult ratsionaalseid otsuseid langetaksid.

Et riigi majandus kasvaks, riigi jõukus kasvaks (siis on meil kõigil meeldivam tulevikku vaadata).

Millisena näete koostööd üliõpilaskonnaga, üliõpilasesindusega?

Kõige laiemat koostööd. Ma hindan meie praegust üliõpilaskonda ja tema juhte väga tugevateks partneriteks. Üliõpilaste praeguste juhtidega on meil väga tihe koostöö ja üliõpilastega tahame järjest rohkem arvestada. Usun, et see annab ka ülikoolile palju juurde.

Milline peaks olema üliõpilaste roll ülikoolis?

Ootame, et üliõpilased ise rohkem panustaksid ülikooli heasse käekäiku.

Et nad võimalikult hästi õpiksid, samas et nad ise rohkem küünarnukitunnet edendaksid – need, kes on paremal järjel, aitaksid mahajääjaid rohkem järele - et tekiks üliõpilaste seas kollektiivsuse vaim.

Kas on lootust, et aasta-paari pärast on Tudengimaja valmis? Millisena näete Tudengimaja?

See peaks valmis saama kiiremini.

Esimene ehitusjärk peaks valmima selle aasta lõpuks. Tudengimajal on ülioluline roll sotsiaalse suhtluskeskkonna loomisel, kus saavad kokku erinevate erialade üliõpilased ja üliõpilaste organisatsioonid. Ma loodan, et sinna satub üha rohkem õppejõude, kellega kokku saada ja asju arutada. Praegu see olukord, kus meil pole sellist kooskäimise kohta, on ebanormaalne.

Millised on praegu teie hobid ja huvid?

Korvpalli mängisin pikalt, aga pärast mitmeid operatsioone pole ma seda enam teha saanud. Nüüd mängin päris tihti lauatennist, käin rattaga sõitmas ja ujumas.

Millised väärtused on Teie jaoks elus kõige olulisemad?

Minu jaoks on kõige olulisemad ausus ja otsekohesus. Ema mõnikord ütles vanasõna: „Kadugu sul kepp või sau, aga jäägu järele au.“ See tähendab – oled sa kerjus või kuningas – jää alati ausaks. Kui oled midagi lubanud, siis pead seda tegema ja ei tohi alt vedada.

Ratsionaalne elutunnetus – saad aru, mis on võimalik ja püüad seda teha, ja oskad eristada ka seda, mis ei ole võimalik.

Uus kooliaasta on alanud. Ehk on Teil soovitusi uutele tudengitele ?

Julge pealehakkamine on pool võitu.

Kui abi on vaja, mitte häbeneda seda küsida. Soovitaks pühenduda õppimisele, et esimene raske aasta seljataha saada.

A nd res Keeva ll veebruar il 19 ik on sü nd inud 2 4.

43 Pär nus.

Har idus: lõp etas 1961; T PI elek R apla Kesk kooli troteh n ik atea automaati k a ja telemehaa duskon na n ik a er ia la l 1966 (c u m la ud Manu); T PI e ja medal iga Mente et asp Teadusk raad irantuu r 1971-74. : te k and idaat 19 h n ik ateaduste 74 (ENS V TA Küber neeti k a In k utse 1976; p st it uut); dotsend i ro Teen istusk äi fessori k utse 1992 . k: TT Ü-s – 19 67-2010 Teadustöö põ h dekomposits isuu nad: ioo meetod ite vä n il ise sü nteesi ljatööta m ine suu re keer u k usega d ig itaa lsete ju hti m issüst eem m ik roelektro ide real iseeri m isek s on automat iseeri il isel baasi l, tu projekteeri m d issüsteem ide loo d ig itaa lsete ju hti m issüstee m ine m ide sü nteesik s.

oktoober 2010 | 7 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

Sattusin Rumeeniasse üsna suvaliselt Laura Randmaa Rumeenia oli riik, millest ma peaaegu et mitte midagi kuulnud polnud. Peab tunnistama, et ega mul polnud ka soovi sinna reisida.

Pigem et kui Balkan juba ette võtta, siis ikka Horvaatia ja Montenegro - kuumad rannaliivad ja meri veeloomad nagu me siin Eestis oleme.

Mu ootused Rumeeniast olid, et ju ta üks vaene ja rotikas koht ole, mustlasi ja muid turiste röövivaid marakratte ning putkamajandust täis. Eks ta seda ka oli, aga kindlasti mitte ainult. Teisel pilgul vaatad, et pole hullu midagi: olemas on uued bussiootepaviljonid, purskkaevud ja jalakäijate promenaadid, hulk tänapäeva linnakultuurile omaseid lounge-kohvikuid. Samas turistidelt raha nõuda ei osata: restoranides, kust avaneb kahe miljoni vaade, saab odavama supi ikka 20 krooniga. Üliõpilaste eest seal ajaveetmise kontekstis hoolitseda osatakse: ülikoolilinnakud, ei ole mitte lihtsalt paneelühikad, vaid seal on terved tänavad täis baare (õlu 16 krooni) ja kebabiputkasid. Kaks lemmikbaari maailmas jäidki Rumeeniasse. Selle riigi loodus on lihtsalt kirjeldamatult ilus – väga mägine ja samas mõnusalt roheline.

Põhiline asi, mis meile lõpuni nalja tegi, oli hobuvanker sõitmas suvalisel (maan)teel suure heina- või muu kilakola (näiteks auto) kuhjaga, vahel ka kõik asjaosalised seal otsas, vuntside ja kaabuga peremees seda sõiduriista juhtimas. Seda vaatepilti nägi ringi reisides iga viie minuti tagant.

Kui tahan, siis kogen

Minu jaoks on kõige tähtsam ikka olnud missioonitunne ja maailmaparandamissoov.

Rahateenimine tuleb seal tagapool.

Kogemus on väärtuse listis samuti eespool, aga seda ma kategoriseerin kui loomulikku tegevuse kaasprodukti, mis minule kui isiksusele kõige rohkem mõju avaldab. Kogemuse saab enda jaks kujundada just nii tähendusrikkaks, kui see vajalik on. Kui tahan, siis kogen, kui ei taha, siis kogen vähem. Ühesõnaga tagantlükkavaks jõuks oli idee endale kogemusi sisse imedes kellegi teise jaoks midagi suurepärast korda saata.

Minu tööks oli Rumeenia noortele inimhakatistele elutarkusi õpetada.

Tunde viisime läbi kahekesi, ühe grupi jaoks kolm korda nädalas, kaks nädalat järjest. Minul oli 10. klass ja teemad, mis pidime kahe nädala jooksul läbi võtma, olid: presentation skills, public speaking, personal values, Romanian culture affecting personal values, project management, proactivity, personal effectiveness. Samuti nägi programm ette, et nad organiseerivad endale ise lõputseremoonia, kus saavad sõpradele, vanematele ning õpetajatele näidata, mida me kahe nädala jooksul tegime, mida nad õppisid, kui tore neil oli jne.

põnevust jagus. Erinevates kultuurides hakkama saamine ei ole mulle ka hirmutav, sest eestlasele on juba sündides sisse kodeeritud erakordselt hea võimalus uutes keskkondades kiiresti kohaneda. Tähele tuleb lihtsalt panna, et ülim sarkasm ja üleolev suhtumine teiste inimeste lollusesse tuleb kodumaale jätta. Sellega võõras kultuuris kaugele ei jõua. Pigem oled sina see loll, kui mõtled, et oled ainuke, kes asju õigesti teeb. Kui oled suutnud sellest lahti saada, siis suudad leppida teiste lollustega, kes endiselt oma kultuuril harjumisi suudavad võõras riigis eksponeerida. Üldistavalt öeldes, sarkasmiga võid mängida ainult brittide või austraallaste seltskonnas. Ülejäänud inimestega pead olema ettevaatlik ja pidevalt seletusi jagama.

Võõrast kultuuri austa

Võõras kultuuris viibides on kõige kindlam ja lihtsam reegel - respekteeri!

Austa sealseid inimesi, harjumusi ja nende tavasid. Arvasin, et mina kui mittenõudlik ja mittepunktuaalne isik klapin kindlasti hästi lõunamaise mentaliteediga - Work to live, not live to work. Avastasin, et antud ütlus kehtib küll minu kohta, kuid minu töökultuur on pigem siiski põhjamaine.

Tekkis küsimus, kas ma suudan sealselt töökultuuri respekteerida?

Hirmutav väljakutse

See ei ole võimalik..

Karta ma midagi eriti ei osanud, sest hirmudega on üldse lood kehvasti - nad ei taha eriti end näidata. Samas oli ettevõtmine piisavalt väljakutsuv, et

Pean otse välja ütlema, et nad ei tea, mis on asjade planeerimine ja õigeaegne organiseerimine. Tundsin seal ennast sakslasena, kes igal võimalikul juhul

raha ja muud pudi-padi nõuab. Pudipadi alla võib lugeda ka internetti oma ühikatoas, mida küsisin umbes viie erineva inimese käest mitmeid kordi ja lõpuks seda ei saanudki.

Organiseerimisvõimetust tõestasid pidevalt juhud, kus me kogemata jutu sees erinevaid detaile projekti kohta teada saime. Näiteks, et projektijuht kaob linnast kaheks nädalaks ja juhib asju ainult läbi telefoni. Nägin kõrvalt, kuidas süstematiseerimatus võib olla nii energiakulukas, et iga uue markeri jaoks on vaja teha neli telefonikõnet. Alati.

Ülim sarkasm ja üleolev suhtumine teiste inimeste lollusesse tuleb kodumaale jätta.

Tihti tuli ette olukordi, kus pidin kahe käega peast kinni võtma ja järjekordselt mõtlema, et see ei ole võimalik. Aga austusest nende harjumuste vastu läheb see mõte viie minutiga peast ja ajud hakkvad uusi lahendusi genereerima, sest töö on ju vaja endiselt ära teha. Üks esimesi organiseerimatuse pauke oli esimesel „koolipäeval“ „klassiruumi“ jõudmine. Viimane osutus tegelikult

raamatupoe üheks nurgakeseks. Meil oli 20 minutit aega, et lahendada ära logistilised probleemid: otsida sein projektorile, seada projektor üles, leida raamatupoe tagaruumidest võimalikult palju toole, tassida tühjaks neli hiiglaslikku raamaturiiulit ja lohistada need ära kuhugi, kuhu nad ilmselgelt ei mahu, ning valmis meisterdada welcome package’id, millesse kuulusid piinlikud šampoon, hambapasta ja pastakas, lihtsalt sellepärast, et partnerid olid otsustanud nänni jagada. Närveerimise prioriteedid nihkusid logistilistele probleemidele ja ei olnud enam aega muretseda selle üle, kuidas ma suudan jätta võimalikult laheda esmamulje, mida need teismelised minust mõtlevad, kas ma oskan oma mõtted sõnadesse panna, kas ma käitun nagu tüüpiline õpetaja või ülepingutatud võlts välismaalane, kas teised praktikandid suudavad “laheduse” taset kõrgel hoida jne. Need eriskummalised juhtumid ongi need, mida välismaal olles nautida, kogeda ja millest õppida. On, mida meenutada.

Tänuväärne tunne

Kõige emotsionaalsem ja mõjuvam oli siiski kogu tundide läbiviimine ja kontakt noortega. Meie eesmärk ei olnud olla õpetajad, vaid pakkuda mitteformaalset õpet läbi mängude,

arutelude, grupitööde, videote jne.

See on lihtsalt suurepärane tunne, kui sa räägid neile klassi ees midagi ning nad noogutavad ja sa tead südames, et suutsid muuta natuke nende mõttemaailma, olla neile eeskujuks, anda neile võimalusi ja juhtnööre ellu, suurendada nende enesekindlust ja süstida sisse julgust elus häid asju tegema. Sa oled respekteeritud, aga samas ka nende sõber. Kummaline tunne on viimasel päeval, kui nad küsivad, et kas ma tulen ikka järgmisel aastal tagasi. Oleks nagu esimest korda elus oma lapsed. Šokk

Kõige suurem kultuurišokk oli minu jaoks tagasitulek Eestisse. Minu jaoks olid need seitse nädalat nagu neli kuud.

Eestis ei ole midagi muutnud peale selle, et sügis on saabunud. Olulistele inimestele ära käimise tunnet selgitada püüdes avastad, et nad ei saa üldse pihta, millest sa räägid. Neil ei ole sinu kogemustega mingit emotsionaalset seost. Sina oled muutunud aga nemad ei ole sellega kaasa tulnud. Kogemus on muidugi igal inimesel oma ja eriline, aga ausalt ütlen, et viis nädalat tööd ja 2,5 nädalat reisimist selles suurepärases riigis tundub ebareaalselt lühike aeg kõige selle kogemiseks.

Jordaania sõber lubas, et kui see pilt ajalehte läheb, tuleb ta Eestisse oktoober 2010 | 9 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

TTÜ tubli saavutus SEB Sügisjooksul 2010: suurima osalejaskonnaga organisatsioon!

Karl-Kristjan Saks Pühapäeval, 12. septembril toimus Tallinnas SEB Tallinna Sügisjooks ja SEB Tallinna Maraton. Distantside pikkused olid: sügisjooks 10 km ja maraton 42 195 m. Seekordse võistluse lõpetasid rekordilised 10 531 spordiharrastajat, mis teeb sellest Baltikumi suurima osalejate arvuga rahvaspordiürituse.

“Kui 2009. aastal oli lõpetanud osalejate arv rekordilised 10 503, siis tänavune number on 28 võrra suurem,” sõnas SEB Tallinna Maratoni ja SEB Tallinna Sügisjooksu peakorraldaja Mati Lilliallik. Tema sõnul sujus tänane üritus suurest osalejate ja lõpetajate arvust hoolimata viperusteta. „Usun, et võime julgelt nimetada selle Baltikumi suurimaks rahvaspordipeoks,“ lisas Lilliallik.

Suur roll uue rekordi sündimisel oli ka TTÜ-l. Kokku oli rajale minemas 310 TTÜ tudengit, mis tegi TTÜ-st suurima osalejaskonnaga organisatsiooni.

Firmade arvestuses oli suuremate

10 | oktoober 2010 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

jooksjate arvuga SEB (430) ja G4S (320). 10 km jooksu suurest massist moodustasid TTÜ jooksjad jõulised 3%!

Sporditoimkond oli Sügisjooksul esindatud kahe telgiga. Neist esimene asus Vabaduse väljaku juures ja teine Tornide väljakul. Abivalmid toimkonna liikmed jagasid õhupalle, šokolaade ning pakkusid ka pakihoiuteenust. Tornide väljakul valmistasid silmarõõmu kaunid TTÜ tantsutüdrukud ning kõva häälega ergutas TTÜ meeskoor. Enne starti tegeles jooksjate soojendamisega TTÜ maskott Juulius isiklikult. Koos liiguti rõõmsameelselt rajale ja läbiti 10 kilomeetri pikkune rada.

Lisaks võistlejate motiveerimisele läksid mitmed sporditoimkonna liikmed ka ise rajale. Neist kõige vingema teoga sai hakkama aga uus toimkonna juht Hans Üürike, olles ainuke sporditoimkonna liige, kes läbis maratoni. Tema tulemus on sedavõrd kaalukam, kui arvestada, et Hans organiseeris ja koordineeris mõlema TTÜ telgi tegemisi. Oma pingutusi rajal võtab Hans kokku vastavalt: “Aeg oli mul 4 tundi ja 21

minutit – tõsise spordifanaatikuna ütlen, et alati saab paremini. Maraton on vanade ja tarkade meeste ala: enne tuleb mõelda ja siis tegutseda. Järgmine kord oleksin kindlasti targem!” Kas Hans ka järgmisel aastal stardis on, seda mees veel ei teadnud. “24 tundi pärast maratoni mõtlen, et elu sees mitte.

Kuid kui valud üle lähevad ja mõistus koju tuleb, siis ehk mõne aasta pärast prooviks aja alla 4 tunni saada,” sõnas Hans.

SEB Sügisjooksu 10-kilomeetrise raja läbis ka Juulius. Juuliuse jaoks oli see esimene osalemine Sügisjooksul, see aga tähendas stardikohta päris stardirivi lõpust. Olles härrasmehelik võistleja, ei hakanud ta iga hinna eest ette trügima. Jooksu läbis ta koos teiste TTÜ tudengitega meeldivas pühapäevases tempos. Juulius oli finišis ajaga 1.07.11.

Lõpuks lubas Juulius järgmisel aastal kindlasti stardis olla ning esindada TTÜ-d, kui ta juhuslikult vahepeal eksmatti ei saa.

Mikk Pahapill – „Sport on mulle kui “Suur idee” või mõte, mis sunnib liikuma.”

Liis Jaagant, Hans Üürike Mikk Pahapill on Eesti kümnevõistleja ning esindab ka TTÜ Spordiklubi. Mikk on 2005. aasta Euroopa kergejõustiku mitmevõistluse karikavõistluste Superliiga individuaalne ja meeskondlik võitja. Samuti on ta Euroopa sisemeister aastast 2009. Tema isiklik rekord kümnevõistluses on 8298 punkti, mille ta saavutas 2010. aastal kergejõustiku EM-il Barcelonas (4. koht).

1. Miks on sport Sinu jaoks fun? Mis sunnib Sind hommikul kell 8 üles tõusma, et trenni teha?

Spordiga olen tegelenud juba väga varajasest elueast alates. Sport on mulle kui “Suur idee” või mõte, mis sunnib liikuma. Tulihingelist spordivaimu ja emotsioone toidab vaid sport, olgu ajad halvad või head.

2. Kas oled kasutanud treeninguks kunagi TTÜ staadionit ning mida arvad sellest? Ülikooli paaril esimesel aastal kasutasin küll, kuid nüüd enam mitte. Praegust seisundit vaadates on mul seal raske trenni teha. Samas kui staadion oleks

paremas seisus, oleks see minu jaoks üks parimaid treeningkohti: mändide all ning rahulikus kohas.

3. Kas ja miks on haridus, ülikool Sulle tähtis?

Sportlastele on haridus väga tähtis ja mina isiklikult pean seda üheks põhiliseks elu alustalaks, milleta on raske läbi lüüa.

4. Kas oled tundnud, et õppejõud või kaasõpilased suhtuvad sinusse teisiti, kuna oled kuulus Eesti avaliku elu tegelane?

Kui nüüd aus olla, siis minusse on suhtutud alati hästi. Nii praegusel hetkel kui ka siis, kui minu tulemused olid 1000 punkti nõrgemad ning avalikkusele olin tundmatu nägu.

5. Milline on sinu lemmik ETV intervjueerija ja milline on naljakaim seik nendega?

Igal intervjueerijal on oma stiil ning huvitavaid seiku tuleb ikka ette.

Põhilised apsakad tekivad ikkagi väsimuse tõttu.

6. Mis on su hobid, mida teed vabal ajal, kui parajasti kergejõustikuga ei

tegele?

Olen läbi ja lõhki spordimees ning elan praegu sellises idüllilises maailmas, kus minu töö ühtib minu peamise hobi – spordiga.

7. Kuidas oled rahul TTÜ Majandusteaduskonna ja TTÜ peamaja sööklaga? Kas sul on eriline toitumisrežiim, kuna oled tippsportlane ja kui on, siis millest see koosneb?

Olen väga rahul ülikooli sööklatega.

Minu toitumisrežiim koosneb lihtsatest põhimõtetest: esiteks peaks söök olema võimalikult naturaalne ja värske, teiseks ei tohi süüa süsivesiku- ja valgurikkaid sööke koos.

8. Eestlane Päärn Brauer tuli aastaid tagasi 20-võistluse maailmameistriks.

Kas endal pole mõttes seda “maratoni” läbida?

Kakskümmend ala läbida tundub tõesti hetkel maratonina. Praegu püüan siiski hakkama saada 10 alaga, aga selle huvitava mõtte panen kõrva taha ja ehk tulevikus tekib soov end selles proovile panna.

oktoober 2010 | 11 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

Indrek Meos: Filosoofia kui vaimse arengu toit Martin Simpson Millised on enimlevinud väärarusaamad filosoofiast?

Väärarvamus 1: filosoofia on selliste tarkade habemike jaoks.

Huvi filosoofia vastu ei tarvitse tegelikult tekkida ainult vanadel inimestel. Toimuvad ju ka koolinoorte filosoofiaolümpiaadid. Endagi huvi filosoofia vastu pärineb juba keskkoolist. Tollal õpetati muidugi ajastule kohaselt nn marksistliku filosoofia aluseid. Sellesse vanusesse jäävad ehk paljude inimeste eneseotsingud ning huvi filosoofia, psühholoogia, sotsioloogia jms vastu.

Hiljem võib see huvi kustuda, kui eluproosa inimese enda alla matab. Eks vajadustel ja huvidel on oma hierarhia ning paljude inimeste madalamad vajadused ja huvid on (osaliselt kindlasti tänu meediale) niivõrd üüratud, et kõrgemateni ei jõutagi. Vanemad inimesed on ehk elus mingi tasakaalu leidnud ning filosoofia jaoks avatumad.

Paraku on siis jälle oht, et ollakse elust muserdatud ja tülpinud.

Väärarvamus 2: filosoofia on kasutu.

Ainult majanduslikult mõtlev inimene peab ehk silmas tõesti vaid rahalist kasu ning siis on filosoofia tihtipeale tõesti kasutu. Kuid kõik ei taandu ju majandusele ning kõik väärtused ei ole rahaks konverteeritavad. Inimesel võib olla ka vajadus mõtestada maailmas toimuvat. Kas on saatus või on ka juhused? Kas maailm on parim võimalikest või hoopis halvim?

Kas inimene on loomult kuri ning ainult vägivallaähvardus hoiab teda vaos või on inimene loomult hea ning ühiskond rikub ta ära? Taolisi küsimusi on teisigi, kuid ega nad kõik ei peagi kõigile huvi pakkuma. Piisab mõnestki huvitavast teemast. Ning elu muutubki huvitavamaks. Ei pea tingimata raha kulutama meelelahutusele.

12 | oktoober 2010 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

Meelelahutust vajavad eelkõige need, kes tunnevad vajadust põgeneda üksinduse eest, st iseenda masendava seltskonna eest. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer on filosoofia kasu kohta kirjutanud: “Nii näiteks pole minu filosoofia mulle iial midagi sisse toonud, aga ta on mulle paljugi säästnud.”

Väärarvamus 3: filosofeerimine on “keerutamine”. “Ärge nüüd hakake siin filosofeerima!” ütleb füüsikaõpetaja õpilasele, kes ei ole õppinud, kuid püüab kuidagi olukorrast välja tulla. Siin mõistetakse filosofeerimist nii-öelda keerutamisena.

Taoline mulje võib ju filosoofiast jääda, kuid asi on ehk pigem halvas esimeses kokkupuutes filosoofiaga. Vaevalt et filosoofid on vabad sõnadega flirtimise ning sihilikult keerulise väljendumise patust. Nad võivad ka väljaspool filosoofiateemasid samasugused olla.

Kui esimene kokkupuude filosoofiaga toimubki selles mõttes eriti patuse filosoofi vahendusel, siis jääb muidugi halb mulje. Tegelikult ei pea see nii olema. Vastus teisele küsimusele selgitab olukorda.

Mis on filosoofia?

Arutlemine küsimuste üle, millele ei saa täpselt vastata ei (enda või teiste) kogemuse põhjal ega deduktiivselt (tõestavalt) arutledes.

Moraaliküsimused (mis on õige ja mis ebaõige?) on ehk kõige tuntumad.

Taolised küsimused võimaldavad kindlasti väga sügavuti vastamist ning võimaldavad ka pealiskaudsemat käsitlemist. Tihtipeale on huvitavate filosoofiliste küsimuste (erineval tasemel) lahendusvariandid juba enne meid välja pakutud. Siis jääb võimalus püüda neist aru saada, treenides niimoodi mõtlemisvõimet. Ühel hetkel võib inimesel koguneda nn kriitiline mass teiste huvitavaid mõtteid ning

siis hakkab ta ka ise huvitavaid mõtted tootma. Küsimusele “Mida MINA pean siin ilmas tegema?” ei ole aga ükski filosoof enne mind vastanud.

Kes ise ei suuda või ei oska filosoofiliste küsimuste üle arutleda, neile pakuvad primitiivseid valmislahendusi meedia, “sõbrad”, “arvamusliidrid” jm kahtlase väärtusega tegelased. Filosofeerimine on hea vaktsiin kõige selle vastu. Nii et filosofeerimise üks tulemus võiks olla inimese julgus olla tema ise, mitte kellegi koopia.

Milline on või peaks olema filosoofia roll tudengi jaoks?

Tudengi nagu ka iga inimese puhul võib eristada kaht aspekti: mida ta oskab ning mis ta ise inimesena on.

Esimene aspekt on loomulikult vajalik rahateenimiseks, kuid vähemalt ideaalis ei ole kogu elu ainult rahateenimine.

Ka ühiskond pole meil veel sipelgapesa sarnane, kus igaühe väärtus seisneb vaid tema täidetavas funktsioonis.

Inimese puhul võiks eeldada, et tal on ka isiksusena teatud väärtus. Just seda isiksuse aspekti võikski filosoofia kursus arendada. Vähemalt päevase õppe tudengid on valdavalt eas, kus toimub kiire areng – nii füüsiline kui ka vaimne.

Füüsilisest arengust ehk kasvueast annab küllap tunnistust tühi kõht, mida söökla ning rahalised piirangud piisavalt ei täita ei võimalda. Vaimse arengu üheks “toiduks” võiks aga olla filosoofia.

Milline oleks maailm ilma filosoofiata?

Usun, et filosoofia kuulub kõrvuti kunsti ja ehk religioonigagi inimühiskonna paratamatuste hulka. Ühiskond, milles pole filosoofe, kunstnikke (sealhulgas kirjanikke, näitlejaid jne), vaevalt et on inimeste ühiskond. Sama võib ehk öelda religiooni kohta. Kõik inimesed loomulikult kõigega ei tegele, kuid inimühiskond ilma mainitud valdkondadeta on vist küll võimatu.

Teaduskondadevaheline võistlemine algab spordiga Aivar Hannolainen TTÜ teaduskondadevaheline võistlussari toimub ka 2010/2011 õppeaastal ning tudengitel tuleb taas hakata oma teaduskonna au kaitsma.

Võistlussari on üles ehitatud nii, et selles oleks sporti ja meelelahutust, kuid ka midagi harivat, tervislikku ning üllatuslikku.

Võisteldakse spordis, omaloomingus, toidutegemises ja teadmistes. Esimene etapp on sport, järgmine etapp on omalooming. Tuginedes eelmise aasta kogemusele, on seekord spordietapis alasid vähem ning need on hajutatud pikema perioodi peale, et oleks mugav nii võistleja kui pealtvaatajana võistlustest osa võtta.

Spordietapp

Spordietapp toimub oktoobris ning aladeks on jalgpall, võrkpall, frisbee ning ümberkoolijooks. Ümberkoolijooks on esmakordne võistlusala TTÜ ajaloos üldse, kus stardi ja finišiga peamaja ees joostakse ümber TTÜ kampuse.

Tegemist on rahvaspordialaga, kus saab nii ametlikult võistelda kui ka hobi korras jooksu kaasa teha. Spordietapi autasustamine toimub Telliskivi Loomelinnakus koos suure spordipeoga, millist TTÜ-s pole veel varem nähtud.

oleks rohkem põhjust omavahel suhelda ja areneks ülikoolivaimsus. Läbi võistlussarja tekib üliõpilaste hulgas kontakte ka erinevate teaduskondade vahel. Milleks see hea on? Seda saate te ise teada, kui teil on tekkinud uued sõbrad-tuttavad. Mõni aasta hiljem kasutate te neid kontakte oma reaalses elus. Uuringud näitavad, et ülikooli ajal tekkinud kontaktid on inimeste elus kõige püsivamad ning mõjutavad nende käekäiku kõige rohkem.

TTÜ Teaduskondadevahelise võistlussarja 1. etapp - sport: Jalgpall - 11. oktoober, algusega kell 12.00 A. Le Coqi Sportland Arenal Võrkpall - 13. oktoober, algusega kell 11.00 TTÜ Spordihoones Frisbee - 18. oktoober Ümberkooolijooks - 20. oktoober Jalgpallis - 7+3 võistlejat, mehed Võrkpallis - 5+2 võistlejat, naised Frisbee - 5+2 võistlejat, platsil korraga 3 meest, 2 naist Ümberkoolijooks - kõigile.

Lisainfo www.kultuuriklubi.ee

Teaduskonnad!

Nipid

Kindlasti ei pane võistlussarja kinni automaatselt teaduskond, kus on kõige rohkem tudengeid või kõige rohkem sportlasi. Selle välistamiseks on korraldajatel omad nipid välja mõeldud. Võistlused on üles ehitatud nii, et kõikide etappide peale võidab tõenäoliselt see teaduskond, kus tudengid oskavad kõige paremini organiseeruda ja omavahel koostööd teha - leida endi hulgast igale alale parimad võistlejad. Ka võistlemisele kaasaelamine on punktiarvestuses sees - kui sa ainult võistled, aga sinu teaduskonna tudengeid kaasa elamas pole, on võiduvõimalused väiksemad. Üldine idee

Teaduskondadevahelise võistlemise üldine idee korraldajate ehk TTÜ Kultuuriklubi (endise nimega TTÜ Kultuuriklubi Ollalaa) jaoks on veel selles, et erinevate kursuse tudengitel

algab

vÕistlussari Teaduskondadevaheline võistlussari koosneb 2009/2010 õppeaastal 5 etapist, mis paneb üliõpilased erinevatest teaduskondadest võistlema arendavatel ja lõbusatel aladel.

I etapp “Sport” - 12.-15. oktoober 2009 II etapp “Omalooming” - november 2009 III etapp “Mälumäng” - veebruar 2010 IV etapp “Mood” - märts 2010

Registreeri ennast võistlema enda teaduskonna üliõpilasnõukogu juures.

V etapp “Tudengitoit” - aprill 2010

Lisainfo voistlussari.kultuuriklubi.ee oktoober 2010 | 13 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

Internships

Here is a new section devoted to student internship experiences.

Experiences and opinions on internships vary from person to person and everyone has something unique to say.

Quite often one might hear that studying in the university is not close enough to practical matters such as work in the area of studies. Partly, I have supported the same opinion, but not long ago I managed to look into the matter more closely and I must admit that my opinion has changed.

In order to get closer to the field that one has chosen, constant research is required, i.e. it is important to know what is going on in the field, what the debates, tendencies and innovations are. Internships can help with that a great deal. Not only as a student one gets practical working experience, but also seeing how studies in the university and work are related and what can be improved in order to become a better employee after graduation.

While being in the US Embassy in Tallinn in Spring 2009, I have had an opportunity to do that. Being an international relations student I managed to get closer to the practical matters of my speciality. Studying international relations touches the public sector, diplomatic activities, journalism, multinational corporations and goes beyond those areas that are constantly merging with each other and expand on to other areas. That is why it is essential to monitor these changes and keep your hand on the pulse of time, which I believe is relevant for any discipline. To illustrate these changes I would like to use the following example.

There is a relatively new area in public relations, and international relations as well, which is public diplomacy, the Ministry of Foreign Affairs of Estonia calls it “wed2diplomacy” and it includes spreading and monitoring information through facebook, twitter, youtube, flickr photos, second-life and Russian blog. Through all these mediums all people and especially students are better informed and also have a chance to participate in the course of events, react to them, have an opinion and express 14 | oktoober 2010 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

it. I believe this gives a new turn to how actions of those in power are perceived ,in general and in particular, brings us closer to the information.

In this respect, Embassy work not only builds bridges between countries and creates liaisons within the country, it has an educational purpose.

During my internship, I have been working with information such as writing highlights after events, putting together schedules for the events, visiting schools all over Estonia to answer questions connected with language, culture and education. I got to know the structure of the Embassy and the responsibilities of different sections and positions. The US Embassy in Tallinn is willing to help the students learn more and get practical experience.

This cooperation can also be taken further and grow into Embassy visits and inviting Embassy guests to the university.

By Tetyana Kasima “Lucky people, who enjoy traveling and living in foreign countries, while representing their countries in a multicultural environment through social activities”. This was my first definition of diplomats and the world of Foreign Service. This definition evolved into: “Hard working, enthusiastic and skillful civil servants working towards economic, social and political cooperation and promotion of cultural similarities and understanding of differences”. As an intern at the Embassy of Latvia in Tallinn over the period of four months I had the opportunity to see and experience the work and responsibilities an embassy and a consulate has.

Even though this embassy is one of the smallest staff wise in Tallinn it has lots of responsibilities with its political, consular, cultural and business departments.

During the internship my work responsibilities included office organization activities such as document filing, writing letters and invitations. Because of my intern status I mostly was able to observe, but, while performing my tasks, I learned that most important skills in office are

attentiveness, sense of responsibility and good communication skills. Attending briefings and event organization were the perfect opportunities to be part of the work Foreign Missions engage in and see how cooperation and friendly relations are made.

The embassy of Latvia is always willing to accept new interns from all majors.

A sense of humor and friendly relations among colleagues helps enjoy the world of diplomacy. Internship would give anyone a great opportunity to see, what is behind and the staff is always looking for new innovative and creative people to work with.

By Elina Krievina Sometimes finding an internship can be a problem, especially, if it turns out, that students need to apply for internship places at least four months in advance. I contacted the Foreign Ministry of Latvia in early April to find an internship for the summer, but received a denial from them, because I had applied too late. However, thanks to acquaintances, I was able to land an internship spot with the advisor of Mr. Krisjanis Karins, a Latvian deputy working in the European Parliament.

My work took place in Riga, opposite the building of the parliament of the Republic of Latvia. Most Latvian political parties have their offices in that building. On my first day of internship I received an entrance card, which allowed access to all the political institution buildings in Riga. My job duties included finding different information that would assist Mr. Karins in his work at the European Parliament. As he has a particularly large interest and definite stand in issues concerning the power industry of the European Union, a lot of my time was devoted to finding information on that topic. I also had to work in the Saeima library, where only those with an entrance card are allowed, as well as attend a trip to a region in Latvia in order to promote the politics of Karins and the European Union in general.

As most international relations students take their internships at a consulate or embassy of a foreign country, I

enjoyed having an unusual internship in that sense. It provided me with an insight into Latvian politics, as well as the functioning of the European Union, with emphasis, of course, on the European Parliament. I believe that this knowledge will prove to be useful to me in making future career

decisions. Therefore, I would also highly advise anyone, who has a chance, to engage in an internship to gain a real life perspective on what their field of interest has to offer.

By Zane Mezdreija

If you have done any internship in any areas you are welcome to write an article about it for the next addition so we can collect the opinions and make the studying process more diverse and practical.

Intercultural Speaking Club Intercultural Speaking Club is happy to announce its first session which will be held on October 5th at 19.00 Building X on the topic is Grown Up Digital, the virtues and vices of the digital age. Bring a friend or two and diversity of ideas and opinions is more that welcome.

2008 was designated as the ‘European Year of Intercultural Dialogue’ to promote intercultural dialogue, as a process in which all those living in the EU can improve their ability to deal with a more open cultural environment. The improvement of intercultural dialogue is an ongoing process, with the free movement of people and migration patterns living in diversity steadily becoming a challenge for everyone. It has not been a trying challenge most of the time but the misinterpretations, discontents and stereotypes get on the way. You can learn about more events of that year

and read their summaries on http:// www.interculturaldialogue2008.eu/ home.0.html What students get, if they come: • a chance to share their own culture, while learning about others • a chance to get acquainted with other students; connect with others who have similar interests • a chance to express their opinions on any issues that interest them academic or other • a chance to get to know the university better • a forum for discussion with peers and professors • active participation can lead to improved language skills, thus reducing the language barrier some students may have What do we do and how: • we aim to provide this to students through dialogue, creating a sort of

forum for discussions • we aim to engage all students, regardless of whether they are international or local • we aim to provide a more relaxed atmosphere for discussion through ice-breaking activities • the project is created by and with the students for mutual benefit, therefore it does not require vast financial support Why should people come: • to improve their English skills • to develop creative thinking and writing • to improve their communication skills • to practice public speaking and improve knowledge on many current subjects For more information you may contact tkasimka@gmail.com

Tõelise tipika vaim tekib just nii!

Tõelise tipika vaimu juurde kuuluvad kindlasti terasest sitkus, visadus, elurõõm ja tegevusjanu, kuid ainult nende omadustega me ühtset tugevat tudengkonda ei moodusta. Tipi vaim ei sünni kaugeltki mitte ainult sellest, vaid kindlasti läbi ühistegevuse ja -ürituste.

Juba oktoobris on tulemas TTÜ tudengkonna ja vanima tudengi Juuliuse 90. juubel, mille tähistamiseks toimub mitmeid üritusi. Juubeliaastal tähistatakse (seni) juba traditsiooniks

kujunenud üritusi suuremalt kui muidu TTÜ tudengkonna 90. sünnipäevapidu, Tipikate marss Toompeale, Kevadball, TTÜ Tudengiteatrite festival ning teaduskondadevaheline võistlussari.

Kindlasti muudavad neid üritusi sellel aastal eriliseks nii tavapärasest erinev toimumispaik kui ka korraldusega üritustele antav sisu. Üheskoos sünnipäeva tähistamine on üliõpilaskonnale saanud traditsiooniks.

Seda tähistatakse igal aastal, nii ka seekord - ja veel eriti ekstravagantses

kohas - TTÜ ühikate vahelises maaaluses parklas. 7. oktoobril 2010 - ole kohal! See on ka Sinu sünnipäev, tipikas - ole kohal!

Tudengkond sündis 1920. aasta 1. oktoobril ja see nimetati täiskursuse õpilaste Esituseks. 28. mail 1923 sai nimest Esitus Edustus ning selline nimi säilis kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal. Sellest ajast on üliõpilaskonna esindusorgani nimeks üliõpilasesindus. Tänaseni on säilinud eesmärk seista tudengite heaolu eest ülikoolis. oktoober 2010 | 15 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

90

90.

TUDENGKONNA

SÜNNIPÄEVA-

PIDU 7. oktoober 22:00 TTÜ ühikate vahelises

MAA-ALUSES PARKLAS aadress: Akadeemia tee 7

TOE TAG

SURAKAS

DJ PAUL OJA MOWKA ALAN PROOSA

HENRI ROMET PREISMANN MISBEHAVE EVA NALEVA Osta pilet üliõpilasesindusest või Piletimaailmast

Eelmüügist 50.- Kohapeal 100.- ISIC 75.04:00 läheb tasuta buss peatusest "Keemia" kesklinna 16 | oktoober 2010 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

Pidu korraldab: 1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

Toetajad:

KUIDAS MA VEETSIN SELLE SUVE 4. oktoobril kell 20.00 ruumis VII-226 Meteoroloogiajaama juht Sergei ja noor praktikant Pavel töötavad üksikul Põhjajäämere saarel, mille ainus sild välismaailma on raadioside peajaamaga. Aastaid isolatsioonis oma vaatlusandmeid edastanud Sergei usaldab kord vahikorra Pavelile.

Peajaamast saabuvad aga halvad uudised ning edastamise asemel asub Pavel neid varjama. Ta loodab, et varsti saabub laev, mis tema suveseikluse lõpetab. Halvad ilmaolud lükkavad aga randumise teadmata tulevikku ning hirmunud Pavel otsustab põgeneda stiihilise looduse suunas.

SULETUD SAAR

11. oktoobril kell 20.00 ruumis VII-226 On aasta 1954. Innukad föderaalametnikud Teddy ja Chuck asuvad uurima Massachusettsi ranniku lähedal asuva eraldatud saare psühhiaatriahaiglast müstilisel kombel põgenenud patsiendi juhtumit. Teddy läbinägelikkus annab talle peagi väärt juhtniidi, kuid haigla ei luba teda juhtumit lahendavate arhiiviandmete ligi. Kui orkaan saare ja mandri ühenduse katkestab, „põgenevad“ tekkinud segaduses veel mitmed ohtlikud kurjategijad. Segaseid ja võimatuna näivad vihjed tekib aina juurde nii, et Teddy hakkab kahtlema kõiges - oma mälus, paarimehes, isegi mõistuses.

DOKTOR PARNASSUSE IMAGINAARIUM

18. okroobril kell 20.00 ruumis VII-226 2 Oscari nominent „Doktor Parnassuse Imaginaarium“ on tänapäevamaailmas toimuv fantaasiarikas muinaslugu doktor Parnassusest ja tema erakordsest Imaginaariumist, rändetendusest, kus publik saab vastupandamatu võimaluse valida valguse ja rõõmu või pimeduse ja kurbuse vahel. Sel mehel on imetabane oskus suunata omatahtsi teiste kujutlusvõimet, ent tal enesel on sünge saladus – ta on saatanaga kihla vedanud ja oma tütre maha mänginud. Võidujooks ajaga seab dr.

Parnassuse silmitsi uskumatute takistustega. Samas on tal lootust päästa oma tütar ja heastada minevikus tehtud vead.

TEE

25. oktoobril kell 20.00 ruumis VII-226 Hukkunud maailma tuhastel teedel rändab isa pojaga. Isa on enesele ülesandeks seadnud viia poeg heade inimeste juurde. Liikudes põlenud maal, näljas, janus ja külma kannatades, näevad nad palju surma, kohutavaid vaatepilte hävinud maailma jäänustest ja metsistunud, kannibalideks muutunud inimesi ning satuvad ka ise mitu korda surmaohtu. Siiski ei kaota nad lootust, et tulevikus võib maailm uuesti sündida, kui ainult inimesed suudavad säilitada kaastunde ja headuse.

oktoober 2010 | 17 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

AKTIIVÕPE. MIS SEE VEEL ON? Oliver Kiisler TTÜ üliõpilasesinduse haridustoimkonna juht Kevadiseks rektorivalimiseks koostas üliõpilaskond oma valimisplatvormi „Üliõpilaste 58 ootust TTÜ tulevasele rektorile ja tema meeskonnale“, milles muuhulgas oodatakse rektorilt jõulisi samme aktiivõppemeetodite osakaalu suurendamiseks kõikides TTÜ õppekavades. Aktiivõpe on populaarne sõna ja sellest räägitakse haridusvaldkonnas ka riigi tasemel väga tihti. Aga mis see aktiivõpe on ja miks me seda õppeprotsessi osana kogeda soovime?

Aktiivõppe (inglise keeles active learning) korral osalevad õppijad aktiivselt õppeprotsessis, see aitab neil õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega.

Aktiivõpe paneb õppijad situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama.

INIMESE MÄLU SUUTLIKKUS

Inimesed mäletavad tavaliselt 10% sellest, mida nad loevad; 20% sellest, mida nad kuulevad; 30% sellest, mida nad näevad; 50% sellest, mida nad näevad ja kuulevad; 70% sellest, mida nad ütlevad ja kirjutavad, ning 90% sellest, mida nad teevad. Siit võib üsna lihtsalt järeldada, et tavalisest, monoloogistiilis loengust mäletab tudeng hiljem maksimaalselt 50% ja sedagi eeldustel, et suudetakse pidevalt keskenduda ning õppejõud kasutab tänapäevaseid visualiseerimise vahendeid väga oskuslikult. Lisaks oleneb loengu efektiivsus kindlasti ka õppejõu oskusest haarata auditooriumi tähelepanu ja hoida kuulajaid enda mõttekäigu juures. Sisuliselt sõltub teadmiste omandamine loengus sellest, kui huvitav see protsess tudengi jaoks reaalselt on. Paraku on teada tõsiasi, et staatilise ja monotoonse lektori jälgimine-kuulamine ei paku noorele inimesele, kes on harjunud märksa äkilisema stiiliga, mitte mingisugust pinget.

HETKEOLUKORD

Praegusel hetkel rakendatakse TTÜ-s valdavalt õppejõukeskset lähenemist.

Sellisel juhul annab õppejõud edasi teadmisi (infot), jälgib õppijate tööd, kontrollib nende teadmisi (õpitulemusi).

18 | oktoober 2010 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

Õppija seevastu püüab vastu võtta õppejõu poolt edastatavaid teadmisi ja demonstreerib õppejõule, mida ta on õppinud. Õppejõukeskses lähenemises kasutatakse sellist modernset ja väga laialdasi võimalusi pakkuvat vahendit nagu arvuti peamiselt vaid töövahendi või trükimasinana.

MILLINE OLEKS LAHENDUS?

Lahenduseks oleks üleminek õppijakesksele lähenemisele. Sellisel juhul muutuksid kardinaalselt ka kõigi osapoolte rollid. Õppejõu ülesandeks on suunata ja juhendada, seega endiselt kogu õppeprotsessi efektiivselt hallata.

Ent mis kõige olulisem: ta on ka ise selles protsessis kaasõppija rollis.

„Õppija hakkab reaalselt end õppeprotsessi osana tundma.“ Õppijale tuleb väga palju lisaülesandeid juurde: ta õpib aktiivselt, otsib ise teadmisi (infot), otsustab, valib, hindab, kontrollib ja vastutab. Õppija hakkab reaalselt end õppeprotsessi osana tundma. Õppijakeskses lähenemises saab ka arvutile anda sootuks uue rolli. See piiramatuid võimalusi pakkuv imevahend võib suunata ja juhendada, lisaks olla õpivõi suhtlemiskeskkonnaks. Arvuti abil on võimalik vähendada teatud rutiinseid tegevusi, mis hoiab kokku nii õppejõudude kui ka õppijate aega.

Tänu sellele jääb mõlemal osapoolel rohkem aega oma põhiülesannetele – juhendamisele ja õppimisele.

AKTIIVÕPPEMEETODID

Nüüd jõuamegi sujuvalt aktiivõppe ja selle rakendusteni. Eks see õppijakeskne lähenemine ongi põhimõtteliselt aktiivõpe, aga selle erinevate vormidena kirjeldatakse väga mitmeid meetodeid.

Neist ilmselt kõige tuntum on grupitöö. Grupitöö võimaldab edukalt hinnata inimese võimet oma mõtteid väljendada, teisi kuulata, vastupanuga toime tulla ja koostööd teha. Grupitöö läbiviimiseks on mitmeid võimalusi ja seda saab edukalt kombineerida teiste õppemeetoditega.

Probleemõppes kohtavad õppijad probleeme, nagu nad reaalelus ilmnevad – kas ebapiisavate või üleliigsete andmetega. Probleemõppega omandavad õppijad mitte alati üheseid vastuseid omavate probleemide lahendusoskust, mida on vaja paljudel erialadel – arstidel, inseneridel, ka õpetajatel, poliitikutel jne.

Projektõppe eesmärgiks – nagu õppijakeskses lähenemises üldiselt – on mingi elulise teema uurimine sügavuti, mitte ainult õigete vastuste andmine õppejõu poolt esitatud küsimustele, millel ongi ainult õige või vale vastusevariant. Projektõppe eesmärgiks ei ole mitte ainekavas loetletud teadmiste omandamine, vaid nende teadmiste tõeline avastamine. Lõpptulemusena valmib projektlahendus, mille esitlemise ja kaitsmise alusel kujuneb hinne.

OOTUSED-LOOTUSED

Kõik kirjeldatud ja kirjeldamata jäänud aktiivõppemeetodid võimaldavad lisaks erialaste teadmiste omandamisele arendada ka osalejate sotsiaalseid (nn pehmeid) oskusi, mis tänapäeva tööturul on hädavajalikud ja möödapääsmatud. TTÜ on tipptegijate ülikool ja meie lõpetajal peab olema laialdaselt erinevaid teadmisi ja oskusi, et olla edukas!

Loodetavasti asub uus rektor koos oma meeskonnaga kiiremas korras kõvasti tööle aktiivõppemeetodite osakaalu suurendamiseks kõigis õppekavades.

Mida konkurentsivõimelisem on meie haridus, seda suuremateks tipptegijateks me end pidada saame!

Ülikool, ettevõtlus ja koostöö Tallinna Tehnikaülikooli ja MTÜ QUIN-Estonia (innovaatilised naised) vaheline koostöö sai alguse 2001.a. juunis, mil TTÜ rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Madli Krispin meid ühel seminaril leidis ja tegi ettepaneku osaleda naistudengitele ettevõtluse tutvustamise ja ettevõtlusesse suunamise projektides. Kuna allakirjutanu on TPI lõpetanud mehaanikainsener, oli see ettepanek kui tagasipöördumine tehnikaülikooli tegemistesse ja sai rõõmuga vastu võetud.

Mis on QUIN?

QUIN tähendab Qinnliga Uppfinnare i Norden = Põhjala Leidlikud Naised. See on Skandinaavia maade naisleiutajaid ning innovaatilisi naisi ühendav koostöövõrgustik, mille üheks haruks on aastate jooksul saanud ka Eesti.

Meie ühingut tutvustaval veebilehel on meie tegevuse motoks järgnev tekst: Loovus ei sõltu rassist, east, soost ega sotsiaalsest positsioonist. Loovus on potentsiaal, mis saab ühiskonna rikkuseks, kui teda oskuslikult ära kasutatakse. Uued ideed on kasulikud ühiskonnale. Mida loovamad on kodanikud, seda suurem on riigi arengupotentsiaal. Mida paremini suudab riik seda potentsiaali rakendada, seda kindlamal alusel seisab riigi edukus ja konkurentsivõime.

QUIN tegutseb selle nimel, et: • julgustada ja õpetada naisi olema loovad-leidlikud, kasutades selleks ära enda isikupärased eeldused ja olemasolevad võimalused (ka luues uusi võimalusi) • tuua esile naiste ettevõtluse uusi alternatiive (tegevusalasid) traditsiooniliste kõrvale • arendada naiste teadmisioskusi omaenda ideede äratundmiseks, käsitlemiseks ja nende realiseerimiseks konkurentsivõimeliseks ettevõtluseks.

• õpetada naistele selgeks intellektuaalomandi põhitõed kui eetilise äritegevuse alus • anda naistele oskused oma uudseid ideid arendada ja konkurentsivõimeliseks ettevõtluseks realiseerida.

QUIN-Estonia on 9 aasta pikkuses koostöös TTÜ-ga osalenud nii tehnoloogiamessidel, rahvusvahelistel konverentsidel, ettevõtluspäevadel ning arvukates naistudengitele suunatud rahvusvahelistes projektides, pakkudes omalt poolt Skandinaavia, Euroopa ja maailmalaiuste koostöövõrgustike sellealaseid kogemusi ja praktilisi teadmisi.

2. septembril toimus TTÜ-s järjekordne rahvusvaheline konverents, mis oli erakordne seetõttu, et võttis kokku kahe WITEC (Women in Tehnology and Sciene) egiidi all loodud 2-aastaste rahvusvaheliste projektide FEPIC (Female Entrepreneurs Pushing Innovation in Enterprises) ja NINA (New Ideas for New Areas) tegevuste tulemused ja konverentsil osalejad olid tulnud 11-lt maalt: Austria, Soome, Hispaania, Inglismaa, Itaalia, Kreeka, Malta, Poola, Rootsi, Saksamaa ja Ungari.

Nüüd lühidalt projektidest.

FEPIC (Female Entrepreneurs Pushing Innovation in Enterprises) projekti käigus koguti informatsiooni, kasutades mitmesuguseid allikaid ülikoolide, ettevõtete ja organisatsioonide laialdase koostöövõrgustiku sees. Projekt soodustab alt üles toimivat koostööd, partnerite väärtuslike kogemuste lahtimõtestamist ja üksteisega jagamist.

Projekti tegevuste käigus külastati tootmises tegevaid Tere, BLT, Leibur, Orto, Sakala Tööstuselektroonika jt. mitmesuguse tasandi naisjuhte, et hankida teavet innovatsiooni rakendamisel ette tulevatest probleemidest, lahenduste leidmise kogemustest ja tulemustest.

NINA (New Ideas for New Areas) projekt.

Projektis osalevad 5 maad: Eesti, Rootsi, Austria, Itaalia ja Suurbritannia.

Projekti koordinaator on Rootsi Halmstadi Kõrgkool.

Projekti ajendiks oli asjaolu, et Euroopa ülikoolidesse ja kõrgkoolidesse on juurutatud ettevõtlust käsitleva perspektiiviga programme, kuid naistudengite osalemine nendes jääb väheseks, sest põhiliselt on need olnud seoutud tehnoloogia ja ärierialdega, kus naiste osakaal on vähene.

Projektiga NINA tahetakase avardada võimalusi osaleda ettevõtluses traditsiooniliselt naiste kutseõppe erialadel (tervishoid ja õpetamine), kasutades teiste maade kogemusi, otsides välja ja luues mentorvõrgustikke juba toimivate ettevõtlustega Eestis ning Soomes.

NINA tegevustik ja tulemused tuli siduda ühe eelnenud projektga PreFace, kus TTÜ ja QUIN-Estonia olid osalejad. Probleemiks kujunes vastavate erialade ja taseme puudumine TTÜ-s.

Abi vastavate kontaktide leidmiseks saime üle-eestiliste naisvõrgustike kaudu. Projektis osales 6 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja 2 Tallinna Pedagoogilise seminari naistudengit.

Projekti käigus loodi ingliskeelne (osaliselt ka partnerite emakeeltes) veebileh, mis kajastab NINA projekti tegevuste käiku ja tulemusi Itaalias (Bologna Ülikool), Rootsis (Halmstadi Kõrgkool) ja Eestis. Veebilehe loomise ja arendamise kohustus lasus Austrial. Veebilehelt leiavad kasulikke näpunäited ettevõtluse alustamiseks teadmisi vajavad inimesed. www.nina-project.eu Konverentsil kõnelesid: Tiia Randma (Kaubanduskoda) Eesti ettevõtlusest ja ettevõtlusõppest, Marina Larios (Inglismaa) WITEC tegevusest, Miretta Giacometti (Itaalia) FEPIC projektist, Ülle-Marike Papp naisest ettevõtluses, Ann Larsson (Rootsi) NINA projektist ja projektis osalenud naistudengid.

Konverentsi naelaks kujunes QUINEstonia ja QUIN-Soome tegevuste tutvustus ja Soome ämmaemandast leiutaja-ettevõtja Eija Pessineni ettekanne, kelle leidlikkus ja võime näha asju teise nurga alt viisid lõpuks unikaalse sünnitusabi kontseptsiooni ja abivahendi loomisele. Idee arendamine tooteks oli pikk ja vaevarikas. Soome Leiutusfondi rahaline abi ja QUINSoome moraalne toetus viisid lõpptulemuseni, millest saavad abi emaks saamisel väga paljud noored naised maailmas. www.relaxbirth.com TTÜ ja QUIN-Estonia koostöö jätkub.

Anne-Mari Rannamäe MTÜ QUIN-Estonia president 52 35 364 www.quinest.ee quinest@hot.ee

oktoober 2010 | 19 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

TTÜ üliõpilaste meeskond osales JA-YE Euroopa üliõpilasfirmade võistlusel 1.-3. juulini toimus Bulgaarias rahvusvaheline üliõpilasfirmade konkurss „Junior Achievement – Young Enterprise Challenge“, mille avasid kõnedega Bulgaaria peaminister Boyko Metodiev Borisov ning haridusminister prof.

Sergey Simeonov Ignatov. Üritust oli kaemas ka suur osa kohalikust meediast.

Kõik osalevad üliõpilasmeeskonnad olid eelnevalt läbinud üliõpilasfirma programmi oma kodumaal. Üliõpilasfirma programmis aidatakse üliõpilastel oma äriplaani koostada ja ellu viia, neid toetavad professorid ja vabatahtlikud spetsialistid. Igal meeskonnal on oma juhendaja, kes on abiks kogu programmi jooksul.

Võistluse eesmärk

Võistluse eesmärk oli ärgitada investoreid oma ettevõttesse raha paigutama. Investoritest koosnev žurii pidi otsustama, kellele anda kujuteldav 50 000 eurot investeeringuid. Et investoreid veenda, pidi iga osalev meeskond esitama investeerimisettepaneku, mis sisaldas ettevõtte strateegiat, eeldatavat tuluja riskianalüüsi. Võistlus koosnes lisaks sellele veel avatud messiboksist, avalikust ettekandest ja kohtumisest investoritega. Konkursil osalesid üliõpilasfirmad väga erinevate ideedega.

Belglased olid välja mõelnud uue kujundusega vanni, mis aitab vett säästa, norrakad olid täiustanud ehituses kasutatavat ohutusvesti, rumeenlased olid välja mõelnud veebirakenduse, mis lihtsustab veebipõhist müüki. Meie põhjanaabrite soomlaste üliõpilasfirma kujundas ja tootis taaskasutatavast tekstiilmaterjalist käsitöövaipu. Žurii hinnangul osutus parimaks üliõpilasfirmaks Greeny Games Hollandist. Nemad olid mõelnud välja õpetliku mängu lastele, mis annab neile teadmisi puhta energia kohta ning rõhutab keskonnasõbralikkuse tähtsust.

Välja anti viis eriauhinda: Citi säästvuse auhind anti Hollandi meeskonnale Greeny Games lastele

20 | oktoober 2010 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

mõeldud keskkonnasäästlikkust õpetava mängu eest. Ka toode ise oli valmistatud loodussäästlikest materjalidest ja oli kompaktne, et säästa pakendamisele ja levitamisele kuluvaid loodusressursse.

Inteli innovatsiooniauhind anti Bulgaaria üliõpilasfirmale RS Consult BG, kes arendas välja veebipõhiselt mängitava kolme inimese male, mis kasutab unikaalset kuusnurkset malelauda.

Denvya Cement/Italcementi rahvusvahelise potentsiaali auhinna pälvis Norra üliõpilasfirma Top Safe, mis oli välja töötanud hästi silmapaistva turvajaki, mida on võimalik kasutada erinevatel välitöödel.

HP vastutustundliku ettevõtluse auhind (HP Responsible Business Award) anti samuti Norrast pärit meeskonnale Seso.

Nemad olid välja töötanud lahenduse, mis aitab poodides mõõta nii töötajate kui ka klientide rahulolu.

Nestlé parima müügi- ja turundusstrateegia auhinna pälvis SensAqua Belgiast oma revolutsioonilise vanni disaini eest, mille eesmärk on vähendada vee tarbimist.

Eestit esindas võistlusel Yrgel Entertainment koosseisus Henri Hallik, Jörgen Ader ja Lauri Soosaar. Kõik kolm on Tallinna Tehnikaülikooli tudengid. Võistlustel juhendasid neid Katrin Arvola, kes on TTÜ ärikorralduse instituudi ettevõtlusspetsialist ning Miina Karafin kes on Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku (SENT) juhendaja. Yrgel Entertainment valiti Eestit esindama 2010. aasta kevadel TTÜ-s toimunud üliõpilasfirmade programmis, kus osales 20 meeskonda üle TTÜ. Toode, millega võistlusel osaleti, on asukohapõhine ülemaailmne seiklusmäng AvaTaara mobiiltelefonidele. Mängu eesmärgiks on virtuaalseid kaamerapildile kuvatud koletisi hävitada. Mängu on võimalik mängida iPhone’i ja Android telefonidega. AvaTaara on tervislik alternatiiv mängusõltlastele, sest kuigi selles on alles mängulised elemendid, saab seda mängida vabas õhus ringi liikudes. Füüsiline aktiivsus on tagatud,

kuna mängija peab koletiste eest ära jooksma või etteantud aja jooksul sihtpunkti jõudma. Kui traditsioonilised veebimängud toovad inimesi kokku virtuaalmaailmas, siis AvaTaara toob inimesi kokku „päris“ maailmas, sest lisaks koletistega võitlemisele saab võidelda ka omavahel. Tänaseks on üliõpilasfirmast sündinud päris ettevõte ja Yrgel Entertainment tegutseb Tehnopoli inkubaatoris.

Võistluse programm sisaldas ka palju meelelahutuslikke üritusi, et meeskondadel oleks pärast närvesöövat võistlust võimalik lõõgastuda ja Bulgaariaga tutvuda.

Kultuuriprogrammi raames külastati Bulgaaria mägedes asuvat veinimõisa, kus sai maitsta traditsioonilisi Bulgaaria roogasid ning tutvuda veinivalmistamise protsessiga. Seejärel suunduti ekskursioonile Bulgaaria kaunima vanalinnaga linna Plovdivisse, kus giidide abiga sai avastada palju uut ja põnevat. Kõik need üritused soosisid meeskondandevahelist suhtlust ning kõigil oli võimalus arendada rahvusvahelisi kontakte oma äri huvides ja leida ka potensiaalseid investoreid.

Sinu võimalus!

Ka sellel aastal rakendavad SENT ja TTÜ Majandusteaduskond TTÜs üliõpilasfirma programmi, kuhu kutsume Sindki osalema! Programmi avaüritused toimuvad 7.-8. oktoobril, mil toimub ettevõtluslaager. 21. ja 28. oktoobril leiab aset TTÜ ja Tehnopoli koostöös korraldatav Team-Up Garage, mille eesmärgiks on tekitada uusi tehnoloogial põhinevaid äriideid. Üliõpilasfirma programmi on oodatud kõik TTÜ üliõpilased kõikidelt erialadelt, kui neil on olemas äriidee ning soov selle arendamisega edasi tegeleda. Programmi kohta saab lisainfot www.ttu.ee/ettevotluskeskus.

Registreerida saab sama aadressi kaudu kuni 31. oktoobrini. Lisainfot annab Katrin Arvola (620 39 62; katrin. arvola@tseba.ttu.ee)

Korporatiivne ühepajatoit ksv! Arno Pardla, c. 2004-I s/s magister referendi Paljud lugejad pole ilmselt kursis, mis asi on korporatsioon. Nendest on meedia vahendusel aeg-ajalt kuulda, kuid inimesed väljaspool tudengikorporatsioone ilmselt päris täpselt aru ei saa, millega tegemist on.

Kui peaksin võrdlema korporatsioone millegagi, siis võiks ilmselt öelda, et korporatsioonid on nagu ühepajatoit.

Iga korporatsioon pisut erineva retsepti järgi valmistatud, kuid oma olemuselt üsna sarnased. Iga korporant on kui osake sellest ühepajatoidust. Mina olen osake korp! Tehnolast, mille retsept on pärit aastast 1921 ja retsepti autorid olid värskelt Vabadussõjast naasnud Eesti mehed, kes otsustasid omandada tehnikaalase hariduse tollases Tallinna Tehnikumis ehk praeguses TTÜ-s. Ühepajatoitudega kipub tavaliselt nii olema, et on inimesi, kellele need meeldivad, ja on inimesi, kellele need ei meeldi, ning leidub inimesi, kes pole juhtunud neid maitsma, et kujundada arvamust. Igal sügisel ja kevadel avavad

korporatsioonid oma suletud uksed neile, kes on huvitatud teada saama, mida üks korporatsioon endast kujutab.

Nende hulgas ka korporatsioon Tehnola.

Korraldatakse külalisõhtuid, käiakse messidel end näitamas ja tutvustatakse oma kombeid, traditsioone ja tavasid.

Igal aastal astub ka hulk värskeid või mitte enam nii värskeid tudengeid korporatsioonide ridadesse, et rikastada enda kõrgharidust akadeemilise seltskonnaga, kes jääb sinuga kogu eluks.

Korporandi elu on mitmekesine – toimuvad peod, tarbitakse kesvamärjukest, arutatakse viimases loengus kuuldud probleemide üle ja vahel ka kirutakse mingit eriti keerulist ainet, mille eksam parajasti lähenemas on. Korporatsioon võimaldab rikastada oma akadeemilist elu mitmesuguste kogemustega, mida väljaspool konvendikorterit kogeda ei saa või mille maitse on ilma korporatsioonita teistsugune. Olles olnud korp! Tehnola liige juba pea 6,5 aastat, saan öelda, et Tehnolaga liitumise otsus kuulub

nende hulka minu elus, mida ma ei kahetse. Siin on stabiilseim grupp sõpru, kellega on põhjust ka kümnete aastate pärast koos juttu rääkida.

Vaadates tagasi oma senisele tegevusele Tehnolas, olen siin saanud mitme kogemuse võrra rikkamaks – olen õppinud inimesi paremini juhtima, arvestama igaühe eripära, olen Tehnola erinevate tegemiste käigus õppinud juurde projektijuhtimise oskuseid, nagu ressursside planeerimine ja juhtimine. Olen kindlasti parandanud oma kirjaliku eneseväljenduse oskust ja võimet noorematele korporantidele korporatsioonikogemuse edasiandmist.

Seda kõike oleks kindlasti võinud omandada ka kusagil mujal, kas raha eest või ilma, kuid mulle andis selleks võimaluse just korporatsioon.

Nii et kui sulle meeldib korporatiivne ühepajatoit või sa pole seda maitsnud ja tahaksid teada, kas see sulle meeldib, siis võta ühendust. Meie koordinaadid leiad www.tehnola.ee lehelt. Helista, saada kiri ja võta sõber kaasa!

Korporatsioon Tehnola kevadkommerss 2008

oktoober 2010 | 21 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

Jalgpall on parem kui… kodus istumine – Robotex 2010 Tänavu 3.- 4. detsembril tähistab rahvusvaheline iga-aastane robotite võistlus Robotex oma 10. aastapäeva Tallinna Tehnikaülikooli spordihoones Ehitajate tee 4. Üritus on suurejoonelisem kui kunagi varem. Esmakordselt toimuvad kahepäevased võistlused, fotokonkurss ning tehnoloogianäitus. Samuti on avatud paljud erinevad töötoad, mis keskenduvad nii robootikale, disainile kui ka ettevõtlusele.

Juba teist aastat järjest võtavad robotid mõõtu jalgpallis. Võistlused toimuvad “avatud” ja “pro” gruppides. Avatud grupis võivad osaleda ka robotid, mis on lihtsama ehituse ja struktuuriga.

Pro grupis osalemisel on aga eelduseks tehniliselt väga hästi teostatud robot.

Pro grupid võistlevad ürituse teisel päeval 04.12.2010. Konkurents tõotab tulla vägev!

Võistlusreeglid

Võistlusreegleid saab lugeda ka Robotexi koduleheküljelt www. robotex.ee, kuid lühidalt toimuvad jalgpallivõistlused, kus kaks robotit asetsevad korraga väljakul ja nende eesmärgiks on lüüa 9-st pallist vastase väravasse nii palju kui võimalik.

Järgmisesse vooru pääseb robot, mis lõi kõige rohkem väravaid. Ühe vooru pikkus on 90 sekundit, mille juures ei tohi meeskonnad ilma kohtuniku vastava loata robotivõistlusesse sekkuda.

Kasutusel on ka topeltkaotuse (double elimination) turniiriformaat, mis tähendab, et voorude võitjad võistlevad põhiringis ja kaotajad võistlevad edasi nulliringis vastaval tasemel. Kui pärast kolme vooru ja penalteid pole võitja selgunud, langevad mõlemad võistlejad nulliringi. Kaotus nulliringis katkestab turniiril edasipääsemise. Nulliringi võitnud robot võistleb põhiringi võitnud robotiga.

Kui kõik mõtlevad, mis asi see Robotex üldse on ning mida ta endast kujutab, siis järgnev peaks seda natuke tutvustama. Robotite võistlus toimub meeskondade poolt ehitatud, disainitud ja programmeeritud robotite vahel, mida on keelatud meeskondadel võistluste ajal kaugjuhtida. Kogu informatsioon, kuidas ja kuhu robot liikuma peab ning milliseid ülesandeid täitma, on robotitele juba eelnevalt sisse 22 | oktoober 2010 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

programmeeritud.

Sealjuures on väga palju asju, mida robotid väljakul teha ei tohi. Näiteks tohib robot tegeleda korraga vaid ühe palliga. Nagu ka inimestevahelises spordis ei tohi roboti küljes olla osi, mis võiksid kahjustada vastasvõistkonna robotit. Samuti peavad robotitel olema kergesti ligipääsetavad stardi- ja seisulülitid.

Kui rääkida võistluse piirangutest, siis osaleda võivad kõik, kellel on vähegi huvi robootika ning IT vastu. Osalejaid on nii keskkoolidest, ülikoolidest kui ka robootikaga tegelevatest klubidest.

Ainuke nõue on, et meeskonna maksimumsuurus on piiratud viie inimesega.

Robotexiga ühel ajal toimub – nagu eelpool mainitud – ka fotokonkurss ja palju näitusi. Üks nendest on tehnoloogianäitus, kus Robotex eksponeerib huvitavaid tehnoloogiasaavutusi ning projekte, mis paistavad silma innovaatilisuse või funktsionaalsuse poolest.

Fotokonkurss ja joonistusvõistlus aga seevastu ootavad inimesi osalema.

Oodatud on kõik õpilased nii alg-, põhi- kui ka keskkoolidest. Samuti on fotokonkursil osalema oodatud ka kõik tudengid.

Fotokonkursi teemaks on “Mente Et Manu”. Pildid tuleb esitada JPG failina, foto pikim külg peab olema 2500 pikslit.

Lisatud peavad olema autori nimi ja kontaktandmed ning lubatud on ka foto kommenteerimine 5-10 lausega.

Konkursi juures hindab žürii eelkõige teemakäsitluse uuenduslikkust, lahendusideed ja tehnika keerukust/ käsitlust.

võiksid välja näha 2009. aasta Robotexi nimedega robotid Teie meelest. Valige välja oma lemmiku nimi ja laske fantaasial lennata. PS! Me soovime pildil näha, milline robot oma nime järgi välja peaks nägema, mitte seda, milline ta tegelikkuses on! Eelmisel aastal osalenud roboteid uuri Robotexi koduleheküljelt: www.robotex.ee.

Pildid tuleb esitada paberkandjal klassikalises formaadis kas A3 või A4. Ülejäänud tingimused ühtivad fotokonkursi omadega. Tähtis on aga meeles pidada, et võistlusele lubatakse mõlema konkursi puhul vaid õigeaegselt esitatud tööd, mis saavad õiglase ning väärilise hinnangu neljaliikmelise žürii poolt. Joonistusvõistlusel osalevad pildid on oodatud alates 7. septembrist 2010 aadressile Ehitajate tee 5, Tallinn 80035.

Milleks seda vaja on?

Milleks üldse Robotex? See küsimus on paljude päid vaevanud. Projekti üheks motiiviks on eelkõige tõsta noorte teadlikkust ja huvi tehnoloogiaalase hariduse vastu. Läbi mängulise ja võistlusmomenti pakkuva ürituse tagada jätkusuutlikku ning tegusat tudengkonda, laiemas perspektiivis edukaid insenere ja erialaspetsialiste Eestis. Eriti oluline on tagada huvi täppisteaduste vastu, et säiliks ja tõuseks Eesti konkurentsivõime teaduspõhises arendustegevuses ning tootmises.

Robotexi kaudu soovime noortele tutvustada alternatiive, kuidas tehnilist haridust on võimalik rakendada. Töötubade eesmärk on anda osavõtjatele arusaam, et roboti ehitamine ei ole nüri ja üksluine töö - see vajab palju loovat mõtlemist, fantaasiat ja koostöömeelsust.

Nagu ennist mainitud, on osalema oodatud kõik. Kui on huvi ja tahtmine, siis osavõtmiseks saada oma kuni kaks fotot vahemikus 07.09.2010- 25.11.2010 aadressile riho.purga@robotex. ee. Tulemused esitatakse võistluse esimesel päeval, 3. detsembril, Tallinna Tehnikaülikooli spordihoones.

Seega tulge kindlasti 3.- 4. detsembril 2010 Robotexile Tallinna Tehnikaülikooli spordihoones ja saage osa suurepärasest võimalusest veeta päev koos oma pere või sõpradega vahval ning seiklusterohkel üritusel.

Ja head pealehakkamist osalemaks joonistusvõistlusel ning fotokonkursil.

Kellele mõeldud

Kui aga juhtub olema transpordiprobleem, siis Robotex teatab toreda uudise. Ürituse ajal on liikumas ka eribuss, mille marsruut on Teeviit (Näituste messikeskus) - Robotex (Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone) - Teeviit.

Joonistusvõistlus on aga mõeldud lastele ja noortele vanuses 5-19 eluaastat, kes jagatakse kahte alagruppi: 5-12 aastased ning 13-19 aastased. Joonistusvõistluse teemaks on 2009. aasta Robotexi robotid, kus soovime näha, millised

Evil Puzzle 9,856,193,090

2 4

6

8

6

9

7

1 8

1

5

7

3

9

9

1

2

6 4

4

9

8

7

5

2

6 Hard Puzzle 9,809,282,915

Kas teadsid, et...

Ink & Toner Sale Today + FREE Shipping code: freebie

6

9

7

• Sudoku, mis on küll jaapani Back to puzzle Print another... numbrimõistatus, ilmus esimest korda hoopis 1979. aastal USA-s ja levis sealt Jaapanisse, kus saavutas © Web Sudoku 2010 - www.websudoku.com populaarsuse alles 1986. aastal.

• Winston Churchill seadis endale suitsetamispiirangu: 15 sigarit päevas.

• Postmargi limpsimine kulutab 1,1 kcal.

• Itaalias Sienas rikub prostituut seadust, kui ta nimi on Maria.

• Elvis Presley kaalus surres 115 kg.

• Kui Lenin 1924. aastal suri, oli tema aju neli korda normaalsest väiksemaks kahanenud.

• Ühest kuupmeetrist puidust saab teha pool miljonit hambaorki.

• Välja kitkutud kulmukarv kasvab täielikult tagasi umbes 8 nädalaga.

• Itaalia lipu kavandi autor on Napoleon.

• 1985. aastal toimus Liechtensteini pealinnas Vaduzis referendum selle üle, kuhu ehitada avalik käimla.

8

7

2 1

5

9

8

9

5

4

6

4

7

6

2

7

8

9

5

Koostas: Kertu Paalaroos

5

1 9

3

6

8

oktoober 2010 | 23 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasleht

Inkjets starting under $2 bucks

Oktoober 2010 1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology 40 E

27 28 29 30 T

K

N

R

1

L

19:00 Majandusteaduskonna sünnipäevapidu üliõpilastele

2

10:00 Baltic Robot Sumo (TTÜ aulas)

P

3

koolitus “Idee süsteemne arendamine” (tasuta)

koolitus “Idee süsteemne arendamine” (tasuta)

41 E

4

20:00 TTU Kino: “Kuidas ma veetsin selle suve” (VII-226) seminar„Optimal Energy Conversion and Control in Smart and Microgrids”

T

5

10:00-15:00 Doonoripäev TTÜ-s 19:00 „Digitaalseks kasvanud“ - Intercultural Speaking Club

K

6

seminar„Optimal Energy Conversion and Control in Smart and Microgrids”

N

7

R

8

L

9

ettevõtlusööpäeva laager

ettevõtlusööpäeva laager

Robotiklubi CAN-kursus

TTÜ Tudengkonna 90. juubeli pidu

Swissotelis võrdse kohtlemise konverents „Erinevus rikastab“

Swissotelis võrdse kohtlemise konverents „Erinevus rikastab“

spordiseminar Kuremaal www.easl.ee

spordiseminar Kuremaal www.easl.ee

P

10

spordiseminar Kuremaal www.easl.ee

42 E

11

12:00 teaduskondade vaheline jalgpalliturniir meestele (Sportland Arena)

T

12

Üliõpilasesinduse esinduskogu korraline koosolek

K

13

11:00 Teaduskondade vaheline võrkpalliturniir naistele, TTÜ Spordihoones

N

14

16.00 – 17.30 „Ettevõtlus ja ettevõtlikkus“

R

15

Studioosuse artiklite tähtaeg Üliõpilaste teadustööde riikliku konkurssi 2010 lõpptähtaeg

20:00 TTÜ kino: “Suletud saar “ (VII-226)

L

16

P

17

Tartu tudengite 17:00 Võrkpalli lahing TTÜ vs Valio Võru VK (TTÜ sügispäevad lõppevad spordihoone)

Algavad Tartu tudengite sügispäevad (11.-17. oktoober) 43 E

18

20:00 TTÜ kino: “Doktor Parnassuse imaginaarium” (VII-226)

T

19

TTÜ Nõukogu koosolek

K

20

N

15:00 Tipikate rahvajooks, algusega Juuliuse platsilt

21

R

22 23 24 L

P

18:00 Eesti Üliõpilaste Meistrivõistlused piljardis II etapp (Raua tänav 23)

Teaduskondade vaheline frisbee segavõistkonnad, TTÜ Spordihoones

44 4 E

25

20:00 TTÜ kino: “Tee” (VII-226)

T

26

K

27 28 29 30 N

R

L

P

31

16.00 – 17.30 „Kõrghariduse seosest tööõnnega“

Rohkem infot ürituste kohta aadressil www.ttu.ee