Oktoober 2014

T TÜ TU DENG IA JAKIRI . O K TO O B E R 2014 . TUT STUDENT MAGAZINE

S E D A T E S ” T !

A K K ALI „ : U M I J A VÕ R A K I R Õ D K N SA ON

4 aastat hiljem ehk mälestusi TTÜ-st lk 6 Mihhail Poolak ROBOTEX – luues tulevikku lk 12-13

Mart Laul

Kas me oleme täna paremad, kui olime eile? lk 20 Ingrid Luide Tudengiökonoomika lk 21

Taavi Simson

sihtasutus tallinna tehnikaülikooli Arengufond kuulutab välja 2014/2015. õppeaasta

sügIsEstE stIPENDIuMIDE

konkursi Koostöös:

Gerd Jostov, Valdo Kalm, Endel Palla

tÄNAME KÕIKI KoostööPARtNEREID!

Info ja kandideerimine: www.ttu.ee/arengufond

PEATOIMETAJA VEERG PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVA KÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE FOTO: ANDREI OZDOBA TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, MARTIN MALM, PEETER LAAS, CRISELY APRI, KONSTANTIN JEFIMOV, INGRID LUIDE MAKETT: SANDRA STUMBUR TRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKIS VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE HELISTA: 630 3621 HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS @STUDIOOSUS 2014 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Kristiina Štõkova

Armas Tipikas!

Oktoober on alati salakaval olnud – pealtnäha üsnagi üllatustevaene, kogu uudsus oleks justkui septembrikuuga seljatatud ja toimetusi märksa vähemaks jäänud. Ent tegelikkuses on tõelised väljakutsed alles ees. Peagi on kätte jõudmas semestri keskpaik, kus õppetöö jõuab, võib öelda, et haripunkti. Alles nüüd hakkame me vaikselt aru saama, kas suve lõpus tehtud otsused on meie jaoks õiged ja kas me tahame samal teel ka jätkata. Vaata natukene ümberringi, ära suru end ühte kasti kinni ja mõtle: „Seda ma nüüd tegema peangi“. Toimub suurel hulgal koolitusi – mine kokka, tee sporti, lahenda diferentsiaalvõrrandeid, kirjuta paar artiklit – ja kui ka pärast leiad, et süda toob sind eriala juurde tagasi, siis vähemalt tead, et oled langetanud õige valiku.

Käesolevas ajakirjas saad lugeda ja ammutada inspiratsiooni meie oma TTÜ aeroobikatreeneri tehtud valikutest, kes on mullegi alati väga suureks eeskujuks olnud. Samuti meenutame Tipikate silmade läbi SEB sügisjooksu ja anname ülevaate BESTi hooajakursustest – „Mida Sa enam ootad? Mine ja kandideeri!“ Pisut ülikoolikesksematel teemadel rääkides kutsume tudengeid üles andma tagasisidet, osalema HKT-s ning seeläbi andma oma panuse ülikoolihariduse parendamisse.

Töökat ja kirevat sügist!

OKTOOBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

22

Korporatsioon Lembela tähistab 90. sünnipäeva Tudeng tegutseb

20

Kas me oleme täna paremad, kui olime eile?

Arvamus

12-13 Robotex – luues tulevikku Tudeng tegutseb

Sandra Raju: „Katsetades on kõik võimalik!”

Persoon

7-10

Sisukord 03 Peatoimetaja veerg 06 Kolumn - 4 aastat hiljem ehk mälestusi TTÜ-st 07-09 Sandra Raju: „Katsetades on kõik võimalik!”

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2014

11 HKT alustab uue ringiga 12-13 Robotex – luues tulevikku 14 EBEC Tallinn 2014

14 Mektory ärimudelite konkurss 2014 15 Jõuluvaheajaks Siberisse

ja suvevaheajaks Rooma!?

18-19 Prysmian Group - sinu võimalus vormida tulevikku!

20 Kas me oleme täna paremad, kui olime eile?

21 Tudengiökonoomika 22 Korporatsioon Lembela tähistab 90. sünnipäeva

23 Maiale tudengile 24-25 Foreigner's corner 27 TTÜ spartakiaad ehk Rektori Rändkarika algupära 28-29 Tipikad vallutasid SEB Maratonil kõiki distantse

28-29 Sport

27

Tipikad vallutasid SEB Maratonil kõiki distantse

TTÜ spartakiaad ehk Rektori Rändkarika algupära Sport

Tudeng tegutseb

24-25 Foreigner's corner

Kultuur

Maiale tudengile

23

30 Halva huumori instituut 31 Sudoku

OKTOOBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

KOLUMN

4 AASTAT HILJEM EHK MÄLESTUSI TTÜ-ST Mihhail Poolak Kolumnist mihhail.poolak@gmail.com Siiani on meeles, kuidas klassiruumi lävepaku ületasin ja end keset Tammiku* lahingutandrit leidsin. Tammik oli selle välja kunn, hertsog ja valitseja ning seda loomulikult ainuisikuliselt. Siiani on…

Esimesel minutil ei suutnud ma kuidagi välja raalida, mis hieroglüüfe härra tahvlile kritseldab – võib-olla oli tegu eelneva õhtu rebaste peost tuleneva pohmakolliga, mis hinge näris. Korra mõtlesin isegi, et see rada jääb minu jaoks õite lühikeseks, kuna mall ja kolmnurgad ei tahtnud kuidagi käes püsida ning mõõtesirkel libises pidevalt sõrmede vahelt. Üritasin palehigis Jumalaga sammu pidada – samal ajal silmanurgast jälgides, kuidas mu kaasvõitlejatel edeneb. Allamäge, lepase reega - täpselt nagu minul.

6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2014

Korra muigasin, kuna sain sirkli korralikult pihkude vahele ja ring tuli minu meelest grandioosselt välja. Jäin tehtud kaunikest kauaks jõllitama, kui järsku härra Käesirkel kärgatas: „Nii Sa küll finišisse ei jõua, kui 1,34 millimeetriga igal sammul eksid!“ Aukartlikult vaatasin talle lambasilmadega otsa. Kunn tuli tahvli eest tagapinki ja tegi mulle selgeks, et kui poleks täpsust, siis roniksime ikka ahvide kombel puu otsas ja elaksime pasa keskel. Pill oli takus, veremaitse kurgus, kuid kuidagi suutsin end talitseda mõeldes Konfutsiuse sõnadele, et iga teekond algab väikesest sammust.

Aeg möödus ja merre voolas palju vett ja higi. Liitrites, gallonites, ämbrites…

Adusin, et ma pole enam väike junn, minust oli saanud ussikene! See oli üllas tunne! Tundsin, et suudan valitseda maailma.

AutoCAD-i ja Solidworks-i omandasin linnulennult. Solidedge-i opereerimine oli justkui lumme kusta. Tundsin, et suudan pimesi oma vaimuvälgatused ja mõtteröögatused paberile panna. Hommikuti lahkasin liiteid ja hammasrattaid, lõunasöögiks võtsin ette mootoreid ja parimad palad jäid õhtusöögiks magustoiduks – nii armastasin neid hellitavalt kutsuda.

Tundsin, et suudan luua šedöövreid. Iga joon oli justkui Picasso pintslivise, iga kriips tähistas minu jaoks Van Gogh`i imet. Mõistsin, et Christopher Wren`i looming on realiseeritav ja Leonardo da Vinci meistriteosedki olid käeulatuses.

Paraku on iga asi määratud lõpule. Tuli tali ja lõppesid minu geomeetrilised orgasmid. Tammik surus kätt, ütles, et minust võib asja saada. *nimi muudetud

PERSOON

SANDRA RAJU: „KATSETADES ON KÕIK VÕIMALIK!” kõiki tudengeid ühiselt puudutavates valdkondades.

Crisely Apri Reporter TTÜ Üliõpilasesindus crisely.apri@tipikas.ee

Fotod: Andrei Ozdoba

Sandra Raju on justkui elav näide väitele „Kes palju teeb, see palju jõuab”: ta töötab treenerina MyFitnessis ja TTÜ Spordiklubis, tegeleb TTÜ tantsutüdrukute kaasjuhendamisega ning on enda sõnul ka igavene üliõpilane.

Neiu leiab, et liikumises peitub elujõud ning peab oma missiooniks selle mõtteviisi tutvustamist võimalikult laiale ringkonnale. Usun, et kõik, kes Sandra poolt juhendatud aeroobikatundides käinud, teavad, kui energilise, positiivse ja inspireeriva inimesega tegemist on. Inspireeriv pole Sandra aga ainult sportlastele – palju kogenud ja saavutanud inimesena oskab ta anda nõu ka

Milline on Sinu haridus?

Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi, kus õppisin bakalaureusetasemel rekreatsioonikorraldust, lisaerialaks reklaam ja imagoloogia. Oma lõputöös keskendusin treeningu visualiseerimise ja akustiliselt toetamise teemadele.

Hetkel õpin magistrantuuris kehakultuuri õpetajaks. Lisaks ülikooliharidusele olen end läbi aastate koolitanud erinevatel workshop`idel ning tasemekoolitustel. Üldiselt olen elukestva õppe pooldaja ning püüan seda ka ise praktiseerida.

Millega tegelesid enne treeneriametit ning miks lõpuks selle kasuks otsustasid?

Olen teinud kõike - kuuskede istutamisest kuni projektijuhi kohani ühes Baltikumi suurimas reklaamiagentuuris IDEA. Tee treeneritööni sai alguse põhikoolist - läksime tüdrukutega omatehtud kavaga Koolitantsule, edasi ei pääsenud, ent organiseerimise ja käsutamise pisik jäi külge. Keskkooli lõpuaastatel võtsin üle oma tollase tantsurühma juhendamise ning edasi läks kõik

juba oma loomulikku teedpidi. Tallinnasse tulles pidin Võru rühmast loobuma ning tuli leida alternatiiv. Olin tol ajal juba MyFitnessi spordiklubis administraator ning vahetevahel juhendanud ka sealseid lastetreeninguid.

Leidsin kogemata TTÜ Tantsutüdrukute kuulutuse ja mõtlesin, et mis siis ikka – lähen ja proovin...

Kuidas Sinust TTÜ aeroobikatreener sai?

See sai alguse tantsutüdrukutest – spordiklubil oli vaja asendustreenerit ning mina osutusin sobivaks. Mäletan nii hästi oma esimesi trenne – olin ikka väga koba! Teate seda liigutust, mida teeb Homer Simpson iga kord, kui ebaõnnestub? „D’OH”! Just nii tegin ma iga trenni järel, ent ometi on TTÜ aeroobikatreeneriks saamine parim, mis minuga tol hetkel juhtuda sai. Oma esimesel treeneriaastal saavutasin võidu ka Aeroobikakuninganna 2010 valimistel - see andis palju motivatsiooni ja kindlustunnet jätkamiseks.

Mis arvad, kuidas on võimalik osutuda edukaks alal, mida ülikoolis õpitud pole?

Katsetades on kõik võimalik! Noore inimesena arvavad kõik, et on väga targad ja teavad, mida elult tahavad.

Kipun aimama, et tegelikult see nii ei ole - inimene areneb õppides ja mida rohkem ta kogeb ning õpib, seda rohkem ka mõistab, kui palju tal veel õppida on. See on imeline tunne, kui ühel hetkel avastad, et täitsa lõpp – ma ei teagi kõike!

Maailm on täis nii palju põnevat, mida kogeda.

OKTOOBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 7

PERSOON See lükkab fookuse paika ning on minu arvates kõige olulisem.

Kas leiad, et inimesed on sageli liiga kinni oma erialas, julgemata teha kannapööret ning tegeleda sellega, mis neid tegelikult õnnelikuks teeb?

Inimesed on kinni oma kogemustes ja läbielatus. „Kitsarinnalisus” on ehk liiga negatiivne ja individuaalne sõna, pigem kasutaksin sõna ‘’kitsas silmaring’’, mis on minu jaoks otsustava tähtsusega. Julgen arvata, et mida rohkem on inimene elu jooksul näinud, kogenud, läbi elanud ja ringi käinud, seda lihtsam tal hiljem on. Seal vahepeal on küll üks periood, mil kõik kogemused panevad pea ringi käima, aga see läheb üle ja tekib nn „Heureka!”-tunne.

Olen tuline välismaakogemuste fänn, ent hindan seda, kui tullakse tagasi kodumaale. Mina olen Eesti patrioot ja paras memmekas - kaua kodust eemal olla on raske. Olen elanud erinevates riikides ja püüdnud reisida nii palju kui võimalik ning leian, et olen just seetõttu see, kes hetkel olen.

Mille järgi peaks endale eriala valima? Kas leiad, et noorte hulgas on sageli probleemiks valiku langetamine pigem tulutoovamate ametite kui südamehääle kasuks?

Usalda oma kõhutunnet! See lause pärineks nagu muinasjutust, ent minu puhul töötab. Südant ma ei kuulaks - see paneb suurema osa ajast segast ning ka mõistusega on suhteliselt sarnased lood. Kõhutunne on natuke madalamal asetsev emotsioonide kogum - temani jõuab info hiljem, mistõttu on tal võimalus see korralikult läbi töödelda.

Las süda ja mõistus teevad oma vead ära – kõhutunnet tasub uskuda.

Eriala peaks igaüks valima selle järgi, mis talle meeldib, mitte selle järgi, mida vanemad ja sõbrad õigeks peavad. Tahan ka rõhutada, et kui tundub, et oled valinud vale eriala, siis ära mõtle kaua, vaid vaheta see millegi vastu, mis sulle päriselt huvi pakub! Ülikool ei ole pelgalt koht, kust saad endale paberi, vaid ka elukool ning peamine kontaktide loomise koht. Mina võin uhkusega öelda, et ma olen üliõpilane ja kavatsen veel aastaid seda rida jätkata – nii põnev on!

Tudengid puutuvad sageli kokku ajapuudusega.

Räägi, kuidas jõuad nii paljude asjadega tegeleda?

On Sul mõni eriti hea nipp ajaplaneerimiseks või – säästmiseks?

Vot see on teema, milles minul ei tohiks sõnaõigust olla, sest kardan, et võin mõne vale soovituse anda. Minu ajagraafik on hullumeelne ja ma ei soovitaks seda kellelegi. Aja möödudes loksub fookus paika ning mõistad, millised teemad ja käigud on kõige olulisemad - mina hetkel veel õpin seda, ent tunnen end vaikselt selle nirvaanani jõudvat. Võin julgelt öelda, et olen läbi käinud väga mustast august, mille tingis hullumeelne graafik - ühel hetkel tundus lihtsalt, et enam ei jaksa. Kunst on sellest üle saada nii, et olukorrast ka midagi õpid ning hiljem oma kogemusi teistega jagada julged.

Teine oluline asi on julgus küsida abi, ent kindel on see, et keegi ei kuula sind

tähelepanelikult enne, kui on ise sama protsessi läbinud. Ehk siis – pange hullu, tundke raskeid aegu, võtke liiga palju kohustusi, põlege natuke läbi ja siis on aeg fööniksina tuhast tõusta.

See tunne on imeline!

Kas oled alati väga sportlik olnud?

Kas jagad arvamust, et spordiga peaks tegelema hakkama juba väga noorena, et sellest kujuneks täiskasvanuna elu lahutamatu osa?

Mina olen alati väga sportlik olnud need geenid on mul vanemate käest saadud! Kuna olin kehalise kasvatuse õpetajate laps, siis olid kõik võistlused minu jaoks kohustuslikud – kas tahtsin või mitte, stardis olin nii ehk naa. Sport meeldis mulle ning seetõttu polnud mul sellega ka probleeme. Oluline on, et lapsed liiguksid - olgu see siis võistlussport või koeraga põllul jooksmine.

Motion is emotion!

Kas leiad, et eesti noored on piisavalt sportlikud? Kuidas motiveerida inimesi rohkem spordiga tegelema?

Arvan, et nad võiksid veelgi sportlikumad olla. Harder, better, faster, stronger in a smarter way! Motivatsioon peab seestpoolt tulema ning mina saan treenerina sellele vaid kaasa aidata ja niidiotsast kinni haarates kire hargnema tõmmata. Oluline pole mitte rohkem, vaid targemalt ja läbimõeldumalt treenida.

Mida kujutab endast NTC prog-

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER2014

PERSOON tänu sellele käigule olen Baltikumi ainus NTC Master Trainer ehk Nike`i mõttes peatreener. Minu ülesandeks on jälgida NTC arengut ning koolitada tiim, kes kindlustab selle, et NTCd tehtaks just nii, nagu see loodud on.

USA oli ühe pisikese unistuse täitumine – kohtusin seal treeneritega, keda olen harjunud app’ist nägema ning kelle tegemistel igapäevaselt sotsiaalmeedias silma peal hoian. See oli väga meeliülendav kogemus ning tean, et see on alles minu suure teekonna algus. Ootan juba põnevusega järgmist etappi! ramm ning miks just see Sulle nii südamelähedane on?

NTC ehk Nike Training Club on unikaalne treeningprogramm, mis koosneb kahest osast: rühmatreeningutest ja tasuta app’ist. App’i puhul on tegemist justkui personaaltreeneriga sinu telefonis, mille programmid on inspireeritud Nike`i sportlaste treeningutest. App ja rühmatreeningud loovad omavahel sümbioosi, mis aitab treenida teadlikumalt ja funktsionaalsemalt.

Funktsionaalsuse all pean silmas just igapäevaelu ja –tegemisi. Kui näiteks tudeng tuleb poest nädala toiduvaruga, lisaks sellele käes arvuti, õpikud ja kohvitops ning peab kogu selle kraami 5. korrusele vedama, siis peab ta ikka heas vormis olema. Laiemas pildis NTC just sellistele igapäevatoimetusi lihtsamaks muutvatele funktsionaalsetele harjutustele toetubki.

NTC on emotsionaalne ja tõhus, paneb sind proovile ning motiveerib tegema alati natuke rohkem, kui arvasid, et jaksad. Ütlen oma tundides alati, et kui tunned, et rohkem ei jõua, siis ühe korduse jõuab alati veel! Inimesed annavad kohati liiga lihtsalt alla, aga proovilepaneva trenni järgne tunne on miski, mille nimel tasub pingutada.

Kui heaks hindad TTÜ sportimisvõimalusi?

TTÜ võimalused on suurepärased! Ma olen ülimalt õnnelik, et saan oma panuse anda ja püüda ülikoolisporti veelgi kõrgemale tasemele viia. Entusiasm teeb imesid! Ma arvan, et mitte ühegi teise ülikooli juures ei tööta nii suure südame ja motivatsiooniga spordiklubi juhti, kui seda on Heino Lill. Müts maha tema ees.

Milline on olnud kõige erilisem

emotsioon või hetk, mida treeneriamet Sulle kinkinud on?

Neid on väga palju, aga ütleme nii, et mul on üks imeline tüdruk, kes on minuga olnud ajast, mil alustasin lastetreenerina MyFitnessi spordiklubis.

Tema areng on väga inspireeriv ning nüüdseks tantsib ta juba TTÜ Tantsutüdrukute ridades. Väga andekas ja suure motivatsioonipagasiga, mis kohati tekitab isegi komplekse ja siis... ma vaatan teda ja näen väikest Sandrat.

On tore näha, kuidas ta on arenenud ning milliseks nooreks neiuks sirgunud. Tahan vaid loota, et ka minul on olnud osake selles, et noored ja vanad, kes minu trennist läbi on käinud, leiavad enda jaoks liikumises ja tantsus väljundi. Kõige liigutavam on alati see, kui aja möödudes tullakse ütlema: „Tead, ma käisin kunagi sinu trennis ja poole trenni peal oli tunne, et kõnnin minema, sest veremaitse oli suus, aga ma sundisin end lõpuni ja mäletan siiani seda head tunnet, mis mind pärast treeningut valdas. Aitäh selle hea emotsiooni eest!“. Iga päev kingib mulle midagi uut ja põnevat, mida hiljem meenutada ning millele mõeldes tekib kerge muie suule. On hea tunne anda inimestele midagi, mille olemasolust nad võib-olla teadlikudki polnud.

Millised plaanid Sul tulevikuks on?

Jääda alati rajuks! Sandra Rajuks.

Võibolla kunagi mu perekonnanimi muutub, aga hetkel kavatsen jätkata Rajuna nii seest kui väljast.

Käisid sel suvel end USA-s täiendamas. Räägi veidike sellest kogemusest.

See oli väga võimas käik! Olen Eesti Nike`i esindusele väga tänulik, et nad just minu sinna otsustasid saata, sest OKTOOBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

MEIE ÜLIKOOL

Karjääriseminarid - täienda oma teadmisi ja oskusi!

TTÜ Karjääri- ja nõustamistalitus korraldab õppeaasta jooksul erinevaid seminare ja infotunde, mille eesmärgiks on aidata üliõpilastel õpingutega toime tulla või teha edukaid valikuid tööturul.

Seminarid on osalejatele tasuta.

Altpoolt leiad oktoobrikuu seminaride kava. Terve sügissemestri kava on leitav KNT kodulehelt www.ttu.ee/career, samast leiad iga seminari täpsema kirjelduse ja esinejate tutvustuse.

Lisainfo ja registreerumine: www.ttu.ee/career.

Oktoobrikuu kava:

• Kolmapäev, 22. oktoober, kell 16:00 „Raha kogumine ja paigutamine“ Lektoriks on ärinõustamisteenuste konsultant Barbara Asu.

• Teisipäev, 1. oktoober, kell 16:00 „Legal basis for working in Estonia“ Lektoriks on PPA välismaalaste talituse peaeks• Neljapäev, 23. oktoober, kell 16:00 pert Kai Heinlaid. „Ajajuhtimine – enese juhtimine ajas“ • Teisipäev, 7. oktoober, kell 16:30 Lektoriks on pangandustaustaga Vaiko Tamme„CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“ väli.

Lektoriks on personalijuht Ina Tepp.

• Teisipäev, 28. oktoober, kell 16:30 • Kolmapäev, 8. oktoober, kell 16:00 „Praktilisi soovitusi tööintervjuuks“ „Job search process in Estonia“ Lektoriks on personalijuht Ina Tepp.

Lektoriks on karjäärinõustaja Monika Sutrop.

• Kolmapäev, 29. oktoober, kell 16:00 • Neljapäev, 9. oktoober, kell 15:30 „Stressijuhtimise töötuba“ „Eneseanalüüs: minu isiksus, võimed, Lektoriks on psühholoog Gähtlin Leppänen. eesmärgid ja väärtused“ • Neljapäev, 30. oktoober, kell 16:00 Lektoriteks on Karjääri- ja nõustamistalituse „Kuidas leida ja hoida õpimotivatsiooni?“ nõustajad Heiki Beres ja Monika Sutrop.

Lektoriks on Noored Kooli vilistlane Kerli Prass.

• Teisipäev, 14. oktoober, kell 15:30 „CV ja kaaskirjade koostamine“ (vene k.) • Reede, 31. oktoober, kell 12:30 „Varasemate õpingute ja töökogemuse Lektoriks on karjäärinõustaja Galina Rastvortarvestamine – mis, miks ja kuidas?“ seva.

Lektoriteks on vastuvõtu- ja õppenõustamise • Kolmapäev, 15. oktoober, kell 16:00 talituse nõustajad Anne Urbla ja Ethel Ader. „Kuidas teha edukat Startupi?“ LektoriksTallinna Teaduspargi Tehnopol turundus- ja partnerlussuhete juht Martin Goroško.

• Neljapäev, 16. oktoober, kell 16:00 „Kuidas osutuda valituks?“ Lektoriks on personalijuht Marge Roosi.

• Teisipäev, 21. oktoober, kell 16:00 „Töökohad ja töötamine panganduses: kuidas osutuda valituks?“ Lektoriks on värbamisspetsialist Leila Haas.

10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

MEIE ÜLIKOOL

HKT ALUSTAB UUE RINGIGA Meelia Muld HKT koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus Meelia.muld@tipikas.ee Hariduse kvaliteedi töögruppide projekt on tudengite algatatud ning iga-aastaselt läbiviidav projekt, mille käigus kogutakse tudengitelt konstruktiivset tagasisidet. Projekti raames on kõigil TTÜ tudengitel võimalik anda oma panus TTÜ-s pakutava hariduse kvaliteedi edendamiseks.

se I tsükliaasta tulemustest lähtuvate parenduste rakendamist.

Eelmisel õppeaastal andis tagasisidet kokku 138 tudengit, loodi 6 töögruppi ning toimus 26 koosolekut, kus kõik huvitatud tu-

Sel õppeaastal läheb projekt käima I tsükliaasta raamides, seega tagasisidet kogutakse kõikidelt TTÜ teaduskondade esimese ja teise kõrgharidusastme tudengitelt.

2013/2014 õppeaastal viidi projekt läbi neljandat korda, kuid esmakordselt II tsükliaasta raamides, mille si ht r ü h m a desse kuulusid kõik TTÜ kolledžid ning peamaja kaugõppurid ja doktorandid.

Ts ü k l i a a s t a t e s s e jaotamine on tingitud käsitletavate sihtrühmade arvu ja projekti mahu olulisest kasvust ning toimub järgnevatel alustel: I tsükliaasta: tagasisidet kogutakse kõikidelt TTÜ teaduskondade esimese ja teise kõrgharidusastme tudengitelt. Samaaegselt jälgitakse ja panustatakse II tsükliaasta tulemustest lähtuvate parenduste rakendamisse.

II tsükliaasta: tagasidet kogutakse TTÜ kolledžitelt ning peamaja kaugõppuritelt ja doktorantidelt. Samaaegselt jälgitak-

konna seas. Sihtrühmade kaasamine oli eriliseks väljakutseks eeskätt kolledžite geograafilisest kaugusest ja doktorantide ning kaugõppurite näivast kaugusest tingituna. Töö koordineerimisel ja töögruppidesse esindajate leidmisel olid need mõistetavalt raskendavaks teguriks, ent tänu meeskonna kahepäevasele ettevalmistusele ja väljakutse suurusest kohkumata jäänud tugevale motivatsioonile sujus projekt lõpuni välja.

HKT projekti raames luuakse igal õppeaastal kaheksa töögruppi, kuhu on võimalik kõikidel sihtrühma kuuluvatel tudengitel astuda. Töögrupp hõlmab endast samast teaduskonnast tudengeid, kellelt kogutakse tagasisidet üldjuhul ühe koosoleku ajal. dengid said anda tagasisidet etteantud teemadel, mis kooskõlastati eelnevalt ülikooli, teaduskondade ja kolledžite juhtkondadega.

Hariduse kvaliteedi töögruppide projekti eelmise õppeaasta puhul oli positiivne täheldada teadlikkuse tõusu projekti olemuse kohta tudengkonna ja TTÜ ning selle kolledžite töötajas-

Iga õppeaasta oktoobrikuus hakatakse töögruppidesse otsima liikmeid ning siis käivitub ka üleülikooliline kampaania tagamaks, et kõik huvilised saaksid võimaluse panustada töögruppide töösse. Selleks, et midagi paremaks muuta, on vaja teada, mis on hästi ja mis halvasti. Just Sina, tudeng, oled see, kelle arvamus loeb. Mine ja registreeri end HKT kodulehel töögrupi liikmeks!

ÕPPEPROREKTOR JAKOB KÜBARSEPP:

Ülikooli eesmärkide hulgas on olulisel kohal kõrgetasemeline õppetöö ja lõpetajate konkurentsivõimelisus tööturul nii Eestis kui välismaal. Õpetamise ja õppimise kvaliteedi pidevaks parandamiseks on hädavajalik regulaarne tagasiside nii ülikoolisisestelt kui -välistelt huvigruppidelt – üliõpilased, lõpetajad, vilistlased, tööandjad. TTÜ õppetegevuse kvaliteedisüsteemi oluliseks osaks, nagu teistelgi kõrgkoolidel, on ÕIS-i kaudu üliõpilastelt kogutav tagasiside. TTÜ HKT poolt korraldatavad uuringud annavad õppe kvaliteedi kohta tunduvalt detailsemat infot, mis võimaldab õppekavakomisjonidel ja õpetavatel struktuuriüksustel kavandada parendustegevusi nii õppe sisulisest kui korralduslikust aspektist. Pidevalt on kasvamas HKT poolt koostatavate kokkuvõtete arvestamine õppekavade ja õppekorralduse parendamisel.

OKTOOBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11

TUDENG TEGUTSEB

ROBOTEX – LUU Mart Laul Robotex 2014 Projektijuht mart.laul@robotex.ee

pallivõistlust, mille eesmärk oli saavutaRobotex 2013 da vajalik tase jõudmaks 2015. aastaks robot iteva hel isele “You are the pioneers of our world's m a a i l m a m e i s t r i future” – need sõnad kõlasid ÜRO pea- võistlusele Robocup. sekretäri, Ban Ki-mooni suust Robotex Sel aastal saigi eesti 2013 avamisel, kus ta pidas inspireeri- robotiehitajatel see va kõne nii kõikidele tehnoloogiahuvi- siht saavutatud. listele kui ka kogu Eesti ühiskonnale. Veelgi olulisem on Oma kõnes rõhutas peasekretär kor- seejuures aga iniduvalt innovaatiliste ideede ning sihi- mese intelligentsi päraste tegevuste olulisust tehnoloogia parem mõistmine jätkusuutliku arengu tagamisel. Samu- – kuidas me näeme, ti tõi ta välja, et on oluline tagada uute informatsiooni töötinseneride, ettevõtjate ning teadlaste leme ja otsuseid vastu eksponentsiaalne juurdekasv, et leida võtame. Lahendusi, kuidas robot tajub sisse astuvate tudengite arvu suurelahendusi ülemaailmsetele probleemi- palli liikumist, saab edukalt üle kanda nemisele. Kogu tegevuse eesmärk on dele, millega meil tänapäeval silmitsi näiteks isesõitvate autode arendamisse. soodustada targa ettevõtluse teket ning tuleb seista.

Autonoomsete robotite suhtlus, mis on inseneride arvu kasvu Eestis. Pole vaja humanoid- ning 2 vs 2 robotite jalgpal- koolitada lihtsalt spetsialiste, vaid teNoorte väärtushinnanguid on täh- li põhiliseks takistuskiviks, viib tule- kitada haritud noorte hulgas “raamist tis kujundada juba maast madalast. vikus tulemuseni, kus robotid töötavad välja” mõtlemise harjumust, mis on Robotex`iga soovitakse pöörata üha praktiliste ülesannete lahendamisel kõikide maailmaparanduslike ideede aluseks. Eelneva täide viimiseks korenam tähelepanu sihtgrupi laienda- üksteisega koostööd tehes tõrgeteta. raldatakse koostöös Startup Garage’iga misele, mistõttu kaasatakse üritusele noori juba lasteaiast. Kogenumatele Eesti Arengufond on toonud välja kolm lisaks Robotex’ile oktoobri keskel robotiehitajatele ei ole tegemist pelgalt valdkonda nutikaks spetsialiseerumi- seminar, millega püütakse robotiehitarobotitevahelise võistlusega - kon- seks, millel on keskmisest suurem kas- jaid ja tehnikahuvilisi ettevõtluse ning kurentsi edasiviiva jõu abil otsitakse vupotentsiaal ja loodav lisandväärtus innovaatilisuse suunas mõtlema panna. lahendusi ka reaalsetele probleemidele. ning võimalus investeeringute kaudu Näiteks ICD Grand Challenge ülesan- teadus- ja arendustegevuses konkurent- Robotex'i puhul on tegemist Balde “Päästeoperatsioon merel” mängu- sieelis saavutada. Eesti puhul kuuluvad timaade suurima robotitevaheliste line eesmärk on päästa tormisel merel loetellu IKT (info- ja kommunikatsioo- võistlusega, kus käesoleval aastal võeuppuvalt purjekalt selle meeskond. nitehnoloogiad), tervisetehnoloogiad takse mõõtu kaheteistkümnel erineval ning ressursside väärindamine, millest võistlusel: LEGO Sumo, Mini Sumo, Juba kuuendat korda korraldatakse esimese populariseerimiseks korral- 3 kg Sumo, iRobot Sumo, JoonejärgiRobotex'i raames robotitevahelist jalg- datakse ka iga-aastast Robotex’i. Eesti mine, LEGO joonejärgimine, Jalgpall, tuleviku heaoluks peab 2 vs 2 jalgpall, ICD Grand Challenge nendesse valdkondadesse „Päästemissioon merel“ ja Folkrace suunama enam inimres- ning ennast saab proovile panna ka Humanoidrobotite jalgpall surssi. Ettevõtlike noorte Robotex`i uusimas võistlusülesandes kaalutletud, riigi vajadusi Labürint. Samuti pakutakse pealtvaaja potentsiaali arvesse tajatele põnevust erinevate etteastete võtvad valikud erialade näol nagu Humanoidrobotite jalgpall osas tagavad jätkusuutliku ja deathmatch’id. majanduskasvu ning tuleviku Eestile tervikuna. Üheks eesmärgiks on ka ühistegevuse Läbi robotivõistluste, töö- suurendamine õppeasutuste vahel nii tubade, Tehnoloogianäi- Eesti siseselt kui ka välisülikoolidetuse, loovate konkursside ga. Kõrgetasemelise ja innovaatilise ning motiveeriva seminari Robotex`iga soovitakse tuua Eesti korraldamise püütakse ülikoolid ning tehnikaerialad maailRobotex'il anda tugev tõu- makaardile rahvusvaheliste võistlege just loodus-, täppis- ja jate seas. Loodetavasti loob ürituselt tehnikaerialadele (LTT) saadud suurepärane kogemus soodsa 12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2014

TUDENG TEGUTSEB

UES TULEVIKKU huvitatute ette vii-

Ban Ki-moon pidamas avakõnet üritusel Robotex 2013 mase aja saavutused

tehnoloogia vallas ning populariseerida interaktiivsete toodete kaudu LTT erialasid.

Samuti pannakse rõhku ettevõtete ning tudengite omavahelisele lähendamisele, et tagada inseneride järelkasv ning üliõpilastele kvaliteetsed tööning praktikakohad.

keskkonna üliõpilasvahetusteks ning koostööks. Tänavu ootame osalejaid enam kui kümnest erinevast riigist vähemalt 60 erineva välismaise võistlusrobotitiga.

Lisaks robotivõistlustele on külastajatel palju uudistamist Tehnoloogianäitusel, kuhu oodakse sel aastal umbes 60 erinevat eksponaati. Tehnoloogianäituse eesmärgiks on tuua tehnikast

Andekaid noori oodatakse osa võtma ka loovatest konkurssidest, mis toimuvad Robotex`i raames juba seitsmendat korda. Tänavu on võimalik oma oskusi näidata joonistus-, digitaaljoonistus-, foto- ning videokonkursil. Parimaid töid saab näha Robotex’i näitusel. Kohapeal toimub ka autasustamine.

Lisaks on Robotex’i raames kõikidel huvilistel võimalik osa võtta töötu-

badest, mille peamiseks eesmärgiks on pakkuda praktilisi ning käelisi robotitega seonduvaid tegevusi ka neile, kellel endal ehitusalased teadmised puuduvad või pole võimalust antud alaga tegeleda. Töötubades viiakse läbi erinevaid robootikaga seonduvaid seminare ning õpetatakse reaalset programmeerimist ning robotiehitust.

Mõnede töötubade lõpptulemusena valminud robotitega korraldatakse ka minivõistlused.

Robotex 2014 toimub 29. ja 30. novembril TTÜ Spordihoones. Projektist oodatakse osa võtma üle 600 robotiehitaja ning ligikaudu 12 000 pealtvaatajat. Täpsemat infot leiab meie kodulehelt www.robotex.ee ning www. facebook.com/RobotexEstonia. Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooliga. Robotex 2014 kuldsponsorid on ABB, Technobalt ja ICD Industries. Suursponsorid on iRobot, Duroc Machine Tool, Stoneridge Electronics, Tehnikarent ja Interflux Eesti.

OKTOOBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

TUDENG TEGUTSEB

EBEC TALLINN 2014 Rainer Parve BEST-Estonia turundusjuht rainer.parve@BEST.ee 6. - 9. novembril korraldab tudengiorganisatsioon MTÜ BEST-Estonia Tallinna Tehnikaülikoolis taas insenerivõistluse EBEC Tallinn. EBEC ehk European BEST Engineering Competition on insenerivõistlus, kus tudengid võtavad tiimidena mõõtu erinevate tehniliste ülesannete lahendamisel. Parima tulemuse saavutamiseks antakse üliõpilastele võimalus panna proovile oma inseneriteadmised, analüüsi- ning koostöövõime. Ei ole vahet, kas ollakse mehaanik või majandaja, oluline on innovaatiline mõttetöö. Ülesandeid annavad tudengitele Eesti ettevõtted, kes on tulnud kohale, et tõsta tudengite teadlikkust reaalsetest probleemidest, millega valdkonniti silmitsi seistakse. Tudeng ei seisa esitatud probleemiga silmitsi üldse mitte üksi.

Võistlus toimub 4-liikmelistes tiimides ning lahendamiseks on aega terve ööpäev. Neli pead on ikka neli pead ja kui ühel tiimiliikmel peaks kohvi mõju süsteemist kaduma, on kõrval sõber,

Ken Veski Mektory koordinaator Ken.veski@ttu.ee www.ttu.ee/mektory Mektory on ärimudelite konkurssi korraldanud juba viis korda. See on tudengite võistlus, millega kaasneb koolitusprogramm. Koolituste käigus õpetatakse arendama lihtsast ideest sellist, millega saaks minna maailma vallutama. Idee teostamist väärivaks arendamine on oskus, mis on vajalik nii suures ettevõttes uue tootega välja tulekuks, kui enda start-up'i loomiseks. See on õpitav!

Kõlab, nagu oleks osalemiseks vaja mõnda ideed. Ideed, mis ei pea veel suurepärane olema, kuna tema suure14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2014

kes teda vajadusel kohe turgutab.

EBEC toimub kahes voorus elimineerimise põhimõttel. Esimese vooru teemad on igale valdkonnale ja igale maitsele: ∙ Ehitus ∙ Logistika ∙ Keskkond ∙ Mehaanika ∙ Elektroonika ∙ Infotehnoloogia Esimese vooru võitjatel on privileeg valida, kas nad tahavad teises voorus lahendada taaskord teoreetilist ülesannet või proovida praktilise ülesande lahendamist, kus saab nii ajusid ragistada kui ka juba kätega asja kallale asuda. Näitena võib tuua 2013. aasta finaali ülesande, kus pidi valmis konstrueerima Rude Golberg Machine'i.

nutikusest. See on ka üheks peamiseks põhjuseks, miks ettevõtted EBECil oma ülesande välja panevad. Samuti on EBEC koht, kus antakse tudengile võimalus ettevõtete esindajatele silma jääda.

Ehk on aeg teha korraks paus füüsikaülesannete ahellahendamisel ja seista silmitsi reaalsete probleemidega.

Probleemidega, mis on tulnud Eesti ettevõtetelt ja vajavad noorte tudengite innovaatilist lähenemist. EBECil osalemine on ideaalne võimalus näha, et õpitud teadmised ja kogemused tegelikult ikka tulevad küll tulevikus tööturul kasuks.

Tundub, et CV-tööintervjuu stiil on inseneride värbamiseks juba iganenud viis. Tudengi silmitsi seadmine reaalse probleemiga annab tegelikult hoopis parema ettekujutuse tema teadmistest, meeskonnatöö oskustest ja

päraseks tegemist alles õpitakse. Ideed, mis on mõnel olemas, kuid teisel mitte.

Selle leidmine on tihti ootamatult lihtne – mõtle mõnele sind tabanud probleemile. See võib olla keeruline või lihtne, erialane või igapäevane, aga tal ei ole veel lahendust. Leida toimiv lahendus, mis on ka teistele inimestele kasulik, ongi sinu idee.

Alustada oma ettevõtmist meeskonnaga on alati parem kui üksi. Kaks kuni kolm asutajat meeskonnas on optimaalne. Milliste omaduste ja oskustega inimesi on meeskonda vaja, räägime me koolitusprogrammi esimeses osas 2. oktoobril. Üle nädala toimuvatel koolitustel räägime veel ärimudelist ja selle arendamisest, kliendiprofiilist ja kliendi leidmisest ning oma idee

valideerimisest ja materjali esitamisest viisil, mis oleks investorile huvipakkuv.

Peaauhinnaks on reis mõnda maailma ettevõtlusmekasse, näiteks Silicon Valley, London, Jaapan või Singapur.

Teised auhinnad aitavad samuti oma ideed edasi viia, olgu need siis koolituste, ruumide või reiside näol.

Varasemate aastate osalejatest on suur hulk jäänud ettevõtlikuks. Uuri näiteks sentab.com, prismattery.com, wellbiome.com, secured3d.com. Ära kahtle endas – kaotada pole midagi. Vähim, mida sa kohale tulles saad, on pizza.

TUDENG TEGUTSEB

JÕULUVAHEAJAKS SIBERISSE JA SUVEVAHEAJAKS ROOMA!?

Monika Tõlgo TTÜ rakenduskeemia ja biotehnoloogia tudeng

Just sellised reisimise ja enesearendamise võimalused avanevad kõigil TTÜ tudengitel tänu BESTi (Board of European Students of Technology) hooajakursustele. Tegu on kursustega, mis toimuvad erinevates Euroopa ülikoolides igal kevadel, suvel, sügisel ja talvel ning mida korraldavad neis ülikoolides tegutsevad BESTi grupid.

Näiteks meie, BEST-Estonia, korradame igal suvel ühe suvekursuse.

Mida need kursused endast aga täpsemalt kujutavad? Tegu on akadeemiliste kursustega, mis võivad, kuid enamasti ei nõua tudengilt eelnevaid teadmisi teemal, millel üritus põhineb.

Igal aastal korraldatakse ka üksikuid mitteakadeemilisi kursusi, näiteks organiseeriti 2013. aasta suvel Poolas langevarjuhüpete-teemaline kursus.

Kuivõrd BESTi üheks eesmärgiks on ka tehnikahariduse edendamine Euroopas, ei tohi mainimata jätta, et mõnikord on võimalik kandideerida ka haridusteemalise sümpoosioni vormis kursusele, kus koos professorite ning ettevõtete esindajatega tehnikahariduse kvaliteedi nimel tööd tehakse.

Tavaliste hooajakursuste teemad varieeruvad aga palju: veinitegemisest kuni toidutehnoloogia ning robotiteni.

Kursused kestavad üks-kaks nädalat ning osalejateks on 22-24 tehnikatudengit üle kogu Euroopa. Väljaspool akadeemilist aega on korraldatud erinevaid üritusi sotsialiseerumiseks ning kindlasti tutvutakse lähemalt ka sihtkohariigi kultuuriga. Mis aga kõige parem - kursuste hind varieerub nullist

vaid neljakümne euroni. Seega tuleb enamasti muretseda ainult kursusele kohalejõudmise ning tagasisaamise eest.

On kirjutamata reegliks, et kursusel osalejateks valitakse korraldava tiimi poolt võimalikult palju eri rahvusest inimesi. Nii juhtuski, et meie juunikuisele kursusele saabus 21 inimest 17st erinevast Euroopa riigist! Üheksa päeva jooksul omandati teadmisi puidu üldiste omaduste kohta ning õpiti kasutama CNC-pinki. Ise tehti näpud saepuruseks MEKTORY CoolTools`i toas ning külastamata ei jäänud ka Eesti tuntumad puiduettevõtted. Õhtuti suheldi omavahel ning lõbutseti, tutvuti Tallinna ning eesti kultuuriga. Olles ise olnud üks kursuse korraldajatest, on raske sõnadesse panna, kui huvitav

üks selline kogemus on. Näiteks ei lähe minul kunagi meelest kokkusattumus, kuidas meie puiduteemalise kursuse teisel päeval nädalavahetuse puhkekohas hiigelsuur tammepuu lihtsalt ilma igasuguse mõjutuseta maja ette maha murdus.

Niisiis loodan, et mõtled juba, kuidas ise ühele sellisele üritusele kandideerida. Saladuskatte all võin öelda, et selleks pole tegelikult võluvõimeid vaja.

Tuleb minna kursuste koduleheküljele ww.best.eu.org/courses, valida välja endale sobiv sel hooajal toimuv kursus, kirjutada lühike motivatsioonikiri ning jääda vastust ootama. Kuidas kirjutada head motivatsioonikirja, võib küsida julgelt näiteks BESTi kontorist Tudengimaja III korruselt!

BEST CHANCE TO MEET EUROPE

HOW TO APPLY:

1

Go to: BEST.EU.ORG/COURSES

Choose up to 3 courses

3

Submit your application before 12/10/2014

Validate your account at your Local BEST Group

5

2 4

APPLY TILL:

Wait for the results... ... and ENJOY!

6

FACEBOOK.COM/BEST.SEASON.EVENTS SEPTEMBER 2014 .

BEST.EU.ORG/COURSES

12.10

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

6

13

20

20.00 TTÜ Kino “Kadumise järjekorras” NRG-226

Fotokonkursi „Minu raamatukogu“ tähtaeg 20.00 TTÜ Kino “Kirsitubakas” NRG-226

7

21

28

16.30 Karjääriseminar: CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi* 19.00 ITÜN infotund ICT-314

15.30 Karjääriseminar: CV ja kaaskirjade koostamine (vene keeles)* 18.00 Esinduskogu koosolek I-228

16.30 Karjääriseminar: Praktilisi soovitusi tööintervjuuks*

16.00 Karjääriseminar: Töökohad ja töötamine panganduses: kuidas osutuda valituks*

1

8

15

Teklipäev TTÜs!

Rektori Rändkarika II etapp, Petanque 16.00 Karjääriseminar: Legal basis for working in Estonia* 16.00 TTÜ Turundusklubi seminar U05-103 19.00 Tipikate Rattamatkaklubi sõit 16.00 Karjääriseminar: Job search process in Estonia* 16.00 TTÜ Turundusklubi seminar SOC-414

19.00 Tipikate Rattamatkaklubi sõit

16.00 TTÜ Turundusklubi seminar U05-103

16.00 Karjääriseminar: Kuidas teha edukat Startupi?*

19.00 Tipikate Rattamatkaklubi sõit

29

22

19.00 Tipikate Rattamatkaklubi sõit

16.00 TTÜ Turundusklubi seminar U05-103

16.00 Karjääriseminar: Stressijuhtimise töötuba*

19.00 Tipikate Rattamatkaklubi sõit

16.00 TTÜ Turundusklubi seminar SOC-414

16.00 Karjääriseminar: Raha kogumine ja paigutamine*

TUDENGIMAJA SÜNNIPÄEVANÄDAL

14

teisipäev

kolmapäev

2

2 20.00 Korporatsioon Leola külalisõhtu, Tatari 12

16.00 Karjääriseminar: Kuidas osutuda valituks?*

15.30 Karjääriseminar: Eneseanalüüs – minu isiksus, võimed, eesmärgid ja väärtused*

16

16.00 Karjääriseminar: Ajajuhtimine – enese juhtimine ajas*

9

neljapäev

3

10

17

24

31

Üliõpilaskonna sünnipäev!

17.30 TehnoHack, Mektory

12.30 Karjääriseminar: VÕTA –Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine – mis, miks ja kuidas?*

4

11

18

25

reede

8.00 TehnoHack, Mektory

laupäev

5

12

19

26

8.00 TehnoHack, Mektory

Oktoober 2014

16.00 Karjääriseminar: Kuidas leida ja hoida õpimotivatsiooni*

23

30

*Karjääriseminaride info ja registreerimine www.ttu.ee/career

27

esmaspäev

pühapäev

Tipikad SEB Maratonil Foto: Sten-Ander Ojakallas

TUDENG TEGUTSEB

- SINU VÕIMALUS VORMIDA TULEVIKKU! Kärt Kairo AS Draka Keila Cables personalijuht Young Graduate Program koordinaator Põhjamaades

kart.kairo@prysmiangroup.com Karjäär rahvusvahelises ettevõttes. Kõrgtehnoloogia. Parimad oma ala eksperdid.

Koolitused. Oled Sa sellest unistanud ja sellele mõelnud? Kui Su vastus on kõhklemata „JAH“, siis need on vaid mõned märksõnad sellest, mida Draka Keila Cables Sulle pakkuda saab.

Prysmian Group Draka Keila Cables kuulub maailma juhtivasse kaablitootmiskontserni Prysmian Group, mis toodab kõrgtehnoloogial põhinevaid energia –ja telekommunikatsioonikaableid. Prysmian Group on tõeliselt rahvusvaheline ettevõte, millel on 91 tehast 50-nel maal, 17 tootearenduskeskust ja 19 000 töötajat ning mille kogukäive 2013. aastal oli üle 7 miljardi euro.

Meie kaablid toovad koju elektri, need on meres, pilvelõhkujates, raudteejaamades ning kosmoselaevades. Kõik need kaablid on meil tänu pühendunud töötajatele, kes ei tegutse ainult täna, vaid vormivad oma tegevusega ka homset.

18 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2014

Young Graduate Program Tulevikule mõeldes on Prysmian Group välja arendanud Noorte Lõpetajate Programmi (Young Graduate Program), mille eesmärgiks on värvata ettevõttesse juba ülikooli lõpetanud noori või lõpetama hakkavaid majandus-, energeetika-, ehitus- ja mehaanikateaduskonna bakalaureuse- ja magistriõppe tudengeid/vilistlasi vanuses kuni 26 aastat.

Programm sai alguse 2012. aastal ning tänaseks on kolme värbamisprotsessiga tööle võetud juba 100 noort üle maailma.

Hetkel on käimas neljas värbamisprotsess ning noorte pardale asumine toimub 2015. aasta aprillis.

Nagu öeldud, on Young Graduate Program (YGP) rahvusvaheline programm, mille eesmärgiks on värvata noori ülikoolilõpetajaid, kellega koos oodatakse ettevõttesse uusi värskeid ideid ning suunamuutusi.

YGP ei ole praktika tegemiseks või ainepunktide kogumiseks, see on tõeline töö rahvusvahelises ettevõttes, kus Sul on võimalus töötada erinevates projektides, mis puudutavad kaablitootmise kõiki osasid ning seda kohe päris algusest peale.

Prysmian Group ja Young Graduate Program viib Sind ümber maailma YGP pööritab Sind ümber maailma!

Programmi esimesel aastal töötad Sa kohalikus ettevõttes, Draka Keila Cables’is, asukohaga Keilas. Põhjus selleks on väga lihtne, sest just siis õpid Sa tundma tooteid ja tehnoloogiad, tootmist ja turge. Sind viiakse kurssi kõikide kaablitootmise nüanssidega.

Programmi valituks osutudes veedad Sa kaks esimest nädalat Prysmian Group’i peakorteris Milanos, kus tutvud ettevõtte juhtkonnaga ning teiste programmi valitutega, saad ülevaate ettevõttest tervikuna ning Prysmian Group’i partner Milanos, juhtimiskool SDA Bocconi, annab ülevaate Grupi majandustulemustest.

Esimene tööaasta on jaotatud kolmeks.

Esimesed pool aastat on Sinu ülesandeks õppida tundma tooteid ja tehnoloogiaid, töötades tootearenduse osakonnas. Järgmised kolm kuud õpid tundma tootmisprotsesse, pannes ka ise kaablitootmisele käed külge. Viimased kolm kuud aastast oled müügiosakonnas, et õppida tundma kliente ja kaabliturgu.

Programmis osalemise eelduseks on kaheaastase rahvusvahelise töökogemuse

TUDENG TEGUTSEB

omandamine. Selleks on Sul suurepärane võimalus töötada alates teisest tööaastast ükskõik millises Prysmian Group’i tehases üle kogu maailma, olgu see siis Euroopas, Aasias või Ameerikas.

Peale kaheaastast eemalolekut ootame Sind enda juurde tagasi! Samas ei ole uute võimaluste avaldumisel välistatud seegi, et Prysmian Group vajab Sind ka edaspidi mõnes teises sihtkohas.

Kui eespoolkirjeldatu tundub Sulle ootamatu ja tundmatus kohas vette hüppamisena, võin julgustuseks öelda vaid seda, et põnevad asjad juhtuvadki ootamatult! Seda võivad kinnitada kolmel eelneval korral Prysmian Group`i värvatud noored. Programmi on kirjeldatud kui võimalust saada rahvusvahelist kogemust, saada kõrgelt hinnatud professionaaliks ning võimalust pingutada ning saavutada seatud eesmärke. Tänaseks on esimese ja teise värbamisega ettevõttesse tulnud noored omandamas rahvusvahelist kogemust ja neil läheb hästi!

Tulevik ja selle ehitamine on Sinu kätes!

Programmi kandideerimine Hea inglise keele oskusega tudeng või vilistlane! Kui Sa oled oma ülikooliõpingutega lõpusirgel või oma õpingud lõpetanud, oled vanuses kuni 26 aastat, kui Sulle tundub, et see pakkumine on mõeldud just Sulle ning Sa tahad olla üks meie hulgast ja otsid põnevaid rahvusvahelisi karjäärivõimalusi, et maailmas midagi muuta, on see programm mõeldud just Sulle!

läbinud, kutsutakse Sind hindamiskeskusesse, kus Sind ootab ees grupitöö ja personaalne intervjuu. Hindamiskeskused on eelmistel värbamistel olnud Soomes ja Rootsis. Reisikulud hindamiskeskusesse ja tagasi katab ettevõte.

Ole julge! Kandideeri! Muuda maailma!

Internetikeskkond on kandideerimiseks avatud. Kandideerimiseks ja lisainformatsiooni saamiseks külasta meie kodulehekülge http://prysmiangroup.com/en/ corporate/people-and-careers/graduate/ Nagu eespool öeldud, sisenevad uued noored ettevõttesse 2015. aasta aprillis.

Värbamisprotsessi osadeks on lisaks CV saatmisele inglise keele testi ja isiksuse testi sooritamine. Olles need edukalt

OKTOOBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19

ARVAMUS

KAS ME OLEME TÄNA PAREMAD, KUI OLIME EILE? Ingrid Luide Reporter TTÜ Üliõpilasesindus ingrid.luide@tipikas.ee Alati on tore, kui sind kiidetakse. Mida suurema seltskonna ees kõik sinu head omadused ja tähtsamad saavutused ette loetakse, seda uhkem on tunne.

Isegi ehteestlaslik tagasihoidlikkus ja teeseldud häbelikkus ei suuda varjutada siirast rõõmu. Ja siis ühel päeval tuleb Eesti-taolisse väikeriiki tänapäeva vaba maailma üks vaieldamatuid liidreid. Ta loeb niigi tänulikule kuulajaskonnale ette meie lähiajaloo pöörangulisemad sündmused, toob eeskujuks meie vägivallatu püüdluse vabaduse poole ja tsiteerib meie rahvuskaaslasi.

Me ei saa tunda muud, kui olla „kergelt kõrvust tõstetud“.

Kujuta ette olukorda, et käies ringi näiteks New Orleans'i või Miami tänavatel tuleb kohalik elanik sinuga tutvuma ning küsib aktsenti kuuldes kohe, kust sa pärit oled. Kui sa vastad, et tuled Eestist, siis kohtad ainult tühja pilku. Paremal juhul aimatakse, et Eesti asub Ida-Euroopas, Venemaa külje all. Ja kui siis mõelda, et on olemas tähtis ameeriklane, kes teab, kus Eesti maailmakaardil asub, kes ei viita meie kättevõideldud demokraatlikule vabariigile kui „endisele Nõukogude Liidu territooriumile“...

Minul oli õnn sündida pärast Eesti taasiseseisvumist. Ma olin liiga noor,

20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2014

et mäletada vabariigi taasloomisega seotud kasvuraskusi. Ometi usun, et riigi lähiajalugu oleks võinud kujuneda teistsuguseks, kui toonane esmane ülesanne ja prioriteet ei oleks olnud võõrvägede välja toimetamine Eesti territooriumilt.

Nüüd on olukord kujunenud vastupidiseks. President Obama rõhutas oma kõnes korduvalt, et Baltikumi õhuruumis patrullib täna rohkem NATO õhusõidukeid, et maapinnal läbib väljaõpet veelgi enam Ameerika vägesid, et Balti riikidesse tuleb luua tarvilik infrastruktuur ja tuua vahendid täiendavate jõudude kiireks vastuvõtuks. Osa minust usub, et omariikluse kaitsmiseks on see väike hind. Osa minust arvab, et oht ei ole praegu reaalsem, kui aasta või viis aastat tagasi. Osa minust tahab uskuda, et lubadust „NATO abiga ei kaota te oma iseseisvust enam kunagi“ võib usaldada. Osa minust tunneb, et kõik kordub.

Jõud peitub numbrites, arvuline üleolek annab enesekindlust. Tsiteerides Ameerika Ühendriikide presidenti: „Oleme tugevad seetõttu, et hoiame kokku“. Miks me aga demonstreerime ühtehoidvust ainult riikidega, kes on lubanud NATO alliansi kaitsesse panustada 2% riigi sisemajanduse kogutoodangust? Miks on vaja vastata teatud standarditele, osaleda võõrastel missioonidel, tuua ohvreid kodumaast kaugel, et olla kindel – sõjalise ohu korral ei jää me üksi? John Winslow Irving on öelnud: „Sõja eesmärk on

see üle elada.“ Meie eesmärk tänasel päeval on terviklik, vaba ja rahus eksisteeriv Euroopa.

Miks otsustas president Obama just nüüd Eestisse riigivisiidi teha, jäi minu jaoks arusaamatuks. Ka ei oska ma öelda, kas selline esiletõstmine oli riigile kasulik. Kui Ameerika riigipea oma kõnes rõhutas, et tuleb investeerida salaluure-, seire- ja raketitõrjesuutlikkusse ning paar päeva hiljem rööviti Eesti territooriumilt tööülesandeid täitnud kaitsepolitsei ametnik, siis tekib paratamatult küsimus, kas tegemist ei olnud otsese vastureaktsiooniga Eesti kõrge külalise sõnavõtule.

Olen president Obamale tema visiidi ja kõne eest tänulik. Kõigega ei pea nõustuma, hea sõnavõtt paneb mõtlema ja tekitab diskussiooni. Riigipea sõnum noortele – ärge kaotage optimismi, ärge loobuge usust, et jõud ühendanud inimesed võivad muuta tulevikku – oli võimas. Eelkõige meeldis mulle aga kõne realistlik alatoon. Vabadusega ja õigusega ise otsustada kaasneb ka kohustus oma otsuste eest vastutada.

Kahju, et ühtsuse ja heaolu tajumiseks on vaja suurüritust, külalist väljastpoolt või sõjalist ohtu riigipiiril. Rahulolu ei pruugi olla edasiviiv jõud, ometi on vahel vaja seisatada, et mõista, kui kaugele on eestlased jõudnud. Meist on saanud eeskuju. Nüüd on meie ülesanne ärgitada tegutsema rahulolematuid ning jagada oma kreedot - ükskord te võidate niikuinii!

TUDENG TEGUTSEB

TUDENGIÖKONOOMIKA Taavi Simson taavi.simson@gmail.com taavisimson.blogspot.com Kuidas saavutada head elustandardit või vähemasti rahuldavat? Ekslikult arvatakse, et endale palju lubamiseks peavad sissetulekud olema suured. Tegelikkuses on aga nii, et tuleb hoopis kulud miinimumini viia. Vähemasti mina usun nii. Seda enam, et tudengile on kulude optimeerimine lihtsam kui tulude maksimeerimine.

Niisiis kulude optimeerimine. Kuidas seda teha ja mida sellest võita? Just sellistele küsimustele ma mõtlesin, kui avastasin sel suvel enda jaoks esmakordselt vautšerimajanduse. Mis teha, moodsa aja asjad jõuavad minuni teises tempos. Vautšer, neile, kes veel ei tea, on internetimüügi keskkonnast soetatav sooduskupong või kinkekaart, mille abil on võimalik saada soodustust teatud teenustelt või toodetelt.

Vautšerimajanduseni jõudsin ma aga tänu sellele, et olles hea söömaga inimene (mis minu varasemaid artikleid lugedes peaks juba üsna selge olema), leidsin ühel päeval pakkumise Chilli. ee keskkonnast, millega pakuti 40% soodustust pizzakohas, kuhu minekuks olin juba mitu kuud hoogu võtnud. Kuna vautšerid olid pakkumisel 1 €-ga, siis pikalt mõtlemist ei olnud.

Kiire kalkulatsioon näitas, et kui ka vautšeri hind juurde arvata, siis tuleks rahaline võit ikka lõpuks piisav, et õigustada selle soetamise vaeva.

Siit ka tudengiökonoomika valem nr 1:

nautida. Näiteks poodide, söögikohtade või meelelahutusasutuste püsikliendikaardid. Just suve lõpus soetasin endale kaks kliendikaarti, kuna nägin, et vaatamata nende soetamise hinnale on nende abil saadav võit nii suur, et soetamine tasub end ära. Nimelt on kliendikaartidega kaks varianti. Üks võimalus on see, et neid saab soetada (st osta), teine variant on see, et kliendikaart antakse sulle asutuse poolt ise, kui oled piisavalt sage klient või oled soetanud midagi piisavalt suure summa eest. Mina räägin antud juhul esimesest variandist. Püsikliendikaart kui selline võimaldab üldjuhul saada kõikidelt toodetelt või konkreetsetelt tootegruppidelt püsiva protsendiga soodustust. Mõnel juhul saavad kliendikaardi omanikud ka uudiskirju uute toodete või teenuste kohta või laienevad neile mingid muud täiendavad soodustused.

Samas tuleks sarnaselt vautšeritele ka enne kliendikaardi soetamist mõelda teatud küsimustele. Esiteks tuleb vaadata, kui kaua kehtib välja antav kliendikaart (paljudel juhtudel on see siiski tähtajatu) ning kui suur on selle soetamise hind. See võimaldab välja arvuta, kui suur on kaardiga seotud püsikulu. Täpsemalt väljendatuna siis:

Teiseks tuleb mõelda sellele, kui palju ja mida soetatakse asutusest, mille püsikliendi kaardi soetamisele mõeldakse. Oluline on, et kliendikaardi soetamine ei mõjutaks tarbimisharjumusi.

Kui enne kaardi soetamist ostetakse kaupa summas x ja pärast kliendikaardi soetamist oleks võimalik soetada kaupa hinnaga y, siis on oluline, et x ja y vahe oleks suurem kui kaardiga seotud püsikulu, vastasel juhul pole kliendikaardi soetamisel mõtet ja ostlemist võib jätkata tavapärasel viisil.

Siit koorub välja tudengiökonoomika valem 2: Hindilma soodustuseta – hindsoodustusega > püsikulukuu Lisaks vautšeritele ja kliendikaartidele on veel palju teisigi häid säästmise meetodeid ja nõuandeid, mida anda.

Paraku ei mahu need kõik ühte artiklisse ära. Kui aga on kommentaare või küsimusi antud artikli kohta või mõne minu eelmise artikli kohta, siis on need oodatud minu meilile.

Lõpetuseks veel väike mõttetera: “Ära karda suuri sisetulekuid, karda suuri väljaminekuid”.

Püsikulukuu=hindkliendikaart / aegkaardi kehtivus

Hindsoodustus + hindvautšer < hindoriginaalne Muidugi ei ole kõik, mis hiilgab, kuld ning alati on suurtel allahindlustel juures mingi konks. Enamasti seisneb konks selles, et pakkumisel oleva soodustuse saajate arv on piiratud, seda saab kasutada vaid teatud ajavahemikul ja teatud kohas ning soodustus laieneb väga konkreetsele tootele või tootegrupile. Seda on eriti oluline silmas pidada, kui soetatakse vautšer mõnda söögikohta või SPAsse. Seega tasub alati läbi lugeda peenes kirjas pakkumise juures olev tekst.

Lisaks vautšeritele on veel teisigi võimalusi, kuidas häid asju soodsalt OKTOOBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

TUDENG TEGUTSEB

KORPORATSIOON LEMBELA TÄHISTAB 90.

SÜNNIPÄEVA Liina Haas korp! Lembela Korporatsioon Lembela on üks Eesti naiskorporatsioonidest.

Korporatsioonile panid aluse 12 naisüliõpilast Tartus 1924. aastal. Korp! Lembela registreeriti Tartu Ülikooli juures 24. oktoobril ning see kuupäev jäi ka ametlikuks asutamisajaks.

Kaheteistkümne asutaja hulgas oli viie erineva teaduskonna esindajaid – järelikult polnud nende ühendajaks auditoorium, vaid sõprus, millele oli osaliselt alus pandud juba koolipõlves.

Sõprus on põhimõte, mis oli ja on siiani korp! Lembela üks alustalasid.

Lisaks on meie põhitõdedes välja toodud kohusetruudus, ausus, isamaalisus ning püsivus. Seda kajastab ka korp!

Lembela lipukiri Constantia ad finem ducit!, eesti keeles - püsivus viib sihile!

Pärast korporatsiooni loomist haka-

ti nii kodukorda arendama kui ka konvendielu sisustama. Toimusid referaadi-, kirjandus-, muusika- ja vaidlusõhtud. Ühele kirjandusõhtule kutsuti näiteks Lydia Koidula tütar, kes tol ajal Tartus elas. Lembelensad osalesid mitmesuguste akadeemiliste seltside tegevuses ning kuulusid Naiskodukaitsesse.

Tolleaegne uus üliõpilaskonna seadus põhjustas aga majanduslikke raskusi ning 1937. aastal toimus likvideerimiskoosolek, millega korp! Lembela ametlik tegevus lõpetati. Järgnevatel aastatel suleti okupatsioonivõimu poolt kõik akadeemilised organisatsioonid.

See aga polnud veel korporatsioon Lembela lõpp. 1960ndatel hakati 24. oktoobril sünnipäevade varjunime all taas kogunema, kuid kõik liikmed teadsid, et tegelikult oli sünnipäev hoopis korporatsioonil. Koosviibimi22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2014

sed kestsid kuni 1986. aastani ning selle aja jooksul kujunesid uuesti välja toimiv juhatus ning sümboolika. Kui korp! Lembela esialgsed värvid olid oranž-roheline-violetne, siis nüüd oli oranžist saanud helebeež, mis on kasutusel tänapäevani.

1990. aastaks oli taastamata vaid üks kunagine naiskorporatsioon – korp!

Lembela. Võib pidada tõeliselt õnnelikuks juhuseks meie vana vilistlase ning ühe noore ja teotahtelise neiu kohtumist ülikooli tunnis, mis lükkas käima korporatsiooni taastamise. 30. märtsil 1990. aastal see aga taastamiskoosoleku näol toimus. Sellest ajast tegutseb korp! Lembela Tallinnas.

Täna, 90. juubeli eel, on korporatsioo-

aastal. Võistlusel osalevad ka teised akadeemilised organisatsioonid ning mõõtu võetakse nii lauluoskuses kui ka improviseerimises, sest naljalaul tuleb ette antud teema järgi kohapeal välja nuputada.

Korporatsioon Lembelal on alates 1997. aastast sõprusleping korporatsiooniga Leola ja alates 2011. aastast kartellileping Läti korporatsiooniga Selga. Mõlema eesmärk on üksteise kombeid süvendatult tundma õppida ning ühiseid üritusi korraldada.

Korp! Selga puhul hindame kõrgelt ka võimalust Läti korporatsioonielu ja kultuuriga tutvuda.

Võib öelda, et korporatsioon Lembela on õigustanud oma lipukirja - Cons-

nis üle 170 liikme ning toimub aktiivne konvendielu. Lisaks iganädalastele koosolekutele ja rebasetundidele korraldatakse palju üritusi igale maitsele.

On nii referaadi- ja laulmisõhtuid kui ka ühiseid külastusi teatrisse, näitustele, kontserditele ning koolitusi erinevates valdkondades. Paljud toredad õhtud leiavad aset koos teiste akadeemiliste organisatsioonidega.

tantia ad finem ducit – ja läbi mitmete raskuste õitsvaks organisatsiooniks kasvanud.

Korporatsioon Lembelal on ka kaks traditsioonilist üritust. Vastlapäeva tähistatakse Lembeliuga, mis koosneb tavaliselt uisutamisest ja hilisemast vastlakuklite söömisest konvendis. Kevadel toimub aga lembe- ja naljalaulude võistlus, millele pandi alus juba 1994.

Kõik on oodatud vaatama ka meie juubelile pühendatud fotonäitust, mis on oktoobris üleval Tallinna Tehnikaülikoolis ning novembris Tallinna Ülikoolis. Näitusel on parimad palad meie iga-aastasest fotokonkursist.

Kõiki akadeemiliselt organiseerunuid kutsume osalema korp! Lembela poolt korraldataval veredoonorluse võistlusel, mis sel aastal toimub juba viiendat korda. Võistlus algab nii Tallinnas kui Tartus 1. oktoobril.

KULTUUR

MAIALE TUDENGILE Taavi Simson taavi.simson@tipikas.ee taavisimson.blogspot.com Ei ole just suuremat sorti saladus, et tudengi rahakott on tavaliselt õhukesevõitu. Ometi soovib ka tema vahel elust mõnu tunda ning endale üht-teist paremat lubada. Näiteks midagi magusat. Olen ise nii mõnigi kord avastanud, et tahaks endale midagi head soetada, aga rahakotis möllab raha asemel turbulentne tuuleiil. Seega jääb väljas söömine igal juhul ära, kuid pole muret - kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Tuleb vaid ise käised üles käärida ning väikese vaevaga endale üht-teist paremat kokku kokata.

Järgnevalt jagangi oma kogemusi, kuidas vähem kui 3 € eest on võimalik küpsetada endale mõnus šokolaadikeeks, millest jätkub vähemalt neljaliikmelisele seltskonnale.

Tarvis läheb järgnevat: • Keeksivorm • Mõõtenõu (kuni 2 dl) • Kauss taigna segamiseks • Suurem supilusikas • Nuga • Lõikelaud • Salvrätikuid

Toiduainetest läheb tarvis järgmist: • Üks pakk Vilma šokolaadimuffini pulbrit • Tahvel Bitteri šokolaadi (100 g) • Keskmise suurusega banaan • Vett (150 ml) • Toiduõli (80 ml) Kõigepealt tuleb võtta 3/5 šokolaadi (ca 50-60 g) ning hakkida see väikesteks tükkideks. Mida väiksemateks, seda parem, sest väiksemad tükid jagunevad paremini koogi peale ära ja sulavad taigna sisse. Omalt poolt soovitaks enne hakkimist murda šokolaad väikesteks ruutudeks, nii näeb paremini, kas hakitud segu on ühtlase suurusega või mitte.

Järgmiseks võtame ette banaani hakkimise. Kõigepealt tuleb banaan kahe lõikega pikkupidi neljaks lõigata ja seejärel viilutada - nii saab piisavalt väikesed tükid.

Kui šokolaad ja banaan on tükeldatud, tuleb need korraks kõrvale panna ja asuda taignasegu valmistamise juurde. Selles ei ole iseenesest midagi keerulist.

Tuleb võtta kauss, avada jahupakk ja valada see kaussi ning lisada valmismõõdetud vesi ja toiduõli.

Seejärel tuleb taignasegu ühtlaselt läbi segada, nii, et jahupulbrit näha ei ole ja tükke sisse ei jää.

Kui see valmis, võib taignasegule lisada

hakitud šokolaadi ja banaani ning segu veelkord hoolikalt segada.

Nüüd võib taigna korraks kõrvale seisma jätta ja alustada vormi ettevalmistamisega. Enne seda tasuks aga ahi sooja panna, et kooki sisse tõstes oleks see juba õigel temperatuuril. Vormi ettevalmistamiseks pane salvräti peale üks-kaks noaotsatäit toasooja võid ning määri vorm hoolikalt sisse. Pigem panna võid rohkem kui vähem. See on oluline selleks, et kui te pärast koogi ahjust välja võtate, saaksite selle ikka kenasti vormist kätte. Kui teil on juhtumisi ligi ka riivsaia, siis lisaks võiga määrimisele tasub vorm ka sellega üle puistata, see vähendab keeksi kinnijäämise ohtu veelgi.

Nüüd, kui vorm on ette valmistatud, võite taigna vormi sisse valada. Jaotage tainas vormi ühtlaselt. Kui see tehtud, võite panna keeksi lõpuks ahju.

Küpsetustemperatuuriks on 185-195 kraadi ning küpsetusajaks 65-70 minutit. Sel ajal, kui teie meistriteos ahjus valmib, saate tegeleda operatsiooniga, mis mulle kokkamise juures kõige vähem meeldib - nõude pesemine. Kuna küpsetamine võtab parasjagu aega, on see hea viis, kuidas aega ratsionaalselt kasutada.

Kui kook valmis, siis ei tasuks seda kohe vormist välja võtta. Pärast ahjust välja võtmist oleks hea lasta sel ca 10 minutit jahtuda. Seda seetõttu, et kuumana on kook veel üsna pehme ja pude ning lastes tal veidi jahtuda, vähendate ohtu, et see vormist välja võttes ära laguneb. Kui te ei kasuta lahtivõetavat vormi, siis parim moodus keeks vormist välja saada on panna lõikelaud vastu vormi ülemist äärt ning seejärel lõikelauda ja vormi tihedalt koos hoides keerata neid 180 kraadi. Seejärel keeksivormi ettevaatlikult kergitades peaks terve küpsetis nähtavale ilmuma.

Nüüd on keeks valmis ja võib asuda söömise juurde. Kui on soovi, võib garneeringuks kasutada ka tuhksuhkrut. Seda on kõige parem peale kanda peene sõelaga raputades.

Sügisesi tervitusi ja vahvaid maitseelamusi teile kõigile!

OKTOOBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23

ESN CORNER

FIRST THOUGHTS ABOUT ESTONIA FROM ALL AROUND THE WORLD Mariam Malidze Columnist mari.malidze@gmail.com Before you embark on your exchange journey, you most likely do the homework: research information, hear stories, read blogs of former exchange students or even 9GAG jokes and try to draw an image in your head – what to expect or not to expect from your host country… But does it always turn out to be true and exact? Do the stereotypes always match the truth? No matter how well you prepare, nothing is for sure until you arrive and experience it for yourself. Some of the things that international students notice might escape the natives’ eyes, and it is quite amusing to look at things from their perspectives. So, here are some interesting stories, differences and first impressions of Estonia from our international students’ viewpoint.

As for me, on my first day in Tallinn I was impressed by the calm, green and cosy environment of the city. Tallinn is very peaceful and traffic free, so it seems strange sometimes, when the locals complain about the traffic…

Roxana Sandoiu, Romania The first thing that impressed me about Tallinn was the taxi driver who brought me to the hostel. He spoke good English and was very friendly. He gave me an advice to always bargain with the taxi drivers in advance.

Also, in my country it is common to give a seat to an elderly person in public transport. So, when an old lady entered the bus, I stood up and offered her a seat. Her reaction was priceless.

She just gave me the “Do I look that old to you?!” look and turned away.

Sandra General, Germany When I told people that I was going to Tallinn for a semester, everyone said “Oh, Tallinn, isn't it cold there? Don't forget warm clothes!” But when I arrived here in August, it was quite hot, around 30 °C. During the first week after the language course we mostly went to the beach. Even during August it was warmer than in South Germany.

So yes, it is always very cold in Tallinn! � Also, unlike in Germany, it is always so quiet in the buses here.

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2014

Roksolana Sliusar, Ukraine Before coming here I heard that Estonians are reserved and cold people, but from my own experience I can say the opposite. They, in fact, are very open and friendly. After a long flight, I was really tired and I sat on a chair in the airport to check my phone for couple minutes. In the meantime, an Estonian lady asked me if everything was alright with me. From that first moment, I have always felt supported in Estonia.

Gulya Safarbekova, Azerbaijan Tallinn is so green in comparison with Baku. In Baku we have buildings everywhere, but here Estonians really preserve forests and the environment.

Another difference is that they recycle, but we do not in my country. Also, it is really cool how you can use your debit card everywhere even in the smallest shops.

Ramesh Battina, India There are a lot of things completely different compared to where I come from. There is freedom for women in this country. I can see a lot of women working instead of men, which is almost the opposite to India. Also, lots of women smoke here, which you cannot see in India either. People follow traffic rules and when they see a pedestrian crossing the road, they just stop their vehicle, which is another difference I noticed.

Hyejeong Park, South Korea When I arrived in Tallinn, I was very tired after the long flights and everything seemed so gloomy, it was rainy and dark. The difference is that buildings are lower than in Korea and there is excellent free Wi-Fi in public places.

Shuaibu AG, Nigeria To me it seems that Estonians have a very soft nature. For example, once, I was together with my Ukrainian and Estonian friend and we were not allowed to go to some place, which normally was open for anyone to go in. The lady said – no, you cannot go in. So, my Estonian friend gave up immediately: “Oh, come on, let’s go, she doesn’t want to let us in”, while me and the Ukrainian guy stood there and insisted to find out the reason why.

Tim Dietrich I have been in Estonia for some time now and yes, some Estonians are very slow. I have learned that some of them are also prejudiced especially against Russians. Tallinn has a mixed society, mixed culture, and most people speak very good English, but if you want to be acquainted with real Estonians, you should visit Tartu. Estonian girls are gorgeous and somehow often drunk.

Estonian guys are really cool. One more thing, Estonian language IS NOT DIFFICULT at all!

ESN CORNER

THE PROUD BLUESHIRTS Frank van de Pieterman Columnist fgvdpieterman@live.nl

I am going to be honest – I did not really know what to expect when I came to Estonia. In order for me to make the most out of the six months I am spending here, I am trying to engage in activities as much as possible whenever the opportunity arises. One of these opportunities occurred, as you might know, on Monday, the eighth of September, when the Sinisärgid played against Slovenia. In case you are not able to, or just do not want to, Google the word Sinisärgid (as I had to do): it means Blueshirts – referring to the national football team of Estonia. That makes sense, as at least 80 % of the crowd was coloured in blue.

As we entered the football stadium, three things became apparent to me.

1. The stadium’s capacity is not even 10,000. 2. The stadium is named after A. Le Coq, the beer brand. 3. There were soldiers sitting in a private box.

Both the first and the second are, in my opinion, quite peculiar, as this is the nation’s second-largest football stadium and the host of all the games

played by the Estonian Football Team.

And why are soldiers in a uniform at a football match? I do not know what or why that was; perhaps an Estonian can explain this to me?

Anyone who saw the match, knows that in the last minutes, there was a big chaos in front of the Slovenian goal. It was on the other side of the stadium for us, so we did not really see what was going on; however, everyone dressed in blue screaming and dancing made it clear to me that Estonia scored. Who would have thought that Estonians, considering themselves stone-faced, would go bananas like this? A whole new side of Estonians opened up to me! Then again, people from my home country, the Netherlands, are called stone-faced as well, for some apparent reason...

It was cool to see the proud Estonians celebrate their victory. But there is a lot more for me to see here! Not only the upcoming match Estonia vs England, but also a walk through the old prison by the sea, a conversation with the Hare Krishnas in downtown (have you seen them?), a walk on the old walls in the inner city... There is a lot to see and do! Good thing that I have got four more months to discover all this.

OKTOOBER2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

REKLAAM

TEHNOHACK'IL EHITATAKSE START-UP ' IDELE JA HOBIPROJEKTIDELE RIISTVARA Eesti ühel suurimal riist- ja tarkvara hackathon‘il saavad kokku innovaatiliste ideede autorid ning riistvara- ja tarkvarainsenerid. Eesmärgiks on jõuda nädalavahetuse jooksul ideest reaalselt toimiva seadmeni – olgu selleks siis minidroon, nutilinnumaja või midagi muud. Iga esitatud idee ümber luuakse viie- kuni kümneliikmeline meeskond, kes peab idee realiseerima esimeseks prototüübiks. Kõigil on võimalus esitada ideid kuni 12. oktoobrini. Seejärel tutvuvad ürituse korraldajad ideedega ja valivad nende seast välja parimad, mida ehitatakse 24. – 26. oktoobrini.

Ehitamine toimub Tallinnas, Mektory majas, Raja 15.

Pole tähtis, millised oskused Sul on – igaüks, kes tahab ehitada, on teretulnud. Tehnohack`ile on oodatud nii tudengid kui tõelised eksperdid. Eriti oodatud on start-up-ettevõtted ja nende ideed. Vabalt võib osaleda ka mõne hobiprojektiga.

Skeemipesa toob omalt poolt üritusele mentorid, kes aitavad seadmete ehi-

tamisele kaasa nii nõu kui ka jõuga.

Samuti toetab Skeemipesa riisvara ehituseks vajaminevate komponentide ostu kuni 200 € ulatuses. Mektory maja pakub ehitajatele oma kaasaegset seadmeparki – 3D-printereid, CNCfreespinke, joote- ja mõõteseadmeid, arvuteid. TehnoHack’i üritusele annavad lisaväärtust mitmed esinejad.

kodulehel http://www.skeemipesa.ee/ tehnohack

Prototron ja Startup Garage räägivad, kuidas luua oma ideest igapäevaselt toimiv firma. Eesti Elektroonikatööstuse Liit tutvustab ettevõtete ning teadus- ja haridusasutuste vahel toimivat koostööd. Tulemas on ka mitmeid elektroonikutele mõeldud teoreetilisemat laadi ettekandeid tutvustamaks uusimaid suundumusi riistvaramaailmas.

Auhindade nimekirjast leiab otsepääsu Ajujahi top 40 nimekirja, kolmekuulise Startup Akadeemia programmi ja pääsu Prototroni 20 väljavalitu hulka järgmises voorus. Hobiprojektidele on ka mitmeid väiksemaid auhindu.

Vaata lähemalt ning registreeru ürituse

TUDENGISÕBRALIK

ARVUTIABI TEENUS SIINSAMAS TTÜ-S! OLEME AVATUD E-R, 12:00-17:00.

ROHKEM INFOT: WWW.LAPIKUD.EE/HELPDESK 26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2014

TUDENG TEGUTSEB TUDENG TEG

GUTSEB

SPORT

TTÜ SPARTAKIAAD EHK REKTORI RÄNDKARIKA ALGUPÄRA Martin Malm Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus martin.malm@tipikas.ee Spartakiaad Tehnikaülikoolis, mis varasemalt oli Tallinna Polütehniline Instituut, sai alguse juba 1949. aastal.

Nõukogude Liidus oli sportlik tegevus oluline kommunistliku kasvatuse vahend ning omas seetõttu riiklikku tähtsust. TPI-s kuulus kehaline kasvatus kõigis teaduskondades kolmel esimesel õppeaastal kohustuslike õppeainete hulka. Sport kandis endas eesmärki olla abistavaks teguriks akadeemilisel õppel, kuid ei tohtinud seda segada. Sotsialistlik ühiskond kritiseeris neid tudengeid, kes näitasid spordis silmapaistvaid tulemusi, kuid kellel oli madal õppeedukus. Sellised üliõpilased ei omanud nõukogude ühiskonnas autoriteeti. Kirjutamata reegliks oli, et spordis tugevad üliõpilased on ka eesrindlikud õppurid. Ka õppejõud olid spordis aktiivsed ning andsid seeläbi tudengitele head eeskuju.

Kui 1949. aastal spartakiaadi esimest

korda läbi viima hakati, võisteldi üheksal alal. Sellest hakkas arenema TPI massisport. Igale teaduskonnale määrati kuraator ning õppejõud, kes tegelesid üliõpilastega ka õppetööväliselt - nad viisid läbi teaduskonnasiseseid võistlusi ja valmistasid üliõpilasi ette teaduskondadevaheliseks spartakiaadiks.

1973. aastal olid 80% TPI üliõpilastest spordiklubi liikmed. Ühel aastal oli üliõpilastel võimalik osa võtta ligi 300 võistlusest, kus osaleti kokku üle 24 000 korra. Spartakiaadil võisteldi 20 erineval alal, mille hulgas olid muuseas ka kergejõustik, sportvõimlemine, suusatamine, ujumine, maadlus, korvpall, vehklemine, batuudihüpped, laskmine jne. Pea igal aastal võrsus TPI-st rahvusvahelise klassiga sportlasi.

1975. aastal avati TPI spordihoone, mis lõi sporditegemiseks uued ja paremad võimalused. Enim said sellest esialgu kasu korvpallurid. Ühelgi teisel Eesti ülikoolil ei olnud oma spordihoonet.

Koolisisestest korvpallivõistlustest võttis osa pea 50 erinevat võistkonda.

TPI oli Eesti üliõpilasspordi kants.

AEG

ALA

ASUKOHT

24. september

Korvpall

TTÜ Spordihoone

8. oktoober

Petanque

TTÜ linnak

4. november

Jõusaali mitmevõistlus

TTÜ Spordihoone

2. detsember

Pokker

TTÜ Spordihoone

Veebruar

Saalihoki

TTÜ Spordihoone

Märtsi algus

Lauatennis

TTÜ Spordihoone

Märtsi lõpp

Ujumine

Täpsustamisel

Aprilli algus

Male

Täpsustamisel

Spartakiaadi korraldamine lõpetati pärast Eesti taasiseseisvumist ning varsti kaotati kehaline kasvatus ka kohustuslike ainete hulgast.

2011. aastal tekkis aktiivsetel TTÜ Kultuuriklubi liikmetel idee – taaselustada teaduskondadevahelised võistlused. Seda ideed hakkas eest vedama Oliver Lehtmets. Koostöös TTÜ Spordiklubiga mõeldi võistlusele uus nimi, milleks sai Rektori Rändkarikas.

Esimesel aastal oli võimalik võistelda üheksal erineval alal, milleks olid võrkpall, ümberkoolijooks, suusatamine, pokker, piljard, korvpall, jalgpall, raskejõustik ja firsbee. Sellel õppeaastal on Rektori Rändkarikasarjas võimalik võistelda kaheksal erineval alal.

Lisainfo rektori rändkarika kohta Facebook`i lehel: http://bit.ly/karikas Vali omale meelepärased spordialad ning aita oma teaduskonnal võita!

OKTOOBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

SPORT

TIPIKAD VALLUTASID SEB MARATONIL KÕIKI DISTANTSE 14. septembril leidis Tallinnas aset Baltikumi suurim rahvaspordiüritus SEB Tallinna Maraton 2014, mis pani liikuma üle 20 000 spordisõbra ning osalejaid leidus koguni 40 erinevast riigist. Tallinna kesklinn oli rahvaga tihedalt täidetud ning loomulikult ei puudunud ürituselt ka Tipikad!

Tänu heale koostööle MTÜ Spordikorraldamise Klubiga ja

TTÜ teaduskondadele saime Tipikatele teha erihinna, mis võimaldas 10 km distantsil jooksmise eriti soodsaks teha.

Koostöös korraldajatega saime Vabaduse Väljakule ka oma telgi, kus pakkusime Tipikatele pakihoidu ning tegime neile väikese ennustusmängu. Maratonielamused on väga vinged!

Saadud häid emotsioone kinnitavad ka meie vaprad maratonistid.

Maarja Pütsep TTÜ E-riigi tehnoloogiate ja teenuste magistrant „Kui tahad midagi võita, siis jookse 100 meetrit. Kui tahad midagi kogeda, siis jookse maratoni.“ (Emil Zatopek) Maratonist jäi mul küll 21,1 km puudu, kuid enesele lohutuseks võib öelda, et olin poolel teel. Kuna paljud sõbrad võtavad alati erinevatest rahvajooksudest osa, jõudis nende motivatsioon ja tahe ennast ületada ka minuni. Algas see SEB maijooksuga, järgnes Võsu jooks, Rakvere poolmaraton ja 2 silla jooks ning nüüd septembris haaras mind uus väljakutse - SEB poolmaraton.

Alguses olin minemise suhtes kahtleval seisukohal, kuna distants ei ole just kõige lühem ning oma hommikut 21,1 km-ga alustada pole väga minulik.

Eks iga algus on raske, aga see tunne, kui kilomeetrid on alistatud, on kirjeldamatu. Kas oli raske? Ütlen ausalt - kerge see ei olnud, kuid midagi ületamatut ka mitte! Kõik oleneb sellest, mis eesmärgiga sa jooksma lähed. Kes läheb rekordit purustama, kes jooksu nautima, kes sõbrale toeks. Minul oli mitmeid eesmärke, kuid kõige tähtsamaks pidasin neist jooksu nautimist.

Teisalt mõtlesin, et võiks ka iseennast veidikene ületada ja aega parandada.

Tänu minu esmasele eesmärgile võin öelda, et see kaks tundi oli tohutult mõnus ja nauditav. Kuna me sõbrannaga lobisesime peaaegu terve tee, ei saanud me arugi, kuidas kilomeetripunktid möödusid. Üheks suureks motivatsiooniks rajal oli maratonijooksjate nägemine, kes meile vastu jooksid. Nägime ka peaministrit, kellele rõõmsalt lehvitasime. Neil oli juba üle 30 km läbitud, mis andis mõista, et kõik on võimalik. 17. kilomeetril mõistsime, 28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2014

et oleme jõudnud päris kaugele, sest siis hakkas raskus jalgades veidike tunda andma. Keha hakkas väsima ning pulss tõusma. Kõige raskem kilomeeter oli 19-s, sest siis oli kiirus veidikene kasvanud ning pinnas hakkas pisut ülesmäge minema. See väike tõus tegi asja päris raskeks. Kohati oli tunne, et nonii, nüüd on see aeg käes, kus ma enam üldse edasi liikuda ei jõua. Õnneks sel hetkel, kui finišini oli jäänud vaid paarsada meetrit, ununes väsimus jalgades täiesti ning mõttes oli vaid üks: „Ära jäta midagi rajale!“.

Seda hüüdis mulle Rakveres ööjooksu lõpetaja, kes oli umbes 30 minutit enne mind finišisse jõudnud ning jalutas juba kodupoole. Pärast seda on see mul alati finiši eel mõtteis. Jookse end tüh-

jaks ning ära jäta midagi rajale, muidu kahetsed! Pärast finišipaku ületamist ning medali kaela saamist naeratasin nagu ei kunagi varem. Endorfiinid töötasid topeltkiirusel ning see tunne ja emotsioon oli miski, mis kohe kindlasti need raskemad kilomeetrid korvas. Rasked hetked olid justkui peast pühitud. Järgmine mõte oli juba edasistel jahimaadel - millal ja kus saaks seda kõike korrata. Ehk siis 2015 aasta sügisel jälle!

SPORT ringi vaadates oli näha, et ma ei olnud ainuke, kes esimest korda nii pikka distantsi vallutama läheb.

Juba oligi jäänud veel vaid minut ja isegi kerge närvikõdi oli sees. Panin MP3 kõrvaklapid kõrva ja mängija motivatsiooniks käima - kõlas stardipauk.

Stanislav Štõkov TTÜ soojusenergeetika magistrant Uusaastalubadusega maratonistiks!

2013. aasta novembris soetasin endale linnajooksude sarja “Kuldraja” paketi, mis tähendas, et pean igal linnajooksul läbima kõige pikema distantsi. SEB jooksu puhul oli see 42,2 km. Tol hetkel mõtlesin, et see on uuel aastal päris hea väljakutse, aga ei osanud aimata, milliseks eneseületamiseks see tegelikult kujuneb…

Esimese asjana vaatasin ringi, kus asub tempomeister ajaga 4:30, sest selle aja võtsin ka endale eesmärgiks. Teda oli üpris kerge märgata, kuna tema selja peal oli kirjas orienteeruv läbimisaeg ja küljes hõljusid tal kaks valget õhupalli. Võtsin kohe tema sappa. Koos minuga oli veel umbes 30 inimest. Jõudsime kambaga juba esimesse joogipunkti, kust kõik endale midagi valisid – vesi, spordijook, banaan, suhkur, sool. Ise võtsin topsitäie vett, sest teekond oli pikk ja keha vajas selleks pingutuseks vedelikku.

Läbi joostud sai juba 12 km ja enesetunne oli väga hea. Nii mõnigi kord tekkis mõte, et rebiks oma jooksurühmal eest ära ja saaks kätte järgmise grupi ehk 4:15. Kaine mõistus hoidis mind aga tagasi, sest maratonist oli läbitud vaid veerand.

Viis minutit enne maratoni algust jõudsin stardikoridori. Enda ümber

Enne esimese ringi lõppu läksin jooksurühmast ette. Tee kõrval ergutasid

Taavi Simson TTÜ materjalitehnika instituudi doktorant 10 km jooksurada möödus linnutiivul

06.00 kilomeetri kohta ja samas rütmis õnnestus jätkata lõpuni, v.a kilomeetrid, kuhu jäid joogipausid. Viimasel kilomeetril panin veel vunki juurde ning jooksin end täiesti tühjaks – tulemuseks brutoaeg 58:28, mis on ligikaudu kolm ja pool minutit parem kui mu eelmise aasta tulemus. Great success!

Pärast seda olid aga jalad nii läbi, et pingutasin püsti seismisega ning tunda andsid lihased ja kondid, mille olemasolust ma vast enne ei teadnudki, kuid asi oli seda siiski väärt.

Huvitava ja positiivse külje pealt jäi meelde veel see, et osalejate seas, küll maratoni distantsil, oli ka peaminister Taavi Rõivas. Arvan, et on hea, kui kõrged riigi- ja ühiskonnategelased sellisel moel noortele ja ka teistele inimestele eeskujuks on.

Minule jäi selle aasta Sügisjooksust sportlikust aspektist vaadatuna valdavalt positiivne emotsioon. Negatiivne oli minu jaoks vaid see, et raja peal ühtegi sõpra-tuttavat ei näinud.

Kuna ma enne jooksu trenni ei teinud (iga päev värskes õhus liikumine ei lähe arvesse), ei olnud ootused ajale kõrged.

Pigem vastupidi - eeldasin enne starti, et jään eelmise aasta ajale alla ning üle 1:05:00 - 1:10:00 ei õnnestu joosta.

Pärast starti selgus aga üllatuslikult, et olin ennast alahinnanud.

Esimestel kilomeetritel õnnestus käekella järgi näidata tempot 05:50 -

inimesed: “Veel üks ring on jäänud”.

See pani veidi muigama, sest tõeline pingutus ootas alles ees. Teisele ringile minnes hakkas motivatsioon langema, sest läbida oli vaja veel 21,1 km ning seda juba raskemates oludes – jalad ja vaim veidi väsinud. Sel hetkel hakkasid mind valdama erinevad mõtted: “Kui oleksin võtnud poolmaratoni, oleksin juba lõpetanud…”, “Milleks end sellise distantsiga piinata…”. Õnneks summutasid tahtmine ja põikpäisus need mõtted kiirelt.

Tõeline eneseületamine hakkas viimase 10 km peal. Kõik kohad andsid tunda ja väsimus oli suur, aga ikka veel ei andnud ma alla. Tempomeister ütles: “See pole kõndimismaraton, vaid jooksumaraton. Pidage veidi veel vastu!”.

Kilomeetrid aina venisid, jalad küll liikusid, aga jäi mulje, nagu aeg seisaks.

Lõpuks jõudsime kesklinna tagasi, jäänud veel vaid 3-4 kilomeetrit. Teine hingamine tuli sisse ja tõstsin veidi tempot. Samm-sammu järel lootus finišisse jõuda aina suurenes, kuni lõpuks jäi vaid lõpusirge. Inimesed raja kõrval ergutasid, meeleolu aina paranes ja rada saigi läbitud!!! Jalad oli täiesti läbi ja ainus mõte oli kiiresti maha istuda.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et maraton on nii vaimne kui ka füüsiline katsumus, sest nii mõnigi inimene, kes oleks suutnud edasi joosta, hakkas ühtäkki kõndima. Päris uhke tunne on enda üle, et nii pikk distants ette sai võetud ja eesmärk saavutatud.

OKTOOBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

HUUMOR

HALVA HUUMORI INSTITUUT Meie instituut avatakse kell kaksteist hommikul!

Tundmatu üliõpilane

Tudeng pole semestri jooksul kordagi loengus ennast näole näidanud.

Tuleb eksamile kohale ning jube rahulikult avab õpiku ning hakkab maha kirjutama. Õppejõud muidugi märkab ning koheselt märgib ära, et tudeng on läbi kukkunud. Tudeng ei tee sellest aga väljagi ning kirjutab rahulikult edasi. Tund aega hiljem hakkab eksam läbi saama ning peaaegu kõik on lõpetanud.

Tudeng paneb viimaks õpiku kinni ning viib oma töö õppejõu lauale.

- Ma ütlesin ju, et olete läbi kukkunud! Oleksite ammu võinud lahkuda! - teatab õppejõud.

- Jah, aga kas sa üldse tead, kes ma selline olen? - Küsib tudeng üleolevalt.

- Ei tea ja miks peaksingi! - Vastab õppejõud.

- Suurepärane! - Rõõmustab tudeng ning lükkab oma töö kõigi teiste tööde pataka vahele ning lahkub.

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2014

Kas said sööklas naljaka välimusega kartuli? Nägid ülikooli peal midagi muud, mis pretendeeriks Halva huumori instituudi Medalisti kohale?

SAADA OMA FOTO* studioosus@ttu.ee

* Halva huumori instituut ei vastuta saadetud foto kasutamisega kaasnevate kõrvalnähtude eest ja võtab vabaduse kasutada fotot, selle autorit, tema kassi, autot ja hambaharja kommertslikel eesmärkidel globaalse kurjuse teostamiseks! *

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Korporatsiooni nali

Konstateerin, hüüdis rebane ja kohendas värvikandja püksilukku!

Mänguline eksam

IT teaduskonna õppejõud jagab motivatsiooni oma tudengitele: - Minu eksam on lihtne nagu Super Mario - igaüks saab kolm katset ja siis on ainult kas reset või game over! -

Rassiline omapära

K: Kelleks õppis Keenia vahetusüliõpilane Eesti Kunstiakadeemias?

V: Mustkunstnikuks!

Loorentsi jõud

- Professor Loorents, kas see on tõsi, et te kukutate halastamatult kõik oma tudengid läbi? - Ei, see pole ole põrmugi tõsi! Ma olen dotsent, mitte professor! -

SUDOKU

SUDOKU

OKTOOBER2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31

MD QRYHPEULO MD QRYHPEULO 77h 6SRUGLKRRQHV

52%27,' /229$' 78/(9,..8

1lLWD RPD WDOHQWL 1lLWD RPD WDOHQWL /229$7(/ .2 1.8566,'(/ .8566,'(/ /229$7(/ .21

-221,6786.21.8566

G )272.21.8566 )272.2 Q H R I ',*,7$$/-221,6786.21.8566 QQD Q Â O KL R 9,'(2.21.8566 X $

½

7XOH RVDOH 52%2 7,9ÂŻ,6 7/ (/ 52%27 ,9ÂŻ,67 /86 867(/ 867

6802/$+,1*8' -221(-b5*,0,1(

G )2/.5$&( Q R I D /$%h5,17 Q LQ K ,&' *5$1' &+$//(1*( X $ ´3bb67(0,66,221 0(5(/¾ -$/*3$// .XOGVSRQVRULG 6XXUVSRQVRULG 6SRQVRULG 3DUWQHULG 7RHWDMDG

½

ElektroonikatÜÜstuse seadmed ja materjalid

CMYK sinine c90 m65 y0 k0 punane c25 m100 y75 k12

52%2/$%25 ZZZ URERODERU HH

PANTONE sinine 294 cv punane 201 cv

NIINI&RAUAM

Mustvalge täistoon

Mustvalge Värviline täistoon

Värviline

Tumedal pinnal Mustvalge

Mustvalge täistoon Mustvalge täistoon

7DOOLQQD 7HKQLNDÂ OLNRROL Â OL}SLODVHVLQGXV Tallinna TehnikaĂźlikooli Mehaanikateaduskonna Ă&#x153;liĂľpilasnĂľukogu

Värviline täistoon

Värviline

NIINI&RAUAM

6WXGHQW 8QLRQ RI 7DOOLQQ 8QLYHUVLW\ RI 7HFKQRORJ\