September 2014

T TÜ TU DENG IA JAKIRI . S E P T E M B E R 2014 . TUT STUDENT MAGAZINE

Kolm kuud HiLife'i lk 6-7 Jörgen Martin Kes on TTÜ uued üliõpilasesindajad? lk 8-9 Crisely Apri TTÜ üliõpilasorganisatsioonid lk 21-27 Tutanhamon tormab Tallinna

lk 28-29 Konstantin Jefimov

PEATOIMETAJA VEERG PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVA KÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE FOTO: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, MARTIN MALM, PEETER LAAS, JÖRGEN MARTIN, CRISELY APRI, KONSTANTIN JEFIMOV MAKETT: SANDRA STUMBUR TRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKIS VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE HELISTA: 630 3621 HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS @STUDIOOSUS 2014 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Kristiina Štõkova

Armas Tipikas!

Taaskord on alanud järjekordne sügissemester. Kui ilmad veel sellest Sulle piisavalt märku pole andnud, siis sagin, mis kooli algusega alati kaasneb, ei ole kahtlemata märkamata jäänud. Olgu see Sinu esimine, kolmas või, nagu minulgi, juba viies esimene september TTÜ seinte vahel, ikkagi toob iga algav semester uksele tohutult üllatusi ning ootusi eesolevaks õppeaastaks. Ma loodan, et olete kõik end suvega ilusti välja puhanud: võtnud ette mõne reisi, osalenud Üliõpilaste Suvemängudel või lugenud paar raamatut, mille tulemusena on akud taaskord täis laetud ja valmis vastu võtma uusi teadmisi.

Käesolev number on valmis saanud natuke teisiti kui möödunud köited. Esiteks ilmus Studioosus nädala võrra varem, et anda rebastele ülevaade TTÜ-s toimuvatest üritustest ja tegutsevatest tudengiorganisatsioonidest. Loodetavasti leiab iga esmakursuslane endale midagi, millest osa saada, millest aktiivselt osa võtta ja kus end kehtestada. Ei tohi unustada, et ülikool ei ole pelgalt tööstushoone, mis diplomeeritud spetsialiste konveiermeetodil valmis vormib. Võta kindlasti üritustest osa või veel parem – pane ka ise oma käsi nende korraldamisele külge. Sa ei kahetse seda! Lõppude lõpuks ei kahetse me kunagi tegusid, mis tehtud saavad, vaid hoopis neid, mis tegemata jäävad.

Soovin kõigile kõvasti jõudu ja jaksu eesolevaks sügissemestriks!

SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

14

16-17 foreigners corner Tudeng tegutseb

Käed mustaks ehk ülikool ei ole ainult eriala, mida õppima asusid!

Meie ülikool

8-9 Kes on TTÜ uued üliõpilasesindajad?

Meie ülikool

Kolm kuud HiLife`i Kolumn

6-7

Sisukord 03 Peatoimetaja veerg 06-07 Kolumn - Kolm kuud HiLife`i 08-09 Kes on TTÜ uued üliõpilasesindajad?

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

10 Kõrvalerialadest TTÜ-s 11 Õppekorralduse olulisimad reeglid 12 Märka tublisid ehk mida kujutab endast Üliõpilasesinduse teenetemärk?

13 Milleks grupivanem?

14 Käed mustaks 15 TTÜ Üliõpilaskonna Aasta

Parimad 16-17 Välismaalaste nurk 20 Rebase ABC

21 AIESEC, BEST 22 Lapikud, FS Team Tallinn 23 T-Teater, Puhkpilliorkester, TTÜ Kultuuriklubi 24 Korp Leola, TTÜ Väitlusklubi 25 Vilistlaste Naiskoor, ETÜN, ITÜN

26 KYN, MTÜN 27 SYN, ESN 28-29 TUTANHAMON TORMAB TALLINNA 30 Uued rebased ja muud loomad

32-33 Üliõpilaste XV Suvemängudel tegid Tipikad taaskord puhta töö Sport

28-29 TUTANHAMON TORMAB TALLINNA Kultuur

Tudeng tegutseb

21-27 TTÜ Üliõpilasorganisatsioonid

Tudeng tegutseb

Rebase ABC

20

31 Enerkeemikute suveseminar tuleb taas!

32-33 Üliõpilaste XV Suvemängud 30 Halva huumori instituut 31 Nuputa

SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

KOLUMN

KOLM KUUD HILIFE'I Jörgen Martin Reporter TTÜ Üliõpilasesindus jorgen.martin@tipikas.ee 12. juunil Honolulus, Hawaiil lennukist maha astudes tabas mind kohe pahmakas sooja troopilist õhku, mis mõnusa muige näole tõi. Ehkki lennusõit oli ühtekokku kestnud 24 tundi, oli kohalik aeg napilt alla kella 6 õhtul - võrreldes kodumaaga 13 tundi ajas tagasi rändamist. Kuigi Honolulu lennujaama vaadates tundus, et ajas tagasiminek oli lausa 24 aastat.

Sarnast lennujaama sisekujundust nägin Die Hard 2-s. Olingi jõudnud kohale, et järgmised kolm kuud paradiisisaarel fun'ides ja töötades veeta.

Mõnusa muigega jõudsime ka oma 3-toalisesse korterisse, kus meid ootas umbes 65-ruuduses korteris ees kokku 9 inimest.

Esimestel päevadel oli küll tunne, et ööbiks nagu Mäkis, kus keegi hakkab juba kell 6 hommikul muna praadima, nii et praelõhn sind une pealt tappa tahab, kus inimesed vahetpidamata jutustavad, kolistavad ja kurat teab, mida toimetavad.

Tänaseks on sellise kommuunieluga juba igati harjutud. Äge on. Lahe on.

keskkonda siin ei ole, tuli lihtsalt erinevatesse kohtadesse sisse astuda, võimalusel juhatajaga rääkida, neile oma CV ulatada või avaldus täita. Tegelikult ei hakka enamikus kohtades keegi sinu avaldusi isegi vaatama. Tööd olin otsinud pea kaks nädalat, kui sain ühel päeval kõne kahest kohast, et olen oodatud proovipäevale. Kohtadest, kus ma ei täitnud mingit avaldust, vaid lihtsalt küsisin juhatajat, et uurida, kas on tööd pakkuda.

tellimusi põhimõtteliselt täidangi. Kuigi tegelikult mina burkse ei komplekteeri, olen rohkem friikatele spetsialiseerunud.

Spetsialiseerunud on muidugi vale sõna.

Viskan raisad lihtsalt õlisse ja lasen neil seal nii kaua vedeleda, kuni nad vahvalt pinnale hulbivad - siis on valmis. Mahaloha Burgeris töötan viis päeva nädalas, kell 7-11 õhtul. Et töö on lihtne ja mul on graafik, mis võimaldab päeval matkamas, surfamas või rannas käia, ei saa nuriseda.

Järgmisel hommikul sai alustatud selle kolmekuulise reisi kohustusliku poolega - tööotsingutega. Patakas CV-sid kotti ja mööda linna ajama. Mingit agentuuri või hästitoimivat tööle kandideerimise

Mulle on alati meeldinud nali, kus poeg küsib isalt, kas ta võib kooli pooleli jätta, mille peale isa vastab, et jah, muidugi, aga pea meeles, et ma ei soovi oma burgeri vahele tomateid. Nojah, täna ma selliseid

Teiseks tööks on rollerite ja jalgrataste väljarentimine ühes väikeses firmas, kus peale minu töötab veel umbes 30-aastane mees, kes rabab kõvasti tööd ja omanikku jobuks sõimab. Teiseks töötajaks on

6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

KOLUMN umbes 50-aastane jaapanlanna. Ausalt öeldes ma ei tea, kas ta on 50-aastane, sest selle rassi inimesed vananevad kuidagi väga isemoodi. Tegelikult ma ei tea, kas ta isegi jaapanlanna on. Kogu seda pisikest ettevõtmist juhib üks vanem suuremat kasvu Bronx'i linnaosa mentaliteediga - mendid on peded ja kõige tähtsam on lojaalsus - mustanahaline. Selles kohas töötan nädalavahetustel. Meeldib!

HiLife'st. Päev saab oma alguse tavaliselt juba kella 8 paiku hommikul, kui köögis suuremaks sahmimiseks läheb ning kuum ja niiske õhk enam magada ei lase.

Kolm muna ja kausitäis Kelloggs'eid kerre ning võibki matkama minna. Esimeseks rännakuks sai Pali Notches, kus rada kulgeb üle kolme mäetipu, mille vallutamiseks tuleb harrastada nii kaljuronimist kui köielaskumist. Ma armastan adrenaliini ja sellel matkal hakkasin ka Hawaiid armastama.

Teiseks suuremaks matkaks kujunes untsuläinud plaan läbida üks lihtsamaid radu - milleks neid silte ikka suurema tähelepanuga vaadata. Seega vantsisid viis noort inimest reipal sammul aga muudkui edasi lootuses, et peagi oleme õiges kohas. Tegelikult läks taimestik järjest tihedamaks, kuristik sügavamaks ning iga järgnev takistus füüsiliselt ja vaimselt raskemaks.

Väga oluliseks sai meeskonnatöö ja üksteise pidev toetamine ja aitamine, mis meid lõpuks kindlasti üksteist rohkem usaldama pani. Pärast umbes 3-tunnist ronimist jõudsime ühele tippudest. See on ikka sigaäge tunne käed taeva poole tõsta ja lihtsalt üle oru karjuda. Hakkasin Hawaiid aina rohkem armastama.

Tegelikult ma kõiki oma päevi nüüd mägedes ka ei veeda. Kohustuslik on niisama rannas vedeleda, surfata, vollet mängida, trenni teha, väljas käia ja muidu mööda saart ringi trippides mõnusasti aega veeta.

Elu-olust. See lõik on nüüd inimestele, kellele meeldib lugeda, kui palju maksab välismaal õlu, elamine ja kõik muu, millele on võimalik hinnasilti külge riputada.

Sitaks kallis on. Ainuke asi, mida siit odavalt saab, on kange alkohol, kanep ja litsid. Kõik, mis on vähegi tervislik, nõuab topeltdollareid. Kohalik teadis rääkida, et iseenesest on võimalik ka 20$ eest nädalas söönuks saada, kui oled valmis külmutatud pitsasid, hot dog'e ja burgereid sööma. Nii on näiteks odavam osta Mäkist juustuburger kui poest kaks tomatit.

Samuti ei ela me üheksakesi korteris, sest meile meeldib hommikuti vetsujärjekorras olla, vaid kuna ühe kuu üür on lihtsalt suurem kui keskmise 94. aasta 3. seeria BMW maksumus. Iga kuu klapime meie häärberi eest 2250 doltsi plasttopsi, mille rõõmsasti omanikule toimetame.

Kokkuvõttes on kolm kuud fun-i ja töötamist kindlasti üks kõige lahedam ettevõtmine, mida olen teinud ja sellest saadav kogemus hindamatu. Ehkki positiivsed emotsioonid ületavad lõpuks kõik murekohad, pole elu alati selline, nagu varasemalt programmi tutvustades videotest näidatakse. Omajagu tuleb vaeva näha, et kiiresti töö leida ja mitte esimese paari nädalaga kogu oma raha ära kulutada. Kui eesmärk on rikkaks saada, mine Austraaliasse, kui tahad lebotada ilusates randades, matkata mägedes ja nautida uskumatut loodust, siis on Hawaii aga selle jaoks parim koht.

SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 7

PERSOON

KES ON TTÜ UUED ÜLIÕPILASESINDAJAD? Crisely Apri Reporter TTÜ Üliõpilasesindus crisely.apri@tipikas.ee

TTÜ tudengite huve esindava Üliõpilasesinduse juhatuses vahetuvad igal aastal 2 liiget – eelmise õppeaasta lõpul jõudis kätte uue esimehe ning spordi- ja sotsiaalvaldkonna aseesimehe otsingute kord. Kui vahetult enne kandideerimisprotsessi kajastasin nüüdseks endiste juhatuse liikmete Stanislav Štõkovi ning Jaanus Müüri mõtteid ja soovitusi, siis sel korral toon teieni juba uute üliõpilasesindajate arvamused.

Juhatuse liikmeteks valiti kaks kolmandat aastat TTÜ-s õppivat noort – esimehe rolli täidab arvutisüsteeme õppiv Kuldar Rosenberg ning sotsiaalja spordivaldkonna aseesimehe kohustusi kannab avaliku halduse tudeng Maris Järvsoo.

Kesk-Eestist pärit Maris on juba esimesest ülikoolisemestrist saati teadnud, et ülikool pakub palju erinevaid võimalusi uuteks kogemusteks ja tutvusteks – neiu on kuulunud nii Sotsiaalteaduskonna Üliõpilasnõukogusse kui ka Kultuuriklubisse ning jõudnud viimaks välja Üliõpilasesinduseni.

Marise sõnul on kõik organisatsioonid olnud väga toredad ning ta pole hetkekski kahetsenud, et oma vaba aega neile pühendanud on. Viimsist pärit Kuldari aktivistiperiood viib tagasi 2010. aastasse, mil noormees sattus Eesti Õpilasesinduste Liidu Üldkoosolekule oma kooli esindama ning leidis end aasta pärast juba sama organisatsiooni juhatuse esimehe ametipostilt. Lisaks on tal keskkooliaegadest seljataga kogemused nii Tallinna Reaalkooli koolilehe peatoimetaja kui ka kooliürituste helitehniku rollidest.

Kuigi oma rebaseaastal TTÜs hoidus Kuldar suurtest kohustustest ning pühendus eeskätt õppetööle ja rahvatantsule, asus ta teisel aastal Õpilasliidu tegevjuhi positsioonile ning tundes sobivat hetke edasi pürgimiseks, otsustas TTÜ üliõpilaskonna juhatuse esimeheks kandideerida. Järgnevalt noorte aktivistide mõtetest, plaanidest ja ootustest seoses TTÜga.

1. Miks otsustasid ÜE-sse kandideerida?

Kuldar: Olin jõudnud elus punkti, kus minu igapäevaelu koosnes koolist, tööst Õpilasliidus ning rahvatantsust.

Tollane ametikoht oli end minu jaoks aga ammendanud ning otsustasin elule uute väljakutsete otsimisega vürtsi lisada. Olin varemgi mõelnud end TTÜga lähemalt siduda ning tol hetkel oli selleks täiuslik võimalus, kuna juhatuse esimehe ametikoht oli vabanemas.

Maris: Algselt kandideerisin esinduskogusse, et aktiivselt tudengielust osa võtta ja tudengeid puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Seejärel tehti pakkumine kandideerida juhatusse, mille ka vastu võtsin.

2. Kas arvad, et ÜE sarnastesse organisatsioonidesse kandideerimiseks peaks kindlasti olema seljataga aktiivne minevik?

Kuldar: Aktiivne minevik aitab kindlasti kaasa, kuna sel juhul inimene teab, mis teda ees ootab ning eksisteerib varasem kogemus vabatahtliku tööga.

Küll aga ei ole see kindlasti kohustuslik. Olen näinud palju noori, kes alles tudengina soovivad milleski lähemalt kaasa lüüa ning saavad sellega ka väga hästi hakkama. Aktiivsest minevikust olulisem on julge pealehakkamine, avatud suhtlusviis ning tugev motivatsioon.

Maris: Ei, kindlasti ei pea. Varasem aktiivsus annab kogemustepagasi, mida on hea ära kasutada, kuid kõike on võimalik ka töö käigus õppida.

Peamine omadus, mis olema peaks, on tahe teha oma tööd hästi. Ülejäänuga aitab kaasa terve ÜE meeskond.

Fotod: Marko Vilberg / TTÜ Fotoklubi

3. Millised on Sinu peamised ootused uuele ametikohale? Milliseid kogemusi ja oskusi loodad arendada ja omandada?

Kuldar: Ametikohalt ootan põnevaid väljakutseid ning võimalust nii TTÜ tudengielu kui ka enda arendamiseks. ÜE-s töötades areneb kindlasti juhtimis- ja meeskonnatööoskus.

Maris: Peamisi ootusi on keeruline nimetada, sest neid on palju. Ootused on seotud nii enese arendamise kui ka organisatsioonis tulemuste saavutamisega.

4. Millised on peamised muudatu8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

PERSOON sed, mida ellu viia plaanid?

Kuldar: Kindlasti ei astunud ma ÜEsse selleks, et hakata praeguses süsteemis suuri muudatusi tegema. Küll aga on plaanis tegeleda igivana välistudengite probleemiga, mis iga aastaga aina süveneb. Teine eesmärk on muuta meie tegemised ning seisukohad nähtavamaks ka laiemale ühiskonnale. Selle koha pealt on esimesed sammud tehtud arvamusartikli näol, kus kirjutasin uue gümnaasiumi lõpueksamite süsteemi pahupooltest ning mõjust TTÜ-le.

Maris: Sotsiaal- ja spordivaldkonnas on vähe muudatusi, mida mina oma suva järgi ellu viia saan, näiteks sotsiaalvaldkonna muudatustest on enamik seotud ka kõrgema tasandi otsustajatega. Spordivaldkonnas on üks muudatus juba ellu viidud – see puudutab Rektori Rändkarikasarja, mis tuleb sel õppeaastal eelmistest veidi erinev.

Seega ei oska välja jagada konkreetseid lubadusi, mida kindlasti ellu viia.

5. Kas usud, et erinevatesse tudengiorganisatsioonidesse kuulumine toob tulevikus tööle kandideerides kaasa olulisi eeliseid?

Kuldar: See ei ole uskumise küsimus, küll aga fakt, et kindlasti aitab see kaasa. Eriti juhul, kui tudengiorganisatsioon on tegelenud sarnase temaatikaga, kuhu noor ka tööle kandideerib.

Samuti tuleb sel juhul CV-st välja, et soovitakse end arendada ning ei otsita töökohta vaid palga pärast. Lisaks on aktiivsemad tudengid tihtipeale avatuma suhtlemisega ja töövestlusel tööandja jaoks atraktiivsemad.

Maris: Lihtsalt organisatsiooni kuulumine ning märge CV-s siinkohal ei abista - aitavad kogemused, mis omandatakse organisatsiooni tegevusest osa võtmisel.

6. Kuidas peaks tudengeid motiveerima oma vaba aega ülikoolis aktiivselt veetma?

Kuldar: Tudengeid on aktiivseks tegutsemiseks raske motiveerida, kui nad ise seda teha ei soovi. Noorel peab endal teotahe olemas olema. Võib küll rääkida aktiivse elu kasuteguritest, kuid tudeng peab ise aru saama, kui hea, mõnus, tore ning kasulik see kõik on.

Maris: Ma arvan, et tudengiteni peaks alustuseks jõudma info sellest, mida kõike erinevates tudengiorganisatsioonides tehakse. TTÜ-s on tudengiorganisatsioone igale maitsele, aga kahjuks ei jõua igaüheni kõik lahedad tegevused, millega organisatsioonid tegelevad.

7. Räägime veidi välistudengitest, kelle osakaal TTÜ-s aasta-aastalt suureneb. Kuidas neisse suhtud?

Kas usud, et ülikool pöörab nende heaolule piisavalt tähelepanu, korraldab piisavalt üritusi?

Kuldar: Välistudengid toovad TTÜsse kindlasti lisaväärtust, kuid hetkel julgen väita, et nende kaasamine tudengiellu ei ole kindlasti oma hiilgeajas.

Heaolule pööratakse küll tähelepanu, kuid alati saab paremini. Ürituste korraldamisega on raske midagi konkreetset väita - erinevad välistudengid otsivad erinevaid üritusi.

Maris: Kahjuks on väga keeruline kaasata välistudengeid kõikidesse tegemistesse, millega TTÜ-s tegeletakse, kuid järjest enam pööratakse ka neile tähelepanu ning püütakse kohandada üritusi ja organisatsioone ka välistudengitele sobivaks. See on järjepidev töö ning võtab aega.

8. Meenuta oma esimest tudengiaastat. Kas TTÜs on kerge olla rebane?

Kas eelnädal ja tuutorid täidavad oma eesmärki või saaks esmakursuslaste elu veelgi mugavamaks muuta?

Kuldar: TTÜ-s ei olnud rebaseaasta mitte ainult mugav, vaid ka väga põnev ning uusi kogemusi ja tutvusi täis.

Eelnädal aitas väga kaasa nii TTÜ õppekorralduse kui ka linnakuga tutvumisel.

Maris: Esimene aasta on uus ja huvitav, infot tuleb eelnädalal uksest ja aknast ning kõik ei jää korraga meelde, mis tegi alguses asja raskeks, kuid õnneks möödus segadus kiiresti. Tuutorid

täidavad kindlasti oma eesmärki, ilma nendeta ei teaks vist siiani ülikooli kohta pooli asju. Mugavaks saavad oma elu teha esmakursuslased ise, pannes kõrva taha võimalikult palju informatsiooni.

9. Kui Sul oleks vajalikud volitused ja piiramatu hulk rahalisi vahendeid ning võimalus viia TTÜ juures ellu üks suur muudatus, siis mida teeksid?

Kuldar: Sellises olukorras ei oleks kaugeltki mitte lihtne olla. Antud muutus peaks olema kindlasti pikaajalise väärtusega ning mõjutama paljusid, kui mitte kõiki tudengeid.

Maris: Koguksin kokku tudengite ettepanekud ja soovid, valiksin nende hulgast kõige lennukama, kuid samas vajalikuma idee ning muudaksin selle reaalsuseks.

10. Millisena näeksid ideaalis ÜE-d ning TTÜ tudengielu 10 aasta pärast?

Kuldar: Suurimat muutust näeksin ehk tavatudengis. Ideaalis oleks iga tudeng 10 aasta pärast teadlik sellest, mis tema ümber TTÜ-s õppetööväliselt toimub ning võtaks ka tudengielust aktiivselt osa.

Maris: Tudengielust aktiivselt osa võtvaid tudengeid oleks palju rohkem ning ülikool poleks vaid õppimise koht, vaid võimalus eneseteostuseks erinevate organisatsioonide kaudu. Üliõpilasesinduses oleks palju aktiivse hingega Tipikaid, kes sooviksid muuta TTÜ-d paremaks ning hoiaksid Tipika vaimu kõrgel.

SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

MEIE ÜLIKOOL

KÕRVALERIALADEST TTÜ-S Kätlin Tiigi Juhatuse liige haridusvaldkonnas TTÜ Üliõpilaskond katlin.tiigi@tipikas.ee

Taaskord on algamas üks tegus sügissemester ning peagi asuvad kõik tipikad oma õpingukava deklareerima.

Kindlasti mõtlevad mitmed tudengid, milliseid valik- ja vabaaineid valida, kuid siin artiklis tuleb juttu hoopis millestki muust – kõrvalerialadest.

Kõrvalerialad on TTÜ-s küllaltki uued, esimene neist avati 2013. aasta kevadel.

Definitsiooni poolest on kõrvaleriala mingi õppekava juurde kuuluv osa, mis koosneb vähemalt 45 EAP-st selle õppekava ainetest ning omab mõistagi sama nime, mis antud õppekava. Kõr-

10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

valeriala on mõeldud läbimiseks teiste õppekavade tudengitele ja sellekohase märke saab tudeng ka enda lõputunnistusele.

Hetkel on TTÜ-s avatud ärinduse ja logistika kõrvalerialad ning augustikuus on TTÜ nõukogus arutelu all ka teedeehituse, sillaehituse ja geodeesia kõrvalerialad. Ajakirja trükkimineku ajaks ei olnud otsus veel teada, kuid sellel tasub silma peal hoida. Samuti on mõned teised teaduskonnad andnud märku, et tulevikus võib ka neilt midagi lisanduda.

Nagu eelnevalt öeldud, peab kõrvaleriala koosnema vähemalt 45 EAP-st.

Kindlasti peab arvestama aga sellega, et koormusarvestusel ei arvestata kõrvaleriala punkte õppekoormuse hulka ja kõrvaleriala tuleb läbida enda õpin-

gute kõrvalt. Samuti peab kattuvate õppeainete asemel valima muud õppeained – näiteks kui tudeng on eelnevalt läbinud õppeaine “Rahanduse alused“ ja valib ärinduse kõrvaleriala, siis peab ta selle õppeaine asemel valima ärinduse õppekavast uue õppeaine.

Kõrvaleriala on võimalik läbida kõigil tudengitel. Kõrvalerialadega saab tutvuda ÕIS-is, kõrvaleriala moodul asub õppekava juures kõige lõpus. Vormista endale ÕIS-is kõrvaleriala moodul (sooritused - minu õppetulemused - kõrvaleriala) ning asu õppeained sooritama. Kui kõik kõrvalerialasse kuuluvad õppeained saavad tehtud, siis vormista dekanaadis kõrvaleriala arvestamise taotlus ja märge kõrvaleriala läbimise kohta lisatakse akadeemilisele õiendile, mis antakse üle ülikooli lõpetamisel.

MEIE ÜLIKOOL

ÕPPEKORRALDUSE OLULISIMAD REEGLID Kätlin Tiigi Juhatuse liige haridusvaldkonnas TTÜ Üliõpilaskond katlin.tiigi@tipikas.ee Ülikoolis õppides peab järgima paljusid, vahel ka keerulisi reegleid. Nende eiramine, aga ka unustamine, võib tekitada tudengile ebameeldivusi ning tudengit võib halvemal juhul tabada isegi väljalangemine. Õppeaasta alguses on ülikoolis palju uusi tudengeid, kellel uus info silme eest kirjuks võtab ja kindlasti on ka vanad olijad midagi unustanud. Siinkohal tuletame meelde kõige tähtsamad asjad: • Tasuta saab õppida tudeng, kes täi-

dab täiskoormust eestikeelsel õppekaval – 30 EAP semestris majandus- ja sotsiaalteaduskonnas ning Tallinna Kolledži rakenduskõrgharidusõppe õppekavadel ning 45 EAP õppeaastas teistes teaduskondades ja kolledžites • Akadeemilisel puhkusel olles ei saa õppeaineid sooritada (välja arvatud tudengid, kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse või lapsehoolduspuhkusega) • Alates 2014 sügissemestrist kehtib deklaratsioon ainult ühe semestri (õppeaine peab sooritama deklareerimissemestril) • Kaugõppes peavad kõik tudengid koguma igas semestris vähemalt 15 EAP

• Korduvdeklareerimine toimub Avatud ülikooli kaudu ja on tasuline • Eksamiga lõppenud õppeainete puhul võib eksamit sooritada kokku kaks korda – üks põhieksam ja üks lisaeksam • Varasemaid tasemeõppe sooritusi, töökogemusest või täiendkoolitusest õpitut (VÕTA) ei arvestata semestri koormuse hulka Rebastele selgitatakse reegleid „Õpingukorralduse“ tundides, abi saab ka tuutoritelt, üliõpilasnõukogudelt ja Üliõpilasesindusest. Lisainfot on võimalik leida ka TTÜ veebist.

SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11

MEIE ÜLIKOOL

MÄRKA TUBLISID

EHK MIDA KUJUTAB ENDAST ÜLIÕPILASESINDUSE TEENETEMÄRK? Kaili Paas TTÜ Üliõpilasesindus kaili.paas@tipikas.ee Igal sügisel tunnustab TTÜ Üliõpilasesindus TTÜ tudengkonna sünnipäeval silmapaistvaid isikuid, kes on panustanud TTÜ Üliõpilaskonna

hüvanguks ja kelle tegevus on olnud suure positiivse mõjuga. Teenetemärk on Üliõpilaskonna suurim tunnustusavaldus, mistõttu on rangelt soovituslik käia silmad ja kõrvad lahti ning esitada teenetemärkidele just eriti silmapaistvaid isikuid, et nende töö saaks tunnustatud. Teenetemärgile võib esitada

ka isiku, kes ei ole TTÜ üliõpilane, töötaja või vilistlane. Oluline on see, et tal on teeneid Üliõpilaskonna ees. Üldjuhul esitatakse kandidaadiks neid, kes on oma suuremad teod lõpetanud ehk kes ei tegutse enam nii aktiivselt ja vajaksid sellele ilusat lõpetust.

Teenetemärke antakse välja kolmes kategoorias: Pronksmärk ehk Missioonimärk, Hõbedane teenetemärk ja Kuldne teenetemärk.

• Pronksmärk ehk Missioonimärk antakse isikule, kes on pikaajaliselt panustanud Üliõpilaskonna tegevusse, näidanud üles tugevat missioonitunnet vähemalt ühes tegevuses või valdkonnas ning olnud oma tegutsemisega teistele eeskujuks.

• Hõbedane teenetemärk antakse isikule, kes on oma valdkonnas või organisatsioonis osutanud suuri teeneid Üliõpilaskonnale, loonud või viinud täiesti uuele tasemele ÜK-le vajaliku jätkusuutliku organisatsiooni, valdkonna või projekti ning olnud oma tegutsemisega teistele eeskujuks.

• Kuldne teenetemärk antakse isikule, kes pole olnud vaid oma tegutsemisega eeskujuks teistele, vaid omab väga suuri teeneid Üliõpilaskonna ees. Väga suurteks teeneteks loetakse tegevusi ja projekte, mille tulemusena on Üliõpilaskonna, TTÜ või riigi toimimine muutunud tudengitele soodsas suunas, paranenud märkimisväärselt hariduse kvaliteet või üliõpilastele suunatud sotsiaalsed garantiid, kasu on saanud suur hulk tudengeid või tudengiorganisatsioone või Üliõpilaskonna tegutsemine on saavutanud täiesti uue taseme.

Teenetemärkide väljaandmise otsustab konkursi komisjon. Lisaks esitatud kandidaatidele võib komisjon ka ise kandidaate tõstatada ja tihtipeale vaadatakse üle ka need, keda on eelmistel aastatel esitatud, kuid kes eelnevalt pole teenetemärki saanud. Võimalik, et selle ajaga on jõutud midagi suurt ja positiivset korda saata.

Kui tunned, et keegi on tunnustamist väärt, siis teadke, et konkurss kestab 23. augustist 10. septembrini, mistõttu on nüüd aeg kiirelt kandidaate esitama hakata!

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

MEIE ÜLIKOOL

MILLEKS GRUPIVANEM? Annemari Sepp Grupivanemate koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus annemari.sepp@tipikas.ee

September 2013. On käimas tuutoritund, kus valitakse grupivanemaid.

Saatuse tahtel on ruumis viibivast 15-st inimesest peale minu veel vaid üks neiu – meie tuutor. Tema küsimuse peale, kes saab grupivanemaks, vaatab minu poole 5 noormeest, öeldes justkui ühest suust – Annemari. 30 sekundit hiljem olen ma valitud grupivanemaks.

Tehti see otsus minu iseloomu või soo põhjal, kuid oma tulevastest kohustustest ma aru ei saanudki.

Selleks, et teie, praegused rebased, septembri lõpupoole sellises olukorras olema ei peaks, seletan teile lühidalt, milles grupivanema kohustused ja võimalused seisnevad. Üritused Grupivanema üks põhilisi ülesandeid on korraldada või hoolitseda selle eest, et keegi korraldaks grupiõhtuid.

Olgu selleks piljardiõhtu või lihtsalt mõnes pubis mahaistumine, kindlasti saadakse sellise ürituse käigus omavahel rohkem tuttavaks. Eelmise aasta lemmiküritused olid: istumised Pööningul, bowlinguõhtud, kardisõit, piljardiõhtud ja ka lühikesed tripid eri paikadesse.

Lisaks meelelahutuslikele üritustele korraldavad paljud grupivanemad ka ühiseid õppimisi, mille käigus kas terve grupp või mingi osa sellest istub maha ja lahendab ühiselt koduseid ülesandeid või õpib eksamiteks.

Grupivanema boonuseks on erinevate TTÜ organisatsioonide soodustused – päris paljudele TTÜ pidudele on grupivanematel sissepääs vaid grupile info jagamise hinnaga.

Info jagamine Teine grupivanema väga oluline ülesanne on edastada oma grupikaaslastele infot nii õppejõudude, üliõpilasnõukogude ja üliõpilasesinduse kui ka erinevate tudengiorganisatsioonide poolt.

Infot ei ole palju ja tihti saab pidude jagamise vastutasuks tasuta pileteid.

Grupivanem peaks olema ka isik, kelle poole õppejõud saavad pöörduda, kui

on vaja edastada infot tundide ärajäämise või muutuste kohta ning samuti peaks temalt tulema info, millal grupile sobib lisatunde või kontrolltöösid teha.

Motivatsioon Veidi kaudsem kohustus on motiveerida grupiliikmeid võtma osa erinevatest ülikooli üritustest ja täitma iga semestri lõpus tagasisideküsitlust. See tähendab ka seda, et grupivanem ise peaks suhtuma üritustesse avatult ning võtma erinevatest tegevustest osa.

Grupivanem peaks hoidma silma peal ka neil grupikaaslastel, kes ehk igapäevaselt kooli ei jõua ning hoidma ka neid koolis toimuvaga, sest nõnda on suurem t õ en äou su s, et too kaastudeng ülikooli pidama jääb.

Koolitused Grupivanema suurimaks hüveks on just grupivanematele mõeldud koolitused. Koolitused toimuvad vähemalt üks kord semestris ning on igakülgselt abiks oma grupi hoidmisel. Koolitustel käsitletavad teemad hõlmavad endas näiteks ajaplaneerimist, grupidünaamika aluseid ja avalikku esinemist. Kõiki neid oskusi saab loomulikult kasutada ka väljaspool ülikooli ning ega teadmised mööda külgi maha ei jookse.

Kui kõik eelnevalt kirjeldatu tundus põnev ja ahvatlev, siis ole aktiivne ja kandideeri kindlasti grupivanemaks, sest esindada ja hoida koos umbes 25-pealist gruppi on kogemus omaette.

Kui sul on küsimusi või kõhklusi, kas ikka sobid grupivanemaks, siis pöördu oma tuutori või kasvõi otse minu poole – koos leiame lahenduse!

SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

MEIE ÜLIKOOL

KÄED MUSTAKS EHK ÜLIKOOL EI OLE AINULT ERIALA, MIDA ÕPPIMA ASUSID! Ken Veski Mektory koordinaator Ken.Veski@ttu.ee Kui Isaac Newtonilt saaks küsida: „Mis eriala inimene Sa oled?“ „Füüsik?“.

Ei ole, kuigi avastas gravitatsiooniseaduse. „Matemaatik?“. Ei ole, kuigi rõõmustas meid kõiki matemaatilise analüüsiga. Tõenäoline vastus oleks: „Loodusteadlane“ või „Loodusfilosoof“ ehk inimene, kes ei mõtle endale uusi piire välja. Selle asemel uurib ta kõike, mis talle huvi pakub.

Teaduse lugu on käimas täisringi.

Tänapäeval, nagu ka kolmsada aastat tagasi, on uute lahenduste loomiseks oluline tunda lisaks oma kitsale erialale ka palju muud. Olgu see infotehnoloogia, elektroonika, majandus- või materjaliteadus. Ootamatutest seostest on sündinud palju uut.

Kõigi Sind huvitavate ainetega tutvumine ei ole ülikoolis kahjuks võimalik.

Selleks ei jätku lihtsalt aega. Ka ei pruugi õppeaine sisu olla täpselt see, mis Sind huvitab. Kui Sa tahad endale midagi väikest ehitada – näiteks drooni, trummikomplekti või 3D printerit, on Sul selleks vaja ruumi ja tööriistu. Ülikooli laboritesse pääsemiseks ja seal ise tegutsemiseks pead Sa tõsist vaeva nägema. On aga ka teine variant.

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskes-

14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI SEPTEMBER 2014 2014

kus Mektory avati eelmise aasta novembris. Seal on olemas ruumid puidu- ja metallitöödeks, automaatika ja elektroonikaga tegelemiseks, robotite ja app’ide testimiseks ning kõige lõpus ka oma valmis prototüübi värvimiseks.

Septembrist toimuvad majas igal nädalal tudengitele tuurid, et saaks täpsemalt teada, mida ja kuidas. Tuuride kohta saab rohkem infot: www. ttu.ee/mektory.

Et head ideed pakuksid rõõmu ka teistele, korraldab Mektory ärimudelite konkurssi. See on võistlus, mille käigus omandatakse oskusi, mis on vajalikud nii oma start-up'i loomiseks kui suures ettevõttes uue tootega välja tulekuks.

Ehk õpetatakse, kuidas teha oma heast ideest suurepärane idee. Osalemiseks ei pea Sul oma ideed veel olemagi.

Auhindade hulka kuuluvad reis Silicon Valley'sse või Jaapanisse, osalemine Euroopa Innovatsiooniakadeemias (lihtsalt vaata korra inacademy.eu!) ja palju muud põnevat. Ärimudelite konkursi kohta saab rohkem infot www. ttu.ee/mektory.

Koolitusprogramm algab oktoobris ja igal kohtumisel saab pizzat. ;)

ettevõtet. Näiteks 2011. aasta finalist Prismattery. Noormehed, kes alustasid elektrisõidukite loomisest, on tänaseks jõudnud ka taastuvenergia ja autonoomsete platvormide lahendusteni.

Nad on osalenud edukalt erinevatel konkurssidel üle maailma ja olnud elavaks tõestuseks, et TTÜ tudengid on maailmas tippude hulgas.

Ärimudelite konkursist on välja kasvanud mitu edukat tudengite start-up

Ülikool ei pea olema ainult eriala, mida Sa õppima asusid.

Tulemas on veel mitmeid huvitavaid sündmusi. Oktoobri lõpupoole toimub Mektorys Skeemipesa TehnoHack – suurüritus, kus kõik elektroonikahuvilised saavad 48 tunniga valmis ehitada toimivaid prototüüpe. Pidevalt toimub ka väiksemaid koolitusi kosmosest keevitamiseni.

TUDENG TEGUTSEB

TTÜ ÜLIÕPILASKONNA AASTA PARIMAD

Meelia Muld Aasta Parimad projektijuht TTÜ Üliõpilasesindus meelia.muld@tipikas.ee

Aasta Parimate konkurssi korraldab Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesindus kord aastas kevadeti. Tiitel on loodud eesmärgiga tunnustada üliõpilaste enda poolt aasta jooksul oma valdkonnas enim silma paistnud isikuid, tegevusi ja organisatsioone.

Avaliku tunnustuse, eeskujuks seadmise ja tegude väärtustamise kaudu motiveeritakse aktiivseid üliõpilasi ja üliõpilasorganisatsioone enam tegevusi ette võtma ja ellu viima.

Aasta Parima tiitel omistatakse eelmise kalendriaasta tegude eest ning tiitleid antakse välja järgnevates kategooriates: Aasta tudeng, Aasta tudengiorganisatsioon, Aasta tudengitegu ja Aasta tudengiüritus.

Aasta tudeng on TTÜ üliõpilane, kes on oma tegevuste, õppeedukuse ja hoiaku poolest eeskujuks teistele tudengitele. Ta on hinnatava aasta jooksul panustanud märkimisväärselt tudengite heaolu tõstmisesse või tudengielu arengusse. Kandidaat peab olema õppinud viimase aasta jooksul vähemalt viis kuud TTÜs. Aasta tudengi nominentide väljavalimisel hinnatakse tudengi ühiskondlikku aktiivsust, pakutud lisaväärtust ja tegevuse mõju üliõpilastele või üliõpilasorganisatsioonidele, akadeemilist edukust ja hoiakuid.

Aasta Parima tudengiorganisatsiooni tiitel läks Kultuuriklubile, mis tegeleb suurejooneliste ürituste korraldamisega. Kindlasti vajavad mainimist kolm kevadist suurüritust: Tudengidate, Inseneride Moeshow ning Tudengite Eurovisioon. Aasta teisel poolel on tähtsal kohal triloogia peod/üritused: Rebaste ristimine, Tudengielu avalöök ja Tudengkonna sünnipäev. Loetelus esimesed kaks on suunatud pigem äsja ülikooli tulnud tudengitele ning nende eesmärk on tuua erinevate teaduskondade tudengid üksteisele lähemale.

Aasta tudengitegu on tegevus, projekt, algatus või muu ettevõtmine, mis on omanud Üliõpilaskonnale positiivset mõju. Seda kas üliõpilastele, üliõpilasorganisatsioonidele, Üliõpilaskonna arengule laiemalt või kogu ülikoolile tervikuna. Sobivad nii uued infokanalid, teenused, trükised, koostööd ja ühtekuuluvustunnet edendavad projektid, tudengite heaolu parandavad sotsiaalsed algatused kui ka hariduse kvaliteeti parendavad ettevõtmised.

ja Üliõpilasesinduse poolt korraldatud nii meelelahutuslikud, hariduslikud kui ka sotsiaalsed üritused, mis on suunatud üliõpilastele. Ürituse nominentide väljavalimisel hinnatakse ürituse vajalikkust, sihtgrupi suurust, mõju ulatust, uuenduslikkust, korraldust ja kajastust.

Aasta Parimaks tudengiürituseks 2013 valiti Võti tulevikku. See on üritus, mille eesmärk on viia omavahel kokku tudengid ja ettevõtted, et firmad leiaksid endale spetsialiseerunud tööjõudu ning tudengid töö- või praktikakohti.

Aastal 2013 toimusid karjääriürituse jooksul loengud, koolitused ning töötoad tudengitele. Ürituse kõige silmapaistvamaks osaks oli kahepäevane karjäärimess TTÜ aulas, millel osales kokku 42 ettevõtet. Messil osalenud tudengitele anti mälupulga peal kaasa ka digitaalne kataloog, mis sisaldas tööpakkumisi ning infot firmade kohta. Aastal 2013 leidis aset 8 töötuba erinevates valdkondades.

Kindlasti tasub veel mainida, et kandidaate saavad esitada kõik tudengid!

Aasta Parimaks tudengiteoks 2013 valiti Tudengikohvik Pööning, mis on saanud viimase aasta jooksul väga populaarseks ajaveetmise kohaks. Lisandunud on toidumenüü ning hinnad on seejuures tudengitele jõukohased.

Pööningul antakse teistele tudengitele võimalus ennast proovile panna (stand-up comedy ja karaokeõhtud) ning samuti pakutakse pea igal õhtul tudengitele mõeldud programmi.

Foto: Sten-Ander Ojakallas

Selle aasta kevadel sai Parima tudengi tiitli Sten Kalder, kes oli tudengkonna 93. Sünnipäeva projektijuht ning panustas väga palju oma aega ja teadmisi, et korraldada aasta suurim tudengite pidu. Nimelt osales üritusel umbes 2000 tudengit. Olles olnud Kultuuriklubi juhatuses terve aasta, on see andnud talle juurde suure kogemustepagasi. Kindlasti tasub ka mainida, et oma ametiajal arendas ta Kultuuriklubi märkimisväärselt. Ta lööb kaasa kõigil üritustel, kus vähegi võimalik, ning tema käsi on peaaegu alati mängus suurepärastes Kultuuriklubi poolt korraldatud üritustes.

Aasta tudengiorganisatsioon on TTÜ organisatsioon, mis on tugevalt panustanud üliõpilasellu, olles oma tegevusega eeskujuks tudengitele ja teistele tudengiorganisatsioonidele ning pakkunud neile lisaväärtust.

Aasta tudengiorganisatsiooni nominentide väljavalimisel hinnatakse organisatsiooni arengut, uuenduslike ettevõtmiste olemasolu, lisaväärtuse suurust tudengitele ja teistele tudengiorganisatsioonidele.

Aasta tudengiüritus on üritus, mis väärib üliõpilaste silmis tunnustamist.

Aasta ürituse alla kvalifitseeruvad üliõpilaste või üliõpilasorganisatsioonide SEPTEMBER MAI 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

ESN CORNER

EASTERN EUROPE, RIGHT? Frank van de Pieterman fgvdpieterman@live.nl

That was the most common answer whenif I told people that I would study in Estonia for six months in Estonia. Yet in the first week, several Estonians told me that they see themselves as Nordic people; along with the Finnish and Danish. If I can figure out such an important aspect out in just one week, what could I discover in six months?

This is the actual reason I came here. Of all the optional Erasmus countries, including Spain and Italy, I picked to go to Estonia:; a relatively unknown country to both me and most people I know. As far as I knew, it was alike Latvia and Lithuania, they spoke second-hand Finnish to a certain extent and there was probably a division of people who were pro-Russian and the ones who preferred the EU. I knew that every country in the world was unique, but I just did not have that vision image.

At the moment of writing, I have been in Estonia for nine days, and it turned my perspective upside-down. I saw the combination of old and new architecture in Viljandi; I saw a million trees from the famous TV-towerren and realized almost half of the country is covered in forests; I got eaten alive by mosquitoes while swimming in lakes in Soomaa; I read about and saw a documentary of the Singing Revolution, expressing the country’'s combination of patriotism and pacifism; I was refreshed in a river after sweating in a sauna (that was incredible); I used a card to digitally validate my bus ride, although the bus itself was almost falling apart.

Although Despite the fact that I will probably get sick and tired of the snow within days, although I am learning a language, which is next to useless, unless I will come and live here, and although half of my acquaintances think I am close to the war site in Ukraine, I am happy I picked this city to spend six months in. I hope that you, as reader of this magazine, agree with me, and share the growing interest I have in this country and its history, nature and people.

In just a few days, I have learned so much. Of course, I could get some of this information fromoff Wikipedia,; but as Henry David Thoreau has said:, “"Hhow vain it is to sit down to write when you have not stood up to live.”" In the upcoming six months, I will write here about the adventures of a Dutch ie in the Baltics! It is's about experiencing as much as possible in from this wonderful country, with everything it has to offer, including the saunas. Especially the saunas.

16 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

EXPLORE THE CITY LIKE A LOCAL

Valentin Berne NEOMA Business School, Campus de Rouen hello.valentin.berne@gmail.com September is already here and you might be one of the 700 foreign students, who have just landed in Tallinn. Or an Estonian student that used to live elsewhere. Or even a true Tallinner (if you fall into this category and do NOT plan on travelling around in the near future, you can skip the reading). In any case, you have limited time and you only want to explore the best of what the capital has to offer. You want to eat at the most authentic restaurants, go wild where the locals go wild, and then grab the perfect cup of tea in the cosiest café in town for some heavy chilling out. All in all, you do not want to waste your precious spare time in tourist places, but rather enjoy the ones Tallinners born and raised here like to hang out in.

your wants.

Lonely Planet, TripAdvisor, Yelp, Timeout, and many others aim at helping tourists figuring out on what to visit when travelling.

They share one more characteristic: reviews are generally written by tourists for other tourists to read. This results in a vicious circle of tourists doing tourist activities. Whoa that is a lot of tourists for just three sentences!

This is exactly where Like a Local Guide comes into play and saves the day.

The story behind Like A Local Guide started way back in 2006, when founders Ülane Vilumets and Kalev Külaase published a Tallinn city map that displayed places frequented by locals. What was just a summer project at the time, came award after award and grant after grant to be a leader in this specific field of the very competitive travel industry. The number of cities covered increased rapidly in the past few months: it took two years from 2011 to 2013 for Like a Local Guide to expand to Helsinki, Riga, Vilnius and Berlin. As of today, the website leaves you with the opportunity to explore more than 30 cities – a large majority being located in Europe – in much more depth.

The twist with Like a Local Guide is that only carefully selected locals can recommend places worth visiting. After all, they without a doubt are the ones who know the best, right? The website’s interface is very userfriendly: first you select the city you are heading to, then you can filter locations on whether you would like to eat, drink, party, shop, sleep or simply sightsee.

And there are some more filters within these categories, which will enable you to find the right non-touristic place tailored to

Well now, that is pretty interesting. But you tend to leave your laptop in the hotel room when you are travelling, and you do not want to use your smartphone’s Internet connection when abroad.

Does this mean you have to keep everything in mind or to print it all out? Nope! Here is the good news: earlier this year, Like a Local Guide won the award for the best app in the category entertainment in a contest organised by the Estonia’s State Information System Authority. In fact, the app is so good it works offline. This means all you need to do is to download the content beforehand and enjoy a well-deserved local treat away from the tourist crowd. Simple as that.

Mike Reiner, co-founder of Startup Wise Guys, said: “The travel space is waiting for the next big thing and it very well might be from Estonia”. Wait and see. Or better yet, do not wait: download the app right away and see for yourself!

ESN CORNER

TIPS FOR AN UNFORGETTABLE EXCHANGE EXPERIENCE Jae Jensen University of Oregon, International Studies faculty jae-jensen@hotmail.com After leaving my home on the West Coast of the United States twice to study abroad in Germany, coming to Tallinn this fall will be my third international experience. I would like to offer some of the lessons I have picked up along the way in the following tips.

1. Know where you are going It is common sense to read about the basics of your destination country, from their currency to their date of independence, however, the more you know, the better you will adjust. Learn about current controversies, important laws, and social movements.

TIP: Watch a film or documentary from your host country to get a look at the landscapes and to find out about hot topics in the culture.

2. Pack less than you think you will need One of the top regrets of exchange students is overpacking. Before you depart, it might feel necessary to bring

your ten favourite pairs of shoes, but when you are carrying your suitcase through the airport, you will be happy you left half of them at home. When you are abroad, too many possessions will only slow you down. Leave some empty room in your suitcase for all the souvenirs you will bring home with you in the end.

TIP: Pack small gifts from your home region to give to people who help you during your exchange.

3. Learn a few words in the language If you are setting off to Paris after five years of French lessons – fantastic!

If you are leaving to Germany in one month and have not already studied the language, a simple “Guten Tag” or “Danke” might go far. In many places locals appreciate it when foreigners even attempt to speak their language.

TIP: Watching language videos on YouTube is a fast, easy, and free way to pick up useful vocabulary from native speakers.

4. Unplug from your technology Your mom will probably want to video chat with you the day you arrive, and your friends will want to know all

about your new roommate, however, try to wait a week or two before you talk to them. This will give you time to really soak up your surroundings and pay attention to important things. Your first few weeks in the country are about establishing your life and making new friends.

TIP: If you are feeling homesick, being constantly connected to home is not the cure, but probably the cause. In this case, spend even more time with your new friends exploring your host country.

5. Get to know locals In a strange new place, it might be very tempting to stick with your fellow exchange students, especially those who speak your mother tongue. However to truly experience your host culture, you need to get out of your comfort zone and make friends with locals. They will be valuable friends and contacts for your future.

TIP: Join a club at your university for a hobby, sport, or cause you like. Playing tennis or singing in a choir with your local peers will be a great way to build your social network and practice the language.

DESTINATION E-ESTONIA … LOADING 99% Mariam Malidze mari.malidze@gmail.com

Why on earth would I choose to study in Estonia?! Well, I must have wanted to come to Estonia really bad, because I have placed it as my number one preference in three out of four exchange programs that I have participated in.

I have been accepted by Tallinn University of Technology, the University of Tartu, Tallinn University, and the University Of Turku in Finland.

Deciding where to spend a whole year as an exchange student could seem like a matter of life and death, and you start looking for hints and signs around you, as if the entire world has decided to help you. Believe it or not, I did find those signs. At that time, very mysteriously, everybody around me kept mentioning Tallinn University of Technology, posters of TUT appeared on the walls of my home university, the

representatives even visited Georgia and delivered presentations, and on top of that, one of the Georgian TV shows covered a story on Estonia and TUT. Obviously, I had to take the hint.

Well, besides trusting the fate, of course, there were some objective reasons alongside as well. Exchange means studying combined with a lifetime experience, making friends, broadening your mind… Considering all that, I think Estonia provides an ideal environment for a journey of an exchange student.

Coming from a small country myself, I thought Estonia would fit me more and I would easily understand and join Estonians in their pride of their culture and country. Estonia also offers a high quality education. I study law and at TUT I have a chance to take courses related to the fields of law that are un-

derdeveloped in my country. Friendly and accepted approach of Estonians towards foreign students is another factor. A very large international student community at TUT makes it a perfect place to be. My friends who have studied in Estonia were also very passionate describing the exchange life they had there, and the hospitality and open-mindedness of Estonian society, the healthy environment and captivating nature.

And, of course, I have to mention the lovely comment made by my grandma – “I’ve visited Tallinn when I was young. It’s a marvellous, fairy-tale like city, especially the old town, where you get the feeling that a knight in a shining armour might rush out to rescue a damsel in distress at any moment”.

So, here I come, looking forward to my e-Estonian adventure.

SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 17

25

1

8

15

22

17.00 TTÜ Väitlusklubi tutvumisõhtu, Mektory maja (Raja 15) 18.00 TTÜ Naiskoori uute lauljate vastuvõtt, V-103 20.00 TTÜ Tarkvaraarenduse klubi Lapikud infoõhtu 21.45 Jalgpalli ülekanne: Eesti-Sloveenia, Tudengimaja saal

26

2

9

16

23

19.00 ITÜN-i infotund, ICT-314 (Akadeemia tee 15a)

18.00 Best Estonia infotund

18.00 Kultuuriklbui tutvumisõhtu

18.00 SÜN-i tutvumisõhtu rahvusvahelistele tudengitele

14.00 Best Estonia infotund

19.00 TTÜ Tarkvaraarenduse klubi Lapikud infoõhtu

teisipäev

18.30 TTÜ Puhkpilliorkestri juubelihooaja esimene proov, Rävala 15 20.00 Korporatsioon Leola külalisõhtu 18.00 TTÜ Filmiklubi tutvumisõhtu, I-228 Helpdeski koolitus Lapikute kontoris

Programmeerimise koolitus TTÜ-s.

18.00 TTÜ Kino tutvumisõhtu, XXX-104B

10.00 PERHi doonoripäev, Tudengimaja

20.00 Korporatsioon Leola külalisõhtu

30

2

19.00 Tantsuansambel Kuljus esimene kohtumine

18.15 Tehnikaülikooli Akadeemilise meeskoori proov koos uute lauljatega

20.00 Tudengielu avalöök

29

esmaspäev

18.00 AIESEC infotund

18.15 Lindy Hop tantsutrenn, Tudengimaja

18.30 Üliõpilasesinduse tutvumisõhtu, I-217

18.00 TTÜ Kino tutvumisõhtu, XXX-104B

18.00 TTÜ Turundusklubi seminar

18.00 TTÜ Robotiklubi tutvumisõhtu, VI-019

18.00 TTÜ Naiskoori uute lauljate vastuvõtt, V-103

18.00 TTÜ Filmiklubi tutvumisõhtu, I-228

18.00 TTÜ Tantsutüdrukute tutvumisõhtu/katsed, TTÜ Spordihoones

18.00 TTÜ Naiskoori uute lauljate vastuvõtt, V-103

15.15 LindyHop tantsutrenn, Tudengimaja

27

3

10

17

24

28

4

11

18

25

18.00 Best Estonia infotund

18.00 TTÜ Robotiklubi tutvumisõhtu, VI-019

17.00 TTÜ vilistlasõhtu

19.00 T-teatri katsed, XXX-106

18.00 SÜN-i tutvumisõhtu eesti tudengitele

Jalgpalli ülekanne: RootsiEesti, Tudengimaja saal

19.00 T-teatri tutvumisõhtu, XXX-106

neljapäev

29

5

12

19

26

20.00 Estonian Evening, Tudengimaja Enerkeemikute suveseminar 2014, Simisalu loodusmaja

reede

Enerkeemikute suveseminar 2014, Simisalu loodusmaja

12.00 Remondikohvik, Pööningul

30

6

13

20

27

laupäev

31

7

14

21

Enerkeemikute suveseminar 2014, Simisalu loodusmaja

9.00 SEB Tallinna Maraton, Vabaduse väljak

28

pühapäev

August/September 2014

kolmapäev

Foto: Raido Liiksmann

TUDENG TEGUTSEB

REBASE ABC

Taavi Simson Reporter TTÜ Üliõpilasesindus taavi.simson@tipikas.ee

Hea Rebane, kes sa seda artiklit loed.

Sa hoiad enda käes ajakirja “Studioosus”, mis on TTÜ tudengite häälekandja ning olulise informatsiooni ja põneva lugemise allikas. Ära unusta iga kuu esimesel esmaspäeval vaadata ajakirja jagamise postamentide juurde, et haarata endale uus värske number.

Käesolevas numbris ja artiklis räägiks aga asjadest, mida üks TTÜs tudeerimist alustav noor rebane unustada ei tohiks. Võta seda kui tähtsat informatsiooni ja soojade nõuannete kogu. Õpingukava deklareerimise tähtaeg Õige rebane (ega ka tavaline tudeng) ei unusta õpingukava deklareerimise tähtaega. Vastasel juhul jääb tudengipõli õite üürikeseks. Õpingukava deklareeritakse ÕISis ehk õppeinfosüsteemis. Kuupäevad, milleks tuleb oma ained valida, õpingukavasse panna ja seejärel deklareerida, leiab akadeemilisest kalendrist, mille omakorda leiab TTÜ koduleheküljelt.

Kuna tudengeid ma aga juba tean (sest olen pikka aega olnud ise üks neist), siis kirjutan ka kohe välja, et vastavad kuupäevad on 11.09 ja 12.09, sõltuvalt teaduskonnast. Lisaks tasub silmas pidada, et deklareerimine tasuks ära teha paar päeva enne tähtaega, sest viimasel hetkel deklareerimisel tavatseb ÕIS kokku joosta ning “ei saanud” pole dekanaadile üldjuhul mingiks vabanduseks.

Küsija suu pihta ei lööda Ülikoolis ollakse, et õppida endale.

Seetõttu on eriti oluline teada, et kui mingi asi jääb arusaamatuks, siis tasub see kohe selgeks rääkida. Ära karda loengus küsida, kui mõni detail jäi arusaamatuks - küsija suu pihta ei lööda. Tõsi, esimese aasta massiloengutes võib see olla raskem, kuna auditooriumis võib korraga olla sada ja enam tudengit, kuid seminari- ja praktikumitundides, kus tudengeid vähem, see takistuseks pole. Kui sind peaks valdama “lavahirm”, siis võib küsimuse esitada ka loengu lõpus õppejõu juurde minnes või konsultatsiooniaegu kasutades.

Viimast tasub kindlasti kasutada, kui 20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

tekib tunne, et selle järele on vajadus.

Konsultatsioonid on ikkagi eelkõige selleks, et kõik tudengid saaksid järje peale või mõnele täiendavale küsimusele vastuse, mitte selleks, et õppejõud täiendavaid töötunde koguda saaks.

Orienteerumine TTÜ näol on tegemist suure ülikooliga, kuid samas on kogu hoonestik kompaktselt ühes linnakus ja hoonete numeratsioon järgib loogikat, seega ära eksimist pole vaja karta. Kui tekib tunne, et ei olda siiski kindlad, kus ollakse, siis mitmel pool ülikoolis on hoone kaardid. Peasissepääsu juures on lausa interaktiivne puutetundlik ekraan, mis pakub avastamisrõõmu minutiteks. Lisaks on võimalus küsida suunda mõnelt kogenumalt tudengilt või tuutorilt (kollase särgiga tegelased, keda septembri esimestel nädalatel palju näeb).

Naudi tudengielu Kuigi tudengi kõige tähtsam roll on õppimine, ei tohiks siiski ka vaba aega ära unustada. Ülikool ei ole mitte ainult tudeerimiseks, vaid ka maailma avastamiseks ja uute inimeste kohtamiseks. Seetõttu, kui konspektide ja õpikute kõrvalt vaba aega jääb, tasub kindlasti uurida võimalusi liitumaks mõne TTÜ tudengiorganisatsiooniga.

Tudengiorganisatsioone on ülikoolis mitu ning kindlasti leidub igale maitsele midagi. Olgu mainitud vaid mõned neist: AIESEC, BEST, Formula Student, Kuljus, Lapikud, Robotiklubi, Üliõpilasesindus, TTÜ tantsutüdrukud, erinevad ÜNid (Üliõpilasnõukogud) ja paljud teised.

Tuutor ja grupivanem on su sõbrad Tuutor, keda kutsutakse ka tugitudengiks, on vanema kursuse tudeng, kes aitab vabatahtlikuna ülikooli värskelt sisse astunuid rebaseid. Tuutor on rebasele esimene inimene, kelle poole alguses küsimustega pöörduda, olgu siis tegu õige klassiruumi leidmise või mõne õppekorralduseeskirja punkti puudutava küsimusega.

Tuutorid, nagu orienteerumise punkti juures mainitud, tunneb ära kollaste särkide järgi. Mõ-

nikord kannavad nad ka kollast märki või kollast käepaela. Ühesõnaga - otsi kollast värvi ja suure tõenäosusega leiad inimese, keda soovisid leida.

Grupivanem on see isik rühmast (tudengid jaotuvad erialati kursusteks ja rühmadeks), kelle kaudu jõuab vajalik informatsioon teiste rühmas olevate tudengiteni. Samuti tegeleb grupivanem ideaalis ürituste korraldamisega ja meeleolu hoidmisega rühma sees, et tekiks kiiremini “oma” tunne ning õpitaks teineteist paremini tundma.

Grupivanem valitakse rühmas olevate tudengite seast kolmandas või neljandas tuutoritunnis ning selle rolli võtmine on vabatahtlik, mitte kohustuslik. Üldiselt saab grupivanemaks mõni tudeng, kes näib kohe algusest peale aktiivsem ja suudab teiste inimestega hästi kontakti luua.

Nii tuutorid kui grupivanemad on selleks, et rebaseid toetada. Seega kui sul, rebasel, on mõni mure, siis pöördu julgelt just nende inimeste poole. Ülikooli algus võib olla raske, kuid just nende inimeste abiga on kohanemine kiirem ja mõnusam. Lisaks võid nende näol leida hea sõbra või konsultandi tulevikuks, kelle käest kasvõi mõne õppeaine kohta konsultatsiooni küsida (“köhh” kujutav geomeetria “köhh”).

Kõik, mida rebastele veel peaks ütlema, siia leheveergudele ei mahu ega peagi. Natukene peab ikka ise ka elu avastama, muidu kaob ju põnevus ära.

Lõpetuseks veel üks filosoofiline mõttetera: “Ei maksa kahetseda tehtud vigu, ainult tegusid, mis tegemata jäid”.

TUDENG TEGUTSEB

Liisu Tinno Turundusjuht AIESEC TTÜ liisu.tinno@aiesec.net AIESEC on maailma suurim tudengiorganisatsioon, kus on üle 100 000 liikme 124 erinevast riigist. AIESECi visiooniks on rahu ja inimkonna potentsiaali teostamine. Meie organisatsioon ühendab terve maailma andekaid üliõpilasi, kes on huvitatud maailma probleemide lahendamisest, enese arendamisest ja juhtimisest. Loomulikult ei diskrimineeri AIESEC rassi, seksuaalse orientatsiooni, religiooni, poliitilise vaate ega rahvusliku, etnilise või sotsiaalse päritolu järgi. Seetõttu on AIESECi üheks olulisemaks väärtuseks mitmekesisuse hindamine.

Marti Ahtisaari või Iiri laulja Bono.

Lisaks huvitavale sisule on AIESECil ka väga huvitav ajalugu. Nimelt loodi organisatsioon värskel rahuajal 1948. aastal, Eestis nägi esimene AIESEC ilmavalgust Laulva revolutsiooni ajal 1989. aastal Tartu ülikoolis. AIESECi kuulsaimate (endiste) liikmetena võib välja tuua USA endise presidendi Bill Clintoni, ÜRO endise peasekretäri Kofi Annani, Soome endise presidendi

Teiseks pakub AIESEC vabatahtlikku tööd välismaal. Ülemaailmne vabatahtlik programm annab noortele võimaluse arendada enda ettevõtlikku ja vastutustundlikku juhtimisoskust erinevate projektide abil. Projekti kestvus on tavaliselt 6 kuni 8 nädalat. Vabatahtlik reisib üle maailma ning kogeb intensiivset kultuurilist õpet, töötades erinevates kogukonna projektides ja

Meie liikmeks saab kandideerida kuni 22. septembrini. Lisainfot võib leida AIESEC-i kodulehelt www.aiesec. ee (või ülemaailmse AIESEC-i kohta www.aiesec.org). Lisaküsimuste korral astu julgelt läbi meie kontorist Tudengimajas XXX-103 või võta ühendust AIESEC TTÜ presidendi Martin Laasmaga (tel: 555 35 680 või e-mail: martin.laasma@aiesec.net).

võtete igapäevaprobleeme. Nendest saavad osa võtta kõik TTÜ tudengid ja liikmestaatus pole nõutud.

ja tutvuste võrgustikku rahvusvaheliselt. Samuti saab arendada end kultuuriliselt. Kas tead, mis on Portugese scarf? o Meeskonnas tegutsemine kasvatab ühtekuuluvustunnet ja oskust teistega arvestada. o Vilistlastena on hea taas kokku saada ja kasvõi mõni ettevõte luua.

FUN-i o Alati ei saa olla ja ei peagi olema tõsine tööhobune. FUN-i peab ka saama ja BESTis oleme leidnud väga hea vahekorra hoidmaks enda motivatsiooni kõrgena ja teotahte tugevana! Seetõttu oleme esindatud nii suurematel üritustel kui teeme ka omakeskis palju väiksemaid üritusi.

Laura Paulus BEST-Estonia Mis on BEST-Estonia?

BEST-Estonia on TTÜ üks suuremaid tudengiorganisatsioone aastast 1991.

See on koht, kus tudengielu omandab oma mitmekülgsuse ja legendaarsuse.

BESTi roll on pakkuda lisaväärtust ülikooli akadeemilisele programmile.

Kõik, kes on olnud BESTiga pikemalt seotud, võivad kinnitada, et organisatsiooniga liitumine on toonud juurde kogemusi, teadmisi ning kasulikke uusi tutvusi.

Mida saab tudeng BESTilt?

TTÜ tudengitele on välja töötatud kolm teenust. Akadeemilised hooajakursused üle Euroopa, karjäärimess Võti Tulevikku ja tudengitevaheline võistlus EBEC, lahendamaks ette-

AIESEC võimaldab sul arendada uusi oskusi ja kasvatada oma teadmisi 3 erineval viisil. Esimesena võib välja tuua töö välismaal. Ülemaailmne praktikavahetusprogramm annab tudengitele ja äsja lõpetanutele võimaluse saada multikultuurses keskkonnas professionaalselt ja personaalselt arendava kogemuse. See on väljakutse, mida pakuvad nii suuremad kui ka väiksemad ettevõtted üle maailma. Programm on suunatud professionaalsete oskuste arendamisele ja kestab 6 kuni 18 kuud.

Saadaval on 16 erineva valdkonna praktikavahetusprogrammi, mis varieeruvad turundus- ja finantsaladest meditsiini- ja insenerialadeni.

Mida saab BESTi liige organisatsioonist?

Peale selle, et tudengid saavad koos kolme teenust organiseerida, võimaldame oma organisatsioonis: Enesearengut o Proovida ja õppida oma erialaseid või erialaväliseid oskusi ja teadmisi eluliselt rakendama. Meie inimesed tegelevad müügi, turundamise, kujundamise, siseveebi haldamise, projektijuhtimise ja palju muuga. o Kogemusi projektijuhtimises, tiimitöös, organiseerimises, turunduses ja müügis.

Koolitusi o Enesearengu toetamiseks korraldame aastaringselt oma liikmetele erinevaid koolitusi, et oma tegemistes paremini hakkama saada.

Uusi tutvusi, sõpru, tulevasi partnereid

o Suur liikmeskond annab võimaluse kokku puutuda erinevate oskuste, erialade ja taustaga inimestega. o Võimalus laiendada oma mõjusfääri

MTÜ-des, mis keskenduvad erinevatele ülemaailmsetele probleemidele (haridus, jätkusuutlikkus, säästvad eluviisid jne).

Kolmandaks pakub AIESEC noortele võimalust saada juhtimiskogemust koos rahvusvahelise vabatahtliku või professionaalse töökogemusega. Õppida saab seda, kuidas juhtida projekte, meeskondi ja organisatsiooni ning seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel koos noortega üle kogu maailma. Juhtimine AIESECis pakub võimalust kogeda juba noorelt juhtiva taseme vastutust ning arendada endas personaalseid ja professionaalseid oskusi ning teadmisi, mis tulevikus igati kasuks tulevad.

Tahad rohkem teada?

Infotunnid on toimumas 2. ja 4. septembril kell 18:00 ja 9. septembril kell 14:00.

Täpsema info jaoks hoia silm peal www.BEST.ee . Pidevalt saad meie tegemistega kursis olla, kui like’d meie lehte Facebook`is: www.facebook. com/BEST.Estonia .

Vaata järgi ka www.VT.ee , ebec.best. ee SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

TUDENG TEGUTSEB

Berta Härsing TTÜ Tarkvaraarenduse klubi Lapikud berta@lapikud.ee Kes on Lapikud?

TTÜ Tarkvaraarenduse klubi Lapikud on organisatsioon, mis ühendab IT-huvilisi TTÜ üliõpilasi.

Organisatsioon loodi 2002. aastal informaatika tudengite poolt, kelle erialatunnuseks oli “LAP”. Targad mehed otsustasid, et järelikult on nad “Lapikud”. Meie prioriteediks on tudengitele erialase lisaväärtuse loomine. Üliõpilastel on võimalik osaleda erinevates IT-projektides ning reaalselt midagi oma käega ära teha. Mitmetest projektidest valmivad ka tarvilikud ja väga huvitavad lõputööd. Eriti teravatel kriitidel on Lapikutes võimalik esimene töökogemuski saada.

Mis on Lapikute HELPDESK? Lapikute HELPDESK on arvutiabiteenus, mis on suunatud eelkõige TTÜ tudengitele ja õppejõududele, kuid ootame rõõmuga ka inimesi väljastpoolt TTÜ-d. HELPDESK'i abiga saab parandatud nii Sinu arvuti kui

muu katkine elektroonika. Pakume riistvara diagnostikat ja remonti, riistvara hooldust, tarkvara diagnostikat ja paigaldamist ning muu elektroonika parandamist.

Millega on Lapikud hakkama saanud?

Lapikud on teinud TTÜ veebi ajatelje ning TTÜ app'i „Stuuni“. Seni suurim veebiprojekt on „Ukseproff“. Tegemist on portaaliga, milles on võimalik disainida täpselt oma soovile vastav uks.

Lahenduse teeb omapäraseks just see, et rakendus genereerib veebis tehtud joonise põhjal AutoCAD formaadis joonise, mille järgi saab töömees kiiresti ja täpselt kliendi käe järgi kujundatud ust valmistama hakata. Kevadel valmis ka TTÜ muuseumi ajajoon. Õppeaasta 2013/2014 oli HELPDESK`i jaoks vägagi tegus. Pälvisime TTÜ 2013. aasta tudengiteo tiitli. Aasta jooksul toimunud kolmel Remondikohviku üritusel parandasime toodud elektroonikat ning ka nii mõnedki sülearvutid said tolmust puhtaks. Käisime ka Palivere lasteaias ja uuendasime nende arvutiparki. Kevadel korraldasime koos IT Kolledžiga Tehnikalaata, kus inimesed said kokku tulla, oma vana elektroonikat müüa ja IT-alaseid kogemusi vahetada.

Keda ootame endaga liituma uuel semestril?

Lapikud on Sinu jaoks suurepärane koht, kui Sind huvitab IT ning kui soovid olla oma ala parim. Läbi aastate on meie ridadest läbi käinud IT-teaduskonna kõige kirkamad kriidid. Ootame oma liikmeteks ka majandushuvilisi tudengeid, keda huvitab turundus ning projektijuhtimine.

Lapikud pakuvad Sulle võimalust areneda kiiremini kui ainult koolipinki nühkides. Viime läbi erinevaid koolitusi ning kaasame tudengeid jõukohastesse projektidesse. Külastame ka erinevaid IT-ettevõtteid, et näidata, kui tore on ühe IT-mehe või -naise elu. Lapikute nimi on suurtes IT-ettevõtetes teada-tuntud.

Oma vilunud liikmetele pakume võimalust kooli kõrvalt paindliku tööajaga raha teenida. Lapikutes on Sul alati keegi vanem ja kogenum, kelle käest nõu küsida. Lapikutest saad uusi tutvusi, toredaid ühiseid üritusi ning arened akadeemiliselt!

Tule kuula täpsemalt kõige selle ja palju muu huvitava kohta juba varsti toimuvatel Lapikute infoõhtutel 2. ja 8. septembril Lapikute kontoris mis asub Akadeemia tee 5 ühiselamus. Lisainfo infoõhtute ja meie tegemiste kohta saate www.facebook.com/lapikud Keep calm and start coding!

PRAKTILINE INSENERITÖÖ KOGEMUS

FORMULA STUDENT TEAM TALLINNAST FS Team Tallinn

Tallinna Tehnikakõrgkooli territooriumi tagaservas, Tallinna kesklinna äärealadel, just täpselt aia ääres on D-korpus, kust aeg-ajalt kostub ergast mootorimürinat ja kus sagib vähem või rohkem õliseid noorukeid. Seal asub autotehnika labor, milles muu huvitava kõrval ehitatakse juba mitmendat hooaega järjest Formula Student klassi võistlusautosid. Hämarates TTÜ keldrikorruse laborites, kuhu telefonilevi ei ulatu ja kuhu päevavalgust ei paista, tegutsevad elektrikud ja komposiitmaterjalide meistrid. Igal aastal valmib üks prototüüpne ligi veerandtonnise massiga kõrgtehnoloogiline sõiduk, mis viib tudengitest koosneva arendusmeeskonna, FS Team Tallinna, rahvusvahelistele võistlustele (paar korda isegi üle Suure Lombi Miki Hiirte maale). Konkurents on tihe, kuna seljatada tuleb enam kui 500 meeskonna paremik üle terve maailma.

Aastal 2013 lülitus FS Team Tallinn 22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

elektrile üle, vahetades 600 cc tsiklimootori 100 kW elektrimootori vastu.

Sellega sai meeskonna jaoks alguse vaikne võidusõit, kus müra asemel on topeltkogus väänet juba esimesest päkapuutest ja kiirendus 0-100 km/h ligi 3 sekundit (tulevikus potentsiaalselt isegi vähem!). Nö istmessetõmme on võimas ja hääletu kiirus ajab esialgu juhtme täiesti kokku.

Need tublid tudengid, tänu kellele igal kevadel jätkuvalt üks ehtne uhiuus vormelauto garaažist välja veeretatakse, on ilmselgelt ühed Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli parimad (jah, meeskonnas on liikmeid kahest kõrgkoolist). Lisaks elektroonika-, mehaanika-, elektritehnika- ja muude erialade inseneridele on meeskonda vaja ka majandusinimesi, kujundajaid, raamatupidajaid ja teisi entusiaste. Mehaaniline pool on üks asi, kuid lisaks sellele on vaja kirjutada hulgaliselt koodiridu, et neid

mehaanilisi komponente omavahel korralikult sõbrunema panna. Samuti on tarvis koostada ülimalt mahukas, meeletult numbreid ja linke sisaldav kuluaruanne, kujundada tähelepanuväärsed plakatid, teha auto kauniks ning see võistluste kohtunikele ladusalt "maha müüa".

Hakkas huvitama? Vaata siis ka http:// www.formulastudent.ee või https:// www.facebook.com/FSTeamTallinn

TUDENG TEGUTSEB

KA TEHNIKAÜLIKOOLIS SAAB TEATRIT …

JA MITTE AINULT TEADUSTEATRIT! Marta Hang T-Teater

Tallinna Tehnikaülikooli teater TTeater on erinevas vanuses, erinevate erialade ja huvidega inimesi koondav sõbralik grupp, mille peamine eesmärk on lihtne – teha head teatrit.

Väiksemad sihid, nagu avaliku esinemise oskus, eneseväljenduse parandamine, valgustajaks, transameheks, teatrikunstnikuks, inspitsendiks ja tahte korral ka dramaturgiks õppimine käivad loomulikult selle alla.

Eksisteerime aastast 2001 (olles seega üks vanemaid tudengiorganisatsioone TTÜ-s) ning oleme professionaalsete lavastajate abil lavalaudadele toonud

kolmteist menukat lavastust.

ruumides (Ehitajate tee 5, XXX-106 ).

Sügisest pakume kõigile huvilistele lavastaja Auri Jürna käe all ka inglisekeelset koolitust. Selle lühikese TTeatri kursuse eesmärgiks on pakkuda väga erineva tausta ning minimaalse teatrikontaktiga tudengitele väikest sissejuhatust teatrikoolituse baasharjutustesse, mis tulevad kasuks ka muudel (eri)aladel. Kahe kuu jooksul tehakse väikeses grupis lihtsaid harjutusi, mis arendavad koostööd, keskendumist, tähelepanu, usaldust ja mälu.

T-Teatri põhigrupiga liitumiseks on vajalikud katsed, mis toimuvad 11. septembril algusega 19.00 samas kohas.

Katseteks palume ette valmistada ühe lehekülje pikkuse proosateksti ja kaks luuletust. Tekstid tuleb õppida pähe!

Täpsem info meie kodulehel www. tteater.ee või Facebook’is: T-Teater Kohtumiseni teatrimaailmas, kus kõik on võimalik!!!

Ootame kõiki huvilisi oma tutvumisõhtule 4. septembril kell 19.00 Tudengimaja esimesel korrusel meie

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI PUHKPILLIORKESTER (TTÜPO) … on Tallinna Tehnikaülikooli esindusorkester.

2014. aasta sügisel algab TTÜPO juubelihooaeg (65) uue peadirigendi, Tarmo Kivisilla juhatamisel. Kollektiivis mängivad peamiselt TTÜ tudengid, vilistlased ja õppejõud. Koosseisus on ligi 40 orkestranti.

Orkestri eesmärgiks on populariseerida puhkpillimuusikat, anda erineva kavaga kontserte Eestis, võtta osa konkurssidest, korraldada kontsertreise kodu- ja välismaal ning pakkuda seeläbi puhkpillimängijatele meeldivat vaba aja veetmise võimalust.

Orkestri repertuaar on mitmekülgne.

Martin Muiste TTÜ Kultuuriklubi Tahad olla osa meeskonnast, kes korraldab pidusid ja üritusi tuhandetele tudengitele? Saada uusi tutvusi ja kogemusi? Siis on Kultuuriklubi just sinu jaoks!

Kultuuriklubi on organisatsioon, mis

Viljeletakse tantsumuusikat, kaasaegset ja klassikalist puhkpillimuusikat, ansamblimängu jne. Koostööd on tehtud erinevate solistide ja kooridega.

Orkestril on omad traditsioonid ja tore seltskond, keda seob armastus pillimängu vastu.

Pillimäng on eluviis!

Hei, vastne tudeng, tule mängima!

Kui Sa oskad mõnd pilli mängida, tule TTÜ puhkpilliorkestrisse.

Meiega ei lähe näpud rooste ja vaim jääb virgeks!

Mõnus seltskond ootab mängijaid kõikidesse pillirühmadesse.

hoolib oma liikmetest ja tudengkonnast tervikuna. Viime ellu mitmeid suurprojekte nagu näiteks triloogia, mis hõlmab endas Avalööki, Topelt rebastepidu ning Tudengkonna sünnipäeva ja lisaks veel Tudengite Eurovisiooni ja Inseneride Moeshow’d ning pakume võimalust tutvuda paljude väga huvitavate inimestega nii tudengite seas, aga ka väljaspool ülikooli. Miks istuda kodus või ühikas ja vahtida lage, kui sul

Proovid toimuvad teisipäeviti ja neljapäeviti kell 18.30 - 21.00.

Hooaja esimene proov toimub 9. septembril, kell 18.30 Rävala pst 15 asuva maja keldrikorruse prooviruumis.

Vaata meie tegemisi kodulehelt www. orkester.ee.

Oma soovist orkestr iga liituda kirjuta orkester@ o r k e s t e r. e e või helista tel 56 987 036.

on võimalus liituda Kultuuriklubiga ja muuta oma tudengielu huvitavamaks?!

Kultuuriklubil on tulemas ka tutvumisõhtu, mis leiab aset 9. septembril kell 18.00.

Rohkem infot: http://kultuuriklubi.ee/ https://www.facebook.com/ttukultuuriklubi SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23

TUDENG TEGUTSEB

KORPORATSIOON - MIS SEAL TOIMUB? Hei! Kuidas koolipäevad edenevad?

Algus on huvitav ja veel põnevamaks läheb!? Või on hoopis vastupidi, et terve maailm on peapeale pööratud!?

Seda peab vist iga rebane endale tunnistama, et nii see kahjuks või ka õnneks on.

Mis on see, mis Sind ülikooli tõi? On see uudishimu uute teadmiste järele või jäi kaheteistkümnest õpiaastast, rääkimata eelkoolist ja lasteaiast, lihtsalt väheseks? Tõenäoliselt tundub Sulle, et sõnakõlks „Inimene õpib kogu elu“ peab kõige otsesemas mõttes paika. Seejuures ei tohi aga unustada, et elus on ka muud peale õppimise!

Tõenäoliselt nõustub igaüks, et ülikoolis käimise kõrval on oluline ka vaba aja sisustamine. Suurepärane võimalus selleks on just üliõpilaskorporatsioonid. Korporatsioon on tudengitele vaba aja veetmise koht – uute ja olemasolevate sõpradega, nii konvendikorteris kui väljaspool seda, nii omakeskis kui koos teiste organisatsioonidega.

Mida me pakume?

1. Avarad ruumid mugavalt kesklinnas, 24-7 sissepääsuga 2. Piljard, spordikanalid ja alati kapis ootav külm õlu 3. Ettekanded ja diskussioonid silmaringi laiendavatel teemadel 4. Eestimeelsed vaated, koos traditsioonide hindamise ning 20. sajandi esimesel poolel kinnistunud kommete järgimisega 5. Volber Tartus, lipu heiskamine Pika Hermanni tornis 24. veebruari päikesetõusul, suvepäevad, talvepäevad ja palju muud 6. Loomulikult ka eluaegsed uued sõbrad erinevatelt erialadelt ja ülikoolidest.

Härrad tudengid on oodatud meie külalisõhtutele aadressil Tatari 12, algusajaga kell 20.00 kuupäevadel 09. sept, 23. sept ja 02. okt. Võta sõber kaasa, tule kohale ja naudi head õhtut!

Kui tõesti ei õnnestu ühelgi õhtul külla tulla, siis võta meiega ühendust ning mõtleme koos välja mõne muu lahenduse. Ära pelga, vaid aja oma triiksärk kapist välja ning astu läbi. Kohtumiseni!

Kui sellest infost jäi väheks, külastage meid Facebook`is (Korporatsioon Leola) ja uurige lisaks. Mida aga tegelikult enim soovitan, on tulla ja vaadata, mis korporatsioonist siin juttu on ning mida üliõpilaskorporatsioon endast tegelikult kujutab.

TTÜ VÄITLUSKLUBI Rainis Karro TTÜ Väitlusklubi rainis.karro@tipikas.ee Kas vaidluses sünnib tõde? Või on see kõik üks sooja õhu suust välja ajamine?

See on täiesti vaieldav! Tule TTÜ Väitlusklubisse, teeme tutvust ja väitleme selle üle! Kui valitsus saaks ümberlükkamatuid tõendeid jumala olemasolust, kas ta peaks neid inimkonna eest varjama? Kas kommunism võib olla parem kui kapitalism ja kas valitsus peaks kahetsema juhusuhete sotsiaalset aktsepteerimist? Just sellistel (aga ka paljudel teistel) teemadel saame diskuteerida ja samal ajal avaliku esinemise ning argumenteerimisoskusi omandada.

Väitlus hakkab toimuma kahel korral nädalas. Ühel korral saab väidelda koduses eesti keeles ja teisel korral praktiseerida inglise keelt. Täpsed ajad veel selguvad, aga paika on pandud see, et TTÜ Väitlusklubi tutvumisõhtu (PANGE NÜÜD TÄHELE, SEE ON OLULISEM KUI TV6 ORIGINAALSED REKLAAMIPAUSID VÕI TALLINNA LINNAVALITSUSE PRESSITEATED) toimub 08.09 kell 17:00 MEKTORY majas (aadressiga Raja 15)! Väikese saladuskatte all võime 24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

öelda, et ootame just Sind – säravat, energilist, teadmistehimulist ja aktiivset noort. Ära sellest teistele räägi. Või tegelikult – räägi ikka, seltsis on ju segasem! Kui te veel ei tea, kus asub MEKTORY maja, siis on rohtu ka selle vastu – tulge 16:50ks TTÜ peamaja fuajeesse ja liigume sinna koos!

Ootame Sind väitlema sõltumata sellest, kas oled väitlusega varasemalt kokku puutunud või mitte. Kui tunned, et ei tea sellest valdkonnast midagi, siis on see Sinu jaoks ERITI ÕIGE KOHT, sest meie õp et a me.

Me pole ju ometigi kadedad!

Juhul kui argumentat-

sioon ja vaidlus liiga tuliseks lähevad, saab seda alati sõbralikus ringis pärast väitlust pubis istudes edasi arutada.

Või siis minna ennast jahutama kardirajale, Megazone’i või kuhugi mujale lahedasse kohta veel lahedama seltskonnaga.

Tule ja vaata järgi, mis loom see väitlus on! Lisaks uutele oskustele leiad siit ka uusi sõpru. Mitmed eelmisel sügisel liitunud tudengid peavad seda aasta parimaks otsuseks. Kõlab ju nagu p l a a n ! ? ! Rohkem infot meie tegemiste kohta leiad aadressilt www.facebook. com / T U Tde bate. Peatse kohtumiseni!

TTÜ VNK Ülle Valtna TTÜ VNK president hooajal 2014/2015 TTÜ mehaanikateaduskonna vilistlane TTÜ on rikas pika ajalooga taidlusseltskondade poolest - üks neist on TTÜ Vilistlaste Naiskoor.

TUDENG TEGUTSEB Nimi ütleb, et tegu on endiste tudengitega, aga see ei peaks Sind kurvastama, sest juba kolme või viie aasta pärast oled seda ka Sina! Seni saad meid kuulda ja näha mitmetel TTÜ üritustel ja meie traditsioonilistel kontsertidel jälgi reklaami!

Peab siiski tunnistama teatava diskrimineerimise maiku, mis ka koori nimest välja paistab - ja elu näitab, et meeslauljad valivadki tavaliselt mees-

või segakoori...

Kui Sul on aga veel vastamata küsimusele, miks üldse peaks kooris laulma, siis ütleme Sulle: meie teada on see täielikuks õnneks hädavajalik!

Kirjuta meile, mida arvad Sina: vnk@ ttu.ee Vaata meid TTÜ kodulehel: www.ttu. ee/vnk ja Facebook`is: Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoor

ETÜN EHK KUIDAS 5+N AASTAT INSENERIÕPET LÕBUSAMALT ÜLE ELADA Hei, värske või juba aastaid TTÜ-s ringi seigelnud ehitusteaduskonna tudeng! Kas soovid veeta enda tulevased aastad vaid kooli ja kodu vahet pendeldades või tahaksid võtta nendest aastatest täieliku maksimumi? Tõenäoliselt osutus valituks viimane variant ning ETÜN on võimalus, kuidas seda ka saavutada.

heaolu eest ning rääkida teaduskonna tasandil kaasa kõikvõimalikes küsimustes ja probleemides, mis puudutavad tudengeid. ETÜNi liikmena on sul võimalus korraldada ja saada osa nii hariduslikest kui ka meelelahutuslikest üritustest, osaleda mitmetes projektitiimides ning saada seeläbi tulevikuks vajalikke juhtimiskogemusi, erialaseid kontakte ning kõike muud kasulikku.

Võimalusi end rakendada on nii palju, et enne nimekirja lõpetamist saab selle nupu sõnadelimiit täis. Ent mida me siis korraldame ning millistes projektides te kõik saate soovi korral oma käed külge panna?

Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu (ETÜN) on tudengiorganisatsioon, mis tegutseb alates 2005. aastast eesmärgiga seista teaduskonna tudengite

Toimuvad erialased väljasõidud, motivatsiooniloengud erinevate ehitusala spetsialistide poolt, töövarju projekt, teaduskonna peod ja/või mitme teadus-

Kadi Sigus Juhatuse aseesimees turundus- ja kommunikatsioonivaldkonnas ETÜN kadi.sigus@tipikas.ee

ITÜN – KELLELE? SULLE!

Kristin Ehala Aseesimees TTÜ IT Teaduskonna Üliõpilasnõukogu kristin.ehala@tipikas.ee

Eemalt uurides võib ITÜN tunduda väga akadeemilise organisatsioonina, kuid päris nii see pole. ITÜN ehk Infotehnoloogia Teaduskonna Üliõpilasnõukogu on organisatsioon ITtudengilt IT-tudengile. Me tegutseme koos ja korraldame põnevaid, teadmisterohkeid ning meeltlahutavaid üritusi, alustades firmakülastustest ja lõpetades LAN-party-dega. Uusi teadmisi, kogemusi ja tutvusi tuleb uksest ning aknast. Muidugi ei saa ära unustada õhtuid teiste üliõpilasnõukogudega,

niisama olemist, saunaõhtuid ja väljasõite koos unustamatute mälestustega.

ITÜN on koht, kus saab tasa ja targu, vastavalt oma soovile areneda. Käi üldkoosolekutel kohal ja kui mõne projekti vastu tekib huvi, siis saa osaks selle korraldustiimist. Teised aitavad kogu oma nõuga kaasa. Paljud liikmed on öelnud, et just siit said nad julguse teiste ees esineda ja enesekindluse korraldada suuri üritusi (ka CV on sulle selle eest tänulik). ITÜN-is on teaduskonna kõige aktiivsemad IT-tudengid.

Neil on tahtmine midagi ära teha ja ITÜN on selleks ideaalne võimalus.

Kui on olemas idee, siis meie aitame selle ellu viia.

Peale enesearendamise ja ürituste pakub ITÜN sulle uusi tutvusi. Muidugi on hea, kui sul on tuttavaid oma kursuselt, kuid vanemate ja teiste kursuste

konna vahelised ühised üritused ning palju muud. Väga palju muud. Organisatsiooni siseselt toimub aastas mitmeid motivatsiooniüritusi, võistlusi ning suurema aktiivsuse korral on võimalus külastada ka teisi tehnikaülikoole mitmetes välisriikides, näiteks külastati eelmisel aastal ülikoole Suurbritannias ja Saksamaal. Kõlab hästi? Muidugi kõlab. Seega haara võimalusest muuta enda aastad TTÜ ehitusteaduskonnas õppides võimalikult vaheldusrikkaks, liitu meie lõbusa seltskonnaga ning loo lahedaid mälestusi, mida aastaid hiljem jälle hea meelde tuletada.

Leiad meid ruumist III-128, moluraamatust fb.com/etyn.tty ning hoia silm peal ka infoõhtute kutsetel, mis kolmanda korpuse stende kaunistama hakkavad.

õpilaste tundmine annab veelgi rohkem juurde. Mõni vihje mõne õppeaine kohta, mõni teadmine enam – kõik see aitab ülikooliellu paremini sisse elada ja siia ka jääda. Uued tutvused ei saa seejuures olema vaid ülikoolikaaslaste seas. ITÜN-il on head suhted ka suurte IT-ettevõtetega, kellega teeme koostööd firmakülastusi ja seminare korraldades.

Organisatsioonid mängivad ülikoolielus suurt rolli. Liitu kõigega, mis huvi pakub, aga tule vaata meid ka üle.

ITÜN-i infotunnid on 26. augustil kell 19.00 ja 7. oktoobril kell 19.00 meie ruumides ICT-314. (Akadeemia tee 15a). Kui aga nii kaua kannatada ei jaksa, siis uuri meie kodulehte ja Facebook`i, kirjuta meile itunjuhatus@ tipikas.ee või tule kohale. Ära me sind ei aja. Hakkame hoopis juttu ajama ja siis ei taha sa enam ise lahkuda!

SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

TUDENG TEGUTSEB

KEEMIA- JA MATERJALITEHNOLOOGIA TEADUSKONNA ÜLIÕPILASNÕUKOGU OTSIB UUSI SÄRASILMSEID LIIKMEID Liina Sala Üliõpilasnõukogu juhatuse aseesimees Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Kui Sinu kohta kehtib alljärgnev: • oled Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna tudeng • otsid oma ellu uusi põnevaid väljakutseid • oled aktiivne noor, kes naudib inimestega suhtlemist • soovid muuta ülikoolis õppimise võimalikult huvitavaks ja meeldejäävaks • oled valmis kaitsma ja seisma üliõpilaste huvide eest ...siis ära kahtle, sest: • Sind ootavad uued tutvused ja väljakutsed • saad võimaluse osaleda ja korraldada põnevaid projekte ning väljasõite • ees ootavad põnevad motivatsiooni-

üritused • saad oma arvamust avaldada ning võimaluse edendada tudengielu • näed seda, kuidas ülikool tegelikult toimib

ootaME Ja vaJaME Just sind!

Keemik, kui tunned, et soovid ennast arendada, liituda üliõpilasnõukoguga, rääkida kaasa teaduskonda arendavates küsimustes või Sul on mõni hea idee, kuidas meie teaduskonna tudengite elu paremaks teha, siis ära karda ning võta meiega ühendust: kyn@tipikas. ee!

Tulemas on ka infoõhtu - hoidke silmad ja kõrvad lahti!

PS! Loe meie kohta infot ka TTÜ kodulehelt ja otsi meid üles Facebook'ist!

MTÜN

Sander Udam Majandusteaduskonna Üliõpilasnõukogu juhatuse liige MTÜN sander.udam@tipikas.ee TTÜ Majandusteaduskonna Üliõpilasnõukogu ehk MTÜN on hoolimata oma ametlikust nimetusest (või just seepärast) väga sõbralik seltskond noori, keda ühendavateks teguriteks on teotahtelisus, huvi majanduse vastu ning soov aegajalt lahedatel väljasõitudel käia ja pidusid teha. Peamisteks MTÜNi tegevusteks ongi tudengite soovide ja õiguste eest seismine ja esindamine TTÜ tähtsate tegelaste ees, erinevate haridusliku sisuga üritustel käimine või korraldamine ning rohkete väiksemate ja suuremate pidude korraldamisega.

Seejuures on MTÜN rangelt vabatahtlik organisatsioon, mis tähendab, et 26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

liitumine on kerge (tule lihtsalt kohale) ja kedagi piitsaga ei sunnita (präänikuga mõnikord küll). Omaltpoolt pakub MTÜN aga oma liikmetele rohkelt võimalusi ennast arendada. Kas tahad korraldada aasta võimsaimat pidu tuhandele tudengile? Või suhelda projektide raames kümnete suurte ettevõtete juhtidega? Saada tuttavaks teiste tarkade ja asjalike tudengitega, kellega tulevikus mõnele edukale ettevõttele koos alus panna? Ülikool on koht, kus

võimalusi on tohutult palju, neid tuleb ainult osata ära kasutada.

MTÜN on mõeldud kõikidele majandusteaduskonna tudengitele nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes. Tegelikult on paljudele üritustele oodatud ka teiste teaduskondade huvilisi. Majandusteaduskonna Üliõpilasnõukogu on alati huvilistele avatud: me asume Majandus- ja sotsiaalteaduskonna II korrusel ruumis X-250.

TUDENG TEGUTSEB

KÕRGUSTESSE PÜRGIV Kaidi Sander Juhatuse esimees TTÜ Sotsiaalteaduskonna Üliõpilasnõukogu Oled sa mõelnud, kes sa tahad oma esimesel tudengiaastal olla? Tahad teha midagi suurt ja meeldejäävat? SÜN pakub sulle kõike seda ja rohkemgi veel!

Sotsiaalteaduskonna Üliõpilasnõukogu on ainuke nõukogu TTÜs, kus on võimalus tegeleda suurel hulgal rahvusvaheliste tudengitega. See annab võimaluse tutvuda inimestega kasvõi maailma teisest otsast, mis arendab silmaringi erinevate rahvaste kultuuri ja kommete osas. Samuti toimub tihe koostöö teiste TTÜs tegutsevate üli-

NOOR

õpilasnõukogudega, tänu millele saab oma sõpruskonda veelgi rikastada.

Sellest tingituna saab olla kursis kogu kooli eluga ja leida endale kõige meelepärasem üritus ja valdkond, millega tegeleda. SÜNi enda siseelugi on kirju ja põnev. Mitmekülgsed üritused - nii hariduslikud seminarid kui ka lõbusad ettevõtmised - toimuvad kogu aasta vältel. Traditsiooniliselt toimub jõulupidu ja kevade poole minnakse sotsreisile, mis viib sotsiaalteaduskonna tudengid avastama mõnda põnevat välisriiki- need on reisid, mida mäletatakse aastaid.

SÜN pakub erinevaid proovilepanemise võimalusi, igaüks saab lähtuda oma soovidest. Jõudu saab proovida töögrupi liikme või lausa juhina. Lisaks on võimalus turundada erinevaid üritusi,

otsida sponsoreid ja pidada läbirääkimisi huvitavate inimestega. Need on kogemused ja oskused, mis tulevad kasuks edaspidises elus. Tänu sellele võib nii mõnigi avastada oma unistuste töö, mille poole tulevikus pürgida.

SÜNi jaoks on tähtis motiveeritud liikmeskond. Nii sügisel kui ka kevadel toimuvad ühised üritused, milleks võib olla õhtupoolik bowlingus või väljasõit mõnda kaunisse Eestimaa paika.

Sotsiaalteaduskonna Üliõpilasnõukogu on koht, kust leitakse tulevasi koostööpartnereid, sõpru kogu eluks ja kogemusi, mis aitavad paremini hakkama saada nii igapäeva- kui ka tudengielus.

Tule omade sekka ja muuda tudengielu parimaks ja meeldejäävaimaks perioodiks oma elus!

ESN TUT IC – A PIECE OF EVERYTHING Sandra Viira President ESN TUT IC ESN, ESN TUT IC, IC, International Club, Rahvusvaheline klubi – these are the names we are mostly known for. But what stands behind all of those acronyms? A simple answer is a family, a very large and international family made up of bright-eyed volunteers, former and future travellers of the world.

Erasmus Student Network (ESN) is an international organisation with 29 000 members in 37 countries assisting

more than 180 000 students per year.

And our 80 members in Tallinn Tech are a beautiful addition to that.

International Club’s aim is to provide a support system for foreign students who have chosen to study in Tallinn Tech. We welcome them already before their arrival and are their first friends in Estonia. Whatever questions they might have we are willing to find answers for them. This autumn we are expecting around 700 new students from abroad and already 450 have asked for assistance from us. And boy are we glad to help them!

So why do we do it? Because we are citizens of the world, we love to travel, meet new people from cultures much different from ours, we love Italian food and Spanish sangria, national costumes from Nigeria and folk dances

from Georgia. We love experiences.

In addition to that, we can practice 50 languages because that is how many different dialects are represented in our university this semester from 52 different countries. Or have a safe couch to crash on when we travel. Finding friends for life is just a little perk of being a member of IC. We also like to keep our students active, introduce Estonian culture and beautiful landscapes to them, therefore, we organise trips around Estonia and to our neighbouring countries. We make excursions to cool companies, have cultural events like International Dinners and also get them involved in volunteering and charity projects to give back to the community that welcomes them.

For more information, visit our website ic.tipikas.ee Or drop by our office U01-225 In conclusion, to all of the newbies here in Tallinn Tech I would like to wish that you find at least one organisation that makes you spark. It will make your years in the university so much more memorable and enjoyable!

SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

KULTUUR

TUTANHAMON TO Konstantin Jefimov Reporter TTÜ Üliõpilasesindus Konstantin.jefimov@tipikas.ee Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis ja peanäitusesaalis on alates 8. augustist kuni 20. septembrini avatud näitus Egiptuse vaarao Tutanhamoni hauakambrist leitud aaretest. Sellelaadset kogu näeb Baltikumis ja Skandinaavias esmakordselt.

Näitusel on eksponeeritud üle kahekümne olulisema ja visuaalselt pilkupüüdvama leiu, sealhulgas Tutanhamoni kuldne surimask, millest on saanud Egiptuse tuntuim sümbol. Suurematest eksponaatidest tuleb lisaks mitmetele teistele esemetele ära märkida Tutanhamoni sarkofaag, hauakambrisse asetatud kuldne kaarik, Anubise kuju ja rikkalikult kaunistatud troon. Mõistagi on tegemist replikatsioonidega, kuna paljud originaaleksponaatidest pole kunagi Egiptuse pinnalt lahku-

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

nudki ning egüptoloogide üldsus on juba pikka aega habraste originaalide transportimise vastu. Samas on näituse eksponaadid teostatud nii kõrgel tasemel, et ka neid originaaliga kõrvutades oleks vahet raske hoomata. Tänapäeval näitavad kvaliteetseid koopiaid ka paljud suured muuseumid, sest originaaleksponaadi näitamine on konserveerimispõhjustel problemaatiline.

Ei pea aga olema egüptoloog, et olla teadlik mõnest legendist, mis Tutanhamoni müstilise ajaloo kohal kotkana hõljub. Kõige kuulsam neist on legend needuse kohta, mis tabas paljusid, kes söandasid omal ajal Kuninga rahu rikkuda. Väidetavalt ongi hauakambri seinale graveeritud needsamad sõnad: “Surm tabab oma kiiretel tiibadel kõiki, kes rikuvad kuninga rahu.”

1891. aastal saabus Egiptusesse noor inglane - arheoloog nimega Howard Carter. Aastate jooksul veendus ta üha enam, et Kuningate Orus (org, kuhu ligi 500 aastat alates 16 saj eKr maeti vaaraosid) on alles veel vähemalt

üks avastamata hauakamber. 1914. aastal, leides omale sponsori jõuka Lord Carnarvoni näol, tegeles Carter kambri otsimisega 3 aastat, kuid ilma igasuguse tulemuseta. Järgnevalt tabas maailma Esimene maailmasõda ning kaevamistööd peatusid kuni 1922. aastani. Sel aastal teatas Lord Carnarvon Carterile, et tal on veel üks hooaeg, et leida see kauaotsitud “kamber” või vastasel juhul peatab ta igasuguse edasise finantseeringu.

Naastes Inglismaalt Egiptusesse, võttis Carter kaasa oma kollase kanaarilinnukese. Reis Ahmed, Carteri meeskonna töödejuhataja, karjatas seda märgates: “Kuldne lind! Ta juhatab meid kambrisse!” Ning ilmselt juhataski. 4. novembril 1922 avastas Carteri meeskond trepiastmed, mis olid varjatud kõrvalasuva Ramses IV hauakambri rusudega. Kaevates edasi, leidsid nad veel 15 astet, mis viisid lõpuks Tutanhamoni kambri künnisele.

Räägitakse, et kui Carter tol õhtul koju jõudis, tuli talle vastu ta isiklik teener, pisarad silmis ning paar kollast sulge käes. Õudusega lausus ta, et kobra on arheoloogi ka na a r il i n nu surmanud.

Carter - praktiline ja realistlik meesmainis vaid, et olgu kobra majast kindlasti välja viidud.

Teener aga ei rahunenud ning lausus Carteri käest haarates närviliselt järgmised sõnad: “Vaarao madu tappis linnu, sest ta viis meid varjatud kambrini! Me ei tohi vaarao rahu häirida!”

TUDENG TEGUTSEB TUDENG TEG

KULTUUR

ORMAB TALLINNA

GUTSEB

Carter saatis Lord Carnarvonile viivitamatult telegrammi, teatades oma vapustavast leiust. Enne Lordi saabumist aga kambrit ei avatud ning viibiti ängistavas uudishimus. Välisel uurimisel oli aga märgata, et kambriust on iidsetel aegadel juba vähemalt paar korda avatud. 26. novembril saabus Kuningate Orgu ka Lord Carnarvon oma kaaskonnaga ning kambri avamine võis alata. Carter puuris ukse sisse augu ning piiludes küünlavalgusel kambri sisse, küsis tema taga seisev Lord: “Can you see anything?” ning Carter vastas oma kuulsate sõnadega: “Yes, wonderful things.”

eurot on saadaval kohapeal ja Piletilevis alates 1. augustist.

Näitus jõuab Eestisse Egiptuse turismiministeeriumi toel ning seda korraldab rahvusvahelisteks koostööprojektideks loodud Travel Media Group, mis kuulub samasse kontserni

Eesti ühe suurima reisikorraldajaga GoAdventure. Näituse koostööpartner on Eesti Rahvusraamatukogu.

Näitus jääb külastajatele avatuks augustis E–P 12–18 ning septembris E–R 10–20, L–P 12–19.

Kulus mitu kuud kambri eesruumis olevate esemete katalogiseerimiseks ning matmisruumi jõuti alles 1923. aasta veebruariks. Selleks ajaks hakkas kõmu levima ka ajakirjanduses, kus kirjeldati elavalt “vaaraode needuse” ulatust ning mõju kõigile neile, kes olid kambri avastamisega seotud.

Esimese inimesena tabas väidetav needus Lord Carnarvoni, kes kõigest kuu pärast kambri ametlikku avamist rängast putukahammustusest veremürgitusse suri. Tutanhamoni muumia lahtivõtmisel ilmnes, et kuningal oli vasakul põsel sarnane haav, millesse Lord ka kõnges. Järgnes mitu surma, nende hulgas Lordi sugulased, kes temaga koos Egiptusesse tulid ning näiteks ka Carteri isiklik sekretär ning sekretäri isa.

21. sajandil on läbi viidud mitu uurimistööd, mis on väidetavalt tõestanud, et mingit needust pole kunagi olnud ning kõik see must maagia on vaid 20ndate aastate kollase ajakirjanduse töö. Eksisteerib ka teooria, et nõndanimetatud needus on tegelikult Aspergillus niger - seen, mis võis arheoloogidel hauakambrites erinevaid tüsistusi tekitada. Nii või teisiti jäävad mõned vastused igaveseks ajaloo massihauda koos teiste sarnaste vastamata küsimustega ning igal lugejal jääb vabadus ise otsustada, kas midagi sellist võis tõepoolest olla või mitte. Üksikpiletid hinnaga 8 eurot (õpilastele soodushind 5 eurot, alla 6-aastased lapsed tasuta) ja perepiletid hinnaga 20 SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

TEADUS

UUED REBASED JA MUUD LOOMAD Peeter Laas Meresüsteemide Instituudi nooremteadur peeter.laas@msi.ttu.ee

„Uute rebaste” saabumine on jahimeestes omajagu elevust tekitanud.

Eesti metsadesse on infiltreerunud eksootiline saakloom lõunast – šaakal.

Harilik šaakal (Canis aureus) kuulub koerlaste (Canidae) sugukonda, nagu ka meile tuttavad punarebane (Vulpes vulpes) ja hallhunt (Canis lupus). Kui reeglina jääb šaakalite levila põhjapiir Austria, Moldova ja Ungari kanti, siis eelmise aasta algusest on küttidel õnnestunud Eestist neli isendit tabada.

Esimesel pilgul võib šaakali ja rebase kergelt segamini ajada, nagu ka TTÜ hoonete koridorides võib hetkel mõnda rebast ekslikult juba vanaks Tipikaks pidada. Lisaks sarnasele välimusele kattub suuresti ka liikide ökoloogiline nišš. Šaakalid toituvad peamiselt maas pesitsevatest lindudest, kahepaiksetest ja roomajatest, kuid ka puuviljadest ja marjadest. Eelmisel sügisel allkirjastas Keskkonnaamet käskkirja, millega anti õigus šaakali kui võõrliigi küttimiseks liigi arvukuse reguleerimise eesmärgil.

Ometi viitavad kogunevad andmed asjaolule, et tegemist pole võõrliigiga ehk inimeste abil meie metsadesse sattunud isenditega, vaid juba kohapeal pesitseva populatsiooniga. Näiteks kolm tabatud isendit olid alla aastased noorloomad ehk suure tõenäosusega kohapeal sündinud. See on tekitanud küsimuse, et võib-olla peaks šaakali hoopis Eesti imetajate nimekirja kandma?

Peale šaakalite on seoses globaalsete kliimamuutustega pooluste suunas nihkumas ka suur hulk muud bioloogilist mitmekesisust. Üks kaunis korrapärasus, mida ökoloogidele meeldib demonstreerida, on maismaa liigilise mitmekesisuse vähenemine ekvaatorilt pooluste suunas. Kui kliima soojeneb, nihkub ka paljude liikide levila. Iseenesest võiks see põhjala rahvastele ju meeldida, sest tulevikuprognoosid 30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

lubavad meie metsad ja laaned täita uue ja huvitava eluga!

Kuigi armsad ja karvased šaakalid inimesi ehk ei häiri, olgugi, et ka nemad ohustavad meie kohalikke ökosüsteeme, siis malaaria (Plasmodium spp.) või koolera (Vibrio cholerae) tekitajate lähemale nihkumine tekitab ilmselt paljudele kõhedusetunnet. Soomes ja Rootsis on juba esinenud juhtumeid, kus koolera infektsioon on saadud Läänemerest. Uued nakkusetekitajad ja parasiidid pole sugugi nii tore tulevikuvaade ning see kõik ei pruugigi olla väga kaugel...

Viimase viie aasta jooksul on üha enam tähelepanu koondunud Arktika sulamisele ja sellest tulenevale metaani vabanemisele. Metaan on hea kasvuhoonegaas ja erinevate arvutuste kohaselt peaks kiiresti vabanev osa sellest metaani kontsentratsiooni atmosfääris umbes kümnekordistama.

Eelmise aasta „Nature” artiklis pandi sellise stsenaariumi külge ka hinnasilt – kuuekümne triljoni dollari eest kahjusid. Selline number võiks ju võita laiema avalikkuse tähelepanu, kuid pigem on vitaalseks muutunud igikeltsa sulamise tõttu tekkinud suured ja ebamaise välimusega augud. „Positiivse poole” pealt peaks see ai-

tama valideerida kliimamudeleid, mis IPCC ekspertidele omajagu peavalu valmistanud, arvestades kui palju on muutunud prognoosid erinevate väljaantud raportite raames. Teiseks muutuvad inimtekkelised kasvuhoonegaasid mingi aja jooksul kaduvväikseks fraktsiooniks ja paljud võiksid mõista, et lihtsalt maksude ja kvootidega me looduslike globaalsete protsesside kõrval pilli ei puhu. Üks võimalus on kulutada oma ressursid tuuleveskitega võitlemise asemel uute tingimustega kohanemisele. On tehtud ka arvutusi ja leitud, et see on vähemalt kümme korda odavam. Ambitsioonikam ja huvitavam lahendus on kliima modifitseerimine ehk geoinseneerimine. Selleks on muidugi juba ridamisi variante välja pakutud, kuid et siinjuures viljakat pinnast solkida, kutsun üles kallist lugejat mõtlema sellele kuuekümnele triljonile dollarile, mis ootab seda inimest, kes suudab edukalt need viiskümmend gigatonni metaani kuhugi ära kaotada või Artika uuesti ära külmutada.

Et lõpetada positiivse noodiga, siis iseenesest on soojenemine natuke toredam variant kui uus jääaeg. Ma usun, et paljud tervitavad šaakaleid palju parema heameelega kui jääkaru. Seega: „Tere tulemast, uued rebased!”

MIS TOIMUB

ENERKEEMIKUTE SUVESEMINAR TULEB TAAS! Enn Karin Juhatuse aseesimees Energeetikateaduskonna üliõpilasnõukogu enn.karin@tipikas.ee Energeetikateaduskonna Üliõpilasnõukogu (EÜN) ning Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna Üliõpilasnõukogu (KÜN) korraldavad ka sel aastal Enerkeemikute Suveseminari, mis tänavu toimub juba neljandat korda.

Seekordne suveseminar leiab aset Järvamaal Simisalu loodusmajas 29. - 31. augustil. Ees ootavad põnevad seminarid ja töötoad, sportlikud ja meelelahutuslikud mängud ning muidugi suurepärane seltskond ja palju uusi tuttavaid. Täpsema info saamiseks ja registreerumiseks otsi meid Facebook'ist - Enerkeemikute Suveseminar 2014.

EÜNi liige Enn Karin mäletab oma esimesest Enerkeemikute suveseminarist järgnevat: Kui ma eelnädalal TTÜ uksest sisse astusin, tundsin ma ennast selles uues keskkonnas küllaltki võõrana. Enamus koolikaaslasi ja tuttavaid olid läinud mujale ülikoolidesse, seega tuli hakata uusi tutvusi ja sõpru soetama. Käisin TTÜ-d tutvustavates loengutes kohal, aga kogu seda uut informatsiooni oli liiga palju erinevad tudengiorganisatsioonid tutvustasid ennast, pidime mingit Gaudeamust laulma ning õppeprodekaan hirmutas, et enamik meist niikuinii ei lõpeta. Ülikool tundus suur ja hirmutav.

Tuutoritunnis nägin ma aga esimest korda vanema kursuse tudengeid, kes selgitasid eluolu TTÜ-s ja kinnitasid, et tegelikult asi nii hull ei ole. Nemad tutvustasid, et on olemas ka mingisugune energeetikute üliõpilasnõukogu, mis korraldab energeetika- ja keemiateaduskonna tu-

dengitele suvepäevi ja et rebased on eriti teretulnud. Alguses olin ma veendunud, et mina küll sellele üritusele ei lähe, aga lõpuks räägiti mind ära ja kõhklevalt andsin oma 10 eurot osalustasu.

Reedel ootas meid kõiki buss, mis viis Laulasmaa puhkekeskusesse, kus pidid aset leidma Enerkeemikute suvepäevad 2011. Kohale jõudes lõime telgid lahti ja üks noormees tuli küsima, kas ta võiks ka minu telki tulla, kuna tal endal ei ole magamiskohta. Tegime tutvust ja tuli välja, et tegemist on minu tulevase kursavennaga. Päeva jooksul selgus, et väga palju esmakursuslasi ei olnud kahjuks kohale tulnud, aga mis seal ikka, selle eest sai tutvuda vanema kursuse tudengitega, keda oli kohal päris palju. Õhtul toimusid ka erinevad sotsialiseerumismängud ja reedeõhtule kohaselt ka väike peoke, kus sai veelgi rohkemate tudengitega tuttavaks. Järgmiseks päevaks oli suhtlusbarjäär juba ületatud.

saada ja palju muud). Laupäeva õhtul toimus taaskord korralik pidu, millest ei puudunud õllekasti hoidmise võistlus, õllejoomise teatevõistlus jne...

Pühapäev oli taastumiseks ja õnneks selleks päevaks midagi enam planeeritud ei olnudki - sai end rahulikult kojusõiduks valmis sättida. Oli olnud üle ootuste lahe nädalavahetus. Esimene nädal TTÜ-s oli läbi saanud ja ei jõudnud ära oodatagi, mis edasi saab. Esmaspäeval kooli minnes oli palju julgem tunne, sest nii mõnigi inimene oli juba tuttav. Esimene semester võis alata.

Laupäeval toimusid erinevad loengud, töötoad, spordivõistlused ja muud võistlused. Mina rebasena ei teadnud veel oma erialast suurt midagi, aga loengutes ja töötoas osalemisega (millest vanema kursuse tudengid samuti osa võtsid) sai esimese aimduse kätte ning erinevatel spordivõistlustel sai oma füüsilisi võimeid proovile panna küllaltki imelikel spordialadel, millel ilmselt lähitulevikus veel olümpiakavasse asja ei ole. Samuti sai vanemate kursuse tudengitega rääkides teada palju TTÜ eluks vajalikke teadmisi (kuidas mingite õppejõududega käituda, kas kodutöid on vaja teha, kust materjale saada, kuidas praktikale SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31

SPORT

ÜLIÕPILASTE XV SUVEMÄNGUDEL TEGID TIPIKAD TAASKORD PUHTA TÖÖ Martin Malm Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus martin.malm@tipikas.ee Sel aastal toimunud Üliõpilaste XV Suvemängudel osales rekordarv tudengeid – kokku 1500 tudengit 21 erinevast ülikoolist. Üle-eelmisel aastal osales 1100 ja möödunud aastal ligikaudu 1400 tudengit. Nagu näha, on populaarsus jätkuvalt tõusujoonel.

Tore on tõdeda, et Tehnikaülikooli tudengid tõid juba neljandat aastat järjest võidu koju, purustades ühtlasi ka rekordi kui kõige enam järjestikuseid võite koju viinud ülikool. Nii nagu eelmistel aastatel, võideti ka sel suvel karikas nii aktiivsuse kui ka tulemuste eest. Omasid osales tänavustel mängudel lausa 332!

Kõige tugevamaks konkurendiks TTÜ-le oli taaskord Tallinna Ülikool, kes tulemuskarika arvestuses kaotas meile vaid 23 punktiga. Järgmistele Suvemängudele mõeldes peab TTÜ oma punkte erilise hoolega lugema hakkama, kuna TLÜ on oma punktis32 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

kooriga aina lähemale saanud – punktivahe TTÜ ja TLÜ vahel on iga aastaga pea poole võrra vähenenud! Niisiis tuli parima kõrgkooli arvestuses TTÜ skooriks 344, millele järgnes TLÜ 321 punktiga. Kolmandale kohale jäi Tartu Ülikool 279 punktiga. Teised koolid jäid esikolmikust juba üsna kaugele, vaid neljandale kohale tulnud Sisekaitseakadeemia ületas 200 punkti piiri.

Aktiivsuskarikas tuli TTÜ-le mõnevõrra suurema edumaaga kui tulemuskarikas, millele andis omapoolse panuse ilmselt ka suurim osavõtjate arv. Suhtelist aktiivsust vaadates aga oli TTÜ siiski keskpärane, mis tõestab Tipikate võitlusvaimu ja tasemel sooritusi karika koju toomisel. Aktiivsuse pingereas olime 792 punktiga esimesed, Tallinna ülikool jäi 629 punktiga teiseks ja Tartu ülikool 461 punktiga taaskord kolmandaks.

Kõige ülekaalukam võit tuli TTÜ-le teate-triatlonis, kus me edestasime Tallinna ülikooli 2,4-kordselt ja Tartu ülikooli koguni 3-kordselt. Kõige rohkem saime aga pähe rektorite ja õppejõudude mitmevõistlusel, kus Tallinna Ülikool edastas meid suisa neljakordselt!

2014. aasta Üliõpilaste Suvemängud olid minu jaoks esimesed. Kindlasti oli juuni viimane nädalavahetus, mil suvemängud toimusid, üks selle suve parimaid. Mängud pakkusid palju häid elamusi – mõnusat proovilepanekut, emotsionaalset kaasa elamist, magusaid võite ja toredat koosolemist.

Kolmanda päeva hommikul 100 meetrit porisest mäest üles jooksmine võttis küll reied korralikult krampi, aga hea tunne oli pärast lõpetamist ikka! Kindlasti pärineb paljude eredaim mälestus laupäevaõhtust, kui tüdrukud järve kaldal muda sees üksteisega mõõtu võtsid. Juba tunde enne ürituse algust kogunesid huvilised ümber mudavanni ja võtsid sisse parimad kohad, et kõike oma silmaga õige lähedalt näha ning natuke ka ise poriseks saada. Peab tunnistama, et tüdrukud üksteisele armu ei andnud ja tulist võitlust peeti seni, kuni silmad-suud pori täis. Kuldaväärt üritus! Ühed emotsionaalsemad hetked olid ka autasustamisel, kus TTÜ võitude korral oli kuulda pidevat trummipõrinat ning kõige võimsamat aplausi, mis näitas tudengite poolehoidu ja muidugi ka tugevat kambavaimu.

SPORT

Päeval ringi liikudes võis märgata mõnusat sportlikku meeleolu, mis oma olemuselt meenutas pigem spordilaagrit. Igal pool toimusid mitmesugused spordivõistlused – kõigile jätkus nii põnevat osavõtmist kui ka pealtvaatamist. Ööpimeduse saabudes hakkas aga üritus võtma uut ilmet – spordidress vahetati välja diskoriiete vastu ja telklaagrite juurest hakkas kostuma tümpsu. Meeleolukatele öödele vaatamata ei olnud ükski tudeng halvas tujus – väike väsimus kadus supluse ja kosutava hommikusöögiga.

Suvemängudelt said elamuse kindlasti kõik osavõtjaid, aga eks võidukarikal TTÜ nime näha on ikka kõige magusam tunne. Suur kummardus kõigile TTÜ tudengitele, kes mängudest osa võtsid ja võidu taaskord koju tõid!

Aitäh!

Need, kes ei ole varem Suvemängudel käinud, peaksid seda järgmisel suvel küll kindlasti tegema. Need, kes on käinud, tulevad alati tagasi - Üliõpilasmängud on kahtlemata üks iga tudengi suviseid tippsündmusi!

SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 33

HUUMOR

HALVA HUUMORI INSTITUUT Meie instituut vastab Venemaa piimatoodete impordi standarditele!

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Keevitaja

- Kuidas töötab induktsioonkeevituse aparaat? - Küsib õppejõud elektroonika eksamil.

- Vaikselt! - Vastab tudeng.

Hea kuulmine

Sisseastumiskatsed muusikaakadeemiasse. Komisjon on valmistumas ette hindama järjekordset sisseastujat.

- Nüüd me testime teie kuulmist.

Pöörake palun ümber ja me vajutame ühte nooti klaveril. Teie katsuge aga kuulmise järgi ära arvata, milline see on! Sisseastuja pöörab ümber ja üks komisjoni liikmetest vajutab klaveri klahvile. Tudeng pöörab ümber ja mõtiskleb pisut. Seejärel näitab ta enesekindlalt selle komisjoni liikme peale ja ütleb: - See olite teie, vasak käsi, nimetissõrm, sol, kolmas oktav! -

Luupainaja

Tudeng magab enne matemaatika eksamit ja näeb unes jubedat unenägu tehtest mida ta ei suuda kuidagi lahendada. Kirjutab mitmeid lehti lahenduskäike täis, seejärel saavad mõtted otsa, närib oma pliiatsit, rebib märkmikust lehe välja ja alustab uuesti. Jälle kirjutab mitu lehte täis, närib pliiatsit, rebib lehe välja ja alustab uuesti. Sedasi kuni hommikuni välja. Kui äratuskell heliseb, siis ärkab ta üles ja avastab, et kõik tema tekk on kritseldusi täis ja voodilina ribadeks rebitud. Mis veel hullem, siis padjast on suur tükk ära hammustatud!

34 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

Igavad loengud

K: Mis on vahet sonijal ja matemaatika professoril?

V: Sonija räägib unes, matemaatik räägib kellegi teise une ajal!

Probleemsed ained

Tudeng lõpetab ülikooli ja vanemad küsivad tema kogemuste kohta: - Mis ained sul siis ülikoolis kõige rohkem raskusi valmistasid? - Vähesed valgud ja ülearused alkoholid. - Vastab tudeng.

NUPUTA NUPUTA

LEIA PUUDUVAD NUMBRID

• Puuduvad numbrid on vahemikus 0-st 9-ni.

• Rea numbrite summa on parempoolses veerus.

• Veeru numbrite summa on alumises reas.

• Diagonaali numbrite summa on paremal üleval ja all.

SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 35