Studioosus - VEEBRUAR 2017

STUDIOOSUS T T Ü T UDEN G I A JA K IR I . VE E B RUAR 2 017 . T U T S T UDENT M AG A ZINE

D O O N O R LU S - VÕT I T U L E V I K K U - E R A S M U S EG A VÄ L I S M A A L E - VÄ I T LU S E E M R E I S I Ä P I D - T R E E N E R S O O V I TA B - T H E M E A N I N G O F L I F E - L U U L E J A K U N S T

TOIMETUS

P E AT O I M E TA J A

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

TRÜKK

PEAK A ANE FOTO

VÄ L JA A N DJA

TOIMETUS

AADRESS

Sten-Ander Ojakallas revacphotography

KÜLJENDA JA

Kadi Sigus

K E E L E T O I M E TA J A

Evelin Viilmann TÕLKIJA

Siret Laasner FOTOGR A AF

FOTOGR A AF 2

Anna-Grete Juchnewitsch, Lilian Valge, Gerlin Gil, Janno Dreger, Liina Sala, Taavi Simson, Reimo Ärm, Dr Gonzo, Dmitrii Stepanenko, Doris Abe

Marko Vilberg (TTÜ Fotoklubi)

OÜ Koopia Niini & Rauam TTÜ Üliõpilasesindus Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA

studioosus@tipikas.ee H E L I S TA

630 3621

H T T P : // W W W . T T U . E E / S T U D I O O S U S

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TTÜ tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1500 eksemplari ning seda jaotatakse TTÜ peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.

@S T U D I O OS U S 2 017 | KÕ I K Õ I G U S ED K A I T S T U D

2

STUDIOOSUS

SISUKORD 1

FOOKUS

Doonorlusest

2

TTÜ PULSS

Võti Tulevikku

3

TUDENG TEGUTSEB

Erasmusega välismaale

4

TUDENG TEGUTSEB

Väitlusega EM-ile

5

GNOSIS

Äpid + reisimine

6

SPORDISEKTOR

Treener soovitab

7

K U LT U R N I K

A Fancy Sink

8

K U LT U R N I K

Reaalne elu

9

K U LT U R N I K

Kunstinurk: Jane

STUDIOOSUS

3

FOOKUS

TAAVI SIMSON ERAKOGU, VEREKESKUS

DOONORLUSEST JA DOONORIKS OLEMISEST

1

Viimati kirjutasin ma doonorluse teemadel Studioosuses 2014. aasta veebruarikuu numbris. Seega täpselt kolm aastat tagasi. Paljud tollased lugejad on tänaseks juba lõpetanud ning mitmed tänased lugejad polnud siis veel õpinguid alustanud ega Studioosusest midagi kuulnud.

Seepärast leidsin, et on paras aeg kirjutada antud teemal taas üks artikkel.

Sõnad „doonor“ ja „doonorlus“ tulenevad ladinakeelsest sõnast donare, mis tähendab annetamist, kingitust, heategevust.

Doonorlus on eluskoe või organi vabatahtlik loovutamine terve patsiendi poolt haigele, kes seda vajab. Veredoonorlus on vabatahtlik vere loovutamine. Just veredoonorlusele soovingi ma oma käesoleva artikli pühendada. Põhjus, miks ma seda teen seisneb selles, et doonorlus on mulle südamelähedane teema ning sooviksin panna teisigi selle üle mõtlema ja ehk isegi doonoriks hakkama.

4

STUDIOOSUS

FOOKUS Ise olen ma doonor juba oma 18. sünnipäevast saati. Nii, kui lubatud iga täis tiksus, ma ka doonorlusega alustasin (esimene kord oli 3 päeva pärast 18. sünnipäeva), kuid otsus doonoriks hakata sündis ammu enne seda. Sellest ajast peale olen ma käinud head tegemas nii tihti, kui tervis ja organism lubavad. Tänaseks on täis juba 35 korda, mida polegi tegelikult vähe. Kui küsida, miks ma seda teen, siis on raske seda üht ja ainsat põhjust välja tuua. Põhiliselt on see soov teha head ja aidata teisi, hoides samal ajal häid suhteid karmaga ja oma karmavõla miinimumis.

Lisaks ise doonoriks olemisele olen püüdnud antud tegevust ka oma sõprade ja tuttavate, aga ka teiste inimeste seas populariseerida. Sellest ka antud artikkel.

See on mul õnnestunud vahelduva eduga.

Olen küll mitut sõpra ja tuttavat suutnud veenda doonorlusega tegelema, aga samal ajal on sama palju või rohkemgi neid, kes on ära öelnud. Tuleb siinkohal ka ausalt möönda, et suuremal osal kordadest olen käinud üksinda, milles pole ka iseenesest midagi halba, aga sõpradega koos on ikka toredam.

Peamise põhjusena, miks mitte tulla, on välja toodud kartust nõelte ja/ või vere ees. Ära on öeldud isegi siis, kui ma olen lubanud „käpahoidmise“ teenust osutuda (seda oleksin vajadusel valmis hea meelega tegema). Mis siis ikka, kartmine on inimlik, kuid omadele kogemustele tuginedes ütleksin, et asjad mõeldakse tegelikust hullemaks. Kuna doonorlus on ikkagi vabatahtlik tegevus ja doonorid on väga oodatud, siis verekeskuses tehakse kõik, et protsess oleks võimalikult mugav ja inimene tunneks end turvaliselt ja hästi.

Usun, et kui kõike toimuvat ja tehtavat seletab asjatundja (asjatundjam kui mina), siis ka see aitab kartusi mõningal määral maandada. Oma „väikest võitlust“ kaasdoonorite otsingutel ma muidugi ei jäta ning loodan ka tulevikus leida uusi seltsilisi, kellega koos head tegemas käia.

Rääkides sellest, miks on oluline olla doonor ja miks ma püüan juurde leida ka teisi inimesi (lisaks lihtsalt seltskonnale), siis tasub vaadata otsa mõningatele numbritele. Aastal 2015 oli Eestis ligikaudu 36 000 doonorit¹. Seda on umbes 2,8% Eesti elanikkonnast. Viimane number, olgu siinkohal mainitud, oli kolm aastat tagasi samas suurusjärgus, seega suurt muutust toimunud pole.

1. Andmed PERH Verekeskuse kodulehelt, http://verekeskus.ee/verekeskus/statistika/

STUDIOOSUS

5

FOOKUS Samal ajal soovitab WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) saavutada doonorite osakaaluks 4% elanikkonnast, et tagada vere ja verekomponentidega varustatus nii rahuajal kui ka kriisiolukorras. Praegune 2,8% ei ole muidugi halb ja tullakse toime, aga tasub vaadata ka tulevikuperspektiive. Elanikkond vananeb ning noorte doonorite pealekasv aeglustub.

Sellises situatsioonis muutub doonoriveri iga aastaga nõutumaks. Kui 2007. aastal moodustasid esmadoonorid 26% kõikidest sel aastal verd loovutanud doonoritest, siis 2015. aastal oli vastav number juba ainult 17%1. Näha on selget trendi ja see pole hea. Seetõttu ongi oluline leida doonoreid juurde nende – ka vanemate inimeste – hulgast, kes veel pole käinud verd andmas, kuid kelle puhul tervis seda lubab. Samuti kasvab järjest enam korduvdoonorite roll ja tähtsus.

Tulles selle juurde, mida on vaja, et olla doonoriks, siis see on tegelikult üsna lihtne.

Eelkõige on tarvis julgust ja soovi teha head. Lisaks on veel tarvis olla 18-60 aastane (osadel juhtudel on vereloovutamine lubatud ka 65. eluaastani), kehakaaluga üle 50 kg ning terve, puhanud ja söönud, samuti peab korras olema hemoglobiin.

Muidugi on ka spetsiifilisemaid piiranguid, kuid esiteks ei jätku siinkohal nende jaoks trükiruumi ning teiseks oskavad verekeskuse arstid neid kordades paremini seletada, mina lihtsalt ei ole nii pädev. Osad nendest nõuetest on kajastatud ka verekeskuse kodulehel, et doonor saaks end enne tulemist kurssi viia ja kahtluse korral üle küsida http://verekeskus.ee/doonorile/noudeddoonorile/. Mõte aga jääb: selleks, et olla doonor, ei ole tegelikult väga palju vaja. Kui oled inimene, kes pisutki oma tervise eest hoolt kannab, siis on suur tõenäosus, et oled doonoriks sobilik. Kuigi doonoriks mittesobivate inimeste protsent, kasvõi vanuse tõttu on siiski arvestatav.

Kui eelnev jutt veenis sind imekombel doonorlust järele proovima, siis tasub mõne sõnaga peatuda ka sellel, mis sinuga juhtub kui lähed doonoriks. See on tegelikkuses üsna lihtne, vähemalt doonori jaoks ning pole mingi raketiteadus. Järgneva protsessi kirjelduse, olgu mainitud, võib leida ka tavalisest doonorlust tutvustavast voldikust või verekeskuse koduleheküljelt, aga mõtlesin kirjeldada oma sõnadega, läbi doonori pilgu, kuidas toimuvat näen.

Kõigepealt toimub doonori registreerimine registratuuris ning isiku identifitseerimine, mis toimub isikut tõendava dokumendi, näiteks IDkaardi abil. Kui tulla esimest korda verd loovutama, koostatakse ka vereandmise kaart, edaspidi seda

6

STUDIOOSUS

lihtsalt täidetakse. Olgu siinkohal mainitud, et on kohati kummastav, samas mõnusalt nostalgiline, et e-riigis nagu Eesti on vereandmise kaardid endiselt paberi peal, mida hoiustatakse suurtes sahtlitega arhiivikappides, mida noorem põlvkond vast ainult 90ndate USA kontorikomöödiates on näinud.

Kuna kaardile mahub vaid mikroskoopiline osa, on enamik infost siiski hoiustatud digitaalselt.

Registratuuri läbimisele järgneb küsimustiku (ca 30 küsimust) täitmine arvutis selleks ettenähtud ruumis. Küsimustiku vastuste (ja arstliku läbivaatuse) põhjal otsustatakse sobilikkus või sobimatus doonoriks. Sobimatus võib olla ka ajutine, seega esimese „ei“ peale pole tarvis alati ehmuda. Täidetud ankeedi vaatab üle verekeskuse arst, kes esitab vajadusel täiendavaid küsimusi, mõõdab hemoglobiini näpuotsast võetud veretilgast ning pulssi ja vererõhku.

Kui kõik näitajad on korras ning küsimustikuga probleeme pole, suunatakse doonor edasi. Enne (aga ka pärast) vereloovutust, soovitatakse ooteruumis doonoril mahla, teed või kohvi tarbida. Seda põhjusel, et vereloovutuse tulemusena kaotab organism omajagu vedelikku.

Seejärel, kui järjekord kätte jõuab, kutsutakse doonor edasi ja palutakse istuda lamamistoolile.

Seal (lamamistoolis) toimubki vereloovutus,

FOOKUS

korraga võetakse 450 ml verd (+25 ml proovideks) ning see võtab sõltuvalt inimesest aega 5-10 minutit.

Mainitud 25 ml läheb selleks, et testida verd hepatiit B, hepatiit C, HI-viiruse ja süüfilisetekitaja suhtes. Seega, kui teil lubatakse olla doonor, siis teate, et midagi viga teil ei ole. Pooleldi huumooriga olgu öeldud, et kui valite endale elukaaslast, siis püsidoonor on kindla peale minek.

Pärast vereloovutust soovitatakse 10-15 minutit rahulikult puhata ning taas vedelikku tarbida. Lisaks joodavale on puhkealal tavaliselt ka kergemat kõhukinnitust, näiteks küpsised ja puuviljad ning ka neid tasub julgesti tarbida, et oma energiat taastada. Kui teil õnnestub oma doonoriks käik ajastada jõuluperioodi, on hea lootus ka glögile ja mandariinidele.

Lõpetuseks väike doonorinali, mis aastaid tagasi kuuldud:

- Õde: „Mis teie veregrupp on?“ (torkab samal ajal nõela sisse) - Doonor „AAA positiivne“

P.S Tegelikkuses on verekeskuse õed nii professionaalsed, et nõela sissetorkamist ei pane eriti tähelegi.

Lahkudes antakse kaart tagasi registratuuri ning lubatakse valida endale meene. Paljud doonorid koguvad kruuse (aegade jooksul on olnud saadaval väga erinevaid disaine), kuid kuna minu kodu pole kahjuks sama mahukas kui DHL-i keskladu, siis olen üldjuhul otsustanud, kas šokolaadi või teepaki kasuks, aga ka verekeskuse kindad ja sokid on mul minevikus olemas olnud.

STUDIOOSUS

7

TTÜ PULSS

2

KUIDAS SUVEKS PRAKTIKAKOHTA SAADA? MÄRTEN MÄNDLA RAIDO VISION

Kas tunned, et loengud on liialt teoreetilised ja vajad midagi praktilisemat? Õppekavas on praktika kohustuslik, aga seda kohta on raske leida? Kas sooviksid suvel saada erialast kogemust? Kas soovid tööle saada Eesti ihaldusväärsemate tööandjate juurde?

Kui vastasid vähemalt ühele küsimusele „Jah“, siis on välja pakkuda ka lahendus.

Karjääriüritus Võti Tulevikku tuleb taas! Tule ja jää silma, sest Sind otsitakse!

8

STUDIOOSUS

TTÜ PULSS

MIS ON VÕTI TULEVIKKU? MIDA ON VAJA TEHA, ET SUVEKS PRAKTIKAKOHT SAADA?

1

Uuri, millised firmad osalevad Võti Tulevikku karjääriüritusel ja millised neist pakuvad sulle huvi Kui teed enne üritust firmade osas eeltööd, on sul palju lihtsam messil kohe kindlate ettevõtete poole liikuda ja nende kohta rohkem infot saada.

2

Osale huvipakkuva firma seminaril Mitmed firmad korraldavad ürituse esimesel või teisel päeval seminari. Kui tunned rohkem huvi kindla ettevõtte vastu või on soov saada rohkem infot nende tegevuse kohta, siis pane end Võtme veebis kirja. Just seminaril on sul võimalus ettevõtte esindajatele silma jääda.

3

Suhtle huvipakkuva firma esindajatega Mida rohkem suhtled endale huvipakkuva firma esindajatega, seda paremini jääb sinu nägu ja nimi neile meelde. Tulevikus võib ettevõttele silma jäämine tulla vägagi kasuks ja töövestlusel kaasa aidata.

4

Uuri huvipakkuva firma praktikapakkumisi Kindlasti uuri firma esindajatelt, millised on nende praktikapakkumised ning keda nad praktikale ootavad. Nii saad välja valida just endale sobivad praktikakohad.

Jääb vaid kandideerida vastavale kohale ning vastust oodata.

Võti Tulevikku on Eesti suurim tudengitele suunatud karjääriüritus, mis toimub 7. ja 8. märtsil juba 27. korda. Ürituse jooksul leiavad aset erinevad töötoad ja seminarid, lisaks on võimalik osaleda üldharivatel koolitustel ja loengutel.

Võti Tulevikku kulmineerub suure karjäärimessiga ürituse teisel päeval.

MINE MESSILE Võti Tulevikku tuntuim osa on teisel päeval toimuv karjäärimess, mis toimub Tudengimajas ja aulas. Esindatud on ligi 60 ettevõtet erinevatest valdkondadest. See on suurepärane võimalus suhelda ettevõtetega näost näkku. Huvipakkuvate firmadega saab luua otsest kontakti ning uurida, millega nad tegelevad, keda otsitakse ning millised on nende ootused praktikantide ja uute töötajate osas. Lisaks on koostöös Mektory, TTÜ Karjäärikeskuse ja Tehnopoliga loodud start-up ala, kus perspektiivikad idufirmad tutvustavad oma tegevust, tooteid ja teenuseid. Start-upide esindajatelt on võimalik kuulda nende loomis- ja edulugusid ning lisaks saab näha ka prototüüpe.

OSALE SEMINARIDEL Seminarid ja töötoad on hea viis ettevõtetega lähemalt tutvumiseks. Nendes osalemine annab tudengile võimaluse arutleda valdkonda puudutavatel teemadel; lahendada firma poolt koostatud praktilisi ülesandeid, mis loob aimduse probleemidest, millega ettevõtted igapäevaselt kokku puutuvad.

Seminar on suurepärane koht, kus firma esindajatele oma teadmisi ning oskusi näidata. Just tänu seminaris osalemisele on nii mõnigi inimene sattunud hiljem sama firma töövestlusele ning edukalt töökoha leidnud. Seminarides ja töötubades on kohtade arv piiratud, seega ole kiire end veebis registreerima!

SAA KOOLITUSEL TEADMISI JUURDE

Võti Tulevikku on suurepärane viis luua alus oma tulevasele karjäärile. Sul on võimalus saada korraga nii teadmisi juurde kui panna need praktikas proovile.

Registreerimine loengutesse ja seminaridele avatakse 2 nädalat enne üritust veebilehel www.VT.ee. Tule kohale, suhtle Eesti parimate tööandjatega ja leia endale suveks praktikakoht! Sind otsitakse!

STUDIOOSUS

Kogu karjääriürituse vältel toimuvad lisaks messile ja seminaridele ka koolitused ja loengud, kus avaneb võimalus oma silmaringi laiendada ja elulisi teadmisi ammutada. Neid viivad läbi kogenud ja antud valdkonnas pädevad esinejad. Koolitusi ja loenguid saab kuulama minna siis, kui oled end eelnevalt veebis registreerinud.

9

TUDENGID TEGUTSEVAD

3

E R A S M U S+ TO E L VÄ LI S M A A LE

RIINA POTTER TTÜ MOBIILSUSKESKUS Kõik Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased, olenemata kodakondsusest ja elamisloast, võivad kandideerida välisõpinguteks TTÜ partnerkooli.

Välismaale õppima saab suunduda, kas ülikooli kahepoolsete lepingute alusel või Erasmus+ programmi raames.

Välisõpingud Erasmus+ programmi raames võivad kesta 3–12 kuud. Uus kandideerimisvoor on avatud 1.-28. veebruarini, mil saab kandideerida õppima, kas sügis- või kevadsemestriks ning kogu õppeaastaks. Kandideerida saab üliõpilane, kes on lõpetanud vähemalt ühe semestri TTÜ-s, kelle kaalutud keskhinne on vähemalt 3,0, kelle võõrkeeleoskus on piisav vastuvõtvas ülikoolis õppetöös osalemiseks, kes ei ole õppemaksu võlglane ning kes tõestab oma motiveeritust vestlusel.

Välisõppesse kandideerimiseks tuleb täita ÕISis vastav avaldus.

Olgugi et Erasmus+ programmi kaudu välismaale õppima minnes on võimalik taotleda stipendiumi (€400-500 kuus, olenevalt riigist), tuleb üliõpilasel lisaks tavalistele igapäevastele elamiskuludele

10

STUDIOOSUS

arvestada täiendavate väljaminekutega kindlustusele, elamisloale, transpordile jms.

Elukallidus, sõidukulud jne võivad riigiti erineda, seega tuleks eelnevalt konkreetset sihtkohta silmas pidades eelarvet ja taotlemisprotseduuri hoolega planeerida.

Erasmus+ programmi raames on võimalik kandideerida õpinguteks ja praktikale järgmistesse riikidesse: Austriasse, Belgiasse, Bulgaariasse, Hispaaniasse, Hollandisse, Horvaatiasse, Iirimaale, Islandile, Itaaliasse, Kreekasse, Küprosele, Leetu, Liechtensteini, Luksemburgi, Lätti, Maltale, Norrasse, Poola, Portugali, Prantsusmaale, Rootsi, Rumeeniasse, Saksamaale, Slovakkiasse, Sloveeniasse, Soome, Suurbritanniasse, Šveitsi, Taani, Tšehhi Vabariiki, Türgisse, Ungarisse ja endisesse Jugoslaavia Vabariiki Makedooniasse. Õppida saab üksnes eelpool nimetatud riikide tunnustatud kõrgkoolides, millel on Erasmus kõrghariduse harta ning millega on TTÜl sõlmitud Erasmus+ partnerleping.

Käesoleval hetkel on TTÜl 480 kehtivat Erasmus+ lepingut.

TUDENGID TEGUTSEVAD Erasmus+ programmi raames on välisriiki võimalik suunduda ka praktikale.

Praktikaperioodi kestus peab jääma 2-12 kuu vahele ning olema TTÜ-s õpitava õppekava osa. Praktikakoht tuleb igal üliõpilasel ise leida. Praktikale on võimalik kandideerida aastaringselt, dokumendid tuleb vormistada aga vähemalt 4 nädalat enne praktika algust.

Välispraktikat on võimalik sooritada ka pärast õpingute lõpetamist TTÜs. Sel juhul tuleb kandideerida vähemalt 4 nädalat enne lõputöö kaitsmist.

Nyhavn, Kopenhaagen, Taani

ÕPPIMA

WWW.TTU.EE/STUDYABROAD

Veneetsia, Itaalia

STUDIOOSUS

Osalemine vahetusõpingutel või välispraktikal on kindlasti suurepärane võimalus saada uusi kogemusi, areneda akadeemiliselt ning värskendada võõrkeele oskust.

Sacré-Cœuri kirik, Pariis, Prantsusmaa

11

TUDENGID TEGUTSEVAD

E U R O O PA TA S E M E L VÄ I T LU S T U L E B TA L L I N N A S S E SELENE GNADENTEICH ERAKOGU

4

Tallinna Tehnikaülikoolis toimuvad esmakordselt Euroopa ülikoolide meistrivõistlused väitlemises. Mis see on, kuidas väitlus üldse töötab ja kuidas tipikad sellest osa saaks? Nendele ning muudele küsimustele vastab peakorraldaja Selene Gnadenteich.

1.Mis üritus on väitluse EM? Euroopa ülikoolide meistrivõistlused väitlemises (European Universities Debating Championships, lühinimetus EUDC) on väitlusmaastiku tippsündmus, mis toob kokku sadu andekaid tudengeid Euroopa ülikoolidest. Meistrivõistlused toimuvad Tallinna Tehnikaülikoolis 14.-20. augustil 2017. Võistluse tulemusena selgub Euroopa meister väitlemises. Väitlused toimuvad kindlate reeglite järgi ning väitlus lõpeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega. Väitlusturniiridel kõneldakse etteantud teema poolt või vastu, kusjuures väitluse teema ja võistkondade pooled loositakse kõigest 15 minutit enne väitluse algust.

12

STUDIOOSUS

TUDENGID TEGUTSEVAD

2.Kuidas saab seda võistlust üldse objektiivselt hinnata? Mõõdetavaid tulemusi, nagu kergejõustikus või jalgpallis, ju ei ole.

Iga võistkond proovib väitlusesse tuua kõige tähtsamad argumendid, põhjendab neid ning lükkab ümber kõikide teiste võistkondade kaasused. Hinnatakse igat argumenti eraldi, otsustades seal toodud tõestusmaterjali, loogika ja väitlustehnika põhjal, missugune võistkond selle argumendi võitis. Võitja otsustab kohtunik, kes ei tohi seejuures arvestada oma isiklikku arvamust.

3.Kes väitluse EMil osalevad?

Euroopa väitlusnõukogu reeglite kohaselt on lubatud osaleda väitlejatel neljakümne kaheksast riigist. Osaleb 280 tiimi ehk 560 väitlejat, 210 kohtunikku ning ligi 100 kohapealset korraldajat ja vabatahtlikku. See aga tähendab, et 2017. aastal ootame Eestisse juba enam kui 800 tipptasemel väitlejat ja kohtunikku. Tegu on ajaloo kõige suuremate Euroopa meistrivõistlustega.

4.Eesti on vägev IT-maa. Kas ka väitluses on võimalik meie IT-alast teadmust ära kasutada?

2017. aastal paneme rohkelt rõhku Eesti esitlemisele tehnoloogiliselt arenenud ühiskonnana, mille kandvaks lipulaevaks on kõrge tehnilise võimekusega korraldustiim ja ürituse asukoht Tallinna Tehnikaülikoolis.

Kui tavapäraselt kaasneb väitlusturniiridega suur hulk paberimajandust ja käsitööd seoses sadade väitluste tulemuste turniiridirektori arvutisse sisestamisega, siis EUDC 2017 digitaliseerib suure osa sellest. Ühe näitena oleme arendanud võistlusel osalejatele kasutamiseks mobiilirakenduse, mis jagab nii üldist kui ka personaliseeritud infot kõige turniiril vajaliku kohta.

Viimastel aastatel on väitlusturniiridel tavaks saanud veebiülekanded nii eel- kui ka finaalvoorudest. Eesti kui tehnoloogiliselt arenenud riigi kuvandi jaoks on väga oluline, et otseülekanne oleks kvaliteetne ning kannataks suurt arvu vaatajaid ilma tõrgeteta. Lisaks finaalidele loodame otse üle kanda võimalikult palju väitlusi, kuna igas Euroopa riigis on palju huvilisi, kes tahaks nende riike esindavaid võistkondi reaalajas kodudest jälgida (varasema kogemuse põhjal iga üle kantud ruumi kohta keskmiselt 3500 vaatajat ning seda stabiilselt nädal aega järjest). Lisaks jälgitakse üritust Facebook`i, teiste sotsiaalmeedia kanalite ja loodud mobiilirakenduse vahendusel. Loodame seda publikupotentsiaali ära kasutada.

STUDIOOSUS

5.Kui üks TTÜ tudeng sooviks selles kõiges osaline olla, siis mida ta tegema peaks?

Andma endast märku! Otsime vabatahtlikke, kes aitaksid meil turniiri korraldada.

Vabatahtlikel on erinevaid ülesandeid, näiteks koguvad mõned võistluse ajal runner’itena hindamissedeleid, teised aitavad korraldada õhtuseid üritusi või saadavad osalisi bussidel.

Korraldame vabatahtlikele enne turniiri algust põhjaliku koolituse nii, et kõik saavad oma ülesanded selgeks. Samuti anname endast parima, et igaühel oleks talle meelepärane ülesanne.

Kui soovid osaleda Euroopa suurima väitlusturniiri korraldamisel, kohtuda huvitavate inimestega üle maailma ja saada unustamatu ning kasuliku kogemuse, võta kindlasti meiega ühendust doris.abe@debate.com või laurakatrin.leman@gmail.com.

6.Kas väitlusi saab ka vaatama tulla?

Loomulikult! Kõik väitlused on avatud, ürituse ajakava leiad www.tallinneudc.com Küsimuste korral võta meiega julgelt ühendust: info.tallinneudc@debate.ee.

„

TEGU ON AJALOO KÕIGE SUUREMATE EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSTEGA.

„ 13

GNOSIS

5

JANNO DREGER UNSPLASH

A S E N D A M AT U D R A K E N D U S E D VÄ L I S M A A L H A K K A M A S A A M I S E K S Jaanuarikuu alguses käisin nädal aega Itaalias, Maltal ja Saksamaal matkamas ning leidsin viis vajalikku rakendust, milleta piiri taga hakkama ei saa. Planeerides pikka või lühikest reisi välismaal, peame tõdema nutitelefonide vajalikkust. Enne reisile minekut oleks tarvis laadida alla mõned rakendused, mis toetavad ja abistavad võõrsil viibimist.

MOMONDO

14

STUDIOOSUS

GOOGLE TRANSLATE

Rakendus, mille abil saad väga soodsalt osta lennupileteid välismaale. See on parim reisikaaslane, mida võiks võtta justkui eraldiseisvat reisifirmat, kes reise vahendab.

Kohal viibides märkasin kohe ka tekste, mida ei olnud tõlgitud inglise keelde ning minu reisikaaslaseks sai nutikas mees, kes oskas kohe teha selgeks 63 erinevat keelt.

Tegelikkuses on see lihtne reisifirmade vahenduste leht, mis suunab kliendi reisibüroode ja -firmade soodsatele pakkumistele, kus saab sooritada broneeringu. Kasutajaliides näeb välja ilus ja intuitiivne ning leht lubab reisi planeerida, nagu oleksite ise kvaliteetne ja soodne reisibüroo.

Google Translate on minu isiklik kohalik sünkroontõlk - kaaslane, kes saab imejõul aru erinevatest toodetest ja siltide kirjutistest.

Enne reisile minemist tuleks alla laadida alg- ja sihtkeel, et rändlustasude pealt säästa.

GNOSIS

AIRBNB Kuidas leida võõrsil olles ööbimiskoht?

Tiri alla kodumajutuse rakendus, mis lubab ööbida kellegi vabas korteris või ühes eraldiseisvas toas. Airbnb majutusturg on sarnane Uberi transpordituruga ja selle kombitsad ulatuvad kõikjale.

“Airbnb ́ga saad ööbida kellegi päriskodus või suvilas ning saada selle käigus õdus kohaliku elu kogemus.”

Enne öökoha “broneerimist” tuleb kindlasti lugeda kommentaare, sest need annavad harilikult adekvaatse ülevaate omanikust.

Odavast hinnast ei tasu end kohe petta lasta. Isiklikult kasutasin esimest korda Airbnb ́d Firenzes ja Bolognas ning kogemus oli rohkem kui meeldiv.

kindlasti sõita ka ringi, reisida Roomast kultuurihälli Firenzesse või hoopis Veneetsiast imekaunisse ja värvilisse linna nimega Verona.

Selle teekonna juures tuleb appi GoEuro (iOS/Android), mis võib reisimist revolutsioneerida. “Nimelt otsib nende reisimootor kliendile välja kõige soodsama viisi ühest linnast teise reisimiseks.”

Tänu mitme firma koostööle võivad nad pakkuda rakenduses bussi- või lennupileti ostmist või hoopis kellegagi auto jagamist.

Järgmisel reisil tirin kindlasti selle rakenduse esimeste seas välja, sest kes ei sooviks reisida veelgi soodsamalt. Kui Go Euro ei toimi, siis FlixBus rakendus toimib kaugetel maadel suurepäraselt.

GOOGLE MAPS GOEURO “Leia parim viis reisimiseks” - selline on lööklause, et kliente sellele veebisaidile meelitada. Kui reisid välismaal, soovid

STUDIOOSUS

Kuigi mulle meeldib paberkaardi abil orienteeruda, otsustasin selle reisi läbi teha ainult nutitelefoniga. Ilma Google Mapsi kaartideta oleksin Kesk-Itaalia mägedes ja Veneetsia kaunite tänavate vahel

ära eksinud.Enne Itaaliasse minekut tirisin enda Huawei P9sse alla offline-kaardid.

Lõunamaal olles lülitasin sisse GPSi ja hakkasin vaikselt liikuma erinevate tänavate vahel. GPS ei kasuta mobiilset Internetti ja seetõttu sain telefonist pidevalt jälgida, kuhu edasi rännata ning unustasin rändlustasud.

•

•

Enam ei pea Euroopa Liidus reisides oma telefonis Internetti välja lülitama.

Telia mobiilse elu paketiga kasutad Internetti Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras lisatasuta.

Euroopa Liidu üldiseks eesmärgiks on sätestada Roam-Like-atHome põhimõte, mis tähendab, et ränneldes ei maksa teenuse kasutaja mobiilsideteenuse eest rohkem kui kodus. Antud eesmärk peaks saavutatama 2017. aasta 15. juunil.

Ainus kitsaskoht, mida märkasin, oli Google Mapsi puudulikkus näidata dataühenduseta kasutajatele jalgsi käimise marsruuti, mis peaks uuendustega paranema.

Selle asemel kasutasin automarsruuti ja leidsin alternatiivseid teid, mille abil jõudsin soovitud sihtkohta.

15

SPORDISEKTOR

KAISA SÖÖT, KRISTI AEDMA, SANDRA RAJU NIKE

6

K U I DA S VA L M I S T U DA S U V I S E K S J O O K S U VÕ I S T L U S E K S ?

Rahvaspordiüritused on iga aastaga järjest populaarsemaks muutumas ja ilmselt võib leida igaks kuuks vähemalt kaks spordivõistlust, millest osa võtta. Siiski algab iga sportliku väljakutse edukas sooritus läbimõeldud ettevalmistusest. Kui plaanid sel suvel osa võtta näiteks jooksumaratonist, siis ettevalmistus selleks peaks juba käima või vähemalt just nüüd pihta hakkama. TTÜ Spordiklubi treenerid Kristi, Sandra ja Kaisa jagavad sulle mõned näpunäited, kuidas enda kehale liiga tegemata treeninguga algust teha.

16

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR Jooksmine võib tunduda küll väga lihtne tegevus, kuid hea jooksuvormi saavutamiseks paraku ainult jooksmas käimisest ei piisa - lisaks heale aeroobsele võimekusele on väga olulised ka sinu lihasjõud ja vastupidavus. Eriti tugevad peaksid olema just kerelihased, mis ongi tegelikult enamiku treeningute alustalaks.

Kerelihastel on jooksu (ja ka teiste treeningute) puhul eelkõige stabiliseeriv roll. See tuleb eriti hästi välja näiteks ebaühtlasel maastikul joostes, kus kerelihaseid peab kasutama raskusjõule vastu töötamiseks, et mitte ühele või teisele poole pikali kukkuda. Tegelikult aitavad kerelihased ka tasasel maapinnal joostes meil nii jooksu, hookui ka toefaasis hoida keha püstist asendit ja keha stabiliseerida. Lisaks aitavad tugevad kerelihased ära hoida vigastusi, optimeerivad keha energia kasutamist ja parandavad keha hoiakut, mis tuleb kindlasti igale pikamaajooksjale kasuks.

Seetõttu on oluline, et võistlusteks valmistumine ei keskenduks ainult jooksule, vaid terve keha füüsise arengule. Seepärast oleme loonud teile lihtsa juhise, kuidas mitmekülgsete treeningutega algust teha. Üldises plaanis peaks protsess välja nägema nii:

Millest siis pihta hakata?

jooksuvõistlustest sel kevadel või suvel osa võtad ning siis tuleb selle nimel sihipäraselt treenima hakata. Seega, kui sa aprillis otsustad, et maikuus oleks kihvt läbida esimene täispikk (või ka poolik) jooksumaraton, siis see mõte tuleks heaga järgmisse aastasse lükata. Kui aga alustad juba praegu, siis paneme plaani paika.

Nagu ikka, algab kõik eesmärgist - praeguseks võiks sul juba olla välja mõeldud, millistest

Üldkehaline ettevalmistus ehk ÜKE

1. Üldkehaline ettevalmistus ehk ÜKE 2. Spetsiifiline ettevalmistus 3. Võistlusvormi lihvimine

Kuigi minek on jooksuvõistlusele, siis esimesed treeningud, millele keskenduda, on hoopis ÜKE trennid. Selleks sobivad väga hästi mitmed rühmatreeningud (Running Ready, N+TC, Toning jne). Ettevalmistus peaks keskenduma kogu keha treenimisele kasutades harjutusi, mis lisaks aeroobsele koormusele suurendaksid ka lihasjõudu. Nagu juba varasemalt mainitud, siis eriti suur fookus pane just kerelihaste treenimisele parimateks harjutusteks on erinevad toengud ja nende modifikatsioonid (näiteks harjutused toengpõlvituses, toenglamangus ehk plangus, külgtoenglamangus jms).

Rühmatreeningutest võiksid alustuseks valida näiteks Nike+ Training Club strength suunitlusega treeningud või muud lihastreeningud. Samuti võid üldkehaliseks ettevalmistuseks kasutada ka jõusaali, kuid sellisel juhul peaksid treeningud olema vastupidavussuunitlusega ehk kasutades väiksemaid raskuseid ja suuremaid korduseid, mitte olema maksimaalse jõu arendamisele suunatud.

Mida tugevam sa lõpuks üldkehaliselt oled, seda vähem rõhku võid ÜKE trennidele panna ning saadki enda vajalikud lihasjõu harjutused jooksutreeningu lõpetuseks teha.

STUDIOOSUS

17

SPORDISEKTOR Jooksuspetsiifiline treening Jooksutreeningu tsükli alguses ehk n-ö baastreeningu perioodil tuleks keskenduda kergele jooksule, mis distantsilt ja koormuselt järk-järgult tõuseb. Esimesed jooksutreeningud peaksid olema pigem rahuliku tempoga ja jääma aeroobsesse tsooni, seega rahulik lühike metsajooks koos sõbraga nii, et saad samal ajal mõnusalt juttu rääkida, on täiesti piisav.

Ka tipud alustavad pärast puhkust jooks-matk stiilis treeninguga (5 min rahulikus tempos jooksu, 5 min tempokat kõndi). Siin faasis käib jooksu kõrvale ka väiksemate raskuste ja suuremate korduste arvuga jõutreening, et laduda hea baas jooksuvormile ja lihastugevusele.

Baastreeningule võiks järgneda vastupidavustreeningu periood ehk treenima hakatakse suurematel koormustel ning aeg-ajalt ka anaeroobse läve tasemel. Selles faasis treenitakse juba kõrgematel intensiivustel ja jooksu võiks hakata lisama ka spetsiifilisemaid harjutusi (põlve- ja sääretõstejooksud, tempojooksud jms).

Näiteks suurendada jooksu distantsi/kestvust, lisada intervalltreeningu elemente (kasutades ära erinevaid rajal leiduvaid tõuse ja langusi) ning sooritada tempokiirendusi (5 min rahulikku, 1 min kiiremat jooksu). See ei tähenda, et terve treening peaks koosnema intensiivsetest jooksudest, kuid keha mugavustsoonist välja viimine võiks olla mõningate treeningute kindel osa. Sarnaseid harjutusi on sul rühmatrennides võimalus teha ka N+TC Endurance ja Running Ready tundides.

Lisaks on võimalik käia tasuta Nike+ Run Club treeningutes, mis on spetsiifilise suunitlusega jooksutrennid, kuhu oodatud nii algajad kui edasijõudnud sportlased.

Kui oled juba mõnda aega erinevaid tempojookse ja intervalle kasutanud, võid treeningutele hakata lisama ka hüppeid ja plahvatuslikke elemente, kuid taaskord on väga oluline tehnika, et sa endale kasu asemel hoopis kahju ei teeks. Eriti tuleks tähelepanu pöörata hüpete sooritamisele, mille käigus on tähtis amortisatsioon (ehk hüpete pehmendamine) ja korrektne maandumine, et liigeseid hoida ning neid mitte liigselt põrutada.

Hüppeid ja ka erineva intensiivsusega harjutusi saab TTÜ spordiklubis teha JUMP Hiit, N+TC ja deepWORK tundides.

18

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR

Võistlusvormi lihvimine Võistlusperioodi lähenedes tasub uuesti tempot ja intensiivsust maha tõmmata.

Viimased nädalad enne võistlust proovi end mitte pikkade ja intensiivsete jooksudega ära väsitada, vaid keskendu rahulikule jooksule ja ÜKE treeningutele. See periood on sinu kehale veel viimane võimalus end koguda, taastada ja ette valmistada, et anda endast võistlustel maksimum.

Tihtipeale unustatakse või jäetakse see periood vahele ning seetõttu ei pruugita saavutada soovitud tulemust või lõpetatakse võistlus hoopis soovimatu vigastusega. Seega mõned päevad enne võistlust keskendu hoopis millelegi muule kui trenni tegemisele ja ära unusta korralikku toitumist ning und. Puhkus on siiski tugevatele!

Seega, kui sinu plaan on sel suvel osaleda jooksuvõistlustel, algab ettevalmistuste aeg juba nüüd. Mõtle läbi, mis on sinu eesmärk, mitmel võistlusel ja millistel distantsidel sa tahad osaleda. Vali endale paar treeningut nädalas meie TTÜ Spordiklubi rühmatrennidest, mis toetavad sinu üldkehalist ettevalmistust. ÜKE treeningutega paralleelselt hakka liikuma spetsiifilisemate jooksutrennide suunas ning lihvi oma võistlusvorm ideaalseks. Lõpetuseks ole oma treeningutes järjekindel ning ära unusta planeerida puhkust. Näeme rajal!

HOIA SILM PEAL KA TTÜ SPORDI TUNNIPLAANIL SIIN: WWW.TTU.EE/SPORT

STUDIOOSUS

19

OUTSIDE OPINION

“What makes the desert beautiful is that somewhere it hides a well” Antoine de Saint-Exupery

Whenever I exhaust the capacity of an argument with my friend, he (since recently) has devised a cunning plan of reversing the loss of his statement against mine by asking: “What truly is the meaning of life, ha? What if you do not really exist but dream instead?

What if your ego only created me to make you feel more satisfied about yourself in comparison with someone else, you might be considering is it worse or better than yourself? Or am I, the imaginative person of from your mind realm, going to help you understand what life means to you” You see, you can never underestimate...” At that point I already give up, still appreciating the touching thoughts of my “mentally-diffused” friend, and abstain from even looking at his lips, moving about, making strangesounds that fill up the voids in the universe (most likely, he might be thinking this way). And I have to admit that, just like yourself probably, I also asked myself the one-million-dollarquestion – what are we here for? Are we the everlasting curse or mistake of ancient gods?

Have we been abandoned by one or many in search of our own? Did the aliens mistakenly devise us and then dropped us onto Earth in order to play out their experiment? Or are we striving towards making our lives complete by creating jigsaw pieces with “spiritual” or “religious” content in them? I mean, that might explain all those mosaics I’ve seen in cathedrals at least. Whatever it might be is hard to say but the meaning of life is

20

STUDIOOSUS

7

A

OUTSIDE OPINION

DMITRII STEPANENKO

FA N C Y S I N K omething special for each individual and what we make of it. But making something out of it does not really render you with a plan or something to follow anything else but the flow, whichthen is not an answer to the question either.

Is it the reason for many of us to grow despaired or ghost-like to the surroundings just because we cannot find that meaningful solution to fill the void and being left unanswered? Possibly, yes. Or having known the answer, will we be happier and much more responsive to our lives?

Or will we feel empty and our lives will be too predictable? We may just possibly be everlastingly ungrateful and contradict our willingness for answer with silence. So do we need an answer...

This could possibly be something that will come naturally to one – like one said that happiness will come to one when they do not seek it. Then someone else said [insert some random philosopher’s name] that training yourself to think positively, will make you reach happiness much faster.

So again – a contradiction here and there cannot be a “one-way” sort of a solution – just like if you ask someone what love is. Another topic best left for... Okay, let’s not talk about this at least now – maybe when summer arrives to Tallinn [insert evil laugh].

But maybe it is something more than makes you feel complete in life and material things do not matter as much or add any vital connotation to perceiving your existence. Because, things are never here to stay for long and neither are the words or actions or our ideas – everything is tied in a loop that never untangles beyond change. I reckon that existing just for the sake of it already revolves around something positive and good in life and trying to understand the opportunities and mission embedded in our journey should not only be overwhelming but requires us to carry the burden of seven billion people (to understand a common equivalent to the meaning of life) - it is just not worth it and at this point, not relevant anymore. So what am I trying to say? Perceive and appreciate the spiritual things that surround you and are able to give you a better guidance to questions beyond our meaning in this life. Some riddles are just forgotten when they are answered.

STUDIOOSUS

21

KULTURNIK

8

K E L LY T U R K LUULEKOGU “RE A ALNE ELU ” ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH

Kelly Turk on uus ja põnev hääl eesti nooremas luules. Tema tekstid ei tegele autori lüürilise minaga, vaid heidavad pilgu väljapoole: luuletustes saavad hääle nii soome ehitajad, noored trenditibid kui ka tavalised eesti jõmmid. Autor kasutab palju slängi ning tal on õnnestunud inimesitabavalt nende keelekasutuse kaudu portreteerida.

Tegemist on pealtnäha võrdlemisi selgelt mõistetavate luuletustega, mis oma tõetruuduses ning äratundmismomentides panevad sageli isekeskis kaasa noogutama ja itsitama.

Oli värsse, mille puhul sai rohkem kaasa elatud, mõnedel juhtudel jäi aga isiklikus plaanis n-ö elavaid näiteid silme ees vajaka.

Vastavalt “isiksuse tüübile” on igal poeemil ka vastav toon, keel ning pidepunktid, mille peen ülemängimine mõjub parajalt vaimukalt. Autor on vastavad detailid valinud hoolikalt, kohati isegi meisterlikult ning tema oskus luua tavaelulisi kontraste tekitab tuttavliku koduse tunde. Turki luulet võib mõista kaheti. On neid, kes peavad teda tabavaks tavainimese portreteerijaks ning neid, kelle meelest on tegu mõnitamise ning enda kõrgemale upitamisega.

Me ei saa mõista seda, mida me ise kogenud ei ole. Turki loomingus on palju seda, mida hoitakse kergemeelse slängi ja tuttavliku kõnekeele taga ning sellest ei saa ega pea kõik alati aru saama. Ent ometi on tema luuletustel säärane õhkõrn püant, pööre, loorikergitus, mis avab end neile, kes on end ehk samades mõtetes ning olukordades leidnud; neile, kes tunnevad appikarje, enesesalgamise, kibeduse ära kohtades, mis teistele on järjekordne rida, släng, mõttetus.

22

STUDIOOSUS

KULTURNIK kuhu lähevad väikesed paksud tüdrukud? kuhu lähevad väikesed paksud tüdrukud kui nad solvuvad maja taha pesukuivatusnööride alla harjutama harjutama kõnet kuidas paika panna vastikuid kõhnu tüdrukuid kellele ema viitsib iga päev punupatse teha nii tugevaid et silmad on orbiidist väljas ja kellele vanaema viitsib kleite õmmelda nende vastikute roosade udusulgedega ja sametisest riidest mis paksudel tüdrukutel tooks pekivoldid välja

Mitte kõik ei ole valmis nägema enda või kallite inimeste prototüüpe sääraselt paberile kantuna. Kas peab seda aga alati võtma kutsena võitlustandrile? Kes paneb teisele rohkem ära? Ehk ei olegi alati tegu rünnaku, vaid lihtsa ülesmärkega, meeldetuletusega tulevastele; justnagu van Gogh talletas lõuendile pildi oma magamistoast. Võibolla on kriitika, mida säärastes hetkedes näeme, vaid peegeldus meie enda sisemaailma tundmustest ning nõrkadest kohtadest. Või on ehk probleem suutmatuses iseenda üle nalja visata. ,,Reaalne elu” ei väljenda luulet oma lüürilisuses ning meisterlikus sõnaseadmisoskuses, ent see näitab suuresti maailma, kus elame nüüd ja praegu. On ju ka tänane klassika olnud kunagi uudne ja teistsugune ehk isegi šokeeriv ning skandaalne. Kogumikus olevad luuletused pole mitte igaühele, ent usun, et neile, kes leiavad värssidega sideme, saab lugemine olema nauditav ja meeldejääv – ehk isegi toetav. ah, peab tunnistama, säärane ironiseeriv vabavärss võib küll teatud aja möödudes hakata ehk tunduma üheülbalise ja igavana, ent ometi on kogum sellele, kes esmakordselt Turki loominguga silmitsi seisab, justkui sõõm värsket õhku, mis üllatab oma otsekohesuse, tõetruuduse ning tihtipeale ebamugava reaalsusega.

STUDIOOSUS

kuhu lähevad väikesed paksud tüdrukud kui nad vihastuvad vetsu et harjutada peegli ees lööke millega väikeseid vastikuid poisse oimetuks lüüa otse teiste poiste silme all tulgu raibe siis veel ütlema pekinägu kuhu lähevad väikesed paksud tüdrukud kui nad suureks kasvavad kergejõustikku jõusaali toitumishäirete kliinikusse triatlonile lõuna-aafrikasse rikkale mehele rasvaimusse vaesele mehele et poleks midagi süüa kommipoodi tööle enesepiinamiseks või hakkavad luuletajaks kuhu lähevad väikesed paksud tüdrukud kui nad surevad ei ütle!

23

KULTURNIK

24

STUDIOOSUS

KULTURNIK

NIMI VANUS KOOL ERIALA ELUKOHT

STUDIOOSUS

9

JANE KALNAPENKIS 21 TALLINNA TEHNIKAÃœLIKOOL AVALIK HALDUS TALLINN

25

H A L VA H U U M O R I I N S T I T U U T MEIE INSTITUUDI DOPINGUKOMISJON EI TUVASTANUD EKSAMISESSIOONIL RIKKUMISI

26

VALLATUD SKULPTUURID

MASENDUS

Vanemad tartlased teavad rääkida ühte kummalist legendi. Vahel pidavat olema nii, et “Suudlevate tudengite” purskkaevus läheb vesi keema ning kujud panevad korraks oma jalad maha ja lõpetavad suudlemise. See pidavat juhtuma aga ainult siis, kui purskkaevust kõnnib mööda mõni teise kursuse tüdruk, kes on veel süütu.

Tudeng oli hilja öösel ärkvel ning mõtles oma õnnetu elu peale.

Meenutas oma arvutit, mis katki läks, ja kuidas tüdruk ta maha jättis. Jube masendus tuli peale ning tudeng otsustas, et poob ennast üles. Õnneks oli aga sess, seega tuli tal poomise asemel õppima hakata.

HEA UNI

JÄLJENDAMINE

“Miks te pidevalt hommikustesse loengutesse sisse magate?” kurjustab õppejõud.

“Kas on keeruline imiteerida õppimist?” küsib professor laisalt tudengilt.

“See ei ole päris täpne. Ma ei maga mitte sisse, vaid hoopis välja,” vastab tudeng.

“Ei, aga kas on keeruline imiteerida teadustegevust?” küsib tudeng vastu.

INFLATSIOON

KORRELATSIOON

“Tugeva inflatsiooni korral läheb kõik kallimaks,” ütleb rahanduse õppejõud. “Hea siis, et vähemalt raha läheb odavamaks,” täiendab tudeng.

Meie instituudi teadlased avastasid pöördvõrdelise seose lõputöö kirjutamise ja internetiühenduse kiiruse vahel.

STUDIOOSUS

STUDIOOSUS