STUDIOOSUS T A LT E C H I T U D E N G I A J A K I R I . V E E B R U A R 2 0 1 9 . T A LT E C H S T U D E N T M A G A Z I N E
P E R S O O N : R AO U L K U R V I T Z - T U D E N G I D T EG U T S E VA D - VÄ L I S Õ P E KO R DA K A K S T U U T O R L U S - B A A R I R A H V A G I I D - T R E N N I S Õ LT U V U S - O L G E M K U LT U U R S E D
Tallinn
Rest of the
TLL
WORLD
LET’S GO! VÄLISÕPPE INFOMESS Üliõpilasvahetuse võimalused TalTechi partnerülikoolides, välispraktika ja stipendiumid Kolmapäev, 13. veebruar kell 9:30 – 14:00 TalTechi aula EMERAs (Kopli 101) toimub mess 19. veebruaril kell 11:30 – 13:00
STUDY ABROAD FAIR Exchange studies at TalTech partner institutions, internships abroad and scholarships Wednesday, 13th of February from 9:30 to 14:00 TalTech Assembly hall
www.taltech.ee/studyabroad
www.taltech.ee/internship
mobility@taltech.ee
TOIMETUS
P E AT O I M E TA J A
Doris Abe doris.abe@tipikas.ee KÜLJENDA JA
Kadi Sigus
PEAK A ANE FOTO
Marko Vilberg
TOIMETUS
Anna-Grete Juchnewitsch, Erik Teder, Janno Jõulu, Anne-Mary Läll, Helena Kuivjõe, Kim Lutschan, Dr Gonzo, Pilleriin Täht, Paula Johanna Adamson
VÄ L JA A N DJA
TalTech Üliõpilasesindus AADRESS
Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA
studioosus@tipikas.ee TRÜKK
SpinPress
H T T P : // W W W . T A LT E C H . E E / S T U D I O O S U S
Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TalTechi tudengid. Studioosus toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud ja palju muud. Lehe tiraaž on 1000 eksemplari ning seda jaotatakse TalTechi peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.
@ S T U D I O O S U S 2 019 | KÕ I K Õ I G U S ED K A I T S T U D
STUDIOOSUS
3
Armas lugeja! Minu isa on mulle väikesest peale öelnud, et targad õpivad oma vigadest ja ainult väga targad teiste omadest. Loodetavasti olid eksamisessiooni ajaks õppinud nii enda kui teiste vigadest: valmistusid õigeaegselt, ei kannatanud liigse stressi all ega jäänud ilma väga paljudest unetundidest. Kui aga veel ei õnnestunud, on kevadel uus võimalus. Selleks peaks aga valmistuma juba täna. Kas oled välja mõelnud, mida oma erialal saavutada tahad, kui selle uhke paberi kätte oled saanud ja maja ees Juuliusega pilti teinud? Milliseid samme oled teinud nende eesmärkide täitmise suunas? Kui siht on paigas, on lihtsam teha enda jaoks häid valikuid, kuna see seab teatud kriteeriumid. Ma ei ole kunagi näinud kolmeaastast, kellel on eksistentsiaalne kriis, kuna laste elu ja soovid ei ole nii mitmetahulised ja keerukad. Siiski on neil alati kindel eesmärk, mis motiveerib nende tegusid. See illustreerib suurepäraselt, et üle mõtlemine ei aita ning su eesmärgid ei pea olema suured ja keerulised, vaid lihtsalt sinu jaoks olulised, et anda tegudele suund. Kui elu eesmärkide ja mõtte otsimine tundub praegu liiga põhjaliku eneseotsinguna, võid alustada eelolevatest valimistest, mis samuti su elu mõjutavad. Märtsis toimuvad nii TalTech esinduskogu valimised, kus peaks osalema iga tudeng, keda natukenegi huvitab, mis koolis tema ümber toimub ning ka Eesti Vabariigi Riigikogu valimised, millel osalemisega oma üldist eluolu mõjutada saame. Veebruarikuise Studioosuse kaante vahelt leiad seniks nii mõndagi. Tutvume ühega TalTechi värvikatest õppejõududest, loeme nendest tudengitest, kes võtsid vastu väljakutse vahetussemestri näol või otsustasid teisi aidata, hakates tuutoriks. See kuu võtame fookusesse väitlusklubi ning saame teada, milliste inimtüüpidega üks baarmen igapäevaselt kohtub. Samuti räägime tõsisemalt treeningsõltuvusest ja valimistest. Kunstinurga jaoks jagab Paula meile silmailuks oma fotosid. Loomulikult ei puudu ka ristsõna ning mõttemängud. Head lugemist! Doris Abe Peatoimetaja
4
SEC TION TITLE
SISUKORD 1
T A LT E C H I P U L S S
Persoon: Raoul Kurvitz
2
T A LT E C H I P U L S S
Olgem mobiilsed
3
TUDENG TEGUTSEB
Väitlemine - kas sihitu jauramine?
4
TUDENG TEGUTSEB
Rebaste karjused
5
TUDENG TEGUTSEB
Kuidas Norrasse ja mujale sattuda
6
GNOSIS
Antropoloogiaminutid
7
SPORDISEKTOR
Trennisõltuvus
8
K U LT U R N I K
Mis mõttes sa ei vali?
9
K U LT U R N I K
Kunstinurk: Paula Johanna
STUDIOOSUS
5
TALTECHI PULSS ERIK TEDER NOAR, ESTONIANART.EE
FOOKUSES: R AOUL KURVITZ
1 Kes te olete ning milliseid aineid TalTechis õpetate? Minu nimi on Raoul Kurvitz. Kirjutan selle Zga lõpus, kuigi kodanikunimi on tegelikult Sga. Niimoodi teen vahet oma erinevatel tegevustel ehk õpetades, olen õppejõud Sga, muul ajal kunstnikuna aga Zga. Õpetan kõiki võimalikke kunstiaineid, mis on programmis arhitektidele ja ehitusinseneridele. Programmid on erinevad: arhitektidele on laiem, aga inseneridele on ikka ka vast üsna vahva. Inseneridele siis arhitektuurigraafika, joonistamine ja uues õppekavas esitlustehnikad. Arhitektidele on eriti päevakorras interdistsiplinaarsed projektid, kus erinevad distsipliinid ja meediumid on ühendatud. Siis muidugi ka klassikalised teemad ehk joonistamine, maalimine ja kompositsioon. Kaua TalTechis õpetanud olete? Ma just täna mõtlesin, et tundub nagu oleksin õpetanud terve igaviku, aga tegelikult vist alles kolmas aasta. Tundub kaua, sest kogemus on olnud tohutult intensiivne ja olen juba hästi palju õpilasi õpetanud. Mida ise koolis õppisite? Miks te sellel erialal ei tööta? Õppisin arhitektuuri Eesti Kunstiakadeemias ja olen diplomeeritud arhitekt. Veel neli aastat peale kooli töötasin täitsa edukalt arhitektina ja võitsin konkursse, aga kuidagi läks nii, et sel ajal oli reaalselt üpris lootusetu kuskil normaalset maja püsti saada. Tolleaegset magedat arhitektuuri sai ikka teha, aga vähegi keerulisemat asja tehes tulid kiiresti barjäärid ette. Näiteks võitsime kolleeg Urmas Muruga konkursi ja siis tõesti tundus, et
6
STUDIOOSUS
TALTECHI PULSS
seda maja siiski ei tule ja see võttis minult viimasegi tuju arhitektuuriga tegeleda. Hiljem, kui võimalused oluliselt muutusid, olin juba nii kaugel kunsti rajal, et ei leidnudki võimalust tagasi minna. Kelleks noorena saada soovisite? Naljakas lugu. Nimelt viieaastaselt valmistasin vanematele tohutu pettumuse. Nemad arvasid, et ikka kunstnikuks, kirjanikuks või teadlaseks, aga mul oli kindel plaan, et tahtsin saada toruühendajaks. Mõni aeg enne seda oli õues kanalisatsioonitorusid vahetatud ja see tegevus tundus mulle nii vägev. Kohalik brigadir rääkis ka, et neil on seal oma hierarhiad ja toruühendaja on just kõige tuusem vend. Tegelikult siis kuidagi kummaliselt olin teises klassis otsustanud, et saan kunstnikuks, aga hiljem tuli juurde mõte saada arhitektiks, sest kõik hoiatasid, et kunstnikuna on raske ära elada.
Kui teil oleks homsest võimalik midagi hoopis muud teha, kas jääksite ikka õpetamise ja kunsti juurde? Ma jääks ikka kunsti juurde, aga nii või teisiti võtan kogu aeg igasuguseid asju kõrvalt juurde. Mul on ka väike kiiks, et need asjad, mida hästi oskan, mind enam nii väga ei huvita. Kunst on aga ikkagi midagi elupõhist. Natuke tegelen tegelikult ka muusikaga, suhteliselt uus asi on kitarrimäng. Muidugi on uusi asju, mis mind huvitavad, aga need pole reaalsed. Näiteks huvitavad mind lennukid, väga äge oleks ikkagi mingi MACH-3ga lennata, aga see pole lihtsalt reaalne.
„
...mul oli kindel plaan, et tahtsin saada toruühendajaks.
Miks otsustasite hakata õpetajaks? Kas teile meeldib olla õppejõud? Õpetamine kuulub kuidagi kunstniku tegevuse juurde ja nii ongi orgaaniliselt läinud. See tuli kuidagi juhuslikult juba üsna alguses, et kui olin alles noor kunstnik, kutsuti laste kunstikooli õpetama. Seal sai tehtud ikka üsna radikaalseid projekte ja sealt saigi õpetamine alguse. Nüüd juba peaaegu 20 aastat täis tulnud, täiskohaga küll kõigest viimased kolm aastat.
Kas vastab tõele, et kes ei oska, õpetab? Ma ei julge küll tunnistada, et minu puhul see nii oleks. Tegelikult ma isegi ei tea kedagi, kellel nii oleks. Ma ei usu, et see oleks võimalik – peab ju siiski midagi oskama, et õpetada.
Kusjuures meeldib mulle hullult õpetada – see on nii lahe. Õpilaste käest saab sellise vinge energiavahetuse ja see on väga mõnus. Muidugi peavad selleks olema ka lahedad ja avatud õpilased, aga reeglina on ikka nii olnud.
Mida õpetamine teile andnud on? Üks tõsisemaid aspekte on see, et saan oma uutele, veel alles tekkivatele mõtetele tagasisidet. Asja käigus käin mõtted õpilastele välja ning saan seeläbi tagasisidet, kuidas see toimib ja mõnele
STUDIOOSUS
„
7
TALTECHI PULSS uuele ideele toetust või kinnitust. Vahel täitsa teadlikult, kui endal on mõni joonistamistehniline idee, mida ma pole veel proovinud, on väga asjalik õpilaste peal näha, kuidas see töötab. Mulle meeldib ka see statement, et õppimine käib läbi õpetamise ja vastupidi ehk õpetatakse õppides. Positiivseid ja negatiivseid aspekte selle ameti juures? Mulle ei meeldi hindeid panna, sest see on vägaväga piinarikas tegevus ja alati tohutu draama. Üldiselt on poliitika, et kõrgemaid hindeid saavad parimad ja mul on vähemalt pooled grupid äärmiselt head. Raske on niimoodi hinnata kunsti. Positiivne ongi see, kui tõesti tulevad lahedad tööd ja kui õpilased on loomingulised ja teevad lahedaid asju. See on südantsoojendav. Mida on tudengid teile õpetanud? Kohe ei meenugi midagi, aga eks väikeseid õppetunde ikka. Paar korda on kiusatus olnud, et nii ägedaid ideid tudengitel tulnud, et peaks ise neid hoopis rakendama, aga mu eetika ikkagi ei luba seda. Näiteks oli inseneride hulgas aine „visuaalne kommunikatsioon“ ja seal oli paar sellist ideed, mis olid tõesti geniaalsed. Tegin õpilastele ettepaneku osaleda minuga koos näitusel. Kas olete pidanud õpilaste tõttu oma õpetamisemeetodeid muutma? Olen küll. Tihti tuleb päris mitmeid asju ümber hinnata. Paar korda on ette tulnud, et olen tudengeid üle hinnanud ja lati liiga kõrgele seadnud. Siis mingi hetk vaatan, et oot-oot, see ei tööta ja pean ülesande püstituse ümber mõtlema. Mida arvate tänapäeva tudengitest ja kas nad erinevad teieaegsetest tudengitest? Kuidas on muutunud õpetamine ja ülikooli elu ajaga? No tänapäeval on ikka väga palju erinevad, aga kõige paremas mõttes. See on sellise üldise mentaliteedi küsimus ja kõige silmatorkavam on see Tehnikaülikoolis. Minu ajal oli see raudselt paika pandud, et ühed on rauakooli rahvas ja teised boheemlased. Nüüd on see vahe muutunud väga palju väiksemaks. Varem ikka seda ei olnud, et Tehnikalikooli rahvas oleks silmatorkavalt loominguline olnud. Tudengid on muutunud väga avatuks ja mitmekesiseks. Õpetamise koha pealt on oluliselt vähenenud selliste stagnantsete või mentaalselt kinni kiilunud õppejõudude osa. Enam ei ole palju õppejõude, kes annavad monotoonselt ja igavalt mingit vananenud informatsiooni. Tänapäeval on ka konkurents suurem ja väga stagneerunud õppejõud lihtsalt ei suudaks konkurentsis püsida. Kuidas iseloomustate head õppejõudu? Minu nägemus heast õppejõust on see, et esiteks peab ta olema pädev oma teemas, siin EI TOHI KINDLASTI libastuda. Lisaks peab ta suutma ka oma pädevuse edasi anda. On ju palju häid
8
STUDIOOSUS
TALTECHI PULSS spetsialiste, kes ei oska ennast hästi väljendada ega suuda seetõttu ka õpetada. Hea õpetaja peab olema väljenduses hästi suutlik ja fleksibiilne. Samuti hindan kõrgelt ka sõbralikku läbikäimist õpilastega. Mulle on küll ette heidetud, et ära semutse õpilastega, aga ma ei arva, et ma liigselt semutseks, vaid see on selline sõbralik läbikäimine. Ma näen, et õpilase ja õpetaja suhe ei ole isa-poja suhe, vaid pigem noorema ja vanema venna suhe. Kas olete enda arvates hea õppejõud? Mis võiks teha teist hea õppejõu? Ma enda kohta küll ei julge öelda, kas olen hea õppejõud. Ei kõlba ju öelda, kas olen hea kunstnik, hea mees või hea inimene. Pigem olen selles sügavalt veendunud, et olen väga sobiv õppejõud just Tehnikaülikoolis õpetama neid asju, mida ma ka õpetan. Olen arhitekti haridusega profesionaalne kunstnik ja väga palju ka inseneridega kokku puutunud ning tunnen ennast nagu kala vees. Suurim saavutus õpetamiskarjääri jooksul? Ma arvan, et see ei ole üks konkreetne saavutus, vaid pigem olen uhke selle üle, et mul õnnestub algusest peale jätkuvalt oma programmi ellu viia. On ju õppemoodulid ja õppekava jne, aga mul õnnestub kõike alati omamoodi teha. Ei tee alati ettekirjutuste järgi ning olen uhke, et see on õnnestunud ja klapib ka õpilastele. Kas planeerite ka edaspidi õppejõud olla? Millised on teie eesmärgid? Kuhu ma ikka pääsen? Pensionini laseb ikka välja ja paljud õpetavad ju ka isegi surmani. Loodetavasti õnnestub mul ka doktoritöö lõpuks ära teha. Olen seda hetkel juba mitmeid aastaid edasi lükanud.
Kõrvaline küsimus: Kuidas teile meeldib uus nimi TalTech? Mulle meeldib! Olen kuulnud palju irisemist, aga no TalTech – see on futuristlik ja eriti vinge rahvusvahelisel turul, kust meil pole niikuinii pääsu. See on igati asjakohane ja väga selge rahvusvaheline statement. Mida soovitaksid tudengitele? Mida peaks ülikooli ajal kindlasti tegema? See kõlab kurja peale ahvatlemisena, aga tõesti soovitan, et see viis aastat, mis te õpite, ei ole ainult see aeg, kus nühitakse koolipinki ja ollakse ninapidi konspektis. Leidke aega mõnusateks tegevusteks. Kui mina õppisin, kulus kolmandik õppimise ajast bänditegemisele, kusjuures bändi kõik liikmed on tänaseks saanud tunnustatud arhitektideks ning ühiskonnategelasteks. Tõesti soovitan mitte endale pähe võtta, et oleme selline rauakooli rahvas ja ajame ainult numbreid taga. Käige ikka kinos, teatris ning kultuuriüritusel, tehke ka midagi loomingulist, mis ei ole õppetööga seotud. Võtke osa ka tudengielust, kusjuures ei peaks see olema ainult selline formaalne tudengielu ehk mingid tudengimajad, dokumendid ja organisatsioonid, vaid pigem justkui päris tudengi elu, kus tehaksegi midagi reaalset, näiteks bändi, moedemonstratsiooni jne.
Eesmärkide koha pealt tahaks nagu vaikselt latti tõsta. Nimelt on üks asi, mis mulle meelehärmi valmistab, see, et kunstiained on ainult essadel kursustel. See aga ei ole minu meelest hästi. Minu eesmärk oleks see, et kunstiõpetust saaks integreerida ning jätkata ka magistri ja doktorantuuri tasandil. See oleks taseme tõstmine ja siis läheks juba tõsisemaks kunstiks. Mida muudaksite ülikooli juures? Mida muudaksite oma õppeaine juures? Nüüd on päevakorras see, et peaksime oma tegevust oluliselt interdistsiplinaarsemaks muutma. See aga sõltub juba ka ainekavadest ja pole lihtne hakata lambist uusi aineid võtma. Mina sooviks küll näha, et kõik muutuks interdistsiplinaarsemaks: kõige lihtsamaks näiteks kasvõi koostöö inseneride ja arhitektide vahel. Olen veendunud, et tulevikus hõlmavad need projektid, mida täna nimetame ehitusteks ja arhitektuuriks, ka majandust ja sotsiaalseid teemasid jne. Tulevikus ei ole arhitekt niivõrd projekti joonestaja, vaid hoopis suuremate protsesside dirigent ja eks see hakkab ka insenere järjest rohkem puudutama.
STUDIOOSUS
9
TALTECHI PULSS
2
VASTAS JANNO JÕULU ERAKOGU
MOBIIL SUSVÕIMALUSED TA L L I N N A T E H N I K A Ü L I K O O L I S Kas ja miks peaksid üliõpilased välisõppes osalema? Küsimusele: „Miks peaksid minema?“ võib juba ühe loetelu seest igaüks omale sobiva vastuse leida: reisimine, uus kultuur, uus keeleruum, rahvusvahelised sõbrad, peod, raskemad või kergemad ained jne. On aga veel üks tunnusjoon, mis käib kaasas iga vahetusüliõpilasega. Üldjuhul on igaüks ise teinud valiku astuda oma mugavustsoonist välja. See teatav iseseisvus või ise avastamise tahe on omane pea kõigile vahetusüliõpilastele ja see on ka siduv jõud, mis tekitab sünergia, mis on nii võimas elamus, et on juba iseenesest väärt kogemist. Tuginedes sellele ja oma kogemusele, võin öelda, et vahetusüliõpilane olla on ägedam kui alaliselt välismaale õppima minna. Olen mõlemat teinud. Teine oluline aspekt on vahetusõppe käigus kogetav emotsionaalne kasvamine. Tuleb õppida tundma võõra kultuuriruumi käitumisnormide ja asjaajamise erisusi ning neid järgida. Ei tasu võtta kõike iseenesestmõistetavalt ja toimida nii, nagu „kodus“ isegi, kui see tundub mõistlik. Kohanemine ongi arenemine! Kolmanda ja üsna ratsionaalse küljena toon välja võimaluse taskukohaste kuludega välismaal ja mõnes maailma tippülikoolis õppida. Miks soovisid välisõppesse just Singapuri ja Kanadasse minna? Kas valisid sihtkohad riikide või ülikoolide järgi? Sihtkoha valikul lähtusin kahest võrdsest kriteeriumist. Esiteks peaks tegu olema akadeemiliselt väga tugeva asutusega ehk nn tippülikooliga. Teiseks võiks kultuuriruum olla võimalikult erinev kodusest. Kui sirvisin läbi TalTechi partnerülikoolide nimekirja, jäid sõelale Singapur, Kanada ja Venemaa. Oli ilmne, et Singapur vastab mõlemale kriteeriumile: NUS (National University of Singapore) on üks maailma juhtivaid teadusasutusi ja Aasia kultuuriruum ning 30kraadine troopiline kliima ei vasta meie igapäevale. See, et teiseks valikuks osutus Kanada, tulenes sellest, et sealne partnerülikool University of Waterloo on just minu õpitavas erialas (arvutisüsteemid/arvutiteadused) ülemaailmselt tunnustatud.
10
STUDIOOSUS
Kuidas said teha 2 vahetussemestrit? See vist ei ole tavaline praktika, aga teadsin juba ülikooli esimesel aastal, et tahan minna vahetusüliõpilaseks ja sellest maksimumi võtta. Lugesin läbi välisõppe reeglid, kust selgus, et välisõppes on ühe õppetaseme jooksul võimalik viibida kuni 2 semestrit. Kusagil polnud kirjas, et ei tohi kandideerida kahte erinevasse ülikooli, seega just nii ma tegingi. Informeerisin oma soovist ka välisõppe koordinaatorit, kes andis rohelise tule. Kas välisõppesse minekuga kaasnes ka mingeid probleeme? Minul mingeid probleeme ette ei tulnud. Mõlemal juhul hoidsin kandideerimisest minekuni kuus kuud iganädalaselt näpuga järge, mida täitma ja kuhu saatma peab. Olgu öeldud, et NUS ega Waterloo ei kuulu Erasmuse vahetusprogrammi. Nende ülikoolidega on TalTechil nn kahepoolne leping (bilateral agreement). Kahepoolse lepinguga ei kaasne küll stipendiumit, mida pakub Erasmus+ programm, mistõttu kujuneb välisõppe kogemus pisut kulukamaks, kuid samas ei pea välisõpingute perioodil maksma partnerülikoolis õppemaksu. Lisaks saab kandideerida kõigile TalTechi Arengufondi stipendiumitele ja ka erialaning tulemusstipendiumile juhul kui õppekava on piisavas ulatuses täidetud. Mida soovitad teistele: mis summadega peaks arvestama, et nendes riikides hakkama saada? Vahetusaasta algul otsustasin, et märgin üles kõik vahetusõppega kaasnevad kulud ja seda ma ka tegin. Mõlema sihtkoha puhul on möödapääsmatud kulud – edasi-tagasi lennupiletid, majutus ühiselamus, viisa jm paberimajandus – kokku ca 3000 eurot riigi kohta. See on n-ö eeldus, et üldse sinna minna. See kui palju keegi kohapeal kulutab, sõltub, kuidas ja kus süüa, kui palju reisida jne. Nt Singapuri valitsus subsideerib ülikoole tugevalt. See tähendab, et ülikoolilinnakus oli odavam süüa kui meil siin TalTechis ja seal ühiselamus ise süüa teha ei saanud. Ühtlasi olid üliõpilastele kõik sportimisvõimalused tasuta. Olgu öeldud, et linnakus oli 2 olümpiabasseini, u 10 korvpallija tenniseväljakut jmt. Küll aga kõik, mis jääb
TALTECHI PULSS ülikoolilinnakust välja, on oluliselt kallim kui meil. Kanadas oli seevastu ülikooli toidukvaliteet nii madal, et seal lihtsalt pidi ise süüa tegema, et täisväärtuslikult toituda. Toidupoes kulus keskeltläbi 1,5 korda rohkem kui Eestis. Tagasivaates, kumb välisõppe kogemus tundus kasulikum/põnevam? Kahtlemata osutus Singapur oluliselt võimsamaks kogemuseks. Esiteks võtab NUS igal semestril vastu üle 1000 vahetusüliõpilase üle maailma. Sealne vahetusüliõpilaste kogukond on nii suur ja mitmekesine, et igaüks leiab endale sobivad inimesed. Enamik vahetusõpilasi on seal kõigest semestriks ja kasutavad aega reisimiseks, nii et mitmel korral juhtusime Aasias ringi reisides juhuslikult kokku mõne teise NUSi pundiga. Mina täitsin õppekava küll täies mahus (30 EAPd) ja seejuures läbisin oma haridustee kaks kõige keerulisemat ainet, jäi sellegipoolest aega ka reisimiseks. Käisin neljal korral erinevatel Indoneesia saartel ja Sri Lankal, Myanmaris ning Hong Kongis. Suurlinnadest väljaspool on Aasias vägagi taskukohane reisida. Ainus asi, milleks Singapuris aega polnud, oli magamine. Kanadas oli õppekoormus küll väiksem (18 EAPd), aga pidin õhtuti kirjutama oma lõputööd, et kool nominaalajaga lõpetada. Lõputöö kirjutamine nõudis päris palju pühendumist ja see mõjutas kindlasti kogemust tervikuna. Sellegipoolest õnnestus mul USAs ja Kanada mägedes käia ning mitmeid suurlinnu külastada. Õppetöö kvaliteedi poolest on University of Waterloo Singapuriga vähemalt samaväärne. Kas välismaale minekuga pikeneb nominaalne õppeaeg? Minul ei pikenenud, aga see sõltub nii õppekavast kui ka oma tahtest. Natuke tasub ka ette mõelda. Kõige aluseks on suhtlus oma teaduskonnaga. See on üks asi, mida paljud ei tee. Minge suhelge ja arutage oma programmijuhiga, kuidas teha nii, et nominaalne õppeaeg ei pikeneks. Mina läbisin 2 esimese õppeaastaga pisut rohkem õppeaineid ja seetõttu jäi mul viimaseks õppeaastaks täita ca 48 EAPd, millest pooled olid valikained, mille sain kõik üle kanda. Tõsi, üks või kaks valikainet ei olnud üks-ühele vastavuses, aga programmijuhiga arutades mõistsime, et vajalikud oskused on omandatud. Lõputööd kirjutasin kõikvõimalikes bussides, lennujaamades ning tihti ka öösiti. Tehtud ja ka autasustatud see aga sai.
STUDIOOSUS
11
TUDENG TEGUTSEB
TTÜ VÄITLUSKLUBI ERAKOGU
3
T T Ü VÄ I T LU S K LU B I Väitlus on kindla reeglistiku järgi toimuv argumenteeritud vaidlus, kus teema on ette antud ning pooled saadakse loosi teel.
Väitlusklubi on võrreldes nii mõnegi teise organisatsiooniga alles lapsekingades ning tähistab veel mõned tublid aastad vaid ühekohalisi sünnipäevanumbreid. Sel kuul saab väitlusklubi juba seitsmeaastaseks ning on seega juba päris koolilaps valmis. Ülikoolivanuseni läheb veel aega. Väitlusklubil ei ole ette näidata pikka ajalugu ega sellest tulenevaid traditsioone. See aga ei tähenda, et Väitlusklubi oleks kuidagi moodi halvem organisatsioon, kui mõni teine. Ka neil on oma nišš. Hetkel on Väitlusklubi ainus tudengiorganisatsioon, mis koondab endas nii eesti-, inglise- kui ka venekeelseid tudengeid. Just nimelt! Väitlus toimub igal nädalal kõigis kolmes keeles. Muidugi ei ole kolmes keeles väitlemine kohustuslik ega ilmselt ka väga realistlik, sest kes meist ikka oskab öelda rohkem, kui извините пожалуйста (vabandage palun) või достопримечательности (vaatamisväärsused)? Nende kahe fraasiga kahjuks väitluses kaugele ei jõua, mistõttu piirdub paljude jaoks väitlus siiski kahe, äärmisel juhul ühe keelega. Väitlus ei ole aga kõigest passiiv-agressiivne sõnelus. Väitlus on siiski midagi palju enamat. Sellega tegelemine avardab silmaringi viisidel, mis varem tundusid täiesti võimatud. See annab juurde enesekindlust, argumenteerimis- ja loogikavigade leidmise oskust. Korralik väitleja ei kohku ühegi küsimuse ees tagasi ning jätab endast peaaegu alati aruka ja mõistliku inimese mulje. Lisaks kõigele muule, arendab väitlusega tegelemine eneseväljendusoskust nii suuliselt kui paberil. See on ju omakorda väga kasulik lõputööd kirjutades. Lõputöö kaitsmiseks kõne harjutamine on samuti lihtne, sest väitlejad on alati valmis kuulama, nõu ja jõuga aitama, mida vanavanemad kodus kamina ees ilmselt väga ei ole.
12
STUDIOOSUS
TUDENG TEGUTSEB
Lisaks väitlemisele tegeleb TTÜ Väitlusklubi ka väitlusturniiride korraldamisega, sest ega muudmoodi siin pisikeses Eestis teiste ülikoolide väitlejatega emakeeles rinda pista ei saa. Kusjuures just emakeeles, sest turniire korraldatakse nii eesti, inglise kui vene keeles ning vahel, kui ikka väga igav hakkab, siis ka kõigis kolmes keeles korraga! Turniiride korraldamisest on suurimaks saavutuseks EUDC2017. See tähekombinatsioon sisaldab endas Euroopa ülikoolide vahelist väitlusturniiri, mis on väitlusmaailmas sama suure tähtsusega kui Euroopa meistrivõistlused jalgpallis, kuhu loodetavasti varsti ka Eesti koondis löögile pääseb. Täiesti hämmastaval kombel meeldib üle Euroopa inimestele vaadata, kuidas kaheksa inimest ruumis omavahel räägivad; rääkimata asjaolust, et kohale sõitis ligi 1000 inimest, kes kõik tahtsid kaheksakesi ruumides omavahel rääkida! Väitlejad on tegelikult salaja tulihingelised matkasellid. Kõige rohkem meeldib neile rännata Lätti (ja mitte ainult alkoholi järgi) ja Venemaale, kus saaks siis ikka naabritega ka natuke seda sõnelust proovida. Mõnikord eksivad nad kambakesi ära Leetu ja teine kord jällegi Taani. Reisimist tuleb ette, tihti on see ka mingil määral sponsoreeritud nii, et ise ei peaks väga palju selle eest maksma ning sisaldab ka üsna viisakaid lõunaid. See-eest õhtuti, kui päike on pilvepiiri taha kadunud, võtavad väitlejad viisakuse ja poliitkorrektsuse rüü seljast ning voolavad rahulikult mõnda baari või pubisse, kuid eelistatult siiski sauna, päevakajalisi teemasid arutama. Sauna võib minna igal pool – ülikoolis, Läti ülikoolis, Venemaa väikeses oblastis, Soome pealinnas – õige väitleja ei keeldu kunagi ühest korralikust saunast.
tilguks lausa verd kui peaks tiitli Tartu Ülikooli Väitlusklubile kinkima. Lisaks sellele tunnustusele, on Väitlusklubi liikmed aktiivsed ka ülikoolielus. Kui kuskil on mõni projekt, kuhu saab kambakesi minna ja osa võtta, siis on Väitlusklubi kindlalt platsis! Tänu sellisele aktiivsusele on Väitlusklubi The Great Challenge 2018 võitja (kui sa ei tea, mis see on, siis otsi üles 2018 mai Studioosus!). 2017 aastal said nad tunnustuse „Aasta tudengitegu“ EUDC2017 korraldamise eest. 2014 olid nad TTÜ aasta organisatsioon. Kõige huvitavam karikas, mida nende Tudengimajas asuva kolmanda korruse kontoris leiab on aga võõramaine. See on merikarp, mis hoiab endas pärlit ning seisab uhke postamendi sees ning selle tõid neile väitlussõbrad Israelist Euroopa meistrikate korraldamise eest. Tavatu komme, kuid karikas on tõesti uhke! Miks siiski inimesed väitlemas käivad? Peamiselt on see sõpruskond – hästi pisike ja kokkuhoidev sõpruskond, kes kohtub kolm korda nädalas ning vabal ajal pesitseb Nohiku kohal olevas kontoris, mida nad hellitavalt kutsuvad „pesaks“. Loomulikult on neid, kes käivad väitlemas eesmärgiga end arendada ning neid, kellele väitlus tegelikult ei meeldi, aga üritusi on üpriski lahe korraldada ning seltskond on samuti muhe.
TTÜ Väitlusklubi on Eesti suurim väitlusklubi ning hoiab kümne küünega sellest tiitlist kinni, sest süda
STUDIOOSUS
13
TUDENG TEGUTSEB
ANNE-MARY LÄLL TALTECH
4
TUUTORLUS Ülikooli alustades ei oleks ma osanud arvata, et see teekond nii põnevaks osutub. Teadsin ülikooli astudes, et löön kindlasti kaasa mõne tudengiorganisatsiooni tegevuses ja üritan haarata kõikidest pakutud võimalustest. Nii tekkiski mul üsna ruttu kaks sõpruskonda – kursusekaaslased ja üliõpilasorganisatsiooni kuuluvad inimesed. Ülikooliaja kolmanda perekonna sain kevadel, kui otsustasin liituda tuutoritega. Tuutoriprogramm koosneb ülikoolieluga seotud seminaridest ja kaheksanädalasest suhtluskoolitusest. Esimene kohtumine oli selline, nagu ikka: natukene veider ja ebamugav. Mind ümbritses siiski üle kümne võõra inimese, kellega koos seda teekonda alustasin. Me keegi ei saanud päris täpselt aru, millesse end seganud olime. Mõte oli kõigil ilmselt sama – eks näis, mis sellest saab. Reaalsuses olid ju kõik kohale tulnud inimesed end tuutoriks üles andes oma mugavustsoonist välja astunud.
14
STUDIOOSUS
TUDENG TEGUTSEB
Esimesel kohtumisel mängisime tutvumismänge ja tegime katseid üksteist usaldama õppida. Kusjuures see ei olnudki selline veider: „Tere, minu nimi on see ja see, tulen siit ja sealt, õpin ülikoolis seda eriala ning tulin siia sellepärast, et üht või teist teada saada.“ Või noh, olgem ausad, alguses ikka oli, aga ülejäänud tund ei möödunud üldse sellises õhkkonnas, ausalt. Järgmistel kohtumistel läksime iga korraga natuke sügavamale tunnetesse ja mõtetesse, mida ka omavahel jagasime. Ei saa salata, et nii mõnelgi korral oli keeruline pisaraid tagasi hoida, sest avastasime endis uusi külgi, mille olemasolust varem ei teadnud või mille olime sügavale enda sisse peitnud. Loomulikult oli see midagi, mille juhtumist meist keegi ette teada ei võinud ega oodata osanud. Alustades ei olnud meil omavahel pea midagi ühist – me ei teadnud üksteist enne tuutoriprogrammiga liitumist, õpime eri õppekavadel, igaühel on enda huvid ja hobid, ühiseid jooni leidus vähe. Siiani jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik liita paarteist inimest viie-kuue nädalaga kokkuhoidvaks ja üksteisest hoolivaks perekonnaks. Aga seda meie, 2018. aasta tuutorid, siiski oleme. Perekond. Tuutoriprogrammiga liitudes ei mõelnud me sellele, kas ja kuidas meie omavahelised sidemed hiljem püsima jäävad, kuid tuutoriks õppimise perioodi jooksul leidsime mitmeid võimalusi veeta ühiselt aega ka väljaspool õppetegevust. Ka koolituste lõppu tähistasime koos: käisime saunas ja sõime head-paremat. Oleme ikka üksteise jaoks olemas, suhtleme sageli ning aitame üksteist kooliülesannetega, kuigi alati ei olegi selleks otsest põhjust ning aegagi kipub nappima. Kaastuutoriga on hea jagada ka naljakaid või omapäraseid lugusid, mis tuutoriülesandeid täites paratamatult juhtuvad. Küsime nõu ja aitame teineteist küsimustega, millele ise kohe vastust ei leia, sest tuutori põhiülesanne on siiski olla värskele tudengile abiks. Tuutor toetab esmakursuslasi terve esimese semestri jooksul. Kuigi esiti tundub, et tuutoriks olemine on keeruline – võtad endale ju suure
STUDIOOSUS
kohustuse – ja nõuab suurt pühendumust, pole tegelik töö hoopiski nii keeruline, kui arvata võiks. Rebased küsivad palju vähem, kui oleks osanud oodata, ja küsimused, mis neil tekivad, on juba aasta õppinud üliõpilasele nii lihtsad, et mõnikord kõlavad need päris üllatavalt. Sellist asja võib siis ka küsida?! Õigus jaa, oli meil endilgi alguses segadust kui palju. Selles kogu lõbu ongi – töö, mida ülikool tuutorilt ootab, on täpsust nõudev, kuid võrdlemisi lihtne ja vähendab oluliselt dekanaadi töökoormust. Tuutor, olles ise samuti üliõpilane, vastab rebasele arusaadavas keeles ja tuutori leiab linnaku pealt kerge vaevaga tänu erksavärvilistele särkidele. Nii ei nõua mõne lihtsama selgituse saamine dekanaadiukse taga järjekorras ootamist. Kuigi paljud ütlevad nii ja see kõlab nagu klišee, annab tuutoriks olemine tõepoolest sõbrad kogu eluks. Meie seltskonda kuuluvad nii erinevad inimesed, rikastame üksteist ja saame rõõmustada ka lihtsate asjade üle. Näiteks tutvustasime üksteisele piimakõrsi ja nii mõnigi proovis esimest korda elus päris maapiima. Ei, mitte seda poest „Täispiim 3.5–4.5%“ jooki, vaid seda rammusat, ise lüpstud ja kergelt sooja piima. Sellises tihedalt liidetud seltskonnas kujunevad paratamatult välja sisenaljad, mida teised ei mõista. Selle jutu mõte ei ole ainult rääkida kui äge minu kolmas ülikooliperekond on, vaid rõhutada, et ka sina, armas lugeja, võid endale sellise perekonna saada! Peale vahvate inimestega kohtumise on tuutoriks olemisel ka teisi hüvesid. Kõik tuutorid, olles läbinud koolituse ja praktiseerinud õpitut rebaste juhendamisel, saavad vabaõppesse 3 EAPd. Oluline on osavõtt ja tegutsemine, eksamit või arvestust ei ole! Päris hea võimalus, mis? Esimene samm on alati kõige raskem, aga võta see hetk ja pane end tuutoriks kirja enne 1.märtsi! Seda on kõige lihtsam teha, kui saadad kirja aadressile studenthelp@taltech.ee. Kui Sa ei taha kohe kuidagi kirjutada, ootame Sind E–R kell 10–17 ruumis U04-104.
15
TUDENG TEGUTSEB
HELENA KUIVJÕGI PIXABAY
NORR A PROTSESS
5
Tere! Mina olen Helena, TalTechi 5. aasta hoonete sisekliima ja veetehnika tudeng. Olen hetkel Norras, Trondheimis oma lõputöö raames uurimas arstide ja patsientide soojuslikku mugavust operatsioonisaalis. Mind on juba keskkoolist peale kiskunud välismaale, avastama eri inimesi, kultuure ja maid. Välisõpingule tulemise mõtte pani mulle pähe üks vanema kursuse tudeng. Just Saksamaalt tagasi tulnuna, jagas ta minuga oma vingeid kogemusi ning sealjuures nõudis minult välja lubaduse, et ka mina selle tee ette võtan. See mõte kasvas minus pool aastat ning selle aja jooksul hakkasin järjest rohkem märkama eri infot Erasmus+ programmi kohta (kooli peal, internetis, väljaannetes jne). Käisin ka iga-aastasel Study Abroad Fairil ehk Välisõppe Infomessil, kus kogusin infot erinevate võimaluste kohta ning sain silmast silma rääkida välisülikoolides õppinud tudengitega. Lisaks uurisin kogemusi ka tuttavatelt, kes on välisõppes käinud. Konkreetsema planeerimisega hakkasin ma päris vara pihta – juba 2017. aasta sügisel. Jõudsin küsimuseni, et kuhu riiki ma tegelikult minna tahan (varasemalt oli mitmeid mõtteid peast läbi käinud). Selge oli see, et pigem PõhjaEuroopa riikidesse. Esiteks meeldib mulle põhjamaade loodus ja inimesed. Teiseks on sisekliima kujundamisel oluline roll väliskliimal, kuna see määrab, milliseid süsteeme on hoones vaja kasutada. Minu valimisse sattusid seega Soome, Rootsi, Taani ja Poola. Võtsin nende koolide kodulehed ette ning uurisin aineid, mida seal õpetatakse. Seejuures konsulteerisin ka programmijuhi ja vanemate kursuste tudengitega, kes kiitsid mu valiku heaks.
16
STUDIOOSUS
Uue aasta alguses asusin välisõppe taotlust vormistama. Tähtis oli kindlustunne, et kõik eeldused on täidetud. Viskasin korra pilgu TalTechi välisõppe lehele (www.taltech.ee/ studyabroad) ning sain kinnitust – olen sobiv kandidaat. Taotlusesse panin kirja kolm ülikooli, kuhu minna tahan: üks Taanis, üks Soomes ja üks Rootsis. Vilksamisi nägin aga, et ka Norra Teadus- ja Tehnikaülikool (NTNU) on valikus. Plaanimuutus – külastasin kohe kooli kodulehte, viskasin pilgu peale õppeainetele ja kooli enda iseloomule – otsustatud. See ongi koht, kuhu tahan minna! Panin nüüd hoopis NTNU oma eelistustes esimesele kohale. Lisasin motivatsioonikirja, CV ja inglise keele tõendi ning panin avalduse teele. Seejärel tuli kutse vestlusele. Vestlused mulle tavaliselt meeldivad, aga sel korral oli hirm, et äkki peab inglise keeles rääkima – vestlust alustades kaovad mul tavaliselt sõnad suust. Samuti ei kujutanud ma üldse ette, mis mind ees ootab. Ruumi sisenedes vaatasid vastu kaks toredat dekanaadi töötajat ning Mobiilsuskeskuse Erasmus koordinaator. Vestlus oli siiski eesti keeles ning tore ja inspireeriv – sealt sain idee minna välisõppesse lõputööd kirjutama. Hakkasin seega oma plaane selle järgi sättima, et saaksin välisõppes lõputööd teha. Kõigepealt arutasin ideed programmijuhiga ning sain talt suurt tuge. Küsisin NTNUst, kas saan oma lõputöö nende juures kirjutada ning koos jaatava vastusega sain endale ka nendepoolse juhendaja. Kuna välisõppes lõputööd tehes on vajalik, et olemas oleks ka TalTechi-poolne juhendaja, siis konsulteerides sai ka see korraldatud. Juhtumisi oli minu TalTechi-poolne juhendaja sel hetkel viimaseid kuid NTNUs järeldoktorantuuris.
TUDENG TEGUTSEB
Suve alguses – just siis, kui kuulasin oma teaduskonna tudengite lõputööde esitlusi – tuli mulle meilile pakkumine lõputöö teema kohta. Selline kokkusattumus siis. Veelgi enam, pakutud teema on minu jaoks väga huvitav ning südamelähedane – muidugi võtsin selle vastu. Sügisel hakkas pihta ülejäänu organiseerimine. Kuna olin juba kevadel saanud NTNU poolt hea ülevaatliku kirja, kuidas edasisi toiminguid jätkata, oli see lihtne. Lisaks aitas kaasa TalTechi Erasmus+ infotund ning vastutulelik koordinaator Kerli Roosimaa, kelle abil sain paljudele küsimustele vastused ning hoogu edasi toimetamiseks. Minu NTNU tudengiks registreerimise tähtaeg oli 1. oktoobril. Pean piinlikkusega tunnistama, et jäin ühe päeva hiljaks. Õppetund: kirjuta kohe üles kuupäevad, millal midagi esitama või tegema pead. Sellest ajendatuna koostasingi endale ülevaatliku Exceli tabeli, kuhu märkisin kõik vajalikud tähtajad ja dokumendid, mida vaja esitada. Tegin selle Mobiilsuskeskuse poolt koostatud Checklisti põhjal, mis on TalTechi veebilehelt (www.taltech. ee/studyabroad -> Erasmus studies -> Erasmus forms) kenasti kättesaadav. Tänu NTNU töötajate vastutulelikkusele sain ennast siiski registreerida. Peale registreerumist valisin ära ained, mida soovin NTNUs võtta: lõputöö ning norra keele lühikursus. Mõne aja pärast sain kinnituse, et minu taotlus on vastu võetud ning nüüd on tee NTNUsse lõputöö kirjutamiseks valla. Seejärel jäi üle Mobiilsuskeskuses oma välisõpingud vormistada. Selle jaoks on olemas Learning Agreement, mis kinnitab, et programmijuht ja välisülikool on teadlikud minu õpingutest NTNUs. Järgnes veidi printimist, allkirjade
STUDIOOSUS
vahetamist, skaneerimist ja seejärel dokumendi edastamine Mobiilsuskeskusele. Edasi vaja veel kinnitada oma õpinguplaan dekanaadis ning seejärel allkirjastada Erasmus+ stipendiumi finantsleping Mobiilsuskeskusega. Lepinguks on vajalik ka Euroopa ravikindlustuskaart, mida on väga lihtsalt ja tasuta võimalik eesti.ee lehelt tellida. Kuna eelnevate protsesside järel pidi paar päeva ootama, sain tegeleda muude vajalike toimetustega. Kuskil on ju vaja õpingute vahel ka magada ja elada. Selleks edastati välistudengitele info ühiselamute kohta, kus selgitati, kuidas endale tuba saada. Norras on üks ühtne süsteem (Sit), kus on kõikide ühiselamute info sees ning sealt saab lihtsalt valida piirkonna, kuhu soovitakse elama asuda. Välistudengitele soovitati ühte konkreetset piirkonda, mis tundus ka mõistliku hinna ja asukohaga. Valisin ühe toa välja ning nädala pärast tuli teade, et tuba on saadaval. Kinnitasin ära ning jälle oli üks samm tehtud. Välisõppesse minemiseks vajalikud protsessid said tehtud ning hirmus kiiresti jõudis kätte aeg teele asuda. Kõik välisülikoolid korraldavad semestri alguses välistudengitele avanädala. Kahjuks ei jõudnud ma sinna, kuid hiljem kuulsin korterikaaslastelt, et oli vahva – käidi filmi vaatamas ja matkamas. Õnneks on NTNUl olemas ka Facebooki grupp vahetusüliõpilastele, kust saab jooksvalt infot küsida ning teiste välistudengitega kohtumisi kokku leppida. Seda ma ka teen ning loodetavasti saan teile kõigest juba järgmise kuu artiklis kirjutada. Seniks tšutšu-frei ja naerulsui edasi!
17
GNOSIS
KIM LUTSCHAN LAISEMAVÕITU KÜLJENDAJA
9 INIMTÜÜPI, KELLE LEIAD BA ARIST
6
1) Kaine autojuht Kaine autojuht on see tüüp seltskonnas, kellele makstakse kesklinnas parkimine kinni. Ta soovib alati kõige kiiremal ajal tellida teed, põnevaid alkoholivabu kohvikokteile ja pudelis Pepsit või vett. Oma sõprade seltskonnas on alati rahulik, tagasihoidlik, kuni mõned tunnid enne sulgemist muutub turtsakaks ning tuleb baarmenile kurtma, kui nõmedad ta sõbrad on.
2) Sünnipäevalised Tegemist on noorte neidudega, kes on värskelt saanud 18, 20 või jõudnud oma parimatesse neljakümnendatesse ning tulevad erilist päeva välja tähistama. Sünnipäevalaps arvab, et maailm on tema päralt: kõik tema sõbrad on seal, sest nad hoolivad temast ja tema tähtsast päevast, kuigi reaalsuses on lihtsalt kombeks, et sünnipäevalaps teeb välja. Kuna õhtune joogiarve kasvab juba päris suureks, arvab ta, et ka külastatav baar on tema sünnipäevast suures vaimustuses ja hakkab valjusti üle baari küsima tasuta sünnipäevanapsu. Piisava joobeastme puhul soovitakse ka laulmist või sünnipäevalaulu kõlarist ning seda kõigest iga õhtu neli-viis korda.
3) „Tee mulle midagi head“ tüdrukud Sa tuled baari. Oled menüüd vaadanud viimased 15 minutit. Menüüs on kokku 10 erinevat kokteili, mis on kõik klassikalised ja erinevate alkoholide baasidel. Loomulikult otsustad rääkida baarmenile väga põhjalikult kui magus/hapu su jook peab olema – nende jookidel on alati kolm ühist tunnusmärki: odav, kange ja ilus (Instagrami jaoks). Pärast järgmist 15 minutit serveeritakse talle gin&tonic mitte sidruni, vaid laimiga, et oleks põnevam.
18
STUDIOOSUS
GNOSIS 4) Ajaraiskaja Sa oled seisnud baarileti ääres 10 minutit. Sa oled valmis tellima ja kutsud baarmeni enda juurde, aga ühtegi sõna suust välja ei tule, sest tegelikult sa ikkagi ei tea, mida sa tahad. Kui baarmen tahab teise kliendi vahele võtta (kuna viimased 3 minutit olete lihtsalt tõtt vaadanud), kutsub ajaraiskaja ta enda juurde tagasi, kuid mitte, et tellida, vaid edasi tõtt vaadata. Kui klient on lõpuks oma otsuse teinud, heliseb ta telefon ja ta hakkab vestlema ilma, et laseks baarmeni endast kaugemale. Selle olukorra parim osa – kui tema taga seisis algselt 3 inimest, on järjekord nüüd kasvanud 15pealiseks. 5) Armastajad Noor suhe – kõik on ilus ja tore, maailm on vinge, aga baarilett ei ole seksuaalse avastamise koht ja olenemata sellest, kui tühjad teil kõhud on, ei ole vaja üksteist leti ääres ära süüa. Baarmen tunneb ennast siis nagu ta oleks see kolmas vend, kes hoiab kaamerat – midagi aktsiooni panustada ei saa, aga ära minna ka ei saa, sest ta on tööl. 6) Parim sõber Kui kaine autojuht teiste sünnipäevalistega juba minema läks, arvad sa nüüd, et baarmen on terve õhtu olnud sinu parim sõber, kellel pole siiani kordagi oma kasu jootraha näol mängus olnud, mistõttu tuled talle oma rasket elu kurtma – kui vaevalised ja pikad on sinu töövahetused ja kuidas keegi sind ei mõista. 7) „Ma sain sealt seda“ / „Tee mulle sama“ Inimene tuleb leti äärde: „Ma käisin vanalinnas selles baaris, mis on seal kohas ja nad tegid mulle seda sinist jooki. Ma ei mäleta selle nime, aga ma sooviksin seda.“ Baarmen kui hiromant teeb gin&tonic’u ja paneb pisut blue curacao’d sisse. „Tee mulle sama, mis enne / eelmine kord.“ Jah, sest sa oled ainus klient baaris ja ma mäletan, mis sul oli.
8) Mööbeldajad Mõned inimesed ei suuda vabal ajal oma igapäevatööst välja tulla, seega soovivad transamehed baari tulles võtta parimad lauad, aga parimatesse positsioonidesse, mistõttu nad hakkavad üle saali endale ehitama lauda (võib-olla on insenerid), et luua endale omapärane õhkkond. Ära minnes ei vii nad loomulikult midagi tagasi, seega hakkab 50kilone tüdruk 30kiloseid laudu omale kohale tagasi tassima. 9) Tähelepanupüüdja Nipsutajad, kuupalgaga (viiekümnesega) vehkijad, kes eeldavad, et nii saab kiiremini teenindust. Tähelepanu saamiseks lükkab aktiivselt raha mööda letti baarmeni poole ja teeb seejuures teise käega klassikalist Luigi randmeliigutust, et mingil põhjusel itaallast mängida. Baaris, kus pole lauateenindust: mees, kes keset saali lehvitab – lehvitame rõõmsalt vastu.
STUDIOOSUS
19
SPORDISEKTOR KULTURNIK
7
T R E E N I N G S Õ LT U V U S J A S E L L E G A K A ASNEV ÜLETREENING PILLERIIN TÄHT UNSPLASH
Treeningsõltuvus ja sellega kaasnev ületreening on muutunud üsna sagedasteks, sest populaarsust koguvad erinevad fitnessalad. Tihti võib jõusaalis näha noori naisi, kes tundide viisi kõrgetel intensiivsustel rassides ei anna endale aru, et keha vajab taastumiseks ka piisavalt puhkust ja kvaliteetset toitu. Tihtipeale võivad just teiste märkused kannataja välimuse suhtes sõltuvusele hoogu juurde anda – soovitakse saavutada veelgi märgatavamaid tulemusi. Ühel hetkel tekivad aga ületreeningu tõttu terviseprobleemid ning kaob motivatsioon; siis hakatakse end puhkuse asemel hoopis rohkem piitsutama. Kuna sõltlane soovib saavutada üha paremaid tulemusi, piirab ta tihtipeale ka oma päevast kaloraaži, mis võib viia ka toitumishäireteni. Üheks äärmuseks on näiteks ortoreksia, kus inimese kinnisideeks saab tervise parandamine teatud sööke vältides. See võib aga lõppeda alatoitumise või isegi surmaga. Treeningsõltuvus on ebatervislik kinnisidee, mille tõttu on inimene haiglases sõltuvuses füüsilisest aktiivsusest. Sageli on see tingitud rahulolematusest oma kehaga. Treeningsõltlastele iseloomulikud tunnused on sarnased teiste sõltlastega: • käitumine on muutunud kinnisideeks; • tervist kahjustava käitumise jätkamine; • salaja probleemse käitumismustriga tegelemine. Treening vabastab endorfiinid ja dopamiini – neurotransmitterid, mis vabanevad ka näiteks narkootikumide tarvitamisel. Treeningu ajal tunneb inimene rõõmujoovastust ja rahulolu iseendaga. Kui treening lõpetada, kaovad ka neurotransmitterid – sõltlane peab treenima rohkem, et need kemikaalid vabaneksid. (Fitness RX, august 2013)
20
STUDIOOSUS
Treeningsõltuvus algab tavaliselt soovist omada füüsiliselt atraktiivsemat keha, samas võivad ka toitumishäired, nagu anoreksia ja buliimia olla sõltuvuse allikateks. Põhjusteks võivad olla ka düsmorfne kehatajuhäire ja see, et inimene näeb/tunneb end paksemana, kui ta tegelikult on. Kes on kõige enam ohustatud? Enim ohustatud on inimesed, kes tunnevad survet säilitada oma kehakaalu ja välimust: tantsijad, modellid, sportlased, näitlejad ja teised. Ohustatud on ka ülekaalulised, kes püüavad ekstreemselt suurt kaalulangust saavutada ning satuvad seetõttu ebatervesse sõltuvusse füüsilisest aktiivsusest. Tänapäeval on väga moodne olla suurepärases vormis. Varem populaarsed piitspeenikesed modellid on asendunud fitnessmodellidega – lihas on moes. Heast eeskujust hoolimata ei adu paljud noored tüdrukud paraku, et treeningutega tuleb siiski piiri pidada. Samuti on tasakaalustatud toitumine äärmiselt oluline. Sõltuvusse ei lange aga mitte ainult noored tüdrukud – ka täiskasvanud inimesed, kes esimesi tulemusi nähes ihkavad üha enama järele, mistõttu võivad igapäevaselt mitmeid tunde treenides organismis esile kutsuda tõsise ülekoormuse. Sagedasemad treeningsõltuvuse sümptomid on: • võõrutusnähud pärast pikemat treeningvaba perioodi; • tugev ja kontrollimatu soov treenida; • teiste eluvaldkondadega seotud tegevuste vähendamine selleks, et treenida; • rohke aja kulutamine treeningute ettevalmistuseks ja treeningutest taastumiseks; • võimetus pidada kinni väiksema koormusega treeningplaanist.
SPORDISEKTOR KULTURNIK
Enamikel juhtudel on raviks tarvis enesekontrolli. Sõltlane peab endale tunnistama, et tal on probleem ning astuma samme treeningute sageduse ja intensiivsuse kontrollimise suunas. Soovitatav on konsulteerida ka spetsialistiga: kas personaaltreeneriga, kes jagab nõuandeid, kuidas efektiivselt, kuid end lõhkumata treenida või raskematel juhtudel ka psühholoogi/psühhiaatriga. Psühholoogi/ psühhiaatrit on vaja juhul, kui lisaks treeningsõltuvusele on tõsiseid probleeme ka toitumishäiretega. Treeningsõltlased peavad oma treeningstiili muutma. Kasuks võib tulla ka treeningpaus, et saavutada kontroll ebaterve soovi üle trenni teha. SPORDISÕLTUVUSEGA KÄIB KÄSIKÄES KA ÜLETREENING, MIS VÄGA TIHTI ON PIKAAEGSE SÕLTUVUSE TAGAJÄRG. Isiklik kogemus treeningsõltuvuse ja ületreeninguga Töötades igapäevaselt treenerina, on nii treeningsõltuvuse kui ka ületreeningu tekkimise võimalus üsna suur. Kui alustasin suurel koormusel treeningute läbiviimisega -
STUDIOOSUS
14-15 rühmatreeningut nädalas ning neile lisaks ka hommikused jõusaalitreeningud, ei kulunudki kaua aega, kui tundsin, et keha ei taha enam minuga koostööd teha. Trennide ajal tekkis kõrvu kohin ning tunne, et kohekohe minestan, kuid jätkasin siiski. Ühel hetkel hakkasin tundma, et süda läheb rütmist välja, kuid ka see ei pidurdanud mind. Lisasin hoopis koormust, sest nägin ja tundsin muutusi oma kehas. Igal vabal hetkel mõtlesin vaid trennist ning lisaks rühmatreeningutele ja jõusaalitreeningutele sooritasin erinevaid harjutusi ka koduseid toimetusi tehes: süüa valmistades, koristades, lastega mängides, telerit vaadates. Mul kadus söögiisu, ma ei saanud enam öösiti magada, muutusin närviliseks ja kergesti ärrituvaks, mul tekkisid ärevushäired, tundsin, et keha on väsinud, kuid piitsutasin end edasi. Kui sattusin oma terviseprobleemide tõttu 10 päevaks haiglasse, tundsin juba teisel päeval ebamugavat rahutust lihastes – mul oli tungiv vajadus trenni teha, end mingilgi viisil aktiivselt liigutada ja kuigi mu keha oli söömatusest, magamatusest ja haigustest kurnatud, leidsin võimalusi, kuidas seda rahutust leevendada: käisin salaja wc-s trenni tegemas ning lifti kasutamise asemel jooksin treppidest üles-alla. Mind aitas see, et pöördusin spetsialisti poole ning ravimite ebameeldivate kõrvaltoimete tõttu olin sunnitud tegema treeningutesse pikema
pausi. Kas minu mõtlemine on muutunud? Ei ole kindel. Edaspidi püüan aga siiski mitte eirata neid signaale, mida mu keha mulle saadab. Treeningsõltuvus on sõltuvus nagu iga teinegi ning vajab ravi, sest pikaajalisel ülekoormusel on tugevalt tervist mõjutavad tagajärjed. Kui tegemist on noore sportlasega, peavad ohumärke nägema nii treener kui ka lapsevanemad, et hoida ära tõsisemaid terviseprobleeme. Sõltlane vajab abi ja tuge lähedastelt, sest trennisõltuvuses inimesel on raske vähendada treeningkoormust ning muuta toitumisharjumusi, ilma hirmuta, et kaotatud kaal tagasi tuleb. Ohumärgid, nagu sotsiaalse elu puudumine, pidev trennist mõtlemine ja rääkimine, pidev toidule mõtlemine ning rahulolematus oma kehaga, on need, mida võiksid märgata sõltlase lähedased.
21
KULTURNIK
8
SASKIA JÕERS UNSPLASH
M I S M Õ T T E S S A E I L Ä H E VA L I M A ? Pikka aega on mul olnud arvamus, et inimesed, kes ei käi valimas, ei tohiks ka viriseda siis, kui valitsus nende arvates midagi valesti teeb. Eriti kurb on tihti see, et tegemist on muidu väga toredate ning mõistlike inimestega. Nagu ka riigikogu valimisi vältivate kodanike puhul, ei suuda ma tõsiselt võtta ka valitsuse üle kaebajaid, kes ei ole kunagi käinud Euroopa Parlamendi valimistel. Isegi, kui oled Euroopa Liidu vastu, on sul ikka võimalus seda arvamust avaldada hääletades vastava erakonna poolt. Sel aastal on meil harukordne võimalus näha, kui suur vahe on tegelikult riigikogu ning Euroopa Parlamendi valimiste osalusel.
„
Loodan kogu südamest, et rahvas ei ole tõesti ükskõikne selle osas, mis meie riigist saab.
„
Riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil 2019. Nii, nagu alati on võimalus osaleda ka eelvalimistel või kasutada ära meie e-riigi teenuseid ning anda oma hääl interneti teel. Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 26. mail 2019 ning võimalused on täpselt samasugused. Samas näitab eelnev statistika, et Euroopa Parlamendi valimistel osaleb palju vähem inimesi, kui Riigikogu valimistel. Eelmistel Riigikogu valimistel, aastal 2015 käis näiteks 64% valimisealisest elanikkonnast ning Euroopa Parlamendi valimistel ainult aasta varem 2014 osales 36.5% neist.
22
STUDIOOSUS
KULTURNIK
Varem mainitud loogika järgi võiks oma arvamust ja pahameelt Euroopa Liidu kohta avaldada ainult 36% elanikest. Kui keegi on kunagi Postimehe artiklite kommentaare lugenud või kuulnud mõnda vestlust Brexitist, siis teate, et neid inimesi on kindlasti palju rohkem. Kuidas oleme aga jõudnud sellesse punkti? Suur murekoht on see, et inimesed pole Euroopa Parlamendi tööga kursis, aga samas peaksid nad ju ometi teadma, mida teeb riigikogu või valitsus. Miks on meie valimisprotsent nii madal? Loodan kogu südamest, et rahvas ei ole tõesti ükskõikne selle osas, mis meie riigist saab. Ehk on asi selles, et ei mõisteta demokraatlike protsesside tähtsust? Kuigi Euroopa Liit tundub kauge, tulevad paljud seadused meile ikka sealt, mis tagab meile paremad võimalused läbirääkimisteks maailmatasandil, kui oleks üksi olles. Samas on meie igapäevaelus tunda pigem riigitasandil toimuvat tegevust, kui Euroopa Liidus. See ei tähenda, et Euroopa Liidus tehtud otsused ei oleks ka neid kuidagi mõjutanud. Kui tekib kahtlus selles, mida otsustab meie riik ja mida otsustab Euroopa Liit, siis googelda seda. Kuna tegemist on levinud probleemiga, siis teeb Euroopa Liit hea meelega kõva promotööd selle nimel, et teaksime, mida ta meile annab. Kui ametlikud kanalid pole sinu thing, leiad valikuid ka teistest lehtedest, mis annavad selle kohta ülevaate. Ära lihtsalt liiga sügavale internetiavarustesse seiklema mine, siis võib asi veidi imelikuks kiskuda ning ürita endale meelde tuletada, mis su esialgne plaan oli. Niisiis – miks on vaja minna
STUDIOOSUS
valima? Esiteks on see üks ainsaid kohti, kus saame ära kasutada enda demokraatlikku õigust. Panustada paar minutit iga aasta tagant ei ole just palju palutud selle eest, et järgmine valitsus teeks midagi, millest ka sinul võib kasu olla. Teiseks: kui valitsus tõesti teeb midagi, mis sulle ei meeldi, mõjud etteheiteid tehes palju tõsiseltvõetavamana, kui oled ka valimas käinud. Kolmandaks: ega olukord paremaks lähe, kui lihtsalt vihaseid Postimehe kommetaare kirjutad ja paar kurjemat Facebooki postitust teed. Neljandaks on meie valimisnimekiri pikk ja lai: kellegi sealt ikka leiad. Kuigi sulle võib tunduda, et poliitikas on ainult inimesed, kes hoolivad oma soojast kohast, siis natukene pingutades ja lugedes leiad üles ka selle inimese, kes tahab päriselt ka midagi ära teha. Veel parem – sa leiad kellegi, kes tahab saavutada samu asju, mida sina! Isegi siis, kui tema ei ole see inimene, kes lõpuks riigikokku pääseb, on näha, keda inimesed toetavad ja mida neist oodatakse. See ongi täpselt see, mille jaoks valimised tegelikult ongi.
rahul ning valimas käimine tuleks meie jaoks loomulikumalt. Seega üritame kõik ennast selleks paariks minutiks kokku võtta, enda ID-kaardi paroolid üles otsida ja need valimised kuidagi ära teha. Paar minutit iga nelja aasta tagant Riigikogu valimiseks ja paar minutit iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendi valimistele kulutada ei ole just palju palutud. Arvan, et saame kõik sellega hakkama ja elame selle edukalt üle.
„
Panustada paar minutit iga aasta tagant ei ole just palju palutud selle eest, et järgmine valitsus teeks midagi, millest ka sinul võib kasu olla.
„
Loodan, et kõik inimesed, kes vähegi omavad arvamust, lähevad valima. See ei nõua suurt pingutust, kuid annab selgelt märku sellest, et me jälgime toimuvat ning tahame sellest osa saada. Peame mõistma, et iga hääl loeb ning iga inimene, kes käib valimas, on osa suuremast vestlusest, mis aitab demokraatial ellu jääda. Eriti tublid lähevad sammu kaugemale ning vaatavad läbi enda jaoks olulised valimislubadused ja uurivad neid inimesi, kelle poolt kaaluvad hääletada ehk teevad kindlaks, et nende hääl läheb nende jaoks õigele inimesele. Kui me kõik teeksime seda, oleksime äkki oma riigiga rohkem
23
KULTURNIK
KAJASTA OMA LOOMINGUT STUDIOOSUSES - SAADA KIRI STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE 24
STUDIOOSUS
KULTURNIK
10
NIMI: PAULA JOHANNA ADAMSON
VANUS: 22
ERIALA: TOOTEARENDUS JA TOOTMISTEHNIKA INSTAGRAM: @PAULAJOHANNA
STUDIOOSUS
25
TARKADE RISTSÕNA VÄIDETAVALT AINULT TARKADELE
1 2
3
4 5
6
7
8
9
Alla: 1. Millisest probleemist kirjutab Pilleriin selle
Paremale: 2. Mida valitakse Eesti Vabariigis märtsis?
kuu spordirubriigis? 4. EMA 2019 HipHop/Rapalbumi nominent
3. Üks üheksast Gnosis rubriigis selgunud baaris leiduvast inimtüübist 5. Aasta Vlogger 2017 6. Mis vormis on TalTech turundusklubi uusim projekt? 7. Uus põnev spordiala selle aasta talimängudel 8. Mida valitakse TalTechis märtsis? 9. Millise tudengiorganisatsiooniga sai tutvuda Studioosuse detsembrinumbris?
VASTUSEID ÄRGE KUHUGI SAATKE, MEIL POLE TEILE MIDAGI ANDA.
26
STUDIOOSUS
FUTOSHIKI FUTOSHIKI ON JAAPANI LOOGIKAMÄNG. SELLE NIMI TÄHENDAB TÕLKES “EBAVÕRDSUS”. MÄNGU EESMÄRK ON PAIGUTADA NUMBRID ÜHEST NELJANI NII, ET NEED EI KORDUKS ÜHESKI HORISONTAALSES, EGA KA VERTIKAALSES REAS. KERGEMAKS TEEB MÄNGU ASJAOLU, ET MÕNE VÄLJA VAHEL ON TÄHIS, MIS MÄÄRAB ÄRA KAHE ARVU OMAVAHELISE SEOSE (KAS TEGU ON SUUREMA, VÕI VÄIKSEMA ARVUGA).
SUDOKU
STUDIOOSUS
Eesti suurim tudengite karjääriüritus
4.-6. märts
Tallinna Tehnikaülikoolis Karjäärimess Seminarid Loengud
www.VT.ee