Eesti lipu värviraamat by Gert Uiboaed

EESTI LIPU VÄRVIRAAMAT JUTUD KIRJUTANUD JAANUS VAIKSOO PILDID JOONISTANUD RAIVO TIHANOV

Eesti lipu kasutamise ja lipupäevade kohta leiab õpetaja soovi korral lisainfot riigikantselei kodulehelt (www.valitsus.ee/et/riigikantselei/riigi-ja-omavalitsuste-symbolid/eesti-lipp).

Toimetaja Margit Ross Kujundaja Tiit Tõnurist Küljendaja Lauri Haljamaa ISBN 978-9985-0-2808-7 3., parandatud ja täiendatud trükk Tallinn, 2011 © Jaanus Vaiksoo, 2011 © Raivo Tihanov, 2011 © Kirjastus Koolibri, 2011 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omanike eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee

TÄNA LEHVIB EESTI LIPP

ANTS JA TRIIN ÄRKASID TIMMU HAUKUMISE PEALE. TIMMU OLI NENDE ARMAS KUTSIKAS. NAD HÜPPASID OTSE VOODIST AKNA JUURDE. AIAS ASKELDAS ISA. ISA OLI LIPU NÖÖRI KÜLGE SIDUNUD NING SIKUTAS SEDA PARASJAGU MASTI. TIMMU KARGLES KLÄHVIDES TEMA ÜMBER JA PÜÜDIS KÕRGELE LIPU POOLE HÜPATA. SINIMUSTVALGE EESTI LIPP LEHVIS UHKELT TUULES. „EI TEA, MIKS TIMMU HAUGUB?!” IMESTAS ANTS. „POLE VIST ENNE LIPPU NÄINUD. TA ON JU ALLES KUTSIKAS,” ARVAS TRIIN. „AGA MIKS ISA LIPU ÜLES TÕMBAS?” TRIIN KEHITAS ÕLGU. „MA EI TEA. VIST ON MINGI TÄHTIS PÄEV.” „KAS PEAB SIIS TÄHTIS PÄEV OLEMA, KUI LIPP ON VÄLJAS?” UURIS ANTS, KES OLI ALLES VIIEAASTANE. „MUIDUGI PEAB OLEMA,” TEADIS TRIIN. „EMME ÜTLES, ET EESTI LIPU VÕIB HEISATA ALATI, KUI PERES ON MÕNI TÄHTIS PÄEV, NÄITEKS SÜNNIPÄEV VÕI PULMAD VÕI MIDAGI SELLIST.” „KAS KELLELGI ON PULMAD?” IMESTAS ANTS. „EI OLE,” NAERIS TRIIN. „TÄNA PEAB MINGI MUU TÄHTIS PÄEV OLEMA. KOHE KÜSIME ISA KÄEST, KUI TA TUPPA TULEB.” ISA KINNITAS LIPUNÖÖRI MASTI KÜLGE JA VAATAS MAJA POOLE. LAPSED LEHVITASID TALLE AKNAST. ISA NAERATAS, VIIPAS NEILE VASTU NING HAKKAS TOA POOLE ASTUMA.

TEE ENDALE KÄSILIPP VAATA JUHIST LEHEKÜLJEL 39. 3

1. SEPTEMBER TEADMISTEPÄEV

ISA VAATAS ÜLE UKSE TUPPA. „TERE HOMMIKUST! KAS KOOLILAPS ON JUBA ÜLEVAL?” TRIINUL KÄIS KUUM JUTT ÜLE SELJA. NÜÜD TULI TALLE KÕIK KORRAGA MEELDE  TÄNA ON JU ESIMENE SEPTEMBER! TA LÄHEB ESIMEST KORDA KOOLI, ESIMESSE KLASSI. TRIIN OLI SEDA PÄEVA HIRMSASTI OODANUD NING NATUKENE KARTNUD KA. „ISSI, MIKS LIPP LEHVIB?” KÜSIS ANTS. „SEST TRIIN LÄHEB TÄNA KOOLI,” SELETAS ISA. „ESIMENE SEPTEMBER ON JU TEADMISTE PÄEV. SELLEKS ONGI TÄNA LIPUD IGAL POOL VÄLJAS.” „KAS LIPP TEEB SIIS TARGAKS?” UURIS ANTS EDASI. TA OLEKS KANGESTI TAHTNUD KOOS ÕEGA KOOLI MINNA. ISA VÕTTIS LAUALT ÕUNA JA HÜPITAS SEDA KÄES. „LIPP EI TEE VEEL KEDAGI TARGAKS, AGA TA ON ÜKS VÄGA TÄHTIS MÄRK. IGAL RIIGIL ON OMA LIPP, MIS PANNAKSE TÄHTSATE SÜNDMUSTE PUHUL VÄLJA LEHVIMA. EESTI LIPP ON SINIMUSTVALGE.” „TÄHENDAB, ESIMENE SEPTEMBER ON SIIS TÄHTIS PÄEV?” PÄRIS TRIIN. „VÄGA TÄHTIS,” KINNITAS ISA. „MA ARVAN, ET ISEGI KÕIGE TÄHTSAM. ILMA LASTE JA KOOLITA POLEKS MEIL TULEVIKKU. TEIE ÕPITE KOOLIS, SAATE TARGAKS JA VIITE ELU EDASI.” „MINA TAHAN KA TARGAKS SAADA. MIKS SIIS MINA EI VÕI KOOLI MINNA?” LÄKS ANTS TURRI. „KANNATA VEEL PISUT, VARSTI LÄHED KA SINA,” ÜTLES ISA NING VISKAS ANTSULE ÕUNA. „SÖÖ ÕUNA. ÕUN TEEB TARGAKS JA TUGEVAKS.”

OKTOOBRIKUU KOLMAS LAUPÄEV HÕIMUPÄEV

LAUPÄEVAHOMMIKUL LÄKS TRIIN KOOS EMAGA TURULE. EMA TAHTIS OSTA VÄRSKEID PUUVILJU. TURULETID OLID SÜGISANDIDEST LOOKAS: ÕUNAD, PIRNID, PLOOMID, ARBUUSID, VIINAMARJAD, JÕHVIKAD... „PALJONKO MARJAT MAKSAA?” KÜSIS TRIINU KÕRVAL ÜKS TÄDI MÜÜJALT JÕHVIKATE HINDA. TRIIN SAI ARU, ET SEE TÄDI ON SOOMLANE. SIIN TURUL KOHTAS SOOMLASI PÄRIS TIHTI. „EMA, KUIDAS ON NII, ET SOOME KEEL ON MÕNIKORD EESTI KEELEGA TÄITSA SARNANE, AGA NÄITEKS VENE VÕI INGLISE KEELEST EI SAA MA MIDAGI ARU?” UURIS TRIIN KODUTEEL. „SOOME KEEL JA EESTI KEEL ON OMAVAHEL SUGULASED. MEIE KEELED ON HÄSTI SARNASED JA EESTLASED NING SOOMLASED ON HÕIMURAHVAD,” SELETAS EMA. „KAS SIIS SAKSLASED, INGLASED VÕI ROOTSLASED EI OLE MEIE HÕIMURAHVAD?” KÜSIS TRIIN EDASI. „EI OLE. EESTLASED JA SOOMLASED ON SOOMEUGRI HÕIMUD, NAGU KA UNGARLASED, SAAMID JA PALJUD TEISED VÄIKERAHVAD.” VÄGA HUVITAV! TRIIN EI OLNUD VAREM NENDEST RAHVASTEST KUULNUDKI. „NÄED, KUI ÕIGEL AJAL SEE MEIL JUTUKS TULI,” ÜTLES EMA. „TÄNA ONGI JU HÕIMUPÄEV.” „SELLEPÄRAST TÕMBASKI ISA SIIS HOMMIKUL LIPU MASTI,” TAIPAS TRIIN. „SELLEPÄRAST JAH. SUGULASED PEAVAD IKKA OMAVAHEL HÄSTI LÄBI SAAMA JA ÜKSTEIST AITAMA.” „KUI ON HÕIMUPÄEV, SIIS VÕIKS TEHA TÄNA ÕUNAKOOKI,” PAKKUS TRIIN. EMA OLI SELLEGA KOHE NÕUS. ÜKS SUUR ISETEHTUD ÕUNAKOOK ON HÕIMUPÄEVA TÄHISTAMISEKS TÕESTI KÕIGE PAREM.

NOVEMBRIKUU TEINE PÜHAPÄEV ISADEPÄEV

KELL HELISES. TRIIN TÕUSIS VOODIS ISTUKILE JA HÕÕRUS SILMI. OLI PÜHAPÄEVA VARAHOMMIK. TRIIN LÄKS VAIKSELT VENNA VOODI JUURDE JA RAPUTAS TEDA ÕLAST. ANTS VAATAS LÄBI UNE ÕELE OTSA, ENT TAIPAS SIIS KOHE, MIDA TULEB TEHA. LAPSED PANID END KÄHKU RIIDESSE JA HIILISID TASAKESI ESIKUSSE, NII ET ISA JA EMA EI KUULEKS. TIMMU TULI NEILE SABA LIPUTADES VASTU. TRIIN VÕTTIS ESIKUKAPIST SUURE EESTI LIPU. LIPP OLI PUHAS JA TERVE. LAPSED ASTUSID ÕUE. KÜLM TUUL PANI LÕDISEMA. ISEGI TIMMU VÄRISTAS ENNAST. OLI NOVEMBRIKUU. TRIIN KINNITAS LIPU NÖÖRI KÜLGE JA TÕMBAS SELLE AEGLASELT MASTI. TAVALISELT OLI ISA SEE, KES NENDE PERES LIPU HEISKAS. TÄNA AGA TAHTSID LAPSED TALLE ÜLLATUSE VALMISTADA. NAD LÄKSID EMA JA ISA TOA AKNA TAHA, KOPUTASID VASTU KLAASI JA KÜKITASID KÄHKU MAHA. ANTS JA TRIIN KUULSID, KUIDAS AKEN NENDE KOHAL LAHTI TEHTI. KEEGI VAATAS VÄLJA. LAPSED HOIDSID HINGE KINNI. „KES SEAL ON?” KUULSID NAD KAUGEMALT TOAST EMA HÄÄLT. „POLE SIIN KEDAGI,” VASTAS ISA. „AINULT HUVITAV, ET KEEGI ON LIPU MEIE MASTI TÕMMANUD. VAATA, KUI ILUSTI LEHVIB! VÄLJAS ON KÕVA TUUL.” NÜÜD HÜPPASID ANTS JA TRIIN PÜSTI JA HÜÜDSID: „HEAD ISADEPÄEVA!”

VAATA ISADEPÄEVA ÜLESANNET LEHEKÜLJEL 34. 8

3. JAANUAR VABADUSSÕJAS VÕIDELNUTE MÄLESTUSPÄEV

Ants ja Triin kõndisid emaga mööda tänavat, kui ühtäkki hakkasid helisema kirikukellad. „Kuulete!” hüüdis Ants. „Kellad löövad.” „Jääme hetkeks seisma,” ütles ema. „Miks?” küsis Triin. „Pärast räägin.” Ants ja Triin panid tähele, et enamik inimesi nende läheduses peatus samuti. Oli külm ja vaikne. Puudelt pudenes lund... Siis liikusid inimesed edasi. Ema arvas, et võiks nüüd korra kohvikusse sooja minna ja kooki süüa. Lapsed olid rõõmuga nõus. Kohvikus rääkis ema, miks nad äkki tänavale seisma olid jäänud. Iga aasta 3. jaanuaril täpselt kell 10.30 meenutatakse Eestis neid inimesi, kes võitlesid kunagi Vabadussõjas. Just sel päeval ja sellel hetkel algas Eesti ja Venemaa vahel 1920. aastal vaherahu. Pikk võitlus oma riigi eest oli jõudmas lõpule. Ometi kord oli eestlastel päris oma riik! Selleks tuli aga pidada ränka Vabadussõda. Paljud vaprad sõjamehed kaotasid elu. Et me ei unustaks, kui raskelt sündis Eesti Vabariik, peetakse vaherahu aastapäeval mälestushetke. Heisatakse lipud, helistatakse kirikukelli, süüdatakse küünlad.

2. VEEBRUAR TARTU RAHULEPINGU AASTAPÄEV

„Tulge nüüd siia ja leppige ilusti ära,” ütles isa ja patsutas Timmut turjale. Triin võttis naabri kassi sülle ning kükitas Timmu ette. Kutsikas urises, aga saba lõi leppimise märgiks siiski paar vonksu. Kass piidles koera silmanurgast ja jäi rahulikult Triinu sülle lamama. „Ei pea kass ja koer kogu aeg kaklema,” manitses isa, „Võivad ka omavahel hästi läbi saada, eriti veel, kui nad on naabrid.” „Täna ongi nagu suur leppimise päev,” ütles ema. „Teine veebruar on ju Tartu rahulepingu aastapäev.” „Täpipealt,” nõustus isa. „Näe, vaadake,” seletas ta koerale, kassile, Triinule ja Antsule, „Eesti lipp seal üleval vardas lehvib täna just selle päeva puhul, kui Eesti ja Venemaa 1920. aastal omavahel rahu sõlmisid. Eesti Vabadussõjale pandi Tartu rahulepinguga punkt.” „Aga miks siis Tartu?!” uuris Triin. „Sellepärast, et rahuleping sõlmiti Tartus,” seletas isa. „Meile on see leping hästi tähtis, sest nii Venemaa kui ka teised maailma riigid tunnustasid, et Eesti on iseseisev riik, ja määrati kindlaks meie riigipiir.” „Ei tea, kas koer ja kass ka sellest targast jutust midagi taipavad,” kahtles ema. Just sel hetkel haugatas Timmu paar korda. „Näete isegi, miks ei taipa!” naeris isa. „Timmu on ju mõistlik koer.”

Vaata ülesannet Tartu kohta leheküljel 35. 12

24. VEEBRUAR ISESEISVUSPÄEV. EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV

Isa ajas Triinu ja Antsu harjumatult vara üles ja käskis hästi soojalt riidesse panna. „Kuhu me läheme?” küsis Triin „Toompeale lipu heiskamist vaatama. Täna on 24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev,” ütles isa. Õigus küll, seda Triin teadis. Sellepärast ei pidanudki täna kooli minema, et oli Eesti Vabariigi sünnipäev – suur pidupäev kogu Eestis. Väljas oli üsna krõbe külm. Isa ja lapsed sammusid Toompeale vaikides, unine Ants ainult nohises salli sisse. Toompea lossi õuele oli kogunenud väga palju rahvast. Paljudel olid käes Eesti lipud. Meeskoor laulis ja siis hakati mängima Eesti hümni. Pika Hermanni torni kerkis sinimustvalge lipp. Triin tundis äkki, kuidas kõik tema ümber oli hästi pidulik... Kui isa, Ants ja Triin Toompealt tagasi linna poole astusid, jäi isa korraks seisma ja vaatas tagasi. Pika Hermanni torn paistis siit hästi kätte. Sinimustvalge lipp lehvis uhkelt külmas tuules. „Eks ole Eesti lipp ilus?” ütles isa. „Kõige ilusam,” kinnitas Ants. Koju jõudes tundsid lapsed juba ukse taga imehead koogilõhna. „Paistab, et emal on sünnipäevakook valmis,” hõõrus isa külmetavaid käsi. „Üks suur tass tulist teed või kohvi kulub meile nüüd küll ära.”

Vaata iseseisvuspäeva ülesannet leheküljel 36. 14

14. MÄRTS EMAKEELEPÄEV

Emal ja isal olid külas sõbrad Inglismaalt – tädi Laura ja onu Jack. Nad istusid kamina ees ja ajasid isekeskis inglise keeles juttu. Ants ja Triin sättisid ennast põrandale legoga mängima. Nii kaugeid külalisi oli põnev uudistada. Korraga jäi tädi Laura kuulama, kuidas lapsed omavahel rääkisid. „Eesti keel on huvitav keel. Kõlab väga ilusti,” ütles ta emale ja isale. Onu Jack oli sellega nõus. „Ma olen ka mõelnud, et peaks hakkama eesti keelt õppima. Oleks tore seda keelt osata.” „Tõesti?!” imestas isa. „Meil siin tahavad kõik inglise keelt õppida.” „Inglise keel on muidugi vajalik, aga seda räägitakse peaaegu igal pool maailmas. Eesti keele oskajaid on väga vähe, just see teebki keele põnevaks ja huvitavaks,” arvas onu Jack. „Jah, te peaksite oma keelt hoidma nagu haruldast loodust. Me käisime siin Eestis esimest korda elus rabamatkal. See oli tõesti suur elamus. Sellist ilusat maastikku pole ma varem näinud,” rääkis tädi Laura. „Suur õnn, et teil on veel nii palju puutumatut loodust.” Ema ja isa olid oma Inglismaa sõpradega nõus. Oma emakeelt peab kindlasti hästi oskama ja hoolega hoidma. Et see meelest ei läheks, tähistatakse Eestis iga aasta 14. märtsil emakeelepäeva. Õhtul, kui tädi Laura ja onu Jack hakkasid ära minema, kinkis isa neile eesti keele õpiku. „Järgmine kord räägime juba eesti keeles,” lubas onu Jack hüvastijätuks.

MAIKUU TEINE PÜHAPÄEV EMADEPÄEV

Emadepäeva hommikul on ikka kombeks ema üllatada. Kes teeb koogi, kes joonistab pildi, kes kingib lilli. Seekord ajas isa Triinu ja Antsu varakult üles. Nad tõmbasid kõigepealt lipu masti, võtsid siis Timmu kaasa ning läksid jalutama. Üsna nende maja lähedal algas ilus parkmets. Sel aastal oli kevad varajane. Puud ja põõsad rohetasid, mõnes aias õitsesid kirsid. Tükk maad majadest eemal oli puude vahel väike lagendik. Siia niidule isa koos lastega tulla tahtiski. Ta oli arvanud õigesti – kevadtuule eest varjatud lagendikul õitsesid juba nurmenukud. Need on ema lemmiklilled. Triin, Ants ja isa korjasid ilusa kimbu ning kõndisid siis tuldud teed tagasi. Aedlinn hakkas tasapisi ärkama. Päike paistis, linnud vidistasid, majadel lehvisid sinimustvalged lipud. Vahepeal oli ka ema üles tõusnud. Ta toimetas parasjagu aias, kui Triin, Ants, isa ja Timmu väravast sisse astusid. Küll ema oli üllatunud, kui nurmenukke nägi. Ants ja Triin kallistasid emmet. „Aga kuhu siis meie Timmu kadus?” küsis ema. Kõik vaatasid ringi, kuid Timmut polnud kusagil. „Timmu, Timmu, Timmu! Kus sa oled?” hüüdis Triin. Sealt aianurgast ta juba joostes tuligi! Istus pere juurde maha ja vaatas neile saba liputades otsa. Nina oli tal mullane ning suus rippus vartpidi kollane võililleõis. „Head emadepäeva!” ütles Timmu naerul pilk.

Vaata emadepäeva ülesannet leheküljel 37. 18

9. MAI EUROOPA PÄEV

Väljas sadas vihma. Ants ja Triin joonistasid laua ääres. Ema luges tugitoolis raamatut. Ants heitis pilgu aknast välja. „Lipp lehvib.” „Jah, täna on ju Euroopa päev,” katkestas ema lugemise. „Mis Euroopa päev?” ei saanud Ants aru. „Seda päeva hakati tähistama, et Euroopa riigid tunneksid end ühtsemana ja rahvad, kes siin maailmajaos kõrvuti elavad, toetaksid ja aitaksid üksteist ning saaksid omavahel hästi läbi.” „Eesti kuulub ka Euroopa Liitu,” ütles Triin. „Kuulub küll,” noogutas ema. „Euroopasse on Eesti alati kuulunud, sest Eesti asubki Euroopas. Peale selle oleme ka Euroopa Liidus. Praegu kuulub Euroopa Liitu 27 riiki.” „Mulle ei jää kõik need Euroopa riikide lipud kuidagi meelde. Ikka läheb mõni segamini,” kurtis Triin. Ema võttis riiulist maailma riikide atlase. „Ma tean, kuidas lipud hästi meelde jäävad. Kui mina olin väike tüdruk, siis joonistasin ma kõikide maade lipud ise ühte vihikusse ja siiamaani on paljud nendest mul ka meeles. Näete, siin ongi Euroopa riikide lipud.” Ants ja Triin hakkasid raamatust lippe uurima. Lippe oli alati põnev vaadata. Need olid erinevat värvi ja eri kujuga. „Hea mõte, ma joonistan ka need lipud vihikusse,” otsustas Triin ja võttis pliiatsi. „Mina ka!” hüüdis Ants. Nüüd oli lastel tükiks ajaks tegemist.

Vaata ristsõna leheküljel 38. 20

SAKSAM AA

TŠEHHI

LLA

RIA

ST AU

SUURBRITANNIA

PRANTSU

SMAA

SOOME

BELGIA

HISPAANIA

ROOTSI

TAANI

POOLA

ITAALIA

LÄTI

LEEDU EESTI

4. JUUNI EESTI LIPU PÄEV

Triinul sai kool läbi. Isal ja emal algas puhkus ning Timmu lõpetas edukalt koertekooli. Juhhei, suvi oli käes! Ühel õhtupoolikul pakiti asjad ja kogu pere sõitis maale puhkama. Tallinna-Tartu maanteel, paar kilomeetrit peale Annat pööras isa äkki vasakule. „Teeme väikese ekskursiooni,” ei hakanud ta pikemalt seletama. Nad jõudsid Peetrisse. Peetri on väike alev keset Eestit. Kiriku ees jättis isa auto seisma. Kiriku aias lehvis kõrges mastis Eesti lipp. „Täna on Eesti lipu päev. Just sellel päeval 1884. aastal pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Sinist, musta ja valget hakkas rahvas pidama eesti rahvusvärvideks. Eesti riigilipuks sai sinimustvalge 1918. aastal,” jutustas isa. „See plats siin on Christoph Beermanni lipuväljak. Beermann oli olnud üliõpilasena Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuhoidja ja töötas hiljem siin Järva-Peetri kirikuõpetajana.” Lipumasti kõrval oli väike hõbedane tahvel. Sellelt luges Triin, mida Eesti lipu värvid tähendavad: sinine märgib ustavust, must sihikindlust ja valge südamepuhtust – need on inimese kolm väga tähtsat omadust. „Mis see südamepuhtus on?” küsis Ants. „See tähendab, et sa oled alati aus ja sul pole teiste eest midagi halba varjata,” seletas ema. Ants kohkus ja sirutas ruttu rusikas käe Triinu poole. „Ma võtsin kotist sinu kommi. Kogemata,” ütles ta ja poetas õe pihku väikese sulanud šokolaadikompveki.

Joonista, missuguseid inimese omadusi m채rgivad Eesti lipu v채rvid sinine, must ja valge.

14. JUUNI LEINAPÄEV

Kohe pärast ärkamist pani Ants ruttu riidesse, sõi oma pudrukausi tühjaks ja kiirustas õue. Tal oli liivahunnikus pooleli suurem ehitustöö – vägeva kindluse meisterdamine. Mõne hetke pärast oli poiss juba toas tagasi. „Issi, issi! Lipp on alla vajunud!” hüüdis ta üle ukse. Isa läks akna juurde, ent taipas siis, milles asi. „Täna peabki lipp pooles mastis olema,” seletas ta Antsule. „Täna on leinapäev. Nii tehakse mõne kurva sündmuse puhul.” „Kas täna on kurb sündmus?” uuris Ants. „Kunagi ammu oli – 1941. aastal,” rääkis isa. „Eestisse olid tulnud vaenlased, kes ajasid tuhanded inimesed oma kodudest välja ja saatsid siit hästi kaugele Siberisse. Paljud ei näinud oma kodu enam mitte kunagi. Kaheksa aastat hiljem kordus sama lugu. Siis viidi oma kodust Siberisse ka sinu vanaisa koos oma ema ja vendadega. Seda nimetati küüditamiseks.” „Miks vaenlased vanaisa kodunt välja ajasid?” ei saanud Ants aru. „Küllap tahtsid ise siin maal elama hakata. See on keeruline lugu, kunagi hiljem saad neist asjadest paremini aru.” Ants läks kuidagi kurvaks ega tahtnudki enam välja liivakindlust ehitama minna. „Ära nüüd pead norgu lase,” lohutas isa. „Loodame, et sellised koledad ajad ei tule enam kunagi tagasi. Aga selleks peame ise tublid mehed olema, armastama oma maad ja õppima teda kaitsma. Tahad, ma tulen sinuga õue kaasa? Ehitame koos kindlust.” Sellega oli Ants muidugi nõus. Varsti kaevas kaks meest – üks suur ja teine väike – aianurgas liivakindlusele hoolega sügavat vallikraavi.

23. JUUNI VÕIDUPÜHA

Triinu ja Antsu maakodu lähedal oli suur kiigeplats – Triinu lemmikpaik. Siin sai teha kõike, mida süda kutsus: koos teiste külalastega kiikuda, palli mängida, joosta, üksteist taga ajada, Timmuga mürada. Täna sättisid mehed parasjagu valmis suurt lõkkeaset, tassisid oksi ja kände. Oli jaanilaupäev. Kõrgel lipumastis lehvis Eesti lipp. „Isa, kas jaanilaupäeval on alati lipud üleval?” hüüdis Triin kiigelt. „Ikka, jaanilaupäev on ju aasta kõige ilusam aeg,” vastas isa. „Aga tegelikult on lipud väljas sellepärast, et täna on võidupüha.” Võidupüha – see oli Triinule uudis. Nüüd sai ta teada, et selles Vabadussõjas, mille võit kindlustas meile iseseisva Eesti riigi, toimus 23. juunil 1919 kuulus Võnnu lahing. Eesti väed suutsid võita ägeda lahingu sakslaste vastu. Võnnu lahingu aastapäeva hakati tähistama kui võidupüha. Juhuslikult sattus see olema just jaanilaupäev. „Tead, Triin, et Eesti lipp heisatakse päikesetõusul ja langetatakse alati päikeseloojangul, aga jaaniööl jäävad lipud välja lehvima,” seletas isa. Ka seda kuulis Triin esimest korda. „Väga hea,” ütles ta isale, „mina ei lähe siis ka täna öösel magama.” „Oled sa selles ikka kindel?” kahtles isa. „Muidugi. Ma olen ju suur tüdruk.” „Mina vist küll ei jõua terve öö üleval olla,” arvas isa. „Aga mina jõuan,” kinnitas Triin. „Seda me veel vaatame,” naeris isa. „Hoia nüüd kõvasti kinni!” Ta hüppas äkki kiigele ja hakkas kõvasti hoogu andma.

24. JUUNI JAANIPÄEV

Triin avas silmad, vaatas enda ümber ja sai aru, et magab oma toas, oma voodis. Toa teisest nurgast kostis venna vaikset nohinat. Kardina vahelt paistis päike. Kuidas Triin siia sai, seda ta ei mäletanud. Igal juhul olid nad naabri Evaga eile kindlalt otsustanud, et on terve jaaniöö üleval. Triin pani õueriided selga ja läks välja. Päike oli juba kõrgel ja õues päris palav. Triin hõõrus tusaselt silmi. „Tere hommikust!” ütles ema. „Ärkasid üles. Jäid eile lõkke ääres isa süles nii sügavalt magama! Isa kandis su koju voodisse.” „Nüüd ma ei saanudki öö läbi üleval olla,” pahutses Triin. „Mis siis sellest!” lohutas ema. „Nüüd puhkasidki välja. Vaata, kui mõnus ilm täna on. Muidu magaksid terve ilusa jaanipäeva lihtsalt maha.” Värava taha ilmus Eva. Ka tema oli õhtul lõkke juures magama jäänud. Kaks sõbrannat jooksid nüüd koos kiigeplatsile, kus suitses veel eilne jaanilõke. Triin ja Eva läksid heinamaale. See oli üks ääretu ja lõhnav õitemeri: karikakrad, hiireherned, härghein, kellukad, raudrohi, valge ristik, aasristik, lutsern, põisrohi, ohakad ja tulikad... Tüdrukud hakkasid lilledest pärga punuma. Ümberringi sirises ja sumises. Päike paistis, kiigeplatsil lehvis Eesti lipp. Oli jaanipäev – aasta kõige ilusam aeg.

RIIGIKOGU, EUROOPA PARLAMENDI, LINNA JA VALLAVOLIKOGU VALIMISE NING RAHVAHÄÄLETUSE TOIMUMISE PÄEV

Lapsed otsustasid kiigeplatsil valimised korraldada. Tuli valida külaparlament. Triin ja Eva olid vanematega koos valimas käinud. Nemad teadsid, kuidas tuleb asja korraldada. Ants ja Eva vend Jüri olid neile abiks. Kõigepealt koostati valimisnimekiri. Triin märkis nimekirja küla igast talust ühe esindaja. Nemad olid siis külaparlamendi kandidaadid. Eva tegi neli valimissedelit. Jüri ja Ants valmistasid hääletusurni, milleks sobis väga hästi papist jäätisekast. Poisid kleepisid kasti kaaned teibiga kinni ja lõikasid keskele paraja pilu, kust valimissedelid sisse mahtusid. Valimised peavad olema salajased ja selleks on vaja hääletuskabiini. Eva pakkus välja pärnaaluse lehtla kiigeplatsi serval. Seal oli ka laud ja kaks pikka pinki. Kindlasti pidi valimistel olema erapooletu vaatleja, kes jälgib, et kõik toimuks ausalt ja korralikult. Vaatlejaks panid lapsed Timmu. Timmu oli käinud koertekoolis ja istus nüüd Triinu käskluse peale kuulekalt hääletusurni kõrvale. Kõige rohkem tekitas vaidlust küsimus, kas valimispäeval peab ka lipp lehvima. Triin ja Jüri arvasid, et peab, Eva ja Antsu meelest polnud seda vaja. Hääled jagunesid pooleks. Polnud midagi teha. Triin kutsus isa kohale. Isa selgitas, et valimispäeval on tõepoolest lipud väljas. See on siis, kui valitakse Riigikogu, linna- ja vallavolikogu või Euroopa Parlamenti. Nüüd tuli lastel ka lipp meisterdada, sest päris lippu ei hakanud isa mänguvalimiste puhul välja tooma. Lõpuks oli ka lipp valmis ja valimised võisid alata. Eva andis igaühele hääletussedeli ja Timmu sättis ennast tähtsalt hääletuskasti kõrvale istuma.

20. AUGUST TAASISESEISVUMISPÄEV

Isa tuli õuest tuppa ja ütles, et täna on taasiseseisvumispäev. 20. augustil 1991. aastal sai Eestist jälle iseseisev riik. Selle päeva tähistamiseks oli ta lipu heisanudki. Triinu arvates oli taasiseseisvumispäev pikk ja keeruline sõna. Kas see tähendas, et Eesti siis vahepeal ei olnudki iseseisev? Nii see kahjuks oli. Peaaegu pool sajandit valitses Eestit võõras riik – Nõukogude Liit. Ajaloos nimetatakse seda kommunistlikuks korraks või Nõukogude okupatsiooniks. See jõudis teha väga palju kurja. Suur osa Eestimaa ilusatest randadest oli sõjaväe käes ja inimesed nendesse paikadesse ei pääsenud. Triinu isa oli siis laps ning ta mäletas, et poes polnud sageli isegi kõige tavalisemat toitu, rääkimata banaanidest või närimiskummist. Tükk aega rääkis isa uskumatuid lugusid ajast, kui ta oli veel väike ja käis koolis. Ants ja Triin olid sündinud vabas Eestis. Triin ei kujutanud sellist elu hästi ette, millest isa nüüd jutustas. Kuidas sai niimoodi elada? „Selleks ma sulle neid asju räägingi, et ka teie ja teie lapsed saaksite aru, kui kallis asi on vabadus. Oma riiki peab hoolega hoidma.” „Mina hoian!” hüüdis äkki Ants, kes oli isa jutu ajal kogu aeg laua ääres vaikselt joonistanud. Isa naeratas. Kui palju väikemees nendest räägitud lugudest aru sai, isa ei teadnud. Seda aga lootis ta küll, et tema pojast ja tütrest kord tublid inimesed kasvavad, niisugused, kes Eestit tõesti hoiavad ja armastavad – niisamuti nagu oma peretki.

ISADEPÄEV

VALMISTA ISALE PABERIST LIPS. TA TUNNEB SINU KÄTETÖÖST SUURT RÕÕMU. VAJA LÄHEB: • TUGEVAMAT VÄRVILIST PABERIT • VÄRVILISI PLIIATSEID VÕI VILTPLIIATSEID • KINKEPAELA • KÄÄRE • LIIMIPULKA

KANNA LIPSU KUJUND VÄRVILISELE PABERILE JA LÕIKA VÄLJA. KAUNISTA LIPS LILLEDE, KUJUNDITE VÕI MUU MEELEPÄRASE MUSTRIGA. LÕIKA KINKEPAELAST 70 CM PIKKUNE JUPP. KLEEBI PAELA OTSAD LIPSU ÜLEMISE SERVA KÜLGE, MURRA SERV TAGASI JA KLEEBI SEE KINNI.

TARTU RAHULEPINGU AASTAPÄEV Tõmba õigetele vastusetähtedele joon ümber. 1. Mis on raamatutegelaste koera nimi? a) Timmu b) Tõmmu c) Timm d) Triin 2. Kes omavahel kaklesid? a) Triin ja Timmu b) koer ja kass c) Triin ja kass d) Triin ja Ants 3. Mis päev on 2. veebruar ema arvates? a) koerte ja kasside päev b) naabrite sõpruse päev c) suur leppimise päev d) kole kaklemise päev 4. Mis riikide vahel sõlmiti Tartu rahuleping? a) Eesti ja Soome b) Eesti ja Läti c) Eesti ja Venemaa d) Eesti ja Rootsi

5. Millal sõlmiti Tartu rahuleping? a) 1. jaanuaril 1920 b) 2. veebruaril 1920 c) 2. veebruaril 1918 d) 24. veebruaril 1918

9. Mis linn on Tartu? a) talvepealinn b) heade mõtete linn c) kultuuripealinn d) suvepealinn

6. Mis sõda lõppes Tartu rahulepinguga? a) Vabadussõda b) sõda Tartu linnaga c) sõda pealinnaks saamise pärast d) kodusõda

10. Mitmes linn suuruselt Eestis on Tartu? a) esimene b) teine c) viimane d) eelviimane

7. Miks on Tartu rahuleping eestlastele tähtis? a) Venemaa tunnustas Eesti riigi iseseisvust b) Tartu linn saavutas iseseisvuse c) kuulutati välja Eesti pealinn d) ühendati Põhja- ja Lõuna-Eesti

11. Milline neist spordiüritustest toimub talvel? a) Tartu jooks b) Tartu ujumine c) Tartu kelgutamine d) Tartu maraton

8. Mis jõgi voolab läbi Tartu? a) Isajõgi b) Tädijõgi c) Emajõgi d) Vennajõgi

12. Millised neist asutustest asuvad Tartus? a) teaduskeskus AHHAA b) Tartu Ülikool c) mänguasjamuuseum d) teater Vanemuine 35

ISESEISVUSPÄEV

Kirjelda, kuidas sina oma perega iseseisvuspäeva veetsid. Mis üritustest võtsid ise osa, mida jälgisid teleri vahendusel? Täienda oma kirjeldust joonistuste või fotodega.

EMADEPÄEV

Üllata ema küpsisetordiga. Võid selle valmistada juba eelmisel õhtul. Kutsu ka teisi pereliikmeid appi torti meisterdama.

KÜPSISETORT Vaja läheb: 3 pakki kandilisi küpsiseid piima 500 g hapukoort 300 g halvaad 2 dl pohla- või jõhvikamoosi marmelaadi (kaunistamiseks) Valmistamine: Kasta küpsised ükshaaval piima sisse. Lao alusele 4x4 küpsist. Vala hapukoor kaussi, pudista juurde halvaa ja sega ühtlaseks. Määri esimesele küpsisekihile halvaa-hapukoore segu, teisele küpsisekihile moosi ja kolmandale jälle halvaa-hapukooresegu. Hoia torti vähemalt 5 tundi külmkapis. Enne lauale tõstmist kaunista tort marmelaadiga.

Lahenda ristsõna. Eesti riigi kõige tähtsam päev on Torn, millesse heisatakse Eesti lipp igal hommikul, on Eesti trikoloor on Lipu heiskamiseks peab päev olema kas riigile või perele Eesti lipp on rahvuslipp ja Jaanuari alguses on Vabadussõjas võidelnute Vabadussõja lõpetas Tartu 9. mai on Lipp peab olema terve ja Päev enne jaanipäeva on Päev, mil lipud heisatakse poolde masti, on Augusti kõige tähtsam päev on riigile Tuules lipp Öö, mil Eesti lippu päikeseloojangul ei langetata, on Kõikide koolilaste väga tähtis päev on

KÄSILIPP

KOOLIAASTA LÕPETUSEKS

Tehke klassis õpetaja juhendamisel endale igaüks väike käsilipp. Arvestada tuleb, et lipu külgede suhe on alati 7 : 11, lipu laiuse ja varda pikkuse suhe on 1 : 3.

Otsige üheskoos vastus järgmistele küsimustele. Kes võivad Eesti lippu heisata? Millistel päevadel heisatakse Eesti lipp? Mis päevadel lehvib lipp kõikidel majadel? Mitu korralist lipupäeva on Eestis? Mis ajal heisatakse Eesti lipp ning mis ajal see langetatakse?

4. 5. 3. 1. 2.

Kõigil on õigus heisata Eesti lippu. Lipp heisatakse isiklikel, kogukondlikel ja riiklikel tähtpäevadel. Lipu heiskamine on kõigile kohustuslik vabariigi aastapäeval, võidupühal ja jaanipäeval ning taasiseseisvumispäeval. Eestis on 18 lipupäeva. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul (hiljemalt kell 8 hommikul) ja langetatakse päikeseloojangul (hiljemalt kell 10 õhtul).

Kontrollige, kas vastasite õigesti.

Õpetaja jagab lastele täpsete mõõtudega Eesti lipu kontuurjoonised ning sobiva pikkusega, soovitatavalt puidust vardad. Iga laps värvib oma lipu ja kinnitab selle liimi või kleeplindiga varda külge. Eesti lipu kontuurjoonise leiab riigikantselei kodulehelt (www.valitsus.ee/et/riigikantselei/ riigi- ja-omavalitsuste-symbolid/eesti-lipp/allalaadimiseks).

1. 2. 3. 4. 5.

SISUKORD

TÄNA LEHVIB EESTI LIPP

1. SEPTEMBER • TEADMISTEPÄEV

OKTOOBRIKUU KOLMAS LAUPÄEV • HÕIMUPÄEV

NOVEMBRIKUU TEINE PÜHAPÄEV • ISADEPÄEV

3. JAANUAR • VABADUSSÕJAS VÕIDELNUTE MÄLESTUSPÄEV

2. VEEBRUAR • TARTU RAHULEPINGU AASTAPÄEV

24. VEEBRUAR • ISESEISVUSPÄEV. EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV

14. MÄRTS • EMAKEELEPÄEV

MAIKUU TEINE PÜHAPÄEV • EMADEPÄEV

9. MAI • EUROOPA PÄEV

4. JUUNI • EESTI LIPU PÄEV

14. JUUNI • LEINAPÄEV

23. JUUNI • VÕIDUPÜHA

24. JUUNI • JAANIPÄEV

RIIGIKOGU, EUROOPA PARLAMENDI, LINNA JA VALLAVOLIKOGU VALIMISE NING RAHVAHÄÄLETUSE TOIMUMISE PÄEV

20. AUGUST • TAASISESEISVUMISPÄEV

EESTI LIPP Sõnad Martin Lipp, viis Enn Võrk

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga, mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda; ühine neil olgu püüe ühes venna armuga. Kostku võimsalt meie hüüe: Eesti, Eesti, ela sa! Sinine on sinu taevas, kallis Eesti kodumaa, oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata sa; must on sinu mullapinda, mida higis haritud, must on kuub, mis Eesti rinda vanast juba varjanud. Sinine ja must ja valge kaunistagu Eestimaad, vili võrsugu siin selge, paisugu tal täieks pead. Vaprast meelest, vennaarmust eesti kojad kõlagu, kostku taeva poole põrmust: Eesti, Eesti ela sa!