Õpime rõõmuga matemaatikat by Taivo Kuusik

ÕPIME RÕÕMUGa MATEMAATIKAT Praktilisi harjutusi lapse loogilise mõtlemise, loovuse, arvutamisoskuse arendamiseks

Toimetaja Eve Kask Pildid Erika Naudi, Rahel Rist, Evelyn Alus, Anneli Liis Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ettenähtud vastutuse. Autoriõigus: Maurus ja Erika Naudi, Rahel Rist, Evelyn Alus, Anneli Liis, 2011 ISBN 978-9949-9099-9-5

Erika Naudi - Rahel Rist - Evelyn Alus - Anneli Liis

ÕPIME RÕÕMUGA MATEMAATIKAT Praktilisi harjutusi lapse loogilise mõtlemise, loovuse, arvutamisoskuse arendamiseks

Maurus

Õpime rõõmuga

SISUKORD 7 Eessõna 7 Sissejuhatus

8 9 13 14

Võrdleme Luuletused, liisusalmid Mõistatused Harjutuslehed

61 62 64 65

Rühmitame Luuletused, liisusalmid Mõistatused Harjutuslehed

88 Kujundid ja kehad 89 Luuletused, liisusalmid 90 Harjutuslehed 04 1 105 115 117 119 121

Loendame, arvutame Luuletused, liisusalmid Mõistatused Jutud Tekstülesanded Harjutuslehed

73 1 174 174 175

Orienteerume paberil Liisusalmid Mõistatused Harjutuslehed

88 Nuputame, mõistatame 1 189 Harjutuslehed 99 1 226 227 231 235 243

Mängud ja õppevahendid Pane end proovile Numbrikaardid Kujundikaardid Loendamiskaardid Šabloonid

74 2 275 275 276 277 287

Kunst Luuletused, liisusalmid Mõistatused Värvimuinasjutt Kunstiideed Harjutuslehed

Õpime rõõmuga

EESSÕNA Huvi arvu- ja kujundimaailma vastu, nuputamispisikut on mängu kaudu võimalik lastesse süstida juba maast madalast. Matemaatiliste mängude, salmide ja kunstitegevuste kaudu areneb laste fantaasia, väljendusoskus, loovus ja mõtlemine, võimaldades lastel mängides omandada uusi teadmisi ja oskusi. Meie pakutavast saavad oma matemaatiliste tegevuste jaoks ideid nii noored õpetajad kui juba rutiiniga maadlevad pedagoogid ja lapsevanemad. Trükitähtedes salmid on mõeldud laste lugemise harjutamiseks, ülejäänud tekstid on täiskasvanu jaoks lastele ettelugemiseks ja koos lapsega tegutsemiseks. Sellest raamatust leiab tegevust koos vanemaga nii 2–3aastane kui ka kooliks valmistuja. Õpikus käsitleme neid teemasid, mida kooliminev laps peaks teadma ja mis aitaks last ka koolikatseteks valmistumisel. Ka I klassi lapsele võiks see huvi pakkuda. Tegeldes iga päev Tallinna Vesiroosi lasteaias eri vanuses lastega, usume, et toredate mõtete käsiraamat on just see, mida õpetajad ja lapsevanemad vajavad. Täname abi ja toetuse eest Vesiroosi lasteaia peret.

Autorid

SISSEJUHATUS Raamatust leiate luuletusi, liisusalme, mitmesuguseid vahvaid matemaatilisi mänge ja harjutuslehti nii laste arendamiseks kui ka lõbusaks ajaveetmiseks. Raamatus loome kujutluse arvust ja numbrist, õpime arvu nimetama ja numbriga tähistama, tutvustame hulga, arvu ja numbri vahelist seost. Õpime võrdlema arve ja neid liitma ja lahutama. Teeme tutvust kella, geomeetriliste kujundite ja tekstülesannetega. Teadmisi saab proovile panna ka loogilist mõtlemist ja taibukust nõudvaid ülesandeid lahendades. Raamatust leiate arvu-, kujundi- ja numbrikaardid. Kunstitegevuste kaudu õpivad lapsed tundma erinevaid kujundeid, neist mustreid ja pilte tegema. Kujunditest piltide ja mustrite moodustamisel saab laps kujundeid loendada, järjestada suuruse, pikkuse, laiuse, värvuse järgi. Erinevaid kunstivahendeid kasutades omandavad lapsed oskuse mõõta, võrrelda suurusi ja hulki. Joonistades õpivad lapsed orienteeruma paberil, märkama suuruste, vormide värvuste mängu. On teada, et igasugune käeline tegevus – joonistamine, maalimine, meisterdamine – toetab nii lapse loovuse arengut kui ka mõjutab matemaatilist mõtlemist. Raamat pakub toredaid ideid ja mõtteid kunstiga tegelemiseks. Siit leiab nippe ja võtteid, kuidas lihtsate vahenditega valmivad imekaunid kunstiteosed. Õpetussõnad, mis lapsele tuttavaks saavad liisusalmide ja luuletuste kaudu, tunduvad vähem tüütud, samas õpetavad numbrites orienteeruma. Raamat püüab kaasa aidata laste loovuse, nutikuse, mõtlemise arendamisele, olles lõbusaks teejuhiks matemaatika maailma.

aEGa PIKKUST

MaHTU

VÕRDLEME LaIUST

KIIRUST KaaLU

Võrdlemine

LUULETUSED, LIISUSALMID Majad tänaval on reas, minu kodu nende seas. Väiksed majad, suured ka teiste kodudeks on nad. Aga minu koduke, kõige ilusam on see! ◦◦◦ Mis on hea ja mis on paha? Seda kõik meist teada tahaks. Olla viisakas ja kraps tahab iga tragi laps. Seitse päeva nädal pikk tundub terve igavik. Nuputan mis hea mis paha. Nädal jäänud seljataha. Õnneks aastas kaksteist kuud ja kõik mis paha, viinud tuul! ◦◦◦

Üks pilveke nii tilluke ja teine hästi suur neid siia sinna pillutas, täis lusti kevadtuul. Kaks pilvekest, üks väikene ja teine hästi suur, lõid tantsu, kukil päikene ja teisel kukil kuu. ◦◦◦ Suur haamer lõi alasile: oh raske, oh raske, mul puhata nüüd laske. Haamer kargas appi: oota-oota, juba tulen! Väike haamrike lõi ka sekka: mina ise kill-kõll! ◦◦◦ Kiigu-kiigu hällikene, kasva-kasva lapsukene. Kasva-kasva suuremaks, raasukene raskemaks ning pisukene pikemaks!

Millal ärkama ma pean, seda mina veel ei tea. „Kell on palju,“ ütleb ema küllap seda teab siis tema. Teki alla ruttu poen, vaikselt kella lööke loen. Kellas elab kellakägu, Käol on ikka rõõmus nägu, sest et kägu ikka teab, millal ärkama ma pean.

Meie väike tibu, kiki-koki, õues nisuterakesi noki. Palli paksukeseks end söö, kasva suureks üleöö!

◦◦◦

Mul on väike vellekene, põlvepikku poisikene, sea sõra suurune, varsakabja kõrgune, lapalehe laiune... ◦◦◦

10 Õpime rõõmuga

Hans oli väike kalamees, saun oli paksu metsa sees. Hundid-karud käisid sees, rebane istus ukse ees. Äiu-tudu, lapsukene! Kasva-kasva kangemaks, pisut-pisut pikemaks, õlekõrre kõrgemaks, leivaraasu raskemaks, tangutera targemaks.

Hommikul kell 6 norskab nõia suu. Hommikul kell 7 ikka uni maitseb. Hommikul kell 8 teise külje vahetab. Hommikul kell 9 asemel veel püherdab. Hommikul kell 10 suures tõrres kümbleb. Süütab lõkke 11. Teeb toitu kell 12. Konna koibi harutab. Lapsed, ruttu lauda!

◦◦◦

Äia, püia, lase hällil käia. Pisike kass läks hälli alla, tõi sealt suure hiire välja, lipsas ruttu uksest välja.

Hommikul nägu pesen nii (3) Päeval ma jooksen ringi nii (3) Õhtul raamatut loen nii (3) Öösel magan voodis nii (3)

◦◦◦

Oi, kui palju murul väikseid lillekesi nagu päikseid! Põimid nendest pärja pähe, enam puhtaks käed ei lähe.

Igal uuel hommikul ütlen: „Tere hommikust!“ Siis, kui päike taevas, ütlen: „Tere päevast!“ Igal uuel õhtul ütlen: „Tere õhtust!“ Siis, kui saabub öö, ütlen ma: „Head ööd!“

◦◦◦

◦◦◦ Kell üks – muna küps kell kaks – tubli laps kell kolm – majas koll kell neli – neitsil veli kell viis – väike kiis kell kuus – uus kruus kell seitse – kena neitsi kell kaheksa – laulu alusta kell üheksa – ära mürista kell kümme – tühjad tünnid ◦◦◦

◦◦◦ Kell see tiksub: tik-tak-tik, ärkab üles väike Mikk. Kell see tiksub: tik-tak-tik, päeval mängib õues Mikk. Kell see tiksub: tik-tak-tik, õhtul jookseb koju Mikk. Kell see tiksub: tik-tak-tik, öösel magab meie Mikk. ◦◦◦

Võrdlemine 11

Pühapäeval koos on pere, siis meil puhata on tore. esmaspäeval algab töö, teisipäeval tantsu löö, kolmapäeval kommi söö, neljapäeval nalja tee, reedel laula DO ja RE. Laupäev kulub lastele.

Lapsed tuppa, tali tuleb, lumelell on õues ju. Linnud läinud lõunamaale, lilledel on surmakuu.

◦◦◦

Tere timm teile, tule homme meile, meil on homme rootsi tants, kahe kanamuna tants, viie vihalehe tants, kuue kullerkupu tants, seitsme siku sarvetants.

Tule lumi, saja lumi, saja õhtust hommikuni.

◦◦◦ Tutt-tutt-tutt tule meile, meie eit tuleb homme teile, toob teile sooja saia, pika pudeliga piima. ◦◦◦ Entel-tentel trika-trei, uhti kaaru kommerei. Täna laulame kõik nii, sina oled mängust prii! ◦◦◦ Jaanuar, veebruar, märts, aprill, meil oli kodus krokodill. Krokodill tegi palju nalja, ajas lapsed toast välja. ◦◦◦

◦◦◦ Armas sõber ole kena, täna mängu alga sina! ◦◦◦ Ema esmaspäev Tita teisipäev Karu kolmapäev Naiste neljapäev Rikka reede Laste laupäev Poiste pühapäev ◦◦◦ Esmaspäeval – ehitame, Teisipäeval – teretame, Kolmapäeval – kiidame, toorupäeval – täname, (neljapäev) reedel – riided riputame, lauba – lauda palume, (laupäev) pühapäeval – pühitseme. ◦◦◦ Tere, tere! See ongi me pere, kus hommikul kalli ja õhtul musi, koos jagame tralli ja viperusi. ◦◦◦

12 Õpime rõõmuga

Kell üks – muna küps, kell kaks – karjalaps, kell kolm – kokal poeg, kell neli – neitsil veli, kell viis – mis siis, kell kuus – kutsu kokku, kell seitse – sega suppi, kell kaheksa – kata laud, kell üheksa – hakka sööma, kell kümme – küll saab. ◦◦◦ Liiri-lõõri-lõõ, kus on vöö? Liiri-lõõri-lõõ, kas on päev või on öö? ◦◦◦ Öö pikk, öö pikk, plaks, plaks! Öö pikk, öö pikk, laks, laks! ◦◦◦ Kasetütred helevalged, hommikune puna palgel. Hoidke kodu nõnda just, et ei juhtuks õnnetust! ◦◦◦ Miilu-maalu, siilu-saalu, kiisukene ringi taarus, kuni kukkus vette plärts, õues oli alles märts. ◦◦◦ Isa astub müta-müta, ema astub müta-müta. Olgu poeg või olgu tütar, ikka astub müta-müta, kasukas mul seljas soe, talveks talveunne poen. ◦◦◦

Kevad palju lilli tõi, nendest pärga teha võib, sulle panen pärja pähe, sina mängust välja lähed. ◦◦◦ AASTAAJAD Saksa rahvalaul Kord elas üks memm, neli tütrekest tal, need – kevad ja suvi ja sügis ja talv. Kui kevade tuli, siis haljendas aas ja lindude sidinast helises laas. Kui kepsutas suvi, kõik õitsele lõi, ja magusaid marju ta kaasa veel tõi. Kuid sügis veel heldemalt põldudel käis ja küpsenud vilju ka aiad said täis. Talv raputas kõikjale kohevat lund, jäi puhkama maa, nägi ilusat und. ◦◦◦ LAISA NÄDAL Rootsi rahvalaul Esmaspäeval tööd ei tee, teisipäeval puhkan veel, kolmapäeval sügan pead, neljapäeval nahka vean, reedel jalgu kõlgutan, laupäev mõtteid mõlgutan, varsti käes on pühapäev! ◦◦◦

Võrdlemine 13

MÕISTATUSED Pisike poisike, raudsed juuksed. (juuksehari) Tilluke teravake, aga maailma ehitaja. (nõel) Ümmargusem kui muna, pikem kui puu, kergem kui kivi. (kera) Suure õuna suurune, penikoorma pikkune. (kera) Tee pikkune, sõrme suurune. (köis) Hakkan igast kohast, lõpen igasse kohta, olen siiski kõige pikem asi maailmas. (tee) Pikk mets ja paks mets, aga silgu varrastki ei saa seest. (hobuse saba) Kaks kikki kõrva, neli tippi jalga, suur tolulolu taga. (kass) Pisike mees, hall vatt seljas, teeb paha kui vanapagan. (hiir) Ise jäme, lühike, tee tal pikk ja peenike. (ämblik) Väike mees, terav kirves. (mesilane) Pikk nina, peenike hääl, kui sa teda tapad, oma verd sa valad. (sääsk) Väike mees, punane kasukas seljas. (vähk) Pisikene mees, pikk habe suus; kes ta peale vaatab, see nutab. (sibul) Suur katel ilma kaaneta. (meri) Öösel kinni, päeval lahti. (silmad) Päeval alaspidi, öösel ülespidi. (habe) Kogu päeva kiips-kaaps, õhtul luts nurka. (kingad) Päeval toorest liha täis, öösel tühja tuult täis. (saabas)

Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi. (kell) Mees käib ööd, käib päevad, ei väsi ilmaski. (kell) Õhtul ehitatakse, hommikul riisutakse. (riidenagi) Päeval tühja tuult täis, öösel toorest liha täis. (säng) Õhtul oma, hommikul võõras. (säng) Päeval karjas, öösel orjas. (koer) Öötöö, päevatöö, käbedam kui käsitöö. (pääsukese pesaehitamine) Hommikul sünnib, õhtul sureb. (päike) Õhtul sünnib, hommikul sureb. (kaste) Jookseb ööd ja päevad, ära ei väsi iialgi. (jõgi) Eile uus, täna vana. (eilne päev) Üks isa, seitse poega. (nädal) Ühel emal seitse last. (nädal) Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, seitse muna sees, igal munal ise nimi. (nädalapäevad) Mees kaheteistkümne näoga. (aasta) Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna. (aasta, kuud, nädalad, päevad) Kes hüüab ilma hingeta ja karjub ilma kaelata. (kell) Vanamees nurgas, vasksooled sees. (kell) Ei ole keelt ega meelt, aga siiski targem kui sina. (kell) Käib ja käib, aga ukseni ei jõua. (kell)

14 Õpime rõõmuga

 Üle mere üle maa

lendas kaunis luigepaar.

(Mitu luike lendas?)

 Suure kivi peale nad

oma pesa punuvad.

(jätka joonistust. Joonista ja värvi kivi.)

TÖÖLEHED

 Üks ja kaks, kolm, neli, viis

oksaraod on seatud nii, et on pesas tore olla, pole tuultele ta valla.

(jätka joonistust. Joonista pesa ümber kõrkjad.)

 Soe ja mõnus pesake

meeldib luige munale.

(jätka joonistust. Joonista pessa muna.)

Võrdlemine 15

16 Õpime rõõmuga

 Luigeisa süüa otsib

õrnalt emalindu toksib.

 Rõõmuks ema-isale

koorub munast pojake.

(Joonista pessa linnupoeg.)

TÖÖLEHED

 Peagi üle maa ja mere

lendab kaunis luigepere.

Võrdlemine 17

18 Õpime rõõmuga

 Kaks konna on rohkem kui üks konn.

 Kaks on suurem kui üks. Kasuta märki

TÖÖLEHED

Võrdlemine 19

 Üks konn on vähem kui kaks konna.

 Üks on väiksem kui kaks. Kasuta märki

20 Õpime rõõmuga

 Üks konn on sama palju kui üks uss.

 Üks on võrdne ühega. Kasuta märki

TÖÖLEHED

 Kirjuta sobiv märk. > = <

Võrdlemine 21

22 Õpime rõõmuga

 Kirjuta ruutu sobiv märk.

> = <

TÖÖLEHED

 Värvi need, kes on sees.

Võrdlemine 23

24 Õpime rõõmuga

 Värvi need, kellel on sirged juuksed.

TÖÖLEHED

 1. Värvi see, kes on kurb.

 2. Värvi see, mis on külm.

 3. Värvi see, kes on haige.

 4. Värvi öö.

Võrdlemine 25

26 Õpime rõõmuga

 1. Värvi terav pliiats.

 2. Värvi lahtine vihmavari.

 3. Värvi pehme ese.

 4. Värvi tuuline pilt.

TÖÖLEHED

 1. Värvi paksem raamat.

 2. Värvi kitsam sall.

 3. Värvi noorem tüdruk.

 4. Värvi kiirem sõiduk.

Võrdlemine 27

28 Õpime rõõmuga

 1. Värvi see poiss, kes on märg.

 2. Värvi see laps, kes on ärkvel.

 3. Värvi see laps, kes istub sirge seljaga.

 4. Värvi see laps, kes on pikali.

TÖÖLEHED

 Jutusta, kes/mis on pildil pikem. värvi pilt.

Võrdlemine 29

30 Õpime rõõmuga

 Leia sarnased. ühenda joonega.