VENEETSIA XIV RAHVUSVAHELISE ARHITEKTUURIBIENNAALI EESTI NÄITUSE RAHVUSVAHELINE KURAATORIVÕISTLUS Žürii lõpp-protokoll Koosolekud: 9.05. (Eesti Arhitektuurikeskus) 23.05 (Eesti Mereakadeemia) 24.05 (Eesti Arhitektuurikeskus) Osalesid:
Peeter Pere Ülar Mark
EAL arhitekt ja esimees, žürii esimees EAL arhitekt, Veneetsia biennaali Eesti ekspositsiooni komissar Yoko Alender arhitekt, Kultuuriministeeriumi arhitektuurinõunik Veljo Kaasik EAL arhitekt Liina Siib EKL kunstnik Tüüne-Kristin Vaikla ESL sisearhitekt Piret Lindpere EKÜ kunstiteadlane (eksperdina) (osales 9.05) Andres Kurg EKÜ kunstiteadlane (eksperdina) (osales 23.05)
Protokollis:
Pille Epner
žürii sekretär
1. Veneetsia XIV rahvusvahelise arhitektuuribiennaali Eesti näituse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim idee ja kuraator Eesti ekspositsioonile 2014. aastal. Tööde hindamise kriteeriumiks oli hea ja väljapaistev idee, projektimeeskonna pädevus ning idee elluviidavus etteantud eelarve piires. Žürii pidas oluliseks, et ideekavand oleks biennaali üldkuraatori (Rem Koolhaas) mõtteid arvestav (teema „Fundamentals: Absorbing Modernity: 1914-2014“), globaalselt aktuaalne ja käsitlema olulisi aspekte Eesti viimase saja aasta ja tänase Eesti arhitektuuri mõttes ja praktikas. Lisaväärtust andis ekspositsiooni idee sidumine Eesti Vabariigi 100. juubeliga a. 2018. Oluliseks kriteeriumiks peeti näituse transporditavust ja võimalust näitust korduvalt eksponeerida mujal peale Veneetsia arhitektuuribiennaali lõppemist. 2. Rahvusvahelise, avaliku, kaheetapilise, esimeses etapis anonüümse ideevõistluse tähtajaks, 2. maiks 2013, saabus Eesti Arhitektuurikeskusesse 20 (kakskümmend) võistlustööd. Žürii otsustas esimesel koosolekul 9. mail kvalifitseerida esimesse vooru kõik saabunud ideekavandid, k.a. anonüümsusnõuet rikkunud töö „Väike on inimlik“. Põhjendus: žürii konsensuslik otsus töö lubamise kohta võistlusele. Esimeses etapis valis žürii
Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ Lai 31, 10133 Tallinn, Estonia Tel +372 611 7436 info@arhitektuurikeskus.ee www.arhitektuurikeskus.ee
konsensuslikult välja 7 (seitse) ideekavandit, mille autorite nimekaardid avati ja kutsuti osalema teises voorus. Teise vooru edasipääsenud ideekavandid ja kuraatorid: • • • • • • •
Estonian worthwhile architecture (Matteo Poli, Itaalia) Hügieeniline arhitektuur (Villem Tomiste, Eesti) Modernne kool (Indrek Saarepera, Eesti) Suvitamine ja kooperatiivid (Villem Tomiste, Eesti) Uus tundlikkus ja intiimsus eesti arhitektuuris (Karin Paulus, Maria Pukk, Ivar Lubjak, Eesti) Vaba ruum (Johanna Jõekalda, Johan Tali, Siim Tuksam, Eesti) Väike on inimlik (Leonhard Lapin, Eesti)
3. Kõiki teise vooru jõudnuid premeeritakse 300 €, mille maksab välja EAK. 4. Teises voorus paluti finalistidel esitatud kontseptsiooni edasi arendada ja täpsustada idee tähenduslikkust nii Eesti arhitektuuri kui maailma kontekstis, samuti seost biennaali üldkuraatori välja pakutud teemaga. Sooviti tutvuda visualiseeritud nägemusega ekspositsiooni ülesehitusest (meediumid, kujundus, teemad ja objektid), kohtuda ekspositsiooni meeskonnaga ja teada saada, milliste institustioonidega plaanitakse koostööd. Samuti tutvuda biennaalile eelneva aasta tööplaani ja ligikaudse ajagraafikuga. 5. Teine etapp toimus avalike välkloengute vormis (9-minutilised ettekanded ning küsimuste-vastuste voor) Eesti Mereakadeemias 23. mail 2013. Teisest etapist võtsid osa kuus (6) kuraatorit, võistlustöö „Väike on inimlik“ autor loobus osalemast ja langes seega lõppvalikust välja. Pärast Välkloengut toimus publikuhääletus, mille tulemusena sai publiku lemmikuks ideekavand märgusõnaga „VABA RUUM“ 41% häälteenamusega. Žüriil ei olnud kohustust arvestada publiku häälega. 6. Žürii teisel koosolekul, mis toimus vahetult pärast Välkloengut 23. mail Eesti Mereakadeemias, otsustati kutsuda edasistele läbirääkimistele kaks autorite kollektiivi – võistlustöö „VABA RUUM“ autorid ja Villem Tomiste “Suvitamine ja kooperatiivid” 24. mail toimunud vestlustele kuraatoritega järgnes žürii koosolek, kus žürii tegi otsuse Eesti osalemise kohta XIV arhitektuuribiennaalil. Žürii otsustas lihthäälteenamusega (5 poolt, 1 erapooletu) kuulutada võidutööks ideekavand märgusõnaga „VABA RUUM“. Žürii sõnul on tegemist kõige huvitavama, kuid ka keerukaima projektiga konkursil. Kontseptsioon avaliku ruumi põimumisest digitaalsete kihistustega on läbi mõeldud ja aktuaalne ning võimeline Eestit esile tõstma ning astuma dialoogi biennaali üldteema ja -kuraatoriga. Žürii väärtustab võidutöö puhul mitte ainult põnevat ekspositsiooniideed ning võimekat ja entusiastlikku tiimi, vaid ka kontseptsiooni
Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ Lai 31, 10133 Tallinn, Estonia Tel +372 611 7436 info@arhitektuurikeskus.ee www.arhitektuurikeskus.ee
autorite poolt algatatavat protsessi ennast – selle potentsiaali kaasa tõmmata professionaale ja visionääre väga erinevatelt elualadelt, toimida avatud platvormina inimestevahelises suhtluses nii biennaalil kui väljaspool seda ning panustama Eesti ruumimõtte üldisesse arengusse. Positiivse programmina võiks tegemist olla laiaulatuslikuma projektiga, kus biennaalinäitus on vaid üks eksperimentaalne vaheetapp. Riskifaktoriteks biennaali kontekstis on ekspositsiooni tehniline ja visuaalne lahendus – teostamine võib osutuda tehniliselt raskeks ja visuaalne pool vaatajale raskesti mõistetavaks. Žürii peab oluliseks, et ekspositsiooni visuaalne teostus oleks erinevatel tasanditel vaatajatele huvipakkuv, haakuma kontseptsiooniga ja olema publikule selgesti mõistetav. 7. Lisaks võidutööle otsustas žürii ära märkida kaks ideekavandit, mis paistsid silma idee originaalsuse ja potentsiaalselt põneva ekspositsiooni poolest – Villem Tomiste „Suvitamine ja kooperatiivid“ ning Matteo Poli „Estonian worthwhile architecture“. 7.1 Ideekavandi „Suvitamine ja kooperatiivid“ (kuraator Villem Tomiste) puhul on tegemist originaalse ideega, mis on humoorikalt, elavalt ja üsna veenvalt lahti kirjutatud. Võiks kõnetada ka rahvusvahelist publikut ja pakkuda meeldivat, detailirohket ja visuaalselt mitmekesist näitusekogemust. Projekti miinuseks on suutmatus fokusseeruda ja leida üles tuumidee, mida ekspositsiooniga tahetakse kommunikeerida. Hetkel jääb kontseptsioon ideevälgatuste, teemade ja kujundite virvarriks, mis ühtset tervikut ei loo. Selle projekti õnnestumine sõltuks väga palju ekspositsiooni visuaalsest ja puhtehituslikust teostusest näituseruumis – see külg peab olema perfektne. Žürii ootas II voorus idee edasi arendamist ja suuremat süvenemist, samuti oleks tahtnud näha suuremat potentsiaali meeskonnatööks. 7.2 Ideekavand „Estonian worthwhile architecture“ (kuraator Matteo Poli) võlub oma tavapärasest täiesti erineva ja ootamatu lähenemisega teemale, seostades arhitektuuri ja raha. „Kinnisvaramäng“, kus pakkumised ja panused osutuvad ühel hetkel reaalsuseks, on nutikas ja ideena väärt, et sellega edasi töötada, kuid praegusel kujul jäi idee veidi üheplaaniliseks – teises voorus oleks oodanud rohkem sügavust ja läbitöötatust, seosed teema ja kohaliku kontekstiga jäid nõrgaks, kui mitte täiesti olematuks. 8. Žürii pidas ideevõistlust üldiselt õnnestunuks - oli huvitavaid teemaarendusi, millest paljud väärivad edasi töötamist. Arhitektuurimuuseumil oleks siit vôimalus leida tulevaste näitustele põnevat ainest. Oleks siiski osalejatelt oodanud oma ideede täpsemat positsioneerimist Veneetsia arhitektuuribiennaali konteksti, mis on pigem erialase diskussiooni koht kui expo-lik esindusnäitus. Teise vooru kutsutud kuraatoritelt ootas žürii idee edasiarendamist,
Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ Lai 31, 10133 Tallinn, Estonia Tel +372 611 7436 info@arhitektuurikeskus.ee www.arhitektuurikeskus.ee
meeskondade ja visuaalsete lähtekohtade täpsemat tutvustust, kuid paljud jätsid selle võimaluse kasutamata. Protokollis: Pille Epner Žürii iseloomustus teistele II vooru kutsutud ideekavanditele Hügieeniline arhitektuur Tegemist originaalse ideega, mis kõigi eelduste kohaselt eristuks selgelt kogu biennaali taustal. Üldinimlik teema võiks globaalselt kõnetada, projekti kirjelduses leidus huvitavad vaatenurki teemale, aga II voorus oleks oodanud suuremat sügavust ja konkreetsust. Lõplik üldmulje kontseptsioonist jäi veidi lihtsakoeline ja rabe. Küsitav on teostus ja selle maksumus (transport, materjaliehtsus ja selle eksponeerimisvõimalus), kuid suitsusaun ja tahmunud lagi võivad köita eksootilisusega rahvusvahelist vaatajat. Modernne kool Idee vaadelda ühe hoonetüübi muutumist sajandi jooksul pole just kõige originaalsem, kuid hetkel Eestis äärmiselt aktuaalne temaatika võiks olla huvipakkuv ka rahvusvahelisele publikule. Kontseptsiooniga oleks saanud siduda väga erinevaid aktuaalseid, nii arhitektuuri, haridust kui regionaalarengut puudutavaid teemasid ja probleemipüstitusi, mis oleks ühe tüpoloogia ajateljel kirjelduse võinud muuta huvipakkuvaks ja atraktiivseks nii Eesti kui rahvusvahelisele publikule, kuid sellisena jäi kuraatoripoolne suhtumine oma teemasse kriitikavabaks ja ühlasi Veneetsia biennaali konteksti mittesobivaks. Autor võiks siiski kaaluda näituse teostamist kohalikus kontekstis. Uus tundlikkus ja intiimsus Eesti arhitektuuris Kontseptsioon on elegantne, selge ja laiahaardeline, mis võiks hea esituse korral kõnelda rahvusvahelist keelt ja anda vaatajale mõtlemisainet elukeskkonna väärtustest ja kvaliteedist. Plussiks on see, et ekspositsiooni on võimalik rändnäitusena kasutada. Suurimaks miinuseks on hariduse ja keskkonna teemade veidi kunstlik ühtesobitamine ning liigne keskendumine positiivsele kuvandile. Biennaalikontekstis oleks oodanud veidi kriitilisemat lähenemist, sellisena on näitus pigem EXPO-lik. Väike on inimlik Teema on sümpaatne ja inimlik, projekti kirjeldus mõjub oma lihtsuse ja siirusega. Küsitavaks jääb näituse vormiline külg (oht jääda pelgalt fotonäituseks), kirjeldusest ei saa aru, milliseid objekte/installatsioone on kavas näituseruumis eksponeerida.
Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ Lai 31, 10133 Tallinn, Estonia Tel +372 611 7436 info@arhitektuurikeskus.ee www.arhitektuurikeskus.ee