Seletuskiri

RAKVERE VABADUSE PLATSI PLANEERIMISE ja PAULUSE KIRIKU REKONSTRUEERIMISE IDEELAHENDUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS märgusõna : „EMBAV VAIKUS“ Seletuskiri

LINNAEHITUSLIKUD SEOSED Peamine eesmärk on Vabaduse platsi muutmine mitmekesiseks avalikuks linnaruumiks ning linnaruumiliste seoste loomisega piirkonna üldine aktiviseerimine.

•

• •

Võistlustöö arvestab perspektiivse kergliikluse ühendussuunaga diagonaalis üle Vabaduse platsi Tuleviku tn roheriba pikendusena.

Kergliiklus suund ühendaks Tuleviku tänava üle Pika tänava Tõusu tänavaga. Suund on oluline, sest on ainuke tervet Rakvere linna kirdest edelasse läbiv tee peale liiklusest koormatud Tallinna tänava. Nimetatud perspektiivne kergliiklussuund looks ühenduse Vallimäe, staadioni, Vabaduse platsi ja Seminari tänava – Keskväljaku teljega.

Võistlusala piirneb lääne poolt selgelt piiritletud väärtusliku Vabaduse- , Vennaskalmistu- ja lasteaia pargist moodustuva pargialaga, mis võistlustöös on säilitatud terviklikuna.

Pauluse kirik asub tänavasihtidest kõrval väljaku ääres. Kiriku toimimiseks Rakvere linna maamärgina on A. Kotli projekteeritud, kuid ehitamata jäänud tornikiivrid markeeritud valgusvihkudega.

KERGLIIKLUSTEE SKEEM

2

VABADUSE PLATSI PLANEERING Eesmärgiks on praeguse Vabaduse platsi muutmine urbanistlikuks linnaruumiks, kus hooned ja väljak põimuvad ühtseks tervikuks ning liikluse organiseerimine viisil, mis tekitaks Vabaduse platsi ümbritsevate ühiskondlike hoonete ette jalakäijate ruumi.

VÄLJAKUSÜSTEEM

• • •

• •

•

PARKIMISSKEEM

Platsi suurust on vähendatud arvestades platsi põhjaosa piiritleva funktsionalistlike hoonete ansambli mastaapi. Plats on kavandatud funktsionalistlike hoonete vahele.

Vabaduse plats on visuaalselt terviklik linnaruum, mis koosneb kolmest eriilmelisest jalakäigualast ühiskondlike hoonete ees ning läbivatest tänavatest.

Liikluslahenduse kavandamisel on oluliseks peetud lihtsa liiklusskeemi ja selgepiiriliste jalakäigualade loomist, mis muudavad jalakäijatele liiklemise mugavaks ja tänava ületamise turvaliseks. Võimla tänav on autoliiklusele suletud. Vabaduse platsile suubuvad tänavad on viidud kokku viisil, mis jätab külgnevate ühiskondlike hoonete ette eraldi platsid - Kirikuplats, Kooliplats, Apteegiplats. .

Tuleviku tänava lõppu on planeeritud fooriga ristmik Parkimine on planeeritud suletud Võimla tänava maa-alale sissesõiduga Koidula tänavalt. Samast on planeeritud ka sissesõit perspektiivse multifunktsionaalse hoone maa-alusesse parklasse. perspektiivne multifunktsionaalne hoone on planeeritud senist Vabaduse platsi katva urbanistliku struktuurina, põimides omavahel hooned, platsi ja haljastuse. Platsi servadest kerkivad kuni kuuekordsed saledad hoonemahud, mida ühendavad maa-alused korrused.

Senise Vabaduse platsi idapoolne ala on jäetud väljakuks, Väljapakutud maht on etapiviisiliselt arendatav

3

SIHTIDESKEEM •

• • •

HOONESTUSSKEEM

HALJASTUSSKEEM

planeeringulahendus arvestab jalakäijate liikumis- ja kergliiklussuundadega kavandades lisaks eelpool nimetatud kolmele platsile praegust Vabaduse platsi diagonaalselt läbiva jalakäiguala Tuleviku tänava sihile, mis jätkub teiselpool L. Koidula tänavat perspektiivse kergliiklusteena Tõusu tänavani.

Oluliste kaugvaadete säilitamiseks Pauluse kirikule Vabadussõja monumendi suunalt ning Rakvere Gümnaasiumile Vennaskalmistu pargi suunalt on planeeritud hoonemahud vaatekoridoride osas madalaks.

Vabaduse platsi ja planeeritud urbanistliku struktuuri haljastus on planeeritud arhitektuursete väikevormidena, millega koos lahendatakse pingid, keldrikorruse valgustus ja ventilatsioon.

Vabaduse platsi valgustus on lahendatud plaadistuse vuukides paiknevate sadeveerennidega, mis on varustatud Led valgustitega.

Lisaks on kavandatud süvistatud kohtvalgustid väikevormide külgedele. Tänavavalgustus on lahendatud postvalgustitega

4

PAULUSE KIRIKU LAIENDUSE ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Peamiseks mõtteks on Pauluse kiriku ja kontserdimaja ümbritsemine avaliku linnaruumiga ning eraldamine naaberkinnistutest haljastusega.

AVALIK LINNARUUM – KONTSERDIMAJA PARK • • • • • •

SISSEPÄÄSUD

Avalik jalakäiguala on laiendatud kogu kiriku krundile. Hooneid ümbritseb pargilik ala.

Krundi servades olev kõrghaljastus on enamuses säilitatud, Kavandatud on täiendavat haljastust mis loob ruumilise puhvri piirneva hoonestuse vahele.

Hoonete sissepääsud paiknevad kõigis külgedes.

Kiriku laiendus asub krundi piiridest vähemalt 4 m kaugusel tagades vajaliku tuleohutuse ja naabrusõiguste arvestamise.

Kontserdimaja koos kavandatud maastikuvormidega võtab kiriku oma embusesse. Vabaduse tänava äärne elektrialajaam on sulandatud ühtseks tervikuks ülejäänud krundi maastikuvormidega (võimalusel alajaam teisaldatakse) Hoone lahendus kasutab ära krundi ja naaberkruntide vahelist kõrguste erinevust. Krundi lääneservas on maapind kuni projekteeritud hooneni süvendatud u.3 m naaberkrundi kõrgusmärgini.

SÜVENDATAV ALA

SUJUVAD PINNAD

5

PAULUSE KIRIKU LAIENDUSE MAHULINE LAHENDUS Kandvaks ideeks oli A. Kotli projekteeritud Pauluse kirikule linnaehituslikult toetava madala minimalistliku laienduse kavandamine, mis olulistest vaatesuundadest võimalikult vähe kirikuhoonet varjaks. Kiriku laiendus on projekteeritud eraldiseisva arhitektuurse objektina.

• •

• •

•

Kontserdimaja arhitektuur on funktsioonile vastavalt märgiline ning esinduslik. Hoone teravik on suunatud Arvo Pärdi sünnilinna Paide suunas.

Projekteeritud on kaasaegse arhitektuurikeelega minimalistlik hoone, mille kõrgem osa on planeeritud krundi sügavusse sujuvalt tõusva mahuna. Hoone kõrgema osa asend kiriku peafassaadist tunduvalt taga pool loob efekti, kus hoone kõrgem osa on hästi vaadeldav planeeritud Vabaduse platsi kaugvaadetes ning Vabaduse tänavalt vaadates, kuid platsi lähivaadetes ning Vabadussõja monumendi suunalt vaadates paistab vaid hoone madal esifassaad.

Hoone tipp on kavandatud klaasist prismana, mida katavad külgedelt tsingitud terasest lamellid ning katusel katuse languse suunas avatud kiltkivi plaatidest ribid. Prisma all on väike kontserdisaal. Õhtusel ajal muudab prismast kumav valgus hoone maamärgiks.

Hoone fassaadide käsitlus jaguneb kaheks: vaatele avatud seinalõigud ja valgusele avatud seinalõigud. Vaadetele ja liikumisele avatud külgedes, põhja fassaad ja siseõue piiravad seinad, on fassaadiks klaasseinad. Ülejäänud külgedes on otsese päikesevalguse kaitseks ning isoleerituse tagamiseks akende ees ribid.

Välisvalgustus on lahendatud süvistatuna hooneid ümbritsevates tugimüüridesse ning juurdeehituse sissepääsuesise ja siseõu katusealustesse. Siseõue maapinda on süvistatud valgustid kiriku läänefassaadi valgustamiseks.

„MAJAKAD“

AVATUS VAADETELE JA VALGUSELE

6

FUNKTSIONAALSED SEOSED Hoone on funktsionaalse jaotusega, mis võimaldab hoone eri osade paralleelset ja sõltumatut kasutamist.

•

•

• •

Uue ja olemas oleva hoone vahelised ühendused on projekteeritud võimalikult märkamatud, tekitamaks vajaliku tundlikkuse eri ajastu hoonete koosluses. Laienduse osa on olemasoleva kiriku hoonega funktsionaalselt ühendatud kolmest kohast. Kaks ühendust on loodud publikule ning üks esinejatele. Publikule loodetrepikojast esimeselt korruselt ja kirdetrepikojast keldrikorruselt ning esinejatele edelatrepikojast. Suuremate dekoratsioonide ja lavatehnika transport saalidesse on tagatud peasissepääsu kaudu.

Hoonel on eraldi sissepääsud publikule avatud ruumidesse, esinejate-, büroo- ja prooviruumidesse, laoruumidesse, kiriku torni ja A. Pärdi tuppa ning käärkambrisse. Eraldi sissepääsud koos saale ühendavate ruumide sulgemisvõimalusega võimaldab erinevate ürituste toimumist samaaegselt.

Avaliku tsooni ruumilahendus võimaldab publiku tsirkulaarset jalutamist .

Siseõu on hoone oluline avalik ruum, mis koos kohvikuga pakub erinevaid võimalusi sündmuste korraldamiseks.

PAULUSE KIRIKU REKONSTRUEERIMINE Pauluse kiriku rekonstrueerimisel on lähtutud muinsuskaitse eritingimustest ja A. Kotli joonistest.

• •

vastavalt muinsuskaitsetingimustele lammutatakse kõik peale 1942 aastat ehitatud juurdeehitused ja konstruktsioonid ning taastatakse algsed fassaadid ja akende algne jaotus. ideelahendus kavandab: − edelatrepikojast läbi hoone sokli pääsu uude hooneossa . Fassaadis kavandatud pääs näha ei jää. seda varjab planeeritud maapind. − idatorni mahus keldri rajamist ja sealt kaudu ühenduse loomist uue hooneosaga − idatorni mahtu lifti − läänetorni esimese korruse läänepoolse ukseava laienduse − Kotli projekteeritud sissepääsu esise trepi ehitamise − saali 1 meetri kõrguse lava − otsarõdule poodiumi toolidele − tornidele valgusmastid, valgusvihust tornikiivrite tekitamiseks.

7

MATERJALID Üldine põhimõte on, et hoone oleks kaugvaadetes ühtlaselt heledat tooni terviklik maht, kus katus, seinad ja avad (väljaarvatud esifassaad ja siseõue piiravad küljed) moodustavad visuaalse terviku.

•

•

Fassaade katab freesitud paekivi laotis, mida vertikaalselt liigendavad kalvaniseeritud terasprofiilid. Katusematerjaliks on sarnast tooni korrapärane kiltkivi (või paekivi). Saali klaaskatuse kohal on kiltkivi asetatud nii, et see moodustab põhja suunas avatud ribistiku.

Fassaadi terasprofiilid jätkuvad akende ees teraslamellidena. Fassaadi terasprofiilid „murduvad“ katusel kiltkivi jaotuseks. esifassaad ja siseõue piiravad küljed on päikesekaitsega klaaspakettseinad.

SISEKUJUNDUS Sisekujunduse läbiv põhimõte on rahuliku fooni loomine erinevate üritustele ja vastavale kujundusele.

• • •

Olemas oleva hoone, sh suure saali, sisekujundus järgib A. Kotli projekteeritud lahendust. Lisanduvad elemendid on kavandatud lähtuvalt originaalprojektist.

Uue hoone osas, sh. väikse saali, sisekujunduses on lähtutud minimalismist, mis võimaldab muuta interjööri vastavalt ürituse iseloomule. Selline lähenemine sobib hästi neutraalseks fooniks võimalikele sündmustele (etendused, näitused, jms) esimese korruse hajumisruumis domineerib kirik koos siseõuega − väikest saali ilmestab klaasist prisma, Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus.

Ruumi pimendamiseks on saali laes olevad valguspilud suletavad mehaaniliste lamellidega; seina avad laest rippuvate kardinatega. − Soklikorruse sisekujunduses on lähtutud eelkõige ruumide vajadustest. Soklikorruse fuajeeruumi valgustavad kaks suurt siseõuest valgust saavad katuseakent.

ENERGIASÄÄST Tehnosüsteemide ja konstruktsioonide projekteerimisel ning ehitamisel rakendatakse kõiki energiasäästupõhimõtteid sh: - tõhus soojusvaheti ventilatsioonisüsteemidel - õhutihedad konstruktsioonid - valgustuse optimeerimine (näiteks LED –valgustite kasutamine)

KONSTRUKTSIOONI PÕHIMÕTTED Olemasoleva hoone rekonstrueerimisel rakendatakse muinsuskaitse tingimustele vastavaid ning õkonoomseid lahendusi.

Juurdeehitatava ploki kandekonstruktsiooni põhimõte on järgmine: - pinnases olevad konstruktsioonid rajatakse R/B ist (olemasoleva ehitise – kiriku – stabiilsuse tagamiseks saaks rakendada mikrovaiade süsteemi) - maapealne konstruktsioon lahendatakse metallfermidega (teras) - katuslagi on soojustatud nn „pööratud“ katus, toetub fermidele - välisviimistluses väidetud materjalid riputatakse seinale metallprofiiliga (ulatub fassaadi) - avatäited tehakse klaas-alumiiniumprofiili süsteemina (näit. „SCHÜCO“), k.a. klaaskatus - trepid ja pandused rajada metallkandjatel R/B ist

PEAMISED TEHNILISED NÄITAJAD Rekonstrueeritava hooneosa netopind Laienduse osa netopind Hoone netopind kokku:

1180 m² 1930 m² 3100 m²

Kubatuur ca

11200m3

8