Lehes
*Väljasõidud *Õpetajatepäev *Playback *Rebased *LAHE koolipäev *4H *Taukari kontsert *COMENIUS *Nädal Facebookita
sügis/2014
Õpetajate päev
Direktriss Agnes Janson
Noored õpetajad
Laigulised õpetajad
Oktoobrikuu esimesel reedel toimus traditsiooniline õpetajate päev.
Matemaatikaõp. Janno Pavlov
3. oktoobril ei andnud ükski tegelik Tõstamaa Keskkooli õpetaja tundi, sest selle töö tegid ära vanemate klasside õpilased. Isegi internaadikasvatajale anti vaba päev. Hommik algas esimese tunniga, millele järgnes aktus. Päevakangelased olid endile teemaks võtnud riigi kaitse. Enamjaolt laigulistes, kuid osati ka ametlikes riietes olnud õpetajad pidid lahendama ülesandeid, mis nende asendajad olid välja mõelnud. Näiteks õp. Grete tööks oli keedumuna pudelisse ajamine. Hiljem tunnid jätkusid. Selleks, et nö pärisõpetajatel igav ei hakkaks, tutvustasin neile maja, kus nad iga päev tööl käivad – rääkisin mõisa ajaloost. Tundub, et kõik jäid päevaga rahule ning nii mõnigi õpilane ütles, et selliseid koolipäevi võiks rohkem olla. Laura Jõe
2
iri
Juhtk
Vau, alles oli jaanipäev ja järjekordsed õpilased lendasid koolipesast välja ning juba on jõulud ukse ees. See tähendabki seda, et headuse, õnne ja imede aeg läheneb. Sellega kutsungi teid üles, kallid lugejad, et olge lahked, sõbralikud ja aidake hädasolijaid. Öelge teistele ilusaid sõnu, ärge kartke oma tundeid väljendada, sest me ei tea kõigi inimeste lugusid ja üks väike kiidusõna võib nende elu totaalselt muuta,
paremaks. Kellele ei meeldiks komplimendid? Pealegi, kiitma ja headust jagama ei peaks ainult jõuluajal, vaid alati, kui selleks soov ja tunne tekib. Suhtume teistesse nii nagu tahame, et meisse suhtutaks. Arendame oma empaatiavõimet ning viime oma unistusi täide – oleme õnnelikud ja teeme teisi õnnelikuks. Olles ise juba teises gümnaasiumiklassis saan aru kui palju me, gümnasistid, tegelikult väiksematele
eeskujuks oleme. Seepärast leiangi, et just suuremad peaksid eriti mõtlema oma käitumisele, sõnadele. Öeldakse, et üks inimene ei saa inimkonda paremaks muuta, aga kui neid inimesi on palju, siis saame juba kokkuhoidva kogukonna, sealt edasi riigi ja maailma. Ilusat aasta viimast kuud teile! Laura Jõe
Rebased
15.-18. septembril toimus nädalane 10. klassi „tagakiusamine“. Tegelikult oli tegemist traditsioonilise Rebaste nädalaga, kus 12. klass valmistas värskeid gümnasiste keskkooliaastateks ette. Rebased pidid nädala jooksul kooli tulema amishitena, vene räpparitena, prostituutidena ning viimasel päeval lausa ilma riieteta. (Riideesemeid ei tohtinud seljas olla, lubatud olid pappkastid, prügikotid jms.) Neljapäeval toimus kardetud retsimine, kust ükski rebane puhtalt tagasi ei tulnud. Rebased olid oma nädalaga väga rahul ning nagu alati pakkus see teistelegi rohkesti lõbu Amishid (Karen, Tanel, Gert, Marge, Merit, Kuldar. Istub: Teele) ja lusti. Helevi Jurjev
Teele ja Karen
Prostituudid
Toimetus
Marge
Peatoimetaja, küljendaja ja keeletoimetaja Laura Jõe (11. klass) Kaas- ja keeletoimetaja Teele Tõnisson (10. klass) Kaastoimetaja Helevi Jurjev (9. klass) Fotod: Toomas Mitt, erakogud
Tanel
Enne ristimist www.tostamaa.edu.ee kool@tostamaa.ee
3
Looduslaager 20. septembril kell 13:00, ootasid 6 tüdrukut: Kertu, Viktoria, Laura, Teele, Kristiina ja Helevi alevi parklas bussi, et minna Häädemeeste kooli 4H laagrisse. Vaim oli valmis, kõnnitee uputas kohvritest ja kottidest ning kibelesime juba laagrisse, aga mida polnud oli punane buss, mis viiks meid Häädemeestele. Kui aeg oli juba sealmaal, et oleksime pidanud Häädemeeste poole teel olema, polnud ikka meie bussi tulnud, siis läksime asja uurima päästeametisse, sest osad olid märganud bussi seal hoovis seismas. Päästeamet ei teadnud asjast mitte midagi, aga me oleme siiski tänulikud abi ja kaastundlikkuse eest. Helistasime bussijuhtidele, aga üks bussijuht ei teadnud asjast midagi ja teine ei võtnud telefoni vastu. Osad meist olid juba päris nördinud ja tekkis ka hirm, et äkki me ei saagi kuidagi laagrisse. Hakkasime siis tuttavatele helistama, et äkki keegi saab meid ise laagrisse viia. Sellest helistamisest ja bussi ootamisest sündis laul, mida me veel pikka aega meenutame. Lõpuks asi lahenes ja saime kaks autot, mis meid Häädemeestele viisid. Kui olime lõpuks kooli üles leidnud, võtsid meid seal vastu juba vanad tuttavad ja juhatasid meid klassi, kus saime end sisse seada. Kui tuttavatega oli kallistatud ja tervitatud, hakati tutvumismänge
mängima. Edasi jagati noored gruppidesse ja saadeti fotojahile. Mäng viis meid erinevatesse Häädemeeste nurkadesse ja meil polnud aimugi, et Häädemeestel sellised hooned ja paigad olemas on. Fotojaht oli väga huvitav ning tegemist on väga ilusa ja värvika kohaga. Kui kõik olid fotojahilt tagasi jõudnud, sõime ja toimus loeng 4H kohta. Loengus toimus ka väike võistlus selle peale, kes teab kõige rohkem 4H kohta. Kõige rohkem teadis 4H-st Laura, järgnes Helevi ja kolmas oli tüdruk teisest klubist. Peale loengut pidime oma grupi leidma ja lavastama reklaami teemal „Maal on hea elada“. Reklaamid olid väga koomilised ja hästi lavastatud. Reklaamid esitatud, algas disko ja kes tahtis võis liituda mängudega, mis on 4H laagrite jooksul juba tavaks saanud. Mängudes oli tunda põnevust ja kõik läksid nii kaasa, et keegi ei märganudki, et olime juba paar tundi mänginud. Öösel kui kõik magama minema hakkasid, tahtsid osad filmi vaadata. Vaatasime siis umbes 10 minutit filmi kuniks kõik vaikselt magama jäid. Järgmisel päeval äratati meid kell 8 ja kästi sööma minna. Isegi söök ei ajanud laagrilisi vooditest välja ja meid pidi enne mitu korda äratama kui lõpuks
Kiidupäev 25. oktoobri hommikul ärkasid paljud 4H-kad üle Eesti väga vara. Nimelt algas noorteühingu iga-aastane tänuüritus Estonia ooperiteatris juba hommikul kell kümme.
Hoolimata varajasest kellaajast ning külmast ilmast olid kõikide vanade sõpradetuttavate näod naerul ning tuju hea. Meie klubist Positiivne olid kohal Laura Jõe, Annika Paalberg ja Teele Tõnisson. Üritus algas piduliku tänutseremooniaga ooperiteatri Sinises saalis, kus tänati lõppeva aasta tublimaid ning aktiivsemaid 4H liikmeid ja klubisid. Pärnumaa parimaks klubiks sai klubi Kärmed Tootsikad, maakonna parimaks juhendajaks Ülle Varik, kes tegutseb 4H noortega nii Jõõpres kui Lavassaares ning parimaks
nooreks Sindila klubi hakkaja noormees Rai Multanen. Aasta tegijaks kuulutati meie tegus piirkonnajuht Inga Raudsepp ning ühtlasi oli Pärnumaa 2014. aastal ka parim piirkond. Peale pidulikku tänamist mindi üheskoos vaatama etendust „Prints ja kerjus“. Nagu näha, on Pärnumaal 4H populaarne ning noored tublid, hakkajad ning väga aktiivsed. Juba 5. detsembril koguneme oma piirkonnaga taas Tootsi koolimajja, kus toimuval aastakoosolekul paneme paika 2015. aasta plaanid, et algaval aastal sama hooga jätkata. Teele Tõnisson
end jalule ajasime ja ärkvel olime. Kui kõik lõpuks riides ja söönud olid, hakkasime jala raba poole liikuma. Meil polnud aimugi kuhu minema pidime ja lihtsalt järgnesime teistele. Poolel teel olid meile vastu tulnud juhendajad, kes meid autode peale võtsid ja raba juurde sõidutasid. Taaskordselt jagati meid gruppidesse ja me suundusime rabasse ülesandeid lahendama. Punktides oli ülesandeid nii loogika, sportlikkuse kui ka mõistatuste lahendamise peale. Loodus rabas oli ilus ja saime vaatetornigi minna. Sealt avanes suurepärane vaade merele ja rabale. Peale rabaretke grillisime lõkkel vorste ja hakkasime vaikselt laagrit lõpetama. Jällegi lõppes üks väga tore ja lõbus laager ning pidime oma uute ja vanade tuttavatega hüvasti jätma. Ootame huviga järgmist laagrit. Helevi Jurjev
MASKIPIDU noorteka 4. sünnipäevapidu 12.12.2014 kell 17:00 noortekeskuses
KOOLI JÕULUPIDU 18. 12. 2014 kell 18:00 koolimajas
4
Saksamaal Palava juulikuu esimesel nädalal, kui enamus eestlasi laulu- ja tantsupeol käisid, külastasime meie hoopis Saksamaad, Hildesheimi. Tegu oli järjekordse kohtumisega projekti „Healthy Body - Healthy Mind“ raames ning kohal olid noored kaheksast Euroopa riigist. Peale minu olid meie koolist veel Toomas Mitt, Siiri Heindla, Gerda Maruse ja Loret Miidu. Oma teekonda alustasime pühapäeva varahommikul, võttes suuna Riiga, kust väljus meie lend Bremenisse. Õnnelikult maandunud, sõitsime rongidega edasi Hildesheimi, kus ootasidki meid meie võõrustuspered. Nimelt elasime me terve nädala saksa kodudes ning nägime ehedalt sealset eluolu. Elasime kõik linnast umbes 25 kilomeetri raadiuses asuvates pisikestes külades. Perekonnad, kelle juures viibisime olid sõbralikud ning meid võeti hästi vastu. Kuna Saksamaal käisid õpilased sel ajal koolis, oli igahommikune äratus ning kogunemine koolimajas üsna vara. Esmaspäeval saimegi esimest korda kõik kokku, istusime bussidesse ning sõitsime mägedesse matkama. Vaade oli imeilus ning mägised matkarajad panid meid korralikult proovile.
Teisipäeval toimus pidulik avatseremoonia, esinesid kohaliku kooli muusikud, esitleti riikide esindusi ning huvitava tantsuga tulid välja külalised Aafrikast.
Teele, Siiri, Gerda, Loret
Alustasime ka raamatu koostamisega ning pärastlõunal külastasime kohalikku farmi, kus levinud aroomid meid terve ülejäänud päeva saatsid. Õhtu lõppes mõnusa grillipeoga ühe perekonna tagahoovis. Kolmapäeval jätkasime raamatu valmimiseks moodustatud gruppides töötamist. Pärastlõunal viidi meid kohalikku väliveekeskusesse, mängisime rannavollet ning nautisime ilusat ja sooja ilma. Kes ujuda ei soovinud, sai samal ajal külastada kohalikke kaubanduskeskusi.
Loret Miidu, Gerda Maruse, Siiri Heindla, Teele Tõnisson
Neljapäeval sõitsime rongiga Wolfsburgi, kus külastasime moodsa tehnikaga varustatud huvitavat külastuskeskust ning Volkswageni tehast, kus saime väga lähedalt näha Volkswagen Golfi valmimist erinevates staadiumites. Reedel tõmbasime otsi kokku oma grupitöödega ning saime loa linnapeale minna. Õhtul kogunesime kõik kooli hoovi, kus vaatasime ühiselt jalgpalli MM-i, grillisime ning nautisime taaskord ilusat õhtut. Veidi hiljem algas seal samas disko, mis leidis lõpu alles uue päeva esimestel tundidel. Laupäeval oli aeg kodutee jalge alla võtta. Rongijaamas hüvasti jättes oli nii mõneski silmapaaris pisaraid ning lahkudes jäi hinge tühi tunne. Kuid loodame, et kohtume veel, sest üheskoos veedeti väga tore nädal. Teele Tõnisson
Gerda, Siiri ja Loret süüa tegemas
5
Türgis Septembrikuu lõpus, 20.-27. kuupäevadel, toimus Türgis, Antalyas taaskordne Comeniuse kohtumine projekti „Healthy Body Healthy Mind“ („Terves kehas terve vaim“) raames. Sel korral kuulusid tiimi õpilased Karen Adler, Tanel Tuulmees, Kuldar Juurik, huvijuht Karoliine Kask ja direktor Toomas Mitt. Muljetab Kuldar Juurik: “Reis oli hästi tore, sain palju uusi sõpru ja vajalikke reisikogemusi. Hotell, kus ööbisime oli suurepärane ning sealsed söögid väga head. Esimesel päeval oli kõik võõras, aga ajapikku hakkas kõik sujuma. Istutasime Türgi kooli õuele puu, kui kunagi jälle sinna läheme, siis peame puud kindlasti vaatama minema.
Tanel, Karoliine, Karen ja Kuldar
Teisipäev algas sportlikult - kes mängis võrkpalli, kes jalgpalli, aga mina käisin ronimas, läbisin raskemad rajad, olgugi et polnud varem roninud, kuid sain ilusasti hakkama ning jõudsin tippu. Päev jätkus ajalootunniga, nimelt külastasime ajaloolist linna. Kolmapäeval tegime sporti, käisime shoppamas ja loksusime jahiga merel. Neljapäev oli vesine päev, käisime mõnusas veepargis (AQUALAND), kus sai lahedatest atraktsioonidest alla lasta. Ka Vahemeres katsusin vee ära, aga põhja ma ei jõudnudki, sest seal oli üsna sügav. Õpetasin sõpru tagurpidi saltot tegema, algul
Tanel
oli raske aga viiendal korral hakkas asi juba välja tulema. Reede hommikul oli meil, Eesti tiimil vaja valmistada voldiku makett ja pärast seda teistele esitleda. Käisime ka paintballi mängimas, see oli vinge, ainult kuulid said liiga kiiresti otsa ning käisin neid lausa neli korda juurde ostmas. Pärast paintballilahinguid käisime Kursunlu joa looduspargis. Õhtul jätsime sõpradega hüvasti ning juba järgmisel hommikul asusime kodu poole teele.”
Kuldar Juurik, Tanel Tuulmees, Karen Adler ja Karoliine Kask
Laura Jõe
6
Tallinnas ja Tartus Oleme õppeaasta esimese mõne kuu jooksul juba kahes erinevas Eestimaa otsas käinud. Nimelt esimese veerandi lõpus külastasime Tallinnat ja käimasoleva alguses vaatasime, mida põnevat toimub tudengilinnas Tartus. Oktoobrikuu 15. kuupäeval külastasime peamiselt gümnasistidega pealinna. Alustasime vanalinnast, kus õp. Aimar erinevate hoonete ja kohtade ajaloost rääkis, astusime sisse ka Ajaloo instituuti. Saime teada palju uut ja huvitavat märkide kohta, mida on näha vanalinna teedel, nagu näiteks, kus asusid erinevad müürid ja väravad. Keskpäeval oodati meid Bastioni käikudesse. Vaatasime lühifilmi ja üsna pea peale seda jalutasime juba müüri sees, käikudes. Giid jutustas erinevaid lugusid, mis sektsioonides kunagi oli. Praegu oli iga kamber erinevas ajastus/stiilis kujundatud, sest läbi aegade on käikudes nii mõndagi toimunud. Pommitamiste ajal jooksid linnaelanikud sinna peitu, ühes
ajajärgus veetsid oma aega seal punkarid, elukohaks oli see ka kodututele. Seal pidavat isegi kummitama, osad turistid on paranormaalseid nähtusi lausa pildile püüdnud. Kahjuks pole rahapuuduse tõttu kõik käigud taastatud, mõned neist on endiselt vett täis. Ühes bastionis elavad ka haruldased koopaämblikud, kes on suurimad Eestis. Peale käikudes seiklemist ning enne Tervishoiumuuseumisse minekut kasutasime ära oma vaba aega. Muuseumis tutvusime aga inimese ajalooga ja saime tõpsemalt teada inimkeha funktsioonide toimumiste kohta. Pärast „bioloogiatundi“ saime jälle tunnikese vaba aega linnapeal. Aitäh õp. Gretele ja õp. Aimarile, kes reisi korraldasid. Novembrikuus, täpsemalt 7. käisime Tartus. Reis oli mõeldud nii noorematele klassidele kui ka kõige vanematele gümnasistidele. Esimesena külastasime KGB kongide muuseumi. Meile räägiti KGB ajaloost, küüditamisest ja paljust muust riigikaitsega seotut. Vaatasime
konge ja kujutlesime, milline elu kongisolijatel oli, kuid ilmselt ei suutnud meist keegi täpselt ette kujutada, milline tunne oleks olnud nädalate kaupa külmas, rõskes ja pimedas keldrikongis konutada. Vaatasime ka filmi, kus rääkis üks härra, kes veidi aega oma tudengiajast kongis veetis, sest oli isamaale truu olnud. Pärast käisime veel linnamuuseumis, mis korraldas meile orienteerumise, mille käigus pidime gruppidese jaotunult jalutama mööda Tartu vanalinna, pildistama ning ümbrust märkama. Muuseumis tegi iga grupp nähtu kohta plakati. Hiljem saime paariks tunniks „linnaloa“ ning ekskursiooni lõpetasime Ahhaa teaduskeskuses. Toimunu eest täname taaskord õp. Aimarit ja õp. Susannat. Laura Jõe
LAHE koolipäev Sel aastal saime mina ja Karen võimaluse minna 11. korda toimuvale Lahedale Koolipäevale, mis toimus 12. novembril Nordea kontserdimajas. Tegemist on Eesti suurima noortekonverentsiga ja selleaastaseks teemaks oli „Elad ise oma elu?“. Buss läks Pärnust hommikul vara ja selleks, et Tallinnas noored üles äratada, jalutasime Balti jaamast kontserdimajani. Vahepeal külastasime ka Nukumuuseumi, pildistasime ja veetsime üheskoos teiste Eestimaa noortega lõbusalt aega. Kohale jõudes registreerisime end ja sõime hommikusööki. Kogu ürituse peakorraldajaks oli Toomas Laigu - just tänu temale ja tema tublile tiimile toimus kõik nii nagu vaja. Minu jaoks oli aga hommikuseks üllatuseks korraldustiimis meie matemaatikaõpetaja Liina nägemine. Üritusel oli kolm vaatust, mille käigus rääkisid oma saavutustest ja elust erinevad tuntud inimesed. Nendeks olid Märt Treier, Aigi Vahing, Ville Jehe, Lea Dali Lion, Andres
Sõber, Tanja Mihhailova, Kalev Külaase, Kristel Talvistu ja meeldejääva lõpu jättis koos poistekooriga dirigent Hirvo Surva.
Vaatused olid meeldejäävaks muudetud erinevate esinejatega ning tunnustati ka parimaid konkursil „Hea eeskuju“. Laureaadiks tunnustati Liivika Koobakene, kelle Uku suviste käevangus lavale viis,
ise samal ajal lauldes. Tegemist on ühe väga tubli ja eduka Eesti noorega, kes on oma kodukohas väga aktiivne. Meile meeldis taoline huvitav ning meeldejääv koolipäev väga ning loodame, et juba järgmisel aastal kohtume taas.
Laura Jõe, Sander Arusalu, Karen Adler ja Kaisa Palmiste
Laura Jõe
7
Playback-show Novembri eelviimasel neljapäeval toimus traditsiooniline üritus Playback, mille teema oli seekord 1980ndad. Kõik klassid alates viiendast olid ette valmistanud etteasted, mida hindas kolmeliikmeline žürii. Õhtu jätkus diskoga. Laval võis näha Michael Jacksonit, Freddy Mercuryt, ansambleid Fix, Kuldne Trio. Mitu klassi miksis kava mitmest laulust, see tegi etteaste kirevamaks ja huvitavamaks. Nii esitasid õpetajadki kolmest laulust koosneva etteaste. Üritusest võttis osa töölisklasski, kuhu kuulusid lapsevanemad. Nad astusid lavale looga „Kes ei tööta, see ei söö“ ja nende hüüdlause kõigile kõlas: „Kes ei õpi, see ei söö“.
11. klass (Heiko Piirme, Janno Pavlov, Laura Jõe, Gerda Maruse, Anelle Väli, Agnes Janson, Loret Miidu, Galina Mändla, Richard Veeväli
Esimese koha saavutasime meie, 11. klass, see õnn ja rõõm, mis meid pärast seda valdas, see oli meeletu. Seda eriti seepärast, et saime rändkarika esimest korda oma klassi ajaloo jooksul. Meie etteaste koosnes viiest loost, punkti pani laul „Tere perestroika!“. Teise koha sai 10. klass suurepärase Michael Jacksoni ja “Grease’i” matkimisega ja kolmandaks tuli 9. klass, kelle esituses sai näha nii Anne Veskit, Marju Länikut kui ka palju teisi artiste. Etteasteid oli väga erinevaid ning oleme väga uhked õpetajate üle, kes üle kahe aasta taas Playback show lavalaudu tallasid. Laura Jõe
Richard Veeväli
Rasmus-Oliver Veskimägi
Töölisklass ehk lapsevanemad
Keily Kaal
8
Eesti pop-i raudvara Novembri 11. kuupäeval andis meie kooli saalis kontserdi armastatud Eesti muusik Karl-Erik Taukar, kellega oli laval kitarrist ja kaaslaulja Eric Kammiste. Koos esitasid nad kitarride saatel Eesti popmuusika raudvarasse kuuluvaid lugusid. Saalitäis rahvast elas kaasa nii plaksutades kui ka lauldes. Kontserdi lõpuks kuulsime Taukari enda loodud muusikat. Pärast kontserti õnnestus mul esinejatega jutule saada. Uurisin neilt, mida nad varemalt teadsid Tõstamaast ja mis mulje jäi. Nimelt hääldasid nad meie kohanime esimese korraga õigesti ja ei osanudki seda rõhku mujale panna nagu paljud teised, kes Tõstamaast midagi varem ei tea. Neile jäi meie kodukohast väga hea mulje. „Ma ütleks, et see on võib-olla kõige lahedam koolimaja kus ma üle pika aja olen käinud. Ma juba kaugelt vaatasin, et Tõstamaa lastel on ikka meeletult lahe koolimaja,“ kiitis Taukar. Samas on meie koht kõrvu jäänud paljudes sketšides, näiteks Kreisiraadios, mille suur fänn Karl on. Lisaks käisid nad sel suvel lausa kaks korda siin kandis laagrites esinemas. Laulja: „Mul pole kunagi iidoleid olnud.“ Tuli välja, et kunagi oli küll Pamela Andersoni poster seinal. Naljatlesime, et ilmselt tänu selle naise prinkis kehavormidele ta Tõstamaale jõudnud ongi. Muusikuid võib lähiajal erinevates klubides kohata, sest et ilmunud on uus plaat nimega „Vääramatu jõud“. Kes soovib tema tegemistel silma peal hoida, siis külastage Facebookilehte https://www.facebook.com/karleriktaukar Laura Jõe
Karl-Erik Taukar ja Eric Kammiste
Nädal Facebookita Tänapäeval on paljude inimeste seas levinud suhtlusportaal Facebook. Facebookis on igapäevaseid kasutajaid umbes 864 miljonit. Paljud inimesed ei suuda isegi ühte päeva ilma selleta olla, sest nad on harjunud seal teiste inimestega suhtlema ja saama sealt infot teiste tegevuste kohta. Tegin katse kahe meie kooli üheksandikuga. Kas tõesti on tõsi ütlus, et Facebook on elu? Silva Maruse: “Esmaspäev: Oli väike tahtmine minna vaatama, mis Facebookis toimub, kuid suutsin sinna mitte minna. Selle asemel ma tikkisin, lugesin raamatut, koristasin, tegin süüa, vaatasin telekat ja õppisin. Teisipäev: Ei tahtnudki minna Facebooki. Sorteerisin kartuleid, tegin koduseid ülesandeid ja õppisin kreeka keelt.
Kolmapäev: Taaskord ei tahtnud minna Facebooki. Käisin trennis, õppisin, tikkisin, vaatasin telekat, kuulasin muusikat ja lugesin raamatut. Neljapäev: Endiselt puudus tahtmine minna Facebooki. Koristasin, lugesin raamatut, tikkisin ja käisin trennis. Reede: Ei tahtnud ka Facebooki minna. Lugesin raamatut ja vaatasin telekat. Laupäev: Ei käinud taas Facebookis. Koristasin, vaatasin telekat, lugesin raamatut ja kuulasin muusikat. Pühapäev: Ei tahtnud minna Facebooki. Kuulasin muusikat, lugesin raamatut ja vaatasin telekat.” Viktoria Kullerkupp: “Nädal ilma Facebookita läks mul väga hästi, kuna külastasin suhtlusportaali ainult reedel. Tegelikult oli see väga tore nädal, kuna ma sain Facebookis olemise
asemel nii palju teisi asju teha. Näiteks lugesin raamatut, koristasin tube ja tegin süüa. Sain proovida teistega suhtlemist ka muude suhtlusportaalide teel. Näiteks kirjutasin inimestega emaili teel. Kuna osadel kahjuks e-posti ei olnud, ning mul oli väga vaja nendega rääkida, siis pidin ikkagi korraks Facebooki avama.“ Meie kaks õpilast suutsid peaaegu terve nädala Facebookist eemale hoida. Peale testi tegemist ütlesid mõlemad, et jõudsid palju rohkem Facebookis “istumise” asemel teha. Siinkohal toonitangi, et palun ärge unustage end virtuaalmaailma ja suhelge võimalikult palju päriselt - näost näkku.
Helevi Jurjev