Tanel Padar - Elamise võlukunst

TANELI KÜSIMUS: ON SEE IME VÕI VÕLUKUNST?

Mis juhtuks, kui suudaksime negatiivse oma elust välja pühkida ja näha iseendas teistsuguseid võimalusi? Tanel Padar (38) teab, et muutume siis tugevamateks ja paremateks inimesteks, kes elavad ise paremini ja suudavad aidata ka teisi.

TEKST: Evelin Kivilo-Paas | FOTOD: Laura Strandberg Stilist: Aulikki Puniste MUAH: Siiri Lauri | Rõivad: Tallinna Kaubamaja, Marc O`Polo | Suur tänu: NOA restoran T anelil on kätte jõudnud sessiaeg. Õhtul ootab ees Estonian Business Schooli (EBS) Kuldse Haba Gala, kus tunnustatakse parimaid õppejõude ja tudengeid. Ka Tanel on nomineeritud aasta EBSika tiitlile.

Aasta EBSikas on nominatsioon, millele kandideerivad kooli vilistlased või õppivad tudengid, kes on aktiivsed ja millegi poolest silmapaistvad. Taneli esitasid kandidaadiks õppejõud. „Läks niimoodi huvitavalt,“ sõnab Tanel, „aga eks ma olen pingutanud ka.“ Tanel tahtis paari õppeainet koolis hästi selgeks saada ja tegi programmi seetõttu kaks korda läbi näiteks finantsarvestuse puhul, mille sooritas seejärel pea maksimumpunktidele. Sel aastal Tanel ülikoolidiplomit veel kätte ei saa, kuigi õpingute nominaalaeg saab täis. Ta võtab asja rahulikult mitmes vallas – õpingutes, spordis ja muusikategemises. Eesmärke on ju juba seatud ja täidetud küll. Lõpetada keskkool 35. eluaastaks sai tehtud. Olla 40-aastaselt kõrgharidusega härrasmees on samuti täidetav. Ja mis seal salata, eks oli eesmärkide hulgas ka 40. eluaastaks isastaatusse tõusta. Seegi saab peagi tõelisuseks.

Taneli arvates ongi normaalne võtta endale eesmärke, mille poole püüelda. „Nüüd tuleb hakata uusi eesmärke seadma,“ sõnab Tanel, naeratus huulil. Milliseid küll? ISAKS SAAMINE Tegelikult on Tanelil ka ports pikema perspektiiviga eesmärke, mille kohta teeb ta märkmikku ülestähendusi.

Praegu näiteks uurib ta, millised võimalused on parimad, et lapsel oleks juba sündides oma investeerimiskonto. „See on aseaine riiklikule pensionile ning igasugustele pensionifondidele ja -sammastele,“ tõdeb ta. „Kõige olulisem on usaldada iseennast ning kasvatada ka lapsi varakult selles vaimus, et mõistlik on investeerida ja et raha ei kasva puu otsas.“

Tanelil on keeruline panna sõnadesse seda emotsiooni, kui sai oma pruudilt Laurenilt teada, et neile sünnib laps. „Olime otsustanud, et kui beebi tahab tulla, siis las ta tuleb. Aga me tõesti ei osanud oodata, et see nii ruttu sünnib. Meil oli ju plaanis suvel pulmad pidada ja puha, aga juhtus midagi veel toredamat,“ lausub ta. Mees tundis end üsna lollisti, kui ei mõistnud esiotsa, millist sõnumit Laurenilt kingituseks saadud beebibodi endas kannab. Tema esimene lause oli hoopis „Oi, kallis, nii nunnu, aga see ei lähe mulle selga“. Selguse saabudes tekkinud õnnetunne aga toob siiani liblikad kõhtu, kui ta sellele hetkele tagasi mõtleb. Ta usub, et on piisavalt küpses eas suutmaks olla võimalikest isatüüpidest parim. „Ma ei näe ühtegi takistust, miks ma ei võiks olla selline isa, nagu ma olla tahan. Tahan jääda iseendaks. Eks lapse kasvatamine on ka tiimitöö. Mul pole õrna aimugi, mis mind ees ootab, aga väga põnev on.“ ÕPPIDES ÕPPIMIST Veel lõpetamist ootavad koolitööd on sättinud Tanel nii, et enne lapse sündi saaksid keerulisemad ained tehtud ja pärast oleks lihtsam. Tanel tunnistab puhtsüdamlikult, et kooliskäimise juures ongi kõige suurem probleem see, et igasugused muud huvid tungivad jõuliselt peale. Samas annab ta endale aru, et on asju, mis on tarvis lihtsalt ära teha.

Viimased kuus–seitse aastat on Tanelile pinget pakkunud inimese olemus, tema mõttemaailm ja mõttemustrid. Kuivõrd on need meile geneetiliselt kaasa antud ja mil määral on võimalik nendes ise muutusi esile kutsuda?

Huvi nende ja muude paeluvate teemade vastu rahuldab Tanel nii, et ostab endale kokku kirjandust ning paneb raamatud öökapi peale sessi lõppu ootama.

Tanel muigab, et koolipingis tunduvad paljud faktid ja seosed sageli oluliselt loogilisemad kui eksamil. Mõnigi kord on materjali läbi võttes tekkinud tunne, justkui ei oskagi midagi õppida, sest kõik tundub iseenesest mõistetav. Mis muud – elukogemus on ilmselt see, mis muudab vahel õppeprotsessi keerulisemaks. „Eksamil küsitakse aga väga konkreetseid asju. Avatud küsimuste korral võiksin kirjutada loetu põhjal oma arvamusest kas või raamatuid, aga teadmistega on veidi teine lugu – need tuleb kätte saada õppematerjalidest,“ tõdeb ta.

Tanel toob näite ühest argumenteeritud vaidlusest, mis kerkis esile uuringute ja tema enda tunnetuslikus maailmas kogetu põhjal: kas tõmbuvad pigem sarnased või erinevad inimesed?

Nii? Ja kuidas siis on? „No kuidas võtta,“ sõnab Tanel. „Ühed väidavad üht ja teised teist. Minu arvates pole võimalik inimesi lahterdada või panna neid mingitesse vormidesse. Mõjutavaid tegureid kahe inimese suhtes on oluliselt rohkem.“

Tanelit ennast paeluvad pigem just sellised inimesed, kes mõtlevad teistmoodi kui tema, kellega arutelud on konstruktiivsed ja vaidlused põnevad, aga ühtlasi meelelahutuslikud. „Nii pole võimalik ju väita, et mulle meeldivad sarnased inimesed, vaid ma käin läbi endaga sarnaste inimestega.“

FLIRT MUUSIKASTIILIDEGA Esirokkar, bluusimees, sekka kompamisi poppi ja folki ning kümneid ümberkehastumisi… Kas on üldse veel muusikastiile, mida Eesti hinnatumaid meesartiste proovinud poleks?

„Et selliseid flirte endale lubada, pead olema kas täiesti süüdimatu või intelligentne muusik, kes kohaneb hästi ning oskab lugeda, mis on muusikastiili juures olulisimad faktorid, milleta ei saa,“ lausub ta. Flirt siit-sealt täiendab värvigammat, teeb elu kirkamaks ja säravamaks. „Kui artist ise muusika tegemist naudib, naudib seda ka publik.“

Tanel arvab, et mõnel puhul on tal olnud algaja õnne. Muusikuga koos kasvanud fännid pole enamasti ka pahaks pannud, kui ta on vahepeal otsustanud midagi muud teha. „Ilmselt ei ole mul ühtegi nii halba mõtet tulnud, et nad oleksid mulle päris selja keeranud,“ muigab Tanel.

Kas nende eksperimentide juures on juhtund ka midagi sellist, mis pole välja kukkunud nii, nagu oleks päriselt tahtnud?

„Käisin kunagi ühe muusikali („Miss Saigon“ – toim.) proovides, aga ma ei jõudnud isegi peaproovini. Seal tekkisid tõrked,“ vastab Tanel.

Mingis mõttes on tal 17 aasta taguse luhtumise üle isegi hea meel. „On küll kahju, et mul ei ole seda kogemust, ent teades, kui kergelt ma kiindun ning millise põhjalikkusega olen valmis pühenduma, ei oleks ma sel juhul võib-olla täna see, kes ma olen,“ mõtiskleb ta.

Tanel püüab ka iga päev 10–15 minutit mediteerida, kuid see pole võrreldav naudinguseisundiga, mis valdab pärast pikka pingutust, näiteks rattasõitu.

KUI PÕLVED VÄRISEVAD Tõtt öelda polnud Tanelil isegi lapsena mitte unistust saada lauljaks või bändi ninameheks.

„Pigem kujutasin ette, et olen kidramees kuskil lava nurgas ja laulan aeg-ajalt natuke tausta. See muusikalis osalemine oleks läinud minu lapsepõlveunistusega hoopis rohkem kokku – oleksin olnud üks mutrike suuremas kollekiivis,” tunnistab ta. Tundub uskumatu… „Oleksin teinud ju põhimõtteliselt sama asja, kuid vastutust oleks vähem.“

Ta ei taha öelda, nagu ta ei naudiks praegust esiplaanil olemist. Aeg-ajalt esineb ta autorikontsertidel ka täiesti üksi. „Olen nagu ihualasti lava peal, pole kellelegi toetuda ega kellegagi tähelepanu jagada. Ma saan sellega hakkama, et kõik need sajad silmapaarid vaatavad ainiti mulle otsa, kuid aeg-ajalt tunnen end tõesti ebamugavalt,“ tunnistab ta. „Päriselt!“

Ka koolis on Taneli jaoks üks kohutavamaid ülesandeid see, kui tal tuleb auditooriumi ees, pult näpus, mõnd kodutööd esitleda. „Isegi üks õppejõud mainis, et mikrofoniga on vist natuke lihtsam esineda. Mul reaalselt põlved värisesid,“ sõnab ta.

VÕTTA VASTUTUST, JAGADA VASTUTUST Tanel naudib pilli mängimist ja muusika kirjutamist. Aegade jooksul on ta kirjutanud laule ka teistele artistidele, ent ometi ei ole sellest tema kirge saanud. „Kui olen demo valmis teinud, loo ise sisse laulnud, aga siis teise lauljaga lõpuks selle ära salvestanud, olen aru saanud, et kõik, mis selle loo minu enda ja ka teiste jaoks toimima pani, oligi minu hääl,“ tõdeb Tanel. „Ühtäkki hakkasingi kahtlema, et äkki ma kirjutan jube kehvi lugusid, aga laulan vingelt. Tore oleks, kui inimene, kellele loo kirjutad, laulaks selle ka esimesena sisse, siis saab kohe aru, mida oleks vaja muuta.“ Muusikuna on Tanel jõudnud selleni, et kirjutab nüüd paljud lood bändipoistega koos. Varasemates kollektiivides on ta olnud pigem üksik ratsanik. „Üksi tegin, üksi vastutasin. Teadsin täpselt, mida ja millest ma laulsin,“ selgitab ta. „Koostöös tegemisel on aga oluliselt teine tulemus. Saab kriitikat, mis paneb teisiti mõtlema ja rohkem pingutama. Mõnikord peab ka selle mõru pilli alla neelama ja tunnistama teise paremat ideed. See aga muudabki terviku etemaks.“

KÄIVITAVAD TÄHTAJAD „Mind paneb tööle tähtaeg,“ sõnab Tanel. Praegu tekitab ta tähtaegu endale suuresti ise. Ühest küljest annab see alati veidike tagurdamisruumi – ise ju panin –, ometi jälgib ta hoolikalt, et ta neist siiski kinni peaks. Vastasel juhul kaoks elu üle kontroll.

Ent tuleb tunnistada – olgu uus lugu või kooli kodutöö – nauding on ikkagi suurem siis, kui töö valmib napilt enne tähtaega. „Adrenaliin on see, mis toidab. See muudab mind kõiges nii palju paremaks – keelekasutuses ja laulutekstide tegemises.“ Kaspar Kallustega viimase singli „Maagia“ kallal töötades leppisid mehed kokku, et neil on ajalimiit ja enne laiali ei minda, kui lugu on valmis. Tanel kutsus Kaspari endale külla, pruut tegi vahepeal võileibu ja lõunasööki. „Muidugi tekkis ühel hetkel väsimus ja tüdimus, aga saime aru, et kui me seda kohe valmis ei tee, läheb nii nagu ikka – lugu maandub kuskile sahtlisse.“ Ja tulemus? „Pole jupp aega saanud erinevalt poolt nii palju positiivset tagasisidet.“

MEELESEISUNDITE LÕKSUD Emalt on Tanel pärinud empaatiavõime, kaastunde ja teistega arvestamise oskuse. „Kasvatuslikust aspektist on see ülioluline, kuid jõudsin selleni alles üsna hiljuti, et päris kõigiga ikkagi pole

võimalik arvestada. Tuleb küll arvestada nii paljude osapooltega kui võimalik, aga ise ei tohi jääda pidevalt kannatajaks,“ tõsineb ta. „Sel juhul pole endal jõudu, et elus edasi minna.“ See aga viib lõpuks enesehaletsuseni.

Momente, kus ta iseennast ära on kaotanud, on Tanelil esinenud korduvalt. Lisaks pidevate saatjatena tööstress, magamata ööd… „Eks muidugi sai ise ka noorpõlves neid öid lühendatud ning vaeva nähtud, et ei saaks üle viie korra nädala jooksul magada,“ tunnistab Tanel. Nüüd mõistab ta hästi, kui palju see teda vaimselt mõjutas. Nii lihtne oli langeda meeleseisundite lõksu, kust tunduski võimatu välja pääseda.

„Olingi nagu orav rattas. Kui ma siis kord sellisel hetkel ütlesin bändile, et tahan kuu aega puhata, kostis kidramees vastu, et mida tema siis teeb, kas joonistab lastele kanakoivad tapeedi

Tanelit köitvate raamatute rivi ootab tema öökapil parajat hetke.

peale. Sellistel hetkedel oli väga raske. Ei olnudki head vastust. Vastus oli see, et hea küll, ma siis ei puhka.“

Umbes viis-kuus aastat tagasi jõudis Tanel sisekaemuseni: mis oleks, kui suudaks kõik negatiivse oma elust välja tõrjuda? Kas ta poleks siis palju tugevam ja parem inimene, kes suudaks ise rohkem korda saata ja ka teisi aidata?

Ta hakkas samm-sammu haaval jälgima, mis teeb ta elu keeruliseks ning mida ta võiks iseendas muuta, et elu saaks paremaks minna ja et laste muusikakoolis naerukajakaks hüütud poissi saadaks taas rohkem naeratusi. Küllap see oligi üks neist kannapööretest, millest tema puhul räägitakse. Tegelikkuses õppis Tanel lihtsalt oma elu paremini elama ja negatiivsest energiast hoiduma. „Nüüd ma lihtsalt ei lase enam koguneda sellel, mis hakkaks mind murdma või rusuma.“

RAHAJUTUD Tanel armastab kõiksugu asjade kallal ise pusida, ainult iseennast müüa pole ta kunagi suutnud. „Kui mina hakkan ennast müüma, lõpeb telefonikõne sellega, et ma lähen esinema tasuta,“ pahvatab ta naerma.

Mõni aasta tagasi alustas Tanel investeerimisega. „Nüüd läheb sellega juba väga hästi,“ teatab ta. „Enam, nui neljaks, kõike vaba raha investeerima ei kipu, sellest ma olen juba üle saanud.“ Kogu esimeseks investeeringuks kogutud raha pani Tanel ühe ühisrahastusplatvormi projekti alla. Tal polnud siis aimugi soovitusest investeeringuid hajutada. „Ma sain küll oma raha tagasi ja teenisin isegi kenasti tulu, aga kohe esimese tehinguga sain ka emotsionaalse õppetunni. Natuke ikka muretsesin need kaks aastat.“

Investeerimine käib Tanelil käsikäes ettevõtlusega. Ta tahab tegutseda ega oota haljale oksale jõudmist, et kui finantsvabadus käes, ei peaks enam lillegi liigutama. „Mulle meeldib mõelda, et mul on võimalus veidi aega midagi tegemata olla, juhul kui peaks tekkima mingisugune tõrge. Et pere oleks ka siis hoitud.“

PÕHIMÕTTEKINDLALT SIHINI Tanel tõdeb, et parim motivaator midagi ära teha, on plaan avalikustada. „Ainult et ma võin väga põhimõtteliseks muutuda, nii et lähen isegi pruudiga selle pärast tülli,“ sõnab Tanel.

Näiteks on ta pähe võtnud, et sõidab kolm korda nädalas rattaga. Kätte jõuab laupäev, aga ta pole ühtegi korda veel sõitmas käinud. „Ma saan iseenda peale väga kurjaks. Viimane asi, mida sel juhul mulle öelda, on see, et pole hullu, sa võid ju ka järgmisest nädalast alustada,“ ütleb Tanel. „Pigem võib anda head nõu: ära täna ka siis sõida, mine sõida homme kolm korda. See oleks vähemalt naljakas.“

Kui Tanel mõni aasta tagasi Otepää poolpikaks triatloniks

Tanel teab, kuidas elada paremini ja hoida eemale negatiivsest energiast.

ILUJUTUD TANELI MOODI

◊ Tanel on olnud aastaid Tradehouse’i püsiklient. „Arvan, et igasuguseid lakke, geele ja vahasid on mul kulunud tonne.“ ◊ Tanelile on ammusest külge jäänud harjumus kasutada silma- ja näokreemi. „Kui ikka oli väga raju nädalavahetus, siis need natuke turgutasid nädala esimeses pooles taas inimese moodi välja nägema. Inimkatsed on minu peal näidanud posi tiivset tulemust. Kui mul hommikul kreem otsas on, siis lähen poodi. See on nii jube, kui nahk kuivab.“ ◊ Kunagi käis talle enne telesaate salvestust närvidele, kui grimmitooli istudes keegi kilkas „Issand, sul on nii särav ja hea nahk ja ilusad pikad ripsmed“. „Ma olin rokimees, nii et mul oli täiesti suva sellest ilusast näonahast.“ Praeguseks on Tanel mõistnud, et kui toitud korralikult ja napsiga ei liialda, pole midagi peita ka. ◊ Eesti mehed võiksid Taneli arvates rohkem ilutooteid kasutada ja saada üle arvamusest, et see poleks justkui mehelik. „Trennis käies vahel näen, kuidas mõni ärimees duši alt tulles meeste riietusruumis koti kohal kiirelt plaksti! näo kreemiste käte vahele peidab ja ongi tehtud. Seal sünnivad sellised maail marekordid, et jumala pärast keegi ainult pealt ei näeks.“

treenis, juhtus sageli, et ta läks õhtul jooksma ning jõudis tagasi järgmisel päeval ehk ettevalmistus toimus südaöö paiku. „Mul oli treeneriga leping ja olin andnud lubaduse seda täita. Uneajast treenimise eest sain muidugi alati vastu päid ja jalgu,“ meenutab Tanel. „Tegin seda mõttega saada tugevamaks ja paremaks.“ Praegu jookseb ja sõidab ta rattaga rohkem enda lõbuks ning teeb ehk suve jooksul läbi ka mõne võistluse.

Kui ta aga ükskord ülikooliga ühele poole saab, mõlgub mõttes osalemine täispikal Ironmanil. „Kestvussport on selles mõttes väga hea – ülipikki distantse võib edukalt läbida ka 40.–50. eluaastates. Siis oskad ilmselt ka oma keha paremini tunnetada, kust peaks järele andma või juurde panema,“ tõdeb Tanel. Alustades ta seda ei osanud. „Kui sain ratta selga, sõitsin nii, nagu homset ei oleks, aga unustasin ära, et pärast peab jooksma ka.“ Seepärast too viimane, poolteist aastat tagasi tehtud triatlonivõistlus üliraskeks osutuski – küll vapralt läbitud, aga krampides ja igasuguse mälupildita ühestki 21 jooksukilomeetrist.

MAAILMA PARIM KUULAJA Sportimine on õpetanud Tanelile kannatlikkust, mis omakorda mõjub tema sõnul hästi inimsuhetele. „Ma ei teadnudki varem, et ma nii tahtejõuline olen,“ avaldab ta.

Üksipäini tehtud kahe- kuni neljatunnistes rattatrennides ja pikkadel jooksudel-matkadel sai esimese kahe tunniga ära mõelda kõik oma mõtted, kolmandal tunnil võib-olla veel vilistas midagi ja seejärel… tuli vaikus. „Jõudsin mingisugusesse meditatiivsesse seisundisse, kus jälgisin kõike, olin hästi kohal, ei mõelnud millelegi ega tundnud midagi (peale väsimuse). Peas oli vaikus,” kirjeldab ta. „Ja kui lõpuks koju jõuad, oled naise jaoks maailma parim kuulaja. Ta võib sulle kõigest rääkida, sa kuulad ja noogutad. Ja mõistad.“

„Oleme Laureniga nii hea tiim, et naudime iga hetke, iga päeva. Lahkarvamusi on meil eri teemadel sageli, samas oleme ülisarnased nii huumorimeele kui ka maailmavaate poolest,“ ütleb Tanel.

Kusjuures suvel sündiva väikese ilmakodaniku nimi on peatsetel lapsevanematel juba teada. See oli mõlema peas valmis veel enne, kui nad tuttavakski said. „Elu on täis üllatusi, eriti meil Laureniga.“ Sõnadesse ei oska Tanel seda pannagi – kas on tegu maagiaga või lihtsalt ühega paljudest imedest siin maailmas. „Elu ise ongi üks ime, mis koosneb hästi paljudest tillukestest imedest, tuleb neid vaid märgata.“ TH