Õnn tuleb ootamatult

Näitleja Pääru Oja (33) on rollidega teatrilaval, teleekraanil ja kinolinal jõudnud paljude eestlaste südamesse. Rollidest väljaspool armastab ta tähenduslikke vestlusi ja end maailma asjadega kursis hoida, kui aga elutempo liiga kiireid pöördeid üles kruvib, leiab ta, et on mõistlik tasakaaluks ka lihtsalt molutada.

Tekst: Kadri Kütt • Fotod: Aivar Kullamaa • Jumestus: Marika Jerbach • Stilist: Kaidi Liiv • Riided: Suitsupply, Hugo Guthan

Kultuuriga on Pääru kokku puutunud juba lapsest saati, on ju nii ta isa Tõnu Oja kui ka onu Rein Oja näitlejad. Pääru esimene valik ei olnud aga üldsegi mitte näitlemine. „Keskkooli ajal olin üpris kindel, et lähen Tartusse füüsikat õppima, riigieksamite põhjal sain ka sisse. Olin siis väga introvertne, aga ju siis tekkis ikkagi minus mingi edevus. Käisin lavaka katsetel ja nii see läks,“ sõnab ta.

Pärast Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli lõpetamist asus Pääru täitma rolle draamateatris, kus jõudis seitsme aasta jooksul mängida kokku 21 karakterit. Paar aastat tagasi pakuti talle suuremat rahvusvahelist projekti, mille tõttu pidi pidevalt Eestist ära olema, ning seepärast otsustaski ta jätkata vabakutselisena. „Olin juba varem teatrist ära käinud, kuna tegin vahepeal ka filmirolle, ning mulle tundus, et ma ei ole enam väga usaldusväärne trupiliige. Teatri suhtes oli aus iseseisvalt jätkata,“ tõdeb ta.

Vabakutselise elu on ebastabiilsem ning Pääru teab, et kuigi praegu on ta päevad tegemisi täis, tuleb kord aeg, kus graafik ei ole nii tihe. „Riigi leib on peenike, aga pikk. Eks praegune seis ka hirmutab, kuid annab jällegi rohkem vabadust,“ leiab ta. „Näiteks Soomes on juba varasemast enamik näitlejaid vabakutselised. Teatritel on küll väikesed trupid, aga siiski kutsutakse palju ka väljastpoolt näitlejaid. Liigume Eestis samm-sammult samas suunas.“ PÜÜDLUSED VABADUSE POOLE Viimastel aastatel on Päärul olnud rohkem osatäitmisi filmides, aga talle meeldib astuda üles ka teatrilaval. Tal pole eelistusi, millist rolli mängida – kui tegelases on tema jaoks midagi puudutavat, teeb ta seda hea meelega. „Selle kohta ütles kunagi Paul Pinna, et ta tahab mängida kõiki: loomi ja inimesi, mehi ning naisi, kuningaid ja kerjuseid. Ma tunnen samamoodi. Viimasel ajal olen muidugi jälle rohkem paharette mänginud… Üldiselt on nii, et kõige õnnelikumaks teevad asjad, mis tulevad kuidagi ootamatult. Mida ise ei ole osanud ette näha ning siis õpin ja muutun neid tehes.“

Novembri alguses jõudis kinoekraanile Soome krimikomöödia „Suur noos“, kus Päärul on võtmeroll. Ta kehastab eestlasest transsoolist Ninjat, kes pärast 20 aastat pangaröövlina vanglas trellide taga istumist lõpuks vabaneb ja uut elu elama hakkab. Soomes põhjustas film transsooliste seas skandaali – kuidas saab nii, et seda rolli mängib heteromees. „Mina ütleks, et mu tegelaskuju on pigem oportunist, kellel on selliselt toimetades võimalus vanglas hüvesid kogeda. Teistpidi võib seda vaadata kui ühe õnnetu poisi lugu Soomes, kes ei kuulu kuhugi. See film ei käsitle kindlasti transsooliste muresid. Mina ja filmitegijad ei tahtnud kindlasti kellelegi haiget teha ning kui see ikkagi nii on, siis on kahju,“ selgitab Pääru. „Samas on kultuuri omastamise küsimus ka üle piiride läinud. Kunst püüdleb ikkagi vabaduse poole, kus kõik võiks justkui lubatud olla. Nii nagu kõigil on õigus oma seksuaalsust valida, on ka näitlejatel lubatud mängida rolle kassipojast mõrvarini.“

Kunst püüdleb ikkagi vabaduse poole, kus kõik võiks justkui lubatud olla.

MUUSIKAST, POLIITIKAST JA INVESTEERIMISEST

Praegu on Päärul mitu projekti tules. Parasjagu käivad VAT-teatri lavastuse „Hell häving“ proovid, lavalaudadele jõuab see detsembri teises pooles. Värvika inglise näitekirjaniku Philip Ridley kirja pandud näitemäng räägib inimeseks, meheks ja naiseks olemisest ning armastusest. See tuuakse publiku kätte lugude ja fantaasiate kaudu. Päärul on lavastuses täita Mehe roll.

Näitlemise kõrvalt tegeleb Pääru muusikaga ja mängib flamenkokitarri. Koos Jaan Söödi, Mikk Saare ja Allan Vainolaga valmistub ta detsembri lõpus algavaks kontserdituuriks „Tänagi öösel kui muusika mängib“, mille jaoks nad on kokku pannud mitmekülgse kava kõikide muusikute eelistustest. Muusika on Pää-

Pääru kõige hullumeelsema soomlase filmis

Soome kinokunsti paha poiss ja Eesti publiku hulgas populaarsust kogunud režissöör J-P Valkeapää jõudis novembris kinodesse filmiga „Suur noos“, milles üht kandvat peategelast mängib Pääru Oja, kes kehastab transnaist Ninjat.

Kui 20aastat trellide taga istunud pangaröövel vanglast vabaneb, saab ta endine naine Marjaleena, kunagine missikonkursi teine printsess, kes on end koos poja ja uue kaaslasega Hispaania päikeserannikul lokaali pidades põhja joonud, haisu ninna suurest rahast, mida tema eest on varjatud. Ellujääja hingega Marjaleena haarab sündmuste keerises ohjad enda kätte ning tulemuseks on lõbus mürgel, kust eipuudu tagaajamine, pantvangid ega laibad.

Siit ja sealt

Esimene asi hommikul ... lükkan äratuskella edasi.

Lemmiklõhn ... tubaka lõhn.

Tunnen end šikilt …

dressides.

Mul on mugav … kui saan dressid selga panna.

Parim hetk päevas …

kui saan puhata. Ma unistan … puhkusest. Tahaksin osata … lennata.

Ilusaim kompliment … seal, kus oled sina, on minu kodu.

Ilus inimene on …

minu tüdruk.

Ilutoode, mis mu kapis alati

on … sellist ei olegi.

rule hobi ning ta püüab selles ala parimatega sammu pidada. „Ma ei ole väga musikaalne inimene, kuid seda enam teeb kitarrimäng mulle rõõmu. Ma poleks kunagi uskunud, et saan selliste meestega koos laval muusikat teha nagu praegu. Iga kord imestan selle üle!“

Kui näitlemisest ja muusikategemisest aega üle jääb, eelistab Pääru aastalõpu kiires möllus nii palju kui võimalik laiselda ja lösutada. Tema hobide nimistusse on varem kuulunud ka kettagolf ja snuuker ning oma tüdruksõbraga on ta aktiivselt teinud jõusaalitrenni. „Praegu on mul neist aga paus, kuna päevad on nii tegemisi täis, et õhtul enam ei jaksa. Etenduseks tuleb päris suur tekstimassiiv pähe õppida ja sinna juurde kontsertideks valmistuda ning vahele veel muidki asju. Aasta algus tundub aga tulema palju rahulikum,“ sõnab ta.

Kui mõni vaba õhtutund siiski tekib, hoiab Pääru end kursis (Ameerika) poliitika ja aktsiaturgudega. Majanduse jälgimine on tema jaoks ka puhtalt praktilise sisuga – kui ühel hetkel on rasva tekkinud, siis ju ei tahaks, et see lihtsalt seisaks või kaoks.

EELKÕIGE INIMLIKKUS JA MÕISTMINE

Rollide ja soorollide juurde tagasi tulles jagab Pääru, et mehelikkus ei ole tema jaoks midagi eraldiseisvat. Eelkõige saab rääkida inimlikkusest, soost sõltumata. „Eks mingi paradoksaalsus selles on, et mehelt oodatakse tänapäeval, et ta oleks teatud olukordades tundlikum, peenetundelisem. Samas oodatakse mehelt ürgset olemist ja jõudu. Seda, et ta ei jääks põdema, vaid võtaks kätte ja tegutseks. Millenniumi põlvkonna puhul tavapärane. Kodu koristav mees või firmat juhtiv naine ei ole veider või kuidagi halvakspandav, eelarvamusi tekitav, vaid täiesti normaalne. Inimesed saavad olla vabalt ja käituda nii, nagu nad soovivad,“ mõtiskleb Pääru.

Igaühe vabaduse ning sellega kaasnevate õiguste ja ootuste kohta arvab Pääru, et ilmselt on info üleküllus see, mis inimesi aeg-ajalt kohatult reageerima paneb. „Kui näiteks inimene, kes on sündinud mehe kehasse, tunneb ühel hetkel, et soovib olla naine ja et tema poole ka nii pöördutakse, siis see kõik on okei,“ selgitab ta. „Kui ma aga selle vastu eksin, siis seda ei saa ka mulle pahaks panna, sest ma ei tea ilmselt kõiki nüansse. Mühaklikkus on aga ajada jonni ning kutsuda teda vaatamata ta tahtele ja selgitustele ikkagi meheks. Taolisi näiteid on teisigi ning enda mittearvestamise peitmine kultuurilise eripära või harjumuste taha on lihtsalt jonnimine.“

Laval ja ekraanil oldud aastatega ei ole Päärust kui introverdist küll ekstraverti saanud, aga ta on õppinud inimestega rohkem suhtlema. Liiga heaks vestluskaaslaseks ta end ei pea, vaid vajab soojenemiseks aega. „Tihtipeale tundub mulle, et ilmselgetest asjadest ei ole mõtet rääkida ja seda ka poole mõtte pealt. Sügavamatel teemadel vestlemine nõuab jällegi arusaamist, et räägime inimesega sama keelt,“ leiab ta.

Meestetooted kiirust armastavale kiirust armastavale mehele mehele