TSIRGULIINA KESKKOOLI AJALEHT
“Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkust tunnistada.”
OKTOOBER 2009
NR 1
KAS SA TUNNED OMA KOOLI? PEAMAJAS on
150 trepiastet,
18
treppi,
74
ust. Kokku on majas
6
väljapääsu. Koolis õpetavad
25
õpetajat ning tööd teevad
16
teenistujat. Koolis tegutseb
24
huviringi ning siin on tarkust jaganud
182
õpetajat. Kooli on juhatanud
11
direktorit. Meie koolis õpib
198 õpilast.
POPP TÜDRUK ja POPP POISS Esimese veerandi POPID ÕPILASED on küsitluse põhjal
LIINA SUUR ja
TIMO ARBEITER Palju õnne!
HINDAMATU
Koolitoit - kas energiapomm terveks päevaks? Toidud vahel kesised, supid üsna vesised, leib ja puder maitsetu – lapse kõht ent kaitsetu. Kui on söök meil rasvane, kas me nii siis kasvame? Seda süüa me ei taha, sellest kõigest hakkab paha. Aga piim on täitsa hea, seda jooma laps ju peab, Või kui laual salatid, neid me sööme alati. Hea, et toit on tasuta, Sööklat ikka kasuta!
Õpilasesindus viis esmaspäeval, 12. oktoobril läbi küsitluse koolitoidu kohta. Kokku vastas 133 õpilast üheksast klassist. Üldiselt arvati, et koolilõunal on suur osatähtsus - toit annab juurde energiat ja tühja kõhuga ei taha aju töötada. Küsitlusest avastasime, et leidub õpilasi, kes hommikuti ei söö ning mõnele lapsele on koolilõuna ainukeseks korralikuks toidukorraks päevas. Kooliõpilastele meeldivad kõige rohkem kartulid kas kotleti, viineri, salatiga, kalapulkade või koorekastmega; makaronid ketšupiga; suppidest seljanka, borš. Negatiivne: - Õpilased kurdavad, et söögi seest leitakse palju karvu, mõnel juhul ka kive. Koolitoit ei meeldi, sest herned on kõvad, tatar tundub tükiline, supp koosneb liigsest rasvast ning kartul on tihtipeale toores - selle kõige peale vaadates hakkab lihtsalt paha. - Ei taheta süüa igal nädalal samu toite. Sageli on menüü
Poiste ja tüdrukute keskmine vastus 5 - Olen väga rahul 4 – Olen rahul
4,00 3,50
3 - Kuidas kunagi
3,00 2,50
2 - Pole rahul 1 - Pole üldse rahul
2,00
POISID
1,50
TÜDRUKUD
1,00 0,50 0,00
soolast ja juua. Õpilastele meeldib, et saab ise endale süüa panna, siis jagub toitu kõigile, sest mõned söövad vähem, teised aga rohkem. - Söökla personal on viisakad ja loetamatu, sest seda kirjutatakse abivalmid, kuna pole otsest kokkupuudet nendega. Nõud võetakse käsitsi. - Ei olda rahul puhveti toiduvali- kiiresti vastu ja laud on alati ilusti kuga, sest sortiment on väike ja see ei kaetud. kutsu midagi ostma, pealegi olevat Ettepanekud: toiduvalik ebatervislik. Lisaks negatiivsetele ja positiiv- Väga paljud vastanutest arvasid, et portsjonid on väikesed ning kui setele arvamustele tõid paljud keegi hiljem sööma jõuab, jääb ta õpilased välja ka ettepanekuid, üldse toidust ilma. Praepäeval kuidas olukorda paremaks muuta: - Ei soovita nii palju riisi, tangu soovitakse suuremaid koguseid, sest nendel päevadel jääb kõht enamasti ning tatart. Tükeldatud kurk ja tomat võiks asendada salatiga. tühjaks. - Paljud tahaksid saada ka kella - Teenindajad sööklas pidavat olema ülbed ja ei kanna pearätte, kui 14:00-15:00 ajal lisaks koolilõuaga toit laualt otsa saab, saab seda nale porgandeid ja/või võileibu. väga harva juurde. Õpilastel on Puhvet võiks olla avatud kauem. - Oleks hea, kui laudadele ebameeldiv vaadata, kuidas nad võtavad laualt kruusi ja joovad sealt pandaks soolatopsid, et saaks ise söögi maitset muuta. morssi. - Puhvetis käidaks rohkem, kui seal oleks pitsat, puuvilju, müslibaPositiivne: salateid, pirukaid, - Kõht saab noorematel õpilastel toone, enamasti täis ja mis kõige parem - see jogurteid, gaasita vett, sooje toite ja nätsu ning ka õppevahendeid. on tasuta. - Puhvetis on kõik, mida kiireks Sandra Pikk ja Timo Arbeiter näksimiseks vaja - midagi magusat,
INFOTULP Esmaspäeval, 2. novembril toimub hingedepäev, kus iga klassi esindaja süütab küünla esimese tunni ajal enda klassis. Samal ajal toimub kooliraadios erisaade sel teemal. Neljapäeval, 19. novembril toimub perepäev Tsirguliina Keskkooli võimlas.
LEHEKÜLG 2
Otepääl arutleti, diskuteeriti ja vaieldi 17. septembril 2009 toimus Otepää kultuurikeskuses strateegiaseminar. Seminari eesmärgiks oli Valgamaa noorsootöö eesmärkide täpsustamine ning tegevuskava koostamine. Lisaks noortele oli seminarile kutsutud Valgamaa omavalitsusjuhid, palgalised ja vabatahtlikud noorsootöötajad, koolijuhid, huvijuhid, karjääri-koordinaatorid, noorteühenduste ning õpilasesinduste juhid, noorsoopolitsei jt. Ürituse läbiviimiseks kasutati interaktiivseid meetodeid, mis võimaldasid ühiselt arutleda ja koos töötada. Diskuteeriti ja vaieldi, et leida osalejate endi poolt tõstatatud küsimustele ning probleemidele lahendusi ning uusi ideid tulevikuks. Päeva jooksul pakuti vestluse ergutamiseks tervislikku sööki ja jooki. Üritust juhtisid Ivika Nõgel ja Marek Mekk. Strateegiaprotsessi toetas Valgamaa Partnerluskogu ning
Vabaühenduste fond. Meie koolist võtsid seminarist osa õpilased Liina Suur, Kadrian Possul, Katre Kikkas, Janek Vares, huvijuht Silva Stepanova ja õppealajuhataja Inga Kasekamp. Liina Suur: Käisin 17.septembril Otepääl noorte konverentsil. Seal oli palju rahvast, aga mind pani imestama, et seminaril oli rohkem vanemaid inimesi, kui noori. Tõeliselt tore oli olla esimest korda sellisel üritusel. Arutasime mitmeid huvitavaid teemasid. Seal olid toredad inimesed, kes kuulasid ja mõistsid mind. Noorte arvamus oli nende jaoks väga tähtis. Konverentsil oli lõbus ja huvitav. Mulle meeldis seal väga, sest sai väljendada oma arvamust. Vahva oli olla koos teistega, suhelda ja arutada mitmeteteemade üle. Minu arvates oleks noori võinud rohkem olla. Soovitan kindlasti ka teistel sellistest üritustest osa võtta. Kristi Kõiv ja Liina Suur
Õpilasesindus - kes me oleme? Oleme Tsirguliina Keskkooli Õpilasesindus ning meie hulka kuuluvad 5. - 12. klassi aktiivsed ning teotahtelised õpilased. Juhatusse kuuluvad Sandra Pikk - president, Kristi Kõiv asepresident, Katre Kikkas raamatupidaja, Timo Arbeiter ja Kristiina Künnapuu. Liikmed on Jane Lillmann sekretär, Liisi Haggi, Alisa Maltseva, Keiti Ust, Kadi Mitt, Kristiina Taukul, Vallo Virnas, Kadri Talvik, Ethel Laul, Kaarin Granovski, Kadrian Possul ja Liina Suur. Meie eesmärgiks on tõsta õpilaste vastutust kooli ees ja kaitsta õpilaste huve ning seaduslikke õigusi, samuti aidata kaasa õppetöö ja koolielu korraldamisele ning probleemide lahendamisele. Järgime ja arendame kooli traditsioone, organiseerime koolisiseseid üritusi. Meie tegemistest saate lugeda meie kodulehelt:
www.opilasesindus.timoo.net, kuhu märgime üles kõik protokollid, samuti on Õpilasesinduse uudised alati üleval avalehel. Tahame, et koolipere oleks võimalikult palju kursis meie käimiste ning tegemistega, kooli on üles seatud ÕPILASESINDUSE STEND. Õpilasesindus ongi ju loonud Kooliraadio ning Koolilehe.
Kõik see, mis meil tänaseks saavutatud, on tulnud suure töö ja kooli juhtkonna abiga, seega tahakski tänada Tsirguliina Keskkooli ja Tõlliste Vallavalitsust. Muidugi ütleme kiidusõnu teilegi, kallid kuulajad, olete olnud meile suureks toeks. Kooliraadio tegemine pole olnud lihtne, kuid siiski jääme rahule kogemustega, mida raadio tegemises oleme saanud. Meil on veel palju ideid, aga kõigest järgemööda. Kooliraadio sai jalad alla 2008. aasta oktoobris ning juba kolmandal oktoobril oli esimene saade. Huvijuht toetas meie tegevust positiivselt - seetõttu tahame tänu avaldada ka Silva Stepanovale. Peagi, kui kooliraadio tegemise luba oli olemas, algasid esimeste raadiosaadete salvestamised neljapäeviti pärast tunde ning reedeti mängisime oma saateid tervele koolile. Suurimad tänud veel Valdo Kõrgele, kes aitas
meid meeleldi nii raadiosaadete salvestamisega, tehnikaga ning alati utsitas meid tagant. Kui meie teadmised hakkasid täienema ja saadete salvestamine muutus lihtsalt tüütuks ja aeganõudvaks tegevuseks, otsustasime otsesaadete kasuks. Samal ajal hakkas Remo tegelema NoorFM-iga, ta sai sealt uusi ja põnevaid nippe, mida meie tahtsime omakorda kasutada kooliraadios. Kuid kooliraadio meeskond ei piirdu mitte ainult uudiste tegemisega ega muusika mängimisega korraldame ka mitmeid erinevaid konkursse, et koolielu põnevamaks muuta. Meie esimeseks ettevõtmiseks oli fotokonkurss "Minu talv". Hetkel on käimas muusikastiilide päev igal neljapäeval ning raadiomängupäev igal reedel.
Draama Pisik Südames 2008. aastal alustas tegevust draamaringitrupp "Draama Pisik Südames". Ausalt öeldes polnud meie esialgseks prioriteediks üldse lavale minna, kuid selline plaan arenes aja jooksul. Saime kokku kolmapäeviti pärast tunde, mängisime lõbusaid mänge, mis olid õpetlikud, samas õpiti ennast korrektselt väljendama. 2009. aastal jõudsimegi lavale. Esimene esinemine oli Tsirguliina Keskkoolis, kus esitasime enda koostatud jõuluetenduse. Näidendiga "Tunnete küsimus", mis oli samuti meie draamaringi omalooming, esinesime Tsirguliina Keskkooli Rahvamajas ja "Kooliteatrite Festivalil" Valgas. Me ei saanud küll auhindu ega eripreemiaid, aga esinemine rikastas kogemuse poolest. 2009. aastal tegime ka endale logo - Draama Pisik Südames SPD. Selle aasta plaanid on suuremad: "Kooliteatrite festival";
jõulude ajal külla minek Valga lastekodusse, kus esitame näidendeid ja mängime lastega; suvel teeme, Suvekooli, kus peamiseks eesmärgiks on liita kahe kooli draamaringid. Samuti soovime sel aastal teha kõigile liikmetele SPD logoga särgid. SPD kooseisu kuuluvad: Silva Stepanova, Carmen Saega, Gerle Virk, Liina Suur, Helin Puusepp, Erika Kesvatera, Viktoria Baranova, Kristina Svirtskaja, Karoline Saega, Meryt Salme, Lisette Tohus, Andra Punt, Triin Puusepp, Sandra Pikk, Merlika Hüdsi, Valerija Kozlova, HannaLiina Pärnik-Pernik, Hanna-Liisa Pärnik-Pernik, Ester Kaasik, Kadrian Possul. Sandra Pikk
LEHEKÜLG 3
minevik ja tulevik Muidugi oleme avatud uutele ettepanekutele kooliraadio, saadete, muusika ja ka konkursside kohta. Kõik võivad leida teiselt korruselt väikese soovilugude kasti, kuhu saate kirjutada meile soovilugusid juhul, kui kodulehele ei pääse. Tänaseks oleme juurde saanud palju uusi ja aktiivseid liikmeid. Meeskonda kuuluvad Timo Arbeiter, Alisa Maltseva, Kristiine Karu, Jana Kesvatera, Sandra Pikk, Liina Suur, Remo Surri, Keiti Ust, Jane Lillmann,
SUVEKOOL
KOOLIRAADIO Maarja Vähi, Andre Altosaar ja Brenda Rosenberg. Tulevikus on plaanis viia lõpule "Kooliraadio otsib superstaari" konkurss. Hetkel on salvestatud mitmete võistlejate lood, superstaari otsingutest kuulete peagi kindlasti raadiost. Alustame tulevikus paljude uute konkurssidega ning loodame, et olete aktiivsed nendes kõigis osalema. Timo Arbeiter ja Remo Surri
Külastage ka meie kodulehekülge http://opilasesindus.timoo.net/kooliraadio
Suvekool: olümpiamängud, pulmapidu ja haridusplatvorm 3.-6. august toimus Eesti Õpilasesinduste Liidu Suvekool Pärlseljal, Pärnumaal. Meie koolist osalesid neli õpilast: Sandra Pikk, Katre Kikkas, Kristiina Ersto ja Kristi Kõiv. Kuidas nad üritusega rahule jäid? Sandra Pikk: Eesti Õpilasesinduste Liidu Suvekool toimus sel aastal Pärlseljal, Pärnu lähedal, kus veetsin augusti esimesed kolm päeva märkimisväärselt lõbusalt. Noori oli umbes 100, kuid siiski kulgesid plaanitud tegevused üsna hästi. Suvekooli põhiteemaks olid olümpiamängud. Me küll ei heitnud ketast, polnud ka tõkkejooksu kuid 2009.aasta on innovatsiooniaasta, seetõttu olid spordialad omapärased, kohati ka naljakad. Näiteks tehti mudamaadlust, köievedu vees ja mängiti inimmalet. Eelviimasel õhtul toimus eriline sündmus EÕEL´i esimene pulmapidu. Kõik Suvekooli tulijad tõmbasid loosi ning seejärel said endale ülesanded, kes oli lihtsalt külaline, ema, pruudivaras, pulmaisa, kes aga oli pruut ja peigmees. Muidugi ei puudunud
peolt tort, hea eesti muusika ning esinejad. Ühel päeval tegime tõsist tööd: nimelt koostatakse uut haridusplatformi ning meie ideed ning arvamused olid väga olulised. Peamiseks aruteluks olid koolid ning nende head ja vead. Soovitan, et igal võimalusel
võtke osa Eesti Õpilasesinduste Liidu Suvekoolist järgnevatel aastatel. Suvekool pole mõeldud vaid õpilasesindustele, vaid ka igale huvilisele! Kogemused, mida Teid seal ootavad, on väga seikluslikud ning väga harivad!
vilistlasel, oli väga imelik olla Suvekoolis lihtsalt osalejana, sest olen tavaliselt harjunud korraldama. Sel korral ei teadnud ma mitte midagi ette ja jõudsin Pärlseljale täielikus teadmatuses. Kuna need olid minu kolmandad suvepäevad, siis ootasin neid huviga. Mõne aja pärast sain teada, et minu roll Suvekooli pulmas on armukese mängimine. Just Pulmad pakkusid mulle kõige rohkem huvi, sest ma pole spordiinimene ja seega olümpiamängud ja orienteerumine ei huvitanud mind. Kõik venis ning üht ala pidi mitu korda läbi tegema. Kõige rohkem meeldis mulle mudamaadlus. Maadlesin isegi noormehega, kes oli minust suurem ja tugevam, aga ta lubas mul end isegi korra võita.Viimasel päeval algas pulmade ettevalmistus. Õhtul aidati mulle raseda kõht ette teha, meikisime ning panime peoriided selga. Tseremoonial toimus palju põnevat ja ebatavalist, kuid pruut jäi siiski peigmehele truuks. Pärast toimusid traditsioonilised pulmamängud. Üldiselt jäin Suvekooliga väga rahule, sest söök
oli super, ent veelgi paremad olid kaaslased ja mälestused vahvast üritusest.
Kristiina Ersto: Mõned kuud enne suvekooli saatsin minagi motivatsioonikirja suveürituse korraldusmeeskonna valimise jaoks. Katre Kikkas: Minul, nüüdseks Kirjade saatjatest valiti välja juba Eesti Õpilasesinduste Liidu 20-liikmeline meeskond ning algasid
koosolekud ja ettevalmistused EÕEL-i aasta oodatuima ürituse jaoks. On imetlusväärne, kuidas noored saavad nii suurte projektidega alati ise hakkama. Päev varem mere ääres meeskonnaga viimaseid asju arutades oli kõigi silmis näha sära, sedasama sära ja rõõmsameelsust, mida oli kahel bussitäiel noorel, kui nad kohale jõudsid. Võin julgelt ütelda, et ma pole osalenud ühelgi EÕEL- i üritusel, mis oleks igav olnud - hea tuju, uued tutvused ning huvitavad tegevused on alati garanteeritud. Suvepäevade läbivaks teemaks oli sellel aastal olümpiamängude teema, kuid need polnud tavapärased. Meelde jäi mudamaadlus mere ääres ja suured pulmad. Sealt ei puudunud bänd, pulmatort, pruudiröövimine ja palju pidulikult riides külalisi. Kogu suvekooli vältel oli päevaplaani põimitud ka harivaid teemasid ja koolitusi, sest looderdamine ei ole nendel üritustel populaarne. Nii nagu kõigil Eesti Õpilasesinduste Liidu üritustel, nii ka suvepäevadelt koju tulles ei osanud emotsioone õigesti kirjeldada. Alati olen samaaegselt õnnelik kui ka kurb. Õnnelik, sest toimus midagi nii elavat ja sain taas nii-nii heade ja rõõmsameelsete inimestega koos olla. Kurb, sest see nii kiiresti läbi sai. Need olid kindlasti meeldejäävad ja arukalt kulutatud päevad minu suvest. Kõik, mis EÕEL- is toimub on sõltuvusttekitav – korra saad sellest osa ja juba ootad järgmist üritust. Sandra Pikk, Katre Kikkas ja Kristiina Ersto
KIRJUTA MEILE! Ootame põnevaid mõtteid ja ideid seoses koolilehe täiendamisega!
LEHEKÜLG 4
Värvikalt värviline seltskond Eelmisel õppeaastal lõpetas Tsirguliina Keskkooli väga värvikas seltskond - 50. lend oli, on ja jääb kindlasti meile kõigile meelde kui klass, kellega kaasnesid ebatavalised juhtumid. Nüüd on nad kõik läinud oma teed ning me uurisime, mis neist on saanud:
on olnud päris vahva, õppejõud on küll ranged, kuid selle eest väga targad ja toredad. Võin ütelda, et mul läheb väga hästi! Elan hetkel ühiselamus, mis on suhteliselt korrastatud, ainus probleem - koridori peale on üks WC ja dušš!
Tuuli Suur: Mul läheb hästi, koolis on lahe. Kahetsen aga seda, et olen kõik oma keemia materjalid ära viskanud, sest nii väga oleks neid praegu vaja. Õpin nüüd Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis bioanalüütiku erialal. Bioanalüütik on see, kes laboris erinevaid proove teostab ja neid uurib. Mulle meeldib see eriala, sest see on väga põnev, kõige vahvam on muidugi mikroskoopidega tegeleda. Teeme hetkel hästi palju lahuseid, pipeteerime ja arvutame nende kontsentratsiooni. Õppima peab aga palju, loengud algavad iga päev erinevatel aegadel, vahel peab juba kell 8:00 koolis olema. Elan ühiselamus, tudengielu olen ma veel vähe tunda saanud, samas võib ütelda, et nuudlid hakkavad vaikselt üle viskama.
Tsirguliina kooliperele soovin päikest igasse päeva!
Ma soovin teile, et õpilasesindus oleks ikka sama agar nagu alati ja tehke hästi vinge jõulupidu, ma kavatsen siis külla tulla!
Kristiina Hunt: Asusin Tartu Ülikooli õppima humanitaaraineid - eesti keelt ja kirjandust. Kui kõik hästi läheb, saab minust põhikooli astme eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Ma olen alati raamatute lugemist armastanud, väga vahva oleks tulevikus seda pisikut ka teistesse süstida. Otsuse tegemist mõjutas kindlasti ka meie oma Tsirguliina Keskkooli autoriteetne eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Elan Raatuse üliõpilaselamus, see on mulle juba täitsa koduks saanud. Tüdrukud, kellega samas boksis elan, on väga toredad. Tudengielu on siiani üpriski pöörane olnud, aga eks see olegi alguse asi. Ma armastan Tartu linna ja mulle nii meeldib siin ülikoolis õppida. Loodan siiralt, et saan kõigi eesseisvate proovikividega hakkama. Teile, Tsirguliina Keskkool, soovin kõvasti jõudu ja jaksu, et ikka lõpuni välja veaksite. Õppige, nähke veidi vaeva, sooritage lõpueksamid edukalt, sest elu pärast keskkooli alles algab!
Tarvo Haggi: Õpin Pärnu Kolledži Avatud Ülikoolis ettevõtlust ja projektijuhtimist. Tegelikult ei olegi mul veel kindlat sihti silme ees, käin Marko Nõmmik: Õpin Tartu koolis nagu teiegi, ainult et mina Kutsehariduskeskuses andmebaakäin koolis paar korda kuus. side ja tarkvarahalduse erialal. Tudengielu on lihtsalt super, Elan ühiselamus, milleks hetkel hetkel olen hostelis, aga varsti on hotell ja elu on lõbus. kolin elama korterisse. Soovitan
kõigile
Kutseõp-
Jaana Kiisk: Pärast Tsirguliina pekeskusesse tulla, kuna Keskkooli lõpetamist olin kindel, tingimused on väga head ning et lähen õppima õpetajaks, aga pole millegi üle nuriseda. mu sugulased suunasid mind meditsiini õppima. Saatsin Kooli kõrvalt tegelen igasugTartusse kui ka Tallinnasse uste ürituste pildistamisega. paberid ära ning nüüd õpingi Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis meditsiiniõeks. Olen juba üle Teistest aga nii palju, et… kuu aja koolis käinud ja see aeg
Mihhailov läbivad hetkel ajateenistust ja pärast seda lähevad sõjakooli Kaitseväe Ühendatud Kristo Vainonen, Madis Säinas nimega Õppeasutused, mis on ka kõrgeim ja Tõnu Lepiste õpivad Räpina sõjakool Eestis. Aianduskoolis maastikuehituse erialal. Intervjueeris Kristi Kõiv Rando Soomets ja Ott
Tantsutrupp “Marleenist” Tantsutrupp "Marleen" alustas taas oma tegevusega ja sel aastal on meil kuues sünnipäeva-aasta. Marleeni liikmeks pääsemine erines sel korral, sest soovijad pidid läbima katsed. Tantsiti vähemalt 30 sekundit kodus välja mõeldud omaloomingut. "Marleeni" pääsesid kõik katsel osalejad - Kadri Talvik, Ethel Laul, Meryt Salme, Kristi Kõiv, Kristiina Taukul, Sandra Pikk,
Kristiina Künnapuu, Alisa Maltseva ja Keiti Ust. Hetkel on prioriteediks "Koolitants 2010". Sel aastal toimub vaid kaks vooru - maakondlik ja kohe finaal. See tähendab, et igast maakonnas pääseb lõppvooru vaid üks trupp. Loomulikult on "Marleenil" plaanis osaleda ka Tsirguliina Keskkooli jõulupeol, kevadpeol, perepäeval jne. Sandra Pikk
Õpilasfirma tegemine on lahe Tsirguliina Keskkoolis tegutses eelmisel õppeaastal 2 õpilasfirmat - Digi-M ning Doorway. Õpilasfirma Doorway tegeles ukselingi külge riputavate sõnumite meisterdamisega, Digi-M aga seevastu taskupeeglite ja rinnamärkide valmistamisega. Õpilasfirma Doorway lõpetas oma tegevuse juba eelmise õppeaasta lõpul, kuid Digi-M tegeles veel augustini. Meie õpilasfirma koosseisu kuulus 5 liiget - turundusjuht Remo Surri, tootmisjuht Timo Arbeiter, personalijuht Jane Lillmann, finantsjuht Jana Kesvatera ning firmajuht Maarja Vähi. Firma tegemise plaan sai alguse tegelikult juba 2008. aasta lõpul, mil meie majandusõpetaja Marek Mekk (ka juhendaja) küsis tunnis, kes soovib õpilasfirmat teha. Alguses olid muidugi meie plaanid ja mõtted hoopis teistsugused, kuid selline toode nagu taskupeegel tuligi ajurünnaku teel. Mõtlesime õpilasfirmale ka nime, milleks sai Digi-M, samuti kujundasime sellest logo ning lasime teha igale firma liikmele omanimelise T-särgi koos firmasümboolikaga.
Juba nädal pärast õpilasfirma loomist reisisime Tallinnasse kahepäevalisele laadale, kus esimesel päeval saime ennast harida koolitustega ja teisel päeval astusime reaalsesse müügisituatsiooni. Algus nagu tavaliselt oli vaevaline, kuid siiski läks toode väga hästi müügiks ja tegime kokkuvõttes head tööd. Lisaks Tallinnale käisime veel mitmel pool mujal - heategevuslikul laadal Läti-Valkas, Läti-Valga piirilaadal Valgas, ning õpilasfirmade laadal Võrus. Viimaselt laadalt saime ka "Parima toote/teenuse" kategooria võidu. Lisaks laatadele saime oma tooteid müüa ka läbi interneti. Selleks valmistas Timo meie õpilasfirmale kodulehekülje. Õpilasfirmade kodulehekülgede konkursil saime tubli ja väärika teise koha. Oleme nüüdseks leidnud, et õpilasfirma tegemine on igati huvitav, lisaks saab väga hea ettekujutuse ärimaailmast ja muidugi palju tuttavaid. Meie omalt poolt soovitame õpilasfirmade tegemist - see on tõesti lahe! Õpilasfirma Digi-M meeskond
LEHEKÜLG 5
Muljeid õpetajate päevast 5. oktoobril toimus meie koolis õpetajate päev. Tunde viisid läbi 12. klassi õpilased ning hiljem toimus õpetajate päevale pühendatud konsert Tsirguliina Rahvamajas, kus esines "Tõrva neidudekoor", juhendajaks Maie Kala. Õpilasesindus intervjueeris õpetajaid ja õpilasi ning vastused tulid üpris huvitavad. 12.klass 1.Milliseid emotsioone tekitab Teis õpetaja amet? Kas õpetaja töö on tõesti nii lihtne, nagu esialgu paistab? 2.Kas tänane päev on teil aidanud avastada midagi iseendas? Mida? 3.Kas kaalute päriselt ka pärast 12. klassi lõpetamist õpetajaks õppimist? 4.Mida soovitaksite õpilastele? Kuidas on võimalik õpetajatega paremini läbi saada? Sander Taukul - III. klassi klassijuhataja 1. Õpetaja töö ei paista lihtne ja seda see ei ole ka. Klassis peab alati korra saavutama ja selleks tuleb kasutada igasugused meetodeid, näiteks peab õpilaste peale karjuma, aga ma pole õnneks pidanud seda kasutama, sest nagu näha, on tegu väga hea klassiga. 2. Olen avastanud endas hea suhtlemisoskuse, arvan, et see on väga oluline. 3. Ei, mitte mingil juhul, sest see ei meeldi mulle ega lähe ka kunagi õpetajaks õppima, see on närvesööv, ütleme nii, et tugeva närvikavaga inimesele sobib see amet, mulle aga mitte. 4.Tuleb leida ühised huvid, eriti lihtne on leida ühiseid huve vanemate klasside õpilastega. Arvan, et õpilased peaksid pugema ja ka sõna kuulama.
3. Õpetajaks kindlasti mitte. Arvan, et see ei ole raske töö, aga see ei sobi minu ja minu iseloomuga kokku. 4. Tuleks tähelepanelikult kuulata ja see on minu arvates peamine. ÕPILASED 1. Kas Sulle sinu tänane uus õpetaja meeldib? Kui jah, siis miks? 2. Kas Sulle meeldiks, kui oleks rohkem selliseid päevi nagu täna? 3. Kas Sa ise tahaksid ka kunagi õpetajaks saada? Põhjenda! 4. Mida Sa arvad, kus on Sinu päris õpetaja praegu ja mida ta teha võiks? III. klassi õpilased Birgit Bõstrova ja Keili Ust 1.Jah, sest ta lubab meil peaaegu kõike teha. Samuti on ta väga hea õpetaja ning temaga saab palju nalja ja naeru. 2. Jah, palju vabam on olla. 3. Ei tahaks, sest see on nii raske amet. 4. Ma ei tea. Kusagil koosolekul ehk ja me ei usu, et ta täna õpilane on, arvame, et ta teeb kusagil koosolekul õpetaja tööd, sest ta ise ütles, et läheb koosolekule.
IV. klassi õpilased Triin Talvik ja Robin Altossaar 1. Jah, meeldib, sest ta ei riidle ja lubab meil kõike teha, ta on sõbralik, väga armas, tore ja aktiivne. 2. Jah, meile meeldiks, on lühendatud tunnid ja ei pea olema kogu aeg sama õpetajaga. Täna ei pea ka nii palju õppimisele pühenduma. 3. Triin: Võib-olla. Robin: Ei, sest tahaksin saada hoopis metsameheks. 4. Arvame, et ta on kusagil klassis ja õpib seal, arvan, et tema ise täna ei õpeta, tema on õpilane ja teised Katre Tsopp IV.klassi klassiju- 12.klassi õpilased hataja annavad talle tunde. 1. Ei, lihtne ta kindlasti ei ole, sest õppida on palju lihtsam kui ÕPETAJAD õpetada. 1. Miks Te üldse 2. Avastasin, et õpetada on tore, kavatsesite õpetajaks kuigi raske, sest lapsed on väga hakata? erinevad ja erinevas vanuses, aga 2. Millised emotsiookindlasti on see väga positiivne nid on nüüd, kui oletegi kogemus. õpetaja? On Teie
INTERVJUU lapsepõlve unistus täitunud? 3. Mis tunne on olla jälle, kord aastas, koolipingis? 4. Kas igatsete olla õpilane? 5. Meenutage kõige põnevamat juhtumist koolielust või millised üritused, mida koolis korraldatakse, Teile kõige enam meeldivad? Õpetaja Svetlana Oper: 1. Kavatsesin õpetajaks hakata, sest mulle meeldisid enda kooli õpetajad, õppisin Valga Vene Gümnaasiumis 2. Oman positiivseid emotsioone, sest mulle meeldib õpetaja olla. Samuti täitus ka minu lapsepõlve unistus. 3. On naljakas tunne olla jälle, kord aastas, koolipingis, sest osa õpilasi ei tea, kas ma olen täna õpetaja või õpilane. 4. Ma ei igatse olla õpilane, sest tegelikult ma olengi õpilane, ma kogu aeg õpin, arvan, et minu puhul toimib elukestev õpe. 5. Mulle meeldivad sellised üritused, kus on lapsed ees, see tähendab, et lapsed juhivad üritust. Õpetaja Koidula Soe: 1. Kavatsesin õpetajaks hakata, sest mulle meeldis õpetajat mängida ja viisi panna. 2. Minu emotsioonid on nüüd igasugused, üles - alla ja vasakule paremale. Minu lapsepõlveunistus täitus, sest tahtsin õpetajaks saada . 3. Tore tunne on olla jälle, kord aastas, koolipingis, sest saab taas vaba laps olla. 4. Ma ei igatse õpilane olla, sest muidu peab jõle palju kontrolltöösid tegema. Õpetamine on kerge,
samas on seal omad nipid, mida ma tegelikult selgeks veel saanud pole. 5. Mulle meeldivad kõige rohkem lõpu- ja jõulupeod. Intervjueeris Sandra Pikk
LUULENURK SÜGIS Väljas sajab külma vihma, lehed lähvad puult. Õues tõmbad selja kühmu, külm sul näpib suud. Kastanipuu oksa peal, siutsub väike lind. Kaua ta ei istu seal, ees on kauge lend. Lapsed vara lähvad kooli linnud lõunamaale. Sügis puude lehti voolib, teeb neist oma maali. Vaike-Liina Rehkalt, 4. klass
SÜGISE TULEK
Tuhisedes vingub tuul, vingub, karjub aina-aina. Vingub kurbi noote, paneb puuladva kiirelt liikuma. Ütle nüüd, et sügis käes nüüd ju mütsi panen pähe. Hakkan kohe riisuma punaseid, kollaseid ja rohelisi lehti. Taevas on nüüd ilus kuu ning lehtedeta puu. Mis asi on huvitav? Äkki suvise lapse onn. Ei-see on sügise kuu. Carmen Saega, 4. klass
LEHEKÜLG 6
Kas Sina tead, kes on Margit Aigro-Siibak? K: Miks otsustasite hakata muusikaõpeajaks? V: Tegelikult tahtsin ma kunagi saada lauljaks, aga oma muusikaõpetaja soovitusel läksin õppima koorijuhtimise eriala, sest seal sai õppida nii laulmist, koorijuhtumist kui ka omandada õpetaja elukutset. Mõtlesin, et hiljem teen valiku ja tegelikult teen ma ju kõike - laulan pidevalt, õpetan lapsi laulma ning juhendan mitut koori.
vahvad! K: Millised olid teie lemmikained kooli ajal? V: Loomulikult oli minu lemmikuks koolis muusika, aga ka eesti ja vene keel.
K: Millised on teie hobid? V: Muusika on minu töö ja hobi. K: Millist muusikat Te kuulate? V: Oleneb tujust ja kohast. Kui ikka olen täitsa väsinud, siis panen küünla põlema ja kuulan midagi rahulikku ja romantilist. Autos ja kodus tuleb raadiost erinevat muusikat. Kuulan muitmeid raadiojaamasid, räpp, punk ja muu sarnane aga minu lemmikmuusika hulka ei kuulu.
K: Kas olite kooli ajal ka hea õpilane? V: Olin kuni 6. klassini nelja viieline õpilane, aga hiljem hakkas ka kolmesid sisse tulema ja mis mul seal pattu salata K: Millise kõrgkooli olete vahel olen laiskusest kahtesid lõpetanud? saanud. Nii et üsna keskmine K: Kui kauaks plaanite meie kooli V: Olen lõpetanud H.Elleri õpilane olin, aga see-eest olin jääda? nimelise muusikakooli. Õpingud aktiivne koolielus. V: Loodetavasti ma niipea ei lahku! Tartu Ülikooli Õpetajate Seminaris on praegu veel pooleli aga K: Mida Teile meeldib teha vabal K: Millised saavutused on Teil kavatsus ülikooli lõpetada on ajal? laulmise alal? V: Vaba aega on vähe, aga eks V: Ei tulegi kohe meelde, et kindel! ikka kodus toimetan ja vahel mingisuguseid suuri auhindasid K: Kas olete rahul Tsirguliina saame sõbrannadega kokku või oleks saanud, sest kui mina koolis Keskkooliga? siis suhtlen arvutis tuttavatega. käisin, siis sellised laulukonkursse V: Olen küll, mul on toredad Mulle meeldib lugeda. Rõõmuga nagu praegu ei korraldatud. Aga kolleegid ja õpilased on ka käin ka teatris ja konserditel. laulnud olen ma alates 3.klassist.
Torekad Kloogarannal Suvekoolist võtsid osa 98 andekat noort ja 18 tublit juhendajat üheksast erinevast maakonnast. Kloogarannale sõidutati noored TORE-bussiga ja pärast seda jagati kõik kämpingutesse. Suvekoolis toimusid erinevad õpitoad: "Värviline maailm", "Tegi Pätti", "Vaikust palun",“ Hirnu Herneks", "Mine metsa" ja "Aeg maha". Meie koolist käisid T.O.R.E suvekoolis õpilased Kadri Talvik, Brenda Rosenberg ja Remo Surri, samuti juhendajad Anne Juust ja Maire Baumverg. Millised olid nende muljed ja kuidas nad üritusega rahule jäid? Kadri Talvik: TORE suvekool toimus Kloogarannal, kus oli väga ilus ja mul oli seal väga tore. Suvekooli teema oli "Annan endast parima". Päeval veetsime aega õpitubades ning pesades, kus sai nii nalja, samuti tehti ka tööd. Kahel õhtul toimusid diskod, mille teemad olid järgmised: "TORE-Vampiirid" ja
INTERVJUU
"Turvad ja Daamid". Seal sai tõesti väga palju nalja ja ma arvan, et keegi ei lahkunud ürituselt uute sõpradeta. Olen kuulnud ainult positiivset tagasisidet. Soovitan kõikidele soojalt seda suvekooli, sest sealt saab palju uusi kogemusi, muljeid ja kindlasti ka palju uusi sõpru. Brenda Rosenberg: T.O.R.E laager kestis kolm päeva ja igal päeval olid omaette tegemised.
K: Kas oskate peale klaveri veel mingit pilli mängida? Mida? V: Mängin veel süntesaatorit ja akordionit. Olen pisut proovinud õppida ka kitarri ja plokkflööti, aga suure mänguoskusega ei kiitle. K: Mitmes koolis olete olnud muusikaõpetaja? V: Oma muusikaõpetaja tööd alustasin Tabivere Keskkoolis, kus töötasin 7,5 aastat. Sama kaua töötasin Tartu Kutsehariduskeskuses. Ühe aasta töötasin Suislepa Lastaaed-Algkoolis. Viies aasta töötan Kärstna Lasteaias muusikaõpetajana. Kaks aastat töötasin Võnnu Keskkoolis. Vahepeal olen töötanud ka kolm aastat Mustla Rahvamaja juhatajana, aga muusikaõpetajana meeldib mulle töötada kõige rohkem. Intervjueerisid: Liina Suur ja Kaarin Granovski
SUVEKOOL Kohale jõudes läksime enda kämpingusse, mis oli ilus ning armas. Kogunemisel heisati lipp ja hakati gruppidesse jaotama, mis toimus aga vanuse järgi. Pärast seda suhtlesime oma pesaga ja mina olin kõige väiksematega koos. Alguses tundus, et meie grupp oli eriti igav, aga pikapeale muutus mu arvamus vägagi. Laagritoidud olid eriti maitsvad. Õhtuks pidi iga pesa tegema
näidendi, kus pidi kasutama asju, mis meile anti ja pidime ära kasutama pesas olevate koolide nimed. Järgmisel päeval oli hommikuvõimlemine rannas, pärast seda söödi ja pandi ennast päevaks valmis. Õhtuti olid diskod teemal vampiirid ning turvad ja daamid. Näiteks hakati taskulampidega vampiirihambaid otsima, neid oli 150 tükki terve laagriplatsi peale laiali paigutatud. Kolmandal päeval olid tuletõrjeõppused, see oli minu arust kõige lahedam. Läbi pidi tegema kümme ala ja me saime väga märjaks. Mulle meeldis laager väga, loodan, et saan järgmisel aastal jälle minna. T.O.R.E-katel kujunes laul, mida terve laagri jooksul lauldi: Rebased ja siilid , need on koduloomad. Rohkem loomi ma ei tea, hakkan otsast peale. Kristi Kõiv, Kadri Talvik ja Brenda Rosenberg
LEHEKÜLG 7
HUUMOR
Lapsesuu ei valeta..
Laulatusel ei tohi naerda ega ei ütelda. (Cathrine, 5-a) Armastus on tobe... aga ma ikkagi vist proovin kunagi. (Floyd, 9-a) Ma arvan, et mul on olnud neli peigmeest. No igatahes rohkem kui kaks. (Janne, 8-a) Nina on tegelikult hingamise lihas. Aga seda võib kasutada ka tati vedamiseks. (Emil, 6-a) Need lehmad, kes rohkem ringi jooksevad ja udarat raputavad, teevad jogurtit. (Allan, 5-a) Ämm on vanaema, kes ei ole selle ema, kellest juttu on. (Hannes, 6-a) Vanasti öeldi teistele “ma armastan sind”. Tänapäeval ei pea õnneks nii Ma ei mäletagi, kuidas ma Pauliga käima hakkasin. Sest see oli mitu aastat tagasi. (Riina, 7-a) kohutavalt pingutama. Piisab täiesti, kui öelda “tule siia!”. (Holger, 8-a) Mina hakkan intelligendiks…Ja laisaks. Kui ma viitsin. (Niklas, 8-a) Kui armunud oled, siis tundub, nagu oleks süda peas. (Anete, 9-a) Kui armunud oled, on raske oma peaga mõtelda. (Peter, 8-a) Tsitaate kogus Keiti Ust Kui armunud oled, siis oleks nagu kõhus sünnipäev. (Mikk, 8-a) Kohe on näha, kes on armunud. Sest nad on peaaegu teineteise otsas. (Malene, 8-a) Kui sul on mitu pruuti, siis peab valvama, et üks ei tuleks kogemata sel ajal, kui teine külas on. (Daniel, 8-a)
Sooru järvejooksu tulemused ja muljed Selle aasta jooksukross toimus Sooru järve ääres. Tänavune tõusuderohke rada oli paljude meelest raskem kui eelnevatel aastatel. Vanemate õpilaste raja pikkuseks oli umbes 1,4km. Nooremad aga jooksid 500m. Kõige enam oli näha uudishimu muidugi esimese klassi laste silmades, kuid ka suurtematel oli huvi suurem, sest nüüd oli uus toimumiskoht ja kõik tahtsid seda ära proovida. Üritust võib lugeda kordaläinuks tänu soojale ilmale, toredatele osalejatele ja ladusale korraldusele. Tänu kõlaritele oli hästi kuulda, kes võistlust alustavad ning kes on rajal. Üheks muudatuseks oli veel autasustamine kohapeal, mis varem toimus kooli aktustel. Lisaks jooksule oli võimalik veel
SPORT
Porgandisöömine täies hoos
mängida võrkpalli, rahvastepalli Selleks, et Sinu jooksusamm ning ka klasside vahel köit vedada. järgmise sügisjooksu ajal veelgi Meeldejäävaks kujunes õpetajate kergem oleks, tuleks alustada porgandisöömine ning teatavasti trenniga juba täna. pidavat see ära hoidma õpilaste Vallo Virnas närvide söömise. Porgandi närimisest võtsid osa paljud lapsed ning Rohkem pilte: lõpuks jäi porgandist väheks. http://pildid.timoo.net
Meenutusi esimesest koolipäevast Esimesest koolipäevast on möödas juba rohkem kui kuu. Raamatuklubi liikmed Kelly, Carmen, Valerija ja Birgit M. käisid I klassi õpilasi küsitlemas, et meenutada pidulikku aktust. Vestlusringis olid Marianne, Mariis, Rahel, Krista ja Renek. Kas te tahtsite kooli tulla, oli esimene küsimus, millele kõlas üksmeelne jaa! Kas kartsite ka natuke, küsis Carmen? Nii mõnigi laps tunnistas, et väikene kartus oli küll. Kui aga ees ootamas sõber, nagu nt Kristal, siis sai kartusest kiiresti üle. Ka praegu on ta koos meiega siin, nimelt Karina II klassist. Mis jäi kõige rohkem meelde? Loomulikult oli see aktus ja Mariisile meeldis väga, et toodi lilli. On ju neid päevi meie elus tegelikult vähe, kus meile lilli kingitakse.
olid kõik erinevad. Nimetamata Juba seepärast tasub neid hetki ei jäänud vist ühtegi õppeainet. meenutada. Kuidas meeldib Tsirguliina kool, Mõeldes esimesele koolipäevale meenus ka see, et kätte jagati siis oli seegi vastus ühiselt jaatav. kollased kohvrid, kus sees Aabits, Eriti rõõmustav on aga see, et üheks lemmikpaigaks koolis on tööraamatud ja -vihikud. Küsimusele, mida tegite kodus, lastel raamatukogu. kui aktus ja esimesed tunnidki läbi, Raamatuklubi “Värvuke” tuli mitu vastust. Väga tähtis tegevus oli õpikutele paberite Rohkem pilte: ümberpanek. Mõistagi aitas seda http://pildid.timoo.net teha ema või keegi pereliige. Päeva tähistati kodudes ka tordi söömisega. Pole enam kaugel see aeg, kus I veerand lõppema hakkab. Küsisimegi siis, et millised tunnid on kõige lemmiku1. september 2009 mad? Vastused
LUULENURK SÜGIS Suvele järgneb sügis põõsas istub nugis. Paljudel nüüd algab kool, aastast järele jäänud pool. Sügis kirjud värvid tõi poiss jalaga mädand õuna lõi. Kooliasjad ruttu kotti, väike õde ei saa sotti. Eile koolist sain uue aabitsa, selga panin uue ranitsa. Koolibussist maha hüppan, kodu poole kiirelt tõttan. Koduõuel ootab ema, sügisvärvides on tema. Keili Ust, 4. klass
TRÜGIJA SÜGIS Jälle tuli sügis, linna vahel trügis. Õuna ainult pugis teisi tagant nügis. Tühjaks tegi tuul kõik õunapuud. Tema ongi sügis kostus väike sosin. Sügis ära ajas suve. Ütles, meile pole vaja tuve. Suvi kõndis tuvidega hakkas vaikselt taganema. Birgit Martinson, 4.klass
LEHEKÜLG 8
Kes ma olen? Tahan alustada S. R. Covery sõnadega: „Mida näeme, on tihedalt seotud sellega, kes me oleme.” Kas pole sügavamõttelised sõnad? Mina ja maailm! See on paljude noorte nägemus endast ja maailmast. Ei suudeta või taheta näha endast kaugemale. Tunnetatakse ennast ainuõigetena ja vanemate inimeste soovitused polegi justkui midagi väärt. Tean seda, sest olen ka olnud noor. Olnud omad soovid ning nägemused elust. Noorus on üks hetk meie kõikide elulõigust, mida pole võimalik ära jätta.
Kes on pildil?
MOTLEMISEKS
SUDOKU
Küsige endalt: “Kes ma siiski olen?” Kui tahate hetkel ja tulevikus olla õnnelik, siis tuleb alustada iseendast. Sisuliselt tähendab see – inimeseks olemist. See on inimene, kes tekitab positiivset energiat ja hoiab eemale negatiivsest, mitte ei võimenda seda. Olla inimene – ole arusaajam, empaatilisem, järjekindlam; ole vastutustundelisem ja abivalmim; ole usaldusväärne. HJ Silva
Sudoku on loogikal põhinev numbrimäng. Ruudustik tuleb täita numbritega 1-9 nii, et üheski reas, veerus ega regioonis ükski number ei kordu.
LUULENURK Kooliraadio kuulutab välja FOTOKONKURSI
“SÜGIS” Saada oma 2 paremat
SÜGISPILTI
aadressile kooliraadio@tsirgu.edu.ee KONKURSS KESTAB 30. NOVEMBRINI
Uus koolileht “Tsirguke” ilmub novembri lõpus. Artiklid, arvamuslood, soovitused ja muud tähelepanekud seoses koolilehega toimetada Sandra Pikka (sandra.pikk@gmail.com) või Timo Arbeiteri (timo@sebrake.ee) kätte. Suur aitäh Sulle, Kadri Talvik, Alisa Maltseva, Sandra Pikk, Keiti Ust, Katre Kikkas, Vallo Virnas, Kaarin Granovski, Liina Suur, Timo Arbeiter, Kristi Kõiv ja kõikidele teistele, kes aktiivselt kaasa aitasid!
SÜGISLAPSED Sügislapsed möllavad suvelapsed lähevad. Säras kaugelt välgatus, kokku põrkasid nad just. Vihm ja torm on tulekul, linnud ära lendavad. Sügisel koos kõik riisuvad, õhtul koos nad luuravad. Kui sügishommik on käes, siis hommikul lapsed ruttavad üles alla kooli mäest kinni võtavad nad käest. Kaimar Kesa, 4. klass
TRÜGIJA SÜGIS Sügis tegi lahti silmad, sügisel on halvad ilmad. Vihma sajab, pori maas, sügis tuli meile taas. Tere, tere sügis, kes siis suvest trügis. Päikest on vähe, pane müts pähe. Kooliaeg on nüüd taas, seenekesed on maas. Kodutööd on vaja teha, varsti välja peab võtma reha. Linnukesed lendavad ära, enam pole nende kära. Vihm on suur ja äike lööb, laps nüüd seeni sööb. Valerija Kozlova, 4. klass