TALV 2010
Nr 2(8), 2010/2011
HINDAMATU Klasside kaunistamise võistluse tulemused: 1.-4. klassid: I koht 4. kl, II koht 3. kl, III koht 2. kl 5.-9. klassid: I koht 8. kl, II koht 9. kl, III koht 5. ja 6. kl 10.-12.klassid: I koht 12. kl, II koht 10. kl, III koht 11. kl
TSIRGULIINA
KESKKOOLI
KOOLILEHT
Komisjoni liikmed: Vapu Laik, Margus Muttik, Jana Vainonen
MIS ON TOIMUNUD?
4K õpilasesindused Puhjas (10. nov)
Perepäev (11. nov)
Lk 2 Valgamaa 2010. aasta maanoor Sandra Pikk ja noortesõber Silva Stepanova. Foto: Timo Arbeiter Tõravere observatooriumis (18. nov)
Kadripäev (25. nov)
Advendihommikud (29. nov - 20. dets)
Jõululaat (14. dets)
Jõulupeo ettevalmistus (1.-22. dets) Foto: 8x Timo Arbeiter Koolileht Tsirguke | Talv 2010
Maanoore tiitel rändas taas Tsirguliina «Me peaksime olema väga tänulikud, et meie õppeasutus jätkab ikka tegutsemist. Me peaksime oma kooli hoidma,» lausus julgustavalt Tõlliste Vallavolikogu esimees Rein Randver kooli aastapäevaaktusel.
Tüdrukud naasesid luulekonkursilt tublide tulemustega 25. novembril toimus Helme põhikoolis maakonna luulekonkurss «Koidulauliku valgel». Seekordne üritus tõi kokku koguni kolmkümmend kuus noort etlejat maakonna eri paigast. Konkurents oli tihe ja parimaid leida oli raske. Sel ajal, kui žürii pead koos otsust tegid, pakkus kooli huvijuht etlejatele rahustuseks mahla ja üht-teist näksimist. Meie koolist osalesid Kadri Talvik, Ethel Laul ja Mari-Liis Saaremäe 9. klassist, Liina Suur 6. klassist ja Kadrian Possul 8. klassist. Meie kooli õpilastest olid parimad Liina Suur 6. klassist, kes saavutas teise koha ja Kadrian Possul 8. klassist tuli koju kolmanda kohaga, mõlemad nooremas astmes. Nende juhendajateks olid Marika Troon ja Ülle Vihm. Palju õnne kõigile võitjatele ja edu ka järgmiseks aastaks. Kadrian Possul
Küsitlus Tõlliste noortevolikogu ja Tsirguliina Keskkooli õpilasesinduse koostöö tulemusena korraldati koolis küsitlus, kus sooviti teada õpilaste eelistusi busside sõitmise ja huviringide kohta.
Mis päeval võiks sõitma hakata esialgu üks õhtune huviringide õpilasi kojuviiv buss? Esmaspäev
3 õpilast 22 õpilast
Teisipäev Kolmapäev
3 õpilast
Neljapäev
26 õpilast
Reede
5 õpilast Kokku vastas 54 õpilast.
Lk 2
Huvitavat
JUHTKIRI
P
äkapikk käis mu akna taga, vaatas, ega mina veel maga. Tõepoolest, ei maga veel mina ja teisedki, kes jõulumeeleolus seiklevad. Viimased kingitused vajavad pakkimist, kaardid alla kirjutamist ja jõulutee tuleb ilmtingimata ära juua ning padigi nõuab uinumist. Tee iseenda jõulud lõbusaks ja meeldejäävaks. Usu imelisi mõtteid, kujutlusi, sest need rikastavad Sind. Hoidke ja armastage enda lähedal olevaid inimesi. Siirus võidab tänapäeval kõik. Uueks aastaks kõigile midagi: nõrgemaile jõudu, tarkadele mõttesõudu, vaevlejaile pääsemislootust, õnnetuile õnneootust. Loodan, et leiad koolivaheajal aega lugeda läbi meie talvine koolileht ja jagada vanemategagi. Kuid varu endale aega ja kannatust - huvitavaid ning üllatavaid artikleid on palju. Koolilehe meeskond soovib nii väikestele kui suurtele ilusat jõuluaega ja meeldejäävat aastavahetust!
TOIMETUS Peatoimetaja
SANDRA PIKK (11. kl)
Küljendaja ja fotograaf
TIMO ARBEITER (12.kl)
Keeletoimetaja TIIU JÜRIADO
Reporterid AIVI BÕSTROVA (9. kl) KADRI-TRIIN KATTAI (9. kl) ETHEL LAUL (9. kl) KADRI TALVIK (9. kl) KAARIN GRANOVSKI (8. kl) MERLIKA HÜDSI (8. kl) KRISTIINE KARU (8. kl) KADRIAN POSSUL (8. kl) LISETTE TOHUS (8. kl) GERLE RÄTSEP (7. kl) KAROLIINE SAEGA (7. kl) ERIKA KESVATERA (6. kl) VAIKE-LIINE REHKALT (5. kl) KEILI UST (5. kl) SUUR AITÄH KAASTÖÖDE TEGIJATELE! Koolileht Tsirguke | Talv 2010
Netidžunglis jagati välja mitmeid auhindu Kolmapäeval, 8. detsembril toimus Valga Kultuuri-ja Huvialakeskuses Valgamaa Noortekonverents «Nooruk netidžunglis». Ürituse korraldajad, Valgamaa noortekogu liikmed, võtsid meid vastu sära silmis. Seekordne konverents toimus neljandat korda ja rahvast oli rohkem kui eelmisel korral.
KADRIAN POSSUL
ka Euroopa Liidu teemalise viktoriini parimaid. Anti välja Valgamaa esimesed vabatahtliku passid. Kõige rohkem vabatahtliku tunde oli meie kooli abituriendil Timo Arbeiteril. Päeva kõige tähtsamal hetkel jagati välja Valgamaa maa- ja linnanoore ning noortesõbra tiitlid. Valgamaa maanoore tiitli sai meie kooli 11. klassi tubli õpilane Sandra Pikk. Valgamaa noor-
Tsirguliina Keskkoolist oli osalejaid päris palju nagu alati: Liina Suur 6. klassist, Karoliine Saega 7. klassist, Kadrian Possul, Kaarin Granovski, Kertily Virk, Kristiine Karu 8. klassist, Kristi Kõiv 10. klassist, Sandra Pikk, Mihkel Perlov, Madis Sitik, Sairos Tamm, Villu Virnas 11. klassist ja Timo Arbeiter 12. klassist ning meie kooli huvijuht. Peamised juSandra Pikk (Valgamaa Maanoor 2010), Silva Stepanova tuteemad olid (Valgamaa Noortesõber 2010), Kristi Kõiv, Kertily Virk, Liina Suur identiteedivargus, ja Kadrian Possul pärast autasude jagamist. Foto: Timo Arbeiter mängurlus, intertesõbraks valiti meie kooli töökas netivägivald ja -imago. Külalisesineja huvijuht Silva Stepanova. Soovitan Andra Siibak rääkis meile Facebookõigil osa võtta järgmisest, viiendast kist ja teistest noorte seas poulaarnoortekonverentsist 2011. aastal. setest suhtluskohtadest. Autasustati
Me kõik peaksime oma kooli hindama Neljapäeval, 2.detsembril toimus kooli 98. aastapäevale pühendatud aktus, millega pandi pidulikult ja ametlikult punkt kooli renoveerimisele. Aktus algas kontserdiga, esinesid lastekoor, mudilaskoor, õpilasesindus, Triin Talvik, õpetajad. Muidugi pidas kõnet meie kooli direktor. Kohale olid kutsutud külalised, kes olid aidanud kaasa kooli remondile. Madis Gross ja Rein Randver
jagasid kiituskirju ning tänasid firmasid, kes aitasid teostada renoveerimistöid. «Me peaksime olema väga tänulikud, et meie kool jätkab ikka tegutsemist ja on vaja oma kooli hoida,» lausus julgustavalt Rein Randver. Üsna suure aplausi pälvis teade, et vallavalitsuse poolt eraldatakse 30 000 krooni uue kooliraadioruumi ehitamiseks. Suur aitäh vallavalitsusele kui ka neile, kes aitasid kaasa renoveerimstöödele. Palju õnne, meie armas kool! Merlika Hüdsi
Lk 3
Persoonilugu Muretsesin, kas saan oma loo klassivennast teoks tehtud. Pelgasin küsida luba artikli kirjutamise jaoks, sest ühel korral sain juba eitava vastuse. «Minust pole ju mitte midagi kirjutada,» vastas Sairos kõhklevalt. Alla anda ma ei kavatsenud, kuna pole allaandja tüüpi ja teiseks teadsin, et kui temast lugu ei tule, jäävad lugejad paljust ilma. Sairose siht on selge - sõita nii hästi ja kiiresti, kui jõudu jagub ning jõuda nii kaugele, kui tase võimaldab. Kuid sõita millega? Kas auto, bussi või hoopiski millegi muuga? Ilmselt ei tea paljud meist, millest jutt käib.
Noormees, kelle hooaeg alles algab
SANDRA PIKK
Sairos Tamm õpib meie kooli ühes muinasjutulises klassis, täites üht pöialpoisi rolli. Praegune talveilm on tema lemmikaastaaeg, sest siis saab kõige rohkem suusatada. Loomulikult on Sairosel plaanid talveks juba tehtud, sest kindlasti tuleb lähiajal suusarajale treenima minna, näiteks Tehvandile. 17-aastane noormees on olnud üsna tubli, arvestades sellega, et spordile hakkas ta tähelepanu pöörama eelmisel talvel. «Eks talv ole tulemuste saavutamiseks,» ütles ta sihikindlalt, «minu hooaeg alles algab.»
Tulemusi on mitmeid
Noored neiud huvituvad taaskasutusest LISETTE TOHUS
Käsitööring alustas oma tegevust oktoobri alguses ja toimub üle nädala teisipäeviti kaks tundi.
Treener iseendale Treenimisega tegeleb noor sportlane peaaegu igal päeval. Tema treener on ta ise, mis pole kerge ülesanne. Mitte keegi peale iseenda ei sunni trenni minema, kui on väsimus ja kehv ilm. Märkimisväärseks peab Sairos treeningkava olemasolu. Päris niisama ta ei rassi. Nädalas on kindlasti üks päev puhkamiseks. «Koolipäevadel on väga raske. Koju jõudes peab praktiliselt kohe trenni minema,» tõdes ta. Nädalavahetusel saab aga rohkem spordile pühenduda. Noormees paneb teistele südamele, et igaüks ei pea tegelema spordiga, aga mingisugune hobi võiks ikka olla. Pole mõtet päevast-päeva arvutis või niisama lesides ajal mööduda lasta. Sairos soovib kõigile kauneid jõule ja ilusaid hetki meie kauniks renoveeritud koolimajas. Sairos Tamm. Foto: Erakogu
Valgamaa meistrivõistlustel 2010. aastal saavutas Sairos kümne kilomeetri klassikasõidus esikoha kaheksateistaastaste meeste vanusegrupis. Ise peab ta oluliseks Kekkose sõidul osalemist, sest pälvis 16. koha, mis on hea saavutus. Psühholoogiatunnis rääkisime eesmärkidest. Kui õpetaja Sairoselt küsis, kas ka temal olid sihid paika pandud maratonile minnes, siis noormees vastas, et selleks oli maratoni läbimine. «Kuigi juba esmese 20 km jooksul mõtlesin, milleks mulle seda vaja on?» naeris noor sportlane. Nagu mu klassivend Sairos ütles, siis ega niisama 63 km läbi sõideta – igal päeval tuli tal keskmiselt tund sõita. Kilomeetreid kogunes ettevalmistusperioodil umbes 600-700. Osavõtmine on kindlasti pool võitu. Eriti veel, kui tegevus on motiveeritud. Sairos suusatas esimest korda Tartu Maratonil mullu talvel. «Tulemusega olen rahul, sest startisin täiesti lõpust ja lõpetasin ajaga 5h 35min. Muidugi oleks võinud paremini minna, aga tagantpoolt ei pääse lihtsalt nii kiirelt edasi ja rahvamassis kaotad palju aega,» jagab ta oma muljeid. Positiivne on seegi, et Sairos tahab kindlasti veel maratonil osaleda. Võib olla teeb ta kogu EMT Estoloppeti sarjagi kaasa, kui hästi läheb.
Sairos osales Otepääl laskesuusatamise treeningus, kuhu pääses tänu laskesuusatamistreener Ants Orassonile. Kaotada polnud midagi, vaid ta sai kogemuse võrra rikkamaks. Hiljem ta mõistis, et see ala ei sobi, kuigi treeningud õnnestusid - üsnagi hästi läks. Suuskadel sõitmine pole ainuke osa Sairose sportimisharrastusest. Kergejõustikus võitis ta jooksmises Valgamaa koolinoorte meistritiitli. Lisaks osales Sairos Valgamaa jooksusarjas, kus saavutas esikoha oma vanusegrupis.
UUS HUVIRING
Foto: Sandra Pikk
Idee käsitööringi teha tuli õpilaste poolt ja huvijuht tegi ettepaneku õpetaja Vapu Laigule, kes oli nõus olema juhendaja. Õpetaja Vapu ise ütleb, et ringi läbiviimine ei ole raske. Õpilased on hästi aktiivsed ja teavad, mida nad ringis teha tahavad. Tihti ütlevad nad, et teeme ikka järgmisel nädalal ka - tõesti tore, et on huvi. Osavõtjaid on parasjagu, aga alati võib tegijaid juurde tulla. Kõige rohkem on õmblemishuvilisi. Soovitakse vanu rõivaid värskendada, samuti ka uusi õmmelda. Kahjuks on meil koolis õmblusmasinatega olukord väga vilets, masinaid kõigile ei jätku ja tihti peab ootama, et mõni masin vabaneks. Suur unistus on tulevikus saada käsitööklassi piisaval hulgal õmblusmasinaid. Veel enne jõule tehti jõulukaunistusi, mida sai näha ja osta jõululaadal. Uuel aastal tahame veel õmmelda, valmistada seepi, pilutikandit ja teha ehteid koolinoorte laulu- ja tantsupeoga seoses välja kuulutatud konkursi «Eesti ehe» jaoks. «Küll on tore, et tüdrukutel jälle üks uus ring on tekkinud,» ütles õpetaja rõõmsameelselt. Koolileht Tsirguke | Talv 2010
Lk 4
Muljed
Minu päev kaitseministri töövarjuna IGOR KOROLJOV, 12. kl õpilane
Töövarjupäevast teadsin varemgi, eelnevatel aastatel jäi lihtsalt pealehakkamisest puudu. Sel aastal pakkus klassijuhataja, et ehk soovin kaitseministrile töövarjuks minna, kuna osalen aktiivselt Kaitseliidus tegevliikmena, nooremana tegutsesin Kaitseliidu allorganisatsioonis noorkotkana. Saatsin Kaitseministeeriumisse enda tutvustuse ja sealt edasi läksi kõik ladusalt. Kokkulepitud päeval, 18.novemberil olin hommikul Kaitseministeeriumi fuajees. Mind võttis vastu kaitseministri nõunik Andres ja koos läksime üles kaitseministri kabinetti, kus algas koosolek. Seejärel sõitsime Jaak Aaviksooga Riigikokku, IRL fraktsiooni koosolekule. See on kaitseministri koduerakonna koosolek, enamuse kohalviibijatest tundsin ära: seal viibis Juhan Parts, Marko Pomerants, Mart Laar, Margus Tsahkna, Tõnis Lukas jne. Nähtu jättis suhteliselt hea mulje, arutelu oli üsna asjalik. Kell 10.00 algas valitsuse istung Stenbocki majas, kus arutati seaduseelnõusid, kas võetakse menetlusse või mitte. Töö toimus tempokalt. Ettekujutus nende tööst puudus, nüüd on see olemas – peaminister loeb ette eelnõusid ja otsustab, kas küsimus võtta arutluse alla. Toimusid kohati tulised vaidlused, kuid siiski jõuti kompromissidele. Kabinetiistungile kahjuks meid ei lubatud, kümme töövarju saadeti ekskursioonile tutvuma majaga. Nägime eksponaate, presidendi ordeneid ja seletati, kuidas neid välja teenida. Veel näidati meile Eesti vapiga pitsatit, mis on nüüdsest Eesti riigi reliikviaks, sest sõja ajal oli see kadunuks jäänud ja alles mõne aasta eest Eesti riigile tagasi antud. Lõunat sõime kaitseministreriga kahekesi Kaitseministeeriumi maja teises tiivas paiknevas NO99 teatri kohvikus. Näitlejaid sel korral ringi ei liikunud, muidu pidi seal tuntud inimesi olema igapäevaselt. Rääkisime, mida ma vabal ajal teen ja kuidas sõjaväkke saab astuda. Kaitseminister oli igati rahulik, Koolileht Tsirguke | Talv 2010
tark ja sõbralik mees, vestlesime mitmetel teemadel. Ministri referent Piret tegi ekskursiooni, kui minister läks valitsuskabineti nõupidamisele, kuhu ma kaasa minna ei saanud. Maja jättis hea mulje, inimesed olid sõbralikud.Uksed avanevad elektrooniliste uksekaartidega, mis raskendab liikumist, aga nii peabki riigiasutuses olema. Kell 19 läksime ministriga veel Vabaduse platsile Kunstihoonesse, kus toimus Justiitsministeeriumi aastapäevavastuvõtt. Justiitsminister Rein Langile oli selleks puhuks kingituseks kaasa võetud puu otsast alla roniva orava topis, mis oli päris humoorikas. Ma ei kahetse, et selle kogemuse tavalise koolipäeva asemel valisin. Ministri tausta teadsin juba varem, tema tegevus on olnud sümpaatne, aga arvamus tõusis veelgi – endine Tartu Ülikooli rektor ja praegune kaitseminister on nii paljudes asjades pädev, kuid ka valitsuse liikmed olid ikkagi kõik omal alal tegijad. Ise sain tuge ja hoogu mõttele astuda kõrgemasse sõjakooli pärast ajateenistust. Hetkel on plaanis kool lõpetada, ajateenistus läbida ja siis tuleb teha tähtsad tulevikuvalikud, mis võivad osutuda kaitseväe kasuks.
Koridoriküsitlus tekst AIVI BÕSTROVA fotod KADRI-TRIIN KATTAI
- Kuidas tähistatakse sinu peres jõule? - Millised esimesed kolm sõna seostuvad sulle jõuludega? - Mis meeldib sulle jõulude juures kõige enam?
Andre Altosaar (6. kl): «Saadakse kingitusi. Toome kuuse, ehime seda.» «Valge, lumi, kingituste kinkimine.» «Terve pere on koos.»
Steven Elvet (3. kl): «Kaunistatakse kuuske, mängitakse jõuluvana, sööke on palju.» «Jõuluvana, päkapikk, kingitused.» «Saab kingitusi.»
Liina Suur (6. kl): «Pere tuleb kokku. Vaatame ühiselt telerit, kuulame jõulumuusikat. Sööme mandariine, piparkooke, joome jõuluteed.» «Mandariinid, piparkoogid, üllatavad hommikud.» «Ilusad kaunistused.»
Sander Elvet (5. kl): «Sööme õhtust koos. Üllatused vanemate poolt.» «Jõulukuusk, -praad, -rõõm.» «Siis saab suusatada, meisterdada lumest ehitisi.»
Kersti Vainonen (9. kl): «Tehakse jõulutoite ja kingitusi. Ollakse koos perega.» «Lumi, jõuluvana, kingitused.» «Mandariiniaeg, pere on koos.»
Triin Talvik (4. kl): «Saame kingitusi, pere tuleb kokku, ehime kuuske.» «Kingitused, kuusk, lumi.» «Saab kingitusi ja pere tuleb kokku.»
Remo Surri (11. kl): «Vaikselt. Perekond on koos ja kuusk toas.» «Jõuluvana, suss, lumelabidas.» «Õues on hästi külm ja haigeks naljalt ei jää.»
Lk 5
Tööreis Hispaaniasse
Vanasõna «oma silm on kuningas» peab tõesti paika
SILVA STEPANOVA, huvijuht
Minu viimase aja vahvaim reis toimus novembri alguses Hispaaniasse. See oli Comeniuse projekti raames toimunud tööreis Barcelonasse, kus vastuvõtvaks kooliks oli Estudio Agora erakool. Meie kooli esindasid õpetajatest Svetlana Oper, Kadri Kalda ja Silva Stepanova. Toimus pikk töökoosolek varahommikust hilisõhtuni, lisaks igaõhtused koosolekud ööbimiskohas. Arutasime eesoleva projekti korralduslikku poolt ja erinevate maade külastamistingimusi. Projekti nimeks on «Exploring European Contrasts» mis kestab kokku kaks aastat. Projekti edukaks toimimiseks on norralaste poolt loodud internetiportaal «It’s learning», kus tehakse interaktiivset tööd õpilaste ja õpetajate vahel. Lõpptulemusena tuleb õpilastel esitada uutel kohtumistel oma uurimustöö kontrastidest kohalikul ja kogu riigi tasandil. Vastuvõtva kooli õppetöö toimub kahes hoones, eraldatud on noorem ja vanem aste. Klassid on kõik klaasustega, koridorid on kaunistatud väga suurte õpilaste poolt valmistatud meistriteostega. Hoone keskele jääb aed, mida ilustavad palmid ja eksootilised taimed. Üllatuseks oli vastvalminud konverentsisaal. See
tundus olevat sama suur kui Valga kultuurija huvialakeskuse suur saal. Nii palju kui aru sain, toimub õppetöö vastavalt vanuseastmele konkreetse tunni pikkusega.
keskkool võib asuda külas, kus on viis tänavat ühtepidi ja neli tänavat teistpidi.
Vahetund toimub vastavalt klassile
Lisaks tööle koolis tutvusime kohalike vaatamisväärsustega. Tegime seda öötundide arvelt või hoopiski varahommikul, kui kõik magasid. Ja me ei kahetse! Tutvusime vanalinnaga, kus on pikad ja hästi kitsad tänavad. Kohalikult rahvalt oli väga raske teed küsida, sest peale emakeele nad üldjuhul teist keelt ei valda. Tänavapildis jäi silma meeste domineerimine, neid oli igal pool: pargis või kohvikutes istumas, juuksurina, pagarina või müüjana töötamas. Jäi selline tunne, et siin on ainult meestemaailm. Suurimaks elamuseks oli minu jaoks Sagrada Familia külastamine. See olevat ehitis, mis ei pidavat kunagi valmis saama. Olen enda arust näinud palju väga huvitavaid kohti, aga seal olles sain esimest korda elus aru vanasõnast - oma silm on kuningas. Ükski foto pole väärt seda, mida seal on võimalik näha oma silmaga. Kui kunagi peaks õnnestuma, siis soovin sinna tagasi minna.
Kellahelinat selles majas ei ole. Niinimetatud vahetund toimub igale klassile erineval ajal. Teise klassi või uude õppetundi minekuks on õpilaste saatjateks abiõpetajad/kasvatajad. Korra ja vaikuse hoidmiseks peavad pisikesed õpilased oma käsi selja taga hoidma. Aineõpetajad jäävad klassi oma tundi lõpetama või uut tundi ette valmistama. Tore oli näha mitmel pool meesõpetajaid. Näiteks võttis muusikaõpetaja oma õpilastega igaüks oma muusikapilli ja mindi pillimängu õppima. Kehalise kasvatuse tunnis istusid pisipõnnid ringis põrandal ja jälgisid hoolega, mida õpetaja ette näitab, et hiljem ülesandeid järele teha. Vanema kooliastmeastme õppehoone klassiuksed on väikeste akendega, kuid terve koridori pikkusesse on üles pandud põrandast laeni paber, kuhu teevad õpilased erinevaid joonistusprojekte. Tutvumisringis õpilastega tuli välja, et nad olid vaimustuses, kui said teada, et oleme eestlased. Nendel pole varem kokkupuuteid olnud eestlaste ja Eestiga. Nende õpetaja rääkis hiljem, kuidas õpilased otsisid kaardilt Tsirguliina Keskkooli. Oldi imestunud, et kas tõesti üks
Linnapildis domineerisid mehed
Kogu pere päev
T.O.R.E. koostööpäev
11. novembril toimus perepäev, kus sai veeta ühe toreda õhtu koos perega mängides, lauldes, joonistades. Tehti näomaalinguid, mida paljud väikesed lapsed ära proovida tahtsid. Mängiti huvitavaid mänge. Kõige pisematele lastele oli ka mängunurk, kust palju huvilisi läbi käis. Muidugi ei jäänud tulemata maskotid, kes pärast pikka õhtut olid väga väsinud. Samuti nägime koolivägivallast näidendit, mis pani nii mõnegi mõtlema oma tehtud vigade üle. Lõbus õhtu möödus kiirelt. Muidugi ootame alati uusi pakkumisi, mis võiks õhtu veel toredamaks muuta. Kaarin
16. novembril toimus meie koolis maakonna T.O.R.E. koostööpäev. Osalesid Valga Gümnaasium, Valga Vene Gümnaasium, Valga Põhikool, Keeni Põhikool, Pühajärve Põhikool ja Tsirguliina Keskkool. Selle toreda päeva läbiviijateks olid meie kooli õpilased Maarja Vähi, Liisa Tiit, Jane Lillmann ja Jana Kesvatera 12. klassist, Remo Surri ja Sandra Pikk 11. klassist, Brenda Rosenberg, Kertily Virk ja Santa Raudsepp 8. klassist ning Liina Suur ja Annaliisa Bettler 6. klassist. Torekad said osaleda töötubades, kus käsitleti selliseid probleeme nagu «Kuidas märgata ja abistada probleemset noort,» «Tänapäeva noorte väärtushinnangud» ja «Kuidas muuta õppimine huvitavaks?» Üritus meeldis kõigile väga. Aitäh läbiviijatele. Järgmine koostööpäev toimub Pühajärve Põhikoolis. õpetaja Anne Juust
Granovski
Külastasime Baltimaade suurimat teleskoopi 18. oktoobril külastasid põhikooli ja gümnaasiumiklasside õpilased Tõravere observatooriumi. Näha sai Baltimaade suurimat teleskoopi, katsuda päris meteoriiditükki, tutvuda meie päikesesüsteemiga, näha arvutisimulatsioonil kaugel asuvaid tähti ja galaktikaid. Aitäh õpetaja Õie Nõmmikule selle külastuse korraldamise eest! Karoliine Saega
Koolileht Tsirguke | Talv 2010
Lk 6
Intervjuu Haridus on tähtis ja kuritegevusega ei saa elada! SANDRA PIKK
Päev pärast kirjandustuuri külastas meie kooli Europarlamendi saadik Ivari Padar, kes on olnud kaks aastat rahandusminister ja kolm aastat põllumajandusminister – seega multifunktsionaalne mees. «Kui palju on Europarlamendi saadikuid Eestist?» oli tema esimene küsimus kuulajatele. 11. klassi noormees Mihkel Perlov vastas, et vähe. Selle peale Ivari hakkas naerma ja ütles, et täiesti õige. Meie saadikuid on kuus. Europarlamendis tegutseb 20 komisjoni, iga saadik on kahes komisjonis, seega kuuekesi kõiki komisjone ära katta on üsna raske. Juba 2020. aastaks on sihid paigas. Euroopa Liit tahab suuta pakkuda kõigile oma elanikele (ca 500 miljonit) stabiilset tööd, head palka. Pealegi peavad poliitikud välja töötama plaani, kuidas konkureerida Hiinaga. Euroopa Parlamendis on olulised rahvusküsimused. Euroopas on kokku 11 miljonit mustlast. Loomulikult pole ju halbu ega häid rahvaid. Meilgi ei meeldi, kui Helsinkis räägitakse, et eestlased on juveelivargad. Ülekohtune on tembeldada. Siiski ei tea suur osa mustlastest haridusest midagi, vähe on neid, kes põhikooli ära lõpetavad. Hariduseta aga pole töökohta, mis parata. Euroopa Liidus on esimesel kohal haridus ja teadus. Kuidas saaks mustlaskogukonnas selgeks teha, et haridus on tähtis, kuritegevusega koos ei saa elada? Esile kerkis õpilasvahetuse olulisus. Ivari Padar soovitas võimaluse korral kõigil õpilastel osa võtta sellistest projektidest, sest huvitav on aasta aega õppida kusagil mujal. «Euroopa Liidul on üllas mõte mõistlikult eksisteerida, üksteist toetada,» lõpetas oma kõne Europarlamendi saadik.
Tunne inimest:
Jana Vainonen ja tema mitu ametit KADRI TALVIK, ETHEL LAUL, ERIKA KESVATERA
Mis on teie ülesanne meie koolis? Olen laborant ja õppesekretär, tegelen registritega EHIS (Eesti Hariduse Infosüsteemi) andmebaasis. Aitan õpetajatel paljundada ja algklassidele arvuteid valmis seada. Lisaks annan arvutiõpetust kolmandale, viiendale ja seitsmendale klassile. Esimesele ning teisele klassile annan arvutiõpetust ringitundidena.
Mis teile praeguse töö juures kõige rohkem meeldib? Ma ei ole seda kunagi püüdnud selgeks mõelda, mul on lihtsalt igal hommikul hea meel tööle tulla. Mulle meeldib suhelda meie kooli õpetajatega. Kõik lapsed on juba omad. See ongi maakooli «viga», et kõik hoiavad üksteist. Mulle meeldib suhelda ja siin on hea olla.
Jana Vainonen. Foto: Timo Arbeiter aega mööda ja hakkasin tegelema aeroobikaga. Erialaainetest meeldisid LEMMIKmulle matemaatika ja keemia, sest need filmid: Kättemaksuon väga huvitavad. kontor ja Kelgukoerad Armastan ka lugeda, näitlejad: Ivo Uukkivi, tegelikult ei olnudki Küllike Saldre ja Julia ühtegi vastikut tundi, Roberts olin nelja-viieline.
muusikud: Urmas Alender ja Tanel Padar raamat: M. Mitchell «Tuulest viidud»
Milline on teie hariduskäik? 1988. aastal lõpetasin Valga I Keskkooli ja 1993. aastal Tallinna Majandustehnikumi raamatupidamise eriala. Praegu on pooleli viies kursus Viljandi Kultuuriakadeemias dokumendi ja infoteaduse erialal.
Kelleks tahtsite saada lapsepõlves? Kirurgiks, sest olin ise väga palju haige ja viibisin tihti haiglas. Nägin teisi haigeid lapsi ja tahtsin neid aidata. Aga nähes telekast filmi südamelõikusest, mõtlesin kiiresti ümber. Peale selle tahtsin saada kas lasteaiakasvatajaks või õpetajaks.
Milline oli kooliajal teie lemmiktund, miks? Kehaline kasvatus meeldis, just see osa, kus võimeldi. Läks natuke
Foto: Timo Arbeiter Koolileht Tsirguke | Talv 2010
Kas teile meeldib reisida?
Mulle meeldiks reisida, kui saaks. Selles mõttes, et kui peret veel ei olnud, käisime hästi palju maailmas ringi, nüüd aga reisime mööda Eestit. Kui võimalus tekib, ikka lähen, aga ise ei hakka midagi korraldama, sest kedagi pole ju kodu eest hoolt kandma jätta.
Mis on teie elu moto? Ela ise ja lase teistel ka elada!
Mida maailm teie arvates vajab? Maailm vajab rohkem üksteisemõistmist ja arukat lähenemist probleemidele!
Oskate äkki öelda mõne vanasõna, mida võiks elus vaja minna? Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Mõni üksik sõna, mida ütled, võib väga haiget teha ja tihti tehakse just sõnadega palju rohkem kahju. Enne mõtle, kui ütled!
Lk 7
Raamatukogu
Lugemisaasta 2010 tegevused raamatukogus Peagi lõpeb aasta 2010 ja sellega koos ka lugemisaasta. Pole vähimatki kahtlust, et mööduv aasta jääb meile meelde kolimise ja remondiga, aga kindlasti ka paljude kohtumistega raamatukogus. Meie külalisteks olid kirjanikud ja teised silmapaistvad inimesed nii suurtele kui väikestele. Aasta alguses saime tuttavaks Grete Kutsariga ja tema raamatuga «Nukud ja õunad.» Noorematele õpilastele oli väga meeldejääv kohtumine Heiki Vilepiga, kelle raamatud on jätkuvalt populaarsed. Palju elevust tekitas kohtumine Maire Aunastega, kes on tuntust kogunud nii kirjaniku ja ka saatejuhina televisioonis. Kirjandustuur 2010 raames oli raamatukogus lausa kirjanike paraad. Saime vahetada mõtteid Andrei Hvostovi, Kadri Kõusaare, Asko Künnapi, Karl Martin Sinijärve ja Maire Liivametsaga. Meie suurim üritus oli aga «Hõimupäev Tsirguliina raamatukogus», kus peaesinejaks oli udmurt Irina Orekhova Tartust. Irina rääkis meile oma rahvast, maast, rahvuslikust ärkamisest ja kohanemisest võõra rahva hulgas. Nägime udmurdi rahvarõivaid ja -ehteid ning kuulsime ka paar udmurdikeelset laulu. Lisaks Irinale rääkis oma reisimuljeid udmurtide, hanside ja komide juurde Koidu, kes mängis meile kannelt koos Kersti Salujõega Pukast. Kandlemängu saime kuulda meie kooli õpilase Hõbe-Heli esituses, kes õpib seda suurepärast rahvapilli Valga Muusikakoolis. Lisaks kohtumisele Irinaga võis hõimlaste kohta teadmisi hankida raamatu- ja esemenäituselt ning välja oli pandud Eesti Rahva Muuseumi rändnäitus «Soomeugrilased ja samojeedid». Lugemisaasta lõpetame Gailitiga, kelle sünnist möödub järgmisel aastal 120 aastat.
Infootsing ja etlemisvõistlus «August Gailiti elu ja looming» 9. jaanuaril 2011. aastal möödub August Georg Gailiti sünnist 120 aastat. Juubeli tähistamisega tegime algust juba nüüd infootsinguvõistlusega. Infootsing toimus 6.-10. detsembrini. Osa võtsid Greete Areng, Birgit Bõstrova ja Vaike-Liine Rehkalt 5. klassist; Eliis Karm, Erika Kesvatera, Kristel Pruks, Andra Punt ja Keitlyn Reinhold 6. klassist; Karmen Pruks 7. klassist; Kaari Kaasik, Kristi Kõiv ja Meryt Salme 10. klassist; Remo Surri 11. klassist; Jana Kesvatera, Jane Lillmann ja Maarja Vähi 12. klassist. Suur tänu kõikidele osavõtjatele. Tõdesime, et küsimused olid enamusel vastuse leidnud. Teema ja valdkond oli jõukohane vanematele
õpilastele, mida näitas väga ühtlane vastuste tase. Kõige põhjalikumad vastused olid Maarja Vähil. Kiituse on ära teeninud ka nooremad vastajad. Tutvuti ju esmakordselt Valgamaalt pärit kirjaniku elu ja loominguga. Vaatamata uudsusele said küsimustele vastuste otsimisega väga hästi hakkama Kristel Pruks ja Keitlin Reinhold. Kuigi infootsinguvõistlus on lõppenud, saab küsimustega tutvuda kooliraamatukogu veebilehe kaudu ja külastada ka vastavateemalist näitust raamatukogus.
Etlemisvõistlus toimub 10. jaanuaril Tulemused parimatest infootsijatest ja etlejatest tehakse teatavaks 11. jaanuaril, pidulikul koosviibimisel Hando Runneli ja Üle Matjusega. Kohtumine toimub meie kooli väikeses saalis kell 13.00.
Luuletaja, kes arvab, et on halb kirjanik KADRI TALVIK
Teisipäeval, 2. novembril külastasid meie kooli neli Eesti kirjanikku. Käimas oli kirjandustuur, mis toimus juba seitsmendat aastat. Tsirguliina raamatukogu väisasid neli väga huvitavat kirjanikku ja luuletajat: Karl- Martin Sinijärv, Asko Künnap, Andrei Hvostov ja Kadri Kõusaar. Andrei Hvostov on ajakirjanik, esseist ja kirjanik. Hetkel töötab ta ajalehes Eesti Ekspress, kuhu kirjutab artikleid iga kahe nädala tagant. Andreil on pooleli kaks uut teksti. Ta andis mõned soovitused kirjandi kirjutajaile: «Vali teema, mida sa tead hästi või mis läheb sulle isiklikult väga palju korda.» Tema arust on kirjandis tähtis just esimene lause, sest see peab lugejat haarama. Karl-Martin Sinijärv lisas, et ärge siiski komasid unustage! Asko Künnap on luuletaja, kujundaja ja illustreerija, tema kirjutab ainult luuletusi ja arvab, et on halb kirjanik. Ta on välja mõelnud ja kujundanud mitmeid lauamänge, nooruses tahtiski saada lauamängude väljamõtlejaks. Ta kujundab ise kõik oma luuleraamatud ja ta teatas muiates, et tema ise on enda kõige parem klient, sest ta on alati kõigi mõtetega ning ideedega nõus. Kadri Kõusaar on kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör. Ta alustas ajakirjanduslikku tööd väga noorelt, nimelt kaheteistkümneselt kirjutas ta oma esimese artikli, millega osales ühe ajalehe konkursil. Kadri arvab, et kui inimesel on tung kirjutada, siis ei tohi seda hoida enda sees ja just peab mõtted üles kirjutama. Ta rääkis, et kõige parem on kirjutada öösel, sest siis on vaikne ja oleks väga hea, kui kuskil läheduses poleks Internetti. Karl-Martin Sinijärv on ajakirjanik ja luuletaja ning Eesti Kirjanike Liidu esimees alates 2007. aastast. Talle meeldib lugeda muinasjutte ja fantaasialugusid. Kui küsisin temalt, kuidas tema ise meile esinemisega rahule jäi, ütles ta, et päris palju rahvast oli, kuna kool on väike. Kuulajate seas oli kuulda muhedat sosistamist ja inimestel olid säravad silmad, arvas ta veel. «Küsimist oli suhteliselt vähe, aga arvan, et kuna meie rääkisime päris palju, siis ei olnudki mahti küsimusteks,» ütles Sinijärv lõpetuseks. Mulle meeldis üritus väga ja kui avaneks uuesti selline võimalus, tahan taolisel üritusel kindlasti taas osaleda! Koolileht Tsirguke | Talv 2010
Häid jõule!
Lk 8
Parem püsida mäe jalamil kui tipus SANDRA PIKK
Neljapäeval, 4. novembril toimus Tartu Vanemuises Noortekonverents Lahe koolipäev 2010. Meie kooli õpilasesinduse liikmetest osalesid seal Timo Arbeiter (12. kl), Alisa Maltseva (12. kl), Sandra Pikk (11. kl), Vallo Virnas (10. kl) ning Kadrian Possul (8. kl). Noortekonverentsi põhiidee oli seotud küsimusega: Kes juhib meie mängu? Esinejate seas oli palju kuulsusi nagu Ain Mäeots, Mart Mikk, Peep Vain, Juku-Kalle Raid, Urve Palo, Rasmus ja Hannes Kaljujärv, Leo Võhandu, Uku Suviste, Inga Allik, Tarmo Leinatamm ja H. Elleri Muusikakooli orkester, Märt Treier, Birgit Õigemeel. Esmalt täname kogu õpilasesindusega Tsirguliina Keskkooli, kes võimaldas sel aastal kahel õpilasel ilma tasuta kogeda nõnda toredat koolipäeva! Aitäh! «Elus on tuhandeid eksimusi,» lausus Ain Mäeots. «Teie, noorte ja meie kahe vahe on see, et meil on Teile midagi anda,» ütles kohe järele ka Märt Treier. Üritus algas ehtsa stuudioga. Lavale kutsuti publik ja intervjueeritav. «Kas televiisoris räägitakse tõtt või valetatakse?» küsis Märt Treier kõigilt. Idee mõte oligi selles, et näidata, kuidas saab ühest intervjuus klipid välja lõigata nii, et inimesest jääks võimalikult halb mulje. Allikult küsiti ühe esimese küsimusena, et kelle kõrval ta hommikul ärkas. Kuna viivitused, mõttepausid olid osa mängust, siis vastas ta, et ei mäletagi, kelle kõrval, kuid kohe mainis lisaks «olgu, see oli nali, muidugi mäletab, kelle kõrval ärkas.» Järgmiseks esinejaks oli Mart Mikk, kes on vabakutseline ooperilaulja ja tihedalt seotud reklaamiagentuuridega. Tema üritas meile selgeks teha, miks siis ikkagi maasikad ja šokolaad tunduvad reklaamis nii isuäratavad. Peep Vain, Urve Palo ja Juku-Kalle Raid sõitsid lavale autoga. Nende põhiülesanne oli analüüsida erinevaid mõjutamistehnikaid. Tavaliselt ei julge paljud Juku-Kallega laval olla, kuna tal on üsnagi terav keel ja nii see ka oli: Juku-Kalle nimetas Savisaart «Sugardaddy’ks» ja keskerakonda ise hälvikute puhvetiks. Isa ja poja Hannes ja Rasmus Kaljujärve jututeema keerles perekonnavaheliste suhete ümber. Rasmusestki sai näitleja, kuna isa pidevalt võttis teda tööle kaasa, ta «tolgendas järel». Hannes ütles, et oma pojaga on nad tüüpilised Vargamäe Andresed, kes oma tundeid ei väljenda. Kauaks jääb meelde Uku Suviste ütlus, et ta tahabki olla mäe jalamil, mitte tipus, sest nii hea on teada, kui palju ootab veel ees. Noortekonverentsist osavõtjaid oli 700 ja üritus toimus sel aastal juba seitsmendat korda. Lahe Koolipäev on kindlasti minu üks lemmiküritusi õppeaasta jooksul. Koolileht Tsirguke | Talv 2010
4K õpilasesinduste kokkusaamine Lausa lust oli külastada 10. novembril Puhja Gümnaasiumit. Kokku said neli (4K) sõpruskooli - Tsirguliina ja Luunja Keskkool, Järva-Jaani ning Puhja Gümnaasium. Meie õpilasesinduse ülesanne oli koolitada teisi: rääkisime oma raadiost ja kooli ajalehest, kodulehest, üritustest ning hea meeskonnatöö toimimise võlust. Koolilehti jagades imestasid paljud, kuna need on ilusad ja värvilised! Meele muutis rõõmsaks, et tekkis aktiivselt küsimusi meie õpilasesinduse kohta, veelgi toredam oli neile vastata. Loodame omalt poolt, et suutsime kas või natukenegi teiste koolide õpilasesindusi aidata. Võimalus oli näha ka Puhja vastremonditud koolimaja, ekskursiooni läbiviijaks oli kooli direktor ise. Põnevast koostööst polnud samuti puudust. Nelja kooli peale moodustati neli segameeskonda, mille tulemusena pidi iga grupp valima ühe idee ja leidma tee selle teostamiseni. Häid mõtteid kogunes küll palju, kuid plaanime lähiajal korraldada 4K õpilasvahetust, õpilaslaagrit ja kanuumatka. Loodame, et mõni idee saab teoks juba 2011. aastal! Timo Arbeiter
NALJANURK
Õpetaja õpilasele: «Orbiidile sa lendad, aga ei tea, kas aknast või uksest!» *** Õpilane: «Ükskord algab aega, kui kirjandid valmis saavad.» *** Õpetaja: «Äkki mõni nii down ei ole?» *** Õpilane: «Õpetaja, kas te olete üldse õpetajaks õppinud?» *** Õpilane: «Kas ma juua tohin?» Õpetaja: «Sa võid juua nagu loom, kui tahad!» *** Õpilane: «Titamiin, B1-vitamiin.» Õpetaja: «Titamiin??» ***
Õpilane: «Kas papagoi võib reisilt kaasa võtta. kui ta kinni võtad? Õpetaja: «Eks vaata, kuidas tollist läbi saad!» *** Õpetaja: «Sidrunit võib haavale panna, siis muudab käed pehmeks.» Õpilane: «Aga kas lakkuda ei võigi?» *** Õpetaja õpilasele: «Ostad poest kalamälu?» *** Õpetaja õpilastele: «Vait, vahialused!» *** Õpilane vastab õpetaja esitatud küsimusele, kuid vaikselt. Õpetaja: «Mida?! Räägid omaette või?»
LUULENURK
Talv
Lumi
Õhtul tulid tuulepoisid, seltsis sõbrad tuisupoisid. Tuisutasid ja tuulutasid teed ja rajad hange. Hommikul kõik ümberringi oli puhas, valge. Ainult tillukesed jäljed läbi aia läksid. Küllap akna taga päkapikud käisid.
Lumi tuli maha, päkapikud akna taga. Varsti jõulupäev on käes ja ma jõuluvana näen. Kingituse saab meil iga laps, saab ka minu emps ja paps. Nüüd rokime ümber kuuse ja nõksutame puuse.
Martiina Tenno (1.kl)
Koolilehe meeskond soovib kooliperele imelisi jõule!
Reni-Ando Mooses (1.kl) *** Talvel sajab valget lund, karuott näeb koopas und. Lastel sussid akna peal päkapikk toob sinna head. Pärt Saega (1.kl)