Aeg ja vaim

RÄPINA AIANDUSKOOLI LEHT, 18. jaanuar 2013 Head alanud 2013 aastat kõigile!

2012/13 õppeaasta esimene pool on olnud minu jaoks hästi põnev aeg. Toimunud on maastikuehituse ja aianduse eriala praktikate kaitsmised, kohe-kohe on aruandeid esitamas äsja ettevõtteist saabunud floristika ja keskkonnakaitse õpilased. Kaitsmistel nägin säravaid silmi ja kuulsin sisutihedaid ettekandeid, nii mõnegi õpilase puhul oli juhtõpetaja üllatunud: „Kas need tööd oled tõesti sina valmis teinud? Oled väga palju juurde õppinud!”

Praktikal on kutseõppes tähtis osa – selle eesmärgiks on kinnistada õppetöös omandatud teoreetilisi teadmisi.

Heameel on tõdeda, et meie õpilased on hakkajad.

Enamus praktikaettevõtteid oli praktikantide endi poolt otsitud ja läbirääkimisi peeti iseseisvalt ning omal initsiatiivil. Rõõm oli kuulda, et nii mõnelegi õpilasele tehti tööpakkumine.

Olen kindel, et meie noored saavad peale kooli lõpetamist edukalt hakkama ka reaalsel tööturul.

Olen väga tänulik kõigile ettevõtetele, kes pole paljuks pidanud võtta oma meeskonda praktikant. Tänan kõiki praktikajuhendajaid, kes leidsid oma töö kõrvalt aega tegeleda praktikantidega.

Algamas on uus praktikate periood. Olen veendunud, et julge pealehakkamine, tahe teha tööd, uudishimulikkus, initsiatiivikus ja positiivsus viivad alati sihile. Igal aastal lisandub ka RAKI praegustele headele partneritele praktikaettevõtteid, kus on võimalik teha väga mitmekesiseid töid ja kust ammutada laialdast silmaringi. Leidkem enda jaoks see õige üles!

Soovin kõigile õpilastele tegusat ja põnevat praktikaaega, praktikaettevõtetele äriedu ning meeldivat koostöö jätku!

Kadi Koosapoeg, praktikate koordinaator

LÕPP JA ALGUS Maailmalõpp on järjekordselt üle elatud ja uus aasta on järjekordselt alanud. Nii Saare- kui Setomaal. Hiinamaal läheb küll veel veidi aega - hiina kalendri järgi algab musta veemao aasta 10. veebruaril 2013. aastal.

Räpinas on veemao-aasta vist salaja paar kuud varem pihta hakanud. Horoskoobid väidavad, et veemao-aasta “on väga edukas nende jaoks, kes tegelevad aiandusega, teadustegevusega, uuringute ja arendustööga, samuti kõikidele tegevusvaldkondadele, mille aluseks on mõtlemisprotsess”. Sest • Olustveres toimunud kutsekoolide õpetajate mälumängult (07. 12. 2012) naasesid RAKi õpetajad 1. kohaga; • õpetaja Jaan Kivistik jagab infot Eesti viinamarjandusest tšehhi eriala-ajakirjas “Vinařský obzor” ; • Haridus– ja Teadusministeeriumi analüüs kutseõpingute katkestamise kohta väidab, et põhikooli baasil õppima asunud saavad kõige paremini hakkama Räpinas; • Valmimas on RAKi mainekujundus– ja reklaamistrateegia ning õppemajandi arengukava; • arendustöö alla saab paigutada renoveeritud Sireli õpilaskodu avamise 13. detsembril 2012; • areng on ka tasuta lõunasöögi võimaldamine kõigile päevaõppes õppijatele alates jaanuarist 2013; • Eesti Kaitsetööstuse Liit ja põllumajandus-kaubanduskoda allkirjastasid koostööprojekti Eesti rahva toidujulgeoleku tagamiseks. “Toidujulgeoleku tagamise parandamiseks tuleb meil suurendada köögi-viljakasvatust”, nenditi jaanuari alguses põllumajandus-ministeeriumis.

Areng!

TÄNA LEHES:

• • • • • • • •

2012. aasta tublimad töötajad ja õpilased Elutöö preemia: Malle Terepson-Madisson Aasta töötaja 2012: majandusjuhataja Jano Narvik Praktikabaaside tutvustused ehk PRAKTIKA ERI Intervjuu tugiõpilaste ühisseminarilt trikimees Jürgen Veberiga Hea Sten Ea Maarja küla kutsub külla Õpingute katkestamise statistika

Käesoleval õppeaastal pakkus RAK Põhja-Eestis elavatele sessioonõppijatele võimaluse õppida teooriat kodule lähemal, Tallinnas. Praktiliste oskuste omandamiseks tullakse endiselt Räpinasse. Nüüdseks on selle variandi kasuks otsustanuil (23 maastikuehitajat, 22 aednikku) selja taga nii Räpina kui Tallinna sessioon. Küsisime õppuritelt tagasisidet. 88 % vastanuist on pakutud võimalusest vaimustuses. Positiivsete külgedena tuuakse välja: - jääb ära aja- ja rahakulu pikale sõidule Räpinasse ja tagasi (ajakulu sõltub küll õppuri elukohast ja ei ole kõigi jaoks pluss) - jääb ära majutus- ja osa toidukuludest - õhtusel ajal saab olla perega ja elu ei tule niipalju ümber korraldada - sobib väikeste laste kõrvalt õppimiseks - ööpäevaringset lapsehoidjat on raskem leida - hädavajadusel (või juhul, kui on olnud võimalus mõned ained üle kanda) saab mõneks tunniks tööle, arsti juurde vms ära käia - saab ühte ainesse põhjalikumalt süübida (on ka vastupidiseid arvamusi) - saan Tallinnas õhtuti paremini õppida kui Räpinas (on ka vastupidiseid arvamusi) Mitmest vastusest kõlab: “Hindan kõrgelt kooli seesugust paindlikkust!” Üks vastaja kirjutab: “Lisaks otsesele kasule (...) on sellel ka üks kaudne mõju: selline tegutsemisviis jätab koolist hea mulje - kool tahab ajaga kaasas käia ja otsib variante õpilasele parimate võimaluste loomiseks. See on kokkuvõttes võibolla veel tähtsam.”

VEEBRUARIS alustab Tallinnas järjekordne õpperühm - ABIAEDNIK, õppeaeg 1 aasta. Täpsem info kodulehelt. TEAVITA OMA TUTTAVAID! 1

20. detsembril 2012 toimunud direktori pidulikul aastalõpu-vastuvõtul tunnustati järgmisi RAK töötajaid ja õpilasi: Aukiri pikaajalise tulemusliku töö eest : Merike Piir Katrin Kivistik Tiiu Ruuspõld Vaper Johanson Tiiu Vares Virge Mastik Valdur Truija

7. detsembril 2012 toimus Olustveres kutseõppeasutuste mälumängu järjekordne, 109.voor, kust RAK õpetajad naasesid 1. kohaga. Tegemist on Eesti vanima järjepideva mälumänguga. Täname ja õnnitleme õpetajaid Malle TerepsonMadisson, Irma Samoldina, Valdur Truija ja Toomas Mastik! Õpetaja Irma Samoldina kommentaar: "Vahva mäng oli. Algul kaotasime kõvasti ja vahepeal olime päris viimased. Siis oli jälle selline seis, et kõik jagasid 1. ja 5. kohta, teisi kohti ei olnudki, 1. kohta jagas vist neli võistkonda. Lõpupoole hakkasime kindlalt tõusma. Huvitav oli see, et spordiga noppisime teistest rohkem punkte ja muidugi taimeküsimused andsid meile eelise. Lõpus võitsime nelja punktiga. Hea tunne oli!"

Tänukiri tulemusliku töö eest : Endla Mitt Marju Pulk Tarmo Evestus Merike Aomets Ulve Kangro Esta Ruus Marko Laanes Leili Alaoja-Rein Tänukiri eduka esinemise eest kutsekoolide mälumängudel: Irma Samoldina Reti Randoja-Muts Malle Terepson- Madisson Huko Laanoja Toomas Mastik Aukiri seoses Aasta töötaja nominendiks valimisega: Ulvi Mustmaa Jano Narvik Toomas Oja Elutöö preemia: Malle TerepsonMadisson Aasta töötaja 2012: Jano Narvik Õpilastest pälvisid tunnustuse: Karin Vollmann Leegi Põder Katrin Older Kristjan Freirik Randar Pazuhanitš Martin Sakk Martin Kivirand Teele Kallas Timo Torm Elen Kurvits Elizaveta Krasovskaja Vivian Lepa Jevgenia Matvejeva Kaido Mikson Kadri Kirch Robert Korol Liis Kukin Rauno Hannov Enely Lohu Ere Teder Sergei Tokar Andres Pogrebnõi

Räpina Sovhoostehnikumi tantsurühm Intsikurmus 1980. Keskel juhendaja Malle Terepson. Tagaplaani telgi juures sildil on punane rist ehk arstipunkt...

Fotod: erakogu / Elmar Peterson

Keskkonnakaitsjad aastal 1994 ja kursusejuhataja Malle. Pildi paremal servas kollane Orelipoiss e Jaan Pehk.

Foto: erakogu Mis tunne on vastu võtta tunnustust nimega “Elutöö preemia?” Uudishimutsemas käis esmakursuslane LEEGI PÕDER. Mis tunne Teid valdas, kui direktori pidulikul aastalõpu-vastuvõtul kuulutati: "Malle Terepson-Madisson - elutöö preemia"?

Elutöö preemiat oodata ja loota ma küll ei oleks osanud. Kuigi ma olen siin koolis nii kaua tööl olnud ja elutöö on tehtud - selle vastu paraku küll vist vaielda ei saa - siis see, et mu tegemised elutöö preemiat väärt on, oli minu jaoks täiesti rabav ja ootamatu.

Mis Te arvate, miks elutöö preemia saabus?

Oi, seda ma ei oska küll ise ütelda. Tõsi, nii palju aastaid on siin koolis mööda läinud ja mul on väga hea meel, et mul on olnud nii tore ja meeldiv kool, kus töötada, aga mille eest elutöö preemia...? Ehk selletõttu, et kohe-kohe veebruarist algab minu 106. semester siin koolis?

Kuidas küll on õnnestunud Teil nii pikalt koolielu nautida ja justnimelt RAKis? Ju ma olen siis aianduskooli usku! Ma sain selle usu juba siin õppides. Tookord tuli aianduskoolis õppida 4 aastat. Eks esimene kursus ole ikka selline kobamine, kuid alates 2. kursusest ma ei ole vist kordagi mõtelnud ega ette kujutanud, et ma peaksin kusagil mujal olema. Ehk siis 1956. aastal olin juba sisse elanud. Ja kuigi pärast Räpina kooli lõpetamist viis elu mind natukeseks siit ära, tõi ta mind kohe ka tagasi. Kui tookordne direktor mind kooli tööle kutsus, olin väga rõõmus. Õigemini küll direktor ei kutsunud mind, ta rääkis hoopis mu isaga: „Saada oma tütar minu juurde, ma tahan teda tööle võtta.“ Ja nii mul siis tuligi isa sõna kuulata. Nii need aastad ongi läinud ja täitunud minu salajane soov - töötada siin koolis 2 õpetajana...

“Malle seltsis luurele ei läheks, selleks on ta liialt arukas, teadmistehimuline ja püsimatu - kraaviserval kasvavad taimed tõmbaksid tema tähelepanu kõrvale”. Kolleeg Virge Mastik

Mul on kogu aeg olnud väga toredad koolijuhid, asjatundlikud kolleegid ja motiveeritud õpilased.

Kui nüüd ükskord tuleb päev, mil peate koolist lahkuma (siinkohal sülitan 3x üle vasaku õla), siis mida Te tahaksite loota - missugune märk on Teie tööst jäänud?

Ma tahaksin näha, et suhe loodusega õpilastel endiselt kestaks! Et säiliks siinne loodusearmastus! Et suhe loodusega säiliks ja loodus õilistaks! Et samamoodi, nagu minule siin üle 50 aasta on hommikuti vastu säranud noorte silmad, et see jätkuks ja jätkuks... siin, nende ilusate seinte vahel, selle ilusa maja sees, kõikide nende toredate võimalustega, mis siin olemas on.

Tegelikult on ju nii, et kogu aeg on midagi tulemas. Kogu aeg on olnud midagi oodata. Kui lossis töötasime, mõtlesime kooliperega, et millal saab uus ühiselamu valmis, et saaks lahedamalt elada. Kui see valmis, lootsime, et saaks ometi see võimla valmis! Sai võimla valmis, siis, et saaks need kasvumajad ja uued haljasalad valmis. Siis oli soov, et oi, tahaks suuremat koolimaja. Sai koolimaja valmis, siis et oh, kollektsioonid tahavad teha!... Nii ongi kogu aeg midagi ees ning ma kindlasti tahaksin, et selline millegi poole püüdlemine ja millegi taotlemine, millegi juurdelisamine ja ehitamine, et see muudkui jätkuks. Ka pärast mind, nii, nagu see on olnud pool sajandit. Õnnitleme ja täname Teid terve kooliperega - küllap ühinevad meiega ka sajad vilistlased - ning soovime tervist ja jaksu, et saaksite meie koolis veel pikalt õpetada ja hommikuti särasilmi kohata :) !

Fotod aastast 2006, pildistatud õpilase Marko Orusalu poolt “Maakodu” tarvis seoses artikliga murumunadest. K. Uurman

• • • • • •

•

viiendat põlve räpinlane aianduskooli vilistlane töötab botaanika õpetajana aianduskoolis alates 15. veebruarist 1960 tegelenud üle 45 aasta mälumänguga juhendanud üle 40 aasta kooli rahvatantsurühmi autasustatud haridustöö eesrindlase rinnamärgiga, Räpina Aianduskooli hõbedase aumärgiga, tunnistatud 2004/2005. õ-a. vabariigi kutseõppeasutuste parimaks õpetajaks, saanud hulgaliselt au- ja tänukirju ministrite, maakonna- ja laulupeokomisjonide ning Räpina AK direktorite poolt. praegugi töötab Räpina Aianduskoolis 20 inimest, keda Malle on 50 aasta jooksul õpetanud

ÕPILASTE RAHULOLUKÜSITLUSTEST: • hea vanakooli õpetaja (puust ja punaselt) • Ülihea tunni ülesehitus, väga arusaadavalt seletab. Tund vastab täielikult pedagoogilistele nõudmistele.

•

Suurepärane ja väärikas õpetaja. Tema tunnid on teadmisterohked, huvitavad, elavad.

•

Lihtsalt suurepärane, kui hästi ta seletab lahti kõik keerulised asjad botaanikas!

• • •

positiivse ellusuhtumisega ja elurõõmus äärmiselt meeldiv, valdab ainet, on konkreetne

tunni materjal on järjepidev, arusaadav ja loogilises järjestuses (pole siia-sinna hüppeid)

•

väga hea, konkreetne ja põhjalik, samuti nõudmised väga selged

RAKi vilistlane, ajakirjanik Madis Jürgen on kirjutanud: „ See oli uskumatu, kuidas äsjavahetatud puusaliigesega eakam daam sääski ja palavust trotsides toimeka mesimummuna ühelt õienupult teisele lendles – alles tutvustas ta teisel pool kraavi ohtetut lustet, juba leidis ta siinpool kraavi mailase ja äiatari ja juba ta jooksis kassisaba järele. Ja siis ma mõtlesin, et mis saab veel toredam olla kui see, et inimesele meeldib tema töö!”

ÕPETAJA POLE SEE, KES ÕPETAB, VAID SEE, KELLELT ÕPITAKSE Räpina kooliaastatel 1961-1965 oli meil kursusejuhataja, kes oma õpilastest vaid mõned aastad vanem. Vanimatest meie seast nooremgi. Uhke oli omada nii noort õpetajat! Õppisime tema juhendamisel rahvatantsu ja käisime lähikonna pidudel esinemas.

Pärast õpetaja abiellumist olime veidi nukrad - pere kõrvalt ei jäänud tal meie jaoks enam nii palju aega kui varem. Pidime leppima ja nüüd saab ta oma järglastest rõõmu tunda.

Sellest on möödas pool sajandit ja mina juba aastakümneid tema kolleeg. Küllap olen kolleegina Malle Terepson-Madissonilt rohkemgi õppinud kui koolipõlves. Tema tunnid, mida olen saanud külastada, vaimustavad mind nii pedagoogilisest kui ainealasest küljest. Neist tundidest õhkub koolirõõmu.

Malle läheneb probleemidele süsteemselt. See teeb temast hea mälumänguri, keda kooli võistkond hindab. Botaanikatõppijad saavad Malle toel alusteadmised, millele tuginevad aianduslikud ained. Austusest oma õpetaja ja tema õppeaine vastu kutsun üles õpilasi olema oma sõnakasutuses niisama täpne kui tema. Oleks päris huvitav ja õpetlik jälgida, kuivõrd suudame botaanilisi termineid (peajuur, puhmas, mari, kobar jt) kasutada just selles tähenduses, nagu tema õpetab.

Jaan Kivistik, õpilane ja kolleeg

3

Lisaks septembrikuus avatud renoveeritud õppehoonele saadi detsembris ühele poole ka Sireli tänava õpilaskodu renoveerimisega. 13.12.12. avatud ühikas näeb nii seest kui väljast välja nagu uus, ja mis peamine—seal on soe!

Fotod Leegi Põder (1mg) 2006/2007— võimla ja söökla. 2007—praktikamaja. 2009— Nooruse õpilaskodu. 2010—Baltimaade moodsaim kasvuhoone, 2012— õppehoone ja Sireli õpilaskodu. Pargi ja haljasalade renoveerimistööd. Parkla. Ladustamisplatsid...

Jano Narvik Sireli õpilaskodu avamisel. Foto Vaper Johanson Te olete nagu hea päkapikk - see, keda keegi ei näe, aga ta teeb tohutult. Teie õlul on kõik renoveerimisega seotud tööd ja samamoodi riigihangetega tegelemine.

Jah, majandusjuhataja tööülesanneteks on asutuse majandustegevuse korraldamine, tule- ja tööohutuse tagamine ettevõttes. Riigihangete korraldamine kaasneb suuremate tööde tellimise ja ostude puhul.

Olete ka hästi põhjalik inimene. Olen kuulnud, et teete väga põhjalikke hankeid ja 2012. aastal ei olnud mitte ühtegi tagasilükatud riigihanget.

Jah, see võib olla sellest, et.. Tegelikult on nii, et osa asju sõltub endast ja osa asju ei sõltu endast! Riigihangetel on selline eripära, et kui tahad mingit konkreetset asja, siis peab selle ka üsna täpselt lahti kirjutama, mida tahetakse saada. Näiteks kui kirjutad hankesse, et ma tahan tooli, siis tuuakse taburet. Kui tahad aga pehmet ja seljatoega tooli, siis pead kirjutama, et ma tahan pehmet ja seljatoega tooli jne. Kõik asjad ja tööd on tarvis detailselt läbi mõelda ja seejärel kirja panna, et pakkujad aru saaksid, mida tahetakse saada. Seda nimetatakse lähteülesande koostamiseks.

Sisuliselt kehtib see iga asja kohta koolimajas. Ükski asi siin ei ole juhuslik! Näiteks põrandakate on täpselt sellise tegumoega ja sellist värvi, nagu tellinud oleme, seinavärvid on sellist värvi, hoone tehnika, õppehoone sisustus jne. Ma ei saa öelda, et see kõik minu töö on. Siin on ka paljude teiste inimeste tööd - sisekujundaja, projekteerijad, osad aiandus-

Aasta töötajaks 2012 hääletati RAKi majandusjuhataja Jano Narvik. Millega õigupoolest tegeleb üks majandusjuhataja ja mille eest Jano sellise tiitli pälvis?

Asja uurib esmakursuslane LEEGI PÕDER. kooli töötajad.

2012 aasta edukus tulenes sellest, et olime hanked korralikult ette valmistanud.

Päris palju riigihankeid lükatakse tagasi põhjusel, et midagi jääb puudu ja nii see tulebki uuesti teha.

Riigihanke üheks osaks, lisaks lähteülesande koostamisele on veel pakkujate tehnilise pädevuse, rahalise võimekuse ja kogemuste kontrollimine. See on samuti oluline, et välistada pakkuja põrumist riigihanke teostamisel. Hankedokumentide selle osa koostamisel olid abiks Riigi Kinnisvara AS spetsialistid. RKAS tegeleb riigihangete korraldamisega igapäevaselt ja nende kogemuste pagas on kordades suurem, kui meil oleks olnud. Eks see oli samuti põhjus, miks hanked ei ebaõnnestunud.

Kui palju hankeid kuulutas RAK välja 2012. aastal?

Ma peast ei oska kohe öeldagi. Võib-olla kuskil kümne piires. Õppehoone objekti kohta oli 2012 aastal 3 hanget (põhiprojekti ekspertiisi tegija leidmine, 2 sisustushanget), Sireli õpilaskodu kohta 5 (ehitaja leidmine, omanikujärelvalve leidmine, maalritööde hange, 2 sisustushanget), lisaks veel koolile sõiduauto kasutusrendile võtmine. Kümne kanti kiskus ära küll.

4

Kas 2013. aastale on samuti planeeritud parasjagu hankeid?

Vähem õnneks. Praegu on aktuaalne õppehoone juurde kunstiteose hange. See on ideekonkursiga hange ja seda tehakse hoopis teistmoodi, kui me seniseid hankeid oleme teinud. Olemas ongi kolme sorti hankeid: asjade ostmine, teenuste tellimine, siis veel ehitustööd ja see kunstiteose tellimine koos ideekonkursiga. Lisaks tuleb teha hange kooli õppesõidu autole ja direktori autole, sest neil saavad sel aastal rendiajad läbi. Esialgu rohkem ei paistagi.

Rääkige oma igapäevasest tööst. Hommikul tulete tööle - mis Teid ees ootab, kui on tavaline argipäev?

Tavaliselt istun arvuti taha ja hakkan erinevaid töid tegema.

Minu töö iseloom on 11 aastaga, mis ma siin töötanud olen, kapitaalselt muutunud. Aastal 2001, kui ma aianduskooli tööle tulin, oli minu alluvuses ainult üks remondimees (nüüd 3) ja seetõttu pidin palju remonditöid ise tegema. Praegu töötan põhiliselt kogu päeva arvuti taga. Suur arvutitöö osakaal tuleneb europrojektidest, mis algasid aastal 2008, aga ka sellest, et erinevate ametkondade nõudmiste tõttu on bürokraatia osakaal suurenenud. Vahetevahel lähen uurin ja õpin uusi hoonete seadmeid, sest uued seadmed tahavad uutmoodi oskusi. Selle tarbeks peab pidevalt juurde õppima.

Mitu töötajat on Teie alluvuses?

20. Minu alluvusse kuuluvad kõik õpilaskodude korrapidajad, administraatorid, koristajad, tehnik, remondimehed. Ja kokku neid ongi täpselt nii palju.

Enne suurte remontide algust sain aru, et ei suuda kogu majandusüksust üksinda hallata. Seepärast tegin majandusüksuse sees veel allüksuseid, et saaksin pühenduda rohkem europrojektide teostamisele. Näiteks koristusüksus, kus on vanemkoristaja, kes korraldab koristajate igapäevatööd. Nii ongi õige, sest tema teab täpsemalt, milline pesuvahend või milline mopp on parem. Mina ju ei tööta igapäevaselt nende riistadega, mistõttu mul on raske öelda, et see tööriist on hea. Ma arvan, et õige on, kui iga kingsepp valib oma liistud ise.

Kas meenutaksite, milline seis oli alguses, kui Te tulite siia kooli tööle?

Eelnevalt töötasin Räpina Haiglas majandusjuhatajana ja ehitasime koos peaarstiga Räpina haigla esimest haiglaosa. Nähtavasti toodi Räpina haiglat eeskujuks ja kooli direktor käis kohapeal haigla katlamaja vaatamas. Tollel hetkel oli aianduskooli majanduslik olukord väga raske ja koolil olid suured maksuvõlad kohalikule soojatootjale, sellest ka direktori huvi soojatootmise vastu. 2001. aasta suvel direktor mind siia tööle kutsuski, kui toonane majandusjuhataja oli lahkumas. Tükk aega mõtlesin, et kas ikka tasub tulla. Haiglas oli juba kõik korras, oma käe järgi ära pandud. Siia tulles aga nägin, et siin on hooneid kordades rohkem. Räpina Haigla juures oli mul 2 hoonet, siin on kokku 13 hoonet (neist aktiivselt kasutatavaid oli siis 6). Sel hetkel nägid hooned nii trööstitud välja! Kasvõi Sireli õpilaskodu. Mul on meeles pilt, kui koridori akendel olid ämblikuvõrgud raamide vahel ja neid ei saanud avada, sest raamid olid nii pehkinud. Maja ise ehitati 1969, aga needsamad aknad olid 2001. a ikka veel ees. Tubades seinavärvid olid tumepruunid, maja oli külm, katus jooksis läbi, sooja vett ei jätkunud. Õpilased käisid end pesemas järjekorras registreerimise alusel ja vett jätkus ca 6-le inimesele ööpäevas. Kolmanda korruse WC

ja pesemisruumid olid üldse suletud. Pesumasinatest ei tasunud unistadagi. Ruumide temperatuur oli kohati 10 ja 12 kraadi toas. Jõe ühikas rõduuksed ei sulgunud ja kohati oli uksevahedes ca 2cm suurune pilu. Selline situatsioon oli 2001. aastal mõlemas ühiselamus. Ka õppehoone oli külm.

Tundus, et remonti ei olnud hoonetes tehtud nende kasutuselevõtust saadik.

Pärast pikka vaagimist mõtlesin siiski, et ega seal, kus on asjad korras, sinna kedagi ei oodata! Teistpidi oli see mulle ka enesekatsumus ja proov, kas ma suudan selles asutuses need hooned niimoodi korda teha, nagu haigla juures sai tehtud.

Selles, et aianduskoolil ja ka teistel Eesti kutsekoolidel on palju hooneid korda tehtud ja palju uusi seadmeid ostetud, on suur panus Euroopa Liidul ja Eesti Vabariigi Valitsusel, kes tõstis kutsehariduse arendamise prioriteetseks. Kindlasti ei oleks olnud võimalik leida niipalju vahendeid hoonete renoveerimiseks, ehitamiseks ja asjade ostmiseks kooli omavahenditest.

Kümne aastaga on pilt tõepoolest muutunud hämmastavalt heaks ning tänaseks on tõepoolest ju „supp“ läbi näritud. Kas Teid üllatab, et saite aasta töötajaks?

Natuke ikka, jah. See oli hea tunne. Järelikult on ka teised märganud, et ma püüan siin kõvasti tööd teha.

Mille poolest tundub RAK eriline Teile, Te olete siin 11 a töötanud ja pühendanud ohtralt oma energiat selle kooli heaks?

RAK on täpselt nii eriline, kui me kõik koostöös selle teeme.

Viimane küsimus: kas Teil on koolitegemiste kõrvalt ka mõned kindlad hobid kujunenud?

Mõned hobid ikka on. Meeldib ehitamine ja renoveerimine.

Mul on oma eramu, mille perekonnaga koos oleme ehitanud ja sisustanud. Oleme käinud päris tihti Soome elamumessidel toimuvat vaatamas ja seeläbi ennast harinud.

Loen ka raamatuid, mis kirjeldavad ehitamist, hoonete sisekliima kujunemist, erinevaid arhitektuurseid ajakirju.

Lisaks on mul väike koduaed, millega peab ka tegelema.

Eelpool öeldu kokku ongi väike hobi.

Tänan Teid nii intervjuu kui kõige tehtu eest - õpilasena võin ainult rõõmustada, et ma ei pea dušijärjekorras seisma, vaid elan ja õpin suurepärastes tingimustes, lisaks veel nii ilusas ümbruses!

Õpilased renoveeritud Sireli õpilaskodu uudistamas. Foto Kristel Külaots (3ap) 5

Kas STEN EA või STEN HEA? Möödunud aastal ilmus internetti amatöörlik videoklipp, kus kaks noormeest päästavad jääpankade vahel hulpivat koera. Peategelasel, RAK 2mp õpilasel Sten Eal polnud aimugi, et keegi on ettevõtmise jäädvustanud. See selgus tükk aega hiljem...

“Nägin juhuslikult Räpina paisjärvel jäätükkide vahel hulpivat ja hädasolevat koera. Alguses ei osanud muud teha, kui helistasin päästeametisse, kuid sealt öeldi, et nemad mingi koera pärast välja ei tule. Võtsime siis naabripoisiga nende paadi, aerutasime kohale ja päästsime ta ära. Koeral on ju ka hing sees, ta tahab ka elada,” räägib Sten.

Steni majanaabritel ja lähikondsetel on tema jaoks ainult kiidusõnad varuks. Alati abivalmis, väga töökas, näeb ise, kus midagi vaja teha. Roogib lund, aitab puid tassida... Tänavustest jõuludest on Stenil ka hoopis uutmoodi kogemus: ühe heategevusprojekti raames käis ta jõuluvanaks perele, kus isa kasvatab üksinda 8 last. “Väga positiivne kogemus,” ütleb Sten. “Ma usun, et teen midagi sellist ka tulevikus. Nende laste emotsioonid ei lähe vist kunagi meelest.”

Lastega asjatamine sobib Stenile. Paar korda kuus käib koos laste seltskond, kellele Sten õpetab igasugust meisterdamist. Oma kätega noortele kooskäimiseks remonditud ruumides...

Koerapäästmise videoklippi näeb aadressilt https://www.dropbox.com/s/tuqbr4cx3rym174/MVI_0754.AVI Ulvi Mustmaa

Haridusministeeriumi analüütikud esitasid ülevaate õpilaste väljalangevusest kutsehariduses viimastel aastatel.

Väljalangevus koolist ja töötus on omavahel tihedalt seotud hariduseta inimesed jäävad sagedamini töötuks ja sõltuvad sotsiaaltoetustest. Puudulik haridus pidurdab seega nii konkreetse isiku isiklikku kui kokkuvõtteks kogu riigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Seetõttu on väljalangevuse vähendamine üks Eesti hariduse - nii üld- kui kutsehariduse - prioriteetidest.

Kalle Toom HTM-ist: “Erialade poolest võib kutsekool olla väga tugeval tasemel, kuid siiani on koolid keskendunud kutseoskuste õpetamisele, mitte kasvatustööle. Aga kasvatustöö osakaal peaks tunduvalt kasvama, õppijat tuleb toetada, individuaalselt läheneda.”

2011/12 õppeaastal õppis Eesti kutsekoolides kokku 27046 õpilast, õpingud katkestas 5368 õpilast ehk 19,8 %. Rõõm on tõdeda, et RAK on 51 kutseõppeasutuse hulgas 11,9 %-ga 8. kohal.

Esikoht on 3 %-ga Iluravi Rahvusvahelise Erakooli käes. Omamoodi üllatav on, et ka pingerea viimane kool on samast valdkonnast—Eesti Iluteeninduse Erakool 34,2 %-ga. Meie lähima sõbra ja suurima konkurendi Luua Metsanduskooli nime taga on 21,9 %. Õppeastal 2008/09 oli RAKi näitaja veel 16,5 %, sealt edasi on toimunud vähenemine.

Veel suurem rõõm - põhihariduse baasil õppima asunute väljalangevuse arvestuses on RAK kutsekoolide parima näitaja, 8,3 %-ga, 1. kohal! (Eesti keskmine siin 17,7 %). Luua MK - 18,6 %, rea viimane Eesti Mereakadeemia—29,3 %.

Tulemuste üle võime rõõmustada kõik. Ja siinkohal on paslik tänada kindlasti kõiki kursusejuhatajaid, kõiki kannatlikke (mis

Martin Křístek: Po stopach vinařů-polarniků: Estonsko “Guru estonských vinohradníků Jaan Kivistik je přesvědčen, že amatérští vinaři z okolí Baltského moře nemohou automaticky přejímat zkušenosti vinařůprofesionálů ze Středomoří. Odlišné je podnebí, využívané odrůdy i vinohradnická praxe. Zatímco v zemích okolo Středozemního moře pěstují lidé révu několik tisíciletí, nejznámějšívinice Pobaltí (Sabile, Lotyšsko) vznikla před pár stovkami let.”

Eelnev lõik pärineb tšehhikeelsest viinamarjakasvatusalasest ajakirjast “Vinařský obzor” (12/2012), mida võiks tõlkida umbes nagu “Veiniringvaade”. Tšehh Martin Křístek’i poolt kirjapandud informatsiooni taga on RAKi teenekas õpetaja Jaan Kivistik.

Näidiseks toodud lõik on 3-leheküljelise tõsise teadusartikli sissejuhatus ja lohutab lõunapoolseid lugejaid: “Eesti viinamarjakasvatajate guru Jaan Kivistik usub, et amatöörveinivalmistajad Läänemere ääres ei saa automaatselt üle võtta kõiki Vahemere-äärsete veinivalmistamisspetside kogemusi. Erinev kliima on tinginud erinevad viinamarjakasvatusvõtted. Vahemeremaades on mehed viinamarjadest veini teinud mitu aastatuhandet, kuid ka Baltikumis on viinamarjaistandikel juba paarisaja-aastane ajalugu (Sabile, Läti)” .

Allpooltoodud lingilt leiab kuus korra ilmuva ajakirja kaanepildid ning sisukorrad, rohkem tasuta vaatamiseks ei jagata. www.vinarskyobzor.cz/archiv/12-2012 Fotod internetist, ajakirjast “Vinařský obzor” Ulvi Mustmaa

40,0% 30,0% 20,0% 10,0% 0,0% Õpilaste väljalangevus kutseõppes: roheline - RAK, punane - Eesti keskmine.

siis, et vahepeal pahaseid) õpetajaid, HEV-koordinaatorit Ülle Viksit, tugiõpilasi, ühiselamute administraatoreid, kõiki positiivse ellusuhtumisega inimesi RAKis (nii õpilasi kui töötajaid) ja kindlasti ka kooli direktorit Heino Luigat, kelle dirigeerimisel tugisüsteemid on rakendunud.

Aitäh kõigile neile ja jaksu edasiseks - sest aiandusinimestena teame ju, et ükski põld iseenesest vilja ei kanna. Ka see tööpõld mitte.

6

Alates 2007. aasta jaanuarist tegutseb Räpina Aianduskoolis Maarja Küla õpperühm. Siin õpivad aiandust need kutseõppurid, kes on oma põhihariduse omandanud toimetulekukooli õppekava järgi. Õppetöö toimub Maarja Külas (www.maarjakyla.ee), Kiidjärvel, Põlvamaal. Kuna õpilasi käib meil õppimas üle Eesti erinevatest kohtadest, siis on siin avatud õpilaskodu, mis paikneb Taevaskoja Noortelaagris.

Täna on meil õpilasi 25, kes on jagunenud kolme kursuse vahel. Õppeaeg on kolm aastat ja stuudium lõpeb lõpueksamitöö sooritamise ja kaitsmisega. Õpperühma õpetajaid ja abiõpetajaid on kokku kümmekond. Tulevastes koolilehe numbrites kajastame edaspidi meie õpperühma tegevusi ja anname teada siin toimuvatest sündmustest, kuhu te kõik olete oodatud. Tänases lehes meenutab oma koolipõlve eelmisel aastal väga heade õpitulemustega kooli lõpetanud Sigrid. Tema lõpueksami tööks oli musta leedripuu istutamine ja hooldamine.

Kui teil tekib huvi meie õpperühmas toimuva tegevuse suhtes, siis olete alati oodatud meid külastama. Võimalikud on Maarja Küla tutvustava tuuri läbiviimine, ühistegevuste korraldamine nii kohalike Räpina Aianduskooli õppurite kui ka Maarja Küla elanike ja töötajatega.

Kohtumiseni Maarja Külas!

Huko Laanoja, Maarja Küla õpperühma koordinaator

Koolis oli tore. Selle kooli nimi on Räpina Aianduskool. Läksin kooli 2009. aastal ja koolis läks hästi. Lõpetasin 2012. aastal. Enne tegin lõputöö.

Esimese septembri aktused olid ilusad. Palju õpilasi astus kooli. Mina hakkasin õppima Maarja Küla õpperühmas.

Tunnid olid lahedad. Riinaga sai käia palju õppekäikudel. Aiandustunnid Merikesega olid väljas, rohisime, istutasime, kastsime lilli, taimi, õppisime puid tundma. Tairiga tegelesime köögiviljade, marjade ja puuviljadega ja rohimisega. Andresega tegime juba raskemaid töid. Lahe oli. Niitsime muru, lõikasime õunapuul oksi, punusime aeda ja õppisime ohutustehnikat. Urmasega tegime kuumaaluseid. Meeldis väga.

Praegu töötan Maarja Küla poes Tartus. Teen seal käsitööd.

Sigrid Samuilov, Maarja küla elanik ja RAK vilistlane Saabumas on järjekordne praktikahooaeg. Palusime partneritel - praktikabaasidel lühidalt kirja panna, millega nad tegelevad, mida nemad saavad praktikandile pakkuda ja mida nad praktikandilt ootavad. Samuti leiab siit mõned õppurite soovitused ja kommentaarid.

Loodame, et sellest on abi valiku tegemisel sobiva praktikakoha leidmiseks!

MTÜ Aila Näpustuudio erahuvialakool Näpustuudio Käsitöökool (EHIS-es kinnitatud õppekavad kood 81798 käsiöö ja kood 81800 õmblemine) pakub lastele ja noortele regulaarset käsitöö- ja õmblusõpet huviringide õppegruppides. Õppetegevus on koostatud nii mahukas, kui 3 õpetaja täiskoormus lubab. Õppetegevusest võtab osa 2012/13 õ-a. 145 õpilast vanuses 5 – 18 aastat. Näpustuudio Käsitöökooli regulaarne õppetöö kestab jaanuarist maini ja septembrist detsembrini, millele lisanduvad meisterdamiskursused koolivaheajal, õppepäevad käsitöölaatadel, näitused, ekskursioonid jne.

Praktikandile pakume võimalust osaleda MTÜ Aila Näpustuudio tegevuses õpetajate abina; õppetöös omandatud teoreetiliste ja praktiliste oskuste kasutamist õppetöö ettevalmistamisel; võimalust olla loov mänguasjade valmistaja. Praktika käigus kogeb õpilane kuidas valmivad kvaliteetsed esemelised asjad, kuidas töötada meeskonnas ja anname endast parima, et tõsta õpilases motivatsiooni kutsealaseks tööks ettevalmistumisel.

Lisainfo: Võru, Jüri 19a (Polikliiniku maja) , III korrus tel. 78 28 048, Aila Kikas 50 79 920

LUXVEG OÜ Asukoht:

Ilmatsalu (Tartust 8 km) Oleme tegelikult alles alustav mikropõllumajandusettevõte. Meie põhiliseks tootmissuunaks on mikroköögiviljad, maasikas, küüslauk, spargel, köögiviljataimed jne. Meie kasutada on hetkel veidi üle 2 ha maad ja üks üle 300m2 kasvuhoone, kaasaegne, püstitatud aastal 2011. Samuti pakub meie ettevõte aiahooldusteenust.

Omame abikaasaga kõrgharidust aianduses, lisaks oleme omandanud praktilisi kogemusi, töötades mõlemad aasta aega USAs aiandusettevõtetes. Samuti olen töötanud ca aasta Rootsis peamiselt suvelilli tootvas ja turustavas ning Stockholmi linna haljastust teostavas aiandis. Usume, et meie ettevõttes Luxveg OÜ-s on Räpina Aianduskooli õpilasel võimalik omandada piisavalt praktilisi kogemusi. Praktikandil on võimalik proovida kätt ning kasutada oma teadmisi taimede pikeerimisel, vegetatiivsel ja generatiivsel paljundamisel, väetamisel, kastmisel, saagi koristamisel ja turustamisel jne.

Hetkel oleme suutelised pakkuma praktikakohta ja juhendama 1-2 aianduse ja/või maastikukujunduse eriala õpilast.

Kontakt: Toomas Soopere, tel 5206187; toomas.soopere@gmail.com

JAAGUMÄE TALU Asukoht: Võrumaa, 5 km Võru linnast.

Tegevusala: Köögivilja ja aiasaaduste kasvatamine ja töötlemine, istutusmaterjali kasvatus kasvuhooned, koorimine, hapendamine, termotöötlemine, pakendamine. Soovijatele tutvustame teraviljakasvatust, seakasvatust ning cateringi tütarettevõtetes. Majutusvõimalus. Naabruses Navi küla seltsimaja, spordi- ja pallimänguväljakud, suplus- ja kalastuskohad. Tasus7 tamine vastavalt tööpanusele või tükitöö. Kontakt: Tarmo Timmi, tel 553 4073, tarmo@jaagumae.ee

OÜ Neeva (kaubamärk Neeva Aed) loodi 2002. a. Pärnus. 2004 kolisime linnast ära Audru valda Papsaare külla, kus oleme siiani arenenud ja laienenud. Neeva aia põhitegevus on taimede kasvatamine ja müümine—erinevad viljapuud, marjapõõsad, ilupuud ja -põõsad, hekitaimed, ronitaimed, roosiistikuid, püsi- ja suvelilled erinevad okaspuu liigid ja vormid.

Hetkel on meil 3 põhitöötajat ja kõrghooajal, s.o. kevadest kuni sügiseni, 6 töötajat. Müügipinda on meil umbes 4000 m², puukooli osa on 3000 m². Kahes suures kasvuhoones alustame tööd juba varakevadel ja lõpetame hooaja hilissügisel.

Rohkem infot: www.neevaaed.ee Soovime Räpina Aianduskooli rahvale head uut aastat ja peatse kohtumiseni Neeva aias!

Tallinna Botaanikaaial ei ole võimalik praktikantidele majutust pakkuda, seega sobime eelkõige Tallinnast ja lähiümbrusest pärit praktikantidele.

Peamised valdkonnad, milles on võimalik praktikat avamaakollektsioonide osakonnas sooritada: tutvumine haljastustaimedega (avamaal eksponeeritud üle 4900 nimetust taimi); erinevate taimerühmade (puittaimed; eraldi roosid; püsikud, s.h. sibultaimed; suvikud) taimede hooldamine kasvuperioodil (taimede vabastamine talvekattest, rohimine, väetamine, lõikamine, piiratud ulatuses taimekaitse; taimede ettevalmistamine talveks); puittaimede ja püsikute paljundamine (väga erinevaid taimi, kuid väikestes kogustes); puittaimede võrahooldus; piiratud mahus ja hooajaliselt puittaimede istutamine; hooajaliselt suvelillede istutamine.

Kontakt: telefon: 6062679, Pille Hermann; e-post: aed@botaanikaaed.ee koduleht: www.botaanikaaed.ee Tartu Ülikooli botaanikaaed on asutatud 1803.a. ja töötab pidevalt juba 210 aastat. TÜ botaanikaaed on taimede uurimise, õpetamise ja tutvustamisega tegelev asutus, mis samaaegselt on uurimis-, õppe- ja turismiettevõte. Kasvatame oma kollektsioonides üle 8000 liigi ja sordi erinevatest kliimavöötmetest pärit taimi.

Majutust praktikantidele me ei paku, samas on võimalik taotleda ööbimiskohta üliõpilaskülast.

Kontakt: Tartu Ülikooli botaanikaaed, Lai 38, Tartu 51005; tel 7376180 Ilusat uut aastat soovides TÜ botaanikaaia direktor Jüri Sild.

FIIRELS OÜ: tegemist on Tartu linna lähedal asuva peretaluga.

Praktikajuhendajad: Margus Hiie (EMÜ 1993 a. vilistlane) ja Alice Killak-Hiie (EMÜ 2003 a. vilistlane).

Tegevusvaldkonnad: suvelilled ja köögiviljad katmikalal, madaltihe õunaistandus 14 ha, aedmustikas (mahe-tootmine) 28 ha.

Rajatud on ka mustsõstraistandus 7 ha. Meie eesmärk on pakkuda praktikantidele mitmekülgset, võimalusel igaks päevaks erinevat tegevust.

Majutusvõimalus: 2-4 kohaline suvemaja koos pesemisvõimaluse ja WC-ga.

Tasustamine: tunni- ja tulemustasu võimekatele praktikantidele.

Kontakt: Alice Killak-Hiie tel. 5294014, alice.hiie@gmail.com, Margus Hiie tel. 58133249, margus.hiie@gmail.com. Vaata ka http://hiietalu.blogspot.com/ Praktikandi arvamus: Mina jäin oma praktikakoha valikuga väga rahule. Sain eelnevalt teoorias õpitut praktikas rakendada ja sellega juurde ka hulganisti kogemusi, kuna sain tegeleda väga erinevate töödega. Sain veel proovida ka turustamise poolt, käies Türi lillelaadal.

Sirje Kaaver, aianduseriala, II kursus VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI (Tallinn) : Mul on olnud väga meeldivad kogemused Räpina Aianduskooli praktikantidega ja hea meelega olen valmis juhendama 3-4 õpilast ka sel aastal.

Kantseleil on 1,5 ha suurune aed koos 1500 roositaimega. Majutusvõimalust ei paku.

Jõudu ja jaksu kõigile räpinlastele uuel aastal soovib Vabariigi Presidendi Kantselei aednik Eve Silm, tel. 5174467 OÜ SOLARBAUM tegeleb sise- ja välishaljastuse rajamise ning hoolduse, haljastusalaste konsultatsioonide, haljastusprojektide koostamise ja koolitusega. Objektid asuvad põhiliselt Tallinnas ning Harjumaal. Pakume praktikavõimalust ühele kuni kahele töökale Räpina Aianduskooli maastikuehituse eriala õpilasele. Mitmekülgse praktika sisuks on osalemine sise – ja välishaljastuse rajamisel ning hooldamisel Tallinna ja Tallinna lähiümbruse objektidel. Oluline on praktikandi korrektsus nii suhtlemisel kui tööülesannete täitmisel, pakkumaks teenust nõudlikule kliendile. Kahjuks puudub meil oma majutusvõimalus, seega sobiks meile praktikant, kellel on võimalik leida majutus läänepoolses Tallinna osas, Saue, Saku, Keila piirkonnas. Tööde tasustamine vastavalt tööpanusele.

Praktikajuhendajaks on Terje Püümann, Räpina Aianduskooli vilistlane ja kauaaegse töökogemusega haljastustööde projektijuht. Kontakt: Terje Püümann, tel. 52 40 622, info@haljastusplaanid.ee BLAVE KAUBANDUS OÜ: Oleme aiandusettevõte alates 1998. aastast. Kasvatame kevadeks erinevaid suvelilli nii potis kui amplis. Aasta teises pooles on meil krüsanteemi- ja alpikannikasvatus.

Oleme huvitatud kahest aianduse eriala praktikandist märtsist kuni augustini. Elamispinna garanteerime.

Praktika asukoht: Harjumaa, Jõelähtme vald, Parasmäe küla, Jõelähtme tee 20. Kontakt: Arvo Voldek ; tel.50 14903

8

Keskkonnaamet on valitsusasutus, mis tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Meie ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine.

Keskkonnaametis on erialast praktikat võimalik sooritada õpilastel, kes on huvitatud Keskkonnaameti tegemistest ja ülesannetest ning on vajadusel valmis nendes töödes ka osalema. Praktika Keskkonnaametis on tasustamata. Lisainfo: KKA kodulehel www.keskkonnaamet.ee või e-maililt katlin.allika@keskkonnaamet.ee Tervitustega Mari Kala, KKA keskkonnahariduse spetsialist Põlva-Valga-Võru regioonis.

CanterVilla Loss (OÜ Relvo Sport Motell) on Põlvamaal Pikajärve ääres asuv vana mõisakompleks - restaureeritud ja tänapäeva nõuetele vastavaks kohandatud, samas on säilinud vana hõng ja mõisale omane glamuur. 2012 kevadel avati mängumaa, ait-kuivati, laut, jääkelder, sepikoda.

Cantervilla lossi ümbritseb 8,5 h parki; Pikajärve mõisapark on saanud täiesti uue välimuse 2010 a. suvel, kui KIK rahastuse kaasabil uuendati kogu pargi taimmaterjal.

Mida pakume praktikandile: Praktika tegevusi (töid) juhendaja näpunäidete järgi; praktika tegevuseks vajalike töövahendite ja seadmetega varustamine töömaterjale (asendatavad taimed, väetised, jne) majutust ja toitlustust Cantervilla mõisakompleksis Kontakt: Canter Värton, info@cantervilla.ee, tel 528 6525 Põlvamaa, Valgjärve vald, Pikajärve küla Palmse mõis on üks esinduslikemaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis, asudes Lääne-Virumaal keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Olles esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis, saab siin suurepärase ülevaate Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite.

Pakume võimalust 2013.a. suvel (maikuust septembrini) aianduse (keskhariduse baasil) eriala praktika sooritamiseks Palmse mõisa aias ja pargis. Kohapeal tasuta majutus, Palmse mõisa kõrtsis mõisa töötajatele soodne toitlustus.

Huvilised—võtke ühendust! Vastan meeleldi kõikidele küsimustele!

Tervitustega Piret Kaskema, Palmse mõisa aednik, RAK vilistlane aastast 1973, tel 53601370, aed@palmse.ee RMK Sagadi mõis asub Lääne-Virumaal, Lahemaa rahvuspargis. Loodusrajad, mererand, maalilised külad ja mõisad on kõik käeulatuses.

Kevadest sügiseni on võimalus kogenud juhendajate käe all praktiseerida erinevaid töid nii aed-pargis kui ka mõisa talveaias.

Praktikandile ööbimisvõimalus tasuta.

Kontakt: Helle Väärsi, 56487927, helle.vaarsi@rmk.ee NB! Helle Väärsi on raamatu “Kõrreliste lummuses” autor.

Kanepi Aiand OÜ pakub praktilisi kogemusi alates taime kasvukeskkonna ettevalmistamisest ja külvamisest, istutamisest ning hooldamisest kuni taimede turustamiseks ettevalmistamiseni (taime kaubandusliku välimuse hindamine, pakkimine). Samuti on võimalik tutvuda linnahaljastuse organiseerimise ja teostamisega. Võtame samaaegselt praktikat tegema kuni 5 praktikanti. Käesoleval 2013. aastal saab praktikat teha nii meie Kanepis asuvas aiandis kui ka Põlva aiandis.

Kuni kahele praktikandile pakume kohapeal elamise võimalust. Kuid Kanepisse on sobivad bussiühendused ka Tartust, Võrust ja Põlvast. Samuti on praktikandi tööaega võimalik kohandada bussigraafikuga. Parim aeg praktika tegemiseks on märts-juuni.

Kontakt: Margus Vahtramäe, tegevjuht, tel. 5298986 1996. aastal alustas OÜ Jardin Lõuna-Eesti pere-ettevõttena, millest tänaseks on välja kasvanud edumeelne üle-Eestiline lillepoodide (20 kauplust) jaekett. Lisaks lillepoodidele tegutseb 2004. aastast Tartu külje all pidevalt arenev Jardini Aianduskeskus, mis on avatud aastaringselt.

Mida hindab tööandja floristi või aiandusspetsialisti tööle võtmisel enim? Vastus: eelnevat töökogemust. Kandideeri Jardini lillekauplusesse või aianduskeskusesse tasustatud praktikale (kestusega märts-august). Edasta CV ja kaaskiri personal@jardinlilled.ee ning kirjuta lähemalt oma ootustest erialasele praktikale (tähtaeg 09.02.2013).

9

Tegevusalad: dekoratiivtaimede müük, suvelillede kasvatamineja müük, haljastuste rajamine ja hooldus.

Kasvuhoonetööd, puude lõikus.

Pere, kus kõik töötajad on Räpina Aianduskooli vilistlased. Kontakt: Tiia Andresson, tel 5668 3072, aiand@aiand.ee

Lamark OÜ asub Tartumaal. Praktikakoht maastikuehitajatele. Aedade, parkide ja spordirajatiste haljasalade rajamine, harimine ja hooldus. Kontakt: Liina Jürisoo, 58017595

Ilumäe talu asub Navi külas Võrumaal. Tegevusalad: köögiviljakasvatus, tomati/kurgi kasvatus, suvelillede kasvatus Võimalik suvelillepeenarde hooldus, rajamine, viljapuude hooldus ja muidugi kõik köögiviljakasvatusega seonduvad tööd.

Suudame juhendada korraga maksimaalselt 2-3õpilast. Taskuraha teenimise võimalus. Öömaja hetkel ei paku.

Kontakt: Jaana Trolla, tel 56903316 Puhkan OÜ asub Pärnumaal ja on ettevõte, kes tegeleb taimekasvatusega.

Kasvatame kuuse taimi metsa uuendamiseks ja astelpaju taimi istanduste loomiseks. Rajame ise istandused, lisaks istanduste hooldus ja saagi korjamine. Öömaja pakkumise võimalus puudub. Kontakt: Raili Tammann, 5344 2488, raili.tammann@gmail.com

RL-Design OÜ on Pärnumaal Paikusel asuv perefirma, kus üks osa tegeleb metallitöödega ja teine haljastusega. Lõpetasin ise Räpina Aianduskooli aastal 2012, saades kätte ka maastikuehitaja kutse II, seega olen hästi kursis, mida praktikandilt oodatakse ja mida praktikant ootab.

Tegeleme haljasalade rajamise ja hooldusega, murude rajamisega, istutusalade rajamise ja hooldusega. Teeme koostööd ettevõttega OÜ SKM Haljastus, kelle nišiks on kivisillutiste rajamine ja suuremad ning töömahukamad haljastusprojektid. Ööbimist otseselt ei paku, aga kui väga vaja, leiame lahenduse.

Kontakt: Sigrit Landing, 55572650 Rakvere lähistel asuv Piisonifarm (Rakvere lähedal) soovib olla enamat kui turismitalu või kõrts või puhkekeskus. Tegemist on kohaga, millel on oma filosoofia ja kordumatu atmosfäär. Siin leiavad igal suvel aset enneolematud sündmused, mis jäävad kauaks meelde. Keset õnnelikku loomariiki kappavad lisaks ameerika piisonitele ringi Šotimaalt pärit Aberdeen-Anguse lihaveiste kõrval ka lugematu hulk taluloomi: lambaid, sigu, kitsi, küülikuid ja erinevaid kodulinde.

Metsiku Piisoni Salooni ootame praktikale kuni kahte aiandust või maastikuehitust õppivat praktikanti.

Mida pakume? Praktika on vaheldusrikas. Teha saab väga erinevaid töid (nt saluuni maheaiaga tegelemine, külalistega suhtlemine, loomaperega tutvumine) ja õppida väga erinevaid asju, nt keel. Pakume loomingulist vabadust. Rutiini nõudmise asemel julgustatakse võtma initsiatiivi ja olema loominguline. Pakume lahedat seltskonda. Koht on populaarne ka välismaalaste hulgas. Hollandist oli 2011. aastal 1 praktikant, 2012. a koguni 5!!! Tasuta elamistingimused omaette maja näol. www.piisonifarm.ee Kontakt: Peremees Hillar Pulk, tel. 50 77517, hillar@piisonifarm.ee Leegi Põder, 1mg: Soovitan väga Piisonifarmi praktikat neile, kes janunevad uute teadmiste ja oskuste järele ning soovivad saada väga elamusterohket suve!! Olen töötanud 2012 suvel Piisonifarmis ja võin öelda, et tegemist on äärmiselt põneva ja eksootilise keskkonnaga Eestis, mis annab motivatsiooni omavale õpilasele rohkesti häid kogemusi ja mõttelende pärast praktikat. Kõikide küsimuste korral olete alati teretulnud minu poole pöörduma! :) Liis Kukin, 4mp: Olen olnud praktikal erinevates kohtades ja seetõttu soovitan esmakursuslastel proovida praktika sooritada kohalikus omavalitsuses. Kogemuste põhjal võin julgelt väita, et see on väga mõnus ja kindlasti väga hea kogemus. Sellega saad ka oma kodulinna ilusamaks muuta! Mina olin praktikal Elva Linnavalitsuses ja puutusin kokku väga erinevate tööülesannetega. Näiteks on Elvas moodustatud lastele ja noortele töölaager, sain olla juhendajaks ja isiklikult mulle meeldis see väga. Veel sain teha muudatusi suuremahulises haljastusprojektis, mis ka viidi möödunud kevad täide. Väga huvitav kogemus oli ka töötada koos inimestega, kes on eluraskustes või lihtsalt soovivad oma kodulinna ilusamaks muuta. Ma olen üpriski kindel, et kui proovida omavalitsusse praktikale saada, siis seda te ka saate. Nagu öeldakse , küsija suu pihta ei lööda ja ega ka kogemused mööda külge maha ei jookse :). Jõudu ja jaksu ning muidugi edukat praktikat soovides Liis.

Kersti Oras, sessioonõppes aianduse lõpetanu 2012: Aianduse praktikaks julgeksin soovitada Tartu külje all olevat Vasula Aeda. Seal saab praktilist kogemust puuvilja ja maasika kasvatuses. Viljapuude praktika algas juba aprilli algul puude lõikamisega, edasi oli viljapuudel tüvede ravimine, noorte puude müügiks ja istutamiseks ettevalmistamine, istutamine, maasikate istutamine ja paljundamine, tööd puukoolis, väljade rajamine, noorte puude kujundamine, taimekaitse, väetamine, suvel sai teha puude toestamist, silmastamist ja lõpuks ka saagikoristust. Juhendaja on Imbi Rohejärv, kes ei aja ümmargust juttu, on konkreetne inimene. Linnast saab sinna bussiga ja pole ka liiga pikk maa rattaga kohale sõita.

10

12.12.12 toimus RAKis 6 Lõuna-Eesti kutseõppeasutuse tugiõpilaste ühisseminar. Tegemist on ESF poolt toetatud ühisprojektiga “Tugiõpilaste süsteemi käivitamine kutseõppes”.

Projektist lähemalt: www.aianduskool.ee/uldteave/projektid/tugiopilased Ühisseminaril esinenud trikimeest usutleb 1 mg õpilane LEEGI PÕDER Miks Te nõustusite meie kooli esinema tulema? Kuuldavasti on Teil väga tihe ajagraafik, praegugi saabusite äsja Ameerikast…

Jah, Ameerikasse viis meid meeskonnaga suur ettevõtmine. Me nimelt valmistame ette väga suurt ja rahvusvahelist projekti, millest on praegu veel vara rääkida. Juba uue aasta alguses oleme seal tagasi, Eestisse tulimegi ainult jõuluajaks.

Esinema nõustusin aga mõneti sellepärast, et see andis mulle võimaluse vahelduseks kõnelda ja rääkida :). Samuti õppida tundma uut huvitavat linna, kus ma varem käinud pole. Tegelikult tahtnukski natuke kauem siin ringi vaadata, aga tuleb edasi rutata järgmisele üritusele, kuupäev on ju maagiline - 12.12.12.

Asjade kokkulangevus oli tõesti hea, sest ei saa mainimata jätta ka huvitavat kutset tugiõpilaste üritusele - tegelikult on sotsiaalsed teemad mulle südamelähedased.

Neil põhjustel õnnestus mul veenda ka kogu oma meeskonda, et alustaksime päeva hommikul kell 4.30. Paraku keegi meist ei kujutanud ette, et sellest kujuneb üsna kentsakas vaatepilt, kui 3 inimest ajavad varahommikul mööda Räpina linna parti taga!

Nimelt minuga koos esinev part Elvis pani meie käest plehku.

See on lahe juhtum, mis jääb kauaks meelde.

Tänasele publikule, kelleks olid kutsekoolide tugiõpilased, rääkisite hästi palju unistamisest. Miks?

Jah. Mina avastasin läbi illusioonide, et niimoodi võiks ka päris elus teha. Nagu ma muudan näiteks jabura idee reaalsuseks kaotada keegi ära... Kui sellised asjad korraga võimalikuks saavad, siis ma loodan, et just see inspireeribki publikut mõtlema, et kõik on võimalik. Tegelikult mulle meeldib inimesi motiveerida ja innustada, panna neid uskuma imesid, unistama suurelt ja püüdlema eesmärkide suunas.

Ma leian, et on oluline unistada ka natuke võimatutest asjadest, kuna see võib olla kogu ülejäänud elu alus. See on tähtis ka sellepärast, et meist keegi ei soovi niisama läbi elu kulgeda. Elu saab mõtte, kui leidub miski, mida kogu hingest soovitakse ja siis

selle poole püüeldakse.

Te ise unistate vist väga palju?

Ise ma unistan väga palju ja olen seda alati ka julgelt ja avalikult välja öelnud. Sealjuures on mul väga selge visioon, mida saada tahan. Ma tahakski öelda, et unistused tuleb teostada.

Esmalt tuleb nad endale eesmärgiks seada ja siis nende poole väga konkreetset rada pidi liikuma hakata.

Kas jäite ise tänase üritusega rahule?

Ma jäin publikuga väga rahule! Publik oli metsikult hea. Nad tulid nii hästi kaasa ning see meeldis mulle väga.

Kõige rohkem naudingi igal esinemisel vahetut emotsiooni.

Eriti illusioonide tegemise puhul, mis mõneti ei ole kontrollitavad. Näiteks Unistuste Kingituse tegemine inimestele, nagu täna, kui publikul on suured ootused ja tulemus peab saama üllatav.

Me harjutame tegelikult iga illusiooni meeletult - üle aasta, nii et kõik tuleks kinnisilmi, nagu une pealt. Seejärel trikiga avalikkuse ette minnes ei saa tekkida rutiini, sest vahetu suhtlemine publikuga on minu jaoks igas etenduses uus.

Paistate õnneliku inimesena. Kas see võib olla sellest, et Te oskate unistada?

Väga hea küsimus... Jah, ma arvan küll.

Kindlasti on tähtis ka unistust saavutades seda tähistada.

Olen õppinud kõige rohkem nautima teekonda unistuse suunas, mitte niivõrd tulemit ennast. Sageli ongi nii, et tulemust on nii vähe, aga töö seal ees on olnud väga suur. Seepärast tean, et peab oskama nautida protsessi.

Mul on ka väga armas väike tütar ja pere. Tütar on praegu nii ideaalses vanuses - ta sai hiljuti 3-aastaseks - ja tema arengu vaatamine tohutult, metsikult inspireerib. Ta on pesuehtne imede uskuja.

Foto: Kristjan Freirik

11

Alanud on

VASTUVÕTT ABIAEDNIKU (põhihariduse baasil, õppeaeg 1 aasta)

õpperühma.

PRAKTIKAJUHENDAJATE SEMINAR 24. jaanuaril kell 15.45

õpilaste kohtumine praktikaettevõtete esindajatega.

Ettevõtjad räägivad, mida nende juures teha saab ja millistel tingimustel.

Teoreetiline õppetöö toimub TALLINNAS, osa praktikast Räpinas.

Dokumentide esitamise tähtaeg 28. jaanuar 2013, õppetöö algab 4. veebruaril 2013.

Lähem info kooli kodulehel.

www.aianduskool.ee

Suurepärane võimalus saada infot otseallikast!

OLE KINDLASTI KOHAL!

LUMELINNA EHITAMINE teisipäeval, 12.veebruaril algusega kl 14.30

AASTA ÕPILASE VALIMISED

SAALIHOKI TURNIIR

5. veebruaril 9.35-9.50 aulas

22. ja 24. jaanuaril 2012 22. jaan (T) algus kl 16.30, võistlevad poisid 24. jaan (N) algus kl 17.00 võistlevad tüdrukud

TULE ANNA OMA HÄÄL! Kandidaate saab esitada kuni 28. jaanuarini. Ettepanekud koos allkirjadega esitada huvijuhi kätte või saata tema meilile aadressil svetlana.tund@mail.ee Kandidaate on õigus üles seada kõigil kursustel, õpilasgruppidel (min 15 õpil), ÕE-l, õpetajatel ja kooli töötajatel.

Tuletame meelde, et varsti on 14. veebruar. See tähendab, et tulekul on

SÕBRAPÄEV ...

TALV unelõhnane neitsilik loodus külmaga hellitav lumm külmpõline mehelik õrnus endassetõmbunult tumm naerunäoline lapselik siirus lumiselt vallatu samm muinasjuttude emalik embus pakase taltuv ramm Ivo Ivari Kui kohtad kusagil luuletaja nime Ivo Ivari, siis võta arvesse, et kõik aianduskooli inimesed teavad, et tegelikult on selle nime taga TOIVO NIIBERG :)

Lehe ilmumisele aitasid kaasa ettevõtjad, Leegi Põder (1mg), Kristjan Freirik ( 2mp ), Liis Kukin (4mp), Kristel Külaots (3ap), Vivian Lepa (1mg), Huko Laanoja, Riina Vikman, Jaan Kivistik, Katrin Uurman, Ülle Viksi, Svetlana Tund, Kadi Koosapoeg, Virge Mastik, Elmar Peterson, Vaper Johanson ja Ulvi Mustmaa. Aitäh kõigile! Ja anna ikka uudistest teada!

12