16
AKTUAALNE
DETSEMBER 2020, NR 11
Tervisekontrollist keelduvad vähesed Oktoobri keskpaiga seisuga ei ole 35% ülikooli töötajatest kordagi töötervishoiuarsti juures käinud. Personaliosakonna juhi sõnul ei ole muretsemiseks põhjust, sest kõigi töötajate tervisekontrolli saatmine pole omaette eesmärk.
MAARIT STEPANOV maarit.stepanov@ut.ee
O
lukord on siiski veidi parem kui mõne aja eest. Paar aastat tagasi kirjutas Universitas T artuensis, et 2018. aasta oktoobrikuu seisuga polnud töötervishoiu arsti juures kunagi käinud 42% ülikooli töötajatest. Personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas ütles, et kõikide töötajate tervise kontrolli saatmine ei saa olla omaette eesmärk. Ta rõhutas, et iga t öötaja ei peagi kont rollis k äima, sest sinna saates arvestatakse töökeskkonna riskide ja ohuteguritega. Niisiis võib personalispetsia listide sõnutsi olukorraga rahul olla. „See, et 35% töötajatest ei ole terviskontrollis käinud, ei ole ülikooli töötajate arvu ja töökoormust arvestades halb näitaja – pigem vastupidi,“ ütles töökeskkonna peaspetsialist Tiina Linder.
„Siht on, et tervisekontrolli läheksid vähemalt kõik need töötajad, kes töötavad poole kuni täiskoormusega, kelle töökeskkonnas on tervist mõjutada võivaid ohutegureid ja kes vajavad tervisekontrolli,“ täpsustas ta. SÕLTUB KA JUHIST Linder selgitas, et tervise kontrolli korraldavad ülikooli töötervishoiu ja -ohutuse korra järgi struktuuriü ksuse juhid koostöös ülikooli töökesk konna peaspetsialistiga. „Struk tuuriüksuse riskia nalüüsist peaks selguma töökeskkonna
et töökeskkonna riskianalüüs oleks võimalikult põhjalik – nii on olemas ülevaade kõigist ohuteguritest ja teave näiteks selle kohta, kuivõrd heaks saab hinnata töökoha valgustust, sisekliimat jne. Paljudel juhtudel on tervise kontrolli läbimine kohustusl ik. Linder tõi näiteks, et t öötaja peab töötervishoiuarsti juures käima kindlasti siis, kui ta töötab vähemalt poole oma tööajast kuvariga ning kui tööandja on teinud kõiki tegu reid arvestades töökeskkonna peaspetsialistile ettepaneku saata töötaja tervisekontrolli.
PAAR AASTAT TAGASI POLNUD TÖÖTERVISHOIUARSTI JUURES KUNAGI KÄINUD 42% KÕIGIST ÜLIKOOLI TÖÖTAJATEST.
ohutegurid, nende mõju tööta jate tervisele ja ohu suurus ehk riskitase. Selle alusel selgitatak se välja töötajad, kellel on vaja tervisekontrolli minna,“ sõnas Linder. Seepärast on oluline,
Linder toob esile, et ülikoolis on ka palju osalise tööajaga töötajaid, kelle koormus on väga väike, ning suur osa ü ksustest neid tervisekontrolli ei suuna. Põhjus võib olla selles,
