AKTUAALNE

FOTO: ZUZA GALCZYNSKA / UNSPLASH.COM POOLA ÜHISKONNAS ON ABORT VASTUOLULINE JA TUNDLIK TEEMA, MILLE ÜMBER KEERLEVAD NII SEADUSEMUUDATUSED KUI KA RAHVAROHKED MEELEAVALDUSED.

Kõrgkoolid loovad nippe tundlikel teemadel rääkimiseks

„Hiljuti võeti Ungaris vastu seadus, mis lubab ainult abielus heteroseksuaalsetel paaridel lapsendada,“ olid Kesk-Euroopa Ülikooli kolleegi sõnad, kui projektikohtumise ühe pausi ajal uurisin, kuidas tal läheb. Ohkega välja öeldud lauses väljendatud mure suurust oleks saanud justkui mõõta.

HEIDI MAIBERG

„Tundlike teemade käsitlemine klassiruumis“ projektijuht

TÜ juhib juba pea aasta KeskEuroopa Ülikooli (Ungari), Hradec Králové Ülikooli (Tšehhi) ja Varssavi Majanduskooli (Poola) töötajatega tehtavat koostööprojekti, millega soovitakse luua nende riikide üldhariduskoolide õpetajatele, sotsiaaltöötajatele ja ülikoolide õppejõududele materjale, mis toetaks neid delikaatsete teemade käsitlemisel tunnis või loengus. Projekti eesmärk on anda teadmisi ja töövahendeid inimestele, kes seisavad klassi ees ning tunnevad ebakindlust, kui peavad rääkima tundlikest asjadest. Sellisteks vahenditeks võivad olla harjutused, õppemeetodid, strateegiad või ka lihtsalt nõuanded.

TUNDLIKKUS JA VASTUOLULISUS Mõte luua sedalaadi mater jale tuli elust enesest. Kuigi tunnen, et magistrikraadini viinud õpingud religiooniuuringutes on minus arendanud peale faktiteadmiste ka inimeste mõistmist ja nendega arvestamist, on nii põhi kui ka kõrgkooli õppijate ees seistes tekkinud olukordi, mida on olnud keeruline lahendada.

Mida näiteks teha, kui seitsmenda klassi õpilane mainib igal võimalusel – läheb see tunniteemaga kokku või mitte –, et juudid on ka ise tapnud ja teistele rahvastele viga teinud? Kuidas käituda, kui märkad väljakujunevaid antisemiitlikke jooni?

Mil viisil kõnelda eelmisel päeval lähiriigis toime pandud terroriaktist, et ühelt poolt vähendada õpilaste ja üli

õpilaste hirmu, aga teiselt poolt toetada nende analüüsivõimet ja kontekstitaju, minemata ise mustvalge hinnangu andmise teed?

Tundlike teemade käsitlemiseks on varemgi universaal seid õppematerjale loodud. Ent TÜ Aasia keskuse ellukutsutud projekti eripära on keskendumine IdaEuroopale. Projekti partnerid koostavad materjale Eesti, Poola, Tšehhi ja Ungari praegustele ning tulevastele õpetajatele, õppejõududele ja sotsiaaltöötajatele, võttes arvesse nende riikide aja ja kultuurilugu, ühiskonnakorraldust, aga ka praegust poliitilist olukorda.

Mis need tundlikud teemad siis täpselt on? See oli üks peamistest küsimustest, millega tegelesime teisel projektikohtumisel novembri keskpaigas. Avastusrõõmu pakkuva Budapesti asemel kohtusime küll Zoomis, ent virtuaalselt korraldatud tihe mõttevahetus aitas leida ontoloogilise tähtsusega küsimusele vastuseid.

Kuigi enamikus sarnastes õppematerjalides kasutatakse sõnu tundlik (ingl sensitive) ja vastuoluline (ingl controversial) sünonüümidena, käsitame meie neid eraldi. See, millised teemad on tundlikud, sõltub väga ajastust, piirkonnast ja kohalikust kontekstist, aga ka kuulajaskonnast – on neid, kelle jaoks võib mõni küsimus olla väga tundlik, aga ka neid, kelle jaoks üldse mitte. Esimesena nimetatute puhul on kõneldav isiklik – kuulajal on sellega side. See võib olla osa ta identiteedist ja seetõttu mõjutab see teda emotsionaalselt.

Vastuolulist näeme laiemalt kui tundlikku. Et vastuolu luua, peab olema ühe küsimuse või teema kohta palju põhjendatud vaateid. Vastuolulised teemad on üldisemad kui tundlikud, neist kõneldakse tihedamini ja suuremale kuulajaskonnale ning nendegi hulgas võib olla selliseid, mis ei pruugi kuulateema võib liigituda ka vastuoluliseks ja vastupidi. TUNDLIKUD TEEMAD ÕPPETÖÖS Muutuv maailm tekitab pidevalt uusi teemasid, mis liigituvad tundlike või vastuoluliste alla, mispärast ei ole võimalik ammendavat nimekirja kivisse raiuda. Huvi ühiskonnas toimuva vastu, nö päriselu kajastamise vastu, on nii õpilastel kui ka üliõpilastel, olgu tegu ajaloo, religiooni, politoloogia või arstiteaduse õppuritega.

Õpetaja ja õppejõu osa on tuua klassiruumi ühiskonnas toimuvat, eriti kui see puudutab eriala arengusuundi. Seepärast on toetavatest materjalidest kasu nii aine ettevalmistamisel kui ka õpetamisel. Plaanis on luua juhendmaterjal põhimõtete kohta, mida Ida Euroopa riikides tundide ja loengute ettevalmistamisel arvesse võtta. Töövahendid peaksid aitama kavandada ja korraldada õppematerjale ja tegevust, lahendada keerulisi olukordi ning analüüsida toimunut. Materjalides keskendutakse teemadele, mis

KUIDAS KÄITUDA, KUI MÄRKAD SEITSMENDA KLASSI ÕPILASEL VÄLJAKUJUNEVAID ANTISEMIITLIKKE JOONI?

jat üldse puudutada. Tundlik

on tekitanud ühiskonnas palju kõlapinda või mille kohta on levinud alternatiivseid fakte.

TÜ loob kolm avalikkusele kättesaadavat ekursust (MOOCi), kus keskendutakse islami, radikaliseerumise ja soouuringutega seotud teemadele. Lisaks pannakse kokku kaks ekursust, millest ühes käsitletakse viise, kuidas luua võrdne ja salliv keskkond iga õpilase jaoks, ning teises kirjeldatakse sotsiaaltöötajatele välismaalastega töötamise eri tahke.

TÜst on selle projektiga seotud Heidi Maiberg (Aasia keskus; Londoni Ülikooli Royal Holloway), Elo Süld (Aasia keskus, usuteaduskond), Olga Schihalejev (usuteaduskond) ja Alar Kilp (Johan Skytte poliitikauuringute instituut). •

Loe täispikka artiklit veebist: www.ajakiri.ut.ee.