30
REPORTAAŽ
DETSEMBER 2020, NR 11
Teadus, kolm minutit ja kõditav lavanärv 12. novembri kargel ennelõunal väntab rattapedaal Taskusse, aga mitte sealsesse raamatupoodi aega parajaks tegema, vaid hoopis kärmelt tarkust koguma – toimub kolme minuti loengute TUDENGID INNOVATSIOON
konkurss, kus doktorandid saavad oma teadustööd või hiljutist publikatsiooni avalikkusele tutvustada.
LIINA LUDVIG UT praktikant
J
ope nagisse riputatud, hakkab pilk Dorpati konverentsikeskuse Baeri saali otsima. Ma ei pea kaua ekslema, kui paokil uksest paistavadki tuttavad maskiga kaetud ülikoolipere näod. Haaran samuti suu- ja nina katte. Nüüdseks on maski kandmine eeldus, mida keegi kahtluse alla ei sea. Jõuan viimasel minutil, mil asjaosalised on juba oma kohad leidnud. Kokku on tulnud viis žüriil iiget, ü heksa esinejat, kaamera mees, konkursi eestvedaja ja TÜ teaduskommunikatsiooni nõunik Piret E hrenpreis, tema abiline ja mina. Meeleolu on kergelt pinev. Õhus on peatselt tagasihoidliku publiku ja terava kaamerasilma ette astuvate teadlaste ärevust. Kolme minuti loengu vorm nõuab oma teema valdamist, iseärasusi
t uleb esitada võimalikult liht salt. Üürikese aja jooksul tuleb täpselt sõnastada oma teadus töö iva, anda põgus seletus, tuua eluline näide ja võib-olla visata ka nalja. Esinemisjärjekorra välja selgitamiseks käib ruumis ringi pabersedeleid jagav Ehrenpreis, et lasta osalejatel loosi tõmmata. ANNAVAD HAGU Esimesena lubatakse kõnelema keeleteaduse doktorant Mariann Proos, kes peab teistest varem ürituselt minema r uttama. Kaamera, tuled, läks! Proos uurib tajuverbe – kuidas
esinejaga kohad ja p ealtnäha tundub, et humanitaarteadu sest tuleb juttu ka nüüd. Rambivalgusesse astub Eliise Tammekivi, käes maal. Ruttu saab aga selgeks, et tegu pole mitte kunstiv irtuoosiga, vaid hoopis keemikuga. Tammek ivi südameasi on uurida sideaineid, et värv säiliks hästi ja kaua. Kell tiksub ja peagi on järjekordne esineja ärevuskoormast prii. Ekraanile ilmub nüüd esiisade aegne kaart, sellest g rammike madalamal seisab ajaloo teadlane Vadim Svjatkovski, kes räägib metsakaubandusest. Loengute teemadering näib
ESINEMISE LÕPETANUD KAASLASELE VAADATAKSE NAERATADES JÄRELE, JUSTKUI ANDES MÄRKU, ET LÄKS HÄSTI.
need moodustavad tunnetuse, keele ja kultuuri kokkupuute koha. „Keel on vahend maa ilmast aru saamiseks,“ lausub ta kõikumatult esituse lõpetuseks. Nobedasti vahetatakse j ärgmise
o levat lai, sest kui käes on neljanda esineja kord, lehvitab toanurgast inimgeograafia doktorant Janika Raun. Kaameraoperaatori jah-sõna peale jõuab publikuni hoogne
