TEADUS
32
DETSEMBER 2020, NR 11
Kunst muudab inimest märkamatult Kas olete raamatut lugedes, filmi vaadates või muusikat kuulates mõnikord tundnud, et sisemuses käib TEADUS
justkui plõks ja pärast seda on miski muutunud? Selliseid pöördepunkte ehk retseptsioonisündmusi uurivad teadlased on astunud sammu võrra lähemale teadmisele, miks need toimuvad.
LIINA LUDVIG UT praktikant
O
n teada, et kunst võib inimesi vähemal või rohkemal määral mõjutada, aga tihtilugu ei saa me aru, kuidas ja miks see meiega juhtub. Kunsti mõju paremaks mõistmiseks on TÜ romanistika professor Sara Bédard-Goulet võtnud luubi alla kirjanduses e sinevad retseptsioonisündmused. Bédard-Goulet ja tema kolleegid on seisukohal, et uurides retseptsioonisündmusi kunstis, mõistame paremini selliste hetkede toimumise põhjuseid ka päris elus. BédardGoulet’ sõnul võeti termini
retseptsioonisündmus (ingl k response event) loomisel ees kuju Prantsusmaal Toulouse’i Ülikoolis kirjanduse uurimi sega tegelenud rühmalt. „Neilt pärineb termin reading event – lugemise kestel saabuv hetk, millel on elu muutev jõud. See huvitas mind väga, aga leidsin, et teised kunstivormid võivad olla samaväärselt mõjusad,“
Côte d’Azuri Ülikoolist teeb Bédard-Goulet uuringut, mis hõlmab kirjandusteadust, psühholoogiat ja kunsti. Üheskoos koguvad nad tekste, kus kirjeldatakse kunsti kogemisel ilmnevaid retseptsioonisündmusi. Tähelepanu all on kirjatükid, kus (pea)tegelase teadvuses toimub mõne maali, videolõigu
PÖÖRDELINE MÕISTMINE PÕHINEB MILLELGI, MIS OLI TEGELASES JUBA OLEMAS, KUID MILLEST TA POLNUD SENI TEADLIK.
s elgitab Bédard-Goulet, miks hakkas ta vaatlema kunsti laiemalt. Koostöös Damien Beyrouthyga Aix-Marseille’ Ülikoolist ja Frédéric Vinot’ga
või muu teose mõjul mingi äratundmine. „Retseptsiooni sündmusi sisaldavaid narra tiive oleme otsinud sihilikult ja leidnud ka juhuslikult.
