TUDENGID
36
DETSEMBER 2020, NR 11
Taskuhääling, millel ei ole algust ega lõppu USA valimised, võimumängud Venemaal ning Iisraeli ja Palestiina vahelised suhted on vaid mõni teema paljudest, mille on kõne alla võtnud Ringjoone-nimelise taskuhäälingu tegijad. Igal nädalal TUDENGID
teeb umbes 30 üliõpilasest koosnev seltskond oma saadet. Millega on tegu?
MAARIT STEPANOV maarit.stepanov@ut.ee
Ü
likooli juures tegutse val üliõpilasorganisat sioonil Rahvusvahe liste Suhete Ring (RSR) on olnud Ringjoone taskuhääling juba nii kaua, et kui uurida selle praegustelt saatejuhtidelt, kuidas see Generaadios kõlanud otsesaatest välja kujunes, jäävad nad kimbatusse. „Kui kuju tame ette ringjoont, siis sellel ei ole a lgust ega lõppu,“ annab kujundliku vastuse Fred Gregor Rahuoja, teenides s ellega ära kaaslaste naerupahvaku. Fredi kõrval istuvad Ringjoone praegune juht Helena Eglit ja toimetusega sügisel liitunud Solveig Joanna Niitra. Kuidas te Ringjoonde sattusite? Fred: Enam-vähem nii, nagu meil RSR-i üldse satutakse – tuleb sõber ja tirib
kaasa. Minuga juhtus sama moodi. Mu klassiõde, Ring joone pikaaegne vaimne ema Laura Toomlaid võttis minul ja mu sõbral Hugol käest kinni ning ütles, et nii, nüüd teeme kurdidest saate. Pärast seda olen olnud väga suur Ringjoone entusiast. Alustasin aastal 2017 ja nüüd on mul juba kolm aastat tugevat podcast’i kogemust. Helena: Minul oli sama moodi. Kui astusin RSR-i, siis teadsin, et tahan r aadioga tegeleda. Enne esimest saadet öeldi, et tulete ja räägite Zimbabwest ja Liibüast. Ma ei teadnud üldse, mis sealses sisepoliitikas toimub. Pidin ette valmistama, esimest korda raa dios rääkima – üsna õudne, aga hea k arastus. Kui alles astud ülikooli, siis ei ole eriti palju julgust. Liitusin 2019. aastal. Solveig: Mul oli hoopis teistmoodi. Ma ei tahtnud liituda – mõtlesin, et raadio ei ole minu teema, sest peab nii palju rääkima. Aga siis kuulasin
ühte podcast’i ja mulle väga meeldis. Tundsin, et see võiks olla arendav kogemus. Esimene podcast oli mul Koreast. Ma ei tea Koreast mitte midagi, nii et hämasin korralikult. Helena: Tunneme üksteist üdliselt väga hästi – oleme kõik sõbrad ning teame, millised on meie välispoliitilised eelistu sed ja mida iga päev jälgime. Kui inimene niikuinii huvitub mingist teemast, siis ei ole palju ettevalmistusaega vaja. Saab öelda, et tule rääkima! Mida rääkimine rääkijale annab? Fred: Mulle annab see tugevat naudingutunnet, sest mulle meeldib oma hääle kõla k uulata. Ja teistelt provot seerivaid küsimusi küsida. Kui muidu saame õllelaua taga k okku ja teeme nalja, siis raadioeetris natuke surgin sõpru, küsin, et kuule, miks sa nii arvad. See pakub pinget ja nõuab eneseväljendusoskust.
