ESSEE
DETSEMBER 2020, NR 11
ILLUSTRATSIOON: PIXABAY.COM
44
HALB INTERNETIÜHENDUS VÕIB RAISATA EKSAMI TEGEMISEKS ANTUD AEGA.
Elektrooniliste eksamite head ja vead
FOTO: KAAREL KREE
Kevadel, kui eksameid ei saanud koroonaviiruse puhangu tõttu tavapärasel moel auditooriumis korraldada, tõusis esile e-hindamine. Tähelepanu pöörati sellele, milline veebiplatvorm valida ja kuidas küsimusi vormida. Kõige teravamaks ja aeganõudvamaks kujunes akadeemilise petturluse ennetamise meetmete kavandamine. Ühtäkki olid nii üliõpilased, õppejõud kui ka programmijuhid veendunud, et e-hindamisel hakatakse spikerdama. Õpiväljundite hindamine muutus justkui teisejärguliseks.
MARGE VAIKJÄRV TÜÜE, projektijuht
N
agu iga hindamise puhul, tuleb ka e-hindamise juures
vaadata nii sisu kui ka v ormi. Sisu osas soovitas õppepro rektor juba kevadel koostada sellised küsimused, et spikerda mine oleks ebamõistlik või lausa võimatu. Selliselt lähene des kontrollitakse vähem fakti teadmisi ja rohkem infotöötlus oskusi. Infotöötlusoskuste kontrolli mise hea näide on arstiteaduse õpetamisel kasutatava e-õppe platvormi AMBOSS testid. Sealses tüüpülesandes kirjelda takse haigusjuhtu ja küsitakse näiteks esmavaliku ravimi
s agedasemaid kõrvaltoimeid. Üliõpilane peab kirjelduse põhjal ära tundma kõige tõe näolisema haigusseisundi ning teadma, milline on esmavaliku ravi ja mis on selle kõrval toimed. Faktide kontrollimise asemel nõutakse seoste märka mist. Kõige levinum e-h indamise meetod on ilmselt valikvastus tega küsimustik, kuid see eeldab, et küsimused on paigu tatud kindlasse vormi. Mõelda tuleb sellele, mitut küsimust korraga kuvada, kas ja kui palju
