Tartu Ülikooli muuseum 220.

Mis on muuseumi rõõmud ja mured sünnipäeva eel?

Jaanika Anderson muuseumi teadusdirektor

Mariann Raisma muuseumi direktor

Tiina Vint muuseumi peavarahoidja

Euroopa vanimaid ülikoole ja sealhulgas ka Tartu Ülikooli muudab eriliseks rikkalik pärandikiht, mida püütakse säilitada, näidata ja kasutada parimal moel. Kuigi pärandiga toimetulek nõuab ohtralt ressursse, on selle hoidmine ja tutvustamine ülikoolidele auasi.

Tartu Ülikooli muuseumid on Eesti vanimad. Nii ülikooli loodusmuuseum (asutatud 1802) kui ka kunstimuuseum alustasid ülikooli peahoones, kus viimane tegutseb tänini ja tähistab aprillis oma 220. sünnipäeva.

Vaatamist jagub: püsiekspositsioonis on kuulsate Kreeka skulptuuride kipskoopiad; muuseumi sisemuses, ülikooli endises rahakassas, on muumiakamber kahe Vana­Egiptuse muumiaga, mida külastajad nimetavad kõige sagedamini muuseumisse tuleku põhjusena. Näitusel „Iidamast­aadamast. Heaks eluks vajalikud asjad“ näeb 20. maini ligi 200 eset, mis pärinevad iidsest Sumerist ja Egiptusest, antiiksest Kreekast ja Roomast, Indiast, Hiinast ja Jaapanist.

Kunstimuuseumi kaudu pääseb ka peahoone pööningul asuvasse ülikooli kartserisse, mis on vaatamisväärsus omaette. Siinkohal meenutame, et ülikooli muuseumide külastamine on kõigile töötajatele ja üliõpilastele tasuta.

Ülikooli muuseumi leiab veel kahest hoonest, mis paiknevad Toomemäel.

Toomkirikus saab seitsme korruse vahel sõita linna vanima liftiga. Ülikoolipere jõuab siia ka valges saalis toimuvate pidulike vastuvõttude, konverentside ja inauguratsiooniloengute puhul.

Sellest majast leiab palju erakordset, sh Eesti muuseumide 2022. aasta parima püsinäituse. Lisaks hoiab maikuuni toomkirikus võistluspinget hiljutine Euroopa muuseumide aastaauhinna nominatsioon. Muuseumisse praktikale tulnud üliõpilased saavad võimaluse tutvust teha selle rikkalike hoidlatega.

Peahoone ja toomkiriku kõrval saab ülikooli muuseumiga tutvuda ka tähetornis, kus asub UNESCO maailmapärandi hulka arvatud geodeetilise kaare üks punkt, mida astronoom Wilhelm Struve algatusel kasutati Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks. Muide, need kolm hoonet – peahoone, toomkirik ja tähetorn – on osa Euroopa ühest paremini säilinud 19. sajandi ülikooli kompleksist, mida on tunnustatud Euroopa kultuuripärandi märgisega.

Me oleme oma majades loonud ohtralt tegutsemisvõimalusi ja rajanud interaktiivseid eksponaate. Oleme avatud ka mitmekesiseks koostööks ülikooli teiste üksustega. Paljud ülikooli töötajad usaldavad oma esimeses kooliastmes õppivad lapsed koolivaheaja laagrites meie hoolde.

Ees on ootamas suurem arendustegevus. 2024. aastal saab toomkirik valguslahenduse. Uuendamise järjekorras on end sisse seadnud tähetorn, mille ekspositsioon oma tosina aastaga kuulub juba vanurite hulka. Toomkirik kui Tartu vanim hoone vajab investeeringuid, et kesta.

Loe ülikooli arendusjuhi Taivo Raua vastust küsimusele, millisena näeb ta muuseumi üheksa aasta pärast, mil ülikool tähistab oma 400. sünnipäeva, veebilehelt ajakiri.ut.ee.