40
ESSEE
JUUNI 2021, NR 6
Digikirjaoskusest on saanud ellujäämisoskus FOTO: ERAKOGU
Kaugõpe on pannud proovile nii õpetajate kutseoskused kui ka tehnoloogiasuutlikkuse. Ekraani ees kõikvõimalikke ülesandeid korraga täites on nad nagu moodsad teadjamehed, kes paljusid komponente kokku segades tarkusi jagavad.
JOEL-FREDI JÕGISE TÜ haridusinnovatsiooni magistrant, Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetaja
T
ehniline arengu hüpe, mille on olude sunnil kaugõpetami sele suunatud õpetajad teinud, avaldab muljet. Veel mõni aasta tagasi olid sellised vigurid nagu Google Meet, G oogle Classroom, Zoom ja MS Teams lähemalt tuttavad üsna vähestele. Nii-öelda klassi kaline õpetaja töötas endiselt tahvli, kriidi ja viltpliiatsitega. Nüüdseks ei valmista ilmselt ka kõige paadunumale ludiidile probleeme kolida koolitund virtuaalmaailma, täites üht aegu nii õpetaja, moderaatori (kaks hilinejat on ukse taga),
kasvataja-suhtekorraldaja, IT-abi ( „Õpetaja, miks minu mikrofon ei tööta?“) kui ka raamatupidaja (kes kohal, kes puudub?) rolli. Õpilaste nimekirja kohalv iibijatega kõrvuta des, ekraan ile Powerpointi slaide võludes, samal ajal navigeerides veebibrauseri kõrvalsakkidel esitlemisjärge ootavate Youtube’i klippide, päevakohaste populaarteadus like artiklite, tagasisidestamist vajavate õpilastööde ja Google’i otsinguakna vahel, on õpetaja nagu mingi moodne teadja mees, kes paljusid komponente kokku segades tarkusi jagab. Võrdlusi otsides võib leida ka mõttelise seose diskoritööga: jälgides publiku meeleolu, miksib õpetaja vaatajale-kuula jale loovas järjekorras info ühikuid – nii nagu parasjagu õpiväljundi huvides vaja on. Sobib ka kõrvutus meister kokaga: segades kokku hulga tooraineid, valmistab õpetaja täpselt õige koostisega vaimu toidu. Mäletan, millise tundega pidasin oma esimest ebalevat Zoomi-tundi. Ehkki olin arvutiga sõber, tuli ometi pingutada, et uue harjumatu tarkvaraga kohaneda ja üha koper dades, kuid kasvava
enesekindlusega tähtede poole liikuda. Sellest niinimetatud teisest kirjaoskusest on meie kõigi jaoks saanud juba esi mene, elementaarne ellujäämis oskus, võime ära tunda ja juba tuttava analoogia toetusel käigult kasutama õppida seni nägematuid infotehnoloogilisi tööriistu. Me isegi ei teadvusta enda le, kuidas me töövahendeid kasutame, peaasi et töö käib. E-õpe (Opiq, Moodle jt), administratiivkeskkonnad (E-kool, Stuudium jt), sotsiaal meediakogukonnad, Messen geri grupid, e-kirjavahetus, aga ka riistvara – laua- ja süle arvutid, nutitelefonid, skän nerid-printerid-digikaamerad ja muud seadmed – moodus tavad keeruka sümbioosi ning kõikjale ulatuvat sõltuvust tehnoloogiasaavutustest mär kame ehk alles siis, kui tekib tõrge: server on maas, side ei toimi, elekter läheb ära. TEHNIKAIMED Kindlasti andis kaugõpe võrgustumisele suure tõuke. Kodust internetikiirust suuren dati, osteti seadmeid ja tarkvara, liituti uute õpikeskkondadega. Viisin end paremate esitlusvahendite loomise otsingul kurssi moodsa video- ja heli salvestustehnika köögipoolega.
